Blogiarhiiv

Reede, 26. november 2021

Põhjapanevaid numbreid igast valdkonnast. Nov 2021.

 

 
Meil leiab väga harva olulisi andmeid ükskõik mis valdkonna kohta. Olulisi ehk põhjapanevaid. Ja vahel ajan ise taga seda, mida juhtusin lugema, aga mitte talletama. Siin seda nüüd aja jooksul teengi.
 
Heldur-Valdek Seeder:
(11. nov. 2021)
 

 
 
Selline slaid siin Pennsilvania ülikoolilt, mille järgi on ägedate haiguste raviks OECD riikidel mediaanina 3,3 (haigla) voodikohta iga 1000 inimese kohta. Statistikaameti andmetel on Eestis praegu 1 330 068 elanikku. Seega iga tuhande elaniku kohta 3,3 voodikohta teeks Eestis kokku 4389 voodikohta ägedate haiguste raviks! Tänase seisuga on covid-haigeid haiglates 554 inimest. Miks ajakirjandus on kogu aeg pöördes voodikohtade puudusest rääkides ja miks terviseminister käib telekas ainult udu ajamas ega räägi kunagi asjast? Palju siis tegelikult voodikohti on ja mis on tegelik olukord? Tahaks juba ükskord, et see lõputu udutamine ja varastamine ametkondades lõpeks!
 
See meenutab mulle meie talvi ja teedehooldust. Aastaid oli alati, kui räägiti sellest, et ei jõuta lund koristada, tüüpvastuseks: "Kogu tehnika on väljas"! Kõlas hästi, aga tausta uurides selgus, et tehnikat vähe, tööajadseadus ei võimalda seda ööpäev läbi töös hoida jne. Kas see ei meenuta sama? 

Igal juhul põhjapanev arusaam, miks meil on karjuv puudus kriisi ajal meditsiinis pindadest ja töötajatest.

***********************************************
 
Postimehes hea lugu Endel Ojalt (EKRE). Hea mitmes mõttes.
 
 
Hea juba ses mõttes, et annab aimu - EKRE panustaks rajult 4-realiste ehitusse ja keskkonna hävitamisse ja ei mingit konservatiivsust ehk "tasa ja targu asjade edendamist".
 
Loodetavasti numbrid õiged: "4-realisest Via Balticast on valmis 15%, väljaehitamine nõuaks 555 miljonit eurot. Narva 4-realisest valminud 44%, väljaehitamine nõuaks 560 miljonit. Kokku kuluks selleks RB-ga võrreldavates hindades (vrd 2,5-3 miljardit eurot RB-le) . Lisaks jõuab .... teede arendusvõlg 2030. aastaks 2,159 miljardi euroni ning teede remondivõlg on juba praegu 700 miljonit eurot....."
 
Loomulikult on need numbrid kallutatud nagu igas teises loos, kuid mingi pildi annab siiski. Alalhoidlik konservatiivne eestlane on VÕLGU, aga teeks ikka juurde, et olla tulevikus veel rohkem võlgu? Ja nagu Endel Oja mainib, RB võtaks ära maavarasid nii palju, et sisuliselt teistele tänase kaevandamismahu juures midagi ei jääkski. Seega .... taas alalhoidlik eestlane avaks veel rohkem kaevandusi? Tegelikkuses peaks RB asemel ehitama kordi odavama ja kordi vähem maavarasid võtva raudtee Riiga. Samamoodi saaks "pooliku"4-realise ehk praegusi maanteid ühe suuna jaoks ära kasutava variandiga vähendada nii maavarade kasutamist kui rahakulusid ka KORDADES! Kahjuks on lapsekingades (teadmiste poolest) konservatiivid siinkohal mannetud ja arengut ei paista.

**************************************
 
Mida tähendab kaasaegsem tänavavalgustus? Elektrisäästu kõrval sadu tuhandeid tonne metalle, sadu kilomeetreid elektrikaableid, hulgi juhtkilpe jm, mis omakorda vajavad (muld)metalle, millest on niigi puudus!
 

2014. aastal oli Tartu linnas 321 km valgustatud tänavaid, mida valgustas 11 547 lampi. Lampe ühendab 227 km õhuelektrikaableid ja 126 km maa-aluseid elektrikaableid. Lampe juhitakse 151 juhtkilbist. Tartus kasutusel olnud lampidest 10 620 olid HPS-valgustid, millele lisandus 295 HID-valgustit ja 632 LED-valgustit. 10% tänavavalgustuses tarbitud energiast tuli taastuvatest allikatest. 2015. aastal oli see näitaja 20%.

Tabel 2.21. Tänavavalgustuse energiatarbimine Tartu linnaosades aastal 2014.

 

Linnaosa

Tarbimine

2014

(MWh)

Osakaal

Annelinn

755

10%

Ihaste

605

8%

Jaamamõisa

121

2%

Kesklinn

1 112

15%

Karlova

689

9%

Maarjamõisa

209

3%

Raadi-Kruusamäe

371

5%

Ropka

319

4%

Ropka tööstusrajoon

358

5%

Ränilinn

530

7%

Tammelinn

572

8%

Tähtvere

338

5%

Vaksali

347

5%

Veeriku

450

6%

Ülejõe

587

8%

KOKKU

7 361

100%

2010. aastal tarbis Tartu tänavavalgustus 7,456 GWh elektrienergiat. Aastaks 2014 oli tarbimine vähenenud 7,361 GWh-ni aastas. Tarbimine on vähenenud minimaalselt ehk ainult 95 MWh võrra. Uute LED-valgustite kasutuselevõtt ei ole energiatarbimist tänavavalgustuses oluliselt vähendanud ja seda peamiselt põhjusel, et aja jooksul on lisandunud mitu uut tänavat (näiteks Idaringtee) ning sellega seoses on kasvanud ka valgustite arv.

Tartu linnaosadest tarbitakse kõige rohkem energiat Annelinna ja kesklinna tänavavalgustuses (vt tabel 2.21). Need tarbimispiirkonnad moodustavad 25% linna tänavavalgustuse energiakulust ehk 1,867 GWh. Annelinnas ja kesklinnas on  kokku 2971 valgustit ja 46 juhtimiskilpi.

Energiatarbimine tänavavalgustuses on hooajaline, millest annab ülevaate joonis 2.7.

  https://www.tartu.ee/en/node/2674

 
 

***********************************************
 
Riigihanke kriteeriumid tänavavalgustuses.
 

**********************************
07.12.
 
Muide, leivatootjaid tundub meil olema selgelt liigpalju ja kogu oma majandusega on nad üpris ebaefektiivsed, mis omakorda põhjustab sama ka marketites. Eksporti peetakse mingiks võluvitsaks, kuigi miks peaks siin elektrihinda tõstev ettevõte tootma välisriikidesse, kasvatades sellega ka autokütuse kulusid? Ühtegi sõna ei leidnud ka selle kohta, et Leibur arendaks oma päikeseparki?
 
Leiburi elektrikulu (millele lisandub gaas jm) sama suur kui Tartu linna tänavavalgustusel mõned aastad tagasi.

Ka Leibur on elektri suurtarbija – aastas kulub neil 6,5–7 GWh elektrit, peamiselt läheb seda jahutussüsteemide ja valgustuse peale. Elektrit ostab ettevõte, kuidas kunagi, vahel börsihinnaga ja vahel pikaajalise fikseeritud paketiga. Gaasi kulub neil aga veelgi enam, sest leivaahjud töötavad gaasiga. Kuna nii elekter kui gaas on mitmekordse hinnatõusu läbi teinud, toodab Leibur praegu kahjumiga.

"Varustame igapäevaselt Soome, Eesti, Läti. Leedu, Rootsi turge. Meie kogu võimsus on töös...

Eesti kümme suurimat tarbijat kokku tarbivad Eleringi andmetel keskmise võimsusega 125 MW, kuid suurimate tarbijate pingerida süsteemihaldur ei avalikusta.

Kodutarbijate tarbimismaht on samas keskmiselt 330 MW.

Kogu tarbimise keskmine on 900-1000 MW. Kui praegu on päevane tipp umbes 1500 MW, siis suveöödel, mil tarbimine on kõige madalam, on see kokku vaid 500-600 MW.

 "Alles pärast seda, kui kõik eelnevad meetmed on ammendunud, tuleb kõne alla tarbijate väljalülitamine. Tõenäosus sellise meetme kasutamiseks on väike," ütleb Köster. "Eratarbijad ja elutähtis teenus on kõige viimased, mis välja lülitatakse. Üldine loogika on, et suured tööstustarbijad lülitatakse esimesena välja. Aga see on üpris ebareaalne, et meil seda vaja läheb. Sees stsenaarium käivitub alles siis, kui meil enam ühtki reservi käivitada pole. Praegu on Balti riikides veel 750–850 MW reserve."

https://www.err.ee/1608428303/energiamahukad-tootjad-otsivad-voimalusi-nuud-voi-tulevikus-oma-tootmist-umber-korraldada


***********************************
 
12.12.2021.

2022. a riigieelarve:
 
  Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala eelarvest moodustavad toetused 73% kulude kogumahust, millest investeeringutoetused 30% ja muud toetused 42%. Suuremad investeeringutoetused on SA Kredexi kaudu korteriühistutele antav korterelamute rekonstrueerimise toetus summas 43 mln, Rail Baltic-u arenduseks 54 mln, ettevõtete innovatsiooni-, digi- ja rohepöörde soodustamiseks 27 mln, avaliku sektori digimuutuste võimendamiseks 22 mln, Tallinna Linnahalli renoveerimiseks 20 mln, ettevõtete ekspordi toetamiseks 16 mln, tänavavalgustuse taristu renoveerimiseks 15 mln, IT investeeringud tööstussektori edendamiseks 14 mln, Eesti Raudtee AS-ile raudtee kapitaalremondiks lõigul Tallinn-Tartu-Koidula 13 mln ja Rohuküla raudteel Turba-Ellamaa-Risti lõigu väljaehitamiseks 12 mln, ettevõtetele tehnoloogia- ja arendusmahukateks investeeringuteks 12 mln ning turismisektori edendamiseks 10 mln eurot.

Niisiis, tänavavalgustuse renoveerimiseks 15 milj, mis tähendab, et kulutamine kasvab veelgi? Miks ei alustata seaduse vastuvõtmist, kus omavalitsus saab määrata kõnniteede valgustuse kohustuse kinnistuomanikele (kompenseerides osaliselt või täielikult valgustuse paigalduse) neil tänavatel, kus see on mõttekas? Üksiti likvideerides kordades kulukama sõiduteede valgustussüsteemi neil tänavatel?
 
Taasterahastu:

Näiteks sisaldab kava 31 miljoni euro ulatuses Rail Balticu osaks oleva Ülemiste ühisterminali rajamist ning Tallinna Vanasadama trammiliini rajamise toetamiseks 26 miljonit eurot. 34 miljonit eurot on planeeritud ka Risti-Turba raudteelõigu ehituseks ning 5 miljonit eurot KOVide investeeringuteks jalgratta- ja/või jalgteedesse.

Terminali raha eest saaks rööpad Haapsaluni peaaegu maha!? Kes peataks selle mõttetuse?

Muide, kui Ülemistele uusi perroone planeeriti, sai pakutud, et vaja kasvõi mingigi klaasgalerii ooteruumiks. Siis polnud vaja, nüüd paneks kümneid miljoneid hakkama. Milliste reisijate jaoks peab, milliste jaoks ei pea tegema?



***********************************************************
 
FB-st kommentaar:

Estonian Cell suutis 2018 riigilt väljapressida elektri- ja gaasiaktsiisi soodustuse vähemalt 85%. Sel hetkel oli Erki Savisaar aktsiisisoodustuste usin takkakiitja. Samuti Jaak Aab, Taavi Rõovas ja Siim Kiisler. Hiljem kiitis ka Helme, kuidas EC on vajalik tööstus.
Rahulikult aga jäetakse mainimata, et tegu on ühe suurima saastajaga, energiatarbijaga, haavametsade hävitajaga, tehas ise ei maksa mingit käibe- ega tulumaksu, tehase töötajate palkadel suudab riik aastas koguda umbes 1 miljoni. Samal ajal aga skeemitab EC ja Rohegaas miljoneid eurosi biogaasi taastuvenergia tasusi ja kasutab üle 10 miljoni kuupmeetri vene gaasi, mille tarvitamise eest on saanud peaaegu täieliku aktsiisivabastuse. Vot õppige orjad, kuidas välismaalased kohalike mahitusel suurt äri ajavad ja siis ikka kiunuvad, et nende ärimudel ei ole jätkusuutlik, sest riik loobib liiga vähe soodustusi. Kaitsepolitsei peaks uurima, miks ja kuidas iga erakonna ladvik hakkab rõõmsalt kiidulaulu laulma peale tehasejuhtidega kohtumist.

**********************
 
Heldur Paulson jagas mõtteid tuumajaama teemal ja mõningaid numbreid. Ma ei hakkagi rohkem kopeerima, piisab ühest kommentaarist:

Mõned näited maailma suurimast tuumajaamast Jaapanis Kashiwazaki-Kariwa, milles töötas 7 reaktorit koguvõimsusega 8212 MegaWatti.
1. Pärast Fukushima avariid suleti ka see jaam ja siiamaani pole tööle pandud, sest parandatakse tema töökindlust
2. Jaama täiustamisele on nüüd kulunud 12 miljardit dollarit (praktiliselt Eesti Vabariigi aastaeelarve)
3. Heal juhul hakkavad kõik seitse reaktorit tööle 2028-ndal aastal
4. Kontrolli käigus selgus, et:
1995ndal aastal ütles üles ühe reaktori varugeneraator, aga see vaikiti maha
1991-1998 aastal suurenes reaktorite võimsus 5 korda üle lubatud piiri
2002 aasta kontrollimise käigus võltsiti radioaktiivsete lekkimiste tulemusi
pärast 2007ndat aastat lülitati jaama ümbrusest välja radioaktiivse fooni mõõtjad
pärast 2018 puudus jaamal igasugune kaitse terrorismi-ohu vastu (näiteks tungisid tundmatud isikud jaama territooriumile võltsitud töötõendite abil)

************************************
 
Soov toota ja toota on "edasiviiv" jõud? Muidugi tegu ka geopoliitilise olukorraga Hiina versus EL.
 
 Täisvõimsusel suudaks kaevandus tarnida 58 000 tonni  liitiumkarbonaati aastas. Sellest kogusest piisaks umbes miljoni elektriaku tootmiseks, teatas Financial Times

Rio lubas kaevanduse rajamisse investeerida 2,4 miljardit dollarit. Firma teatas, et ei loobu arendusest ja lubas jätkata dialoogi kohalike inimestega. Rio väidab, et  kaevandus ei ohustaks keskkonda.

"See oleks üks kaasaegsemaid kaevandusi maailmas, see järgiks kõrgeid keskkonnastandardeid," 

 "Meil on Hiinaga hea koostöö, kuid oleme valmis EL-iga sõlmima lepingut. Soovime, et EL arendaks siin kogu väärtusahelat, kaevandamisest kuni uute autode tootmiseni," ütles Vucic.

https://www.err.ee/1608448901/ft-vastuoluline-kaevandusprojekt-lohestab-serbia-uhiskonda


********************************
 
Miks inimesed küll nii kadedad, mis see väike preemia teeks? Ega seda siis kõigile maksta, ainult üksikud VÄHESED, enamus ei põhjusta mingeid kulusid maksumaksjale!?!? Ja näed, Võrus saavad kenasti hakkama, linnarahvas plaksutabki veel kindlasti.
 
Linnavolikogu erakorralisel istungil oli plaanis määrata hüvitis endisele linnapeale Ljudmila Jantšenkole kolme kuu ametipalga ulatuses, endisele linnavolikogu esimehele Riina Ivanovale kuue ning endistele abilinnapeadele Deniss Veršininile, Niina Aleksejevale ja Viive Keskkülale kolme kuni kuue kuu palga ulatuses. Kokku oleks hüvitised linnaeelarvele tähendanud lisakulu ligi 130 000 euro ulatuses.


****************************************

5.01.2022

Bitcoin'idega arveldamiseks ja nende kaevandamiseks kulutatakse aastas 143 teravatttunni jagu elektrienergiat, üle 17 korra rohkem kui tarbib seda Eesti. Planeedi suurimad IT-teenused kokku kasutavad 205 TWh aastas, millest bitcoin moodustab seega 70 protsenti. Google tarbib umbes 12 TWh ja Facebook-Meta vajab oma ülesannete täitmiseks vaid 5 TWh.


**************************************************
 
6.01.2022
 
Iga kord kui kasutatakse VABANDUSEKS viletsa töö puhul väljendeid nagu "meil on lumetõrjeks kogu tehnika väljas", ütlen ma taas - kui tulemus ei rahulda, siis on selgelt tehnikat liiga vähe. Seda ei armastata tunnistada, sest siis peaks poliitik/ametnik järgmiseks korraks midagi ette võtma ehk tööd tegema. sageli aga püütakse hämada, et ma eksin.
Muidugi on mul õigus ka selles, et vajame mitte hankeid ja lepingupartnereid vaid ühtset riigifirmat selle jaoks. See tuleb kokkuvõttes odavam ja ka efektiivsem, sest kevadest sügiseni saaks tegeleda tee-ehituse ja remondiga ja talvel hooldusega. Sisuliselt oleks tehniks aastaringi kasutuses.
 
Nõmme Linnaosavalitsus postitas, seal muuhulgas:
 
𝐊𝐮𝐢𝐝𝐚𝐬 𝐡𝐨𝐨𝐥𝐝𝐮𝐬 𝐤ä𝐢𝐛?
Linnaosavalitsusel oma sahkasid ja tänavapuhastusmasinaid ei ole, mistõttu kasutame hoolduse tagamiseks sisse ostetud teenust. Praeguse partneriga on sõlmitud leping 5. aastaks ning see on lähiajal lõppemas. Uue lepingu koostamisel peab viimaste aastate probleemküsimusi silmas pidama. Seni on kvartalisiseste teede hoolduseks kulunud 360 000 eurot aastas, kuid lumerohke talve puhul on seda selgelt vähe. Näiteks 2021. aastal kulus lisaks 160 00 eurot lume väljaveole.
Hetkel on olukord selline, et reeglina on meie käsutuses 6 sahka ja 2 tänavapuhastusmasinat, millel kulub Nõmme teede hooldusringiks 6 - 10 tundi. S̲e̲l̲l̲e̲k̲s̲,̲ ̲e̲t̲ ̲l̲u̲m̲i̲s̲e̲l̲ ̲t̲a̲l̲v̲e̲p̲ä̲e̲v̲a̲l̲ ̲t̲a̲g̲a̲d̲a̲ ̲o̲p̲e̲r̲a̲t̲i̲i̲v̲s̲e̲l̲t̲ ̲k̲õ̲n̲n̲i̲- j̲a̲ ̲s̲õ̲i̲d̲u̲t̲e̲e̲d̲e̲ ̲h̲o̲o̲l̲d̲u̲s̲ ̲o̲o̲d̲a̲t̲a̲v̲a̲l̲ ̲t̲a̲s̲e̲m̲e̲l̲,̲ ̲v̲a̲j̲a̲k̲s̲i̲m̲e̲ ̲t̲o̲p̲e̲l̲t̲ ̲a̲r̲v̲u̲l̲ ̲s̲a̲h̲k̲a̲s̲i̲d̲ ̲j̲a̲ ̲t̲ä̲n̲a̲v̲a̲p̲u̲h̲a̲s̲t̲u̲s̲m̲a̲s̲i̲n̲a̲i̲d̲.
 
 
 

*************************
 
Keskerakond ruulib?
 
Sirbis:

RAIVO SOOSAAR: Ühistranspordiga koonerdamisel laiutavad autod 

Ühistranspordi osatähtsuse kahanemist pole ette nähtud ei praegustes ega varasemates arengukavades ja strateegiates, aga elus eneses on see vähemalt senimaani aset leidnud. Arenguseire Keskus märgib: "Ühistranspordi kasutamise kasvule seatud sihttasemed transpordi arengukavas 2014–2020 ei ole täitunud. Eesmärgiks seatud 25 protsendi tasemele jõudmise asemel on ühistranspordiga tööle liikumiste osakaal 2014. aasta lähtetasemelt (22,6 protsenti) langenud 2019. aastaks mitme protsendi võrra (20,6 protsenti)." Eurostati linnaauditi (Urban Audit) andmete kohaselt on Tallinna puhul see näitaja järjepidevalt vähenenud nii enne kui ka pärast nn tasuta ühistranspordi kehtestamist, olles 2001. aastal 48,0 protsenti, 2011. aastal 43,3 protsenti ning 2018. aastal 38,0 protsenti.


**************************************
 
16.01.
 
Saarte  parvlaevade hinnatõusust kirjutab ühes FB grupis Tõnis Paljasma (EKRE).
 
paar mõttekohta laevaliikluse teemal
Teame, et lepingus on välja toodud baashinnad reisitasu 634 eur ( üks ots Rohuküla Heltermaa) 208 eur üks ots Virtsu- Kuivastu
Periooditasu 1,702 miljonit eurot kuus, millest 1,041 miljonit on fikseeritud ja 0,661 miljonit muutub
Reisitasu muutub vastavalt valemile Reisitasuq = Reisitasuq-1 * (0,9 * (1+Kütuse hinna muutusq-1)+ 0,1 * (1 + THI muutusn-1)),
Periooditasu muutuv osa muutub Periooditasu muutuv osan-1 * (0,35 * PALKn-2 / PALKn-3 + 0,65 * (1 + THI muutusn-1)),
PALK tähendab veonduse ja laonduse valdkonna palka Statistika ameti andmete alusel.
Võttes arvesse, et Hiiumaa liinil võib reisitasu olla suurenenud kuni 750 eur , edasi tagasi 1500, sel juhul peaks laeval olema edasi-tagasi kokku praeguste hindade juures :
reisijaid 340 ( keskmine hind km-ta 2,5 eur, täispileteid üle poole), sõiduauto ja N1 kokku 80 ( keskmine hind km ta 6,5 eur, ) Haagisega veokeid 7
Kokku piletitulu 1510 eur ( ilma käibemaksuta) need numbrid annavad täituvuseks vaevalt 50%, ka suurema sooduspiletite osakaalu juures on tasuvuspunkt kuskil 60 % juures.
Kenade naabrite laevareis maksab lepingu järgi 208 eur ( üks ots) tänaseks võib see olla tõusnud 280ni ehk edasi-tagasi 560
Selleks, et see piletitulust ära tasuks peaks laeval olema 100 reisijat ( keskmiselt 2 eur käibemaksuta, täispileteid veidi rohkem, kui sooduspileteid)
50 sõiduautot ( keskmiselt 5,5 käibemaksuta, täispiletid ja N1 üle poole natuke) haagisega veokeid 5 ( 19 eur käibemaksuta) kokku 570 eur.
Pole küll üle lugemas käinud, aga tundub küll, et kokku 100 inimest ja 50 autot ja 5 veokit sõidab küll igal ( kokku edasi- tagasi) reisil.
Edasi- pannes Ts laevade enda avaldatud reiside ja reisijate numbritele rahanumbrid juurde, saame tulemuse, et reisitasud olid kokku suurusjärgus 9 miljonit ja piletitulu oli suurusjärgus 12 miljonit, seega kattis piletitulu ka 3 miljonit püsikuludest. See 3 miljonit tuleb küll praktiliselt kõik Virtsu-Kuivastu liinilt
Arvestades, et püsikulud on suurusjärgus 21-22 miljonit aastas, võiks ju väita, et riigi kogukulu on lepingu algusega võrreldes 1-2 miljoni võrra aastas vähenenud.
Tegelikult see arvutus väga täpne ei ole, sest pole teada täis- ja sooduspiletite täpne suhe. Kuigi pigem tundub täispiletite osakaal olema veel suurem, kui siin numbrites.
 
Tema arvutustesse peab siiski suhtuma väikeste kahtlustega, sest hoolimata logistikuametist on ta arvutamisoskustes olnud suuri vasturääkimisi.
 

****************************************************
 
29.01.
 
Väga palju häid numbreid siin loos. Osa kopeerin, et oleks kohe silme all. Tõsi, UU ei kirjuta kunagi sellest, et meilgi tuleb põlevkivi põletamise kõrval mõelda säästmisele, selleks on EKRE-laste teadmised keskkonnast liiga nõrgad. Seega, roheäärmusest teise on asja mõte?

https://uueduudised.ee/arvamus/andres-raid-puhta-roheluse-rapasem-kulg/
 

Huvitav artikkel ülaltoodud üsna intrigeeriva pealkirjaga ilmus Der Spiegelis alles hiljuti (30.10.2021) (Jens Glüsing, Simon Hage, Alexander Jung, Nils Klawitter ja Stefan Schultz).

Suur õhinast välja kasvanud paljude jaoks ülitulus hullus omab ka teist poolt, millest paraku ei räägita. Vaene lõuna kaevatakse tühjaks vaid selle nimel, et isegi siinsed enam kui puuduliku haridusega, kuid ülimalt enesekindlad ja küsitava vaimse seisundiga aktivistid saaksid kellegi objektiks olles enesega rahul olla ja toime tulla. Seda viimast seniks, kuni nad vajalikuks osutuvad.

Iga tuuleturbiin peidab enda taga saladust. Loomulikult muudab ta niisama puhuva tuuleiili elektriks, kuid kõik see, millest see riistapuu tehtud on, on otsekui tabu. Iga üksus nõuab tsementi, liiva, terast, tsinki ja alumiiniumi. Ja muidugi tonnide viisi vaske – seda nii käigukasti, generaatori, transformaatori ja lõputute kaablirullide jaoks.

Rannikust eemal asuva turbiin vajab keskmiselt 67 tonni vaske, mille kaevandamiseks läheb vaja 50 000 tonni maagi maast välja kaevamist ja ümbertöötamist, see kogus on ca 5 korda enam, kui kaalub Eiffeli torn. Pisku roheenergia jaoks on vaja tervet suurt tükki meie jalge all olevast maast.

Põguski ülevaade Tšiili põhjaosas asuvast Los Pelambresist annab üle mõõtkavadest, milles kogu asi toimib. Kraatri kurgus on 3600 meetrit, sellest „august“ tuleb ca 2% kogu maailma vasetoodangust.

 .....................
 

 

Paljud arvavad, et kui nad sõidavad elektriautoga, kasutavad vaid tuule- ja päikeseenergiat ning kogu kelder on täis liitiumakusid, siis on nad jätkusuutlikkuse eesrindlased. Nad ei aimagi, mida tähendab kõigi nende materjalide tootmine. Kasvõi näiteks seda, et  ühe tonni neodüümi (haruldane metall, mis kasutusel turbiinides) tootmisel eraldub 77 (!!!) tonni CO2-te?! Isegi tonni terase tootmisel eraldub vaid 1,9 tonni sedasama süsinikdioksiidi.

Päikeseenergia park, mille mõõdud 1000X1000 meetrit, sisaldab 11 tonni hõbedat. Üks Tesla Model S sisaldab liitiumi sama palju kui 10 000 telefoni, elektriauto vajab kuus korda rohkem kriitilist toorainet kui sisepõlemismootoriga auto – põhiliselt vaske, grafiiti, koobaltit, niklit. Maismaal asuv turbiin nõuab samu materjale üheksa korda rohkem kui gaasi jõul töötav jaam. Umbes 150 miljonit tonni vaske on juba praeguseks kasutatud ülekandeliinideks üle kogu maailma. Siinjuures tasuks meeles pidada, et inimkond on alles selle pöörde algfaasis!

Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) andmetel suureneb toorainete vajadus aastaks 2040 neli korda, liitiumi vajadus seejuures suureneb – pange tähele, 42 korda! Agentuuri juhi Fatih Biroli sõnul muutuvad need elemendid elutähtsateks, sest muutuvad energiasüsteemida lahutamatuteks komponentideks. Paraku on viimase aja arengud ja praktika siiski näidanud, et entusiasmist ja näiliselt „puhtast“ energiast ei pruugi piisata. Ja pange tähele – sõltuvus fossiilsetest kütustest muudab ühiskonna OPECI riikidest veelgi sõltuvamaks.

Birol räägib avatud tekstiga sellest, kuidas üha enam riike ja valdkondi on muutunud toorainesõltlasteks. Indoneesia ja Filipiinid varustavad maailma 45% ulatuses vajalikust niklist, Hiina toodab 60% haruldastest muldmetallidest, Kongost tuleb 33% kogu koobaltist. Lõuna-Aafrikast tuleb 75% plaatina – tootmise kontsentratsioon on isegi suurem kui nafta ammutamise puhul. OPEC katab maailma nõudlusest 35%, samas toodavad 10 riiki 70% vajalikest toormaterjalidest.

Toorme hind läheb aina üles, sest vajaliku osise hulk maagis väheneb aina, kasutusele tuleb võtta ka kohad, kus vajalikku metalli maagis minimaalselt – auk maas muudkui kasvab. Viimase 12 kuu jooksul on nikli hind tõusnud 26%, vask 43% ja alumiinium 56%. Liitiumkarbonaadi hind on tõusnud aastaga 3 korda ja jõudnud 20 000 dollarin 


*************************

31.01.22

MIINIMUMPALGAD!

Netist:

Õhtulehest loen:
Eurostati äsja avaldatud andmeil kõiguvad miinimumpalgad neis 21 riigis, kus need on seadusega kehtestatud, Bulgaaria 332 ja Luksemburgi 2257 euro vahel. Väiksemate miinimumpalkadega, mis ei küüni 1000 euroni, rühmas on kõik kolm Balti riiki. Parimana Eesti, kus selle suurus on 604 eurot. Suurimate miinimumpalkadega rühmas on Prantsusmaa (1603), Saksamaa (1621), Belgia (1658), Holland (1725), Iirimaa (1775) ja Luksemburg 2257 euroga.
Eesti pensionid on väiksemad, kui miinimum palk.


Ega siin polegi midagi kommenteerida! Oleme isegi 1000-eurose miinimumpalga kehtestamisega hiljaks jäänud ja ei ole see kellegi muu kui valitsuste süü!
Aferistide kamp, kel inimestest tõsiselt pohh!

*****************************************************************************
 
 19.02.22

Netist:
(kompensatsioon metsaomanikele looduskaitseliste piirangute eest)

Eks natuke piinlik peaks ka olema, sest Eestis makstakse kompensatsiooni vaid 110 eurot hektari kohta, näiteks Lätis on see summa 250 eurot.

**************************

04.04.2022

RB trassi alla 300 m laiuselt Eestis jääb 6400 ha (juurdesõiduteede rajamist arvestamata). Võttes heitkoguse hinnaks 25 EUR Co2 tonn, tuleks 1 ha raadamise hinnaks 7660 EUR (Eesti Maaülikooli ja Keskkonnaagentuuri uuring „Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori sidumisvõimekuse analüüs aastani 2050“). Seega 49 MEUR. Tänaseks on heitkoguse hind kerkinud üle 80 euro. Praegu käivad arutelud EL kliimapaketi nõuete karmistamiseks, Europarlamendi raportöör on pakkunud hinnaks 375 eurot (Postimees, 25.03. 2022.a.). RB -ga seotud raadamise hind oleks seejuures 735 MEUR. Juba see lõpetaks igasugused jutud RB sotsiaal-majanduslikust tasuvusest, pole vaja enam muudesse analüüsidesse panustadagi.
Emil Rutiku

*******************************

....näiteks sel nädalal jõudis Muuga sadamasse rekordiliselt suur ühekordne kogus ehk 50 000 tonni Norra asfaldi peamist komponenti graniitkillustikku.

Eestis kasutatakse aastas umbes poolteist miljonit tonni graniitkillustikku. Hinnad on praeguseks aastaga kasvanud umbes 40 protsenti, kuid suveks kasvavad veelgi.

 Me räägime ka terasest ja loomulikult ka bituumenist, mille hind on tõusnud väga palju," ütles Ruu Kivi juhatuse liige Allar Leedu.

 Kokku võiks Pertensi hinnangul olla löögi all umbes 1000 sektori töökohta ja hindab, et teedeehitusse tuleks koondamiste vältimiseks leida 40-50 miljonit eurot lisaraha.

  https://www.err.ee/1608556633/teedeehitajad-ootavad-valitsuselt-kumneid-miljoneid-eurosid-lisaraha

Siinkohal küsiks: Miks PEAME vältima koondamisi? Vägisi peab hoidma kuluartikleid üleval, kui tegelikult vajame põhiliselt olemasolevate teede ülalpidamist, mitte UUTE ehitamist? 


*******************************


Eestis on hetkel 2900 elaniku kohta üks apteek, Soomes on vastav näitaja 6500, Rootsis 10.200.

 https://www.postimees.ee/1469811/seadusemuudatus-piirab-apteekide-arvu

 

Tegelikkus on hoopis teine: proviisoreid ei ole vähe, vaid apteeke on liiga palju. Teadusuuring[1] näitab, et inimeste arvu suhtes on Euroopas kõige rohkem apteeke Bulgaarias, kus ühe apteegi kohta on 1750 elanikku. Apteekide rohkusega paistavad silma ka Malta (ca 2000), Hispaania ja Belgia (ca 2300), Makedoonia (ca 2500), Iirimaa (ca 2700), Itaalia (ca 3300) jt.

Kuhu siis meie armas Eesti sellel skaalal maandub? Ravimiameti[2] andmetel oli meil 2014. aastal ühe apteegi kohta 2753 inimest, seega kuulume apteekide üleküllusega riikide sekka. Ja apteekide arv kasvab koos kaubanduskeskustega veelgi. Elanikkonna arv aga mitte.

 https://arvamus.postimees.ee/4231445/ain-raal-apteegindus-vajab-restarti

 2022 oleme kriisi lävel, tahaks teada, kus on eksperdid, kes juba töötaks iga valdkonna kallal.


Isamaa (ma pole üheltki isamaalaselt nt apteekide teemal saanud muud kui valet ja häma ja/või täielikku asjatundmatust).


Harri Juhani Aaltonen
Neeme Sihv , kuna mul on jäänud mulje, et Sina oled üks nendest Kes oskab iga asja paremini kui keedi teine, ma imestan, et sa pole võtnud vastutust vaid piirdut targutamisega.
  • Neeme Sihv
    Harri Juhani Aaltonen esiteks on sul kuidagi väga vale mulje jäänud? Ehk tüüpilise poliitiku viga? Ma pole kunagi öelnud, et IGAT asja oskan kõige paremini, aga mõnda asja küll. Logistikast ehk transpordist kuni (apteegi)kaubanduseni saan rohkem aru, kui kogu Isamaa erakond vist kokku. Vähemalt isamaalaste puhul kahtlen ka ENDA oskustes inimesi läbi näha - kas tegu tõesti teadmiste puudumises või aferistlikus petmises ja inimestega mängimises? Vaat see on miljoni dollari küsimus.
    Vastutust olen võtnud samuti rohkem kui Seeder või keegi teine oma kambaga. Kes oli kümmekond aastat tagasi Viljandimaal need ametnikud ja poliitikud, kes tulid kaasa Viljandi jaama targema planeerimisega, Sürgavere peatuse üleviimisega paremasse kohta? Või kes selle aja jooksul tulnud kaasa Viljandimaal bussiliikluse kaasajastamisega? On mõni näide? Kaupo Kase natuke isegi on, aga Viljandi valla tegelased nt hirmust kaamed, kui mõtlevad, et peavad natukenegi tarkust koguma. Kus sa võtad, kui pole?
    Nii et iga töö puhul ja iga idee puhul VASTUTAN, et olen väga süvitsi asjadega tegelenud, enne kui sõna võtan. Ja iga arvamus laiskade, ükskõiksete ametnike kohta on mul paraku argumentide ja näidetega varustatud. Mina TÜHJA juttu ei räägi, aga te seal ei saa kuidagi oma tööga ju hakkama?
    Ja muide, oma töös ma olengi parim! Sest ma ei oska pealiskaudselt töösse, kolleegidesse ega riiki/firmasse suhtuda.
  • Neeme Sihv
    Nüüd too mõni näide, mida head Isamaa Viljandimaal ära teinud!?
  • Neeme Sihv
    Ning muide, kui palju on Viljandis apteeke?
  • Neeme Sihv
    Nii on, kui püütakse paaniliselt otsida ühtainustki näidet mingi asjaliku teo kohta!?
    Ja ka apteekide arvu ei tea? No mis me siis räägime asjatundlikkusest?
  • Harri Juhani Aaltonen
    Tunnistan, et ei tea, mitu apteeki Viljandis on sest pole neid siiani kasutanud. Aga kindlasti on neid piisavalt. Tunnistan ka, üks inimene võib küsida mitu küsimust millele ma vastust ei tea. Ei häbene seda tunnistada.
  • Harri Juhani Aaltonen
    Neeme Sihv , mina ei kirjutanud enda teadmistest ja oskustest vaid Sinu.😉
  • Neeme Sihv
    Harri Juhani Aaltonen ma mõistan, ega kõike ei saagi teada. Ma ka ei tea ligilähedaltki kõike, see oleks võimatu. Aga millegi kohta sõna võttes, eriti kui lubada elu edendamist, peaks midagigi teadma.
    Minu teada on Viljandis koos haruapteekidega praegu 11 apteeki. Isamaa eestvedamisel keerati apteegireform pekki!!!
    2005 aastal muudeti apteekide asutamise kohta käivaid seadusi, tollal uusi apteeke ei lubatud teha kui apteegi kohta oli alla 4000 elaniku linnas. See oli OPTIMAALNE arv. Täna? Viljandis umbes 15 000 elanikku? Tead täpsemalt? Seega umbkaudselt on üks apteek 1500 elaniku kohta. Kas sellest sõltuvad hinnad, palgad, apteekide kulud versus tulud? Nonii, eksperdina ju majanduse põhitõdesid tunned? Kui reform käivitunuks, võinuks Viljandis jääda alles ca 4-5 apteeki. Et tagada madalamad hinnad, kõrgemad palgad jne?? Mõnevõrra mugavus küll vähenenuks, aga tervikuna kõik võidaksid?
    Mõne aasta tagune võrdlus:
    Eestis on hetkel 2900 elaniku kohta üks apteek, Soomes on vastav näitaja 6500, Rootsis 10.200.
    Miks kõik Isamaa eksperdid püüavad sel teemal valetada ja hämada, küsi kellelt tahes? Erakonna huvid mängus?

********************

- Maailmas (merel) ringleb umbes 3500 konteinervedajat ja igaüks tarbib 280 000 liitrit kütust 1000 km kohta.

 

 
Hullude maailm
Mine elektriline, sorteeri prügi, pane kampsun selga ja küta kuni 19°, joonista oma miile, kõnni kliima nimel....... . .
Miks me peame kogukonna jaoks säästma, samal ajal:
- Pekingis peeti kunstlumel olümpia talimängud.
- Prantsusmaal valgustavad suusakuurordid nõlvad südaööni, et "hilised ärkajad" saaksid öösel suusatada.
- Lufthansa sooritab 8000 "tühja" lendu, et hoida oma teenindusaegasid.
- Enamus suurepäraseid jalgpallimatše toimub õhtul mega prožektorite all, mis tarbivad kõike!
- 8 uut ja hiiglaslikku jalgpallistaadionit, mis kutsuti MM-i korraldama Kataris, on konditsioneeritud (kõrbes! )
- Sajad veoautod sõidavad ringi, et tuua meile Hispaaniast puu- ja köögivilju, samal ajal kui piirkondlikud tooted lähevad prügikasti või sõidavad buldooseritega üle
- Maailma suurim laev: Wonder of the Seas veab 7000 reisijat, 2300 meeskonnaliiget ja tiirutab ümber mere.
- Maailmas ringleb umbes 3500 konteinervedajat ja igaüks tarbib 280 000 liitrit kütust 1000 km kohta.
- Miljardärid pakuvad endale kosmosereisi "astronoomilistes" tingimustes
Ja siis... samal ajal keelame "ÖKOLOOGIA PÄRAST" veidi vana diisel- või bensiiniautoga sõitmise inimestele, kes ei saa endale autovahetust lubada ja kes peavad seda tööle minekuks kasutama ning soovitame seda langetada 1° võrra!
Keda me lollitame?

Sellisest postitusest. Ja ega see kõik polegi väga vale, raiskamist on tõsiselt palju.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar