Blogiarhiiv

Kolmapäev, 3. november 2021

2021. Kalamaja öine valgus, Väike-Järve ja Balti jaama uued pöörangud, puuduvatest rääkimata.

 Kalamaja öine valgus.

 
Mõnikord tervis võib sundida isegi siis välja minema, kui väga ei viitsiks. Ja jalutada on ju ning et mulle tegelikult meeldivad väga valgustatud linnatänavad, siis on ju see lisaboonus. Usun, et nii paljude jaoks ja ehk leiab keegi siitki mõne meeldiva hetke.
 
 
Ja kuna mul on oma kiiks, mis tänase rohepöörde ja energiakriisi valguses eriti oluline, siis loomulikult seda enam pidin fotoka haarama. Olen endiselt veendunud, et tänavate valgustuses tuleb teha kardinaalne pööre. Ei mingeid uusi valgusteid enam sõiduteede valgustamiseks, oluline on kõnniteed. Muidugi ka ülekäigud ja ristmikud, sest ohutus jääb alati prioriteediks. Ning eriti saab asju muuta just sellistel tänavatel. KOV maksab kinni kinnistuomanikele valgustid (tänavapoolsel küljel) ja valgustuse paigalduse, teatud reeglite järgi muidugi. Kinnistuomanikele jääb kohustus tagada valgustus. Kuid tegu on kolmekordse võiduga:
* üleüldine elektritarbimise langus (laias laastus 10x)
* Maksumaksja raha eest saab teha muid olulisi asju (iseasi, kuidas KOV rahadega ringi käia oskab)
* kinnistuomanik saaks paigaldamise raames sama hämaruseanduri jm alla ka valgustuse igale maja küljele, kui soovi on.
 
Lisaboonusena kaovad pea kõik postid. Huvitav, kui saaks need pärast likvideerimsit kõik ühele platsile kokku koguda enne ümbertöötlemist, kas see vaatepilt paneks mõtlema?

Muidugi on tavapärane, et selle idee puhul lastakse mind sotsiaalmeedias sõelapõhjks, sest enamasti ju hakkavad valanguid andma need, kes enne ütlevad, kui mõtlevad. Võib olla üldse ei mõtle. Keskkonna peale ju ka paljud ei mõtle, eks?

Piltide heledusele ärge rõhku pange, automaatrezhiim fotokal muudab need palju heledamaks ja see polegi peamine. Hoopis etetkujutus sellest, mis oleks kui kärakate asemel oleks majadel/aedadel ilusad valgustid ja ehk ka esteetiline nauding vaadetest ja pildistamisnurkadest, kuidas kellelegi. Valguse ja varjude mäng.

Kui elasin eramajade piirkonnas, kus valgustust polnud, panin kokku 5 valgustit, 4 majale (teest eemal) ja ühe väravale. Ja siiani polegi seal tänavavalgustust ning tore ongi. Kõik muidugi ei paigalda, seepärast tuleb osalt pimedas koju tulla, aga see pole enam minu süü.


 
Muidugi peaks selliseid pilte käsitsi rezhiimis tegema. Pildil olev valgusti tegelikult klassikaline Vana Tooma lamp. Pimestamisomadus teatud määral erinevatel valgustitel muidugi omane. Kuid selge arusaam, et hästi valitud valgustid, tänavavalgustist kordi säästvamad, annab selle, mida vaja.


 
Postid on aga kulukad, jubedad, ohtlikud ja segavad. Akendesse paistvast valgusest rääkimata.

 
Muide, kohustus on ju olemas, valgustada majanumbreid? Seega, NAGUNII on tihti mingid valgustid juba olemas, aga valgusti eesmärk saab olla ka mitmekülgsem?


 
Sellise suurusega majade puhul piisab esiküljel/aial tõenäoliselt kolmest valgustist, a 5-10 W.


 
Kahtlemata saaks valgustatud ka kogu kõnnitee.

 
Fotokas toob eredalt välja kogu maja, kuigi reaalsuses see nii hele pole. On aga vaja seda valgustamist? On ju ka teada, et mida kõrgemal valgusti, seda raiskavam ja ebaefektiivsem.



 
Muidugi oli jalutamise juures kõige nauditavam ikkagi vaated, rakursside otsimine jms. Oluliselt annab sellises kandis juurde puud.

 
Oma võlu, vähemalt jalutades ja pildistades on ka sellisel süngusel.













 
Muidugi on kohti, kus majaseinal olevatest valgustitest ei pruugi piisata. Kuid ka lisavalgustid on tänapäeval ikkagi ökonoomsed, et kulu on olematu.
 
 
Võrratud vanad majad.






















 














 Väike-Järve Taluturg

 
Olen vahel üpris laisk või isegi väga laisk. Väike-Järve Taluturule pole mul keeruline minna, rong ja natuke kõmpimist. Aga ikka vahel see laiskuseuss takistab. Täna oli aga eriti hea võimalus, töölt sinna lähedale autoga ja pärast rongile. Loomulikult ei jätnud ma kasutamata võimalust midagi head saada. Osta, tähendab. Aga ka silmadega õgida!?










































Balti jaama uued pöörangud, puuduvatest rääkimata.

 
Üllatus-üllatus, Eesti Raudtee on suutnud ÜHES kohas käkki MITTE TEHA!
 
Seoses lisateedega Tallinna jaamas ja juhtimissüsteemide kaasajastamisega on tehtud pikalt töid Tallinna jaamas ja on tore, et seekord on kaks pöörangut rohkem kui tavaliselt Eesti Raudtee arvates vajalik. 

 
Nimelt saab nüüd edelasuunalt Balti jaama ja vastupidi kasutada KAHTE teed ja sama siis ka jaamast idasuunale sõites. See võimaldab varieerida väljasõidu- ja saabumisteede kasutamist.


 
Lillekülas aga uusi pööranguid ei paigaldatud ja ei tagatud ka ümberistumisvõimalusi eri suundade rongide vahel. Perroone EI EHITATA! Seega, EVR nn "uuendusmeelsus ja innovatsioon" on puhas sõnakõlks.
Lillekülas ei saa seega  linnatranspordi ÜT võimalusi kasutada ka ida- ja edelasuuna rongisõitjad.




 
Lilleküla ja Kitseküla vahel saab näha ka "rattateid".

 
Samas ei püütagi tagada liikumisvõimalusi jalakäijatele puude ja raudtee vahel, praegu liigub seal mööda puujuuri tehnika, neid kahjustades.










 
Edelasuunalt tehtud ka püüdetupik.




 
Tule maha, roni peale....




 
 
Asendusbussid aga ei peatu bussipeatuses Lilleküla Jaam. Elronile tüüpiline.


 
 
Tore,et igal perroonil on tee numbrid mitmes kohas.

 
Küll aga on arusaamatu, miks uue süsteemi järgi on 3. tee paremale poole numbrid pandud, kui sealtkaudu rongile ei saa? Et ikkagi inimesed läheks, eksiksid ja jääks rongilt maha?



 
Siitmaalt peaks endise 1., nüüdse 3 tee likvideerima ja tagama endise 6. nüüdse 4. tee perroonilt pääsu jammaesisele. Üksiti ehk ka laiem liikumisala vaksalihoone küljel, istepingid jm?


 
Infoekraanid aga on vanad ja seetõttu ei saa nende abil ENNETAVALT edastada ka infot teeremontide jm kohta. Hetkel oleks vajalik ka info teede numeratsiooni muudatuste kohta esimestel nädalatel, aga ka seda Transpordiameti "raisatud raha" ei võimalda.


 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar