2018 märts. KADUNUD POSTITUSED. Misso ja peatus Võrus.

 

 

 

 Sain ühe käkiga hakkama. Aga õnneks, ega mu jutt polegi kõige olulisem ja seda saan alati juurde vadrata. Kuid kogemata arvasin, et EESTIMAA BLOGI 2 postitused on nüüd kopeeritud siia. Tuhkagi, 2017 ja pool 2018 aastast puudub ning .... kustutasin blogi.
Lugejate kommentaaridest ju ka kahju. Õnneks on fotod enamuses kõvakettal ja saan vähemalt need üles panna. Mingid mõtted ka juurde.

 

 

Etteruttavalt võin öelda, et nii kaugesse kanti pole ma rohkem jõudnudki. Aga mulle meeldis.

 

 

Ma suudan mööda eestimaad kolades nautida ka bussist avanevaid vaateid. Lihtsalt meeldib mulle pea iga vaade, paljud majad ja loodusest rääkimata. Jälgin ka maanteed, bussipeatusi jm, mis on osa kvaliteetsest elukeskkonnast.

 

 

Võrus Koreli ääres lood paremaks läinud, bussijaama juurde aga linnei suuda puid istutada. Kasvõi nii paljugi, et kunagi bussijuhid saaksid kuumaga bussiga varjus seista. Samas, ega sel pole ka mõtet, sest tulevikus peaks kõikidele bussidele saama ka kesklinnas jm, mitte ainult bussijaamas. Võru linnapead see ei huvita, aga ÜTK ametnikud on selle vajadusega kursis. Et nad sellega venitavad, näitab nende taset! Põhipeatus oleks nagunii ülesõidu juures, aga rongiliikluse taastamisega need hädapätakad saavad veel vähem hakkama.

 

 

 

 

Vastseliina, Misso jt suundade bussisõitjad EI PEA BUSSIJAAMA minema, mitme suuna sõitjad aga küll. Tundub ametnikele tänaseni normaalsusena?

 

 

Metsa siin kümmekonna aasta pärast küll järgi ei ole.

 

 

 

 

Muidugi oleks tore kui rongide ajal oleks ka liin Misso - Vastseliina - Koidula Jaam. Kui hästi reklaamida privaatsemat puhkust siin kandis, võiks rongiga tulijaid üksjagu olla. Tullakse ka rattaga, aga Misso kant on paljude jaoks juba kaugevõitu. Meil ju ei arvestatagi võimalusega, et mõnigi rattamatkaja tuleks ehk juhul, kui saab lähemale, mitmeks päevaks mingisse kanti, muidu kulub kaks päeva rattaga juba kohale-ja ärasõiduks.

 

 

 

 

Või kas ikka tahetakse siia tulla?

 

 

Mõne lapikese peal siiski 70-80 aasta pärast on mets tagasi...

 

 

 

 

Heameelega oleks juba siin rongile läinud, kuigi Võrus ka tore.

 

 

 

 

Oeh, muli isegi arvuti juures praegu janu peale! Võrus jm on ka sageli, aga selliseid asju näeb harva!

 

 

 

 

 Ja tagasi Tartus.