Sõiduplaan on ühe linna kohta ikkagi väga väike!?
Väga nukrad on aga "vaated" Tartu suunas.
Küll aga on märgata üht seaduspärasust. Et bussid on käigus
põhimõtteliselt samal ajal kui Tartu-Valga rongid. Eks see ole ka teatud
määral loomulik, sest ikka on teatud tipp-ajad. Ometi, bussiliiklus
võiks olla tihedam ja mitte ainult maakonnapiire järgides. Tahtsin muide
edasi liikuda kas läbi Jõgeveste või Pikasilla. Et kolada natuke ringi
Väike-Emajõe ääres. Pikasilla kaudu saanuks täiesti minna, aga mul jäi
kohalikel liinidel kl 11-ne väljumine kahe silma vahele. Jõgevestesse
oli vahe aga ca 7 tundi! Ning kui olekski läinud, siis edasi sealt sel
päeval poleks enam saanud. Sest lõunane liin on viimane.
Ja pühapäeval ei saa enne Tartusse kui alles peale kl 15???
Kindlasti võiks ka kohalikud liinid olla sõiduplaanis jagatud sõidusuundade "lahtritesse"?
Pärnu suunas võib öelda, et päev on enam-vähem ühtlaselt kaetud. Isegi
Kuressaarde saab! Tänu sellele, et et suund on Karksi-Nuia jaoks sama,
mis Pärnusse või Viljandisse minekul, on see suund kaetud üpriski hästi.
Muidugi ei tea ma väiksemate kohtade olukorda, näiteks Taagepera ja Ala
tunduvad olema nadivõitu?
Eriti nadi on aga ühendus Otepää suunal. Ometi, Mägiste raudteejaam jääb
ju liinile ja seal peatub praegu kolm rongi päevas!? MIKS ei ole
sedakaudu tagatud Tõrvale ühendust Tartu ja Tallinnaga? Võimalusi on ju
erinevaid ja maakonnapiir ei tohiks ega peakski olema mingiks
takistuseks!?
Tõsi, kui arvestada ka Otepää vajadusi, siis oleks vaja busse kahele
poole rongide ajal. Eelkõige siis Tallinna suundalt saabumist ja sinna
tagasipöördumist arvestades. Parim variant peaks siin olema ikkagi see,
kui Elvast (sest ka siit ei ole tihedat ühendust Otepääga) või
Paluperast suunduvad bussid Otepääle, Mägistest aga Tõrvasse? Ja see
oleks täiesti võimalik ju!? Või siis ikkagi Tõrva - Mägiste rdtj -
Otepää ja vastupidiselt? Milles on küsimus?
Ka Sangastest ja Keenist (rdtj kaugemal siiski) puudub hommikul ühendus
Puka ja Elvaga? Tallinnast rääkimata Miks mitte proovida siis panna
käiku liin Tõrva - Mägiste rdtj - Keeni - Sangaste? Kui vaja, võib see
olla ka pikendatud kuhugi, olgu siis Taagepera-Ala või Antsla suunas,
see oleks vaid kasuks. Kuid saab siis piirduda ka lühema variandiga,
tagades mõlemalt suunalt bussiühenduse Mägiste rdtj-ga, mis oleks kõige
OLULISEM. Või tahaks mõni taas öelda, et Valgast ju saab Tõrvasse jne
ehk et sõitke aga igale poole ringiga ja ehk ka oodake tunde? Muidugi
saab siin vaadata, millised suunad on sobivamad, sest eks ka Sihva kaudu
soovitakse Otepääle jne?
Peamine on aga see, et Tõrva jaoks on sobivaim, ning soodsaim võimalus
saada rongiga Tartusse ja Tallinna (ning muudesse kohtadesse liinil)
just Mägiste kaudu (seda enam, et Viljandi kaudu buss ju raudteejaamast
läbi ei lähe). Ja kuna Mägiste peatus ammu valmis, siis kindlasti on
seal valmis ka raudteejaama bussipeatus koos ootekoja jm? Sest ega ometi
ei pea kartma, et meil oleks bussi- ja rongiliikluse ühildamise asemel
mune sügatud?
Laias laastus annaks iga selline läbimõeldud busside sidumine rongide
paremaid võimalusi. Nii väiksematest kohtadest tööle-kooli sõitmiseks,
kui ka külla, puhkama jm sõiduks. Ka saaks kohati ehk nihutada busside
sõiduplaane vahepealsete "tühimike" suunas, muutes valikuvõimalused
veelgi paremaks.
Üks võimalus oleks Tõrvast bussid tuua ka Pukka, kuid üldiselt see
midagi rohkemat vast ei anna? Ehk et Pukal väga seoseid Tõrvaga pole?
Igatahes tahaks loota, et ametnike armee hakkab lõpuks usinasti tööle, ühendamaks busse rongidega ka tegelikus elus!?
Häälega minek on suht lootusetu. Vähemalt meeste jaoks.
Sellised bussipeatused (ja ka rongipeatused) maal on väga head. Pole
vaja tingimata kõrghaljastust, vältimaks puude kukkumist teele, piisab
ka poolkõrgest. Küll aga on need väga head palava ilmaga liikujatele.
Mis sest, et meil on suveilmasid vahel vaid paar nädalat.
Kindlasti peaks aga igal tulevasel ootekojal olema laiemad istmed - minim 80 sm.
Tundub, et võsa on heinamaa jaoks maha võetud ja uus kasvab peale?
Aga et ma siis Tõrvast Tartu poole ei saanud, siis pidingi minema ringiga, Valga kaudu.
Läheks rongiga Võrru? Ei, kaine mõistuse vastaselt tahame miljardid ikka hulluse alla panna!
Uhke tabloo, kuid mitte mingit reklaami peale kohviku oma. Ei Tõrva, Haapsalu, Piusa, ERM-i ega millegi muu kohta.
Ka mitte infot selle kohta, et osadel päevadel pole otseronge Tallinna jne.
Õnneks aga olemas reisiraamatukogu!
Sellised automaadid, koos kohviautomaadiga, peaks aga olema laiali
peatustes üle kogu Eestimaa. Annaks seal, kus pole midagi, mingigi
võimaluse!
Ei saanud aga sõiduplaanist sotti, kas Riiga siis 2 või 3 rongi päevas?
Aga lastega on parim reisivõimalus ikka rong!
Ja sellise palava matka peale läks pärast kõrist alla vist 5 liitrit pohlamorssi...
Sest ega igalt poolt ju tee peal vett ei saa ja kaasa mitmeid liitreid
tassida ei jõua. Muide, pole märganud ka väga viitasid, mis juhataksid
allikateni? Kuidas on lood meil väiksemate allikate puhul?
Kuhugi saabki ehk 1 euroga? Kuid maakonnaliinid peaks tõesti muutma
tasuta transpordiks. Muide, kui mõnigi räuskab selle vastu ja mõnigi
ametnik ehk hakkab keeruliselt selgitama, kui keeruline see ikkagi, siis
pea kõik bussijuhid on seda meelt, et kasuks tuleks see maainimesele ja
bussiliiklusele küll.
Tsirguliinas ei saadudki ehitatud bussipeatust otse raudtee kõrvale.
vahemaa pole küll kauge, aga ühised lahendused jm teinuks igal juhul
lahenduse mõttekamaks. Mõttetud ametnikud, kes ka näpuga näitamisest aru
ei saanud?
Ahjaa, Sangaste peatus tuleb kindlasti ümber nimetada Tsirguliinaks,
vältimaks segadust. Aga isegi seda ei suudeta teha!? Pole ju vaja ümber
nimetada JAAMA (dokumentatsioon jm raudteel) vaid PEATUST!
Keeni rongipeatus pidanuks aga olema kuskil siin, ülesõidu juures.
Tere!
On alustatud Keeni vana
perrooni osalist lammutamist, et alustada uue ehitust. Mõistetamatuks
jääb antud juhul, miks ei muudetud perrooni asukohta. Suheldes kohalike
elanikega ja omavalitsustega on selgunud, et nemadki sooviks peatust
ülesõidu juurde. Perrooni ehitamisel praegusesse asukohta suureneb
rongidel kütuse ja ajakulu. Siiani ei ole kuskilt selgunud, miks peab perroon olema
praeguses asukohas. Ainuke põhjendus, mida olen kuulnud, on et AS EVR
Infra Liiklusamet kooskõlastas asukoha vaid tingimusel, et perroon asub jaama juures.
Siit tekib küsimus, kelle jaoks ehitatakse perroon?
Miks ei arvestata kohalike elanike soove? Kas bussipeatus viiakse ka
üle jaama (perrooni) juurde? Kui kalliks läheb uue bussipeatuse
ehitamine?
Miks on jäetud arvestamata Ooteplatvormide Standardi punkt, mis ütleb, et perroon peab olema ehitatud võimalikult lähedale teise transpordiliigi peatusele?
Bussipeatuse jäämisel praegusesse asukohta, kuidas peaksid reisijad kasutama võimalust ümberistumiseks, mis äärmiselt ebamugav?
Mõistetav on, asju tehes kaalutakse võimalust kulutada selleks
võimalikult vähe rahalisi vahendeid. Samas, kui bussipeatus viia üle
perrooni juurde, läheks see üksjagu kallimaks. Põhjuseks mitte ainult
ehitus vaid ka liinikilomeetri hind, mille suurus olenevalt busside
liiklustihedusest võib ulatuda aastas kümnete tuhandete kroonideni.
Hetkel on veel võimalus ehitus peatada. Seejärel arutada asi kohalike
omavaltsustega veel kord läbi ja vajadusel küsitleda kohalikke
elanikke.Peatuse ehitamine praegusesse asupaika näitab, et
ühistranspordi arengukavad, uurimused jms on vaid asjatu rahakulutamise
tulemused, sest nendega nagunii ei arvestata!
Sangaste ja Õru vallavalitsustel palun võimalusel kiiresti saata oma esialgne seisukoht nii Maanteeametile kui MKM-i.
Loodan, et jõutakse lahenduseni, milline parim reisijatele ja mis lubab tulevikus reisijate arvu kasvu.
Lugupidamisega ....
------------
muide, üheks põhjenduseks oli see, et siis saab sõita jaama juures oleva mälestusmärgi juurde.....
Kujutate te selliseid asju ette? Reaalses elus? Võimalik vaid Eestis?
Aga asjad olidki nii, et kui mõnikord õnneks võetigi kuulda, siis
üldiselt oli suhtumine tõrjuv ning ka mainitud bussipeatusi pole
suudetud ega tahetudki ka tänaseks päevaks muuta.
----------
Täname Teid teavitamast Maanteeametit Teie poolt tehtud ettepanekutest.
Maanteeamet tegeleb täna ühe
tegevusvaldkonnana bussiveo organiseerimise küsimustega. Sellest
tulenevalt on ka meie huvi, et elanikud saaksid teenindatud parimal
võimalikul moel.
Igapäevase liikumisvajaduse rahuldamiseks
kasutavad sõitjad nii busse kui ronge ning paljudel juhtudel on
sihtkohta jõudmiseks tarvis kasutada mõlemat transpordiliiki. Sellest
tulenevalt nõustume, et bussiühistranspordi ning rongiliikluse
planeerimine peab toimuma koordineeritult ning ümberistumisvõimaluste
tagamiseks on vaja pöörata tähelepanu rongi- ja bussipeatuste
omavahelisele paiknemisele.
Samas nendime, et Maanteeametil puudub
pädevus konkreetsete raudteeinfrastruktuuri ehitamisega seotud
spetsiifiliste küsimuste käsitlemiseks, kuivõrd vastav temaatika kuulub
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Tehnilise
Järelevalveameti tegevusvaldkonda. Teie poolt esitatud ettepanekute
käsitlemise käigus oleme siiski eelnimetatud asutustega konsulteerinud
ning välja selgitanud, et raudteega seonduvad ümberkorraldused on
sedavõrd investeeringute mahukad, et kiireid muudatusi infrastruktuuri
paiknemises teha ei ole võimalik ja mõnel juhul pole üldse
ümberkorraldus võimalik. Rongipeatuste ümberpaigutamine ning peatusega
seotud täiendavate rajatiste nagu pargi ja sõida parklad ehitamine on
üldjuhul seotud ka maa omandiküsimustega.
Platvormide renoveerimise käigus on mitmetes
kohtades peatuse asukohta ka muudetud. Maanteeametile teadaolevalt on
sellisteks kohtadeks Kiltsi, Veriora, Tabivere ja Palupera peatused.
Raudteepeatuste renoveerimiseks annab ehitusloa Tehnilise Järelevalve
Amet, kes enne loa andmist küsib seisukohtasid nii reisijateveoga
tegelevalt raudtee-ettevõttelt, kui ka vastavalt kohalikult
omavalitsuselt, mille territooriumil peatus paikneb. Juba ehitusjärgus
olevate projektide puhul on siiski liiga hilja hakata suuremahulisi
muudatusi tegema, vastasel korral on oht, et jääksid igasugused ehitus-
ja remonditööd üldse tegemata finantseerimise vajaduse ajalise nihke
tõttu.
Bussipeatuste asukoha muutmine on raudtee
platvormidega võrreldes mõnevõrra lihtsam, kuivõrd peatuse
ümberehitamisega seotud kulud on väiksemad ning ka
infrastruktuuriobjektile esitatavad ohutusnõuded kergemini täidetavad.
Kohtades, kus ühispeatuste rajamine on potentsiaalsete ümberistuvate
sõitjate arvu arvestades vajalik ning tulemus on võimalik saavutada
bussipeatuse ümberpaigutamisega, on bussipeatuse asukoha muutmine
põhjendatud. Mitmetes kohtades paikneb aga bussipeatus asulakeskusele
lähemal kui rongipeatus, mistõttu võib bussipeatuse ümberpaigutamine
asulakeskusest eemale tuua kaasa teenuse kättesaadavuse halvenemise.
Seetõttu on ka bussipeatuste ümberpaigutamise kavandamisel oluline roll
kohalikul omavalitsusel, kes hindab, kas kavandatav muudatus parandab
olukorda piirkonna elanikele tervikuna. Samuti paiknevad bussipeatused
paljudel juhtudel kohalike omavalitsuste teedel.
Mitmetele Teie poolt tõstatatud
spetsiifilistele raudteeinfrastruktuuri ehitust puudutavatele
küsimustele on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium eelnevalt
vastanud tuues ära ka Teie poolt esitatud ettepanekutega arvestamise või
mitte arvestamise põhjendused.
Arvestame võimalusel Maanteeamet
tegevusvaldkonna piires Teie ettepanekutega edaspidises töös ja võtame
teadmiseks meile saadetud teabe, mis on suunatud Teie poolt teistele
ametiasutustele.
Lugupidamisega
Ingmar Roos
Maanteeamet
Ühistranspordi osakonna juhataja
______________
Üks arvamus "kõrvalt" :
Siin
kohal saaks rääkida sellest, et miks peab tooma bussipeatuse kaugele
asulakeskusest, kui on võimalik tuua rongipeatus asulakeskusele ja
bussipeatusele lähemale. Konkreetsete näidete puhul (Vastse-Kuuste, Keeni)
saab rääkida ka sellest, et ettepanekud asukoha muutmiseks on esitatud
enne riigihanke platvormide ümberehituseks väljakuulutamist. Ning see,
kui bussid sõidavad iga päev korduvalt nö põhimarsruudist kõrvale
rongipeatusesse, lisab aastas tuhandeid kilomeetreid juurde avalikku
liiniveomahtu, st aastas vähemalt mitukümmend tuhat krooni. Ehk on
majanduslikult mõistlik jätta tegemata investeeringud jaama juurde tee
parandamiseks ja paremaks hooldamiseks, bussipeatuse rajamiseks ning
sinna sõitmiseks ning selle arvelt ehitada hoopis rongiplatvorm
sellisesse kohta, kust buss ei peaks rongiga hea ümberistumise
tegemiseks põhimarsruudist kõrvale kalduma + sõiduaja ja piletihinna
vähenemine bussireisijate jaoks + sageli rongipeatus lähemal
asulakeskusele (st ühistranspordi kättesaadavus paraneks nagu moodsad
inimesed Maanteeametist ütlevad). Maanteeamet saab poindile pihta küll,
aga vastutust ei taha väga võtta ning samas MKM on ajanud igast lolli
juttu neile ka
-------------------------
Vanu kirju leiaks tuhandeid.
Tere!
Kui
rongiühendust saab siduda bussiga, mis otse sihtkohta kohale viiks,
siis Kuutsemäe puhul võiks küll asi huvitav olla. Meie kliendid on
enamuses noored ja paljudel on isikliku transpordivahendi leidmine
raske. Hetkel näiteks ei ole olemas toimivat bussiühendust Otepää ja
Kuutsemäe vahel ja see küsimus tuleb igal hooajal uuesti üles. Samas on
erinevad ettevõtjad üritanud sellist liiklust pakkuda, aga asi pole
majanduslikel põhjustel pidama jäänud.
Kuutsemäele
lähemal on Puka, sealt käib ka Paluperaga võrreldes rohkem noori
Kuutsemäele, Puka –Otepää teele ilmselt alternatiivi pole.
Peeter Ilmas
Kuutsemäe Puhkekeskus
------------------------
Aga aastast 2011 asjadega tegeletud, plaanid on sees ka Valgamaa arengukavas, kuid ei mingit reaalset tulemust....
Palupera vajaks muidugi ülekäiku ka perrooni teise otsa ja sellesama
ülesõidu lähedase plasti muutmist bussipeatuseks koos kohaliku teeäärse
müügikohaga (kasutada saab ehk ka ülesõidu juures oleva vana küüni
konstruktsioone).
Järgmine peatus Elva......
Muide, peab mainima, et mõni peatus Valga - Tartu raudteel kadunud
mõttetult ja ehk võinuks needki alles jääda. Kohaliku rongi sõiduaega
oleks see vaid mõned minutid pikendanud. Ei võitnud siin teragi
"ajavõidust",. küll aga kaotas maaelu....
Bussiühendus Tõrva ja Tartu vahel jah kehva. Nutikad kohalikud ammu leidnud selle vastu rohtu. Fb suur grupp jagab omavahel autokohti jms. Ehk inimesed kui liiguvad kuhugi võtavad tühjale kohale reisijaid kaasa...täitsa öko ja päris mugav.
VastaÜhe kriitikaga pole nõus...reklaamid ja plakatid peavad olema eesti keeles. Internetis piisavalt ka muukeelset infot, samuti infopunktis. Elame eestid ja kui tahame et me lapsed ka veel eesti keelt räägiks siis ei mingeid võõrkeelseid plakateid. Muidu kuuledki tänaval vaid: kle gd cheki beati, mul selfi tuli ülicool, keep smailing ja väikseid laigid fb lendavad.