Innovatiivne ühistransport. Märts 2013.

 

Thursday, March 14, 2013

Innovatiivne ühistransport.

 Aegviidu, kuhu algul polnud plaaniski parklat rajada (?), see siiski tehti. Kuid...kipub juba praegu kitsaks jääma! Nii ka mitmel pool mujal.

MKM-kantsler Eero Pärgmäe ütles, et...

http://etv.err.ee/index.php?05593817&video=5235#.UUHI2NXBGqk

...järgmise arengukava raames kavatsetakse seni eraldivõetuna tehtud investeeringuid raudteel ja maanteel ühildama hakata. Muidugi, seda ei saa teha vaid Tallinnas, vaid suund peab olema sellele üle kogu Eesti. Kahjuks peab tõdema, et kohati läheb see nüüd kallimaks, sest senised projektid kohati läksid nihu. Siin peaks hr Pärgmäegi kindlasti peeglisse vaatama ja mitte ainult tema. Eelkõige Eesti Raudtee punt, kellest ignorantsemaid annab alles leida! Kas on siis valimislubadused ja valitsemisprogramm vaid paber või ei suuda poliitikud oma lubaduste tagamaid riigiettevõtete ametnikele selgeks teha? Või on Arengukavad ja Standardid nii mahukaks paisunud, et keegi neist enam ülevaadet ei oma?

Igatahes on üks suuremaid apsakaid Lilleküla. Peeti olulisemaks maksku mis maksab "pool lahendust" ära teha! Tegelikult ei suudetud sedagi. Küllap kevadel lõpetavad...

Kuid puudused Jõhvis, Vastse-Kuustes, Oraval jm samavõrd olulised, olgugi, et tegemist väiksemate kohtadega. Hea on vähemalt see, et saan nüüd aastakümneid seda ette heita, kuid ausalt öeldes ma oleks parema meelega sellest võimalusest tahtnud ilma jääda...

Mida näeb seoste koha pealt MKM, ma ei tea. Täies ulatuses. Kuid tean, mida näen mina.

ÜHISPEATUSED.

Nendest ma siin varemgi põhjalikult ja pikalt kirjutanud. Informeerinud MKM-i ja KOV-si. Soovinud bussifirmade arvamusi, kellest muide keegi ei viitsinud vastatagi. Muidugi ega MKM pea kaalikate müügi pärast muretsema, kuid otstarbekaima lahenduse peale peaks siiski mõtlema. Lootust peaks ju olema kui regionaalministrit jälle .... ei saadeta ja kaklemised omavahel kakeldud saab...

Mis on siis need asjad, mida peab bussipeatuse tegemisele arvestama?

1. Busside seisukoht peab arvestama visuaalset nähtavust rongiga nii seisuajal kui rongi saabumisel. See on oluline ka rongide hilinemise puhul.

2. Küsimus, kas peatustesse (rongide info) paigaldada elektroonilised infotablood või midagi muud, peaks olema kindlalt otsustatud. Tõenäoliselt on ainuvõimalik just elektrooniline tabloo, sest see võimaldab ühtset infot üheaegselt kõikides peatustes, isegi lausa üle Eesti.

Tabloo peaks olema üldjuhul kahepoolne ja olema võimalusel nähtav ka bussijuhtidele. See on parim viis tagamaks info lihtsaimat ja kiiremat jõudmist bussijuhini rongide hilinemise vm korral.

Tabloode puhul võib tekkida küsimus vandaalitsemistest jm, kuid tegelikkuses tuleb tagada pigem nende valve ja korrasolek kui eelistada tabloo peitmist mingitesse ruumidesse. Kindlasti on ka jaamasid, kus on vajalik tablood duubeldada, kui neid ei ole võimalik paigaldada nii, et ühel ajal saaks neid jälgid ooteruumis ja bussipeatuses.

3.Ooteruum ei saa olla enam olematu, see on kindlasti vajalik, aga seda vaatame eraldi.

4. Sõiduplaan jm info peaks võimalusel olema dubleeritud, ooteruumis ja väljas. Sõiduplaanide jm info stendid peaksid moodustama ühtlase terviku, olema ühise lahendusega ja võimaldama peale sõiduplaanide ka kohaliku ning turismiinfo ülespanekut.

5. Võimalusel tuleb kaaluda samas kauplemistingimuste loomist, ürituste korraldamist kontsertidest laatadeni. Ka peaks parkla võimaldama teenusbusside jm eritranspordi peatumiskohti.

6. Tagataud peaks olema joogivesi, tualetid, prügi- ja pakendikonteinerid jm.

7. Ka tuleb iga peatuse omapärast lähtuvalt lahendada parklate ülesehitus. On peatusi, kus rohkem kui "Pargi ja Sõida" süsteemi kasutatakse parklaid eelkõige vaid rongide saabumisel-väljumisel. Nii oleks Kiviõli, Kadrina, Viljandi jmt puhul oluline, et tavapäraste parkimiskohtade kõrval oleks võimalus "Suudle ja Sõida" süsteemi kasutamiseks, milles autod ei pea parkima parklasse, vaid need saaksid liikuda n.ö ringliiklusena. Kadrina planeeritav asukoht seda ei võimalda ja seega muutub autodega liiklemine kohmakaks ja tülikaks, sama juhtub ka mitmetes teistes peatustes.

8. Ühispeatus peaks olenevalt eesmärgist ka mugav peatuskoht matkajatele, seda nii katusealuste, pinkide-laudade kui ka elektrikasutusvõimaluste koha pealt. Seega on vaja ka elektripistikute olemasolu olgu siis telefonide või elektrimopeedide laadimiseks. 

9. Kui elektriautode ja - mopeedide kasutamine, ka rendivõimalustena, võib muutuda valdavaks, siis tuleb ka sellele mõelda ja jätta võimalus seda lisada ka tulevikus

10. Ükskõik millise teenuse osutamisel on olulisem selle kasumlikkus, seega tähendavad erinevad variandid ka rohkem kliente. Sest regionaalset arengut, kohalike kaupade müügivõimaluste avardamist, ohutute teeäärsete müügikohtade loomist ei saa vaadata eraldiseisvana.

OOTETINGIMUSED.

See aeg, kus teatud tasnditel ei peeta ooteruume ehk reisijate ootetingimusi oluliseks, peaks hakkama mööda saama. Pealegi, just praegused plaanid (nagu hr Pärgmäe ütleski), peaks olema suunatud eri transpordiliikide ühildamisele. Absoluutselt igas peatuses peaks olema suletud ooteruum.

1. Ooteruumid võivad ühildatud olla hoopis teiste lahendustega ja siin on erilise tähtsusega koostöö MKM-i, raudtee infra omanike, Maanteeameti, Autettevõtete Liidu ja KOV-ide vahel. Rääkimata kodanikuühendustest. Igale peatusele tuleb läheneda individuaalselt ning leida just sellele peatusele omane lahendus, rahastamine aga jäägu juba läbirääkimiste teemaks. Loomulikult peaks siin toeks olema ka regionaalarengu programmid ja KOV-ide rahakott.

2. Olenevalt asukohast võib kaaluda ooteruumide ühildamist nii teenuskeskuste, kaupluste, omavalitsuslike hoonete kui ükskõik millise olemasoleva või loodava ehitisega. On ju mõeldav isegi variant, et kui omavalitsus plaanib linna, asulasse vm mingi hoone ehitamist, siis peaks ühe asukohana kaaluma kindlasti ühispeatust. Sellised kohad peaks kujunema n.ö. paiga tõmbekeskuseks, kus see vähegi võimalik. Ka on selliste kohtade turvalisus jm igati lihtsamini ja odavamalt tagatav.

3. Olenevalt peatusest võib ooteruumi teha koos.

*olemasoleva ehitisega

*tekkiva ehitisega (teenuskeskus, kauplus, kiosk, matkajate puhkekoht, peatuse hooldusruumid jne.

*eraettevõtjatele antava ehitusloa puhul kokkulepitavalt soodustused versus kohustused.

4. Ooteruum peaks võimalusel olema köetav.

5. Hetkel kasutab Edelaraudtee mitmes kohas kassasid, Elektriraudtee on neist loobunud. Võib ju tunduda, et tehniline areng piletimüügisüsteemidel võimaldab kassade likvideerimist, kuid tegelikkuses see ni ei ole. Praegune süsteem, kus kassast ostetud pilet odavam on juba klienditeenindajate palgalanguse näol tõestus olemas, et kassasid kasutatakse üpris usinasti. Ka teab see, kes näeb, et kassaapiletite olemasolul toimub piletimüük rongides kiiremini, seetõttu on vähem kartust, et keegi jõuab piletit ostmata rongist maha minna.

Ka võimaldab kassade olemasolu kaaluda vajadusel  selle teenuste ringi laiendamist, olgu siis tegu postipunktiga või millegi muuga.

OMANDIKÜSIMUS.

Ühispeatuste haldaja peaks olema üks. See annab võimaluse kõiki probleeme kompleksselt lahendada ning tagada ühe hooldustöötaja või -firma kasutamise nii ooteruumides, parklas, ülekäikudel jm. Tõenäoliselt oleks parimaks variandiks omavalitsus, kelle otsustada jääksid kõik küsimused.

Mõned head näited, mida peaks oma silmaga kaema.

 

RMK keskus Läänemaal. RMK peaks olema oluline partner igasuguste tegemiste juures mitmes peatuses.

 

Kui RMK-l on plaanis mingit rajatist teha, siis kindlasti peaks kaaluma ühildamisvõimalust  mõne peatusega. Ehk isegi on olemas mõni peatus, kus ootekoda võiks olla just sarnane!? Ehk küll peatusest veidi eemal, matkajatele eelkõige mõeldud, kuid hõredama rongiliiklusega piirkonnas võib see just matkajast rongisõitja jaoks oluline olla.

 

Käru jaamahoonet ma siia ei pane. Sest mis on vaadata ses kurvas hoones, kus aknad sisse pekstud ja omanik ei tee midagi. Küll aga on samas noorte jaoks korda tehtud kaubaait, olemas laululava, lõkkekoht, mänguväljak, terviserada. Võib ju mõelda, et mis on reisijal kasu neist asjadest? Aga mõnikord võib olla. Tulles mõnda peatusees bussiga kui laps käekõrval ja rongini aega, siis... on ju mingigi võimalus lihtsalt aega sisustada!? Ja samas, tundub, et Kärus noored siiski hoiavad neid asju, sest Gena juba aastaid istub tervena pingikatusel. Ehk püsiksid ka muud rajatised kergemini?

 

 

Kohilas on suudetud juba pikemat aega korraldada aastas mitmeid kordi laata just raudteejaama taga oleval teelõigul. Võib üsna kindel olla, et sinna tullakse ka rongiga ja bussiga lähedalasuvatest peatustest või ka põigatakse läbi rongilt koju minnes. Aga et iga klient on oluline, siis just sellised seosed täiendavad teineteist.

Saku jaamahoone erastatud, kuid väga aktiivset tegevust ei tundu olema. Samas lähedal terviserada ja suusalaenutus. Kui jaam oleks jäänud vallale vm, siis võinuks tekkida võimalus ruumide kasutamiseks kohalikel seltsidel jt, samas saanuks sinna tuua ka suusalaenutuse. Tagajärjeks olnuks ehk optimaalsemad kulutused. Igatahes ei peaks inimesed rongi kõleda tuule käes ootama.

 

viljandi jätnud endast kui mulje kui raudteevaenulikust linnast. Kuuldavasti ka ei plaanita eriti jaama ümbruses midagi teha. Ometi oleks vaja. Bussipeatus peaks jääma vaid bussidele, eriti kui loota et rongiliiklus tiheneb. Kaubaaida juures olev plats tuleks aga muuta korralikuks parklaks koos võimalusega kiiresti autol saabuda ja lahkuda. Ka tänav vajab laiendust ja õgvendust. Plats aga suur ja võib sobida mingiteks ettevõtmisteks nagu ka kaubaait, kus mingil ajal oli ka kauplus.

Jaamas sees olev uhke infoekraan, mis erilist infot ei näitagi, pole nähtav ka bussijuhtidele. See aga toob kaasa olukordi, kus läbimõtlemata tehtud sõiduplaani tõttu rongid pidevalt hilinevad ja bussid sõidavad ära enne rongi saabumist. Üks näide, kuidas ei tohiks toimida ühistransport.