Blogiarhiiv

laupäev, 23. oktoober 2021

Kärkna ülesõit - saamatus. 03.2013

 

Kärkna.

Huvitav, kas kontaktide ümbertõstmine siis tõesti hirmkallis?



http://www.tartupostimees.ee/1157800/kas-eesti-raudtee-votab-midagi-ette-karkna-ulesoiduga/



4 comments:

  1. Küsimus ei ole selles kas kallis või mitte. Asi seotud normidega. Kui antud lõigul on mingi lubatud maksimaalne kiirus, siis arvestatakse ülesõidu sulgemise viivitusaeg just selle maksimumkiiruse järgi. https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1120/9201/2003/MM%2039%20%20lisa%204.pdf# lisas 5 on see metoodika ära toodud.

    Kui nüüd rong tuleb aeglaselt ja veel teeb lähenemispiirkonnal peatuse, siis nii palju kauem ongi ülesõit kinni. Eestis selliseid süsteeme, kus ülesõit saaks aru läheneva rongi kiirusest ja peatumisest ning selle võrra automaatselt viivitaks ülesõidu sulgemisega, veel ei kasutata.

    ReplyDelete
  2. Tänud, Anonüümus!

    Aitäh info eest!

    Mille alusel selliseid norme on tehtud? Või on need mitmeti tõlgendatavad?
    Paragrahv 10 p 9 ütleb, et punased tuled peavad katkestama vilkumise KOHE kui veerem on ülesõidu vabastanud!? Mina mõistangi seda, et kohe!

    Olen info eest tänulik, kuid kui eksisin, siis palun selgitada, milles eksisin!

    Artiklist võib aru saada, et rahulolematud ollakse paarissuna reisirongide puhul, mis peatuvad PEALE ülesõitu.

    Nii et ehk on tegemist mitte normidega, aga arusaamisega? Millega küll Eesti Raudteel on väga tihti probleeme. Näiteks hiljuti Auveres ja nüüd Lehtses on ülesõidul kiirusepiirang rongidele mittetöötavate fooride tõttu 25 km/h, kuid Eesti Raudtee ei saa aru eeskirjadest (ehk normidest) mis nõuavad ohtliku koha tähistamist IGA kiirusepiirangu puhul, kus on oht rongiliiklusele. Või kui paigaldatakse foorid kohtadesse, kus nähtavus on häiritud kontaktvõrgupostide vm tõttu. Või ei suudeta Lagedil reguleerida kordusfoori K2 nii et see oleks nähtav vedurijuhile, mitte reisijatele platvormidel. Sellise "arusaamisega" põrkuvad vedurijuhid igapäevaselt. Ning mitte miski ei suuda ametnikke aru saama panna.

    ReplyDelete
  3. Jah, minu kirjeldatu räägib rongi lähenemisest ülesõidule ja peatumisest enne ülesõitu. Nagu paarissuuna rongid Kasemetsas näiteks. Kui aga näiteks Kasemetsas jääks paaritusuuna rongi sabas ülesõit vilkuma oleks tegemist rikkega. Kui rong on tulnud üle ülesõidu ja peatub juba ülesõidu suhtes kaugenemispiirkonnas, siis peavad tuled tõepoolest kustuma. Kärkna probleem tundub olema selles, et ülesõit asub jaama piirides - sissesõidu ja väljasõitude vahel - ja on kindlasti sõltuv ainult jaama ja AB seadmetest.

    ReplyDelete
  4. Ehk tõesti. Küllap saaks ka autojuhid oodatud kui vaja, kuid samas oleks lahenduse leidmine ikkagi loomulikum.

    ReplyDelete

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar