Tuhala kui lakmus ja mina, ELKS liige. Dets 2015.

 


esmaspäev, 14. detsember 2015

Teel Tuhalasse.



















































































***************************************************************



teisipäev, 15. detsember 2015

Tuhala kui lakmus.












































































































************************************************************



laupäev, 19. detsember 2015

Mina, Looduskaitse Seltsi liige......



Otsustasin jalutada Eesti Looduskaitse Seltsi aastakonverentsile. sest jutuks looduskaitse ja RB. Sinna minnes nägin kadunud ja kaduvat loodussäästlikku transporti.....








Jaan Riis, fantastiline ja fanaatiline eestvedaja, Omnibusivana!











Registreerusin ja.... astusin ka ELKS liikmeks. Üllatuseks andis märgi mulle üle Andres Tarand, minu üks omaaja eeskujusid.













Muusikalised vahepalad oli väga head!
Avakõne pidas Jaan Riis, seejärel.....














.... rääkis Keskkonnaministeeriumi kantsler Andres Talijärv.
Otseselt pole midagi tsiteerida, ülevaade aastast, seakatkust ja võõrliikidest. Keerulised on ajad kindlasti.






Fosforiidist, tarkusest, mõtlemisest ja tulevikust rääkis Alvar Soesoo.
Olen nõus, et uurida tuleb. Vähemalt öeldakse ausalt välja, et tegemist on mitte ainult fosforiidi, vaid ka kergete ja raskete haruldaste muldmetallide ja muuga. Ja loomulikult, kui kunagi peaksime kaevandama, siis spetsiifilistes kohtades ja vähehaaval. Ning RB-t pole selle jaoks vaja. Siit välja veetakse üldjuhul asju kohvrites ja ehk ka autotäiena, nagu ta ütles.
Küll aga üks mõte jäi pähe surisema. On teada, et pole meetodit, kuidas kaevandada maa all nii, et soo ja raba puutumatult alles jääks. Minu jaoks on sood ja rabad üliolulised veekogumiskohad ja vaikusekantsid. Ning kunagi kaugemas tulevikus võib juhtud anii, et neid tullakse meile kaugelt vaatama. See turism on aga raha ja elatis. Kõneleja mainis ka Päevalehe lugu, mille järgi noored ütlesid, et "nemad küll vabatahtlikult metsa ei lähe"! Nii kaugele oleme siis jõudnud! Noori tuleb varakult ja palju rohkem loodusesse viia, et side sellega oleks loomulik ja soovitud!
Et riik rappa ei läheks, tuleb sinna minna meil! Tuleviku pärast!








Valdur Mikita.






Pausi ajal aga sattusin väiksesse poekesse Rahvusraamatukogus. Väga huvitav ja samas ka loodussäästlik. Kotte õmmeldakse mööbliriide jääkidest. Pealtnäha tugevad, samas lihtsusest hoolimata elegantsed ja stiilsed! Kel huvi, kaege kindlasti!




















Linnud, taluleib ja fosforiit - kas võidab mõistus või raha? Itaalias, Prantsusmaal jm tapetakse linde lihtsalt lõbu pärast, meil aga leivatööstused raha nimel jõudnud selleni, et teevad saia õhust, veest ja jahust. Või, piim, munad jm pidavat olema juba kondiitritoode! Kuhu me jõuame?
ja kas RB toob õnne meie õuele? Sellisena, nagu teda kujutavad Rõivas, Parts, Peris jpt, kindlasti mitte. Rail Baltic Estonia OÜ juhatuse liige - mees, kelle jutt ajab vaid masenduse peale. Puudub absoluutselt reaalsusetaju, terendab vaid raha! Ärikatele, kelle jaoks Eestimaa on tühi koht!











Järgmisena pidi kõnelema "RB vastu sellisel moel" Akadeemia peatoimetaja Toomas Kiho! See kõne oli vast asjalikum, kuid kauemaks ma seekord ei jäänud.




Looduskaitse peab taas ärkama, muutuma otsustavaks ja otsustajaks, tegijaks ja sütitajaks! Paraku, nagu koha peal näha, siis poliitikuid see eriti ei huvita. Looduskaitse Selts on vist nende jaoks mõttetu tagahoovi ühendus. Kilekotte sealt ikka ei tule.....