Aidu, Kivioja või Kõpu järv?

 

 

 

Veekogu: Aidu järv VEE2024870
On registriobjekt	Jah
KKR kood	VEE2024870
Nimi	Aidu järv
Asub nitraaditundlikul alal	Jah
Muud nimed	Kivioja järv, Kivioja tehisjärv, Kivioja veehoidla, Aidu veehoidla
Tüüp	Tehisjärv
Avalik kasutatavus	Avalikult kasutatav
Veepeegli pindala (ha)	4,7
Lisainfo	¤ Maaparanduse käigus veehoidlana rajatud veekogu.
Järve pikkus (m)	380
Kaldajoone pikkus (m)	970
Kalda liigendatus	1,3
On umbjärv	Jah
Andmed Keskkonnaportaalis:	Ava objekti andmed Keskkonnaportaalis https://keskkonnaportaal.ee/...
Veekogu kohanimi	Jõgeva maakond, Põltsamaa vald, Kõpu küla

 

 

Aidu nimi tekitab kindlasti segadust, Kõpu ehk samamoodi, Kivioja hoopis iseloomulikum? Omakorda teistsugust segadust tekitavad ka bussipeatuste nimed. Põhimaanteel on lähim peatus Laisaare tee, Kõpu poole sissepöörav buss peatub aga peatuses Kõpu Veehoidla. Peatus Aidu asub aga veelgi kaugemal.

Kindlasti on aga tegu ühe imeilusa järvega, kus nautida olemist, puhata, kalastada või ka matkal telkida! Minu jaoks on kindlalt tegu sellise kohaga, kuhu vahel sõita või kus lausa võiks maja ehitada!

Bussipeatust KIVIOJA JÄRV pole Põltsamaa vald siiani suutnud teeotsa luua, kuigi veidi eemal üks peatus just uuendatud. Lähemale nihutada ei tulnud neile pähegi!

 

 

 

 

Kaldataimestik keskmiselt vast liigirikas, aga vähene ja eks rolli mängib siin ka kivine põhi ning kohati üsna kiire sügavaks minek. Suurimat sügavust küll ei tea, aga arvatavsti on siin ka allikaid, sest kuigi tegu umbjärvega, siis veepuudust siin ei paista küll olevat. On küll mõned suuremad laigud pilliroogu, aga seda vaid üksikutes kohtades.

 

 

Ka linnustik on vast üsna liigivaene sobivate pesitsusalade vähesuse tõttu. Näha võib sinikael-parte, vihitajaid jt, kellele siinne ala siiski sobiv.

 

 

Muidugi leidub ka mõnda tarnaliiki. Kaldaid suures osas niidetakse, mis muudab siin ka liikumise ning vaatedki paremaks ja vähesel määral leidub siin ka käpalisi.

 

 

Vee läbipaistvus tundub üsna korralik olema.

 

 

taimestikust võib ka lähedal olevatel aladel üsna palju liike leida, sama käib isegi seente kohta. Varem olen leidnud nt valget helvelli.

 

 

Mitmes kohas on väga erinevaid kohti ka telkimiseks, nii päikesele avatumaid kui varjulisemaid. Ning neist paaris on ka pingid olemas. Kõigis neis kohtades muidugi järvepõhi ei sobi otse vette minekuks, aga ujumiskohad siit siiski lähedal.

 

 

Väga vähesel määral on ka ahtalehist hundinuia.

 

 

 

Eeldatavasti on kiilidest siin mõnda liiki, ehk 5-6.

 

 

Ka ujuvat penikeelt on üksikutes kohtades väheste laikudena, kuigi sobivates tingimustes need sageli suurel alal.

 

 

Tore, et siin on püütud ka erinevaid puuliike istutada, kahtlemata muudavad need vaateid värvirohkemaks.

 

 

Kaldal kõik kohti tihedalt ei niideta, nii et näha võib ka lilleniite.

 

 

Teepoolsel küljel on järv varjatud kuuseriviga, milles võiks ehk mõnigi "avaus" vaadete avamiseks olla, kuigi see pigem selline uitmõte. Kaldal liikumine pole aga peaaegu kogu ulatuses takistatud, vaid paaris kohas põõsastik segab.

 

 

 

 

Ääretult tore on siin ka muidugi selline katusealune laua ja pinkidega. Pugesingi päikese eest lõpuks varju ja lihtsalt olin.