Baltikumis on vist üksjagu tellimusreise bussidega ja neistki osa hoopis teel Soome ja Rootsi? Aga uue "otserongiga" Vilniusesse?
Google tõlge:
Pateikiame šiek tiek informacijos apie traukinių liniją Talinas – Ryga – Vilnius. Tinklaraštis taip pat turi vertimo variklį, tačiau jo veikimas gali būti neadekvatus 100%.
Šeit ir informācija par vilcienu līniju Tallina - Rīga - Viļņa. Blogam ir arī tulkošanas dzinējs, taču tā darbība var nebūt 100% adekvāta
PLAAN.
Plaanin reisi ja vaatan sõiduplaane. Tundub, et Leedus ühistranspordiga puhata ja ringi sõita on üksjagu võimatu. Võrreldes meiega, on just rongitransport suht olematu, aga ka bussiliiklus linnade vahel on sügavas nõukaajas? Omal ajal sai mõned korrad käidud komandeeringus Vilniuses, aga ega tollal ma otseselt ei jälginud, milline oli kogu Leedu vaates rongiliiklus. Teadaolevalt aga 20. sajandi lõpupoole siiski Nõukogude Liit oli suur tervik ja midagi liikus. Meilgi on sellest ajast üsna tugev aluspõhi nii rongi- kui bussiliikluse suhtes, arengute tulemusi näeme ümberringi.
Kuidas on lood Baltikumisisese turismiga? Nüüdseks paljukiidetud Tallinn - Vilnius (otse)ühendus on küll olemas, aga vaid 1 kord päevas ja nii turismi ei arenda. See, et meil ei näidata uudistes peaaegu kunagi midagigi naabrite ehk Läti ja Leedu kohta, on hullem kui ebanormaalne, aga ka turismi kolme Balti riigi vahel ei arendata. Siin-seal ilmuvad isegi mingid reklaamlehed Jurmala vm kohta, aga sisuliselt info olematu. Naabritega pole meil olnud õiget suhtlemist mitte kunagi? Vaid Kristjan Jaak Petersoni taolised friigid on olnud turistid? Eks siin ole ka eestlase kadakasakslus suuresti süüdi.
Kas kujutate ette, et Tallinnast saab päeval viimase rongiga Tartusse vaid kl 12 paiku? Või Tallinnast Viljandisse?
Siiski, juhtus vist et see oli mingi remondipäev, koju jõudes ja aeg-ajalt kodulehel surfates selgub, et mingid rongid siiski on Vilnius - Shiauliai suunal ka õhtuti!
Igal juhul mõtlesin esmalt, et sõidan Kedainiaisse, sest suures linnas ööbimist pigem väldiks ja Vilniuses ka vaevalt, et viitsiksin 2 päeva ringi käia. Nii oli mõte nädala sees sõita sealt rongiga Vilniusesse ja õhtul tagasi. Kedainiai - Vilnius ronge aga väljub vaid mõni, hommikul 9.42 ja järgmine alles 16.21, uskuge või mitte! Kahe linna vahel sõiduaeg on 1,5 tundi nii et püüdke võrrelda Eestiga, kus pole ühtegi sarnast olukorda - kahe linna vahel vaid 4 rongi! Kui, siis Tartu - Valga, aga neist kumbki pole pealinn.
Raudteevõrk on Leedus üsna tihe ja peaks tagama sisuliselt väga head liiklemisvõimalused kust-kuhu iganes. Vilniusest Lentvarise suunal ehk siis Trakai ja Kaunase suunda võttes on siiski ka linnalähiliiklust, samuti üsna hädiselt ka Shiauliai ja Radvilishkise vahel ning mujal. Nii et just põhja- ja lõunapiirkondade vahel on ühendused uskumatult olematud. Meil sõidetakse Türilt, Rakverest jm Tallinna tööle, muudest sõitudest rääkimata, Kedainiast seda teha aga ei saagi.
Aga tühja sest, peale kl 9 ongi normaalne minna, eks? Vaatan tagasisõiduvõimalusi tööpäeval ja.... viimane rong Vilniusest väljub 12. 36! Võiks mõelda, et see on mingi kodulehe viga, aga ega vastassuunas ka ju rohkem polnudki kui vist 4 rongi, (mingi Pink soup train jm). Aga ei, Leedu tundubki olema keskkonnavaenulikuma suuna võtnud riik ja riigisisest ühistransporti ei arendatagi eesmärgiga vähendada autostumist vaid keskendutatakse mingi keskmise liiklemisvõimaluse ehk raudteeinfra kasutamisele. Bussiliiklust siiski veidi on, kuigi sisulist aimu mul pole. Vilniuse jaama juures vähemalt oli linnaliine ja -liiklust palju. Kuidas aga tegu näiteks maakonnaliiikluse ja juurdeveoga, pole aimugi.
Raudtee kaart Leedus vanast ajast.
https://www.europeana.eu/lt/item/2021803/MAB01_000255268
Plaanid tehtud, vedas aga tervis alt ja nii lükkus sinnasõit aina edasi.
Niipea aga kui tervis natukene paremaks läks, istusin rongi. Nende kahe postituse puhul ei ole tegu ilupiltidega vaid kõigega, mis silma jäi ja mis on olulised nii riigile, keskkonnale, reisijale kui kõigele ja kõigile. Ja ega ilupilte polegi võimalik kihutavast rongist saada, hea kui üldse mingid hetked tabada suudad.
Ehk saavad ka võimalikud reisijad siit mingitki infot, aga kindlasti on siin mõtteainet ametnikele ja poliitikutele.
VAJALIK LIIKLUSSAGEDUS.
Lisan siia ka võimaliku sõiduplaani mõtteaineks ja see tuleks tagada võimalikult kiiresti. Seisuajad Tartus 5, Valgas 10 ja Riias 20 minutit on arvestuse sees, sõiduaeg otserongil 9.30. Otserongid oleks igati vajalikud, seda enam, et meie uued elektrirongid ju Valgani sõita ei saa. Lisaks peaks Tartus olema maksimaalselt võimalik ümber istuda ka Põlva suuna rongidelt.
Tallinn - Tartu - Riia - Vilnius
00.30 - 02.20 - 6.00 - 10.00
06.30 - 08.20 - 12.00 - 16.00
12.30 - 14.20 - 18.00 - 22.00
18.30 - 20. 20 - 00.00 - 04.00
Vilnius - Riia - Tartu - Tallinn
01.30 - 05.30 - 09.10 - 11.00
07.30 - 11.30 - 15.10 - 17.00
13.30 - 17.30 - 21.10 - 23.00
19.30 - 23.30 - 03.10 - 05.00
Nii saaks kaetud ka mitmed olulised ajad sõiduplaanis tee peale jäävates jaamades, kus neid täna ei ole ning samas annab ka võimaluse hilisõhtul sõita ja/või saabuda Tallinna ning Vilniusesse "normaalsel ajal" erinevalt tänasest. Aga vaatame edasi tänast olukorda.
INFO.
Infot otsides ärge piirduge Elroniga, nad ei suuda oma kodulehel isegi edastada Vilniuse rongi sõiduplaanide muudatusi! Nii ei tohi olla ka kindel, et alati väljub rong Vilniusest kl 7.00, muust rääkimata. Veenduge kuupäevaliselt, mis ja kuidas on.
Pileteid ma teadlikult ette ostma ei hakanud, kuigi muuhulgas olnuks see säästlikum. Elroni lehel saab nii pileteid osta. Ning kuigi noorem põlvkond on nutipõlvkond ja teeb kõike telefonis, peab siiski olema ka võimalus spontaanseks liiklemiseks ehk et võin istuda rongi ka hetk enne väljumist ükskõik millises peatuses ja peaksin saama kogu vajaliku teeninduse. Sularaha eest. Praegu saab muidu netist osta pileti kogu liinile, kuigi Lätis ei ole kohad numbrite järgi vaid vabalt. Nii et kui te ette ei osta, võib ka juhtuda, et rongis ei olegi Riia - Vilnius vabu kohti. Tänased rongid ei anna ju ka võimalust vaguneid juurde lisada, kui peakski selguma, et mingitel päevadel on tung hoopis suurem.
ALLPOOL panen ka mõlema riigi raudteeinfo lingi üles. Kel võõrkeeltega raskusi, siis peale inglise keele suurt valikut pole, Baltikumis puudub ju riikide vahel igasugune koostöö ja naabrid nagu polekski osa ilmaruumist, nii pole ka lootustki, et kõigi kolme riigi rongiettevõtte puhul võiks kodulehed olla ka omade ehk kolmes keeles. See oleks lihtsalt ulme! Aga ilusaid reisielamusi!
Rongis võinuks muidugi rohkem suhelda teistega ja uurida nende mõtteid sellise reisimise kohta, aga valisin siiski suht inimtühja 1. klassi rongi eesotsas. Siiski suhtlesin hoolimata kehvast keeleoskusest ühe vanema proua ja härraga Suurbritanniast, kes pikka ringreisi tegi
Huvitaval kombel pole Eestis enam märgata erilist rattamatkajate tundi rongidesse, aga eks Elron on siin oma panuse andnud, Partsiga eesotsas. Ei võetud ju kuulda vajadust tagada rohkem ruumi rattamatkajatele ja tulemus on käes. Ratastega tulijad olidki valdavalt välismaalased.
TEGEVUS RONGIS.
Elron suutis aastaid tagasi, peale minu 5-aastast "vingumist" tekitada reisiraamatukogu Balti jaama (läti- ja leedukeelset ses riiulis kindlasti pole ja eks riiulgi hädine), UNESCO kirjanduspealinn ja hiljutine kultuuripealinn Tartu pole aga sedagi suutnud. Lisaks on meil EAS/Puhka Eestis, kes küll usinasti raha kulutab, aga otse loomulikult pole ka erilist turismiväljapanekut Tallinnas, Tartu vaksalis siiski mingid broshüürid on. Sulaselgest turisiminfopunktist ma ei räägigi, Elvas viidi see lausa jaamast hoopis minema. Jõgeva bussijaamas on ka reisiraamatukogu, samuti Valgas, Tapal aga ei ole isegi ooteruume. Muide, Tapa jaamahoonele ei suudeta kuidagi otstarvetki leida, innovatiivsele Eesti Raudteele ei sobi see ka ametiruumideks. Ehk peaks seal hoopis numbritoad olema lisaks ootesaalile ja kohvikule?
MAJUTUS.
Ja veel üks oluline teema - majutus! Tallinnas on Go Shnelli hotell, mujal aga on öömajadega omad probleemid. Huvitav, kuidas Go Group on püüdnud jõuda selle liini turistideni ja kas üldse on?
Mina kasutasin ööbimiskohtade otsinguks bookingut, aga kuna eelistan võimalusel kohti, mida saab broneerida, ilma et peaks ette maksma, on võimalused väikesed. Võib olla sõidan millalgi uuesti ja otsin rohkem, praegu pikalt kommenteerida ei oskagi.
Loo lõpus on Loft Inn Vilniuse jaamas, aga see jäi meeldivuse poolest kaugele maha. Kes aga ka bookingut kasutab, leiab kindlasti Vilniuseski soodsaid kohti kesklinnas.
SÖÖK.
Teel tahaks süüa? Kui midagi kaasa ei osta, siis esimene võimalus tekib alates Valgast, nii LTG Link rongis, kui ka kiire lippamise läbi jaama kõrval olevasse väikepoodi. Poodi ei pruugi jõuda ju ka alati, aga leedukad oma rongi toitlustusega päästavad suuremast hädast. Nii et igal juhul on mõttekas kodust või ka algpeatusest, kui seal võimalus olemas, midagi kaasa võtta. Kindlasti ka juua.
Pealegi, kodused võileivad on ju alati need kõige maitsvamad.
Tõsi, ma ei uurinudki, kas sedasama toitlustust, mida pakub LTG Link, saab juba alates Valgast või alles Riiast, sest teenindajad on ju Valgast Riiani ViVi omad. Tagantjärgi tark olles ja infot otsides võib jääda vale mulje, nt Tartu linn oma kodulehel räägib toitlustusest ikka alates leedukate poole pealt.
Selline pood on Valga jaamahoonestst väljudes vasakut kätt mõnekümne meetri kaugusel.
(Muidugi peaks igas jaamas olema vähemalt väike kohvik või kiosk RÄNNUMEES, kus siis rongile tulija saaks end teele kaasa varustada ja see on igal juhul parem kui rongi puhvet. Seda enam, et see pood oleks kõikidele seal möödasõitjatele, autojuhtidest matkajateni. Eestis aga selliseid asju ei soodustata ega arendata).
Minagi võtsin kaasa ka mõnusad kodused võileivad, sest seegi on omaette nauding. Lisaks ka ammuostetud kohvitopsi, sest see kallis asi sai ostetud mitte ainult muuseumi toetuseks.
REMONDITÖÖD JA MATKATEED.
Eesti on Baltikumis vast esimene, kes nii põhjalikult raudtee uuendamise ette võttis. Paljugi võinuks ära teha juba varem, ka uute perroonide rajamise aegu, aga kuigi Eesti Raudtee lehel ilutseb deviis Eesti Raudtee visiooniks on saada regiooni kaasaegseimaks raudteetaristu ettevõtteks on nende mahajäämus ja võimed siiski hämmastavad. Negatiivses võtmes võimed. Raudtee remondiprotsessidest siiski pikalt ei räägi, küll aga sellega kaasneks mõned võimalused. Kui inimlikkust oleks.
Raudtee väljaspool asulaidki ei ole ainult kaks rööbast vaid kõik seondub ümbritsevaga. Praegu on näiteks imeliselt hea võimalus anda matkajatele võimalused, mis ehk kuskil riigis juba täna olemas, aga millest võiks saada ka väikest viisi edulugu. Raudtee kõrval on vaja teenindusteed erinevateks puhkudeks, alates remondist kuni õnnetuste ja metsatulekahjudeni. Need teed peaks aga olema mitteametlikud matkateed. Paraku arvavad paljud (?), et see on ohtlik ja matkajad kulgegu mujal. Tegelikult on vastupidi, matkajatele on maanteed ohtlikud ja matkateed (ka kohalikele maainimestele) läbi vaikse looduse võimaluseks nautida olemist, saades täiuslikuma puhkusenaudingu. Seenel käijatest rääkimata.

Ka teise teema lõpus on mõned pildid ja piisab hetkelisest pilgust läbi rongiakna ning ongi selge, et looduse tundmaõppimiseks ning mõistmiseks on need väga olulised võimalused. Kusjuures odavamad, kui nullist kuhugi matkateede rajamine. Ning kui lugeda inimeste kommentaare looduse teemadel (näiteks rabade taastamine vm), siis on meil haritusega veel hullemad lood kui innovatsiooniga valitsuses.
Matkavõimalused raudtee kõrval tähendaks ka seda, et RMK saaks ja peaks mõnes metsikumas kohas looma ehk metsaonnid ja lõkkeplatsid. Viimaseid lausa tihedasti, tagamaks tuleohutuse. Pesemisvõimaluste puudumist matkajatel pole karta.
Kuigi rongide kiirused aina kasvavad ning sellevõrra väheneb võimalus ka elu märgata, on siiski olulised ka vaated rongiaknast. Maal on see ühtemoodi, linnades mängivad rolli juba teised nüansid.
Kõige muu kõrval on Tartus bussijaama kui sellise ületoomine siiani tegemata, kuigi ka turisti jaoks oleks see ülimalt oluline. Aga kas me ootame siia turiste Lätist ja Leedust? Oh ei, me pakume neile parimal juhul paarikümne miljoni eest vikervärvides "kultuuri", aga mitte reisimisvõimalust üle Eestimaa (muide, see ongi kõige olulisem ka normaalse raudteeühenduse puhul Lääne-Eesti pool ja ma ei pea siin silmas nurjatust nimega Rail Baltic), vajalikku raudteetaristut sinna luua ei taheta. Ka Vilniuses on bussijaam koos vaksaliga ja ma ei usu, et seal bussid seepärast linna sees üldse ei peatu. Miski ei muutu bussijaama siiatoomisega halvemaks, vastupidi, tunduvalt paremaks, kui natukenegi liinivõrk läbi mõelda.
SUITSETAMINE.
Üldse ei mõelda üheski asjas suitsetajatest turistidele/sõitjatele. Parimal juhul saab teadlik sõitja kimuda kiiresti pool sigaretti mõnes jaamas, mille järel tuleb koni maha visates rongi hüpata. Kunagi oli meil Johannal ja Susannal suitsuruum, aga seegi väänati "selili" ja ei ole seda ka LTG Link rongis. Nii võibki arvestada, et praegu üle 10 tunni veniva rongisõidu puhul on vaid 2 võimalust, Valga ja Riia. Ometi, suitsetamine ei kao ju kohagi ja vägisi seda maha suruda ei õnnestu, pealegi on matslik teha nägu nagu probleemi ei olekski!
JUURDEVEDU PEATUSTES.
Elva, Otepää, Viljandi, Võru jne? Null! Olen mõned korrad püüdnud õngitseda infot, mida need kandid on püüdnud ära teha, et Elva ja Valga kaudu tagada mingit ühistransporti ka edasisõiduks kuhugi, aga nagu ma juba ette teadsin, mitte üks omavalitsus ei ole siiani piuksugi teinud sellest, mida tehtud või vähemalt püütud teha. Ometi peaks neis kahes peatuses olema juba mõnigi bussiliin, mis tooks-viiks turistid edasi?
Loomulikult peaks sama olema ka Tartus. Mida on Tartu koos ümbritsevate omavalitsustega ära teinud, et tutvustada Läti ja Leedu turistidele siinseid võimalusi?
Tartu hoiatab vähemalt seda, et *Sõiduajad võivad muutuda vastavalt operaatori muudatustele. Kontrollige sõiduaegu alati teenusepakkujate veebilehelt!
Linna kodulehel on ka mingi viide majutusele jm. Facebookis on ka leht Visit Tartu, aga neil on palgast jätkunud vaid kahe postituse jaoks aastal 2021.
Ehk on abiks lätlastele ja leedukatele Visit South-Estonia FB leht
Seal küll uhkustatakse klastrite ja projektidega, aga ehk on ka midagi elulähedast.
Pesa 730 ML. Operaatoriks Leedu raudteefirma LTG Link. Olemuselt justkui veidi "kopsakam" porgandist ja sisu poolest lähem kaugrongi tüübile. Väga oluline on muidugi teenindav personal ja see, kuivõrd sümpaatne on nende teenindus reisijate jaoks. Mina vana kooli inimesena inglise keelt ei oska ja sageli teenindajad ei oska vene keelt või ei taha "osata".
Kas on veel ronge, millega sõita saaks? Valgast Riiani midagi on. Infoks.
Valmiera - Riia sõidab praegu 5-6 rongi päevas, Valgast Riiga aga 3 rongi. Esimene väljub hommikul aga nii vara, et selle jaoks pole lootustki! Hetkel siis väljumine 5.43. On ka õhtul üks rong, millele ime küll, saab ka Tallinn - Tartu suunalt tuleva rongiga ümber istuda, praegu väljumine 17.37 ja saabumine Riiga 20.17, aga Vilniuse suuna jaoks pole sellest mingit tolku.
Riiast tuleb ka enne Vilniuse rongi üks varem siiapoole, kuid see on ehe näide reformirõõmsast Eestist, rong saabub küll 12.21 ja meie poolel rong väljub praeguse seisuga 12.24, kuid 30 juunist vähemalt meil muutub sõiduplaan ja väljuma hakkab 12.09. Kas midagi muutub ka lätlastel, seda ei tea hetkel. Õhtul Riiast saabudes broneeri aga ööbimine Valgas, muud üle ei jää. Pole isegi bussi Tartusse, kuigi viimane 450 võiks ju Tartust küll sõita Valgani ja tagasi?
Võib olla ikkagi peaks olema ka juurdeveo buss Tartu - Valga - Tartu, õhtul Tartusse ja hommikul vara tagasi?? Väidetavalt on ju Riia lennujaam nii oluline, et sinna sõidaks igapäevaselt tuhandeid reisijaid.
Valgas oli ümberistujaid 30-40 vahel, enamus välisturistid. Siiski, ka eestlasi ja oh toredat üllatust - rongis ka HRT sõpru! Sellised ootamatud kohtumised teevad südamest soojaks.
Kuna ruumi oli, istusin ka siin 1. klassi, piletihind on ju sama. Ehk kuumal suvel võivad nahkistmed veidi muret tekitada, praeguse priiskamise juures oli aga hea jalgu sirutada.
Sõidu puhul sai ka aimu, kuivõrd on sellised liinid olulised ääremaa jaoks, olenemata riigist. Elvas muide, polnud mõlemal päeval peaaegu üldse mahaminejaid ega pealetulijaid. Eks aeg päevane ja Tartus pole raudteejaam parimas kohas, aga siiski oli see veidi imelik. Läti ja Leedu poolel on olukorrad jällegi omamoodi, kuid on selge, et ülioluline olekski see, et neid ronge, võimalusel just otseronge, oleks ööpäevas vähemalt 4x sõitmas, üks neist selge öörong. Mis ajal täpselt, on arutelu küsimus. Tallinnast 00.30, Riias ca 6.00 ja Vilniuses 9.30, samamoodi ka vastassuunas?
KAS SÕITA ÜHE JUTIGA VILNIUSESSE?
Kindel võib olla aga selles, et rong 4x päevas tähendaks kardinaalset muutust ääremaadele. Aga sellest lähemalt juba hilisemate piltide juures.
Riia ja Jelgava jääb arvestusest välja, sest ongi vaid 1 rong päevas. Tundub nagu oleks kogu Baltikumis võimul üks näriliste erakond, kes on kõik need aastad tegutsenud transpordivõrgu arendamise vastu.
Nagu eespool kirjutasin, parandan ka siin, et siiski mingi rong õhtul tuleb ka Vilniusest tagasi Shiauliai suunas. Sest minu reisipäevade paiku näitas LTG Link koduleht vaid paari rongi, ju oli ka tegemist mingi remondiperioodiga? Nii et saab reisile minnes veidi ka "leevendada" pikka sõitu, valides näiteks öömaja Shiaulias, sest saab ka hommikul varem ning lõuna ajal sõita Vilniusesse, praegu 12.26 sõitev Klaipeda - Vilnius sõidab sinna Shiauliaist isegi peatusteta, teised teevad 3-4 peatust. Kusjuures siin puhates on parimad võimalused kasutada ka ronge sõiduks Kaunasesse ja Klaipedasse. Mitte just väga tiheda sõiduplaaniga, aga ikkagi, igal juhul jääb Tallinnast sõiduaeg lühemaks ja saab isegi praeguse sõiduplaani korral veel ka Shiauliais ringi vaadata.


Kui teatud hetkeni olid Eesti poliitikud (bussifirmade omad?) teinud kõik, et Valgas ei saaks ümber istuda ja ka täna on 1 (kohati 2) rong päevas vaid hädine osa vajalikust, siis uue "otserongi" käivitamisel oli palju vahtu suhtlusmeedias ja põhihala käis sõiduaja ümber. Sellest, et need halajad tahaks maglevi ehk sisuliselt ulmekiirusi, aga neil pole halli aimugi, kas seda vaja on ja kes selle kinni maksaks, ma ei hakka rääkimagi. Ka väga suure punnimise peale saaks meie raudteedel tagada suures osas kiiruse kuni 160 km/h, aga ei maksa unustada, et see maksab 10 miljonit eurot per km. Täna. Ja nüüd halatakse juba võimaliku piletihinna kasvu pärast...
Kuna kiirus ehk sõiduaeg remondivabadel perioodidel saab olema enam-vähem konstantne, Tallinnast Riiga lähitulevikus 9 tunni ringis, siis ei ole mõtet ka veri ninast väljas minuteid taga ajada. Pigem on vaja kohati 5-10 minutilisi peatusi, sirutamaks jalga. Neljajalgseid sõpru paraku selle ajaga väga ei sunni häda tegema, aga unustada neid LTG Link pole igatahes õigeks pidanud. Ülimalt armas, et olemas ka neile joogikausid. Eestis pole neid ju peatusteski, rääkimata joogiveekraanidest!?
PESA on sisult igatahes rongi moodi, ka 2. klassis on istmed üsna mugavad, erinevalt porgandist. Ehk on meie uued Shkodad vähe paremad, sest tehti isegi istmete "konkurss"? Võib olla peaks aga just sellis(t)e liini(de) jaoks olema aga tulevikus taas kasutusel vagunkoosseisud? Ah et pole vedureid?
On küll. Vilniuse lähedal on kõige ilusamad ja klassikalisemad vedurid olema, vaja on ainult kapitaalset renoveerimist ja sellised kogemused on ka Eestis olemas. Nii et osta tuleks vaid vaguneid, kus siis oleks nii restoranvagun, rataste jaoks ruumi jpm ning miski ei takista ka kahekordsete vagunite kasutamist. Ning nagu näha, ka tavaline välismaa turist pildistab ronge ning niisuguse disainiga ehe klassika oleks tõeline pilgupüüdja. Muide, siinsamas on ka veel diiselrongi klassikat madjarite D1, needki saaks muuta erineva otstarbega vagunitega turismirongideks.
Arvestama peab sellegagi, et matkarattaid on väga erinevaid, millede puhul siis kärudes ka lapsed ja/või koerad, pagasist rääkimata. Kohati võib üks ratas ära võtta mitme tavaratta koha ja ühe vedurijuhi kombel "10 tk hunnikusse" panna siiski ei saa ja pole mõtetki. Uutes rongides (Shkoda) lubati rohkem ruumi kui Stadlerites, eks näis.
Ka kohvrite jaoks on erinevaid kohti, nii riiulis kui "lahtrites" ja nii saab väga kergelt likvideerida võimaluse, et need segaks inimeste turvalist liikumist rongis.
Muidugi oleks veel parem, kui siin saaks kasutada kahekordseid vaguneid, kuigi Eestis on jäänud vist kõigile mulje, et see võimatu! Lihtsalt sel põhjusel, et neid siin ei ole, aga näe, Soomes ja Leedus on! Ühe pinna peal sisuliselt 2x rohkem reisijaid, no kuidas teha nägu, et see pole ratsionaalne lahendus?
Muidugi püüdsin teel pildistada ka jaamasid, ootekohti ja vaateid. Ja suuresti on Baltikum ses mõttes nagu peldik! Muidugi, Lugazhis, Strenci jt ääremaa väikepeatustes ei peagi olema spaasid ning losse, küll aga võiks olla ilu ja otstarvet. Leedus oli mõni kivist ootekoda igal juhul parem, kui meie ja lätlaste käkerdised. Mis sest, et meil on puitu ja kivi (siinsamaski lähedal Lode kivitööstus). Ja on ka veel alles loodusetunnetust, nii et saaksime luua rohelusse uppuvaid platse perrooni kõrval. Muidugi koos muu vajaminevaga nagu pingid, katusealused, joogiveekraanid igas peatuses ja seda ei jäta ma kunagi mainimata.
Ekraanid rongis ei töötanud, kuigi kahtlemata oleks nii pika reisiga võimalik tagada ääretult põhjalik turismireklaam. Aga seda ei saa, sest hoolimata poliitikute mölast, pole Eestis endaski korralikku kanalit, rääkimata ühtsest reklaamsüsteemist kogu Baltikumi võtmes.
Olen väike kohvijooja ja vahel eelistaksin ürditeesid hoopis, aga kotti ma pistsin muuseumist ostetud topsi. Ja ennäe, sain rongis täna sellele kohvi odavamaltki! Tublid! Ning kohvi oli minu jaoks maitselt 5+!
Ole sa arvutis, loe raamatut või aja juttu, ikka on hetki, kus on ülim nauding aknast välja vaadata. Isegi suurel kiirusel, kus kõik mööda vihiseb, peatub ajakulg aga siiski. Või vähemalt aeglustub, kui laskud omadesse mõtetesse ning naudid. Ja seda vajame tegelikult väga, nii väga, et ei ole vaja kuulata neid virisejad, kes räägivad, et "sõidaksin küll kui 9 tunni asemel saaks kohale 7 tunniga" jms. Need on tõelised tühikargajad.
Muide, Leedus oli näha rohkem põldusid kui metsi, aga eks Eestiski näeb rohkem raiesmikke kui metsi....
Klassikaline ilu!
Lätis ja Leedus tundus veidi rohkem alles olevat ka raudtee väikeehitisi, nagu teeülevaatajate majakesed jm. Väga oluline oleks, et neid erinevatel ettekäänetel ei hävitataks meilgi, aga seda on raske loota.
Kahe päevaga 11+11 tundi istumist ja nüüd veel 11, et siia mingid pidepunktid juurde kritseldada...
Kui rongis oleks juba selline baarvagun, nagu oli kunagi Susannal vist, plasttoolidega, ülimalt nauditav luksus. Mäletan siiani seda tunnet, mis ses vagunis istudes oli, trammiiste tagumiku all, aga tuttavatega koos laua taga.
Strenchi. Peatus kaugel ääremaal, kus elanikke ümbruskonnas vist väga palju pole, aga näed, pealetulijaid oli. Ning kui varem arvasin, et nende rongide esimene peatus peaks olema Valmiera, siis aina enam kinnistub mõte, et see mõne sõiduminuti kaotamine selliste peatuste heaks, ei ole mingi küsimuski. Inimesed vajavad ääremaal sõiduvõimalusi ja siin ei tohiks lugeda ka sadade teiste reisijate ving, et ilmaasjata kaotatakse aega. Või kui, siis ainult juhul, kui Valgast Riiani on ronge vähemalt 5-6x päevas, ei peaks kaugrong siin peatuma.
Ja miks mitte peatuda praegu? Lähedal on küllaldaselt üsna puutumatut loodust, aga ka vist suur turbakaevandus, vingerdab läbi Koiva ehk Gauja jõgi, seega on loodusturismi jaoks vägagi palju võimalusi. Aga ka neid saabki arendada vaid siis, kui toetavad jõud on olemas ja rongiliiklus seda on. Kaugel pole isegi paljude jaoks tuttav Ruhja ehk Rujiena kant.
Mul puudub veel isiklik kogemus Valmieraga kui piirkonnaga. Ja mainin ette ära oma lõppjärelduse - Tallinn - Vilnius on just ajalises mõõtmes väga pikk vahemaa, et rong oleks siin massturismi võtmeks. Läti on siin võidumees, sest igal juhul valivad paljud lühema sõidu, kui soov mõneks päevaks (3-5 näiteks) puhkama minna, ühistranspordiga. See kehtib siis mõlema suuna kohta, olenemata riigist. Küll aga näitab see ära, et minimaalselt 4x ühendus oleks oluline kõigile kõikjal ja seda eriti Riia ning Vilniuse vahel.
Selliseid vanu raudteemaju aga ei tohiks üldse hävineda lasta, paraku vähemalt Eestis on ametnikud rõõmsad kui saavad mõne "segi peksta" ja kaotada.
Lode on peatus väikese Liepa asula lähedal, siin on ka kõnniteeplaatide jm tootmise tehas. Ometi oli siitki rongile tulemas üllatavalt palju reisijaid. Pildilt võib aga veel märgata, et siin on vist vastavalt inimeste arvu vähenemisele ka pingilaudu ära võetud? Nali naljaks.
Siinkandis oli aru saada, kui vaade kaugemale ulatus, et maastik on üsna "kõrgmäestikuline" ehk siis künklik. Cesis on loomulikult ülioluline peatus, sest see linn on kaotanud viimastel aastatel vist üle poole elanikest, järelikult ei ole siin regionaalpoliitika küll suurem asi.
Edasi vänderdab rong ehk tegelikult raudtee üsna palju ja otseimast teest pole juttugi, seepärast on raske kommenteerida vahepealseid peatusi. Teele ei jää ühtegi linna, rong siiski peatub Ligatnes.
Cesis.
Kuigi meil siin, Eestis on väidetud, et "lätlased ei taha siin rongiliiklust", siis kahtlemata on Cesise nagu ka Valmiera inimesed vastupidisel seisukohal - peatus väga vajalik. Pealegi on Cesis suurest maanteest üsnagi kõrval. Kuidas ja mida pakub Cesis aga turismi poolelt, on omaette teema.
Igal juhul Ligatne peatuses suuri masse ei ole, kui just nädalavahetusel midagi teisiti pole.
Sigulda on koht sel liinil, mis on kahtlemata üks suurim tõmbenumber. Ja kuigi Riiaga on siin üsna hea rongiühendus (mingil ajal plaaniti isegi elektrifitseerida see lõik ja postid tänini püsti), siis see ei tähenda, et siia peaks ümberistumisega sõitma, vastupidi.
Aga siingi oleks ülioluline eestlaste jaoks võimalus valida siia ronge aegade järgi kogu päeva lõikes.
Lätis ja Leedus on infostendidega natuke teised lood kui Eesti rongipeatustes. Eestis paigaldas Eesti Raudtee igas peatuses ühe hädise stendi ja peale sõiduplaanide sinna suurt midagi ei mahu. Ometi on infot alati rohkem ja siis leidis Elron pääsetee - nende arvates polegi vaja vaeva näha mingi info ülespanekuga. Ime, et sõiduplaanegi veel on!
Ja Siguldas on alati ka busse näha, nii et mingi rongidega sidumine on siin toimiv.











Edasiste peatustega Riiani on juba omaette ooper. Rong peatub neljas kohas, Inchukalns, Garkalne, Jugla ja Zemitani. Zemitani puhul pole kahtlustki, see on nagu meie linnasisesed peatused, ülejäänutest võiks alles aga jääda vaid üks? Muidugi on väga hea, et ViVi ehk Viena Vilciena ehk Pasazhieru Vilciens saab reaalsetes oludes testida, kui palju on ikkagi mingist peatusest reisijaid. Eestis näiteks aastaid tagasi oli uute liinide puhul esmalt käiku läinud variant selline, kus peatusi polnud vaja! Noh, innovatiivsete arvates, neid on ju läbi aja olnud alati palju. Nii ei peatunud ka Tartu kiirrongid Ülemistel ega Viljandi omadest kõik ka mitte Liival ja T-Väikses. Eriti Eesti Raudtee puhul "spetsialistid" on alati väitnud, et ei ole vaja peatuda, sest "reisijad ei tule siis enam rongi"! Ülemiste lisamine (suuresti minu survel) tekitas aga millegipärast vastupidise efekti ja täna ei kujutaks enam vist suurimgi pessimist ilma selleta ette.


Mainisin eespool ka vaateid rongiaknast. Kahtlemata tähendavad need omaette muljet kogu riigist ja paljuski näeb kogu Baltikumis akendest üksjagu linnades olevat tööstusmaastikku, kohati väga lagunenud ladude, vabrikute ja muuga. Eestis on hakanud olukord muutuma ja muidugi oleks eriti tore näha ilusaid ning korralikike hooneid. Aga küllap aja jooksul vanad varemed kaovad ning ülioluline oleks vaadata, mida asemele lubada.
Rong Jugla läheduses aga tiirutab ja vänderdab, kiirus on 25 km/. Saulkrasti poolt lähenedes sai aga Riiga sisse litsuda 100 km/h. Kas üldse midagi Jugla piirkonna raudteetaristus annab muuta selliselt, et kiirus kuskil vahepeal oleks, näitab aeg. Aga võimalus lätlastel on, sest neil on raudtee sisuliselt renoveerimata võrreldes Eestiga.
Kui tööstusmaastik mingis piirkonnas asenduks elamupiirkonnaga, siis võib kahtlemata peatuse alles jätta, nt Garkalne puhul
Nüüd siis kibedasti tegutsema - suits ette, pildistama ja vaatama. Natuke ka nostalgitsema. Vasakul sidrun, paremal vana renoveeritud DR. Tegelikult on ülimalt kahju, et Bombardieril ei õnnestunud Riga Vagonas Rupnicaga ühisettevõtet teha, igal juhul olnuks siis ehk mingigi lootus, et kogu Baltikumis sõidaks ühe firma rongid. Kuigi seda püütakse ju igati takistada isegi ühe riigi sees! Nii oleks aga eriti säästlik, kui kogu tehnika on ses kitsas valdkonnas ühe firma oma. Vähemalt reisirongid ja ehk ka reisirongide vedurid.
Turistide saginat oli üksjagu, aga tundus igatahes, et n.ö. Vilniuse poole sõidetkase rohkem, vastupidi vähem. Küllap see osaliselt sõltub ehk sellestki, et nagu ka rongis kohatud vanem paar, tullakse sageli Skandinaavia poolt ja suundutakse siit Euroopasse. Kas Riia lennujaam pole siis ikkagi nii atraktiivne, et suunduda Skandinaaviasse?
Paarkümmend minutit seisuaega ja läkski taas sõiduks. Üle Daugava muidugi. Mõnevõrra imelik oli, et siinpool peajaama ei tee rong enne ühtegi peatust enne Jelgavat. Ei Tornakalns, ei isegi Olaines.
Jelgava on vist ka osalt tööstuslinn, aga ega ma suuremat sellest ei tea. Muidugi oleks tore, kui keegi siin alla kommentaarides jagaks paremat teavet. Igatahes bookingus majutust otsides jäi küll silma mingi kenas kohas jõe ääres olev majutuskoht. Oluline on see kindlasti, sest kui ikkagi jõuame Arengukava 2050+ raames sinnani, et võib tõesti sõitagi see rong 4x päevas, siis on Tallinnast Leetu ja vastupidi puhkama sõitmisel rohkem mõtet reisi poolitamisel. Näiteks esimesel päeval Siguldasse, Riiga või Jelgavasse ning järgmisel päeval annab ju valida millise rongiga edasi? Täna on see võimatu.

Muide, ViVi tavareisiotsingus ei paku üldse sihtkohana Vilniust ega Tallinnat, selleks peab minema LTG Link lehele, ehk Leedu omale. ViVi kaudu saab infot vaid Valgani ja ühtegi viidet seal ei ole, et tegu on edasi Tallinnani sõidu võimalusega. Isegi Elronile jäädakse sellega alla! On veel mingi leht, rail.cc, aga ka sellest ei saanud ma mõhkugi aru. Muide, kolme riigi rongifirmade kodulehed peaks olema ka kolmes keeles! Kui isegi Vilniuse liharaiuja saab oma bussile eesti keeles kirjutada...
Minu jaoks on mõistetamatu, et ühegi firma inimesed ei suuda tagada normaalset infot oma kodulehtedel, rääkimata muudatustest jm juurdekuuluvast.
Ülal siis link LTG Link kodulehele. Google tõlkemootor on aga äge!
Hea, et seda nägin, sest kuigi Elron on suutnud mingi info liini kohta kodulehel tekitada, siis lätlastel pole tuhkagi ja ... kahjuks on ka see info rongis ainult leedukeelne. RONG EI VÄLJU IGA PÄEV VILNIUSEST SAMAL AJAL!!! Mis häda on, et raudteefirmad ei suuda endale tööle võtta mõtlevaid inimes?
Kuigi mul siis raamatud ja ajakirjad olid kaasas, siis loomulikult vaatasin ka aknast välja. Põhja-Leedu jättis vägagi ülesharitud maa mulje, omamoodi kodune oli aga näha, et siingi on sageli talusid põldude vahel. Ometi on aga vähe loodust ja massiividel (meie mõistes) ei paista eriti puid ega muid looduslikke kohti.
Shiauliai ja Radvilishkis on ka vist suuresti tööstuslinnad, vanasti oli viimased ka diiselrongide depoo, aga kas see veel toimib, ma ei tea. Ning nagu kirjutasin, siin puhata vast vähemmõttekas, rongiliiklust ju Vilniuse ja Riia suunal polegi sisuliselt. Ka Kaunasesse on vaid 2 otserongi päevas, igal juhul on nii vaadates Leedus rongiliiklus ikka kohati väga mahajäänud.
Kaubavedusid on aga siinkandis selgel põhjusel rohkem kui meil.
Leedus võib mõnel pool näha selliseid kapitaalseid katusealuseid, tellistest, mis erksaks värvitud.
Mul on täitsa kahju, et ma ei saanudki Kedainiaisse, aga mis teha, tervis algselt plaanitud ajal mängis vingerpussi. Ja ma ei tulnud ka selle pealegi, et rongiga õhtul Vilniusest siia tagasi ei saa. Ega ka mitte hommikul Vilniusesse. Ja taaskord, Kaunasesse saanuks kuigi vaid kahel korral päevas. Üldse tundub, et Kaunas on eelkõige Leedu kese?
Veel üks asi, küll justkui pisiasi, aga Leedu edestab Eestit. Perroonidel on viidad, mis näitab, kuhu suunda miski jääb. Meil hoolimata sellest, et on räägitud samasuguse asja vajalikkusest (näiteks peatuse nimesildil), ei ole Eesti Raudtee einud essugi. Ka Edelaraudtee muide mitte.
Raudtee kaasajastamine ei tähenda vaid rööbasteed. Siin on näha, et jaamades on endiselt kasutusel vanad juhtpuldid ning see, mis renoveerimisega kaasneb juhtimissüsteemide osas võib olla vaat et kõige kulukam. Eriti kuna töö ju tellitakse mingilt firmalt ja nood saavad hiljem ka korralikult hoolduse eest kasseerida?
Ja olengi jõudnu kohale - Vilnius!
Et ka õhtul ei olnud enesetunne just kõige parem, kaalusin tõsiselt mida edasi teha. Trakai ja mõnigi teine koht oli mõttes, aga kui jõudsin lõpuks majutuskohta, siis olin vägagi üllatunud või lausa ehmunud. Annaks taevas, et Eestisse ei tuleks sellist võõrtööjõudu, igatahes kõik majutuskoha külalised olid mingitest araabiamaadest või pagan teab kuskandist. See peletas eemale, eriti kui mõelda, et plaani järgi pidanuksin siin teisegi öö viibima. No ei tekita mingit usaldust need näod, ka siis kui suhtlevad vene keeles omavahel ja mida suurem kamp, seda ebameeldivam. Imelik, et Eestis ei tunne paljud mingit tõrget, mis sest, et naaberriikidest küllaga näiteid, mida tähendavad sellised olukorrad.
Uurisin veel ühte kohta, aga seal vabu kohti ei olnud ja hinnadki ületanuks juba 100 eurot. Tegelikult on see juba liig! Muidugi on bookingu järgi ka kohti kesklinnas, kus saab isegi kahekesi ööbida alla 100-eurose hinnaga, kuid mul pole siiani netipanka, nii et see on üksjagu takistuseks. Oma viga muidugi mingil määral, paraku booking ei lase enam ka majutajaga enam ühendust võtta, kui pole nende kaudu broneerinud.
Iseenesest ju üsna korralik koht, kuid tuba polnud mingilgi määral mugav ja uni ei tahtnud tulla. Lugesin ja klõpsisin isegi telekat ning mingil hetkel jäin magama. Telefonil äratuse sättisin igaks juhuks varahommiku peale. Hommik on ju õhtust targem? Pealegi, peas kummitas mõte, et kõige olulisem oli see sõit, mitte jalutamine vm kuskil Leedus. Kuigi teisalt tahaks ikka näha natukenegi rohkem seda riiki, olen siin ju varasemalt vaid mõned korrad käinud komandeeringus ning paar korda kitsarööpmelisel raudteel Panevezhys - Anikschiai. Väga tore kant!
Kui aga sõidate Tallinna ja otsite ööbimist? Go Hotel Schnelli hinnad nädala sees algavad umbes 60-st eurost toa kohta ja kahtlemata on siinne õhkkond parem, sh ka külastajad. Vähemalt arvan nii, võrreldes Vilniuse jaama ümbrusega.

FB leht:
https://www.facebook.com/gohotelshnelliKoduleht: https://gohotels.ee/
Kahtlemata leiab ka teisi häid kohti. Väga oluline oleks aga, et saab broneerida ka ilma ettemaksuta, kuigi on mõistetav, et sageli öeldaks ju broneeringuid ka ära ja see on igale majutajale valus probleem, sest nii kaotatakse raha. Pidin isegi kahjuks Kedainiais ööbimisest loobuma ja südamest vabandan nende ees! Vähemalt loodan, et seal nädala sees nagunii polnud ehk nii suur puudus kohtadest, pigem jääb alati vabu tube üle.
Omamoodi murekohaks on seegi, et booking ei lase saada ühendust kõikide majutuskohtadega, sest nii võivad nad oma % ilma jääda. Mõnedel suurematel majutajatel on ka oma koduleheküljed, aga see ei kehti ju apartementide jm kohta ning nii lambist otsides mingis kohas majutust, googeldamise abil, pole sugugi hea lahendus. Lihtsalt ei pruugi leida paljusid paremaid ja ehk lausa koduseid kohti.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar