Blogiarhiiv

laupäev, 30. oktoober 2021

Okt 2016 - bESTonia autoratastel, RB olemus ja lahendused ning kodanikuühiskond aitab.

 

Tuesday, October 18, 2016

Eesti ratastel Euroopasse! - This is bESTonia!?

Haapsalu.

Kunagi oli üks laul "Sein on ees"! Eestis oleks justnagu valitsusel, poliitikutel ja ametnikel ka sein ees. RÄÄGI NAGU SEINALE!?

Või äkki polegi selliseid asju olemas, need vaid minu luulud? Kuid näed, suudetakse. kas riik on halvem peremees?


Kes ütleb, kui paljusid see mõjutanud?


Minul tekib siin alati Atleet-juustu isu.....


Ja hea tase kujunduses on saavutatav, nagu näha võib.

Hea küll, kõneleme läbi piltide! Mis oleks, kui paneks paarisajale autole pildid. Riigi tugi ettevõtjatele, tellides sobiva mõõduga tendid ning leppides kokku sellistega sõitmise tingimused Euroopas ja kaugemalgi!? Mis see maksab? Mitte essugi ei maksa! Ühe haagise kohta ehk 3000 eurot, 200 haagist seega ca 600 000. Teeme siis kohe ära 300 autot, ehk siis kõigest 1 MILJON EUROT!
(Koos kabiini kujundusega samas laadis natuke juurde, ca pool miljonit). 

Kõigile kiri 

This is bESTonia (?) 

ja märksõna!?

Et ei tekiks muret kellegi eelistamises vms, siis saab valida üldise märksõna reklaamlausele juurde või mõni aadress, nagu www.lottemaa.ee (ja samale autole ka teised kujundid ning Vudila, Vembu-Tembumaa aadressid). Palkmajade puhul mõne katusorganisatsiooni aadress vm. Ka Puhka Eestis vm üldised viited sobivad?
Märksõnad lihtsalt näiteks kirjutan piltide juurde ja eesti keeles, sest ei tahaks näidata oma ülimat nõrkust võõrkeeltes....


Kabli (Edela-Eesti)

Ja Eestit märgatakse!!!


Pakri.


Laulu- ja tantsupidu.


Hiiumaa, Kõpu.



Haapsalu.



Tallinn.


Eesti Rahvuspargid.


Läänemaa (Vigala).


Eesti spaad.



Hiiumaa.




Tallinn.

Või keegi arvab teisiti? 


Tantsupidu.


Eesti Muuseumraudteed.


Eesti Rahvuspargid.



Eesti rahvuslill.


Tallinn.



Mereriik.


Eesti palkmajad.



Tallinn.



Kogupere pargid.

Pildid on suhtelised, inimeste maitse erinev. Kuid keegi ei kahtle, et mõju on olemas ja suur?

Pildid, mis kasutatud, minult 
ja

TÄNUD

Marvi Leoke
Tiiu Kammiste
Arvo Tarmula
Tiina Azojan 
Kaja Koor

SUURIM TÄNU

Tiina Azojan 
piltide monteerimise eest!

Aitäh, Andrus Metsma ja Priit Määltsemees!



 
******************************************************************
 
 

Tuesday, October 18, 2016

Lühidalt RB olemusest ja teedest lahenduseni.


RB teema on praegu kuum, sõna võtavad nii teadjad, kui ka lihtsalt huvilised. Meedia pläralatest (ikka heas mõttes!) ma ei räägigi. Ometi on väga paljudel puhkudel tunne, et sõnavõtjad pole vahel vaevunud üleüldse teemasse süvenema. Jätame kõrvale Põhja Meretee jm kaugemad ning veidi ulmelised asjad. Sest kui Venemaa peakski sealt hakkama sadades miljonites tonnides kaupa vedama, panevad nad selle maale Venemaa sadamates. Pole vahet, kas Murmanskis või Ust-Luugas, nii et kui see jõuab raudteele, siis ikka Vene Raudteedele. Edasi juba mingit teed pidi, vaevalt, et läbi Tallinna, Euroopasse.

Mis küsimuste järel jõuame RB-ni ning millest laustada?

1. On selge, et me peame arendama oma taristut. Sadamaid, lennundust, bussindust, raudteed, maanteevedusid. Koos kõige juurdekuuluvaga. Autode arv tulevikus väheneb, kuid need ei kao kuhugi. Muide, neljarealisi maanteid meil juurde vaja pole, piisaks mõõdukamatest lahendustest, sest vaid loll ehitab midagi pompöösset, kuid hiljem ehk "ärkab" ja avastab, et tegu laristamisega ning ülalpidamine ülejõukäiv.

Kas ja mida aga arendada meie raudteel?
* Valga-Koidula - lootuses Riia-Peterburi reisirongi olulisusele tulevikus (ka Võru, Elva jt kantide jaoks) ning mingitelegi kaubavedudele, lühimat teed pidi Läti sadamateni.
* Rohuküla raudtee. Igati normaalne lahendus, väikesed kulud, suur sotsiaalne tasuvus.
Mida veel? Kaheteeline elektrifitseeritud raudtee Narvani ja Tartuni, kiirusega 160-200 km/h on taas absoluutselt mõttetu, eriti vähenevate vedude valguses. Lihtsalt täies ulatuses pole seda vaja.MIDAGI võib seal teha, nii kiiruse tõstmise kui muu nimel (nt elektrifitseerimine Tapani), aga ei rohkemat. Nojah, muidugi panna käiku kaugrongid Tallinnast Riiani ja kaugemale ning ehk ka Petseri poolt edasi.... 

2. Kas me vajame lisaühenduste võimalust? Kindlasti oleks neist pigem kasu kui kahju. Seega....ehitame lisaraudtee? Või kulutame raha olemasoleva täiustamiseks? Oleneb paljust, eelkõige maksumusest. Kui Tartu raudteed muuta paremaks, siis miks on vaja kulutada samal ajal ka maantee 4-realiseks ehitamisele? Peaks eelistama ühte teisele. Ja et rongiliiklus on keskkonnasõbralikum, siis pigem selle suunaga, et meelitada inimesi ühistransporti!

3. Eurorahad terendavad! (Kuidas pidanuks tollal asi edasi arenema, kui raha hakkas voolama?). Meil on remonditud Viljandi raudtee, Türini. Remonditud Tartu raudtee, peagi Riiani. Meil on remontimata Lelle-Pärnu raudtee. Kas viimasel on mõtet? Kui hetkel sõidab 2-3 rongi ööpäevas? Äärmiselt ebarentaabel, seega pigem oleks mõttekas mõelda sulgemisele. Kui just...... ei teki võimalust taastada raudteeühendus Riiaga, läbi Pärnu!? Tekkiski! See tähendabki kohe lootuse kasvu, et saab arendada Eestimaad rohkem kui ÜHE raudtee mõjualas! Sellega ju kaasneb kõik - kaubaveod, saastamise vähendamine, mugavamad sõiduvõimalused töötajatele, pensionäridele, õpilastele ja üliõpilastele, matkajatele, välisturistidele jne! Kas mõju OLULINE? Jah. Ainuüksi lähtudes faktist, mis tõestatud juba porgandite ajastul, et paremad kiirused ning sõiduplaan kasvatavad reisijate arvu ja mitte vähe! Seega vähendab liiklust ka maanteedel, parandab liiklusohutust jms.

4. Teeme!? Jah, kui leiame OPTIMAALSE variandi. Elanikevaene (vähenevgi) ääremaa, liiga kaugel Euroopast vajab n kiirusega raudteed? 500 km/h? 240 km/h? 140-160 km/h? Mida kiirem, seda pompöössem ja kallim. Ehitamine ja ülalpidamiskulud äärmiselt olulised, sh ka muu kaasnev, nagu mitmetasandilised ristumised, seega, säilitagem kaine mõistus. Kes tahab (fanaatiliselt) rongiga sõita, sõidab kaugemale ka olenemata kiirusest. Üldiselt. Maksejõulisust ei tohi unustada. Seega, et kardinaalselt hoida oma ja EL-i maksumaksjate raha, piirdume piisava, 160 km/h, valdavalt üheteelise ja elektrifitseerimata(?) raudteega!? Lisaks kõigele võimaldab see üldjuhul loobuda mitmetasandilistest ristumistest, viimased vajalikud tõesti vaid komplitseeritumates olukordades, mujal saab tagada kaasaegsed ohtud tõkkemeetodid.

5. Mida arvestada trassi valikul? 
* Kui vähegi võimalik, siis kasutada nii pikalt olemasolevat raudteed kui võimalik ja mõttekas. Sest praeguse planeeringu juures on suurimad probleemid Tallinna läheduses, kui tihedas asustuses. Pole vahet, kas Lelle või Keila kaudu? On küll. Keila-Riisipere-Märjamaa suunal kaks suurt plussi Lelle variandi ees, esiteks suurem elanike arv ja teiseks, "kaasa tuleb" ka Läänemaa ja teatud määral saardeki. Mitte ainult egoisti vaatenurgast, et "meie sõidame", vaid et ka meie külalised saavad siia sõita!
* Teine pluss asja juures on Eesti "poolitamine" trassiga. Kiirraudtee oma kalliduses on ka suurema mõjuteguriga maaelule ja loodusele. Pärnu maantee on olemas ja ootab KA paremaks muutmist. Seega - ehitame ühe poolitava trassi ViaRail Balticu!?

Mida ma valesti näen?

***********************************

21. 10

Neeme J. Sihv Minu arust pakkus hetke parima lahenduse välja Ülo Mälgand! Et vene transiit kuivab kokku ja eurolaiust justkui tahetakse/on vaja/on mõtet, siis -
1. Värsked rööpad Viljandi liinilt viia Rohuküla liinile ja Tallinn-Rapla lõigult viia Valga-Koidula liinile. Ühes tükis ehk siis "redelitena". NII EI LÄHE KADUMA TEHTUD INVESTEERINGUD! Õigemini vaid osaliselt kanname "kahju".
MeeldibVastaÄsja
Neeme J. Sihv 2. Kui Balti jaama ei saada või ei taheta eurolaiust tuua, siis tuleb sellega alustada miinimum Lillekülast, kuhu saab lisaks läänesuunale teha ka idasuuna peatuse (ammu ideena üleval, kuid RE ja IRL ei suvatsenud seda teha.!). Teine võimalus on siin siiski tuua edelasuunalt eurolaius tuua Balti jaamani. Tallinn-Pärnu ja Tallinn-Viljandi saavad siis eurolaiuse, võimalusel 140-160 km/ ning Pärnust läheb see edasi samal kiirusel Riiani.
MeeldibVastaÄsja
Neeme J. Sihv Asjal on kaks plussi - 1. Saab selle käigus renoveerida Balti jaama kõik seadmed jm ning
2. õgvendada kõverad edelasuunal!

Parim lahendus? Tõsi, edelasuuna reisijatele tähendab see vähemalt aastast liikluskatkestust, kui just ei suudeta euroalisest 99% maha panna kõrvuti toimiva raudteega!? Või siis lõiguti  vene laiuse ümbertegemist eurole, nagu tehti omal ajal kitsast laiaks. Alustama peab siis Riia poolt kuni Lelleni, seejärel Viljandi-Lelle (et porgandid ikka tagasi Tallinna enne saaks!?) ja siis juba jaamavahe haaval Tallinnani.
 
*********************************************************
 
 

Friday, October 21, 2016

RB - kodanikuühiskonna mõtted esireas!


Aeg läheb, elu areneb....

Vitali Daniljuk Kõige olulisemad arengud raudteel, mis on vaja lähima 10 aasta jooksul teha:
1. Automaat blok Edela suunale.
2. Lelle Pärnu renoveeremine.
3. Lelle Türi renoveeremine.
4. Blokpost Pääsküla 2 tee ehitamine.
5. Haapsalu suunda arendamine.
6. Koidula Valga arendamine.
7. Tartu Riia liini arendamine.
Ja see on ainult kiire pilguga vaadates!
Vitali Daniljuk Milleks teie eurolaius, retroveeremid ja muu sodi? See on reaalne vajadus, kust saaks edasi minna reisijate arvu tõstmisega!
Neeme Sihv Punkt 1, 2, 3 saaksid lahenduse, KUI muudaks edelasuuna sellesama rahastuse käigus eurolaiuseks!
Punktid 5 ja 6 saaksid lahenduse, kui Tallinn-Rapla ja Türi Viljandi rööpad/liiprid viidaks redelitena Rohuküla ja Võru raudteedele.
Tartu raudtee arendatakse juba praegu.
Neeme Sihv Punkt 8 - Balti jaama ja Lilleküla ühispeatuse väljaehitamine ja renoveerimine saaksid lahenduse sellesama eurolaiusel edelasuuna ehitusega RB rahadega.
Ehk siis RB rahad, miljard või rohkem, võimaldaksid VAHETADA VÄLJA edelasuuna raudtee, koos uue rööbastiku viimisega vajaminevatele lõikudele!

Vitali Daniljuk Sellist raha euroopa ei anna regionaal proektide alla, see on selge! Eestisse tulid Stadlerit 30ks aastaks vähemalt, ja selleks ajaks vene laius ka jääb, see on kindel. Ja meil on vaja mõelda , kuidas saada raudtee paremaks, mitte unistada euroopa raudtee laiusest, millega me ei saa mitte kuskile, sest Lätti ega Leedu ei kavatsegi vene laiusest loobuda! Teil on ulmelised ideed , mis ei täitu mitte kunagi. Ja ma söön oma mütsi, kui Eestise tuleb kunagi regionaal raudtee 1435 laiusega! Pigem tuleb 2 või rohkem minu pakutud punktide täitmist!
MeeldibVasta2 tundi

Neeme Sihv Stadlereid on puudu igal liini ja need oleks vaja lasta ka Võrru. Et neid telliti vähem kui vaja (ma hoiatasin ammu), siis saabki teha nüüd vigade paranduse.
Neeme Sihv Miks? Läti ja Leedu ju PEAKS ka RB tegema eurolaiusel?
Neeme Sihv Ja Sinu punktide vajalikkuses ma üldse ei kahtle, kuid ma selgitasin, kuidas need saaks KOOS RB-ga selle miljardi või veidi rohkema eest tehtud. Laristamata. Ning tehtud saavad ka need, millele Rõivas&Co raha leida ei taha, ehk Haapsalu ja Võru
Neeme Sihv Need tehakse lihtsalt nii, et üks RB niit jääbki RB alla, teine nihkub mööda Eestit laiali. Piltlikult! EL on lollide kari kui nad aru ei taha saada ja meie omad peavad selle selgeks neile tegema.
Ülo Mälgand Kustkohast Vitali võtab, nagu ei rahastaks Euroopa Liit regionaalprojekte? Muidugi rahastab kui selleks tehakse vastav taotlus. Peaksid ju teadma, mis rahade eest remonditi Türi-Viljandi raudteelõik. Ligi 2/3 finantsidest tuli EU regionaalarengu fondidest:http://ehitusinfo.ee/index.php?aid=9731
Ülo Mälgand Üldjoontes see, millest sina räägid, Vitali, on NSVL-i viimase parteikongressi viimane lööktööplaan - viisaastak nelja aastaga. Et siis meil on erinevad teemad. Sina räägid taktikast, meie strateegiast. Tavaliselt ikka strateegia kujundab taktika, mitte vastupidi. Kust tuleb strateegia? Valitsuse kavadest ning poliitilistest suundumustest. Kust tuleb taktika? Eelnevast kui suunad on paigas.
******


Aare Olander Ee... mis peaks meil siis võimalik olema? Kas pileti hinda saaks alandada? Kes siis vahe kinnni maksaks? Kas olemasoleva 38 rongiga saaks reise lisada? Kas reisiaega saaks lühendada - ja kui, siis mis liinil? Kas mõnele liinile võiks peatusi lisada - ja kui, siis kuhu?
Erik Tukmann Soomes oli aastakümneid sama seis. Kõik oli võimatu..või täiesti võimatu. Küsiti ainult pappi juurde, vähendati ...tehti kalleid megahankeid viletsatele IT lahendustele jne. Maine raudteel langes, ka reisiijaid jäi vähemaks jne. Siis mingi aeg tagasi hakkasid uuemad tuuled puhuma. Kas vahetati piduriks osutunud tegelased välja või läksid ise pinsile, pole avalikustatud. Mõned kahtlustavad seost Superbusi tulekuga või silmapiirile ilmunud robotautosid. Ehk kasvanud konkurents põhjustas prõksu või põlvkondade vahetuse.
Neeme Sihv

Kirjuta vastus...
Toivo Ellakvere tampere piirkonnas elab 400 000, oulus 200 000 inimest. meie eesti linnad on palju väiksemad, ei tasu ära
Erik Tukmann Ka tasuvuse osas oldi soomes kuni viimase ajani skeptilised. Nüüd isegi pealkirjas mainitakse ära, et isegi lennukitega saab konkureerida. Veel hiljuti ei tasunud soome raudtee meelest ntx. ka jalgratturite peale panustada. Ka selles osas ollakse ärganud. Helsingi linnaga koostööd tehes leiti ruum isegi päris mitme linnarattaterminali jaoks. (vihjan sellele, et meil paigutati tänaste transpordiuudiste tähe lähim linnaratta terminal päris kena jalutuskäigu kaugusele perroonidest) Helsingis aga on mitmed pea terminali ukse ees....Ehk tahan öelda, et meil ei tehta veel piisavalt katsedki kõigi vahenditega rongiliikluse potensiaali kasutada.
Kaur Piho Eestis on elanikke piisavalt, et ka siin kaasaegset rongiliiklust pakkuda.
Ülo Mälgand Eesti probleem on ülepollitiseeritud ametnikkond. Elroni nõukogu koosneb valdavalt poliitjorssidest, ettevõtet pandi juhtima toiduainetehnoloogi paberitega pikemat aega turvafirmasid juhtinud tegelane. Mehe palk on ligi 7000 eurot kuus, kusjuures pole teda kõigutanud seal miski sõltumata "ämbritest". Samal ajal otsiti paaniliselt rongide koristajaid - töö öösel, tasu 400 eurot netto. Meie oludele ongi iseloomulik, et suured ninad ei vastuta millegi eest, neil on ringkaitse. Arengumaa värk, kahjuks.
Aare Olander Huvitav oleks siiski teada, mis on need probleemid, mida 1600 € kuupalgaga juhatuse esimees paremini lahendaks? Ja seda usun kindlasti, et näiteks Deutsche Bahn'i peadirektori ja rongikoristaja palgavahe on veel suurem.
Ülo Mälgand Aga vahe seisneb selles, et Deutsche Bahn-i 1300 eurose koristaja miinimumpalgaga elab ära, 400 eurisest palgast ei piisa aga isegi suremiseks, sest kirsturaha tuleb annetustest koguda või Hooandja vahendusel taodelda. Lisaks kõigele pole mõtet võrrelda Deitsche Bahn-i Elroniga. Suurusjärkude vahe on sadu kordi. Eestis ei toimu tippjuhtide palkade osas mitte mingisugust turumajandust. Ei saagi toimuda kui ametisse on vaja sokutada lehmalellepoegi.

Vitali Daniljuk Ei tea jah, Edelaraudteel on läbilaske piir peal, seal enan midagi ei saa lisada, sama rongide ringlusega, see Soome ga võrdlemine ei ole vist asjakohane.
Erik Tukmann Kes käskis mingi aeg tagasi selle piiri tekitada? Ise tegime poliitikute juhtimisel. Lolli (või omakasu) peaga erastati, ärastati või lihtsalt võimalusi ja perspektiivi adumata likvideeriti (hetkekulusid lihtsustustega exseli tabelis kokku liites) võimalused. Näiteks tooks Balti jaama jaamahoone erastamise. Kui palju teeniti selle mahamüümisega? Ning kust kohast leida kümned miliomid uue umbes samasuure hoone ehitamiseks või selle tagasiostmiseks-rentimiseks?
Erik Tukmann Selleks, et saada täiendavat-ühtlasemat rongide täituvust ja uusi kasutajaid (busside,autode jne. arvelt) tuleb panustada erinevatesse kompleksetesse lahendustesse. Rattahoiukohad/rattaparklad otse rongide kõrval/võimalikult lähedal on üks tõhusamaid ja ühiskonnale/keskonnale üks tulusamaid meetodeid. Sama hulga autokasutajate kaasamiseks on kümneid kordi suuremaid investeeringuid vaja.
Neeme Sihv Hoiukohtade kõrval on vaja ka paar vana rongi ümber ehitada ja erirongidena kasutusele võtta. Ka rattamatkade jaoks. Ning keegi ei keela Männiku (Saku) ja Hagudi jaamu käiku lasta.
Erik Tukmann Neeme Sihv JEP. Kõik rongid ei pea nobedad ja madalad porgandid olema. Võiksid aga kui pappi ei ole siis tihedama liikluse või erirongidena (Viljandi Folgile, rattarallidele, rahvamatkadele jne.) oleksid vanad igavesti head. Samuti sobiksid nad ideaalselt ka asendama purunenud porgandeid (iga aasta juhtub) ning kõige nõmedamaid pikke liikluseta vahesid, mille teenindamiseks porgandeid ei piisa. Tallinnal sobis (Kuigi Helsingi jt. linnade eeskujul) vanad retrotrammid uhkusega liikuma panna.
Ülo Mälgand Nojah, aga see Tallinna retrotrammide värk pole ju veel käivitunudki. Need praegused liikuvad prügikastid pole mitte retro, vaid ülevärvitud vanaraud. Võrdlus Helsingiga ei päde. Tegelikult ei tohiks rongiparki uuendades ära unustada, et igal veoettevõ...Kuva rohkem
Neeme Sihv Erik Tukmann Täpselt sedasama ma silmas pidasingi.
Neeme Sihv Ülo, ja mitte ainult väljalangemine, vaid just nimelt varu, mida saab kasutada ka erijuhtudel, olgu siis Türi lillelaat, Folk või muu, nagu Erik ka mainis. Teame väga hästi, kui on suured üritused, siis on tavarongides ületäituvus, selle vältimine või v'hendamine peaks olema Elroni prioriteet.
Ülo Mälgand Probleemi olemus seisneb aga milles? Osteti meitele uut veeremit - 20 elektrirongi saadi peaaegu muidu, 20 diisli eest aga tambitakse ränka liisingut. Miks? Sest EU fondid ei toeta diiselveeremi soetamist. Samal ajal on selge, et üle poole meie raudteevõrgust on elektrifitseerimise jaoks liiga kasina koormusega. Seega, et saada ronge odavamalt peaksime tegema ebarentaabli liigutuse ja elektrifitseerima kogu oma reisiliiklusega kaetud võrgustiku. Kas EU seda toetaks? Ei, ta toetab mingisugust RailBalticut täiesti mõistetamatul kujul. Juba ammu on selge, et EU reglemendid ja meie tegelikud vajadused ei ühti vähimalgi määral. Eestis kui hõredalt asustatud väikeriigis on hoopis teised tingimused kui EU-s keskmiselt, regulatsioonide osas peame aga sammuma teistega samas taktis. Kõik see meenutab juba olnut - ka NSVL-is pidid kõik liiduvabariigid hakkama mingil hetkel korraga maisi kasvatama, mis siis, et mõnes polnud sellega suurt miskit peale hakata ja vajadused olid hoopis muud.
Vitali Daniljuk Te kõik lendate kuskil pilvedest. Võtke need roosad prillid peast ära. Lelle Pärnu lõik laguneb, sama on Käru Türi vahel. Vastuvõttu ärasaate teedel puudub signaali duubel,automaat blokeeringust rääkimata. Mis Sakust või mis rattade parklatest te jaurate, kui on tõsisemad vajadused hetkel. Kes hakkab kahe südnmuse jaoks taastama need retroronge, et oleks nagu praegu Lättis? Kõik on nii targad, närvi ajab juba. Ja soome 6 miljonit meie 1.4 vastu, on ikka õige võrdlemine? Poleks neid porgandeid, te loksuks siiamaani dr is, 4 korda päevas Tall Trt vahet, aga mis on praegu? Äkki tuletan meelde? Minge sinna soome elama, kui teil nende trammid meeldivad? Milles probleem?
Erik Tukmann Vitali Daniljuk Kas RB planeerimine-ehitamine parandab ära Lelle Pärnu või Käru Türi lõigu? RB ehitamine ja tulevane kordades kallim hooldamine tuleks ära unustada, kui praegunegi taristu käib üle jõu ja on alakoormatud. Pole võimekust ega vajadust. EL asjapulgad võiksid (kui neil poleks mõnda teist plaanikomiteele sarnast eesmärki-programmilist luulut) ka sellest aru saada, et pole pommiauku kasutuid rööpaid vaja ehitada. Keeravad veel nendesamade rööbastega EL majanduslikult uppi....
Vitali Daniljuk Olen ma midagi RB st rääkinud?
Erik Tukmann Retrotrammidega seoses tuletan ühe soome trammifiasko meelde. Ega need praegused retrotrammid pole ainult retro pärast Helsingis. Ja oma trammitehast ei ehitanud soomlased ka naljapärast (teeme omamoodi retrot). Ma aastaid ei mäleta aga Helsingis otsus...Kuva rohkem
Erik Tukmann Soome raudteed tabas hoolimata oma 6 milj. elanikust arusaam, et nad on konkurentsist lootusetult väljas. Eriti siis kui odavbussifirmad ja ka lennukid hakkasid kliente üle võtma. Täituvus jms. näitajad langesid ... Ning suutsidki oma jäigast ja ülbest liinist loobuda. (Raudteesüsteemis töötamine-tegutsemine oli kujunenud kindlaks mugavusametiks) Kui rongid on tühjad, käivad harva, populaarsus langeb, piletihind pole konkurentsivõimeline jne. pole lootustki pikalt vastu pidada ja keegi ei julge panustada ka lisavahendeid.
Ülo Mälgand Jah, tean seda Helsingi trammifiaskot. Nende oma Valmeti trammid on algusest peale kvaliteetne toodang ja polegi põhjust ka tänastes oludes midagi häbeneda. Olen nendega saanud sõita alates 80-ndate lõpust. Stabiilse jooksu ning suhteliselt vaikse salongiga. Kahe pöördvankriga vaguni kohta, mis ongi alus stabiilsele jooksule. Meie KT4-d omavad vaid üht pöördvankrit vaguni kohta - keskosas ja see tähendab ainsa pöördvankri otsas istuvale vedrustusele topeltkoormust. Ühe pöördvankriga tramme ehitati kunagi seetõttu, et teede pöörderaadiused olid mitmetes kohtades väga väikesed ning kahe pöördvankri puhul tekiksid sellest mitmed probleemid. Sel põhjusel ei sõitnud näiteks 4 pöördvankriga Tatra T4-d Koplis või sattusid sinna pigem üksikutel erandjuhtudel. Igal juhul on meie KT4 trammid vähemalt moraalselt vananenud.
Ülo Mälgand Tegelikult ma ei nõustu sellega, et VR varem lihtsalt uneles. Tehnilisest aspektist on nende Helsingi linnalähirongide süsteem ikka väga hästi arenenud. Kui vaadata näiteks liiniskeeme ning seda, kuidas pikim liin on jõudnud juba otsaga Lahtisse, siis siin küll mingist munemisest või mugavuspositsioonist rääkida ei saa. Küsimus oli rohkem ikkagi hinnapoliitikas. Kaugliinid on VR-il juba pikemat aega olnud isetasuvad. Doteeritakse Helsingi linnalähiliine, seda teadagi mis põhjusel (samadel, mis mujal maailmas). Kaugliinidega oli jah teatav stagna, eriti piletihindade osas. Ka Deutsche Bahn hakkas mõned aastad tagasi oma suhtumist hinnapoliitikasse muutma. Seda ilmselgelt konkurentsi tihenemise tõttu vedude turul. Nad ei ole enam üksi ja kohalikus rongiliikluses pigem juba vähemeelistatud kui teised vedajad. Seetõttu käivitati näiteks hinnatundlikumale kliendile mõeldud liine, nagu Berliin - Hamburg läbi Magdeburgi, Uelzen-i ja Lüneburgi. Ring tähendas siiski odavamat piletit ning paljud reisijad, kes näiteks Berliinist Lüneburgi sõiduks pidid varem Hamburgis ümber istuma, said nüüd otse kohale. Liin töötab vaid reede õhtuti ja pühapäeva hommikul.
Erik Tukmann Minu kontaktid siiski on aastakümneid kurtnud, et raudteemehed tundsid ennast väga pikalt ikka nagu riik riigis. (Kuigi seal on suuremad omavalistused ka osalised) Mis on sageli lausa rahvusvaheline haigus. Ei teinud nad piisavalt kuni viimase ajani koostööd linnaplaneerijate ega autoteede ehitajatega ega tahtnud teada midagi kodanikonnast ega tavareisijate soovidest-ettepanekutest. Kuulati vaid viisakalt ära tegutseti endiselt edasi...
Aare Olander Erik, neist saksa trammidest ei kantud mitte ühtki maha, vaid neile tehti vajalik remont ja kõik on täna liinil. Remont kestis paar aastat, sellel ajal jah sõitsid liinil paar vana 1959. aasta vagunit ja lisaks osetati Saksamaalt Mannheimist 10 vana Düwagi vagunit. Mis retrotrammidest Sa Helsingis räägid, ei saa aru.
Erik Tukmann Liinivõrgu laiendamine meeldib ka igale stagneeruvale organisatsionnile. Toimub ju mingite kasv. NSVL ajal ju ka meil raudtee "mühinal" arenes. Kvalitatiivsed arengud aga lonkasid ning pidevalt planeeriti (sarnaselt plaanimajandusele) jätkuvat piletikallinemist jms.
Erik Tukmann Minu silmis on Düwagid piisavalt retrod eriti siis kui selliseid 70-ndatelt pärit tegelasi soetatakse sellisesse innovatiivsesse linna nagu Helsingi aastal 2005. /Helsinki sai ensimmäiset Düwagin GT6-vaunut vasta vuonna 2005. Variotram-vaunujen ongelmien vuoksi HKL osti Mannheimista neljä vuonna 1970 valmistettua GT6-vaunua vaunupulaa paikkaamaan. Tekniikaltaan nämä vaunut edustavat edellistä sukupolvea verrattuna Valmetin vuodesta 1973 valmistamiin nivelvaunuihin./ link. http://www.kaupunkiliikenne.net/GT6.htmlVaata tõlget

Düwag loi 1950-luvulla (yhtiön nimi oli tuolloin Waggonfabrik Uerdingen AG) nykyaikaisen…
kaupunkiliikenne.net
Erik Tukmann Ehk siis küsiks viktoriinilikult. Mis aastal toodeti noorimad nendest rongidest, mis liikusid enne porgandeid. On retro või ei ole...Paljudele lääneeurooplastele müüks vabalt retroatraktsioonina maha eriti siis kui sissepääs om paras alpinism. Sõit Kloogale...retrostiilis randa. Ajastuomaste aksessuaaridega reisijad saavad sooduspileti. ...
Neeme Sihv

Kirjuta vastus...
Ülo Mälgand Mis puudutab Vitali poolt mainitud Lelle-Pärnu lagunemist, siis siin tuleb süüdistada neid poliitikuid, kes kunagi selle liini erastasid. Eraettevõte panustab infrasse nii vähe kui võimalik ja nii palju kui hädapärast vajalik. Inglismaal erastati reisirongiliiklus 1993. aastal ja infrastruktuur anti ekslikult samuti erafirma RailTrack hooldada. Paraku viis see tõsiste õnnetusteni ning 2002. aastal otsustas Briti valitsus infrastruktuurile kehtestatda riikliku haldaja - tekkis Network Rail, milline hoiab enda käes suuremat osa UK raudteedest. Ka meie Edelaraudteed ei oleks tohtinud erastada. Riik on peale erastamist tampinud sellesse ettevõttesse sadu miljoneid eurosid, kuid mis on tulemus? Esiteks sõidetakse mõnelgi lõigul endiselt kuumaastikul, teiseks on siiani ikkagi justkui tegemist eraettevõttega, ehkki võiks küsida - kes seda firmat tegelikult kogu aeg on finantseerinud? Tänases olukorras, kus Venemaa transiit kuivab kokku ning Putin on juba teatanud, et mõne aasta pärast loobutakse läbi Baltikumi vedamisest üldse, oleks mõistlik kogu meie edelasuunaline raudteevõrk üle viia normaallaiusele. Selleks tuleks RailBaltic-u projekt praegusel kujul külmutada ning muuta regionaalse raudtee ehitusprojektiks mille käigus koos Tallinn-Pärnu-Riia normaalmõõdusraudteele ühendatakse sellesse ka Türi-Viljandi lõik.
Neeme Sihv See on üks võimalus ja selle käigus saaks Viljandi rööpad viia Haapsallu. Küll aga tähendab see seda, et Rapl läheb vett vedama, tehtud remont ma mõtlen. Kui just neid rööpaid ei viida Koidula-Valga peale. Siis oleks tõesti võimalik edelasuund viia üle eurolaiusele koos RB haruga Pärnust!.
Vitali Daniljuk Mis eurolaiusest te jälle unistate? Kust me veeremit saame? Ja Türi Viljandi enam keegi ümber ei tee. Milleks meil Eestis eurolaius, kui terve elu sai venelaiusega hakkama, naabridki sama laiusega. Milleks jälle teie poolt utoopilised mõtted?
Ülo Mälgand Nii Türi-Viljandi kui Rapla-Tallinn remont lähevadki niikuinii varsti vett vedama, kui valitsus jätkab endise agaruse ja jonnakusega AECOM-i projektist tuleneva RailBaltic-u teemat. Summa, mille see projekt Eesti riigi rahakotist välja imeks, jätaks tulevikus praktiliselt kõik vähemalt kõrvalised liinid seisma. Ainuke normaalne lahendus olekski ehitada RailBaltic selliselt, et saaks tagatud piisavalt kiire liiklus Riiga ja Leetu, kohalik liiklus senisel Tallinn-Pärnu(-Riia) lõigul ning Viljandi haru liidetaks RailBaltic-u kõrvalharuks ning tulevikus pikendataks üldse Valgani. Oleks ju loogiline, et raudtee ei lõpe kusagil tupikuga, vaid jõuaks korralikku sõlmjaama välja (milleks Valga ju on). Hiljem juba tuleks vaadata vastavalt poliitilisele olukorrale, mis saab Tallinn-Tapa-Narva ja Narva_Tartu-Valga-(/-Koidula) suundadest edaspidi. Kas liita need samuti eurosuunaga või muutub vahepeal kuidagimoodi taas perspektiivsemaks ka idasuund. Selge on üks - kui Venemaa lõpetab oma transiidi suunamise Baltikumi kaudu, tuleb Vene laiusega hüvasti jätta ning liituda Euroopa võrgustikuga. Põhjus on väga lihtne - poliitilis-majanduslik. Muidugi pole tegu kiirete muutustega, kuid suund peaks olema selline.
Ülo Mälgand Nüüd veeremist. Need praegused Stadlerid saaks vabalt maha müüa Vene mõõtu kasutavate riikide raudteeettevõtetele ning saadud summade eest soetada normaalmõõdus veeremit. Muide, seda saab palju hõlpsamini kätte, sest terve Euroopa rongipargid aina uuenevad ning üsna ohtralt jääb üle vanemat kuid väga korralikku staffi. Oleneb vaid, mis pinge siin võrku lastakse. Inglismaal ja Prantsusmaal on 25 kV 50Hz, Saksamaal 15 kV 16,7 Hz.

Neeme Sihv RB tuleb teha kuni 160 km/, edelasuunale, ja otsustada, kas olemasolevale trassi(de)le või Riisiperest. Kui eurolaius, siis olemasolevale, seda õgvendades.
Ülo Mälgand Sellest on juba piisavalt palju räägitud, aga ehitus juba olemasolevasse koridori tuleb igal juhul odavam ja ka mõistlikum, sest a) maid võõrandatakse vaid õgvendustöödel vajamineval määral, koridor kui selline on juba olemas b) seni kasutatud raudteekoridor näitab üsna realistlikult ära ka prognoositava kasutajaskonna, mida täiesti uue koridori puhul ei suudaks ennustada isegi parimad sensitiivid. Muutes antud koridori kiiremaks, võiks siit eeldada pigem kasutajaskonna kasvu.
Neeme Sihv Nõustun selle mõttega. Kuid küsiks siiski, et kas peale Pärnut on mõtet minna läbi Mõisaküla nagu vanasti või kasutada umkaudu seda rada, mida Rail Balticu projekteerijad plaanivad?
Neeme Sihv Mõisaküla linnas nüüd vaid umbes 900 elanikku? Ja Tihemetsast läheb see mööda? Aga mis oleks plusspoolele kantav Pärnust otse minnes, millised kohad ja väärtuslikud tõmbepunktid?
Ülo Mälgand Kindlasti mitte ja seda juttu siin räägib Mõisaküla elanike järeltulija. Mõisaküla on kahjuks sellest mängust väljas, raudtee sinna minemiseks poleks põhjust ega põhjendust. See mis oli kunagi, oli kunagi. Tulevikku ei saa ehitada mineviku šablooni järgi.
Ülo Mälgand Sellised trajektoori küsimused peaks paika panema põhjalikul uuringul põhinev raudtee ehituskava, mis võtab arvesse paljusid olulisi aspekte. Me ise võime ju arvata igaüks mida iganes, kuid kui kõik arvamused kokku panna, alles siis hakkab tekkima tervikpilt ning arusaam mida kuhu.



Vaat nii!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar