Thursday, September 15, 2016
Septembri kolmas nädal - pähkliajust süüdimatuseni.
Ei saa tegelikult kurta, et elu oleks igav! Heiti Hääl äsja hõikas
midagi poliitikute pähkliajude kohta. Transiidi kadumisega seoses ja
selega seotud 500 miljonilisest kahjumist. Muidugi on ta pettunud just
selle peale, et tema firma ja transiidiäri üldse kaotab selle summa! Kas
see, et riik ise ka kaotab, huvitab ärimehi? Seda teada ei saanud, sest
Äripäev rohkem lugeda ei lase. Nojah, reklaamirahadest ei pruugi
piisata, seega.... Tühja kah.
Pähkliaju pole muidugi mingi poliitikute omapära. See puudutab ka
rattureid, autojuhte ja jalakäijaid, ametnikke jne. Küllap kõiki
valdkondi. Muidugi oleks tore lugeda mõnda põhjalikku uurimust, et kelle
hulgas kui suur see protsent on!?
Sõidan ise sageli rattaga. Minu jaoks on kolm põhilist asja selle
juures: helkurvest, peegel ja teisele liiklejale mõtlemine. Mitte et ma
jalakäijana ei mõtleks! Otse loomulikult ei torma ma ülekäigule, näiteks
siis, kui autovool möödumas, aga viimane (või üksik) auto peaks minu
pärast peatuma. Täna oli aga eriliselt koloriitne minut kõnniteel.
Kõigepealt panid vuhinal kahelt poolt mööda tibi, kutt ja papi. Polnud
neist kellegi jaoks oluline kella tilistada, saab ju ka külge maha
sõites mööda. Pähkliaju noh. Aga seejärel tuli tandem (pildil), kes juba
kaugelt, sageli ja rõõmsalt tilistas! Hullem veel - kui selgelt kõrvale
tõmbusin, siis öeldi isegi AITÄH!!!
Rongis lugesin aga Postimehest (netist ei saa ju) ja seekord ma lehte rongi ei jätnud. Sest mõndagi on vaja sealt tsiteerida.
JUBA PEALKIRI ISE ON MIDAGI VÄÄRT!
Tule taevas appi! Minister Ossinovski väljaütlemisi siinkohal ei saa just pähkliajuga seostada, siin on tegemist millegi muuga!
On kavas kehtestada haigus-, hooldus- ja sünnitushüvitistele lagi, mis
oleks seotud keskmise palgaga. Nagu vanemahüvitise puhul. Haigekassa
nõukogu koosolekul ei jõutud aga kokkuleppele, kas lagi peaks olema
kaks- või kolm keskmist palka. Ossinovski ise toetab kolmekordset, sest
sama on ka vanemahüvitisel. See juba vana teema ja ega pähkliajusid ega
paljusid teisi huvitagi, et mitte ühelgi neist pole PÕRANDAT!
Põrandat, mis oleks ka seotud keskmise palgaga. Üldse olevat see küsimus
tekitanud elavat arutelu ja vaidlusi. Miks? Mitte sellepärast, et see
lagi on liiga kõrge, pigem vastupidi. Sotsist minister (sotsid ju
üleüldse aina rõhutavad, et nemad hoolivad ja seisavad kõige rohkem
INIMESE eest! Kas jõukate või kõikide? Kõikide puhul näitas asja ära
800-eurose alampalga lubamine ja pea 2 korda väiksema nimel koalitsiooni
trügimine. Aga nüüd? Kas vanemahüvitise lagi väheneb? Kus sa sellega,
ka muud "laed" tahetakse samale tasemele viia. Miks?
"KUNA HÜVITISTE PUHUL ON ESMANE EESMÄRK SÄÄSTA INIMEST HAIGUSE AJAL VAESUSESSE LANGEMISEST, ON SEE OMA OLEMUSELT ÕIGUSTATUD", ütles minister! Järelikult
siis ka vanemapuhkuse ajal. Kas mõnisada eurot sellistel puhkudel on ka
normaalne? VAESUSPIIR on siis KOLME KESKMISE PALGA juures?
Kuna aga sääst sellest meetmest on vaid 400 000 euro kandis, siis
ministri arvates vaevalt Riigikogu sellega kiirendatud korras menetleks.
(!?) Nojah, minu arvates (ja minu jaoks täiesti piisavalt) piisaks ka
ÜHEST keskmisest palgast, et mitte vaesusesse langeda. Aga näe, sots
seisab INIMESE (!?) eest???
Nii et vanematoetus tuleb kehtestada kindla summana, HOOLIMATA palgast
ehk siis näiteks ühe keskmise palga ulatuses! Või hoopiski mediaanpalga?
Selle, milles rohkem ja vähem saavad pooled inimesed. Haigushüvitis
peaks aga samuti olema üks keskmine palk. Ka alampalga saajatel......
Muidugi on sotsid ka Margus Tsahkna kandadel.
Ühisel jõul ja nõul püütakse Eesti riiki hävitada. Ma ei tea, kas siingi
pähkliaju põhjuseks või mitte. Pigem arvan, et see on enamjaolt sihilik
tegutsemine. Eesti riigi püsimajäämise alus on meie oma inimene. Mitte
see, kes sellise käitumise peale Eestist jalga laseb. Vaid selle, kes
siia jääb ja tahabki jääda. INIMVÄÄRSES elukeskkonnas. Ka
suhtlusmeediast on näha, kuidas just sotsid ihust ja hingest, nagu käsib
Barbi Pilvre manifest - VERI, MULD JA RAHVUS on madalad instinktid -
näevad Eesti tulevikku ainult massilise võõramaalaste toomise toel. Neil
pole ju tõenäolist ootust inimväärse palga järele. Kui neil küsida aga
konkreetselt oma rahva hoidmise kohta või ka selle kohta, miks ikkagi
eestlase tööviljakus nii madal on, siis räägitakse kas aiaaugust või ei
vastata üldse. Pähkliaju? Ma ei tea! Muidugi, Tsahkna ise vist tahab
IRL-i ikka täiega põhja lasta! Sest näe, vindub teine veel!
Pärast mitmekordset küsimist sain ka vastused mõnele küsimusele MKM-lt. KIK ei ole veel vist vastanud.
Neeme J. Sihv kasutajale Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Millal siis ikkagi töötegemine muutusi hakkab tooma?
Blogi loodusest ja ka paljust muust Eestimaal. looduseblogi@gmail.com Vaadake ka eestimaablogi.blogspot.com eestimaablogi2.blogspot.com Neeme
llooduseblogi.blogspot.com|Autor: Neeme Sihv
Neeme Sihv Ülenurmel
ei toimunud midagi ei eraettevõtja ega riigiettevõtete ja - asutuste
poole pealt. Nüüd Jänedal taas laat, aga rongid vuhisevad mööda.
Paunveres vangutaks isegi Kristjan Lible pead, kui teaks, et Suur Paunvere Väljanäitus ja laat ei soovi rohkem külastajaid ning riik ei aita ettevõtjaid ega püüa keskkonda hoida!
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Tere!
Täname küsimuse eest! Jänedal peatub rong 8 korda päevas mõlemas suunas
ja nendega oli laadale minek ja tulek mõistlikul ajal tagatud. Jänedalt
sõidavad mööda ainult Tallinn-Tartu kiirrongid. Iga Eestis toimuva
laada või muu ürituse jaoks ei ole mõistlik rongide sõiduplaani muuta,
sest see toob kaasa ka teiste rongide sõiduplaani muudatuse.
Neeme J. Sihv Tänan! Kahjuks ei olnud paremat vastust lootagi ja see teeb kurvaks.
1. Riigi kohus on ettevõtlust toetada, samal ajal tagades porgandites võimalikult maksimaalse kasutajate arvu. Või transiidi vähenemine ja maksumaksja osakaalu suurenemine on tühipal...Kuva rohkem
1. Riigi kohus on ettevõtlust toetada, samal ajal tagades porgandites võimalikult maksimaalse kasutajate arvu. Või transiidi vähenemine ja maksumaksja osakaalu suurenemine on tühipal...Kuva rohkem
Neeme J. Sihv 3. Ning millest Te lugesite välja, et IGA ürituse puhul peaks rongid kuskil peatuma?
*************************
Neeme J. Sihv kasutajale Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Turismiinfopunkt?
Kassad? Ootesaal? Politseipunkt? See on ju jaamahoone ja pealinna
visiitkaart!? Või taas ei huvita riiki inimene?
Balti
jaama ajaloolises raudteepaviljonis toimuva kapitaalremondi käigus
lammutas jaama haldav Go Kinnisvara paviljoni 2001. aastal ehitatud
teise korruse ning tõi…
delfi.ee|Autor: DELFI
6 kommentaari
Kommentaarid
Kirjuta kommentaar...
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Tere!
Kassad ja ootesaal on Balti jaamas olemas ning tagavad reisijate
esmased vajadused. Politseipunktid ei kuulu MKM-i haldusalasse ja meie
nende avamise üle ei otsusta. Lisaks tuleb arvestada, et ükski suurem
hoone Balti jaamas ei kuulu riigi omandis olevale ettevõtjale, mistõttu
ei saa riik ka nende kasutusotstarbe üle otsustada. Samuti võib märgata
tendentsi, kus reisijad vajavad üha vähem piletikassat ja ootesaali,
vaid ostavad pileti internetist või rongist ning lähevad jaama saabudes
otse rongile.
Neeme Sihv Tänan!
Kas pealinna visiitkaart, mis turismi arenguga muutub aina olulisemaks
(maine tekitajaks) peab tagama vaid esmased vajadused? Piletite ostmine
võib küll (ajutiselt?) mõnevõrra väheneda, samas tullakse aina rohkem
infot küsima, eriti kui jaama infosüsteemid
on ürgaegsel tasemel. Isegi inglise keelset infot ei suudeta tagada!
Lisaks on vaja just vaksalis TURISMIinfopunkti! See, et politsei ei ole
MKM-i rida, ei päde, sest reisijad ja nende turvalisus siiski peaks
olema ka MKM-i, Elroni jt huvialas. Muide, rahvusvaheliste rongide kassa
peaks ka asuma "inimlikus kättesaadavuses". Küll aga kahtlen, kas
hoonete haldajal on vahet, millise hoone või ruumide eest ta kasutustasu
saab.
Ülo Mälgand No
mingit sellist vastust ma enamvähem ootasingi. Juhiks siis
ministeeriumi inimeste tähelepanu sellele, mil moel meie naaberriikides
suhtutakse rongireisijatesse. Kõigis ning rõhutan - KÕIGIS meie
lähiriikide pealinnades on korralik vaksalihoone, milles
ootepaviljon rongireisijatele, ning lisaks täiemõõduline
teenindussfäär. Sellist jama pole isegi meist kaugemates pealinnades
märganud,. et riigi peavaksaliks on mingi selvekaupluse eeskoda. Täna on
tegemist Eesti riigi kohutava häbiplekiga, millele Neeme Sihv ka
õigustatult tähelepanu juhib. See, et fotol olev ajalooline jaamahoone
riigi poolt maha parseldati on ise juba äärmine häbiplekk. Hoone tuleks
kindlasti riigile tagasi osta ning taastada Tallinna jaamahoone tema
ajaloolises tähenduses. See väide, et inimesed vajavad aina vähem ja
vähem ooteruumi, ei päde. Ma olen sügavalt veendunud, et ametnik, kes
midagi taolist väidab, pole ise vähimalgi määral olukorraga tuttav.
Ametiauto aknast paistavad mõnedki asjad läbi kõverpeegli. Miks näiteks
Soomes, kus keskmine asustustihedus on meist veel ligi poole väiksem, on
säilitatud paljudes väikejaamades hoone funktsioon ooteruumina? Põhjus
on lihtne - põhjamaa.
Neeme Sihv Ühes
asjas eksid, Ülo. Mitte ainult kõverpeegel pole põhjuseks, vaid
põhjamaa tingimustes aeg-ajal aken ka jäätub, nii et isegi peeglit ei
näe!
Ülo Mälgand Tulen
tagasi algusesse - hoone, mille erafirma nüüd taastas on 1963. aastal
avatud linnalähirongide terminalina, seega otseselt mõeldud reisijate
teenindamiseks. Nüüd, mil hoone on täiturust puhastatud, pole üldse
kaksipidi mõtlemistki - tuleb taastada
vaksalihoone esialgne funktsioon ning riik peab selle asja enda kätte
võtma, koostöös eraettevõtjatega. Selline absurd, nagu siin praegu
toimub, tõsiselt häbistab Eesti Vabariiki, minister ja tema alluvad
peaksid sellest ükskord aru saama. Ma tõesti ei viitsi jälle hakata siia
panema fotosid meie naaberriikide pealinnade vaksalihoonetest ja Eesti
riigiametnikele meelde tuletama nende funktsioone.
Neeme Sihv Aga see-eest me jõuame viie rikkama hulka!
Ülo Mälgand Me
oleme juba jõudnud 5 kõige lollima hulka. Või kuidas nimetada neid ühes
standardis ooteplatvorme, kus megadisainiga istepingid tehti ...
metallist. See ametnik, kes sellise asja üle otsustas tuleks panna 25
kraadise pakase käes sinna hambaid plagistama. Las istub ja mõtiskleb
selle üle, kuidas inimesed maakohtades ostavad pileteid internetist ja
nad ei vaja rongi oodates mingit tuulekaitset.
Neeme Sihv Olen oodanud 20 külmakraadiga kaks tundi teivaspeatuses rongi. Info oli puudulik ja sedagi piskut sain vaid tänu "tutvustele"!
**
Külli Leppik Kui kogu rahvale vaksal tehtaks, siis ju mingit kasumit ei toodeta, eraomanik aga tahab money, money, money - see kõige tähtsam või müüb linnale tagasi miljoneid küsides, nii see kahjuks meie riigis käib
**
Külli Leppik Kui kogu rahvale vaksal tehtaks, siis ju mingit kasumit ei toodeta, eraomanik aga tahab money, money, money - see kõige tähtsam või müüb linnale tagasi miljoneid küsides, nii see kahjuks meie riigis käib
Neeme J. Sihv Riik
maksab ju nagunii ka teises hoones oleva ooteruumikese eest! Ja turist
toob ka raha riigile, seega on vaja ka turistile midagi anda.
Ülo Mälgand Ametnik
poeb mõnusalt selle taha, et "ükski suurem hoone Balti jaamas ei kuulu
riigi omandis olevale ettevõtjale". No ja mis siis, et ei kuulu?
RailBaltic-u jaoks kavatsetakse kasvõi pool Eesti eramaadest kokku osta
või veelgi hullem - seaduse jõuga üldse
pooltasuta käest ära võtta. Nüüd Balti jaamas üks maja omandada on äkki
sedavõrd suur probleem? Muidugi on küsimus ka poliitilistes
prioriteetides, sest ministri haldusalas ei toimu midagi ministri
teadmata. Kui Parts poleks Elektriraudtee algatatud rongipargi
uuendamise kampaaniaga kaasa läinud, sõidaksid meie raudteedel endiselt
akendega prügikastid. Seega sõltub kõik kindlasti ka ministri ja
kantslerite tahtest või mittetahtest. Muide, ma ei räägi ilmaasjata
raudteejaama tähtsusest ka turismi seisukohalt. Olles pidev suhtleja nii
Inglismaa kui Saksamaa raudteefoorumites, olen juhtinud sealsete
osalejate (neid on kümneid tuhandeid) tähelepanu Eesti uuenenud
rongipargile ning faktile, et siin toimus sajaprotsendiline veeremi
uuenemine kahe aasta jooksul. Reaktsioon on olnud ülimalt positiivne
ning paljud plaanivad siia suisa ise vaatama tulla. Aga ... hoiatasin,
et rongid ja mõned raudteejupid on ka kõik, mis siin uuenesid -
pealinnas puudub korralik jaam ning valitsus ei märka vaid paarisaja
meetri kaugusel asudes probleemi. Sellest juba enam hästi aru ei saada.
Küsitakse, mis valitsus see teil seal siis on? Olengi selgitanud, et
meil ongi selline valitsus, kelle arust rongireisija on sotsiaalabi
tarbija, järelikult tema peale tuleb kulutada minimaalselt, kui üldse.
Ülo Mälgand Ja
muidugi selle õnnetu nalja võtsin ka foorumites jutuks, kuidas Barroso
pandi kusagil Keilas rongi peale ja tõsteti Järvel maha, et mitte
näidata Balti jaamas toimuvat täielikku bardakki.
**********************************
Neeme Sihv kasutajale Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Millistes rongipeatustes tekkisid renoveerimise käigus tualetid ja (joogi)veevõimalus, peatuskohad veoautodele jms?
eestimaablogi2.blogspot.com|Autor: Jüri Poeg
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Tere!
Igasse rongipeatusesse tualeti ehitamine ei ole mõistlik, kuna tualeti
kasutamine on võimalik ka rongis ja üldjuhul inimesed ülemäära vara
rongipeatusesse ootama ei tule. Peatuskohad veoautodele asuvad suuremate
maanteede ääres, kuhu on juhil kergem ja mugavam ligi pääseda, rongi
peale enamikel veoautojuhtidel minna pole vaja.
Neeme J. Sihv Tänan.
1. Lihtsam, odavam ja otstarbekam on teha kahe asemel üks, rohkemate funktsioonidega. Just seal, kus see vajalik ja mõttekas. Ning riigi ja/või maksumaksja raha otstarbekas kasutamine peaks olema prioriteet!
2. Rongipeatustes (olenevalt asukohast jm) peatuvad ka bussid, võimalik, et ka teenusbussid, müügiautod, korraldatakse üritusi, sh laatasid jm. Seal peatuvad ka matkajad jpt. See on probleemi lühiseletus. Seda, et üldjuhul ei tulda varem rongijaama, väoitis ka aastaid tagasi Urmas Glaase. Kuigi tema väited lükati väga paljude poolt ümber, on siiani jäänud uduseks "üldjuhul" väite mõiste. Sama hästi võib öelda, et ÜLDJUHUL rongis tualetid tõesti töötavad. Kuidas aga seletada lapsele seda, et tualetti pole? Ehk läheb mõni valveametnik seda koha peale selgitama? Tualett on elementaarselt vajalik asi ja Eesti peab jõudma tsiviliseeritud riikide hulka.
3 Ka veoautojuhil (või karavaniturstil) tõenäoliselt pole midagi selle vastu, et erinevatest teenustest ja võimalustest osa saada.
1. Lihtsam, odavam ja otstarbekam on teha kahe asemel üks, rohkemate funktsioonidega. Just seal, kus see vajalik ja mõttekas. Ning riigi ja/või maksumaksja raha otstarbekas kasutamine peaks olema prioriteet!
2. Rongipeatustes (olenevalt asukohast jm) peatuvad ka bussid, võimalik, et ka teenusbussid, müügiautod, korraldatakse üritusi, sh laatasid jm. Seal peatuvad ka matkajad jpt. See on probleemi lühiseletus. Seda, et üldjuhul ei tulda varem rongijaama, väoitis ka aastaid tagasi Urmas Glaase. Kuigi tema väited lükati väga paljude poolt ümber, on siiani jäänud uduseks "üldjuhul" väite mõiste. Sama hästi võib öelda, et ÜLDJUHUL rongis tualetid tõesti töötavad. Kuidas aga seletada lapsele seda, et tualetti pole? Ehk läheb mõni valveametnik seda koha peale selgitama? Tualett on elementaarselt vajalik asi ja Eesti peab jõudma tsiviliseeritud riikide hulka.
3 Ka veoautojuhil (või karavaniturstil) tõenäoliselt pole midagi selle vastu, et erinevatest teenustest ja võimalustest osa saada.
Kas nüüd on arusaam sulaselge, miks meil elu ei edene? Mina tean seda
ammu, aga kas teavad seda kõik? Vähemalt otsustajad!? Ei tea, väga
sageli ei saada asjadest aru. nagu ka Heiti Hääl mainis. Kas pole siis
võimalust ka midagi muuta? MUIDUGI ON! Peab lihtsalt tarku nõuandjaid
omama, kui kohast loobuda ei soovi!
Siit lähtuvalt on kolm põhiküsimust, millega tuleb targalt tegeleda.
Esiteks, hiinlaste jt transiit tuleb tuua Eesti sadamatesse.
Teiseks, reisjatevedu peab jääma ja eriline rõhk tuleb panna effektiivsusele ja rongide (ning ka busside) täituvusele.
Kolmandaks, RB tulen ümber projekteerida normaalseks regionaalraudteeks
kõrvuti Via Balticuga (sest nüüd peaks ka viimasele pähkliajule selge
olema, et mingit olulist kaubavedu ei saa ka sel raudteel olema) ning
teha otsused kõikide võimalike raudteeühenduste kohta Eestis. Täpsemalt,
taastada kiirkorras Haapsalu (Rohuküla) raudtee ja Võru rongiliiklus,
Lelle-Pärnu lõik naelutada ümber vanaks heaks kitsarööpmeliseks koos
muuseumraudtee ületoomisega. Muidugi tähendab see ka igasuguste
neljarealiste maanteede planeerimise lõpetamist ja keskendumist 2+1,
P&R parklatele ja muudele taristut tõeliselt paremaks muutvatele
asjadele ning väiksematele teedele.
Ning kindlasti tuleb teha ümberpöörd ka igasuguste riigiettevõtete
erastamisele. Riiklik kommertspank + mõningate valdkondade taastoomine
riigi alla, sh teede ehitus ja hooldus, postiteenused aga
ühildada riikliku panga funktsioonidega jne.
Rohelised jätkavad aga vehkimist ravikanepi teemal. Tahaks ju küll, et
inimesed saaksid valudes ja terviseprobleemides parimat abi. Kas aga
kanep on ikka võluvits? Elver Loho oma petitsioonis toob aga välja ka
selle, mida paljud kanepipooldajad tegelikult loodavad - kanepi lubamist
meelelahutusvaldkonnas. Kas selles valdkonnas muidu meelt lahutada ei
saa? Kas selle propageerimine pole äkki tulnud kanepi mõjust ajule?
Kuigi olin tööst väsinud nii eile kui olen ka täna, siis põnev elu ometi
sunnib arvuti taha mõtteid kirja panema! Ühes asjas olen kaldumas uuele
seisukohale:
TÖÖNÄDAL 36-TUNNISEKS EHK 4-PÄEVASEKS!
Sest suures osas töökohtades saaks töö väga edukalt ära tehtud (ja
parema tööviljakusega ning palgaga) ka selle ajaga! Kolmas puhkepäev
annaks aga võimaluse tõsiselt välja puhata, et järgmisel töönädalal taas
anda ennast parim!
Aga nädal veel kestab. Oleks täna selle nädala viimane tööpäev, läheksin
homme juba aktiivselt puhkama. Nüüd lähen siiski ülehomme.
Ühistarnspordiga, kuigi MKM seda väga ei oota. Vähemalt plaanin minna
Sibulateele! Tulge teiegi! Usun, et see võib olla vaimustav! Ja
lõõgastav! Kuigi sel nädalavahetusel ka Paunvere Suur Väljanäitus.
Kuidas ma aga sinna saan kui korraldajaid ei huvita külastajad
ühistranspordiga?
Sisukas oli aga ka Postimehe lisa MaaElu.
Ega peagi selgitama, mis neis lugudes head. Kui pole just pähkliaju, saab igast asjast aru!
*****************************************
pühapäev, 18. september 2016
Sibulatee
Reis Sibulateele sai alguse ikka Balti jaamast ja rongiga.
Tahaks väga loota, et Balti jaam saab tagasi oma funktsiooni. Ikkagi
pealinna visiitkaart! Kuigi äsjane MKM-i vastus just erilist optimismi
ei tekita.
Rong oli täis, Tapani seisti büsti. Paraku on aga reisijad "kavalad",
nagu selgus, siis nii mõnigi lippab Tapal mööda perrooni teise otsa ja
sõidabki jänest. Elron ei suuda piisavalt teenindajaid tööle võtta
(kiputakse hoopis lahkuma, sest inimlikku suhtumist pidi nappima),
tõenäoliselt kaotatakse endiselt kuus saamata jäänud piletitulust suure
osa. Kui palju, on raske öelda, aga kindlasti tuhandeid eurosid. Kas
rohkem või vähem Ossipi palgast........
Tartus aga ei üllatunudki väga, kui selgus, et perrooni valgustus ei põle. Nii tavapärane!
Põõnasin üksjagu. Ja näe, kohvi ja teedki saaks juua. Kuigi..... ikka võiks ju olla hoopis eestimaised teed?
Korrektsed liiklejad. Ratturid oma rajal, jalakäijad omal.
Taskud ja pläskud ja mis kõik veel. Omamoodi huvitavgi, kuigi mina siis linnainimene ikkagi ei ole.
Vabadus valida? Tartus pannakse huugama ligi 3 milj eurot, ühendamaks
rongidega muud liiklust. Kus on aga vaksalis kaugliinide bussipeatus?
Miks reisija peab veel linnaliini kasutama, kui võiks otse ümber
istuda? Räige ükskõiksus ikkagi!
Kohati oli isegi võõrkeelset infot. ja loogiline ju, sest näete, välismaised bussisõitjaid ka liikvel ja mitte vähe.
Ilm oli pilves ja nii proovisin ka bussiaknast olustikupilte tabada.
Saatsin muuhulgas paar päeva tagasi ka Olerexile korduskirja. Olerex,
eestimaine ja hea? kett, pidevalt ostab tanklaid juurde. Huvitav, kas
ainult pumbatakse (raha) või hakatakse ükskord meil ka midagi näiteks
rekkajuhtidele pakkuma? Pesemisvõimalusi jm, mis peaks olema
elementaarsed.
Bussipeatuseid oli palju. Bussiõitjaid ka üksjagu. Aga üheski peatuses
ei näinud ma parklakübetki. Nii ka neil lõikudel, kus äsja teeremonti
tehtud.
Aga puhvetites juba rahvamassid.
Varnjas ulatus aga autoderivi kaugele külast välja. Tõepoolest, rahvast
oli palju ja kohati tähendas see ka seda,et parimad palad puhvetites oli
juba otsa saanud. Kõhu sain ikkagi täis, nälga ju ei jäänud, aga küllap
ei osatud oodata sellist külaliste hulka.
Ostsin korvi....
...ja head-paremat korvi. Tõsi, oli päris häid ja huvitavaid asju, kuid millegipärast lootsin, et hoidiseid jms on rohkem.
Ja kohtusin vana tuttavaga, kellega pole näinud pea 20 aastat. Tänu minu poolt, sest nii sain jalavaeva vähemaks.
Üllatav oli aga, et müüdi väljamaist kala, liha ja juustu. Sibulatee
puhvetite päev ju? Aga nojah, etteruttavalt võin öelda, et eestimaine
suitsukala sai ka siin-seal otsa....
Kalasupp läks mul kohe loosi. Hea oli!
Siin on iga hoovi peal oma kanal ja paadisild. Osa neist värskelt tehtud-taastatud. Taimestik kaldal taastus tasapisi.
Väike pettumus oli tänaval käies näha, et ikkagi on siin raha ka
mõttetult magama pandud. Majad tänava ääres ja igal ühel võiks oma
värava juures valgusti olla. Ometi on siingi püsti löödud suured postid.
Miks? Miks pannakse raha magama, raisatakse metalli, betooni ja muud?
Kompenseerige majaomanikele valgusti, hämaruseanduri jm kulud ning
olekski asi korras!
Mekkisin k kooki ja rabarberiveini. Hüva!
Sibulat ostsin muidugi ka. 10 kilo!
Appi! Kalasalat otsas, karjusin mina. Ja sain ühelt inimeselt tema
salati, sest ta otsustas seda siiski mitte süüa. Aitäh! Seeneseljankat
sõin ka.
Jess, pakuti ka värsket õunamahla! Aitäh vaevanägijatele!
Tartusse ja rongile. Sibulamõrts ja külakostikorv käe otsas....
Hea, et sellised üritusi tehakse!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar