Wednesday, September 2, 2015
Pläägu-pläägu.....
Kas nähaksegi asju sellise taseme juures nii lihtsustatult?
Mis maa see on? Millel maavanema tasemeni jõudnud inimesed ei mõista lihtlabaseid asju?
Et raudteed saab ehitada küll vanale trassile?
Et see võib isegi kasulik olla! Näiteks ehitada uus laius vana kõrvale?
Et uue valmides võib alustada vana remonti?
Et võib
kaaluda isegi varianti, kus uus raudtee jääbki Lelleni ainsaks laiuseks
ja Viljandi ühendatakse Tartugam (vene laiusel)?
Et tavaraudtee puhul polegi vaja nii laia maad ja nii palju lammutada?
Et Leedus saab nagunii kiirrongist tavarong, mis loksub metsade-põldude vahel?
Et selle tegemisel ei ole vaja raudteed kiirusele 240 km/h?
Et ei ole vaja täisulatuses kaheteelist raudteed?
Et raudtee võid ju ehitada sinna, kus rohkem inimasutust, aga sellest on vähe kasu, kui peatused saavad olema neist eemal?
Et selliste asjade puhul ei räägita, et "maakad" saavad rongi kunagi tulevikus?
Või siis ikkagi sama asi teise nurga alt?
Et ei tahagi aru saada?
Sest kilekotinutsud (nagu sadamas) rändavad endiselt?
Sest on ükspuha, mida maksumaksja peab maksma?
*****************************************
Saturday, September 5, 2015
Rong ja sushi!
Nagu ikka, kuigi Haapsalus KÕIK NÄITAS ÜHT: ANDKE MEILE RONG TAGASI! - siis minna tuli bussiga. Endiselt. Peagi juba 20 AASTAT!
Ristil avaneb alati imeline vaade. Kindlasti tuleb see ära kasutada, kui
kord Läänemaa Värav peaks tulema, vaatetorn ja väike lõõgastav
matkarada (ehk ühildada olemasolevaga Marimetsas). Väga paljud
välisturistide jaoks oleks see midagi erilist.
Mõnda aega tagasi avati juba see koht, aga oli teine na märkamatu.
Reklaam teeveeres tõmbas tähelepanu. Ja tõepoolest, sushi oli hea!
Nagu alguses märkisin, siis tegelikult võikski selle korra piltide märksõna olla: ANDKE MEIE RONG TAGASI!
Palju kohvikuid, ometi, mitte alati rahvast täis.
Palju tühja ruumi spaades.
Müügil kinnisvara.
Peetrike pooltühi.
Ja palju-palju muud!
Kusjuures, ega ma siis meelega püüdnud selliseid pilte või seeriat teha.
Alles siia lisades tundsin seda tunnet. Ja mitte ainult tunnet.
Paljudes kohtades on ju öeldud, et näiteks talv on see aeg, kus tuleb
ellu jääda, külastajaid on vähe. Ja ainult kohalike (maksevõime) peal
palju ei hõiska.....
Indrek Ditmanni lugu on hea. Ja mitte ainult sellepärast, et ta mõistab
rongivajadust, vaid, et ta mõistab seoseid. Seda on näha kogu intervjuu
jooksul. Eriti tunda just selliste asjade puhul, mis näha just selles
lõigus:
Kitsaskoht on. Iga teine küsimus meile on see, kas Haapsalus veel kusagil ööbida ka saab. Oleme püüdnud omalt poolt utsitada kodumajutuse ja telkimisalade tegijaid, et kui midagigi juurde tekib, kas või viimasel päeval tekib mingi mõte, andke muudkui infot, et saaksime seda jagada. Festivalipasse ostetakse igal aastal ikkagi suurusjärgus just nii palju kui on ööbimiskohti Haapsalus ja lähiümbruses.
Selles mõttes hüpet me teha ei saa. Võib-olla siis, kui rong pannakse käima. Rong teeks publiku jaoks väga palju asju lihtsamaks.
Taksod on vahel pannud kell üks öösel käsipiduri peale ja siis ei ole linnas enam ühtegi liikusvahendit, millega kaugemale hostelitesse jõuaks. Aga ma arvan, et see on aasta-aastalt paranenud. Kõik kauplejad ja teenusepakkujad Haapsalus ja ümbruskonnas on aru saanud, et see festival on suur. Ka selles mõttes, et siin on hästi palju rahvast väljaspoolt Haapsalut.
See on festival. Kui lähed kontserdile, siis lähed üht konkreetset bändi kuulama. Festival ei ole ainult kontsert. Üks osa sellest on bändide nimestik, aga kõik see, kus see toimub, mida süüa-juua pakutakse, kas sul on varjualune ja istepink, kas saad seal pärast ööbida või bussiga koju... See kõik loeb tervikuna ja need on võrdselt tähtsad festivali osad.
Oleme püüdnud seda festivali arendada nii, et kõik oleks täidetud. Kui tualette on vähe, siis paneme juurde. Kui söögi- ja joogilettide taga on liiga pikad järjekorrad, paneme neid rohkem. Kui on infot vähe, paneme infotahvleid ja infopunkte juurde. Festivali tegemine ei ole ainult 30 bändi rittaseadmine.
Iga asi vajab hoolsat mõtlemist, iga pisiasi on oluline. Olgu või väikelinn, ka iga taksojuht peaks mõistma, et isegi kui peale üritust on loota vaid mõni euro, siis kohal tuleb olla missioonitundest. See ei tähenda kaugeltki, et taksod peaks vedama sadu inimesi, sest paljud just naudivadki jalutamist läbi ilusa linna, ilusad emotsioonid rinnas! Kuid VÕIMALUSE peab ikka külalistele andma. Kasvõi juba sellepärast, et .....tee teistele seda, mida tahad, et sulle tehakse!
Muuhulgas mainib ta isegi sellist pisiasja, nagu mustikad. Loomulikult, iga ürituse teevad eriliseks pisiasjad. ja kui selliseid on palju, siis on ka tulemus täiuslik! See peakski olema Eestimaa märksõna. Võimalusi on tohutult!
SEE teatris etendus ja ka puhvet. Aga uksed suletud, sest jäin hiljaks.
Kuulda sain, tunda ei saanud. Feelingu jäädvustamisest rääkimata. Kahju,
oli see ikka vajalik?
Sügis on käes, põdrakanep õitsenud.....
Tualett. Mille puhul ei saa kaugelt arugi, millega tegu. Kas siiski ei peaks märgistama silmatorkavalt?
Siingi üks pisiasi. Sellelt tänavalt on see ideaalne koht, kus teha
ilusaid pilte. Kuid valgustuspost on otse keset pilti! Tõepoolest
pisiasi, aga häirib! Ometi, küllap saanuks selle posti panna vana
asemele!?Hoolimata väiksusest on see suur pläkk! On ju asju, mis peavad
olemas, aga peavad olema märkamatult olemas!
Kas ka Augustibluusi ajal olid sellised pisiasjad tänavatel? Või siis saavad olema Nostalgiapäevadel?
Viimasel ajal on palju turiste Aasiast!
Pulmaronge näeb Romantikapealinnas sageli!
On ka turiste Tallinnast!
MITTE KUIDAGI EI TAHTNUD ÄRA SÕITA SIIT!
Riisperes ootas aga rong. Väljudes tühjalt, vaid mõne inimesega pardal......
***********************************************************************
Tuesday, September 8, 2015
Bullerby välisministeeriumis.....
Haapsalu ongi maaliline ja vahvate inimestega. Kes tunnevad heameelt turistide üle Hoolimata nahavärvist ja küünte pikkusest. Aga hoolides oma maast, linnast, kodust, loodusest.
Miks küll riik sellised bullerbid hooletusse jätab?
Tänud, Postimees, huvitava juhtkirja eest!
http://arvamus.postimees.ee/3320187/juhtkiri-bullerby-laevuke-tormisel-merel
See on niivõrd huvitav ja samas hea ning iseloomulik, et tasub üksipulgi tsitaate kommenteerida. Ärge pange tähele, et samas on see segi nagu pudru ja kapsad.
Tõeline Bullerby asub Eestis – kuulutas saksa leht Die Welt mõni nädal tagasi reisilisas oma lugejatele. Jutt oli vahvate inimestega maalilisest Haapsalust.
Päikesepaistelisel päeval Haapsalus on raske kujutledagi, et kellelgi võiks pähe tulla kõigile neile inimestele ühtviisi silti selga naelutada. Näiteks kuulutades kõik eestlased jubedateks rassistideks, potentsiaalseteks kõrilõikajateks. Ka need, kes just äsja tõmmule välismaalasele teed juhatasid. Või siis teistpidi: vihates kusagil toa- või garaažinurgas (näiteks teise nahavärviga) inimesi, keda nad üldse ei tunne, kellest nad mitte midagi ei tea. Kui selles Bullerbys teeb keegi midagi paha, siis ta saab oma karistuse. Aga ka siis ei tasu teda vihata, kui vähegi saab sellest tundest hoiduda. Kasvõi selle pärast, et vihkamine on lihtsalt hirmus ebatervislik vihkajale endale.
Paar väikest huvitavat nüanssi. Kohe on sisse toodud nahavärv, aga pole homosid mainitud. Kuigi see polegi oluline. Teiseks, miks üldse "silti SELGA naelutada"? Äkki ikka püüakse ilma naelutamata ja veel selja tagant?
Osundus Die Welti Haapsalu-loole võiks meid natuke rahustada: Eestist kirjutatakse ja arvatakse kenasti (ka), mitte ainult kui «väikesest ja vastikust» (nagu meie vaenlased ilmselgelt tahaks). Pealegi on saksakeelses maailmas Bullerby-sündroom lausa eraldi mõiste, millega iseloomustatakse levinud kommet idealiseerida Rootsit. On ju vahva, kui meiegi otsapidi idealiseeritavad oleme, natukenegi.
Küsimus on, kuidas seda seisundit hoida. Kaugeltki mitte üksnes ses mõttes, mida teised meist arvama juhtuvad, vaid eelkõige: mis me iseenda jaoks oleme ja kuidas edaspidi olla tahame. Selleks, paraku, ei piisa enam üksnes idülli nautimisest. Tuleb maailmale, selle mitmekesisusele ja ka hädadele ausalt otsa vaadata, mõelda ja rääkida, mida saame teha. Ja siis ka teha nii palju, kui vähegi võimalusi on. Muidugi, reaalses maailmas on võimalustel piirid.
Üks pool on inimlik kaastunne ja abivalmidus sõjakoldest ning ka pagulaslaagrite masendavatest oludest põgenevate inimeste suhtes. Mõistmist ja heatahtlikkust võiks tõesti olla rohkem.
Teine pool on arusaamine, et kogu Euroopa Liit ei saa päris vanaviisi jätkata. See Loode-Eesti «Bullerby», terve Eesti ja isegi terve Euroopa on mõneti ise nagu laevukesed tormisel merel. Euroopa Liit ei ole algatanud pagulaskriisi ega koledaid sõdu põgenike lähteriikides, aga on ka selge, et Euroopa pole selleks tormiks valmistunud.
Tänasest lehest leiate intervjuu välisminister Marina Kaljurannaga (Reformierakond). Loodetavasti saab kõigile Euroopas selgeks, et üksnes pagulaste jaotamisest ei piisa. On vaja süsteemseid vastuseid, ELi aktiivset ühist välispoliitikat, millele küllap peab appi tulema ka liberaalsem kaubanduspoliitika ja veel palju muud.
Meil aga tuleks püüda teha isekeskis rahu. Üksteist sõimates ei aita me mitte kedagi, ei iseennast ega sõjapagulasi. Mistahes sildistamisega keegi targemaks ei saa, ainult tuju läheb halvaks.
Jaa, tuju olete väga pikka aega halvaks ajanud. Ja oleks siis, et n.ö. kogemata, mõne väikese asjaga! Aga ei, kooseluseadus ja samas pereväärtuste halvustamine, RB läbisurumine ja omamaiste vajalike asjade kõrvalejätmine, pagulaskvoodid ja oma kümned tuhanded vaesed jne jne.
Väga huvitav on veel üks tsitaat - Loodetavasti saab kõigile Euroopas selgeks, et üksnes pagulaste jaotamisest ei piisa. On vaja süsteemseid vastuseid, ELi aktiivset ühist välispoliitikat, millele küllap peab appi tulema ka liberaalsem kaubanduspoliitika ja veel palju muud. - Äkki ikka hoopis vastupidi??? Mis tähendab ÜKSNES PAGULASTE JAOTAMISEST EI PIISA? MILLEKS EI PIISA? Rahvusriikide hävitamiseks? Mida te, viha- ja vaenuõhutajad, siis veel plaanite?
Vaatame siis edasi, mis putru-kapsad Bullerby välisministeeriumis menüüs on.
http://www.postimees.ee/3320091/kaljurand-eestil-tuleb-pagulaspoliitikat-muuta
Artikkel muidugi pole igale ühele loetav. Tüüpiline.
Mis oli aga üldine joon. Marina Kaljurand, kogenud inimene, ajab samamodi asjad segamini nagu enamus valitsuskoalitsioonist seda teeb. Ahjaa, et ma ei unustaks, Kalle Muuli näiteks kirjutas vägagi hea loo!
http://online.le.ee/2015/09/06/mitte-habi-vaid-provokatsioon/
"Läinud nädala traagilised kaadrid....."
Millised kaadrid? Kas Vao kaadrid on tõesti muutnud liikmesriikide suhtumist? Või peetakse silmas veel mõnda? Näiteks traagilist väikelapse "tõotatud maale jõudmist"? Nii karm kui see ka pole, siis lapsed hukkuvad väga tihti ja seda sageli just kellegi ükskõiksuse tõttu. Ja ükskõiksuses on paljuski süüdi meie valitsejad. Mitte ainult Eesti, vaid kogu EL.
Muidugi küsib ka Oliver Kund kohe väga huvitavalt: " debatt pagulaste üle on Eestis nii tuline, et see on korduvalt viinud vandalismini? Tõsi ka või? Millist vandalismi siis esineb? Kas provotseerivat kiviseina süütamist? Või provotseerivat kliki külaskäiku Vaosse peale süütamist? Kuidas küll teatakse, et süütaja eestlane ja pagulasvastane?
Muide, siis sobib tuua ka ühe vihakülvaja tsitaat. Kas ta oleks nii öelnud ka siis, kui vihakõne seadus oleks juba kehtiv? Või see seadus pole mõeldud SELLISTE vihakõnelejate vastu?
http://uueduudised.ee/konservatiivsed-saadikud-parisid-aru-mitte-ei-levitanud-kuulujutte/
Üldiselt aga, kuigi Marina Kaljurand mainis mõndagi õiget - meil on vastutustundetuid poliitikuid - (nimed jätab mainimata siiski. Tõsi, kindlasti olnuks need nimed teadagi millised. Mitte tegelikud vastutustundetud). Ollakse valmis minema Vahemerel "teise faasi" - raha eest ülevedajate paadid konfiskeeritakse. Aga põgenikud? Need illegaalsed immigrandid, mitte sõjapõgenikud muidugi? Võetakse ikka pardale ja tuuakse meile kvootide täitmiseks? Muidugi, sest tema arvates muutuvadki kvoodid "regulaarseteks". Et umbes nii, nagu "iga kuu saabub sel ja sel päeval meile järjekordne eshelon!". Tõsi küll, RB pole veel valmis, tuleb vedada illegaale siia üle Tartu, aeglase rongiga! Sealtkaudu, kus oma inimestel puudub võimalus normaalselt sõita!? Siiani puudub. Mingite Aafrika riikidega peaks hakkama rääkima, et nad illegaalid tagasi võtaks. Jne jne
Kogu see pläma on ühe suure veaga! Meil on VASTUTUSTUNDLIKKE INIMESI, kes on AMMU rääkinud ohust. Ohust meie rahvale ja Eestile, kogu Euroopale. Paraku neid tembeldatakse viha- ja vaenuõhutajateks! Jälle häda mõistuse pärast?
Kogu selle pika jutu peale jõudsin ühele kindlale järeldusele. Kui valitsejad ja üleüldine meedia mentaliteet oleks normaalsed, oleks olukord teistsugune. Absoluutne enamus meie inimestest oleks nõus SÕJAPÕGENIKKE aitama! Ja tõenäoliselt valmis neid ka vastu võtma, olgu tegu siis paari saja või tuhandega. Isegi oma kõhu kõrvalt kokku hoides. (mitte tehes MTÜ-sid, et selle kaudu endale eurorahasid teenida - juudaseekleid tänapäevases mõistes)! Tõenäoliselt oleks vaid üksikud, tõsiselt äärmuslikud inimesed selle vastu. Paraku ..... see rong on läinud. Valitsejad on juba tekitanud korvamatut kahju ja nüüd plaanitakse panna i-le täpp. Või täpid. Leida veel asju, mis kindlasti tapaks igasuguse rahvuse identiteedi ja muudaks kodu tähenduse olematuks....
Kindlasti lugege aga seda lugu. Ning eriti mõtisklege ühe väga olulise mõtte üle! Kui Kätlin Konstabel kirjutab Arvamusfestivalist ja poliitikutest, samuti naiste õiguste ja perevägivalla pärast muretsejatest ühe konkreetse näite raames. Mis juhtus? Mitte keegi "ei haaranud varrukast"! Miks? Sest enamsti ollakse asja sees mitte entusiasmist ja hoolivusest, vaid raha nimel! Ning isegi kui hoolitakse (natuke) siis teatakse, et nagunii, pöördu kelle poole tahes, politsei, valitsuse või ükskõik kelle, nagunii sa abi ei saa. Ja see ongi meie riigi suur puudus. See, millest ei räägi Kaljurand ega keegi teine koalitsisoonist. Vabandust, mõned räägivad. Aga ka neid ei kuulata!
(9.09.15. Pealtnägija näitas taas pealinna taksondust. Aastaid pole mitte keegi teemast huvitunud ega midagi teinud....)
Nagu ei kuulata ka Eestimaa Bullerby inimesi. Rahvast ega ka kohalikke poliitikuid. Ja siis kasvabki vaid viha ja vaen...... Lootusetusest rääkimata. Lootust ilusasse tulevikku tapetakse ju usinasti, suurte jõududega, kaasa arvatud meedia poolt. Presidendist ja teistest tippudest ma ei räägigi.......
(9.09.15. Tänases Postimehes üks Tartu ettevõtja soovis omale orjatööjõudu. Väidetavalt võtaks ka oma rahvast, aga....palgast polnud sõnagi. Ja samast asjast, miks meie rahvastik väheneb ja aina lahkutakse, ei räägi samuti keegi valitsejatest: Tühi õhk. Sest rahvas ongi neile tühi õhk!).
http://arvamus.postimees.ee/3319741/katlin-konstabel-sekkume-nuud-kuskil-pariselt
Aga mina vaatan nüüd neid madalaid maju. On vaja üle vaadata Keava Ühispeatuse planeering......
(9.09. 15. Kanal 2 on Bullerbys pilvede all.....)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar