MÜNDID, MAALID jm MÜÜGIKS.

 

 

Müügis kohvritäis münte erinevatest ajastutest, koos kapslitega. Hinna sees on sahtlid ja kohvrid. Suur osa münte heas või väga heas seisus, vaid üksikud pigem "lahjad". Hinnaklassilt nii 1-10 euro vahel, aga on ka mõnekümne euro hinnaklassis münte
Tükeldama ei hakka, kui, siis kogu olemasolev komplekt. Tallinnas, käest-kätte. (Iga sahtlitäie järel umbkaudne selles sisalduvate müntide hind)

1560.-

1. KOHVER antiik kapslites, kapslid hinna sees.

1. sahtel.

1. rida:
1. 1 quattrino 1844 - Itaalia, Tuscany 
2. 1 mark (1641-48) - Rootsi, kuninganna Christina Vasa (Kristina) 1632-54, hõbe 
3. 1 pfennig 1868 - ? 
4. 2 pfennig 1851 - Saksamaa kuningas John 1854 - 73 
5. 1 kreuzer 1859 - Austria Suurhertsog Frederic I (tiraazh teadmata) 
6. 1/24 thaler? - Riga? ca 16... (hõbe) 
7. ... - Riga, 16..? (hõbe) 
8. 



2. rida:
1. 1/2 neu-groschen 1856 ? 
2. 1 mark (1641-48) - Rootsi, kuninganna Christina Vasa (Kristina) 1632-54 (hõbe). 
3. 1 schwaren 1858 - Saksamaa, Oldenburg, suurhertsog Peter II 1853-1900 
4. II pfennig 1852 - ? 
5. 3 mariengroschen 1820 - Hannover, George III - 
6. 1/24 thaler? - Riga? ca 16.. 
7. 2 zlotys 1934 - Poola, Josef Pilsudski, hõbe 750, 4,4 gr, 22 mm 
8, 



3. rida:
1. 1 sechsling 1855 - Hamburg, vaba- ja hansalinnad (veerand hõbe)
2. 1/48 thaler 1771 - Prussia kuningas Frederick II 1740-86, (hõbe) 
3. 1 heller 1860 - Saksa, Frankfurt/Main, 1815-67, vabalinn 
4. 2 pfennig 1864 - Saksamaa, kuningas John 1854-73 
5. 1 nael 1997 - Guernsey island, Elizabeth II kuldpulm, hõbe 925, 9,5 gr, 22,5 mm, 50 000 
6  
7. 1 latt 1924 - Läti (hõbe) 
8. 


* Veidi sümboolne ost. Guernsey on Briti võimu alla kuuluva La Manche väinas oleva saarestiku peasaar. Mõte neilt midagi omada tekkis raamatu "Guernsey Kirjanduse- ja Kartulikooerpiruka Selts" põhjal vändatud filmi vaatamisel.

4. rida:
1. 1/2 neu-groschen 1843 ? 
2. 1 öör 1666 - Rootsi, Karl XI 1660-97 (hõbe) 
3. 1 schiling  1535-49 - Liivimaa, master Herman von Bruggeney 
4. 1 pfennig 1848 - ? 
5. 20 kopikat 1869 - Venemaa, hõbe 500
6. 20 kopikat 1925 - Venemaa, hõbe 500 
7. 1 daler 1715 - Rootsi, erakorraline vermimine, vask 3,6 gr, 23 mm 
8. 



5. rida:
1. 1 sent 1929 - Eesti 
2. 1 dime (0.10 D) 1917 - (hõbe) 
3. 2 senti 1934 - Eesti 
4. 1 cent (väike) 1860 - USA (indiaanlase pea) 
5. 2 kopikat 1915 - Venemaa 
6. 
7. 1 franc 1866 - Belgia (Pr var) Leopold II, hõbe 835, 5 gr, 29 mm 
8. 

200.-

2. sahtel

1. rida

1. 1 sent 1929 - Eesti 
2. 1 mark 1926 - Eesti 
3. 3 marka 1925 - Eesti 
4. 1/12 thaler 1848 - Hannover, Ernst August I (hõbe) 
5. 1 kopikas 1916 - Gebiet des Oberbefehlshabers OST, saksa okupatsioonirahad 
6. 2 kopikat 1916 - Gebiet des Oberbefehlshabers OST, saksa okupatsioonirahad 
7. 5 marka 1922 - Eesti = 1.- (halb)
8. 

2. rida

1. 1/2 silber groschen 1867 - Prussia, Wilhelm I, (hõbe .222) 
2. 50 centimes 1921 - Tuneesia, segu, 2 gr, 18 mm 
3. 1 kroon 2011 - Setomaa (hõbe). Seto Ateljee ehe/käsitöö
4. 
5. 20 kopikat 1911 - Venemaa, 
6. 2 kopikat 1916 - Gebiet des Oberbefehlshabers OST, saksa okupatsioonirahad 
7. 5 marka 1931 - Eesti 
8. 1/6 ööri 1672 - Rootsi, Karl XI, vask 7,1 gr, 25 mm 

3. rida

1. 25 penniä 1916 - Soome/Venemaa, Nikolai II, müntmeister August Fredrik Soldan (hõbe) 
2. 50 centimes 1941 - Tuneesia, segu, 2 gr, 18 mm 
3. 2,5 escudos 1945 - Portugal, hõbe 650, 3,5 gr, 20,5 mm 
4. 
5. 
6. 2 kopikat 1916 - Gebiet des Oberbefehlshabers OST, saksa okupatsioonirahad 
7. 1 antoninianus 272 (?) - Rooma Keisririik, pronks 
8. 1/4 skilling 1827 - Rootsi, Karl XIV Johan, vask 4,6 gr, 26 mm

4. rida:

1. 1 kreuzer 1855 - Württemberg, Wilhelm I, (hõbe.250) 
2. 
3. 5 pesos 1965 - Argentiina, nikeldatud teras, 4 gr 
4. 1/2 mark 1905 - Saksamaa, A (hõbe) 
5. 
6. 50 pfenning 1923 - Saksamaa D, alumiinium-pronks, 5,17 gr, 24 mm, 191 865 
7. 1 antonianus 272 (?) - Rooma Keisririik, pronks 
8. 10 reis 1883 - Portugal, Luiz I, pronks 6gr, 26 mm 

5. rida

1. 1 schiling/solidus ca 1644 - Liivimaa, Riia, kuninganna Kristina aegu 
2. 
3. 2 heller 1910 - Austria, Franz Joseph I, pronks, 3,35 gr, 19 mm, 
4. 50 penniä 1906 - Soome/Venemaa, Nikolai II, S - müntmeister August Fredrik Soldan 
5. 1 kreuzer 1859 - Saksamaa, Nassau, hertsog Adolf, vask, 4,3 gr, 21,61 mm, 835500 
6. 5 senti 1931 - Eesti             
7. 1/4 kreuzer 1851 - Austria, vask, 
8. 2 öre 1873 - Rootsi, Oscar II pronks 5,7 gr, 24,4 

200.- 

Kokku 400.-

3.sahtel:

1 rida:

1. 1 schiling/solidus ca 1644 - Liivimaa, Riia, kuninganna Kristina aegu 

2. 10 kopikat 1906 - Venemaa, hõbe 

3. 1 öör 1675 - Rootsi, hõbe, Karl XI 

4.5 centavos 1927 - Portugal, pronks, 3,1 gr, 19,2 mm 

5. 2 ööri 1666 - Rootsi, hõbe, Karl XI 

6. 1 franc 1992 - Helvetia, vask-nikkel, 4,4 gr, 23,2 mm 

8. 1 kroon 1943 - Rootsi (hõbe), Gustav V, 400/1000 Ag 0,0900 oz. Kujund: Alf Grabe (1927-1945) 

2. rida
1. 1 schiling/solidus ca 1644 - Liivimaa, Riia, kuninganna Kristina aegu 

2. 1 silber groschen 1858 - Königreich, Friedrich Wilhelm IV, A (hõbe 0,220) 

3. ? - hõbe 

4.
5. 2 öre/ööri 1944 - Rootsi, Gustaf V, raud, 3,5 gr, 21 mm, 
6. 1 shilling 1922 - GB, Georg V, hõbe 500, 5m66 gr, 23,5 mm 
7. 1 franc 1921 - Tuneesia, sulam, 4 gr, 23 mm 
8. 1 kroon 1944 - Rootsi (hõbe), Gustav V, 400/1000 Ag 0,0900 oz. Alf Grabe (1927-45) 

3. rida
1. 1 schiling/solidus ca 1644 - Liivimaa, Riia, kuninganna Kristina aegu 
2. 1 neu groschen 1867 - Königreich Sachsen (hõbe) 
3. 1 öör u 1665 - Karl X Gustav, hõbe 
4. 
5. 20 rappen coin 1850 - Helvetia, Shveits (15% hõbe) 
6.
7. 1 franc 1941 - Tuneesia, sulam, 4 gr, 23 mm 
8. 1 kroon 1945 - Rootsi (hõbe),  400/1000 Ag 0,0900 oz. Torsten Swensson (1945-61) 

4. rida
1. 1 schiling/solidus ca 1644 - Liivimaa, Riia, kuninganna Kristina aegu 

2. 1 groschen 1858 - Oldenburg, B, (0,220 hõbe) 

3. 1 solidus u 1595 - Sigismund III, Poola, hõbe 

4. 1 öre 1858 - Rootsi Oscar I, pronks 2.8 gr, 19,8 mm 

5. 50 öre 1912 - Rootsi, Gustaf V, hõbe 600, 5 gr, 22 mm, 
6.
7. 50 öre 1898 - Rootsi, Oscar II, hõbe 600, 5 gr, 22 mm, 
8. 1 kroon 1946 - Rootsi (hõbe),  400/1000 Ag 0,0900 oz. Torsten Swensson (1945-61) 

5. rida
1. 1 schiling/solidus ca 1644 - Liivimaa, Riia, kuninganna Kristina aegu 

2.1 reichspfennig 1937 - Saksamaa, E - Muldenhutten 

3. 1 solidus u 1595 - Sigismund III, Poola, hõbe 

4. 1 schiling/solidus 1595 - Leedu, Sigismund III, hõbe 

5. 25 santim 1977 - Etioopia (lõvi pikem. vurrukarvad, 3 tähte), proovipartii?, väike tiraazh 
6.
7. 50 öre 1911 - Rootsi, Gustaf V, hõbe 600, 5 gr, 22 mm, 
8. 1 kroon 1947 - Rootsi (hõbe),  400/1000 Ag 0,0900 oz. Torsten Swensson (1945-61) 

170.-

Kokku 570.- 

4. sahtel

1 rida;

1. 1 öre/öör 1920 - Rootsi, pronks, kuningas Gustaf V 1907-50 
2. ... schiling - hõbe 
3. Määramata - hõbe 
4. ? - hõbeda tükid 
5. 1 franc 1942 - Belgia, Saksa okupatsioon, tsink, 4,2 gr, 21,5 mm 
6. 1 shilling 1946 - GB, hõbe 500, 5,66 gr 
7. 50 öre 1919 - Rootsi, Gustaf V, hõbe 600, 5 gr, 22 mm, 
8. Nürnberg Rechenpfennig o. J Wolff Lauffer, Hans Krauwinckel, Münzmeister 1586-1635 - pronksist mänguzhetoon? 

* https://www.ma-shops.de/binder/item.php?id=534

2 rida
1. 1 öre/öör 1920 - Rootsi, pronks, kuningas Gustaf V 1907-50 
2. 1 solidus (?) u 1595 - Poola, Sigismund III, hõbe 
3.  reichpfennig 1926 - Saksamaa, vask, 2 gr, 17,5 mm, 
4. 1/2 mark 1906 - Saksamaa G, hõbe 900, 2,77 gr, 20 mm 
5. 1 franc 1943 - Belgia, Saksa okupatsioon, tsink, 4,2 gr, 21,5 mm 
6.
7.
8. Nürnberg Rechenpfennig o. J Wolff Lauffer, Hans Krauwinckel, Münzmeister 1586-1635 - pronksist mänguzhetoon? 

3. rida
1. 1 solidus/boratynka 1665 - Leedu, Jonas II Kazimieras Vaza, vask 
2. 1 solidus/boratynka 1665 - Leedu, Jonas II Kazimieras Vaza, vask 
3. 1 polushka 1735 - Venemaa, vask 
4. 1/2 mark 1909 - Saksamaa A, hõbe 900, 2,77 gr, 20 mm 
5. 1 franc 1946 - Belgia, Saksa okupatsioon, tsink, 4,2 gr, 21,5 mm 
6.
7.
8. 2 mark 1938 - Saksamaa, A, von Hindenburg, hõbe 625, 8 gr, 25 mm

  

4. rida
1. 1/3 grashis/1 schilling 1666 - Leedu, Jonas II Kazimieras Vaza 
2. 10 kopikat 1967 - NSVL, Okt. Rev, nikkel 
3. 1 polushka 1735 - Venemaa, vask 
4. 1/2 mark 1915 - Saksamaa A, hõbe 900, 2,77 gr, 20 mm 
5. 2 öre/ööri 1942 - Rootsi, Gustaf V, raud, 3,5 gr, 21 mm,
6. 
7. 15 kopikat 1967 - NSVL, Okt. Rev, nikkel 
8. 

5. rida
1. ? - hõbe (?) Jonas II Kazimieras Vaza 
2. Meenemedal 1999, Holland, pritsess Juliana, 7 gr, 21 mm, 
3. 1 polushka 1736 - Venemaa, vask = 1.-/3.-
4. 1/2 mark 1917 - Saksamaa E, hõbe 900, 2,77 gr, 20 mm 
5. 2 öre/ööri 1944 - Rootsi, Gustaf V, raud, 3,5 gr, 21 mm, 
6.
7. 20 kopikat 1967 - NSVL, Okt. Rev, nikkel 
8. Medal 1882 - Prantsusmaa Patriootide Liiga, pronks (riputusaasaga) 

170.- 

Kokku 740.- 

5. SAHTEL:

1. RIDA:

1. 3 pence 1938 - GB, incl. colonial, hõbe 500, 1,41 gr, 16 mm
2. 1 dime 1917 - USA, hõbe 900, 2,5 gr, 17,9 mm 
3. 10 centu 1925 - Leedu, al/pronks, 3 gr, 21 mm, 
4. 25 peseeta 1998 - Hispaania, ülelöögiga ehk vermimisveaga 
5. 50 öre 1914 - Rootsi, Gustaf V, hõbe 600, 5 gr, 22 mm, 
6. 1 markka 1921 - Soome, vask-nikkel, 
7. 20 kopikat 1909 - Venemaa, hõbe 500 = /6.-
8. 

32.-

2. RIDA:

1. 1 sent 1929 - Eesti, 
2. 25 öre 1919, Rootsi, hõbe 600, 2,42 gr, 16,95 mm 
3. Antoninianus 218-258 - Rooma impeerium, hõbe, Salonina Venus Vict (Cohen 5 page 509 Nr 127) 
4. 1 beslik/beslõk 18.saj - Krimmi khaaniriik, hobe/billon, 
5. 50 öre 1916 - Rootsi, Gustaf V, hõbe 600, 5 gr, 22 mm, 
6.
7.
8.  25 cents 1943 - Holland, Saksa okupatsioon, tsink, 5 gr, 26 mm 

41.-   

3. RIDA:

1. 10 cents 1919 - Holland, hõbe 640, 1,4 gr, 15 mm 
2. 1 cent 1942 - Holland, saksa okupatsioon, tsink, 2 gr, 17 mm, 241 milj 
3. 5 cents 1941 - Holland, Saksa okupatsioon, tsink, 3,6 gr, 21,5 mm 
4. 1 beslik/beslõk 18.saj - Krimmi khaaniriik, hõbe/billon, 
5. 10 cents 1942 - Holland, Saksa okupatsioon, tsink, 3,3 gr, 22 mm  
6.
7.
8. 25 cents 1941 - Holland, Saksa okupatsioon, tsink, 5 gr, 26 mm =

4. RIDA:

1. 10 cents 1928 - Holland, hõbe 640, 1,4 gr, 15 mm 
2. 10 kopikat 1915 - Venemaa, hõbe 500 
3. 10 kopeek 1913 - Venemaa, hõbe 500, 1,8 gr, 17,5 mm 
4. 1 schilling 1570 - Läti Riia vabalinn, hõbe .094, 0,96 gr, 
5.
6.
7.
8. 

5. RIDA:

1. 10 cents 1935 - Holland, hõbe 640, 1,4 gr, 15 mm 
2. 10 kop 1902 - Venemaa (hõbe500) 
3. 1 polushka 1731 - Venemaa, vask 
4. 1 schilling 1571 - Läti Riia vabalinn, tüüp 3, hõbe .094, 0,96 gr, 
5.
6.
7.
8. 5 penniä 1873 - Soome, vask, 6,4 gr, 25 mm 

150.-    

Kokku 890.- 

 

6. SAHTEL: 

1. RIDA: 

1. 10 cents 1936 - Holland, hõbe 640, 1,4 gr, 15 mm = 3.-
2. 10 cents... - Kanada, hõbe 925, 2,3 gr, 18 mm = 2.-
3. 1 pfennig 1942 - Saksamaa, tsink, 1,81, gr, 17 mm, =1.-
4. 1 schilling 1576 - Läti Riia vabalinn, tüüp 4, hõbe .094, 0,95 gr, = 8.-
5. 1/2 krone 1924 - Taani, vask = 3.-
6. 20 kopikat 1907 - Venemaa, hõbe 500 = 6.-
7. 1 kopikas 1908 = 1.-
8. 20 kopikat 1911 - Venemaa hõbe 640, = 5.-

29.-   

2. RIDA: 

1. 10 cents 1937 - Holland, hõbe 640, 1,4 gr, 15 mm = 3.-
2. 10 kopikat 1915 - Venemaa, hõbe 500, 1,8 gr, 17,5 mm = 8.-
3. 1 pfennig 1942 - Saksamaa, tsink, 1,81, gr, 17 mm, = 1.-
4. 
5. 1/2 krone 1925 - Taani, vask = 2.-
6. 20 kopikat 1910 = 5.-
7. 2 kopikat 1909 - 2.-
8. 20 kopikat 1912 - Venemaa (hõbe 500) = 6.-

27.-  

3. RIDA: 

1. 0,5 kopikat 1925 - NSVL, = 10.-
2. 10 kop 19... - Venemaa (hõbe 500) = 2.-
3. 1 pfennig 1940 - Saksamaa, tsink, 1,81, gr, 17 mm, = 1.-
4. 5 pfennig 1942 - Saksamaa, tsink, 2,5 gr, 19,2 mm, = 1.50
5. 50 öre 1953 - Rootsi, Gustaf V, hõbe 400, 4,8 gr, 22 mm, = 2.50 
6. 3 kopikat 1911 = 2.-
7. 2 kopikat 1910 - Vask = 2.50
8. 20 kopikat 1914 - Venemaa, hõbe 500, 3,6 gr, 22 mm = 8.-

29.50    

4. RIDA: 

1. 1 öre 1934 - Taani, vask = 0.30
2. 25 cents 1928 - Holland, hõbe 640, 3,58 gr, 19 mm = 4.-
3. 1 pfennig 1943 - Saksamaa, tsink, 1,81, gr, 17 mm, = 1.-
4. 5 pfennig 1942 - Saksamaa tsink = 1.50
5. 50 öre 1956 - Rootsi, Gustaf V, hõbe 400, 4,8 gr, 22 mm, = 2.- 
6. 3 kopikat 1911 = 2.-
7. 2 kopikat 1913 = 2.-
8. 20 kopikat 1914 = 2.-

14.80    

5. RIDA: 

1.
2. 1/4 kreuzer 1851 - Austria, vask = 4.-
3. 10 pfennig 194 - Saksamaa, tsink, 3,52 gr, 21 mm, = 2.-
4. 2 kopikat 1912 = 2
5. 2 öre 1936 - Taani = 0.30 
6. 3 kopikat 1913 - Vask, = 3.-
7. 2 kopikat 1914 = 2.-
8. 20 kopikat 1915 - Venemaa, hõbe 500, 3,6 gr, 22 mm = 8.-

21.30 

120.- 

Kokku: 1010.-

  

7.-8 Sahtel: 

Rootsi 10-öörised, alates 1927, hõbe 400 ja vask-nikkel 74 tk = 40.- 
25-öörised, alates 1921, hõbe 400&600, nikkel-vask, 54 tk = 40.-
50- öörised, al 1927, 20 tk = 30.-
1-kroonised, al 1927, 36 tk = 90.-
(Paar kilelehte lisaks sahtlitele, lehed hinna sees)

200.-

Täpsemalt peaks olema:

10 öre, Rootsi, erinevad aastad al 1927

25 öre 

Rootsi, Gustaf V, hõbe 600, 2,42 gr, 17 mm

1910 - 1941 

50 öre  - Rootsi, Gustaf V, hõbe 600, 5 gr, 22 mm, 

1. rida: 1930, 34,
2. rida: 38, 39,
3. Rida: 40, 41, 

 50 öre  - Rootsi, Gustaf V, hõbe 600, 5 gr, 22 mm, 

1930, 33, 

50 öre - Rootsi, Gustaf V, hõbe 600, 5 gr, 22 mm, 
6. rida: 1935, 36, 38, 39m,

 

25 öre, Rootsi, Gustav V, hõbe 400, 2,32 gr, 17 mm,  

1943 - 1950

1. leht:

1. rida: 1943, 44, 45,
2. rida: 1949, 50
3 rida: (topelt) 1943, 45,
4. rida: (topelt) 1949, 50(2tk)

25 öre Rootsi, Gustav V, nikkel-messing, 2,4 gr, 17 mm,   

4. rida: 1946, 

50 öre Rootsi Gustaf V, hõbe 400, 4,8 gr, 22 mm,

5. rida: 44, 45, 46, 47,

6. rida: 49, 50

1 krone, Rootsi, hõbe 400, 7 gr, 25 mm,

7. rida: 1943, 47

8. rida:  1948, 49, 50,

3. leht: 

Rootsi, Gustav V, hõbe 400, 2,32 gr, 17 mm, 

1952 - 1961

1. rida: 1952, 53, 54, 55, 56,

2. rida: 1957, 58, 59, 61,

3. rida: (topelt) 1953, 54, 56 

4. rida: (topelt) 1957, 58, 61, 

50 öre - Rootsi, Gustaf V, hõbe 400, 4,8 gr, 22 mm, 

5. rida: 1953, 56, 

1 krone, Rootsi, hõbe 400, 7 gr, 25 mm,

7. rida: 1953, 54, 55,

25 öre, Rootsi, vask-nikkel, 2,24 gr, 17 mm, 

1962 - 1973 

1 rida: 1962, 63, 65, 

2. rida: 1967,  

3. rida: 1946 

1 krone, Rootsi, hõbe 400, 7 gr, 25 mm,

1962 - 68

7. rida: 1962, 63, 66, 

8. rida: 1967, 

Kokku 1310.-

8. SAHTEL: 1867-70

1. RIDA:

1. 1 kopikas 1898 = 2.-
2. 10 kopikat 1902 - Venemaa, hõbe 500, 1,8 gr, = 2.-/6.-
3. 2 kop 1887 = 3.-
4. 15 kopikat 1905 - Venemaa, hõbe 500 = 0.30/2.50
5. 1 kopikas 1906 = 4.-
6. 3 kopikat 1896 = 3.-
7. 20 kopikat 1869 - Venemaa, hõbe 500 = 4.50/8.-
8. 50 kopikat 1895 - Venemaa, = 20.-/25.-

2. RIDA:

1. 1 kopikas 1900 = 1.-/2.-
2. 10 kopikat 1903 - Venemaa, hõbe 500, 1,8 gr = 2.-/3.
3. 2 kopikat 1898 = 2.-
4. 15 kop 1909 - Venemaa (hõbe500) = 3.-
5. 1 kopikas 1906 - Vask = 1.-/2.50
6. 3 kopikat 1901 - Vask = 1.-/2.-
7. 20 kopikat 1870 - Venemaa, hõbe 500 = 4.50/7.-
8. 50 kopikat 1900 - Venemaa = 20.-/25.-

3. RIDA:

1. 1 kopikas 1904 - Vask = 1.-/2.50
2. 10 kopeek 1905 - Venemaa, hõbe 500, 1,8 gr, 17,5 mm = 2.70/4.-
3. 2 kopikat 1899 = 1.-/2.-
4. 15 kop 1914 - Venemaa (hõbe 500) = 3.-
5. 1 kopikas 1914 - Vask, =1.-/2.-
6. 3 kopikat 1902 - 1.-/2.-
7. 20 kopikat 1879 - Venemaa, hõbe 500 = 4.50/15.-
8.

4. RIDA:

1. 1 kopeika 1911 = 1.-/2.-
2. 10 kopeek 1906 - Venemaa, hõbe 500, 1,8 gr, = 2./4.-
3. 2 kopikat 1906 = 1.-/2.-
4. 15 kopikat 1915 - Venemaa, hõbe 500, 2,7 gr, 19,7 mm = 2.70/8.-
5.
6. 3 kopikat 1903 =1.-/2.-
7. 20 kopikat 1893 = 7.-
8.

5. RIDA:

1. 1 kopikas 1913 = 3.-
2. 10 kopikat 1907 - Venemaa, hõbe 500, 1,8 gr, = 1.85/2.50
3. 2 kopikat 1908 = 1.-/2.-
4.
5.
6. 3 kopikat 1905 = 2.-
7. 
8.

165.- (+ kapslid 0.50/tk, sahtel 20 tk = 10.-)175.-

1485.-

9. SAHTEL:

1. RIDA:

1. 25 centimes 1942 - Belgia, Saksa Okupatsioon, tsink, 6,5 gr 26 mm 
2. 25 centimes 1943 - Belgia, Saksa Okupatsioon, tsink, 6,5 gr 26 mm 
3. 25 centimes 1944 - Belgia, Saksa Okupatsioon, tsink, 6,5 gr 26 mm 
4. 25 centimes 1945 - Belgia, Saksa Okupatsioon, tsink, 6,5 gr 26 mm 
5. 25 centimes 1946 - Belgia, Saksa Okupatsioon, tsink, 6,5 gr 26 mm 
6. 5 francs 1941 - Belgia, Saksa Okupatsioon, tsink 

2. rida: 

1. 1 krone 1925 - Taani, alumiinium/pronks, 6,5 gr, 25,5 mm, 
2. 1 krone 1926 - Taani, alumiinium/pronks, 6,5 gr, 25,5 mm, 
3. 1 krone 1942 - Taani, alumiinium/pronks, 6,5 gr, 25,5 mm, 
4. 1 krone 1944 - Taani, alumiinium/pronks, 6,5 gr, 25,5 mm, 
5. 1 krone 1945 - Taani, alumiinium/pronks, 6,5 gr, 25,5 mm, 
6. 1 krone 1946 - Taani, alumiinium/pronks, 6,5 gr, 25,5 mm, 

3. RIDA: 

1. 1 krone 1947 - Taani, alumiinium/pronks, 6,5 gr, 25,5 mm, 
2. 1 krone 1948 - Taani, alumiinium/pronks, 6,5 gr, 25,5 mm, 
3. 1 krone 1957 - Taani, alumiinium/pronks, 6,5 gr, 25,5 mm, 
4. 1 krone 1947 - Taani, vask (uus kujundus, Frederik IX) 
5. 1 krone 1958 - Taani, al/pronks 
6. 5 öre 1927 - Taani, pronks, 7,6 gr, 27,4 mm (Vt kohver 4 - ostetud suuremas koguses ja erinevas vääringus) 

4. RIDA:  

1. 5 öre 1928 - Taani, pronks 
2. 5 öre 1934 - Taani, pronks 
3. 5 öre 1936 - Taani, pronks 
4. 5 öre 1937 - Taani, pronks 

5. 5 öre 1938 - Taani, pronks 

6. 5 öre 1939 - Taani, pronks 

5. RIDA:

1. 5 öre 1940 - Taani, pronks 

35.-

1520.-

Kokku: 1520.-

Lisaks all kirjas olevad USA mündid

****************************************

Lisaks USA 1-sendised kilelehtedes pealekauba aga veel lisandub kohvrites olevate lisasahtlite hind 20.-

1 sent (täheta)

1960, 61, 62, 63, 64, 65, 66, 67, 68, 69, 71, 72, 73, 74, 75, 79, 80, 81, 82, 83, 84, 85, 86, 87, 89, 90, 92, 93, 95, 96, 97, 98, 99, 00, 01, 02, 03, 04, 05, 06, 07, 08, 12, 13, 15, 16, 21,

(D tähega)

60, 61, 62, 63, 64, 58, 69, 70, 72, 73, 75, 77, 78, 80, 82, 83, 84, 85, 86, 87, 88, 89, 90, 92, 93, 94, 95, 96, 99, 00, 01, 04, 05, 06, 08, 12, 

ONE DIME:

1966, 67, 69D,
197
1980 P, 84P, 85D, 86D, 88D,
1990P, 91D, 95P, 96D,
2000P, 02P, 05P, 06P, 08D
2011P, 13P, 14P,
202

1/4 dollar:

1965,
1971D, 73, 75D,
1986P,
1990P, 94P, 96P, 98P,

 

********************************************

********************************************

EUROMÜNDID: 

KÕIK KOOS!  HINNAD KAPSLITETA

6. SAHTEL

1. 2020 - Saksamaa J, Willy Brant põlvitab Varssavis = 4.50
2. 2022 - Itaalia, politsei asutamise aastapäev, 3 milj = 4.50
3. 2 eurot 2017 - Küpros, Paphos - Euroopa kultuuripealinn, 430 000, = 6.-
4. 2 eurot 2015 - Sloveenia, Emlna-Ljubljana, 1 milj = 6.-
5. 2 eurot 2013 - Prantsusmaa, Pierre de Coubertin, 1 milj = /6.-
6. 2 eurot 2006 - Soome, üldine valimisõigus, 2,5 milj = 7.-
7. 2 eurot 2010 - Soome, 1860 a. rahaseadus, 1,6 milj = 7.-
8. 2 eurot 2015 - Soome, Akseli Gallen-Kallela, 500 000, = 7.-
9. 2 eurot 2020 - Väinö Linna, 800 000 = 6.-
10. 2021 - Soome, Ahvenamaa, 800 000, = 6..-
11. 2021 - Soome, ajakirjandus, 800 000 = 6.-

Kokku: 66.- 

13. 2014 - Läti, Riia – Euroopa kultuuripealinn, 1 milj = 6.-
14. 2015/3 - Läti, ohustatud liik – must-toonekurg, 1 010 000 = 6.
15. 2017/1 - Läti, Kuramaa/Kurzeme, 530 000 = 6.-
16. 2017/2 - Läti, Latgale, 530 000, = /6.-
17. 2018 - Leedu, Balti riikide iseseisvus, 512 000 = 6.-
18. 2018/1 - Läti, Balti riikide iseseisvus, 512 000 = /6.-
19. 2018 - Läti, Zemgale, 512 000 = /6.-
20. 2019 - Läti, Vapp, päike, 307 000 = 6.-
21. 2020 - Läti, keraamika, 412 000 = 6.-
22. 2021 - Läti, de iure, 412 000 = 6.-
23. 2022 - Läti, Latvijas Banka 100. aastapäev, 415 000 = 6.-
24. 2023 - Läti, Slava Ukraina, 415 000 = 5.-
25. 2016 - Vidzeme = 3.-

Kokku: 74.-

25. 2009 - Luksemburg, suurhertsog Henri ja suurhertsoginna Charlotte, 1,4 mil = 7.-
26. 2011 - Luksemburg, suurhertsoginna Charlotte'i poja Jeani asevalitsejaks (lieutenant-représentant) nimetamise 50. aastapäev, 1,4 milj = 7.-
27. 2012/2 - Luksemburg, troonipärija suurhertsog Guillaume'i ja krahvinna Stéphanie de Lannoy abiellumine, 1,4 milj = 7.-
28. 2013 - Luksemburg, Suurhertsogiriigi riigihümn, 1,4 milj = 6.-
29. 2014/1 - Luksemburg, Suurhertsogiriigi iseseisvuse 175. aastapäev, 1,4 milj = 6.-
30. 2014/2 - Luksemburg, 50 aasta möödumine suurhertsog Jeani troonile asumises, 1,4 milj = 6.-

1. 2015/1 - Luksemburg,Tema Kuningliku Kõrguse suurhertsogi trooniletuleku 15. aastapäev, 1,4 = 6.-
2. 2015/2 - Luksemburg, 125 aasta möödumine Nassau-Weilburgi suguvõsa trooniletulekust, 1,4 = 6.-
3. 2016 - Luksemburg, suurhertsoginna Charlotte’i nimelise silla 50. aastapäe, 1 milj = 6.-
4. 2017 - Luksemburg,  vabatahtliku ajateenistuse 50. aastapäev, 500 000 = 7.-
5. 2018 - Luksemburg, suurhertsog Guillaume I 175. surma-aastapäev, 500 000 = 7.-
6. 2019/1 - Luksemburg, Üldise valimisõiguse 100. aastapäev, 500 000 = 7.-
7. 2019/2 - Luksemburg, suurhertsoginna Charlotte’i trooniletuleku 100. aastapäe, 500 000 = 7.-
8. 2020 - Luksemburg, prints Henri 200. sünniaastapäev, 500 000 = 7.-

Kokku: 92.- LUKSEMBURG BRONEERITUD! MÜÜDUD!


16. 2023 - Saksamaa A, Karl Suur, 
17. 2023 - Saksamaa D, Karl Suur, 
18. 2023 - Saksamaa F, Karl Suur, 
19. 2023 - Saksamaa G, Karl Suur, 
20. 2023 - Saksamaa J, Karl Suur, = 
21. 2019 - Saksamaa A, Berliini müür 
22. 2019 - Saksamaa D, Berliini müür 
23, 2019 - Saksamaa F, Berliini müür 
24. 2019 - Saksamaa G, Berliini müür 
25. 2019 - Saksamaa J, Berliini müür 
26. 2021 - Saksamaa A, Saksi-Anhalt 
27. 2021 - Saksamaa D, Saksi-Anhalt 
28. 2021 - Saksamaa, F Saksi-Anhalt = 
29. 2021 - Saksamaa J, Saksi-Anhalt 
30. 2023 - Saksamaa, Hamburg 

KOKKU: 55.-

8. SAHTEL

EESTI
(vasakult paremale) PUNASEGA UNC

1. 2012 - euro kasutuselevõtu 10. aastapäev, 2 milj. 

2. 2015 - ELi lipu 30. aastapäev 

3. 2016 - Paul Kerese 100. sünniaastapäev, 500 000 = 8.- (käibemündil)

4. 2017 - Eesti iseseisvus "MAAPÄEV", 1,5 milj 

5. 2018/1 - Eesti iseseisvuse 100. aastapäev, 1 milj 

6. 2018/2 - Eesti, Läti ja Leedu lasevad 2018. aastal ühiselt käibele ühtse kujundusega, euromälestusmündi, millega tähistatakse Eesti riigi ja Läti riigi asutamist ja Leedu omariikluse taastamist, 500 000 

7. 2019/1 - 150 aastat esimesest laulupeost, 1 milj 

8. 2019/2 - Tartu Ülikool, 1 milj 

9. 2020/1, - 200 aastat Antarktika avastamisest, 750 000 

10. 2020/2, - Tartu rahulepingu 100. aastapäev, 1 milj

11. 2021/1 - Soome-ugri rahvad 

12. 2021/2, - Rahvusloom hunt, 1 milj 

13. 2022/1, - Eesti Kirjameeste Seltsi asutamise 150. aastapäev, 1 milj 

14. 2022/3, - Ukraina ja vabadus, 2 milj 

15. 2023 -  Rahvuslind suitsupääsuke, 1 milj 
16. 2024 - Rukkilill, 
17. 2025 - 500 aastat Eesti kirjakeelt, 850 000 = 

Kokku: 48.-

9. SAHTEL

ERASMUS UNC

Täiskomplekt 23 tk = 170.- 

5. rida

Käibelt Erasmus:

1. Soome, tiraazh 400 000 = 5.-

KOKKU: 505.- Luksemburg müüdud, ülejäänute hind 415.-

*************************************

******************************************************

VEEL ÜKS KOHVER!

MÜÜK KORRAGA!

PUNASEGA UNC mündid

ROHELISEGA BU

LISANDUVAD KOHVER + LISASAHTLID + KAPSLID

KAUPLEMISRUUMI ON.

KOHVER 

1. SAHTEL

1. RIDA: 

1. 1 sent 2013 - Soome, 400 000 = 3.-
2. 2 senti 2002 - Soome 659 000 = 3.-
3. 5 senti 2023 - Horvaatia = 0.20
4. 2 senti 2000 - Soome = 1.-
5. 
6. 50 senti 2011 - Eesti = 1.50
7. 
8. 2 eurot 2021 - Leedu = 3.50 

12.20

2. RIDA: 

1. 1 sent 2018 - Soome, 50 000 = 5.-
2. 2 senti 2009 - Soome, 1 milj = 2.-
3. 5 s 2008 - Portugal = 0.50
4. 10 s 2008 - Portugal = 0.50
5. 20 senti 2004 - Luksemburg = 2.-
6. 50 s 2008 - Portugal = 1.50
7. 1 euro 2023 - Horvaatia = 2.- 
8. 2 eurot 2015 - Leedu, = 2.50

16.-

3. RIDA: 

1.  1 sent 2022 - Sloveenia = 0.30
2. 2 senti 2010 - Soome, 800 000 = 2.-
3.
4.
5.
6. 50 senti 2024 - Andorra = 4.-
7.
8. 

6.30

4. RIDA: 

1. 
2. 2 senti 2012 - Soome, 800 000 = 2.-
3. -
4. 
5.
6. 
7.
8. 2 euro 2021 - Leedu = 2.-/3.-

5.-

5. RIDA: 

Soome 2016, müntide tiraazh 200 000 

1. 1 sent 2016 = 1.-
2. 2 senti 2016 = 2.-
3. 5 senti 2016 = 2.-
4. 10 senti 2016 = 2.-
5. 20 senti 2016 = 2.-
6. 50 senti 2016 = 2.-
7.
8. 2 eurot 2016 = 4.-

19.-

58.50

 

2. SAHTEL:

 

HISPAANIA

 

UNC alles 2009, 19, 21 = a 10.-

30.-

 

4. RIDA: 

1s - 2e 2008 - Holland (voldikust) = 16.- 

5. RIDA: 

1s - 2e 2010 - Holland (voldikust) = 16.- 

62.- 

3. SAHTEL: 

1. RIDA: 

2018 - Hispaania 

10.-

2. Rida:

1.
2. 2 senti 2004 - Luksemburg = 0.50
3.
4.
5. 
6. 50 senti - (Pileti)kleeps Beach Party = 1.-
7. 1 euro 2023 - Horvaatia = 1.20
8. 

2.70

3-5. RIDA:

Küpros
10, 11 (puudub 1 ja 2-sendine), 14 = 40.-

2 senti 2019 - Andorra = 2.- 

54.70

 4. SAHTEL: 

1. RIDA:

1.
2. 2 senti 2004 - Saksa D, = 1.-
3. 5 senti 2004 - Saksamaa D = 1.50
4.
5. 20 senti 2004 - Saksamaa D = 2.-
6.
7. 1 eur 2004 - Saksamaa D = 4.-
8. 2 eurot 2004 - Saksamaa D = 6.-

14.50

2-4. RIDA:  

KÜPROS  2018, 15, 16, 17. = 55.-

69.50.   

 

 

5. sahtel. 

1. rida

1. 1 sent 2012 - Holland = 0.40
2. 2 senti 2012 - Holland = 0.40
3. 5 senti 2012 - Holland = 0.40
4. 10 senti 2018 - Belgia = 1.-
5. 20 senti 2004 - Luksemburg = 1.- (väikse valuveaga)
6. 50 senti 2014 - Vatikan, eurosent = 3.-
7. 1 euro 2010 - San Marino = 2.-
8. 2 eurot 2015 - Andorra, 240 000 = 8.-

16.20

2. rida

1. 1 sent 2018 - Andorra = 1.-
2. 2 senti 2012 - Holland = 0.40
3. 5 senti 2023 - Belgia = 0.40
4. 2 senti 2021 - Kreeka = 0.40
5. 1 euro 2021 - Andorra = 1.50
6. 50 senti 2010 - Vatikan, eurosent = 1.-/3.-
7. 1 euro 2017 - San Marino = 2.-
8. 2 eurot 2012 - Monako = 3.-

11.70


3. rida

1. 1 sent 2013 - Kreeka = 0.40
2. 2 senti 2018 - Andorra = 1.-
3.
4. 
5. 20 senti 2018 - Andorra = 0.50
6. 50 senti 2022 - Vatikan, eurosent = 1.-/3.-
7.
8.

4.90

4. rida

1. 1 sent 2004 - Kreeka = 0.40
2. 2 senti 2004 - Kreeka = 0.40
3. 
4. 
5.
6.
7.
8. 

0.80

5. rida

1. 1 sent 2006 - Holland = 0.40
2. 2 senti 2006 - Holland = 0.40
3. 
4. 2 senti 2018 - Soome, 50 000 = 5.-
5.
6.
7.
8. 

5.80

39.40

6. sahtel 

1. rida:

1. 1 sent 2018 - Eesti = 3.- (väike tiraazh!)
2. 2 senti 2021 - Kreeka = 0.40
3. 5 senti 2004 - Luksemburg = 0.50
4. 10 senti 2004 - Luksemburg = 1.-
5.
6. 

4.90

2. rida:

1. 1 sent 2018 - Andorra = 1.-
2. 2 senti 2018 - Andorra = 0.50
3.
4.
5.
6. 

1.50

3. rida:

1s - 2e 2011 - Holland (voldikust) = 

16.-

4. rida ANDORRA!:

1. 1 - 2017 = 2.-
2. 2 - 2017 = 2.-
3. 5 - 2017 = 2.-
4. 10 - 2020 = 2.-
5. 20 - 2017 = 3.-
6. 50 senti 2021 = 5.-
7.
8. 

16.-

5. rida:

1. 1 sent 2019 - Andorra = 2.-
2. 2 - 2021 = 7.-
3. 5 - 2019 = 2.-
4. 10 - 2019 = 2.-
5. 20 - 2019 = 2.-
6.
7.
8. 2 eurot 2021 - 4.- 

19.-  

59.40

7. SAHTEL

1. rida:

1. 1 sent 2008 - Austria = 0.50
2. 2senti 2003 - Austria = 0.50
3.
4. 10 senti 2023 - Austria = 0.30
5.
6. 50 senti 2010 - Austria = 1.-
7.
8. 

2. rida:

1. 1 sent 2004 - Austria = 0.50
2. 2 senti 2004 - Austria= 0.50
3.
4.
5.
6.
7.
8. 

14.-?

3 rida:

1. 1 - 2010 = 0.50
2. 2 - 2010 = 0.50
3. 5 - 2010 = 0.50
4. 10 - 2010 = 0.50
5. 20 - 2010 = 1.-
6.
7.
8. 

9.-

4. rida:

1. 1 sent 2012 - Küpros = 0.40
2. 2 senti 1999 - Holland = 2.-
3. 
4.
5.
6.
7.
8. 

5. rida:

1. 1 sent 2010 - Holland = 0.40
2. 2 senti 2010 - Holland = 0.40
3. 
4.
5.
6.
7.
8. 2019 - Soome, põhiseadus, 500 000 = 10.-

20.-

8. SAHTEL

1. rida:

Slovakkia 2009 = 5.-

5.-

2. rida:

1. 1 sent 2015 - Austria = 0.40
2. 2 senti 2015 - Austria = 0.40
3. 5 senti 2015 - Austria = 0.40
4. 10 senti 2018 - Austria = 0.50
5. 20 senti 2018 - Austria = 1.-
6. 50 senti 2018 - Austria = 1.50
7.  
8. 2 euro 2020 - Sloveenia = 3.-

7.20

3. rida:

1. 1 sent 2017 - Austria = 0.40
2. 2 senti 2017 - Austria = 0.40
3. 5 senti 2017 - Austria = 0.40
4. 10 senti 2017 - Austria =0.50
5. 20 senti 2017 - Austria = 1.-
6. 50 senti 2017 - Austria = 1.50
7. 1 euro 2017 - Austria = 2.50
8. 2 euro 2022 - Sloveenia = 3.-

9.70

4. rida:

1. 1 sent 2011 - Holland = 0.40
2. 2 senti 2011 - Holland = 0.40
3. 5 senti 2011 - Holland = 0.40
4. 10 senti 2011 - Holland =0.50
5. 20 senti 2011 - Holland = 1.-
6. 50 senti 2011. Holland = 1.50
7. 1 euro 2011 - Holland = 2.50
8. 2 eurot 2011 - Holland = 4.-

10.70

5. rida:

1. 1 sent 2012 - Holland = 0.40
2. 2 senti 2012 - Holland = 0.40
3. 5 senti 2012 - Holland = 0.40
4. 10 senti 2012 - Holland =0.50
5. 20 senti 2012 - Holland = 1.-
6.
7. 1 euro 2007 - Sloveenia = 1.50
8. 

4.20

36.80


9. sahtel: 

1. RIDA:

1. 1 sent 2003 - Kreeka = 0.40
2. 2 senti 2003 - Kreeka = 0.40
3. 5 senti 2004 - Kreeka, 250 000 = 3.-
4.
5. 20 senti 2023 - Sloveenia = 1.-
6.
7. 1 euro 2008 - Kreeka = 2.50
8. 

9.60

2. RIDA:

1. 1 sent 2008 - Malta = 1.-
2. 2 senti 2020 - Malta = 0.80
3. 5 senti 2008 - Malta = 1.-
4. 10 senti 2008 - Belgia, 44 600 = 10.-
5. 20 senti 2008 - Portugal = 0.50
6. 50 senti 2008 - Malta = 0.80
7. 1 euro 2020 - Malta = 3.-
8. 2 eurot 2015 - Malta = 10.-

27.10

3. rida:

Holland 2007 = 10.-

10.-

4. rida:

1.
2. 2 senti 2018 - Austria = 0.40
3.
4.
5. 20 senti 2007 - Sloveenia = 0.40
6.
7. 1 euro 2008 - Belgia = 5.-
8. 2 euro 2007 - Sloveenia = 2.50

10.20

5. RIDA: 

1. 1 sent 2002 - Austria = 0.30
2. 2. sent 2002 - Austria = 0.30
3. 5 senti 2011 - Austria = 0.30
4. 10 senti 2002 - Austria = 0.40
5. 20 senti 2002 - Austria = 0.50
6. 50 senti 2002 - Austria = 1.-
7. 1 euro 2010 - Austria = 2.-
8. 2 eurot 2016 - Slovakkia = 6.-

10.80

67.70  

10. SAHTEL: 

1. RIDA: 

1. 1 sent 2016 - Holland, 400 000 = 0.80
2. 2 senti 2016 - Holland, 400 000 = 0.80
3. 3. 5 s 2006 - San Marino = 1.-
4. 
5. 20 senti 2008 - San Marino = 2.-
6. 50 senti 2008 - San Marino = 2.-
7. 1 euro 2015 - San Marino = 4.-
8. 2 eurot 2011 - San Marino = 4.-

14.60

2. RIDA: 

1. 1 s 2004 - Saksamaa,A, PP* = 0.30
2. 2 s 2004 - Saksamaa, A, PP* = 0.30
3. 5 s 2004 - Saksamaa, A,PP* = 0.50
4. 10 s 2004 - Saksamaa, A, PP* = 0.50
5. 20 s 2004 - Saksamaa, A, PP* = 1.-
6. 50 s 2004 - Saksamaa, A, PP* = 2.-
7. 1 euro 2004 - Saksamaa, A, PP* = 4.-
8. 2 eurot 2004 - Saksamaa, A, PP* = 5.-

* PP - Polierte Platte ehk UNC/lihvitud 

13.60

3. RIDA: 

1. 1 s 2004 - Saksamaa,F, PP* = 0.30
2. 2 s 2004 - Saksamaa, F, PP* = 0.30
3. 5 s 2004 - Saksamaa, F,PP* = 0.50
4. 10 s 2004 - Saksamaa, F, PP* = 0.50
5. 20 s 2004 - Saksamaa, F, PP* = 1.-
6. 50 s 2004 - Saksamaa, F, PP* = 2.-
7. 1 euro 2004 - Saksamaa, F, PP* = 4.-
8. 2 eurot 2004 - Saksamaa, , PP* = 5.-

* PP - Polierte Platte ehk UNC/lihvitud

13.60

4. RIDA: 

1. 1 s 2004 - Saksamaa,G, PP* = 0.30
2. 2 s 2004 - Saksamaa, G, PP* = 0.30
3. 5 s 2004 - Saksamaa, G,PP* = 0.50
4. 10 s 2004 - Saksamaa, G, PP* = 0.50
5. 20 s 2004 - Saksamaa, G, PP* = 1.-
6. 50 s 2004 - Saksamaa, G, PP* = 2.-
7. 1 euro 2004 - Saksamaa, G, PP* = 4.-
8. 2 eurot 2004 - Saksamaa, G, PP* = 5.-

* PP - Polierte Platte ehk UNC/lihvitud

13.60

5. RIDA: 

1. 1 s 2004 - Saksamaa,J, PP* = 0.30
2. 2 s 2004 - Saksamaa, J, PP* = 0.30
3. 5 s 2004 - Saksamaa, J, PP* = 0.50
4. 10 s 2004 - Saksamaa, J, PP* = 0.50
5. 20 s 2004 - Saksamaa, J, PP* = 1.-
6. 50 s 2004 - Saksamaa, J, PP* = 2.-
7. 1 euro 2004 - Saksamaa, J, PP* = 4.-
8. 2 eurot 2004 - Saksamaa, J, PP* = 5.-

* PP - Polierte Platte ehk UNC/lihvitud 

13.60

69.-

537.-

kohver + lisasahtlid 50.-

kapslid 40.-

KOKKU: 627.-

Loodan, et arvutustes kuskil ei eksinud.

*****************************

VOLDIKUD, BU.

ANDORRA 2015 voldik 40.-

BELGIA 2013 BU voldik 55.-

BELGIA 2014 voldik 40.-

BENELUX 2005 - Belgia, Holland ja Luksemburg aastakäigud  (Lux 2005 a 2-eurose asemel mälestusmünt) + hõbedast mälestusmedal 50 aastat Beneluxi parlamenti. 50.-

BENELUX 2003 - kolme riigi müntide aastakäigud. 50.-

BENELUX 2009 -       "           "              "                (Lux 2009 a 2-eurose asemel mälestusmünt) + hõbedast mälestusmedal. = 50.-

HOLLAND 2004 -  Baby + medal = 28.-

HOLLAND 2007 - voldik = 20.-

HOLLAND 2008 - voldik + hõbemünt = 30.-

HOLLAND 2010 - voldik + meenemünt = 30.-

HOLLAND 2011 - voldik + meenemünt = 20.-

KÜPROS 2012 - Amazonia = 35.-

KÜPROS 2013 -  = 38.-

MALTA 2023 -  Nicolaus Copernicus 550.  Tiraazh 10 000 = 45.-

PORTUGAL 2011 - kaart = 35.-

PORTUGAL 2012 - kaart = 35.-

SAN MARINO 2023 - Tiraazh 10 000 = 40.-

SOOME 2021 - Häid Jõule! 40.-

SOOME 2022 - Tiraazh 1 500 = 40.-

SOOME 2023 - Looduskaitseseadus. Tiraazh 2 000 = 47.- (koos 2023 pühendusmündiga)

Ma armastan maalikunsti, aga alati mõtlen ka inimestele, kes ehk soovivad neid osta. Malikunst on nauding ja siinsega tegeledes mõtlen nii neile, kes loovad, kui neile, kes naudivad loodut!

 

 

 

 

109 x 69 (uue puitraamiga)

"Jõulud".

Õli lõuendil 1999. 

Signeeritud.

 

Hind, kui müüa, algab vähemalt 1000.- eurost ja aina kerkib selle võrra, mida rohkem see pilt hinge paisutab!

 

Ma tõesti armastan maalikunsti. Muidugi, teatud stiilid pole minu maitse, aga ütleksin, et suurem osa on. Kunagi, vist Leningradi eksursiooni ajal ostsin Rubensi repro, need olid kvaliteetsed ja üpris kallid, aga ei mäletagi, kellele kinkisin. Vahepealsetel aastatel ei tegelenud sellega otseselt, aga ikka mõneti jälgisin, lugesin, vaatasin. Nüüd otsustasin omale midagi seinale soetada. On küll Valdur Ohakase maal ja muudki, aga...

Hea oli erinevate kunstnikega kaubelda ja loomulikult ei jõudnud kõigiga hinnas kokkuleppele. Mõistetav, et see nende TÖÖ ja VAEV, kuid püüan siiski vähem kulutada, seega ei plaaninudki osta midagi kallist. Eriti seetõttu, et tean, nagu suudavad ka harrastuskunstnikud luua tõelist naudingut Nii saingi omale palju neid, mis väga meeldisid.. Ja siis raamimisele...

 

Küll aga olen loomulikult valmis ka maale MÜÜMA! Kuidas hindades kokkuleppele jõuda, on iseasi. Siin ei ole kõik kivisse raiutud ja teadlikult võin hinna võtta "laest". Ehk määrata selle oma tunde järgi, olgu või NÄILISELT palju kõrgem kui keegi teine arvab. Minu jaoks on need väärtushinnangud minust tulenevad.

Fideelia-Signe Roots aga tuttav ammusest ajast ja tema maalid suures osas mulle väga hingeminevad. Seega mul vaid hea meel, et sain mitmete omanikuks.

 

Fideelia-Signe Roots (sünd. 27. märtsil 1976 Tartus) on Eesti vabakutseline kunstnik, keskkonnaaktivist ja poliitik.

 Roots on (Vikipeedia andmetel) lõpetanud Tartu Kunstikooli kunstilise kujundajana 1995. aastal, Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna kunstide osakonna maalikunstnikuna 1999. aastal, saanud Tartu Ülikoolist kunstiõpetaja kutsetunnistuse 2000. aastal ning Eesti Kunstiakadeemiast interdistsiplinaarsete kunstide eriala magistrikraadi 2007. aastal. 2017. aastal kaitses ta Eesti Kunstiakadeemias doktoriväitekirja kunsti ja disaini alal, tema doktoritöö teema oli „Naine kui kangelane“ (juhendajad dr Tiina Ann Kirssja prof dr Katrin Kivimaa).

 Katkend doktoritööst on loetav netilehes Vaba Eestimaa Ajaleht.

http://vabaajaleht.blogspot.com/2017/12/naine-kui-kangelane-fideelia-signe.html

 

 

 

Fideelia-Signe Roots.

"Lõuna-Prantsusmaa vaade". 

Akrüül puitkiuplaadil, 2004

50 x 39. 

180.-

 

 

Temalt ka veidi abstraktsemaid ehk, aga ometi, naudin täiega.

36 x 25. 

Nimetud.

Akrüül lõuendil.

Uus puitraam.

 

Mõlemal hind a 140.-, koos muidugi veidi soodsam.

 

 

 

 

 

Nagu kaksikud! Ise tundsin ja Fideelia ütles ka, et need justkui ongi üks tervik. Nii et kui peaksite soovima osta, mõelge, sest koos on soodsam. Ühest loobumine ju samuti kui pooleks rebimine teatud mõttes.

 

Vasakul Hetk I, paremal Hetk II. 

2001.

Mõlemad 66x36.

Akrüül lõuendil.

Signeeritud.

 

Hind a 260.- 

Täna veel, aeg teeb oma töö ja siis enam nii odavalt ei müü. Koos on soodsam. 

 

Aga see pole veel kõik...

 

 

 

 

 

59 x 49 sm pildi mõõdud! 

Õli, lõuend. 

Tulbipõld 2017.

 

Muidugi, müümisega saab olema raske. Kui juba endale meeldivad, siis müüa justkui ei tahakski. Samas, eks ole ka tore teha head meelt neile, kellele mõni pilt ka väga meeldib? Nii et, mõelda võib ja kaubelda saab ka.

Selle pildi autor Kärt Kerkel ja kui aus olla, siis selle ostmiseks peab ikka tuhandetesse minema, minu jaoks on 1000 selle eest vähe! Väga vähe! Sest see nii sügaval hinges! Ma ei tea, ehk mõjub mulle seegi, et meenutab Van Goghi "Päevalilli". Olemuselt ja see lihtsalt niivõrd ilus! 

 

Kärt Kerkel on hetkel välismaal elav Eesti vabakutseline kunstnik.

Vahepeal ka üks pilt välismaalt.

 

 

Pildi  nimi võiks olla "Melonid" ja tegu tõenäoliselt õlimaaliga. 

Hetkel raamimisel.

Ja ongi raamitud!

 

Rootsi kunstnik Sven Rune Ragnvald Eringstam, (sünd. 24. mai 1924 Hallabros Blekinge maakonnas, surn 23. mai 2020 Boras).

Õppinud Hovedskousi maalikoolis ja Tullan Finki maalikoolis Göteborgis ning Konstgillet maalikoolis Boras. Maalinud peamiselt natüürmorte, portreid, interjööre ja maastikke, realistlikus stiilis. Peamiselt õli- ja akvarellmaalid. 1971-78 oli õpetaja Algardeni maalikoolis töölishariduse Ühingu maalikoolis Boras. Tema maale on ka Kalmari muuseumis.

 Üllataval kombel pole ta maalid justkui väga hinnatud, hinnatase üpris madal. Mulle aga tõesti meeldis ka see väike pilt, need rohelised toonid kuidagi väga meeldivad ja nii selle ka ostsin. Tõesti odavalt. Midagi pole muidugi minu puhul imestada, sest tõepoolest lapsest saati maalid meeldinud, mida loomulikumad, seda rohkem. Abstraktsust väga ei hinda, ma lihtsalt ei oska neid mõista.

 

Üldiselt liigub täna Eestis Skandinaavia päritolu maale väga palju.

Mäletan aga nooruspõlvest, kuis sain omale ajakirja Ogonjok vahelt kahepoolega läikpaberil reprosid ja ka raamatukogust, vanadest aastakäikudest. Lasin need ära köita, see oli uhke raamat! Tõsi, kinkisin  selle ära....

Aga ka see pole kõik. Veel mõni pilt on raamimisel. Kaks ostsin Osta.ee-st. Seal võib tuntud kunstnike kallimate tööde kõrval leida ka vähemtuntute omi ja vägagi hea hinnaga. Katsetasin seda varianti. Häid võimalusi muidugi veel. Neist piltidest aga juba allpool.

 

Maal, autoriks Valdur Ohakas, aastast 1982. 

 

Tegu peaks olema siis ka õlimaaliga? 

Mõõdud (raamiga) 75 x 55.

 

Valdur Ohakas (sünd Tallinnas 26. dets 1925 - surn 16. 02 1998 Tallinnas). 

Aastatel 1942-43õppis Tallinna Kujutava ja rakenduskunsti Koolis Eerik Haameri ja Johhannes Greenbergi käe all. Aastatel 1943. a mobiliseeriti Saksa sõjaväkke, kuni 1944. aastani. Seejärel  õppis Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis Johannes Võerahansu ja Elmar Kitse juhendamisel, kuid kool jäi lõpetamata, 1949. aastal ta arreteeriti koos rühma kunstitudengitega ja saadeti sse Vorkuta vangilaagrisse Kasahhi NSV-s, Karaganda oblastis. Ta vabanes sealt alles 1965. aastal. 1959. aastast Eesti NSV Kunstnike Liidu liige.

 Valdur Ohaka ema vend oli kunstnik Raoul Kernumees.

 Kunstniku loomingu (Vikipeedia andmetel) kõrgajaks olid 1960–1970ndad, mil tema mitmekülgses loomingus olid kesksel kohal romantilised maastikuvisioonid.

 

Ohakas oli väga produktiivne ja teema maale liigub ka "turul", nende zhanr ei olegi nii ühekülgne kui mõne pildi nägemise järgi võiks arvata. Ja samas, minu kui võhiku jaoks, ei ole piltide turuhindade puhul ehk mingit põhjust eeldada, et see või teine autori vähema tuntuse või muu põhjal peaks olema odavam. Tähtsaim on omaenese sisemine tunne nii nagu meil kõigil. Ka siis kui see tunne pole ehk ühesugune ja numbrid mõttes erinevad.

Tegu peaks olema siis ka õlimaaliga? 

Mõõdud (raamiga) 75 x 55.

 

 

 

 

Lisaks siis veel üks maal, Valdur Ohakas.

1987.

 

Ja alati võib küsida, kas tasub osta endale harrastajate töid? Kas vaid kuulus nimi võib pakkuda naudingut? Minu jaoks kohe kindlasti mitte!

 

 

See maal kingiti mulle vist 30. juubeli puhul. Autor teadmata. Arvan, et ka õlimaal. Ja just sellised on mu ühed lemmikud ning hoiavad mu huvi maalikunsti vastu üleval.

 

 

Seinal aga veel üks teos.

 

 

Seda küll vaevalt müüma nõustutakse, peaksin luba küsima. Aga vaadata saate ju ikka.

 

Edgar Valter, Eesti kunsti grand old man (sünd. 21. 09. 1929 Tallinnas - surn. 4. 03. 2006 Tartus) ehk siis Eesti kirjanik, kunstnik ja karikaturist. 

Vikipeedia andmetel Edgar Valter sündis Tallinnas kaheksalapselise pere neljanda lapsena. 1945. aastal lõpetas Tallinna 17. mittetäieliku keskkooli, edasiõppimise asemel töötas lukksepaõpilasena, madrusena, maalrina, transporditöölisena ja trükitöölisena. Ta on töötanud Kunstitoodete kombinaadi dekooriateljee töölisena. Aastast 1950 oli ta vabakutseline kunstnik.

 Edgar Valter on loonud palju illustratsioone ajatutele raamatutele ning andnud välimuse sellistele tegelaskujudele nagu Naksitrallid, Krõll, Kunksmoor ja Sipsik.

Edgar Valter on maetud Tallinna Metsakalmistule.

                                                                                                           

 

 

Osvald Soobeli maalid võiks oma erilisusega olla kunagi vägagi hinnas! Erinevaid stiile tal palju kuni arvutis teostavateni välja, aga sest valalst ma suurt ei jaga. Hindan ikkagi kätt ja pintslit enim.

See ongi hetkel minu ja minu mõtete maalimaailm. Aga ka see pole veel kõik...

 

 

Kairi Karimov.
"Igal inglil on ka oma kaisukaru"

35 x 35 raamiga.

Õli lõuendil.

2021. 

Hind 220.-

Kairi Karimov on vabakutseline Eesti kunstnik.

Uued pildid raamimiselt tagasi.

Inglid mulle meeldivad! Ehkki mu lemmikud üldjuhul pigem maastikumaalid ehk loodus üldse, suurtest tegijatest mu lemmik näiteks Aivazovski, siis ometi meeldivad ka inimesed. Naised, kui olla täpne. Rubens lemmik igavesti ja nii ongi huvitav ka tänapäeva kunstis naisi "otsida". Siin-seal ringi vaadates torkas mulle silma just Kairi Karimov. Sain temaga hinnas kokkuleppele ja sõitsin maalidele järele. Vedas, et need samas linnas, kus ka üks teine maal. Kairile olen tänulik ka väikese kingituse eest, mis maalidele "pealekauba" lisandus.

 

 

Kairilt veel "Suvi", õli lõuendil, abstraktne, kuid samas puhas ja nauditav ilu! Sisuliselt võin öelda, et mulle meeldivad naised, lilled ja liblikad. Siin ongi lilled ja hoolimata abstraktsusest särast ja värvidest pakatavad.

45 x 35.

2021. 

Hind 220.-

 

 

 

Pildistasin seda ka välguga, sest maalil on ka sädelus sees, see annab ehk teistmoodi aimu, millisena saab maali näha. Valgus mängib ju alati rolli.

 

 

Kairi Karimovilt siis ka kolmas maal nüüd minu seinal!

"Naine aknal".

Õli, lõuend.

87 x 66, raamiga.

2015. 

 Hind 480.-

Hinnad võivad muutuda, need olenevad ka hetkeemotsioonidest, kui keegi peaks endale midagi neist soovima. Ehk müüngi ühe või kaks, aga kindlasti jääb üks endale.

 

 

Üks esimesi, mis mul õnnestus saada, oli see, L. Rannik autoriks.
"Metsajärv õhtul"

Õli, lõuend.

1966.

Raamiga 102 x 84.

Kindlasti, kui müün, siis mitte odavalt! 

L. Rannik on Eesti vabakutseline kunstnik.

Mulle meeldis see esimesest hetkest, oli oksjonil ja määrasin omale hinna, millest kõrgemale ei lähe. Õnneks hind jäi isegi alla selle. Maalil on küll üks defekt, väike, aga märgatav, kuid ehk saan kellegi abiga selle ka kõrvaldatud.
Toas on see nüüd kõrvuti Valdur Ohakase maaliga, erinevatel seintel kuid lähestikku. Ja minu jaoks on see harmoonia. Kes on L.Rannik, pole kahjuks aimugi, googeldades midagi ei leia. Peale selle, et see pole tema ainus maal. Vähetuntus mind aga ei sega, minu jaoks tähtis emotsioon, mille pildist saan. Ja kuna enamasti nauding suureneb igast pildist seda enam, mida kauem see mul on.

 

Kõikidel piltidel (mille nüüd muretsesin endale) ka uued raamid, millised valisin põhiliselt ise, kuid suureks abiks oli neiu raamimisfirmas Järsi.

Hinnad?

 

 

Kas Valdur Ohakas kui kunstnik on üle hinnatud? Või L. Rannik alaväärtustatud? Ma ütleks pigem, et kõik on maitses kinni. Need kaks maali justkui õigustatult kõrvuti, kuidagi sobivad ja lausa väga. Ja kindlasti pole suurem pilt mitte suuruse poolest rohkem väärt vaid ehk lihtsalt ONGI rohkem väärt? Ohakas võib olla tegi rohkem nagu palgatööd (mitte halvas mõttes!), Rannik on ehk rohkemgi hinge oma pilti pannud! 

Maitse asi, nagu ütlesin....

 

Küll aga, kui ostan kunstnikult ja hiljem müün, siis saab kunstnik veel oma protsendi. Sest püüan ju ostjanateda "alt tõmmata" ehk odavalt osta. Ma väärtustan tegelikult nende tööd, vaeva ja annet väga! Kui pilte ei müü, olen talle ikka tänulik, et toetas ja mõistis mind, saamaks selliseid emotsioone. Kummardus igale kunstnikule!

******************************

 

FB-s ka grupp EESTIMAA KUNST / ESTONIAN ART

 

https://www.facebook.com/groups/2915009182097807

**************************************************

Veidi siiski jätkuks. Seinad väga erinevad ja piltide paigutus häiris. Taas, ega ma ei tea sest midagi, aga nii justkui parem.

 

 

 

 

Siingi vist parim selle tapeedi ees? Välk tõi ka särtsu imeliselt välja ja just nii särtsakas see ongi!

 

 

Kell nüüd kadunud ja Kairi Karimovi maal troonimas üksi mu arvuti kohal.

 

 

 

Kuna üks pilt lisandus, siis väikesed ümberpaigutused.

 

 

Väga raske on pildistada sellist klaasitud pastellmaali, aga mingit aimu siit saab. Ja kuigi vägagi "tume" maal, siis tegelikult inimsilmale mõnusalt eristatav ja mulle meeldib. Kunstnikest on keegi arvanud, et mage algaja tase, teine aga et head proprtsioonidega hea tase.Võta sa nüüd kinni!

 

 

 

Parim, mille hetkel sain on see välguga pilt, kuigi ka siin vasakul serval peegeldub kardin,

Autoriks keegi tundmatu Tõnu, aasta 1981.

Raamiga 50x37.

Pastell, klaasitud.

Uus puitraam, väga kõrgekvaliteediline ja nii tõstab see ka väga priskelt maali hinda.

140.-

 

 

Selline see väike lugu tänaseks. 

AGA KAUPLEMISRUUMI ON ALATI. HINNAKE EESTIMAIST KUNSTI, SEST SEE TE SEINAL ANNAB EMOTSIOONE!

Vastupidiselt soovitatule on siin nüüd mul hoopis teine maal.

 

 

Ma loodan, et tegu on originaaliga ja üsna kindel selles ka olen. Signatuur mingites detailides erineb tema omast, aga põhikirjapilt sama. Ka võib märgata, et tema pildil näha olevad maalimise omapärad detailides on leitavad ka tema teistel maalidel, näiteks puude/põõsaste puhul.

 

Autoriks siis William Goodridge Roberts. (Sünd. 1904 Bridgetown, Barbados - surn. 1974 Montreal, Quebec). Luuletaja ja romaanikirjaniku George Edward Theodore Goodridge Robertsi poeg. Õppis Ecole Des Beaux-Arts Montrealis. Kolides 1930. a Ottawasse, avas maalimise suvekooli Wakefieldis Gatineau orus.
(Wikipedia).

Hinnad tema maalidel on ulatunud CAD 15 000.-

Õli.

Sisemine mõõt 54 x 32.

Vana puitraam.

 

 

 

Maali müügihinda ei julge veel pakkuda, aga see võib jääda 1500.- kanti? 

 

Infot kunstniku kohta leidsin veel ning oksjonil veel üks tema maal müügil.

 

 William Goodridge Roberts sündis 1904. aastal Barbadosel Kanada vanemate peres ning kasvas üles Euroopas ja Frederictonis New Brunswickis, enne kui kolis Montreali karjääri tegema. Robertsil oli laialdane akadeemiline taust, osaledes Montrealis École des beaux-artsis ja New Yorgi kunstiüliõpilaste liigas, enne kui temast sai esimene kunstnik Queeni ülikoolis. 1936. aastal kolis ta Montreali ja asutas koos Ernst Neumanniga Roberts-Neumanni kunstikooli. Roberts liitus idamaade maalikunstnike grupiga 1938. aastal, mis määras tema staatuse Montreali modernistlikus miljöös. Järgmisel aastal esines ta New Yorgi maailmanäitusel. Aastatel 1939–1949 pani ta aluse Montreali Kunsti- ja Disainikooli kunstiühingus õpetamisele.

Kaasaegse kunsti seltsi, Ida grupi harta liikmena ning Kanada akvarellimaalijate ühingu ja Kanada graafikute ühingu valitud liikmena oli Roberts Kanada kunstimaastikul püsiv sündmus. 1952. aastal saavutas Roberts rahvusvahelise tunnustuse, kui tema tööd valiti koos David Milne'i, Emily Carri ja Alfred Pellaniga Kanada esimesele ametlikule esitlusele Veneetsia biennaalil. Järgmisel aastal täiendas ta oma kogemusi välismaal, kui sai Kanada valitsuse välisstipendiumi Pariisis töötamiseks.

Pärast riikliku ja rahvusvahelise tunnustuse saavutamist valiti Roberts 1959. aastal esimeseks residentuurikunstnikuks New Brunswicki ülikoolis ning sai 1960. aastal neilt õigusteaduse audoktori kraadi. Üheksa aastat hiljem pälvis Roberts suurepärase au. elav kunstnik, Kanada Rahvusgalerii retrospektiivnäitus. Roberts on ühtviisi tuntud oma maastike, portreede ja natüürmortide poolest, mis on maalitud tugevate ekspressionistlike pintslitõmmetega ja poeetilise tundlikkusega.

 

 

5 maali, Anni Mutso.

Anni Mutso (sünd 1986 Läänemaal). Õppis Euroakadeemias 2006 - 2011 sisekujundaja erialal. Ülikooli stuudios tegeles maalimisega ja siinsed 4 pilti 5-st ongi ülikooli esimesest aastast.

"Puu".

Akrüül, papp.

2006.

51 x 61. 

100.-

(vasakul küljel veidi kahjustatud)

 

 

"Kunagi keegi elas siin".

Akrüül, papp.

2006.

51 x 61. 

Mõlemad maalitud Vabaõhumuuseumis, Rocca Al Mares.

140.-

 

 

"Meremaal".

Akrüül, papp.

2018.

49 x 72. 

190.-

 

 

" Paljas rahu".

Akrüül, papp. 

2006.

51 x 61.

160.-

 

 

"Hapu kõrvitsakoore tee"

Akrüül, papp.

2006.

51 x 61.

220.-

 

Rahul! Väga rahul, nagu ütles Nero Wolfe. Mul on vaid kahju, et Anni Mutso hilisemal perioodil on vähem maalinud, sest tal on selge anne! Hoolimata sellest, et kellegi jaoks need sisuliselt esimesed pildid tunduvad primitiivsetena. Teisest küljest, noorusaja pildid on teatud mõttes seda väärtuslikumad, sest neid rohkem ju ei tule  Lillede ja kõrvitsaga maal on aga kindlalt kõige ilusam ja erilisem minu jaoks! Mina ei ole professionaal ja kõrvaltvaatajana hindan lihtsamat kuid hingeminevamat igatahes rohkem kui neid ülehinnatud maale, kus emotsioon vaadates jääb nõrgaks.

Lisan siia ühe oma kommentaari VÄÄRTUSE teemal. Sest inimesed ongi erinevad ja kellegi jaoks võib kunstniku algjateel loodu olla "valus". Mina hindan kunstis ilu ja sisu ning s....junnist purgis ei pea ma midagi, roppustest lipul aga kaotab kunstnik igasuguse maine mu silmis.

Ma olen kunstimaailmas tõeline võhik! Kuigi osta.ee kui olen vaadanud sealolevaid maale, siis huvi on tekkinud pildi kui sellise vastu esimesest pilgust sageli siis, kui selgub alles hiljem, et tegu tõeliselt väärtusliku (rahaliselt) tööga. Seega, esimene pilk midagi ütleb mu arusaamadest, küllap oskan terakese eristadagi...

Samas, n.ö keskmise väärtusega piltide puhul väga sageli ei teki mingit emotsiooni! Olen oma valikuteski lähtunud esmasest emotsioonist ja ka täna maalivate inimeste teoste puhul on meeldivus alati mingil skaalal. Mõned pildid, mis ka meeldisid, jäid ostmata, sest ... ma ei soovi palju maksta! Raha pole üleliia kulutamiseks. Kas see palju on ÜLE VÄÄRTUSE või mitte, on omaette vaidlusteema. Neid pilte siin muidugi ei näe, mida ei ostnud. Kuid mitmed siinsetest võiks olla ka MÜÜGIKS, ainult, et hind on minu küsida. Mis sest, et kauplemisruumiga, põhiline, et oluline ei ole tuntus vaid sisu! Väärtus on iga vaataja enese silmades ja müük pole siin eesmärk omaette!

 Kuidas kommenteeris maale üks vanemas eas tuntud naiskunstnik? Ma nimelt kaitsesin autorit väite eest, et tegu on primitiivsete teostega, millel isegi signatuur on üle pakutud.

Neeme Sihv OehSuur kunstiekspert on rääkinud Jää parem oma rööbaste juurde! Ja kui ajukirurgi vajad,siis mine esimese lihuniku juurde-teeb kiirelt ja odavalt!

Saialilled, hele ja helge pilt, annab mulle iga päev jõudu, sest selles on hing! Ning teisedki on paremad kui kritiseerija vanas eas maalitud abstraktsus. Halvim on muidugi üpris tuntud inimese õelus ja tigedus oma kolleegide vastu.

 

**********************************

 

 

Kadi Sihv.

27 x 21, raamiga. 

Akrüül lõuendil.

2020.

 

Ma tahaks ka maalimist proovida. Aga olen laisk ja täiesti andetu. Kuid tütrel see-eest tundub annet olevat ja usun, et parim variant oleks mõne kunstniku käe all õppida. Oma esimesed katsetused kinkis ta mulle, sest need meeldisid.  Olgu algaja, seda oleme olnud paljud. Mina nimetaks neid pigem naivistlikus stiilis piltideks. Vahvad ja armsad.

 

 

41,5 x 34,5 raamiga. 

Akrüül lõuendil.

2022.

Aga müügihind saab olema röövellik.

 

 

 

Olga Repo (Sünd. 1966)

"Sirelid"

Õli lõuendil.

36,5 x 30,5, raamiga.

Uus puitraam.

2022.

 

Olga Repo.

"Moonid".

40 x 33.

 Uus plastraam.
MÜÜDUD!

a 90.-

Vabakutseline kunstnik. Alustas maalimisega aastaid tagasi, kuid kui kellegi arvates ei olevat pildid head, loobus. Siiski, kui sinus on kunstniku hing ja anne, siis lihtsalt see ongi. Nii alustas ta peale vaheaega uuesti, osaledes ka koolitustel. Ja mina saan selle üle vaid tänulik olla!

 

Osta.ee sirvides jäi mulle veel paar maali ette. Need kripeldasid nii, et lõin kaasa ja sain need väga soodsalt. Minu jaoks puhas ilu, võrratu värvivalik ja loomulikkus.

Ma usun, et kui Olga maaliks ka suuri, ca 100 x 80 maale, siis ma kibeleksin neid vägagi ostma! 

______________________________________

Juba on käes juuli ja lisan siia 2 maali, mille omanikuks sain.

86 x 65 ilma raamita.

Õli.

Googeldades ei leidnud ma peaaegu mingit infot kunstniku R. Pattyn kohta. Ainuke koht, kui jutt temast, annab aimu, et ei ole tegu tuntud kunstnikuga ja tema maalid ei ole eriti hinnatud.  Mulle isiklikult aga selline ehtsas vanaaegses stiilis maal väga meeldib. 

Kunstiekspert:

See on Jan Boeckhorsti väga, väga, väga ..... nii vilets koopia, et kas seda koopiaks üldse saab nimetada. Pildil Helena Fourment kes oli Peter Paul Rubensi abikaasa ja on selle pärast ilmselt paljudel maalidel poseerimas.

Paraku see mind ei kõiguta! Lähedalt vaadates saan isegi mina veidi aru, et tipptase see pole (silmad jm), aga see ei muuda mu arvamust! Ilus naine, ilusad värvid ja "elus"!

140.-

Tundmatu autori õlimaal, aeg teadmata.

Raamita 68 x 48.

Õli papil.

160.-

 

On väike võimalus (ühe arvamise järgi), et tegu võib olla Kalju Nageli tööga.  Karl-Kristjan Nageli, lapselapse arvates siiski ei ole see tema maal. Minule meeldib sellegipoolest. Nüüd kui ka ise Kalju Nageli maale nägin, siis olen samal arvamusel, liiga erinev stiil.