Blogiarhiiv

laupäev, 30. oktoober 2021

Märts 2016 - Aus piim?, suured tõllas, väikesed võllas ja Õhtuleht 27. dets 1988.

Tuesday, March 29, 2016

Aus piim?



Aga aru ei saa...

 Järgmisel nädalal saab poelettidelt osta piima, mille iga liitri pealt makstakse Eesti piimatootjatele täiendavalt kümme senti.

Tetrapakend on kallim kilest, aga kas siis ligi 20 senti pakendi kohta?

 «Mittekilest piimapakendid on teinud viimase 2 aastaga väga suure tõusu, peamiselt tänu tugevale tootearendusele turuosaliste poolt ning klientide tarbimisharjumuste muutusele. Näiteks jaanuaris 2014 moodustas tetrapakendi osa kogumahust Coopis 17 protsenti, aasta hiljem juba 22 protsenti ja tänaseks oleme kolmandiku juures. Need andmed on ka põhjus, miks otsustasime Ausa Piima projekti puhul tulevikku vaadates kasutada tetrapakki,» põhjendab Coop Eesti kommuninaktsiooni juht Martin Miido poole kallimat piimaliitri hinda.

 Vihandi sõnul on nii kaupmees kui ka piimatöötleja loobunud oma kasumlikkusest ning tarbijatel on võimalik anda oma lisapanus selleks, et vajalikud kümme senti liitri kohta farmeritele jõuaksid.

Ja ei saa aru, tee, mis tahad!

 Meelis Tasa Mis see piima oma hind siis on... kui Läti piim on 10 senti odavam poes kui Eesti lehmade oma... ja Eesti omad müüvad alla oma hinna... Kõik viitsivad ikka mingit jama ajada. Vähemalt on pakil kirjas, et õiglane hind piima tootjale... ...aga umbes 20 senti ebaõiglane tarbijale grin emoticon

Toeta põllumeest
Toeta põllumeest Viimaste kättesaadavate ametlike FADN (põllumajanduse raamatupidamise andmebaas) andmete põhjal kujunes 2014. aastal spetsialiseerunud piimatootjatel (mõeldud on siis põllumajandustootjaid) keskmiseks piima tootmise omahinnaks 0,30 €/kg. Kui väiksematel tootjatel jäi piima omahind alla 0,26 €/kg, siis suurematel tootjatel oli see 0,30 €/kg. Väiketootjate odavam piima tootmise omahind tuleneb eelkõige sellest, et nii väikese tootmise mahu juures ei ole vaja palgatööjõudu kasutada ja tavaliselt endale töötasu ei maksta. Arvestades juurde ka tasu tasustamata tööjõule, kujuneb arvestuslikuks piima tootmise omahinnaks keskmiselt 0,32 €/kg ja kõige väiksemate tootjate grupis 0,52 €/kg. See jutt käib siis toorpiima tootmise kohta. Selle aasta jaanuaris maksti põllumeestele piima eest keskmiselt 0,23 EUR/kg - see on keskmine näitaja, paljud väiksemad tootjad said kindlasti veel vähem.
Neeme Sihv
Neeme Sihv Siiski, siin kaks suurt aga. Esiteks, kui aus, siis aus ja olgu see piim 3,5% minimaalselt! Ning kui praegu on hind keskmiselt 45 senti, siis kuidas 10 sendi lisamine kasvatab hinna 79 sendini??? Rääkimata sellest, et tootja ei too piimakombinaati 2,5% piima ju!?
Martin Madissoon
Martin Madissoon Ammu olen oodanud, et tuleks müüki piim, 10 senti kallim kui muidu ja piimafarm saaks selle 10 senti omale! Hea meelega ostaks! Praegu aga olen pettunud kuna keegi paneb veel vahelt 20 senti hakkama! Kes seda piima ostma hakkab?
Toeta põllumeest
Toeta põllumeest Täitsa nõus, et see matemaatika on keerulisem. Farmist tulev piim on ca 3,9%, seega saab iga kilogrammi piima pealt veel ka umbes 17 grammi 82% võid. Või hind on praegu ilma käibemaksuta umbes 4 EUR/kg ehk siis 17g võid maksab umbes 7 senti. Eks või tootmine ja piima pakki panemine ning üle Eesti laiali vedamine maksab ka midagi. Aga paki peal on ka Ausa piima matemaatika kirjas ning kindel on see, et 35 või 45 sendine piim poes tapab põllumajandustootjaid täiega. Selge on seegi, et odavaim kilepiim ei peegelda tavaliselt kunagi toote päris väärtust, sest poed meelitavad inimesi selle igapäevatootega poodi ka teisi asju ostma. Mõni aeg tagasi maksis pea igasugune piim poes 79 senti ja põllumehed said ka oma töö eest õiglast tasu. Vähemasti see Ausa piima teema paneb mõtlema, mis piim tegelikult väärt on. Põllumeeste elu läheb paremaks alles siis, kui piimatoodete hinnad tõusevad nii sise- kui eksportturgudel.
Neeme Sihv
Neeme Sihv Ma olen kindlasti nõus maksma AUSA piima eest rohkem, või pakendamise kulud jäägu ikka või hinna sisse. Kui põllumees saab juurde 10 senti, siis minu käest võtta pea kaks korda rohkem (40 versus 79 senti) ei ole AUS! See, kas poed meelitavad või mitte, polegi praegu nii oluline, oluline on see, et kaupmees ja töötleja siiski püüavad kohe matti võtta sellelt "ausalt" piimalt. Loos on selgelt juttu nendepoolsest "kasumlikkuse loobumisest", mis on siis ju suaselge VALE? Oleks veel tegu TÄISpiimaga, kuid tegelikkuses "kooritakse või" ja järgi jäetakse peaaegu kasutu piimajook. Või näen ma tonti seal, kus ei ole?
Martin Madissoon
Martin Madissoon Maalehe andmetel veebr või hind 6 EUR+KM, 17g võid 10 senti+km. Millest ma aru ei saa on see, et kui 1 liitrist piimast (23 senti) saab toota 17g võid 7-10senti + 1L poepiima 40-50 senti, miks siis ikkagi 10 sendi lisamine piimapakile lisab piimapakile 30senti grin emoticon Võibolla on või tootmine kahjumlik? Või on tegemist teenustootmisega? Või on asi pakendis? Ka 40 sendine piim on pakendatud ja üle Eesti laiali veetud.
Toeta põllumeest
Toeta põllumeest Peame vist majandusteadlased appi kutsuma, et seda puslet arutada. 40 sendine piim pole aga kindlasti hea võrdlus, vaatamata sellele, et see poes letis on.
Vello Teor
Vello Teor 20% poehinnast on riigi käibemaks.
Neeme Sihv
Neeme Sihv Tohoh! Siin oleks vist küll vaja teadlasi või hoopis soolapuhujaid, et tõestada ära, nagu oleks 10 senti põllumehele ja 30 kellelegi teisele AUS kaup!
Neeme Sihv
Neeme Sihv Nüüdseks peaks teadlased kohal olema? Või ongi siis selle ülejääva 20 sendi taga tetrapakendi hind??? Igatahes tahan ma osta ausat piima, aga tahan, et kogu asi oleks aus! Kui töötleja ja pood võtab oma osa, siis nii ka välja öelgu. Siis juba otsustan. Praegu jään ootama, et põllumees saab juurde vähemalt 20 senti liitrist

Arutelu FB lehel Toeta Põllumeest.

Loen ja olen ikkagi segaduses. Ma tõepoolest olen igati valmis maksma 10 senti rohkem kui PRAEGU, ehk lausa rohkemgi. Heakene küll, praegu justkui müüdavat alla omahinna, et inimesi meelitada ostma ka muud kaupa. No tühjagi, ega ma ainult piima pärast poodi lähe, ma lihtsalt peangi ostma ka muid toiduaineid. Nagunii nöörivad marketid sageli palju rohkem, kui väidetakse. Üldine juurdehindlus kettide poolt pidi olema 10-20% hinnast, samas ei räägita sellest, palju marketite kesklao juurdehindlus on? Rääkimata sellest, et marketid ise tekitavad ebaausat konkurentsi, nii mõttetult uusi kaubanduspindu ehitades või laiendades, kui ka ebaeffektiivse tööga. Mille põhjus suuresti just juhtimises ja juhtide tasemes. Tagajärjeks viletsad palgad töötajatel. Aga see juba natuke teine teema.
Aga tagajärjed on ammu tuntavad ja näha.


Samal FB lehel veel teinegi artikkel. Üldiselt aga on leht peaaegu tühi, keegi ei taha isegi aruteludes suurt kaasa lüüa. Nurga taga kirumise asemel tehku aga avalikult suu lahti! 


Nii et ebaausust ja lausa sigaduseni laskuvat käitumist on (kaubanduses) küll ja veel! Aga kes seletaks lahti, kuidas siis 10 sendi maksmisega lisandub hinnale kolm korda rohkem!? Ärgem unustagem, sendid pole niisama tühi-tähi, kroonides oleks olnud need hinnad palju tuntavamad. Me lihtsalt pole harjunud siiani, et tegelikult on selline hinnatõus päris suur ja tuntav!

Lehmad aga lõugavad, sel ajal, kui Padar valetab ja Rõivas kiidab oma valitsust???


 

**************************************************************

 

Thursday, March 31, 2016

Suured tõllas raha järgi, väiksed.....?



Tumedate tegude tegijad ei vaja enam pimedust?

Täna Postimehes artikkel. Tõsiselt mõeldakse nii?

http://majandus24.postimees.ee/3636863/gildi-petetud-arimehed-nouavad-riigilt-huvitist

Naljakas, kurb ja ärritav. 14 inimest on kahju kannatanud ja nüüd siis pöördunud kohtusse Finantsinspektsiooni vastu. Minul on kahju, kui keegi headusest ja abivalmidusest on valmis kellelegi raha andma, laenu võtma, tagatist pakkuma. Kahju siis, kui ta seda raha tagasi ei saa. Eesmärgiks polnud ju omakasu, vaid head tegemine. Need 14 ja küllap mõned veel panid aga suured rahad riskifondi GILD, mis siis pidi ostma Azherbaidzhaanis maad, tagama sellel taristu ehitamise ja siis kasudega maha müüma. Finantsinspektsioon aga olevat kohustatud võlakirjaemissioon tõttu teostama järelvalvet. Ei ma tea, kui palju ja kas pidas. Siiani olen harjunud, et uppuja päästmine on uppuja enda asi!? Sest meil igasugust järelvalvet ja mitte vähe. Aga kasu neist vähe, sest "ette võetakse" ikka neid, keda ehk üldse puutumagi ei peaks, et ehk pole selleks justkui põhjustki. Mõnda eramaja ehitajat või kohviku tegijat peedistatakse kindlasti üksjagu. Sest väikeseid ongi hea peedistada, näidata ennast printsipiaalsena! Kas aga Finantsinspektsioon ehk riik kaitseb oma inimesi? Investeerijaid? Aitajaid? Või ei aita mitte kedagi?

Muidugi on oma roll loos "ärapanemisel". Kaebajad kaebavad, et FI juht mänginud SPEKULANTIDEGA (H. H. Luige väljend)  kokku ja FI ei arestinud piisavalt kiiresti Haaveli, Tamme jt kontosid. Võimalik! Haavel teatab aga, et "tema on kuulnud, et nad saavad selle raha, sest praegusel FI juhil on soov endist juhti laimata"! Kus siis tõde?

Minu arust oli siin tegu ikkagi vabatahtliku riskiga. Keegi ei ole sundinud oma raha panema kahtlaste SPEKULANTIDE  taskutesse. Aga heakene küll. Eeldame, et ka järelvalve ei toimi nagu enamus asju siin riigis. Ning ollaksegi "süüdi". Mulle tuleb meelde, kuidas üks tuttav võttis laenu, et aidata sõpra. Sõber ei osutunudki sõbraks. Võiks öelda, et ise süüdi ja "lollidelt tulebki raha ära võtta". Nagu paljud sel puhul ütlevadki. Ehk öelnud kunagi needsamad prominentsed kohtusse pöördujadki? See selleks. Too inimene mõisteti aga süüdi kohtus mitmete inimeste "haneks tõmbamises" ja muidugi kohustati kahjud kinni maksma. Nagu kohustati SPEKULANTE hüvitama kahjud kannatajatele. Kas peaks nüüd hüvitama FI? Ehk AUS MAKSUMAKSJA? Seesama, kelle eest ei seisa riik, prominendid, järelvalve, kohtutäiturid? Arvan, et mite mingil juhul!!! Põhjuseid on palju. Üks väga oluline nende hulgas - pole olnud kuulda, et kohtutäiturid tegeleks tuttava jt võlgade väljanõudmisega pätilt. Kuigi kohtuotsus ju olemas, pätt aga jalutab ikka ringi, nagu õige mees kunagi. Sest tavaliselt pole ju pätilt ka midagi võtta! Nagu polevat võtta ka neilt SPEKULANTIDELT, kes GILD-i asjus süüdi mõisteti. Sest " kohtus süüdi mõistetud isikud on hämmastavalt üheaegselt kaotanud oma vara ja muutunud maksejõuetuks" ütleb Luik. No ja siis? Kui siiani pole keegi abi saanud, hoolimata sellest, et kohtutäiturid on olemas ja peaks tegutsema, miks peaks suurärimehed saama lisaks veel raha nendesamade inimeste arvelt, kes ka kahju kannatanud? Las FI hakkab tegutsema, et siiski SÜÜDLASTELT raha kätte saaks. Mis tähendab, et süüdlased said 7 kuud - 2 aastat tingimisi koos kohustusega maksta tagasi 11, 48 miljonit eurot!?? Sellised suured sulid peaks sõna otseses mõttes  võllas kõlkuma! Spekulante ma pean silmas. Et keegi siin kaheti ei mõtleks. Küllap siis oleks ehk ka maksejõulisus kiiresti tagasi ilmunud. Varastada suudad, siis maksa ka tagasi. Ei suuda maksta oma tegude eest, ripudki võllas. Nagu peaks rippuma ka need pätid, kes tavakodanikele tagasi ei maksa. Aitab sellest võltshumaansusest!

"Kohtutäituritel ja pankrotihalduritel on ametlike menetluste raames  raske leida, kuhu täpselt on nimetatud isikud omastatud rahad paigutanud", tõdes First Telecom Tradingu omanik Marcel Vichmann.

Mh....
See rahade "eiteakuhuliikumine" tuleb kuidagi tuttav ette!
 
27. jaanuar 2006, 00:00

Eestis tegutseb mitu ettevõtet, mille äriplaan on välja rääkida riigilt võimalikult suured dotatsioonid, mis tagaksid ettevõttele mugava toimetulemise ning võimaldaksid toetatava tegevuse kõrvalt nagu muuseas ajada teistsugust äri, mis seejuures esimesega võrreldes on kordades suurem.
Tänane Äripäev kirjutab ühest sellisest ettevõttest ? Edelaraudteest. Varem oleme mitmeid kordi kirjutanud teisest samasugusest ettevõttest ? Saaremaa Laevakompaniist (SLK). Mõlemad on aastatega riigilt saanud dotatsioone miljardi krooni ringis. Kummagi firma dotatsioonide kasutamise sihipärasusest pole riigil adekvaatset pilti.
Edelaraudtee ja SLK on ses mõttes nagu kaks tilka vett ? mõlemast ettevõttest on sisuliselt saanud rahapump, mis paneb igal aastal kümneid miljoneid kroone jooksma riigikassast nende ettevõtete omanikeni. Raha teeb sel teel hulga käänakuid, läbib mitmeid tütarfirmasid ja hajub kusagil nende ja omakorda viimaste omanikfirmade vahel. Sama teed tagasi liiguvad peamiselt kulud ja veidi piletitulu.

 http://www.aripaev.ee/uudised/2006/01/26/parim-ariplaan-lupsta-riiki

On sarnasust? Lüpsad ja pole muret, küll saab veel sama lehma lüpsta.  Minu jaoks on see absoluutselt mõistetamatu. Seda enam, et ei lüpsnud mina mitte grammigi Edelaraudteel! Ja ei lüpsa ka riiki. Ja ei kavatse oma maksudest anda sentigi SPEKULANTIDELE!

Näis kas meil on valitsus ja riik. Või ongi tõsiseim tegija vaid lüpsja......

Aga kes ja millal siis võlla läheb? Kas väike vorstivaras?

******************************************

12. 04

NONNÄEEE!!!
Jälle tuttavad nimed!

http://pluss.postimees.ee/3651799/volausaldaja-marcel-vichmann-jumal-teab-mida-norberg-seal-korraldas

Ja ikka mingi sahker-mahkeriga seoses. Ei mäletata jälle täpselt, mida "midagi" toimus jne. Kui Panama on ehk kübeke, kas siis ikkagi kõik meil kruudatavad? Või vähemalt valdav enamus? Kulukas ju kontrollida tuhandete asju, eriti kui Vichmanngi ütleb, et "peidetakse hästi". Ja küll mõnel ikka jätkub (rahvadotatsiooni raha) igale poole matmiseks!?

Kunagi ju keegi laenas ka Brasiiliasse vist kümneid miljoneid kroone, hiljem saatis paar meili, et küsida tagasi. Nojah, mis ikka rohkem tülitada, eks ole...

http://epl.delfi.ee/news/eesti/ee-seks-tapmisahvardus-ja-bermuuda-miljonid?id=50857891

*****************************************************

25. 04. 16.

Ikka vähe? Püha müristus!

http://uudised.tv3.ee/eesti/uudis/2016/04/25/kas-ligi-8-miljonit-eurot-rumeenia-kinnisvarasse-investeerinud-eesti-arimehed-saavad-oma-raha-tagasi/

No nii palju ei saa ju targad ärimehed alt minna?

*********************************************************************

Thursday, March 31, 2016

Õhtuleht, 27. dets 1988.


Ka lähiminevik on ajalugu ja omamoodi huvitav meenutada....





























3 comments:

  1. Aitäh raudteeartikli eest! Kainestav meeldetuletus nõukogude tegelikkusest (bardakist).

    Reply

 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar