Soome raudteest, rekad ja kujundus, tagurpidi tänavavalgustus ning rongide puudus? Okt 2015

 

Thursday, October 8, 2015

Natuke Soome raudteed meie pilgu läbi.

  1.

Igal pool on midagi õppida. Paraku pean siin õppima nende piltide järgi. Sest......ma ise ei käinud seal. Oleks võinud minna, aga mis parata, ei läinud. Aga tänud Nigol Sobolevile piltide eest! Tegin väikese valiku ja kommenteerin neid omast vaatenurgast ning palun ka teistel seda teha.

1. Muuseumraudteel siis ka mudelraudtee. Mul on ülimalt kahju, et meil riik ega ka omavalitsused ei hooli sellistest turismimagnetitest. Muidugi on see kulu, aga tulu poleks ju ainult piletite pealt!? Tee muuseumraudtee, ühenda see millegagi, mis tõmbab külalisi ligi - teised muuseumid, mingid loodusobjektid, folkloor, ökokogukonnad, RMK, üritused, jne jne. Tulevad huvilised, tulevad fännid (kindlasti ka mudelraudtee fännid, seda enam, et ka mudelraudteid on erinevas mõõdus) ja mitte üksikud, vaid ka igasuguste vastavate festivalide puhul sajad ja tuhanded. Koonda ühtekokku erinevaid muuseume, koos on kergem ja odavam, samas tuleb ühe huviline vaatama ka teisi. Sõnade veeretamisega turismi ei arenda!

2.

2. Me ei pea plaanima asju teha sama suurelt, kui mujal, aga siiski teeme siis pool rehkendust? Mõistusega? Kui kaua peaks siis aega võtma rongipeatuste varustamine korraliku infoga? Kas praegu Keilas jm üles pandud ekraanid on head? Minu jaoks on neil iinuseid. Üks on nende nähtavus välistingimustes ja nähtavuse puudus kaugelt. Samuti asukoht mõnes kohas peaks olema mitte perroonil, vaid pigem ülekäigu juures.

Muide, pange tähele ühte pisiasja - kellad! Meil ei suudeta isegi Balti jaamas kella üles panna (Nõmmel pandi aastapäeva puhul, aga .....)!

3.

3.

4.

4. Stadler? Kuidas ja kui palju meil vaja? Kas oleme nõus maksma sel juhul rattaveo eest, kui see aitaks?

5.

5. Millises meie peatuses nii palju rattaid? Kus on arenenud rendirataste süsteem?

  6.

6. Kus on meie mugavad ja kiired (kas just nii kiired ja mugavad, aga natukenegi) Tallinn-Riia ja (Haapsalu)-Tallinn-Peterburi-Moskva?

7. 

7. Tamsalu - Järva-Jaani? Haapsalu - Noarootsi? Rapla - Virtsu?

8.

8. Ei anna tööd? Ei kutsu põnevil külastajaid?

  9.

9. Meie peatused? Raasiku jalakäijate viadukt? Haha, Tartusse ei suudeta isegi ülekäike teha!

  10.

10. Kitsa raudtee algab laiarööpmelise jaamast. Normaalne.

11.

11. Laristamine? Või vajalik?

12.

12.  

13.

13.

14.

14. Osa minu arusaama ühispeatusest.

15.

15. 

16.

16. Millal Balti jaama ilmuvad uutele rongidele vastavad tupikutõkked? Ja selline riik tahab RB-d ehitada? Kui isegi peale pauku ei muutu mitte midagi? Õnn muidugi, et pauk oli väike. Muide, vanasti oli 50 m enne tupikut kiirus 5 km/h.....

 

1. Hyvinkää muuseum. Sel raudteel sõidutatakse lapsi.

2. Pasila, autovagunite algjaam

4. Stadleri vagun

Kaido kommenteerib:

5. Hyvinkää Raudteejaam

6.  Imala depoos Peterburi rong.
 7. ja 8. Kitsa muuseumi Minkiö jaam. 9.11.12 Pääs autovagunitesse. 10.Humppila jaam kus kitsas ja lai kohtuvad 
14. Hyvinkää ühisjaam ja 13, 15. Humppila perroon

2 comments:

1. 
   UnknownOctober 12, 2015 at 3:30 PM

   Tere!
   
   Millega on seotud uue parkla ja bussipeatuse rajamine Urda jaama kõrvale? Äkki muutub mõni bussiliin lähiajal?

   Reply
2. 
   Neeme SihvOctober 13, 2015 at 10:33 AM

   Tere!
   
   Mul puuduvad bussiliini kohta andmed. Võimalik, et sinna võib hakata põikama mingi liin.
   Üldiselt on põhjuseks aga see, et KOHATI on mindud üle sõnadelt tegudele. Tegemist "Pargi ja Sõida" süsteemiga. Iseasi on nüüd see, kas Urda on kõige sobivam selle jaoks ja kellele. Maa poolt tulijate jaoks ehk sobivam Laagri, aga mine sa tea. Praegu (veel) on samas ka kaubanduskeskused, eks needki mängi sobivuse suhtes rolli. Et näiteks töölt tulles hea poest läbi põigata ja autosse istuda.
   Teisest küljest on Urdas juba kaks parklat! Miks tehti kolmas, on minu jaoks veidi arusaamatu. Seda enam, et ma ei näe hetkel vajadust ka vastupidiseks - Tulla Urdasse autoga ja jätta see sinna, et sõita rongiga Paldiskisse-Riisiperre? Kahtlane.
   Aga parem mitu kui mitte midagi. Eks aeg näitab. Püüan selle lähiajal ka ise üle vaadata.

    ********************************************************

   Friday, October 9, 2015

   Rekkad ja logod.

   

   
   Kuigi pole ma autoinimene, siis ometigi meeldib ka autosid vaadata. Ja muidugi vaatab ja näeb iga inimene erinevaid asju.
   
   

   

   
   
   Omajagu huvitav on see muidugi nõukaaja inimese jaoks, kelle jaoks uhke ja samas ainuke logo oli SovTransAvto. Muidugi, lisaks on ka huvitav see, millise tunde tekitab logo. Sellest sõltub üllatavalt palju, andes esimese asjana ja kõige silmatorkavamalt aimu, kui usaldatav ja soliidne on mingi firma.
   
   

    

   
   

   

   
   

   
   

   Vahel võib aga imestada, et polegi muud kirja kui TRANSPORT! Muidugi, osa võib ju olla üle värvitud....

   Alumisel pildil aga alumist haagist vaadates, on see selgelt liiga mage. See ei tähenda, et peaks liiale minema, kuid ikkagi. Väga soliidne ja lihtne on samas DSV.

   
   

   

   
   

    

   
   

   Kui aga näed, et mõne firma autojuht liikluseeskirju miskiks ei pea, siis kasuks see mainele ei tule. Eriti siis, kui keerab ringi tiheda liiklusega tänaval ja ometi, mobiil kohe peab kõrva ääres olema!?

   
   

   

   
   

    

   
   

   

   
   

   Üks mu erilistest lemmikutest. Ja "Essers" kõlab ju asjalikult.... 

   
   

   

   
   

   

   
   

   

   
   

   Aveliita kõlab romantiliselt nagu Aeliita....

   Kabiin on kujundatud mingi tsirkuse vm reklaamina.

   
   

    

   
   

   Ferroline disain lihtne ja stiilne.

   Kuehne+Nagel kõlab aga usaldusttekitavalt.

   
   

   

   
   

   

   
   

    

   
   

   Rekkade pesa!

   
   

    

   
   

   

   
   

   Nii ja naa.... 

   
   

   
   

   

   
   

   

   
   

    

   
   

   Mõnigi logo saab ülikuulsaks. Paraku, sealtkandist, kus oleskletakse, mitte ei tegutseta.....

   
   

   

   
   

   
   

    Päris ilus ju? Kui ilus disain? Aga miks meil seda ilu rohkem ei ole? Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus või Puhka Eestis või keegigi peaks tegema vajalikke asju. Kõige lihtsamaid! Aga need lihtsaimad vist ei ole piisavalt tasuvad!? Või on siis muu põhjus. Meil sõidavad Euroopas väga paljud rekkad ja tegelikult ka (turismi)bussid. Riigi asi oleks mingi Eesti märgi väljamõtlemise (ja sellele suurte summade kulutamise) võtta kätte ja pakkuda autoettevõtetele lihtsa võimaluse autode ja haagiste värvimiseks (tentide muretsemiseks).!? Vist oli ju peaminister see, kes alles majandusest rääkides kiitles, et meil on suur logistikafirma Kühne & Nagel. Kas ta pakkus neile seda võimalust? Kahtlen, tase ei võimalda ju. Aga peaks. Mõelge, kui Euroopas sõidab rekka, mille haagisel on imeilus pilt mingist Eestimaa kohast. Loodusest. Palkmajade (moodulmajad jm ka) reklaamiga. Kuressaare lossist. Matsalu vaatest. Ja veel mitmestsajast kohast/asjast. Ühe rekka kujundamine maksab umbes 3000-5000 eurot. Mõnesaja auto kujundamine pole mitte mingisugune probleem. Aga KUI palju seda nähtaks? Kui palju neid äkki pildistataks? Kui palju neid pilte levitataks?

   
   

    

   
   

   

   
   

    

   
   

   Oriola ootas porgandi järgi.

   
   

   Bech-Hansen & Studsgaard ka lihtne ja ilus.

   
   

    

    

   ********************************************************

    

   Sunday, October 11, 2015

   Tagurpidi tänavavalgustus.

   Sõitsin ma täna õhtul rattaga Tallinna tänavatel ja ka kõnniteedel. Ja ma tõesti ei saa aru, miks me teeme asju tagurpidi?
   
   

    

   
   

   Lõik Kopli tänavast. Linn valgustab maksumaksja raha eest (ja mitte väikse raha, vaid väga enrgia-, materjalimahuka asjanduse eest!) sõiduteed. Kuigi seal liiguvad autod, millel on tuled. Muide, see tänavavalgustus ei taga sugugi paremat teed ületava jalakäija nähtavust! Ja veel soovitakse, et oleks tal helkur! Muidugi peab olema helkur. Kuid tänavavalgustusel puudub mõte! Seda on vaja ainult ülekäikudele ja ehk ka ristmikele!

   Kopli tänaval vaid üksikud majad, kus (ukse ette) valgustuse paigaldantud. Elanikud naudivad sedsama "tasuta" valgust, ise mõistmata, et nad maksavad selle eest KÜMMEKOND KORDA ROHKEM!!!

   Ma ei hakka järjekordselt selgitama, millest need kulutused tekivad. See peaks kõigile niigi selge olema.

   
   

   On vaja aga, et oleks eeskirjad, kus põhivajadused on reguleeritud ja paika pandud. Mitu lampi kinnistu piirile ja millise vahemaaga ning millise valgustugevusega. Ja summa, mille omavalitsus maksab kinnistuomanikule ühekordselt (LED)valgustite paigaldamise, hämaruseanduri ja ehk ka paigalduse eest! Kasvõi väikese varuga. Edasise eest hoolitseb kinnistuomanik.

   
   

   Üks oluline täpsustus. Laiadel peatänavatel jm kohtades on vaja ehk teisi lahendusi, siin pean silmas eelkõige selliseid tänavaid ja ka väikeste asulate lahendusi.

   
   

   

   
   

     **************************************************

   
   

   Sunday, October 18, 2015

   Kuidas ronge ei ole???

   

   
   
   
   
   
   Kuidas saab ajaleht panna sellise pealkirja? Rongid on täiesti olemas, isegi rohkem kui vaja!? Seega ei ole mitte mingit takistust peale selle, et veel ei ole rööpaid maas ja kontaktvõrku!
   
    Kui riik on veel kergelt skeptiline, siis ettevõtjad on optimistlikud ja loodavad, et Turba realiseerumisel on riigil julgus teha ka samm Haapsalu või isegi Rohukülani. Riisipere-Turba on kavandatud nii, et ei eelda automaatselt Haapsaluni pikendamist.
   
   Ning otse loomulikult Rohukülla! Ja riigil peab olema see julgus!!! Tõsi küll, lõigu teine lause on natukene...... kripeldav. Kõla poolest lihtsalt. Sest otse loomulikult peab minema lõpuni. Mis sest, et Turba on tunduvalt vähem "võsa vahel" kui Riisipere.
   
   

    

   
   

   
   

   
   Tasuvusuuring lõigu ehitamiseks tehti 2011 aastal Norra/EMP finantsvahendite toel. Stsenaarium „Turba rong“ näitas Riisalu sõnul positiivset sotsiaal-majanduslikku mõju. „Kõige suuremat rolli positiivses efektis andis reisijakasu – Turba elanikele ja Turbasse tööle/kooli sõitjatele muutus transpordikasutus märgatavalt paremaks,“ märkis ta.
   „Seega kui riik on otsustanud, et rongiliiklus on mõistlik Riispereni ja soetanud selle tarbeks uued elektrirongid, siis miks mitte 6,5 kilomeetrit pikem liin Turbani? Paraneb ju nende rongide täituvus, mis niikuinii käigus,“ leiab Riisalu.
   
   

   
   

   Ei maksa ka unustada, et Turbas ei ole enam gümnaasiumiosa, õpilastel aga on vaja koolis käia. Olgu siis Keilas või mujal. 

   Üks olulisemaid asju, millest olen aina ja aina rääkinud, ongi rongide täituvus. Ei sõideta ju Turbast Riisipereni, vaid hoopis kaugemale. On vaja mõista, et isegi Tallinn pole piir. Olgu siis ülikool Tartus või puhkekohad Taevaskojas.

   
   

    

   
   

   Loomulikult ongi kõige tähtsam, et midagi toimuks. Senine suhtumine (ka peaministri sõnavõtu järgi) oli ju ikkagi selline, et vahel harva vaid võeti teema üles. Peaminister mainis küll mokaotsast, et "peab jätkama uuringutega", kuid tegelikkuses ei ole siiani peale trassiplaneeringu (mida hoopiski teeb põhimõtteliselt Lääne Maavalitsus) kuulda mingitestki uuringutest. Seega tegemist vaid (valijaid rahustama pidava) hämaga. Konkreetne tegevus on aga midagi muud ja sellega AS Lääne Raudtee sümpatiseeribki. Kui üldse uuringute koha pealt vaadata, siis olen ise teinud rohkem kui valitsus praegu kokku. Selles mõttes, et nüüdseks on peale valminud tasuvusuuringut toodud esile ka need nüansid, mis tolles uuringus kajastamata jäid. Ning mis ei olnud sugugi väheolulised.

   
   

    

   
   

   Turistid-puhkajad on veel üks äärmiselt oluline faktor. Muide, ega needsamadki välisturistid ei pea Haapsallu sõitma bussiga. Haapsalu on nii pisike linake, et vabalt võib tulla rongiga ja siis ring linnale peale teha.

   
   

   Aga vaatame, kas peale kolmeaastast aktiivset teema kajastust on pläralates midagi muutunud!?

   
   

   
   

   
   

   Alar Lill

   
   

   18.10.2015 11:29

   
   

   
   

   Täiesti hull plaan.
   100% nõus vararemate kommentaatoritega, et "kes seal sõitma hakkavad"? Turbas elab Wiki andmetel 900 elanikku, ja see on alevik mitte linn. www.turba.ee koduleht on katki, ei saa elanike arvu üle kontrollida. Nendest paberil olevatest 900-st paljud on kindlasti pensionil, töötud või Soomes tööl kes rongi kindlasti igapäevaselt ei vaja. Ega Eesti raudtee omal ajal niisama seda raudteelõiku kinni ei pannud. Turbast Riisiperre on ainult 7.7 km, kui seal töesti oleks meeletu reisijate kogus, on mõttekam nende 2 aleviku vahele teha regulaarne bussiliiklus. 6.2 Miljoni euro eest saab ikka päris mitu tutikat 15-kohalist mikrobussi ja mimele bussijuhile isegi Soome keskmist palka maksta päris mitu aastat.
   Näiteks 10 bussi 50000 eur tk. 0,5M eurot. bussijuhte ka 10 inimest, palgakulu koos maksudega 2500 eur kuus per juht, kokku 10 juhile 25000 kuus, mis teeb aastas 0,3M eurot aastas.
   Seega esimene aasta kuluks ainult miljon ja järgmised aastad vähem sest uusi busse iga aasta pole vaja osta. Liisides busse on kulud veelgi väiksemad.
   Masendav oleks 6 milli maksumaksja raha selle raudtee alla panna. 

   
   

   Tarkur

   
   

   18.10.2015 12:21

   
   

   
   

   Nagu ma loen,on siin sõna võtnud tohutute teadmistega,mitmekordse kõrgharidusega majandusteadlased,muidu haritlased ja matemaatikud.
   1) Nõukogude liidu ajal tasus Tallinn-Haapsalu rongiliiklus tõesti ära,kuna Haapsalus oli tööstused,Rohulülas sõjavägi. Reisirong sellel liinil oli pigem sümboolne. Kõik ju mäletavad kuidas punane diiseluss 3,5 tundi Haapsaluni loksus,3,4 inimest peal. Selle kulud kattis kinni kaubavool Tallinn-Haapsalu vahel. Eesti Vabariigi tärkamise ajal ei leitud enam raha selle ülalpidamiseks. Kuna raudtee taristu Haapsaluni oli suht nutuses seisus ja selle remont oleks neelanud raha,otsustati see pigem maha müüa. Rahva otsus ei lugenud siin midagi.
   2) Nagu eespool öeldud sai siis tõesti oli rahvast rongiga vähe sõitmas. Pange nüüd ennast tolleaegse reisija olukorda.3,5 tundi loksuda.Vahel jäi rong teadmata põhjusel üldse seisma. Suht halb kellaaeg Baltijaamast väljumisel. Külm rong.Puuistmed(hiljem küll kunstnahast).Hiline saabumine Haapsallu.Oma kodujaama pidid pimedal ajal ise ära arvama. Maakonna inimestel olid kodubussid juba läinud,hiidlased praamilt maha jäänud. Kas sina oleksid sellise rongiga sõitnud kui Tallinnast sai Haapsallu sooja Ikarus bussiga suht kiirest,kusagil 1,5 tunniga. Nii see rongiliiklus välja surigi.
   Olen kahe käega rongiliikluse taastamise poolt. Uus taristu,uued rongid,kiire sõit. Ja nagu keegi eespool ütles: Taastatud Haapsalu jaam nõuab rongiliiklust..
   Jõudu ja edu neile inimestele selle taastamisel !! 

   
   

   Peeter

   
   

   18.10.2015 10:11

   
   

   See on veel hullem mõte kui Rail Balticu ehitamine. Mille või kelle veoks seda vaja on? Kas Turba 900 ja Riisipere 800 elanikku vajavad kindlasti sellist investeeringut? Mitu turbalast päevas käib Riisiperes? Selle 6,2 miljoni eest saaks igale Turba ja Riisipere perekonnale osta uue, ökonoomse sõiduauto. Mitu vagunitäit kaupa toodetakse Riisiperes, mida saaks raudteega vedada? Kui suured on kulutused selle raudtee ülalpidamiseks? Äkki teeks juba tunneli Riisiperest Helsinkini! 

   
   

   Riisikas

   
   

   18.10.2015 11:18

   
   

   
   

   Gert
   18.10.2015 10:32
   See raudtee Haapsalusse tuleb kindlasti valmis ehitada ja nii kiiresti kui võimalik.Sellest võib saada üks järgmine Eestmaa uhkus.
   ::::::::::::::::::::::::::::::::::
   See valmisehitamine on ainult üks osa probleemist ja kõikse väiksem ning lihtsam. Järgmine samm, oleks selle raudtee igapäevane ekspluatatsioon. See tähendaks siis seda, et see raudtee peab ennast ise äramajandama, ehk raffakeeli; tulema ots otsaga kokku ja ilma dotatsioonideta. Kohe kindlasti ei ole Eestimaa elanikud huvitataud oma raha eest kinnimaksma dotatsioonide näol ja kaudu, Haapsallaste rongihullustust. Küsimus on praegusel hetkel selles, kust võetakse välja need reisijate hordid, kes igapäevaselt hakkaks seda raudteed kasutama sõiduks tööle ja tagasi ja selle "rõõmu" kasutamise eest, oleks nõus ka maksma, rongipileti näol?
   Kahjuks ajad on selle paarikümne aasta jooksul kardinaalselt muutunud ja pea igal perekonnal on nö. "rattad all", mingi auto näol. Ja sellega oled juba oma aja peremees ja rongi liiklusgraafikust sõltumatu. Seda enam, kui ei ela raudteejaama otses lähikonnas, vaid kaugemal juba kui ca. 5 km.
   Ja ega ka kaugel nõuka ajal, ei olnud see Haapsalu rong mingi eriline transpordi vahend. Reisijaid oli vähe, ainus mis seda rautee lõiku õigustas ja elus hoidis, oli kaubavedu ja sedagi riigi (NSVL) dotatsioonidega. Pilet oli juba toona reisimiseks kallis, 1 rubla ja 45 kopikat üks ots ja loksumist vagunis, selle raha eest, üle kolme tunnikese.
   Nii et Gert, kas sa oleksid nõus maksma oma taskust dotatsioone sellele Haapsalu raudtee ühendusele, mida sa ise võiolla kunagi ei kasutagi? 

   
   

   abc

   
   

   18.10.2015 20:59

   
   

   
   

   Mis puudutab RB-d siis :
   A) olles ise pidevalt sõitnud Tallinn – Pärnu mnt-l, siis jääb mulle mulje, et rahvusvahelist põhja-lõuna suunalist raudteed on vaja. Ka hiljuti on loetud, et Tallinn – Pärnu mnt-l möödub tunnis keskmiselt 80 rekkat ja kusjuures öösel rekkade liiklus ei kao. Rekkad sõidavad tavaliselt kolonnis ja blokeerivad muud liiklust (sõidavad tihti 80-ga ja möödasõiduvõimalused kolonnist on piiratud). Tihe rekkaliiklus paneb suure koormuse maanteele (roopad jm), mille kasutamise eest autotranspordifirmad minu teada otseselt ei maksa. Suur koormus on ka Tallinn – Tartu maanteel. Kiire ning mugav rongiühendus Tartu – Tallinna vahel ja selle rongiliini hea ühendus linnade ühistranspordiga vähendab kindlasti Tallinn – Tartu maantee koormust (ja selle remondi- ja laiendusvajadust).
   B). Mis puudutab reisibussiliiklust, siis nt. on räägitud, et kui Tallinn – Pärnu mnt-l liigub palju liinibusse (Tallinna ja Pärnu ekspressliinid), siis vähesed teevad nt. Märjamaal peatuse. Seega on loogiline, et kui kunagi tuleb Tallinn – Pärnu – Riia – … ekspress-kiirrong, siis bussiliinid peavad rohkem teenindama väiksemaid Eesti asulaid, kus rong ei peatu või läbi ei lähe.
   C) . Eesti raudteetaristu rahastamise alused tuleb tõenäoliselt üle vaadata. Teisalt nagu on näha, et bussiliikluse ja isikliku autokasutamise doteerimine ääremaastumist ei vähenda. Samas regionaalpoliitiliselt võib-olla tasub maateeliikluse laiendamise asemel esmalt arendada kiirrongide (max 160km/h) infrastruktuuri maakonnakeskuste ja suurte tõmbekeskuste vahel (tuues need ajaliselt lähemale kui bussi/autoga saavutatav ning "päästes mõned maakonnakeskused). 

   
   

   Haapsalu elanik

   
   

   18.10.2015 12:36

   
   

   Ei ole ilus lugajat vale pealkirjaga püüda- juttu on ju esialgu vaid Riisipere -Turba raudteelõigust, Turba jääb Haapsalust ikka väga kaugele. Ja kas tegusatel ettevõtjatel on ka nn turu-uuringud tehtud, kui palju sellel raudteel oleks reisijaid ja kaubavedusid. Väheneva elanikkonnaga Haapsalu elab viimastel aastatel vaid 3-4 suvekuu arvel, nii kurb kui see ka pole.Eks jalutage näit.pühapäeva õhtul Haapsalu peatänaval ja vaadake, missugused söögikohad lahti on ja kui palju seal külastajaid sees istub.

   
   

   Vasta

   
   

   4

   3

   
   

   Sobimatu

   
   

   Näita vanemaid (1)

   
   

   Riisikas

   
   

   18.10.2015 15:01

   
   

   
   

   Tuutu : to Haapsalu elanik
   18.10.2015 13:55
   Aga mille pärast on Haapsalu tühi? Just seetõttu,et ühendus muu maailmaga on peaaegu olematu! Oleksin täitsa nõus pühapäeval rongi hüppama,tunnike sõitu ja Haapsalus õhtustama.
   :::::::::::::::::::::::::::::
   Kas ei oleks lihtsam hüpata pealinnast ja erinevatest kohtadest väljuvate busside peale ja sama ajaga, mis rongigagi, ligi 1 tund ja 30 minutit, sõita Tallinnast Haapsallu? Tunniga saad vast Partsu porgandiga Tallinnast Riisiperesse, aga mitte kaugemale. Marsaga nr. 256 saad tunnigaTallinnast, Solarise juurest Turbasse. Tallinna ja Haapsalu vahet ju käib ööpäevas üle veerandsaja bussi. http://www.peatus.ee/#route_search;A93598;A21945
   Ja peale meeldivat õhtustamist Haapsalus, siis tagasi Tallinnasse http://www.peatus.ee/#route_search;130188,21945;... ja jälle valikus jälle üle veerandsaja bussi.
   Või arvad sa et ronge hakkab samapalju Haapsalu ja Tallinna vahet ööpäevas kurseerima, vähemalt iga mõnekümne minuti tagant?
   Teine küsimus on veel olematu rongi ja selle olematu rongi, olematu pileti hind? Kas see on vähem või suurem bussipileti hinnast? Või on kasulikum hoopiski olla sõltumatu igasugustest ühistranspordi graafikutest ja sõita hoopiski oma autoga? Seega võid küll ronida oma kodumätta otsa, ehk näed kaugemale, Tallinn - Haapsalu rongist. 

    

   
   

   
   

   Mis siin kosta?  Endiselt on hulganisti neid, kes asjadele pihta ei saa. Ja ma tegelikult ei tahaks uskuda, et "Haapsalu elanik" võib olla nii rumal. Aga ehk siiski Tuutu lihtne ja selge loogika paneb temagi mõtlema? Kuigi mine sa tea, ehk ongi "Haapsalu elanik" nii võõrdunud rongist? Tulgu siis sõitma mujale Eestis? 

   Võib ju vastuseks tuua näiteid bussidest, aga seegi näitab, et (Riisikal) puudub arusaam (on nutti vähem kui porgandil), mis eristab rongi bussist. Kui aga ristata riisikas porgandiga, saab porgandiriisika ja see pidavatki olema parem kui lihtne kuuseriisikas......

   
   

   Oh, kuidas tahaks, et Eestis hakatakse ometi ükskord tegema asju, mis meile olulised!