Blogiarhiiv

laupäev, 30. oktoober 2021

Jaan 2016 - endiselt saan pakkuda läänlastele vaid lootus, Vähegi Viitsijad Kultuurimajas ja HRT võistkond curlingul, president Ilvese "võltskõne".

Sunday, January 24, 2016

Endiselt saan inimestele pakkuda vaid lootust.....


Kartsin, et jalg teeb seekord õige pikalt haiget, aga õnneks sain korda. Ja tegelikult sai väike käimine isegi asjale kasuks, nii et kõik läks hästi. Või noh, enam-vähem hästi.....



Ärge nüüd arvake, et ma muud ei teinudki kui sõin! tegelikult rohkem ikka uurisin, kuidas söögikohtadel talvel läheb Haapsalus ning eks igasugune reklaam neile ei tee paha!











Siiski, päris söögita ei saa ja seekord üks shotipärane biifstek, vutimunaga siis. Kusjuures, maitseained tegid maitse ikka vägagi omapäraseks, aga igati mõnusaks.




 Haapsalu endiselt ilus iga kell ja.....


... ja paistab tõesti et St. Peterburgi hotell võib tõesti ükskord ka valmis saada! Ja see on igati hea. sest kuigi talvel majutusega lihtsam, siis loogika ütleb, et rege rauta suvel. Mida rohkem kliente suvel, seda suurem huvi a seda rohkem tasapisi ka talvel tullakse. ja mida rohkem tullakse, seda enam..... on vaja rongi!

 










Palju olen kuulnud Vähegi Viitsijate tegemistest ja peost. Püüdsin pidu võimalikult vähe segada ja otsustasin sisse põigates mõned pildid teha. Et aga pillimeestel just siis tuli see lugu, oli kui saatuse märk! Ja muidugi neil õigus, rongi oodataksegi!




Sellisel simmanil on täiesti oma aura ja särtsu on kogu maja täis. On ju rahvatantsijad jt viitsijad tõelised tegijad ning igati väärt oma pidu ja tunnustamist!






















Väike tiir linna peal ja siis ootama rongiga tulijaid. Heh, bussiga siiski. Tänud, Nele ja Marcella, et toetasite oskajatena HRT jääkeegli võistkonda!




Bussi oodates märkab ka midagi. Kui ikka reklaamitakse üritust Tartus, siis kas sinna peaks sõitma pildi servas paistva eksponaadiga?



Laine heasti lähedal keeglirajale ja nii saab vahepeal ka soojas olla. Muidugi tänu ka Laine inimestele, et kuuma jooki pakuti! Natuke kaugele see rajast küll jäi ja ega`s pealtvaatajatel-mängijatel hasardi see polnud aega minnagi! Kuid igati hea on selline tugi!




Jääkeeglis osales vist 21 võistkonda, oma etteastet pidime ootama päris pikalt!













Esimese võistluse pidasid maha Haapsalu linn ja Briti saatkond. Seekord võitsime meie!



Aitäh Hardi Rehkalt, et nii kiiresti saime valmis oma vestid!

Ja aitäh Nele, Marcella, Aivar ning varuvõistlejaks olnud Aare!

















Küll peab järgmisel aastal tõukepakud välja vahetama, niisuguseid metallnurkadega küll kasutada ei tohi!






















Nele ja Marcella olid siis meie võistkonna kogemustega mängijad, aga kuri loos tõi meile vastaseks nende treenerid! Võistkonnas oli ka Riigikogu liige Rainer Vakra. Me oleks peaaegu tuule alla teinud eks ole! Aga eks diplomaatia ka oluline, nii et võtsime Haapsalu raudtee toetusgrupi liikme võistkonna vastu aupaklikumalt ja "lasime" nel esimese mängu võita. Teise võitsime ise, aga punkt jäi puudu ja nii me järgmisse ringi ei jõudnudki!

Nali naljaks, aga ega meie saavutus tõesti väga vilets polnudki. Me Aivariga nägime keegli mänguvahendeid põhimõtteliselt ikkagi esimest korda, silm punnis peas. Kuid eks mul endal jääb ikka kripeldama, et ühe heitega sain vastase kive minema lüüa, teine aga natuke liiga tugevaks läks....



Igatahes ühe tubli kalaprae olin küll ehk ära teeninud!












Kultuurikeskuses oli ka Burns`ile pühendatud Shoti õhtu! Ilus!
(Viskipudeliga siiski poseerib keegi teine, mitte Burns).




 Kui mul nüüd õigesti meelde jäi, siis esinejateks olid ka Aberdeeni Ülikooli üliõpilased, kelle Eestisse tõi üks sealõppiv eestlane. Kuuldavasti neile meeldis siin ja küllap meeldis ka keeglit mängida ning sealsamas tantsu lüüa.













Tagasiteel istusime siis......





.... bussile muidugi. Ilm pani muidugi bussijuhi oskused proovile, kindlustunne oli selget olemas.


 Ei paistnud kalamüüjat kuskil ja sama lugu ka Haapsalus, turg ju täna kinni vist.


Kui nüüd aga natuke maanteest rääkida, siis peab ütlema, et ikkagi on rongiliiklus parem kui bussisõit. ja mis veel silma torkab, bussinduses ajavad firmade omanikud ikka taga raha ja "konkurentsi". Kui varem oli sõiduaeg 2 h 5 minutit, siis nüüd 1. 45. Ma ausalt ei plaani kindlalt mingile rongile jõudmist ja kui plaanin siis loomulikult varuga. Kui ma aga normaalse sõiduplaani puhul jõuaks rongile õigel aja, kuid "raharezhiimil" oleva sõiduplaani puhul buss hiljaks jääb? Jääb ikka, sest mõistlik bussijuht mõtlebki reisijatele ja ohutusele mitte mingile "väljamõeldud konkurentsile". Kuid mina kaotan sel ajal kui bussifirma võidab paarkümmend minutit, hoopiski rohkem! No mil moel ma nüüd siis võitsin sellest lollakast "konkurentsist"? Ja kas bussifirmad maksavad mulle kinni KAOTATUD aja? Muidugi mitte!



Aeg-ajalt aga maanteel näha, kuis võidu sõidavad bussid Haapsalust ja Kuressaarest. Kuigi võiks ju ka siin ümber istuda? Muide, siinkandi inimestele küll bussifirmad ei mõtle, enamasti tuleks Saaremaale sõitmiseks autoga mitukümmend km maha sõitma, et bussile saada! Ja ega nüüd pooltühjade busside kimamine Tallinnani ka päris õige tegu ole. No mis teha, kui meil ikka veel ei mõisteta ühistransporti säädida....


Hea on muidugi see, et Laagris saab rongi oodates kerge lõunaoote teha. Torkas siiski silma üks asi - kui kergelt ma kulutame ühekordseid nõusid ja paberit.....


Aga nii see rong tuli ja seejärel viis mööda neist (hübriid?)elektrirongidest, mis niisama aega parajaks teevad, selle asemel, et inimestele rõõmu valmistada......




2 comments:

  1. Olen taas jälle piltide lainel, eks rännak Haapsallu saigi tehtud selle abil! Väga vahva üritus igal juhul -toredate inimestega ka talvel!!
    Valget lund ja kodusoojust Teile!!

    Reply
  2. Tänud!

    Eks Haapsalu tunnuslause olegi õige! Kes aga Romantikapealinna lähevad, teadku, et kõige erilisem on seal koos hea kaaslasega! See ju lihtsalt on selline linn!? Ja sellised mälestused ei unune kunagi!


    **********************************************************************

    Monday, January 25, 2016

    Mulle meeldib see peen iroonia, mille netist leidsin.

    Presidendi kõne.

    Projekt.

    Armsad kaasmaalased!
    Külalised!

    Head Vabariigi Aastapäeva!

    Tänan Teid, kes te sel pidulikul üritusele osalete! Ja vabandan nende ees, kes otsustasid tulemata jätta! Minu ametiaeg hakkab lõppema. Vaadates tagasi möödunule, olen ma mõistnud, kui valele teele on saatus mind viinud! Eestimaa ei ole läinud kindlalt edasi, vaid on tammunud paigal või kohati astunud lausa sammukese tagasi. Ja selles on ka minul oma süü!

    Ma olen põhjuseta süüdistanud oma rahvast sallimatuses. Tegelikkus on see, et eestlased on ühed kõige sallivamad inimesed maa peal. Ehk on selle põhjuseks, et me oleme kasvanud karmil ja kivikõval paepinnasel, mitte pehme ja rohelise künka otsas?

    Me peame, vaadates tagasi ja õppides oma vigadest, mõistma, et see on ummiktee! Maailmas mühisead tormid ja kaitset selle eest saab pakkuda meile vaid meie paepealne maa ja meie mets, milles otsisid varju juba paljud meie esivanematest.Oli ka neid, kes suundusid mäslevale merele, kuid eks neidki hirmutas eelseisev. Need, kes juba Lembitu kõrval seisid meie iseolemise eest, leidsid abi metsast, keda kummardati ja kellele ohverdati ning tänu neile oleme me siin paepealsel alles. Nüüd, maailma keerukuses, on jõudnud kätte uued ohud. Me mõistame, sallivatena, et hädalisi on vaja aidata, Neid, kes põgenevad tõeliste sõjakoleduste eest, mitte lodevuspagulasi. See, et eestlased siit aga lodevuspagulastena lahkunud on, on sügav ja pahatahtlik vale. Valearusaam, mida on sisendanud meiel vaenulikud jõud ning meie oleme olnud selles nende kaasosalised. Vabandan, kui olen kaasa aidanud paljude eestlaste lahkumisele oma esivanemate maalt ja loodan, et nad leiavad tagasitee ning andestavad meile selle kurjuse, hoolimatuse ja sallimise. Me peame, just meie, kes me oleme selle põhjustanud, tagama kindlustunde tagasitulijatele tulevikusk. Ja kui tulijate hulgas on tõeliselt õnnetuid võõramaalasi, siis ehk saame ka neid aidata. Nii palju kui suudame. Pakkudes neile kantsi ja kindlat varjupaika. Lodevuspagulastel aga ei ole meie maal kohta. Kui soovitakse tulla, peab armastama seda maad ja rahvast, kuhu tullakse.

    Kallid kaasmaalased!

    Ma vabandan ka selle eest, et olen sundinud Teile peale väärtusi, mille kohta tegelikkus võimaldab kasutada seda sõna vaid jutumärkides. Tegelikud väärtused on meis endis, meie peredes! Ja see, et ikka on leidunud neid, kes seisnud tõeliste väärtuste eest, näitab, et me suudame püsima jääda! Pere tähnedab lapsi. Meie eriline tänu peab kuuluma neile, kes on lapsi neil rasketel aegadel sünnitanud ja kasvatanud. Ning vaid oma inimesed saavad olla need, kes peaks aitama täita 2 000 000 visiooni! Muidugi ka need, kes meile on tulnud ja tahavad tulla. Elada siin eestlastena, kuid mitte unustades oma juuri. Austusega selle maa ja rahva vastu! Me ei vaja oma maa ja ka naised-lapsed ehk pere hätta jätnud illegaalseid immigrante ja seda peab mõistma ka Euroopa. Oleme neile eeskujuks ning seisame igasuguste sunniviisiliste kvootide vastu! Elagu Ungari ja Poola, kes on aidanud kaasa paljude silmade avanemisele! Eriti tore on, et nende hulgas on meie sugulasrahvad, madjarid.
    Meie pereväärtuste kaitsjate ja laste isade-emadena seisavad siin maal ja ka minu ees meie põllumehed. Olen kahjuks olnud liiga järeleandlik neile jõududele, kes on surunud meile peale keemiarikast ja GMO-d toetavat põllumajandust. Tegelikkuses on tublimad oma rahva pojad ja tütred need põllumehed, kes on suutnud säilitada ja luua uusi talusid! Aitäh Teile!

    Head eestlased!

    Tunnistan siin täna Teie ees seistes, et olen ka ise inimene ning nii on meie teed meie esileedi Eveliniga lahku läinud. Vabandan ka tema ees, kuigi tean, et ta mõistab seda. On armastust ja lahkuminekuid, on päikesepaistelisi ja pilvisemaid päevi. Pereelu on eelkõige kahe vanema ja laste isiklik elu. Ma pole olnud küll eeskujuks, kuid inimeste omapära ongi see, et ollakse inimlikud Mõistetakse teineteist ka siis, kui ollakse lahkukasvanud!

    Mis edasi? Olen otsustanud eemalduda poliitikast ning pöörduda tagasi Ärma talusse. Ja talust saab turismitalu, nagu ka alguses oli plaanitud. Kuid suure osa aastast saab see olema just laste päralt. Vaestes oludes elavate laste, puuetega laste ja lastekodude laste päralt! Ning ma luban, et me püüame sellele igati kaasa idata!

    Oluline on ka see, et need erakonnad ja poliitikud, kes seni on halvustanud meie sõltumatuse ja rahva eest seisjaid, ise vabatahtlikult poliitikast tagasi tõmbuksid. Kogutud hüved peaks võimaldama piisava ümberõppe, pöördumaks tootvale tööle. Kuigi kindlasti saab see olema esialgu raske, sest kogemuste puudumine ning sidemete katkemine reaalsusega on selle raskeks teinud! Kuid Teie, sallivad inimesed ju aitate neile õppida selgeks ametid, mis neid ära toidavad, mitte ei lase neil endiselt jätkata elamist maksumaksjate kulul!? Need aga, kes on ignorantsete, ükskõiksete, omakasupüüdlike ja arrogantsetena laskunud voolata rahal enda juurde kilekottides ning muul taunitaval moel, peavad saama ühiskonnas jätkata vaid puhtsüdamliku ülestunnistuse teel!

    Minu kõnele pidi järgnema pidulik, Vabariigi Aastapäevale pühendatud õhtusöök. Järgnebki, kui olete valmis tellima omale toidud ja selle eest ka maksma. Pidupäeva menüü raames tehtud toidud on aga jõudnud juba laste- ja hooldekodudesse! Ma loodan, ja usun, et ka külalised loodavad, et praeguseks hetkeks on neil juba kõhud täis maitsvat, parimat Eestimaal kasvanud toitu!

    Ilusat Vabariigi Aastapäeva jätku, head inimesed!

    Elagu Eesti!

 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar