Blogiarhiiv

pühapäev, 30. juuli 2023

Maale, läbi RB kurjategijate tehtu ja mustikametsa...

 

 
Blogi arvutiversioonis näha paremal SILDID. Juhul kui otsite midagi konkreetset, näit Tallinna Muuseumid, Järved, Kohila vm, siis klikake. Esimese postituse lõpuni vaadanud, klikake all paremas nurgas VANEMAD POSTITUSED ja teema jätkub.
 
*****
 
Ikka rongiga. raudteel, kus on vaja veel palju paremaks muuta, aga Kohilasse sain siiski nagu sipsti. Tunduvalt kiiremini kui saaks kuritegeliku Rail Balticaga.
Ja kui Eesti Loodus sai läbi loetud (värskes numbris palju veest ja veekogudest). Ikka ja alati kõik need teemad, mis peaks eestlasest tegema targa inimese, aga kui näed vaidlusi FB-s looduse teemal, siis... kuhu jääb paljudel häbi oma loodusõpetuse õpetajate ees?
 
 
Ühe pildi tegin ka selleks, et talletada selle nimi, kes meil piletisüsteemide aina kulukamaks muutmisee eest kasseerib pappi ja elatakse nagu kuningate kassid!
Muide, varahommikul tuli järsku mõte, et mida küll uute rongide puhul see kaasa toob kui kõikides vagunites saavad kohad olema nummerdatud ja saab pileteid ette osta? Läheb kakluseks ja oi kui veriselt....
 
 
Rohelus Balti jaama raudteedel.

 
Ahjaa, pikalt oli ka puravikest juttu.

 
Seeneringe sattus seekord ette nii Kiisal kui kodukülas ja mitte vähe.


 
Sigur, lemmiksinine.


 
Kohilas, jõe ääres (ujumiskohas) pole ikka veel rohkem pinke paigaldatud. Aga ehk peagi saab, kui eelmisest läbi mädanenud ja uus hange tuleb? Ega`s ilma saa ju!


 
Edasi aga Kiisa poole.

 
Ja meil vedas, ülesõidul saime rongiga kokku.


 
Sioingi on jõutud uuele levelile - bussipeatuste nimedel on ees kohanimi. Väga tublid!

 
Millega tegu, saab aimu ka siin bp sildilt. Aga putka on kole! Pigem võiks olla täna juba korrektne puidust suur ootekoda koos turukioskite ja -lettidega?


 
Harjutasin paremate piltide tegemist seenegrupi jaoks. Aga nagu öeldakse, on seenemaailmas sageli raske või võimatu liiki nii määrata.
 
Mingi kärbseseen. Kõigi kohta käib sõnalisand VIST!
 

 
Üks kõrgestest?


 
Seenlill. Ei seen ega lill.



 
Maikelluke ehk piibeleht mürgine, vili värvub kuni erkpunaseks.




 
Puravik?

 

 Ja kuna tänapäeval kõikjal kaamerad, siis ka üks mustikas tegi must pilti ning lubas selle Fb-sse üles panna. Kindlasti mõni veganluse vastane, kes ei võinud näha, et ma mustikaid näpin....
 

 
Viha tulinutt?








 
Seen? Vist ikka känd. Metsaärikas ütleks, et surnud mets....


 
Metsavana!


 
Leseleht.


 
Teeveertes ülesõidu lähedal erinevaid lilli. Keegi maranatest.



 
Kiisa.



 
Ühel pool oli pea "puhas" männimets, siinpool aga kuuse-männi segamets.

 


 
Kiisa kandi kergteed on aga ülimalt populaarsed.

 
Veel vist üks maranatest.

 
Naistepuna.

 
Must vägihein, teeveertes üsna tavaline, kuigi hajusalt.




 
Kuna rongini oli aega 10 minti, õppisime lapselapsega ülesõidu tehnikat. Ja sealt porgand tuligi, täpselt plaanis! Tulid ka grupp rattureid, väga viisakalt jäid ootama.




 
Kirdalu karjäärid on aastatega palju muutunud.



 
Tundub, et lauk, neile siin meeldib.


 
Ja esimene kurjategijate tallermaa - Tagadi viadukt!




 
Tembu-Vembumaa. Kas RB rongiga saab ka turismikohtadesse nagu see, Lottemaa, Jõulumäe Tervisekeskus vm? A la p...rsetki! Kuigi vähemalt Kurtnas 10-milline peatus peaks olema üsna lähedal. Aga kas rong ka paljude kodu lähedal, et sõita? Muidugi mitte.

 
Kurtna Motomuuseumi pildistamisega jäin hiljaks.
 

 
Järjekordne pätikamba tegutsemispaik!







 
Paar aastakümmet võttis samal ajal aega, et aina lisanduvad maapiirkonna inimesed saaks porimülka asemel sõidetava tee. See on võrdne umbes ühe RB viadukti POSTI ehitamiskuludega!



 
Veel.


 
Vist hiireviu poegadega.


 
Keila jões Kohilas näeb rohkem taimi kui vett. Liike üsna palju.




 
Koduküla tee. Paremal olevad kased olid üsna suured pildi järgi ka siis, kui suri mu vanaisa, 1963.


 
Maaelu kipub aga tasapisi hääbuma. Huvitav, kui palju külapoode kui kauaks saanuks ühe RB viadukti rahadega elus hoida?
 
 
Ülihea tunne aga, et mõlemad alleed - lehise-saare-pärna ja saare-vahtra omad elus! Tõsi, mõned puud oleks väljalangenute asemel vaja istutada. Üks kunagi istutatutest läks ka kasvama.

 
Ja siiski elab küla niikaua, kui selles on toimekaid inimesi.

 
Ja on viljapuid, elupuid, sireli- ja pärnahekke ja palju muud.



 
Üllatav küll, aga olen jõudnud siin elada lausa 4 korteris!




 
Ning aiamaid on vist rohkem kui mõnes teises vallas kokku!

 
Tiigi kaldad taas puhastatud. Küll oleks tore, kui sellest saaks lastele ujumiskoht!




 
Angerja oja on jäänud aga väga veevaeseks.


 
Ussitanud olid, sunnikud, aga mõne ikka sai.

 
Ja sillake korralike käsipuudega.


 
Metsvits. Või maavits? Ikka mets vist...
Googeldamine näitas, et veel ma seniilne pole. Lihtsalt määramise poole pealt viletsa mäluga ja andetu.


 
 
Merikotkaid meil nüüd palju ja suuresti tänu ühingule Kotkas ning ka puhtamale loodusele.



 
Mõnusate pilvedega on veel nauditavam pildistada ja iga jupp vastaskallast tundub nii elus ja puutumatu.














 
Osalt on tee järve äärde mõnusalt varjuline.....

 
Ka see nire olnuks kunagi Vääna jõe alguseks. Kuid jõgi inimese poolt ümber suunatud.


 
Suvi hakkab lõpu poole tüürima, põdrakanep näitab seda alati.

 
... teisalt on siin vasakul nähtav võsa mõned aastat tagasi raadatud, aga ei tulnud vist kellegi pähe, jätta siingi kased alles?

 
Angervaks. Nagu kunagi üks õppejõud olla öelnud, kui ladinakeelne nimi meelde ei jää, meenutage Unelmate Filippi...




 
Linnukasvatus küll enam pole, aga mõni lindla leiab ikka kasutust.





 
Siin oli külapood, nüüd pole enam midagi...
 




 
ja pea kümmekond seeneringi, arvatavast aasnööbik.


 
Siin alla aga midagi pirakamat...

 
Ehk need.



 
Ja hea vanu sõpru kohata! Istuda aiamaal ja olemist nautida.





 
Liblikatest oli näha aga peamiselt lapsuliblikaid.


 

 
Selle asemel, et tee laimaks teha ja peaga mõelda, tehti karmanid, kuhu sõitja kogu kolonni hinge kinni tõmbab....



 
Kohilas oli aga täna kuulda pikki rongipasunaid. Saadeti ära raudteelasest Grand Old Man....


 
Kaua oodatud, kaunikene! Linna jõudes sai aga üles pandud midagi, mis igale Kalamaja või telliskivi tümakale silmad ette annab ja nostalgiat tekitab....