Ma teen tööd küll. Korralikult. Südamest!
Kunagi libises ühest kõrvast sisse ja teiset välja jutukesed, et ehk
võiks lühendada töönädala pikkust. Ega ma tookord väga ka süvenenud.
Olin ju ka noorem ning raudteel oli niigi vahel nõndamoodi, et oli 3-4,
isegi 5-päevaseid puhkepäevi! Nautisin neid alati, selline võimalus
annab ju erilise shansi minna näiteks rattamatkale mööda Eestimaad!? 2
päeva selle jaoks on vähe (ka kalale minekuks või muuks). Selle ajaga
jõuad ehk trenni mõttes mööda Eestimaad kihutada, näha aga eriti ei
saagi! Aga nägemine ehk siis tajumine ongi ju põhiline!
Mõnda aega tagasi aga hakkas see teema vägisi pähe tükkima. Kui aus
olla, siis isegi ei mäleta, millest! Tugeva tõuke aga sai see viimati
Kuressaares turismikonverentsil olles!
Äsja aga sõber saatis lingi (ma polegi veel guugeldanud ega süvenenud rohkem, kui ühe teise loo leidnud.
Ma isegi ei tähtsusta niivõrd seda 70-nda eluaastani töötamist, kuivõrd
iganädalast korraliku puhkamise võimalust. Mille mõju on nii hoomamatu
(praegu mullegi), et suurt rohkemat, kui selle konverentsi raames, pole
mõelnudki. Ja juba nüüdki tundub see ääretult atraktiivne idee! Aga nagu
olen veendunud, siis võid sa siin Eestis olla nii edumeelne kui tahes,
stagneerunud mõttemallid ei lase kellelgi midagi teha.....
Mis Teie arvate?
Täpsustan: Ma pooldan vähemalt praegu täiesti 9-tunnilisi tööpäevi,
seega ei pea töönädala pikkus olema mitte 8, vaid 4 tundi lühem!
Tõenäoliselt on iga töötaja rõõmus, kui ta näeb, et kalendris on reedene
päev märgitud punasega ehk tegu on riigipühaga ning tema jaoks vaba
päevaga. Küllap oleks eriti vahva, kui selline asi korduks nädalast
nädalasse ehk olenemata riigipühast oleks reedene päev vaba.
Statistika kohaselt on energia kokkuhoid neljapäevase töönädala puhul
märkimisväärne ning tegu on ühe lihtsama viisiga, kuidas muuta majandus
keskkonnasäästlikumaks. Seda muuseas isegi juhul, kui nädala töötundide
arv ei muutu.
Vähem tööpäevi tõi kaasa selle, et kontoris särasid tuled vähem aega,
kokku hoiti nii õhukonditsioneerile kui muu tehnika käigus hoidmisele
kuluvat energiat. Ja kõike seda isegi siis, kui töötundide arv jäi
samaks.
Tõsi, Utah loobus oma eksperimendist 2011. aastal, kuna inimesed
polnud rahul, et nad ei saanud ametnike juurde vastuvõtule reedeti
minna. Ilmselt on siinkohal siiski tegemist sellega, et inimesed veel ei
oska oma aega ning käike piisavalt hästi planeerida ehk siin oleks
tarvis mõttemalli muudatust.
Neljapäevane töönädal pole kasulik üksnes keskkonna perspektiivist
lähtuvalt. Teadlased on välja selgitanud, et kolme päeva pikkune
nädalavahetus aitab meil paremini välja puhata, näiteks saame me sel
ajal käia väiksel reisil või väljasõidul. See omakorda võimaldab rohkem
veeta aega koos sõprade ja perega, mis on sotsiaalses mõttes kasulik.
Antropoloog David Graeber kirjutas hiljuti, et paljud meist töötavad
ametikohtadel, mis iseenesest on suhteliselt mõttetud. Mõttetuks
töötamiseks võib lugeda ka neid tunde, mil me oleme tööl kohal, ent
otseselt midagi ei tee ehk siis oleme kohal kohaoleku pärast. Selle aja
võiks suunata aga muudesse tegevustesse ning vähendatud töötundide ajal
suurendada produktiivsust ning kõike seda arvestades olla kokkuvõttes
energia- ja keskkonnasäästlikum.
Nick Srnicek ning Londoni ülikooli külalislektor Alex Williams
kirjutavad raamatus “Inventing the Future”, et töötamise olemus ning
tööturg hakkavad tulevikus automatiseerumise tõttu drastiliselt muutuma.
Suurem automatiseeritus tähendab, et paljusid tegevusi tehakse üha
efektiivsemalt, mis tähendab väiksemat energiakulu ning väiksemat
vajadust inimese töökäte järele.
Kokkuvõttes jõuame me olukorda, kus inimene otseselt enam töötama ei
peagi. See, kuidas ühiskonnad töö ümber jaotamisega toime tulevad,
sõltub suuresti aga poliitikatest ning sellest, kuidas seesugustesse
arengutesse suhtutakse.
Nagu näha, ei pea ma paljusid asju kirja panemagi, artiklis need olemas.
Ja igati nõus! Ka sellega, et "reedeti ametnike vastuvõtule minek" on
harjumise küsimus. Aga me oleme ju e-riik? kas 4-st päevast ei piisa???
Mis aga häirib, on see, et aastate jooksul on sel teemal rohkemgi
kirjutatud ja et asi ÄÄRMISELT MÕTTEKAS, PERSPEKTIIVNE JA OLULINE, siis
oodanuks, et võetaksegi käsile ja tekib KIIRE ning põhjalik arutelu, mis
peagi päädibki otsusega! 2009:
http://forte.delfi.ee/news/teadus/4-paevane-toonadal-kogub-poolehoidjaid?id=24831649
Üks lugu veel, aastast 2016:
Olen teemat puudutanud ka FB-s, üllatusega aga avastasin, et asjale ei
saada justkui pihta!? Aga kui edasi mõtlesin, et on ju palju lihtsaid ja
elementaarseid asju (millest ma aastaid kirjutanud ja põhjalikult),
millele ka absoluutne enamus inimestest pihta ei saa, siis enam ei
imestanudki. Kuid need, kes on meil edumeelsemad ja peaks olema meie
elitaarne vedur, need peaks ju ikka aru saama? Ahhetama ja ütlema: KAUA
VÕIB?
MIKS AASTAKS 2018 EI OLE IKKA VEEL MUUTUSI TOIMUNUD?
********************
22. 09. 18
Turismikonverents Kuressaares oli üks asi, aga 3 puhkepäeva Kubija spaas
kõige ehedam, sügava tunnetusega kogemus, mis veenis, et olen õigel
teel!
Minu kingitus Eesti Vabariigi 100. juubeliks ongi see! Ettepanek, mis muudab ajalugu!
Üks klipp aastast 1985
ReplyDeletehttp://archive.softf1.com/1985/1985_Excerpt_from_Jim_Hartz_show_Where_Wassily_Leontief_Suggests_that_Dumber_People_Should_get_Income_Without_Working.webm
ja üks link mu ajaveebi
http://martin.softf1.com/g/yellow_soap_opera_blog/calculated-ownership-company-calco
ning veel üks link ühele eriti heale raamatule
http://www.brainrules.net/about-brain-rules
Kui imestate, miks ma raiskasin oma aega
Riigikogulastele üldse kirja saata, teades, et neid ei huvita peale oma enda mõnusa palga absoluutselt midagi, siis mu vastus on, et ma vähemalt andsin neile šansi natuke targemaid mõtteid lugeda kui need mõtted on, mida nad oma alandlikelt, vaid bossile bossi poolt kuulda soovitavat juttu rääkivatelt, nõunikelt ja ametnikelt kuulevad. Ükski karjääri-ametnik ju ei hakka oma bossile otse välja
ütlema, et boss on looder, ei huvitu muust
kui vaid heast palgast ja vegeteerimisest ning
on suure vegeteerimise käigus
intellektuaalsent nii alla käinud,
et ei küündigi enam loomingulisi lahendusi leidma.
No mis teha. Vähemalt mina olen ilusti käitunud.