ESTONIAN BLOG

Soovi korral võite kirjutada ka meilile

loodusemees@gmail.com

Kui avaldate arvamust blogis, tuleb raport postkasti Teie külastusest, nii et saan esimesel võimalusel Teile siinsamas vastata.

Olen tänulik nii toetavate kui kriitiliste arvamuste eest. Ka sarnastest teemadest välismaal. Tähtsaim on see, et arvamused olulised mulle kui ka neile, kellest sõltuvad paljud otsused.
Kommenteerige julgelt, see oodatud!

Päikest!

Vaadake ka EESTIMAA BLOGI 2
http://eestimaablogi2.blogspot.com/
ja Looduse Blogi
http://llooduseblogi.blogspot.com/
FACEBOOK
https://www.facebook.com/groups/685489471517376/?fref=ts

neljapäev, 31. märts 2011

TEED. EESTIMAA KUI PADAORG 2

Postimehes austet transpordivolinik Siim Kallas mainib, et peagi teedeehituse tavapärased rahastamisskeemid varsti enam ei toimi. Teises artiklis muide mainitakse, et teedehoolduse raha läinud lumevallidesse.
Teedeehituse raha peaks andma kasutajad. Õige! Aga teid me kasutamegi kõik, raske oleks kindlaks teha, kes rohkem, kes vähem. Veel raskem seda mõõdupuud välja mõelda. Kas kiirabi kutsudes kõigepealt kiirabi juht maksab teekasutustasu ja siis jõuab patsiendini ning hakkab kõigepealt rahakotti otsima?  Kas liinibussijuht korjab reisijatelt "kümneka" ja tõkkepuu juures maksab? Kas jalgrattur maksab teeperve kasutamise eest?
Kui poleks üksikisiku tulumaksu vähendatud, oleks viimastel aastatel olnud teedehoolduseks ja ka muu jaoks tunduvalt rohkem raha! Mina pole isiklikult kunagi pooldanud selle langetamist ja oleksin raudselt nõus 26 %-le taastamisega. Andes sealt suurema osa teedehoolduseks, politseile, päästeametile jne, oleks meil nii sõit kui muidu elu tunduvalt turvalisem. Palju me oleme kaotanud riigiraha selle langetamisega? Aastate jooksul kokku ehk 10 miljardit krooni?

Kommides on tihti avaldatud arvamust, et tegelikult tulumaksu langetamisest võitsid enim suurepalgalised. Nii ta paraku ongi! Kes võitis 500, kes mitu tuhat! Kuus!

Pealegi on teede ehitus tihti kui teedeehitajatele võimalikult tasuva äri pakkumine. Liiga laialt ehitame viadukte ja neljarealisi teid. Aastate pärast väheneb autode arv kindlasti, seetõttu on selline kulutamine kahtlane.

Transpordivolinik mainib ka erinevate ühistranspordiliikide ühildamist. Muidugi võiks rongiga saada lennujaama, see oleks hea lahendus. Aga ei hakka me siiski lennujaama üle viima Parilasse!? Või viiks?
Samas ootan endiselt põnevusega, kuidas Põlvamaal alustatakse rongipeatuste ehitamist maanteest kaugele!? Ja ehitatakse lisa kilomeetreid teid, et ligi pääseda! Tihti praktiliselt läbi teiste hoovide.

Miks ei võiks asjaomased tulla vaatama, kuidas ehitatud peatused Keavas, Lohul, Raplas, Männikul? Kui ei taha rongiga tulla, siis tulge autoga! Praegu ju saab veel ilma teemaksuta...

Tegelikult ootan muidugi inimesi rongiga sõitma küll! Mis sest, et remont taas algamas! Hingake sügavalt sisse ja tutvuge sõiduplaani muudatustega. Kusjuures suvest saab piimarongiga mitte ainult Lätti, vaid ka tagasi. Ja loodetavasti Tartust õhtupoolikul kiirrongiga tulles ka ehk Türi rongile ümber istuda. Ja ehk ka Balti jaamas mõistetakse, et ümberistumiseks peaks rongid kõrvuti seisma. Mitte ei eelistata seisuteed tühjade vagunite liigutamiseks. Paljud inimesed annavad parima, et sõiduplaane veidigi paremaks teha.

Kui oleks tulevikus korralik ühistransport, muutuks tasuliste teede äri küll kahjumlikuks!

Edu ja olge ettevaatlikud kevadistel Eestimaa teedel!

P.S. Lisan siia paar küsimust mõtiskluseks, millest ka varem maininud.

Oraval kaks bussipeatust. Rongijaama minev pool kilomeetrit kavatsetakse remontida. Miks on see kasulikum kui teha üks ühine peatus?

Jaamades, kus ehitatakse lühike ooteplatvorm, ei tohi rong ülekäiku kinni panna. Kahe ülekäigu asemel tehakse üks ja pikk, minim 70 m jalgrada. Selle ehitus ja kindlasti hooldus tundub minevat kallimaks kui ühe lisa ülekäigu ehitus!? Näit Paluperas.

************************************************************

Tänud, Kardinal!

Eks kirjutis oli kergelt ironiseeriv muidugi. Samas piisaks nii öelda teedemaksuks automaks sõiduautodelt ja kaubaveomaks nii kaubikutelt kui veokitelt. Muidugi kui suured teed oleks tasulised, siis praegustest rahadest jõuaks kõrvalteed küll üliheaks teha. Kardan siiski, et siis leitakse teederahast suuremale osale rakendus mõnes teistes valdkonnas...

Samas tuleks maha võtta siis reisirongidelt infratasu.

Aga mainitud Orava ja Vastse-Kuuste tundub päris põnev näide, et valitsusliidu programm ei huvita sisuliselt küll kedagi. Sest olgugi tegeu pisiasjaga, tähendab see probleeme paljudele reisijatele. Ja ega ma ei usugi, et meil leidub keegi, kes vaevuks sellist otsust tegema! Kahju muidugi...

1. apr. 10224

kolmapäev, 30. märts 2011

LINNUTEE

Üllatavalt kaua jäin kõrvale Lennart Meri filmidest. Õnneks need taastatud ja tegemist vaieldamatult lemmikutega minu jaoks dok filmide hulgas. Praegu just film omaaegsest tegemistest. Oleks mõnus näha kogu materjali, mis tollal üles võetud.

Vahel olen mõelnud, et võiks olla (sat)kanal, milline näitaks just põnevaid dokfilme, meie ajalugu, muusikat läbi aegade jne. Muidugi ka lähinaabrite omasid või üldse valikut Euroopast. Ma ei pea silmas tüüpilisi tänapäeva asju, mille tegemisel plaanis tekitada skandaale (a la Maimik jt), vaid tõsiselt huvitavaid filme ja saateid.

Tihti öeldakse, et Euroopa meid ei mõista ja keegi veel. Oleks ajaloo dokfilme saanud oma kanalil levitada ja näidata, mõistetaks meid hoopis paremini. Aja Lood, laulev revolutsioon jpt.

Parimat!

teisipäev, 29. märts 2011

http://www.youtube.com/watch?v=12BLVY-XVnw

CARPE DIEM 2

Lõpuks ometi maal!
Rattasõiduks ilm niiske ja mitte kõige nauditavam. Kuid koju jõudmist see ei sega. Mõtlesin juba eile, et tulen ja kuulan mingigi aja muusikat. Isegi mida kuulata oli juba selge. Aga plaate ei leidnud! Olen vist kellelegi kuulata andnud ja see võrdub tänasel ajal pea et ilmajäämisega. Sest ikka satuvad plaadid kuhugi teise riiulisse ja...nii nad läinud ongi.

Poisikesepõlves sai alati kinos käidud, oli milline film tahes. Vaid väga üksikud filmid jätsid saali tühjaks. Sai vaadatud sõjafilme ja komöödiaid ja Goijko Mitic`it ja Dean Reed`i ja india filme ja.... kõike ei jõuaks üles lugeda!

Minu jaoks oli aga üks olulisemaid filme, kus peaosas üks laulja. RAPHAEL. Vene ajal ju igasugust muusikat ei liikunud, seda aga küll. Kinno tuli film "Kui Sind Enam Ei Ole". Süzheees oli põhiline noore laulja armumine naisesse, kes Hiroshima tagajärjel oli parandamatult haige ja suri. Laulud oma võõrapärases keeles ja hingest tulenevalt olid aga võrratud, Raphael aga äärmiselt eripärane. Ja eks iga oli selline...vastuvõtlik! Nii olingi paar aastat hiljem üllatunud kui tuli järgmine film: "Las Räägivad". See mul nüüd õnneks ka plaadil. Nüüd vaadates filmid naiivsed, aga tollal... Kas me muutume aja jooksul? Või jääme tegelikult otsime kõike seda sama, mis tollal?
Pluss 3 suurt vinüüli ja kolm väikest. Vinüüle sai ostetud, mis vähegi meeldis. Nii lisandusid Manuel ja Salvatore Adamo jpt. Aga Raphael jäänud mulle hinge! Aga..., oot, tõstan kaktused vinüülimängijalt Radiotehnika-301M-stereo maha ja kougin vinüüli välja!!!

Super! Kusjuures plaadid krõbisevad pea nagu vene ajal vanad 78 kiirusega plaadid! 
Raphael ja Halleluuja! Kusjuures alles tänapäeval uusi plaate ostes sain aru, et ta laulnud ka palju usuteemalisi laule.

Üldse ei kujuta tänapäeva noored ette, missugust tohutut kogust muusikat sisaldavad vanad vinüülid. Ja milliseid esinejaid!? Ehk tuleb tuttav ette Tom Jones ja veel mõni. Aga olid ju Dean Reed, Paul Mauriat, James Last, Joe Dassin, Teach-In, Demis Roussos, Glorya Gaynor, Silver Convention, Adriano Celentano, Smokie, Andy Williams, Francis Goya, Pesnjarõ...

Lööge mõni nimi Youtube`ja vaadake, mis üllatusi sealt välja tuleb!? Muidugi kui mõnes nimes vigu sees pole. Ka võib näiteks Pesnjarõ asemel olla Pesnjari jms. Aga kunagi ei tea, mis võib päeva nauditavaks teha....

Vahel olen mõelnud, et mõni raadiojaam muu seas võiks teha saatetunde ka möödunud aegade muusikast. Ja ka tänapäevast. Ma ei mõtle Eminemi ja muud sellist, 50 cent või kopikat, vaid ikka muusikat. Mida me teame ungari, läti, saksa, soome, islandi, saami, hispaania, rumeenia ... muusikast? Tegelikult ju ainult killukesi! Ometi olid ju Lokomotiv G, Raimonds Pauls, Lado Leskovar, Samotsvetõ..........

Poisikesest peast meeldis mulle Dean Reed`i Together. Ja meeldib ikka... Kas on vahet, et Dean tembeldati punaseks lauljaks? Ei ole... Kuulan ikka. Sõnu ma ei kommenteeriks. Kes tahab kuulab ise...

TUISUILMAD EI TAPA LAULULINDE...

Sellise pealkirja all täna artikkel Pärnu Postimehes. Eedi Lelov kirjutab kenasti inimeste kirjadele vastuseks. Ja hea on lugeda, et tallegi meeldib kui inimesed muretsevad lindude pärast!

Tavaliselt tundub küll, et valdavalt saavad linnud tuisus-tormis hakkama. Vahel küll kahju vaadata. Mure vaid siis kui lumesadu tõesti paks ja tuiskab täis kõik kohad. Aastaid tagasi oli aprillituisk küll selline, mille tõttu linnud kogunesid maanteedele ja palju hukkus neid just autodega kokkupõrgete tagajärjel.

Mis on saanud aga konnadest teel? Sellega tegelesid paljud ja kaardistati eriti aktiivse liikumise kohti. Minulgi kodu lähedal selline, kus "halvimatel" aastatel hukkunud tuhandeid konni. Rattaga sõites oli see märgatav, autoga tõenäoliselt mitte. Ehk tõesti vaja aktiivsemalt tegeleda sellega, et teeremondi korral tehtaks kindlasti konnatruubid jms.

Kitsedele-põtradele aga konnatunnelid ei aita. Aastas hukkub meil rongidega kokkupõrke tagajärjel aga tohutult metsloomi. Raske on hinnata tegelikku arvu. Kord panin üles raamatu, kuhu palusin vedurijuhtidel kirja panna kokkupõrked ja ka huvitavamad nähtused. Paraku sellega kaasa tuli vaid ehk 10 % vedurijuhtidest, teistele see huvi ei pakkunud. Umbkaudse hinnangu järgi võib aastas hukkuda sadakond põtra ( ja ei ole hea tunne seda näha!), mitusada kuni tuhat kitse, väga palju kährikuid ja väikelinde, ka kullilisi ka kakulisi. Ühe händkaku tõi sõidust tulnud vedurimees mulle, sain selle edastada Loodusmuuseumi ja loodan, et vähemalt topisena jätkab ta ajas kulgemist.

Võimas ja samas hirmutav kogemus oli mul Tabivere ja Kaarepere vahel, kui mingi korjuse kallal olnud merikotkas lendu tõusis ja vaevalt meetri kaugusel esiaknast üle rongi kandus. Tiivaulatus ikka laiem kui esiaken! Hiljem jõudis alles kohale kerge hirmutunne! Aga loodan, et ta pääses, sest midagi näha hiljem samas ei olnud.

*****************************************************

Vaata ka Postimehes "Hilisel ärkajal jääb porr nägemata".

esmaspäev, 28. märts 2011

VEDURIJUHI AMET - KÕIGE SURMAVAM JA KÕIGE ROMANTILISEM... 2

Kevad tulemas ja hanged ometi ülesõitude lähedal väga kõrged. Auto tuli Sürgavere poolt ja kadus lumehangede varju. Pasun pasundas, aga autojuht nägi rongi viimasel hetkel. Õnneks tee korralik ja pidurid mõikasid. Mina oma kiirpidurdusega jõudsin seisma jääda muidugi kaugel...

Mõned päevad varem kaubik Lohu kandis sõitis raudteele. Kiirpidurdus. Õnneks jõudis ta kiiresti tagasikäigu anda ja ka ratastel oli pidamist...

Kuidagi kõhe kui mõelda...
Päikesetõus Viljandimaal.



***************************************************************

Aga meeldivam asja juures, et keegi Edela kodulehe veisbukis kiitnud pühapäevaõhtuse Tartu-Tallinn rongi teenindust! Seda lugedes muidugi kõrvad liiguvad...

Tänud!

AMETNIK JA RAHVAS 2

Eoto: mina.
Foto on illustratiivne! Igasuguste seoste otsimine Ametnike, Rahva ja Ühispeatuste ootepaviljonide vahel on Teie endi vaba tahe!

Sain KMK Teede- ja Raudteeosakonnast vastuse ettepanekutele Narva liini ooteplatvormide teemal. Kirjutasin mitmete peatuste kohta üksikasjalikult. Vastuses:
"Täname Narva liinil rekonstrueeritavate platvormide kohta esitatud ettepanekute eest. Võimalusel võtame need arvesse."

???

Mis nüüd peale hakata selle vastusega? Käega lüüa?

Eks õigem oleks. Aga siis pean ise aastaid seal sõitma ja kuulma reisijate kaebusi. Või uputama reisijaid lumme. Kartma, et keegi võib selle tagajärjel kannatada...

Oehjah!!!

*********************************************************

Tänud, Kardinal!

Nii ta kipub olema, kuigi sissekasvanud viisakus ja ka kellegi õpetused "kuivast, asjalikust ja emotsioonideta bürokraatiast" takistavad olemast inimlikult suhtleja ning kergelt ka emotsioonidega vaidleja. Sest oskan seda küll, aga teiseltpoolt ei mõisteta ehk. Ometi: vaidlustes sünnib tõde...
Siiski hoidubki Ametnik pigem vaidlustest. Sest vaidlustes võib selguda tõesti, et midagi oleks vaja muuta või teisiti teha. See aga tähendab lisatööd. Ja selgitusi teistele oma asutuses või kus iganes. Suhtlemist tõepoolest jääb puudu ja vahel vihjatakse ka, et "sealpool" tegelejaid segavad suuri asju tegemast just murelikud kodanikud, seltsimehed...ja teised putukad. Ise üritan küll võimalikult mõista teiste poolte probleeme jne. Siis olekski teoreetiliselt tore eeldada, et aastaid "asja" sees olnud inimeste arvamusi tasub kaaluda ja vaielda, isegi pigem kaasata protsessi.
Olen sellest siin-seal kirjutanud, et kunagi oma külade bussiliine sai kogu aeg nihutatud rongide järgi. Ametnikud mõistsid seda ja tulid vastu.Ka ühe bussi puhul sai katseliselt lisatud sissepõige ja seda muidugi peale väikseid vaidlusi. Ja nüüd on see tõenäoliselt ainus liin Eestis, mis säilinud endisel kujul. Kusjuures vajadusel bussiaegade muutmine toimub juba loomulikuks tunnistatud vajadusest...
Erineval tasemel teemal arutledes olen kuulnud erinevaid arvamusi. Küll pakutakse põhjuseks ükskõiksust, küll vastutusekartust ja selle teistele lükkamist, küll arvamust "meie oleme ise targemad". Ma ei tea, mis neist õige, mis vale. Ometi sõltub valesti tehtud otsustest tulevikus palju rohkem kui praegu arvata oskaksimegi.

Mida võib kaasa tuua näiteks vales kohas platvorm kuskil peatuses? Muide, enamus olukordi korduvalt ajaloos "läbi mängitud"!
1. Mittevõimalikuks reisijatele sobiva sõiduplaani koostamise, sest rongide vahetusteks sobivaid jaamu vähe.
Selle tagajärjel võivad sõiduplaani ajad osutuda halbadeks ja väheneb sõitjate arv..
Rongide hilinemiste puhul samuti suurenevad hilinemised veelgi, kui plaanis sõitvat rongi ei saa järgmise jaamani saata.

2. Pöörangute rikete, ilmastikutingimuste jm tagajärjel seisab rong tund(e) kuskil metsavahel, sest läbilasketeid ei saa valida. Või kui valitakse halvimast parim ja rong teele, kus puudub platvorm... Muidugi püütakse reisijad maha ja peale aidata, aga olukord on keeruline.

3. Hilinemiste ja muude probleemide korral võivad tekkida ümberistumisprobleemid kümnetel-sadadel reisijatel.

4. Väheneb reisijate hulk, suureneb autokasutajate arv, rohkem saastame õhku, piletitulu osakaal dotatsiooniga võrreldes väheneb, lisandub dotatsiooni juurdeveoliinidele, kasvavad "ülearuste" bussipeatuste hoolde- jm kulud...

Milline saab olema Ühispeatus tulevikus Sürgavere ülesõidul?
Sarnased olukorrad on kaasa toonud reisijate pahameele, milline enamasti paisatakse teenindajate kaela, mis omakorda toob kaasa stressi, närvipinge, mis omakorda viib lausa haiguslehele minemiseni... Rääkimata pingete suurenemiseni olukorras, kus seljataga sadu reisijaid ja...

Kusjuures see pole miski luul! Kes asja sees olnud, teavad väga hästi, millest jutt! Tegelikkuses samad olukorrad kauplustes või kus iganes! Kes kogenud, mis tunne on pärast rooli minna? Või kodus end välja elada?

Loomulikult ei ole selliste asjade ainupõhjus ooteplatvormide vale asukoht! Kuid see üks tilluke osake teeninduskultuurist ja suhtumisest klienti! Olen ise teinud vigu peale "arvamustevahetust" klientidega! Ja hilinemised üks suuremaid pahanduste põhjustajaid.

Muidugi on sellistele punktidele esitatud vastuväiteid. Näitek p 1: sõiduplaan koostatakse ikka jaamade võimaluste järgi, aga mitte ei arvestata platvormide ehitusel sõiduplaane. See on ju nonsenss!
Kuhu mahuvad reisirongid?

Aga palun, vastuväited alati oodatud! Sest vaidlustes sünnib tõde!

28. märts õhtul.

PUHKAMINE EESTIS 2

Hea meel on aga positiivsete nähtuste ja tegemiste üle. Pikemalt on tegeldud Soomaa bussiliiniga ja Pärnu ning Viljandi Maavalitsuste tegemiste tagajärjel olen selles suhtes üpris optimistlik.
Põhiidee liini puhul oleks järgmine:
Buss hommikul väljuks Pärnust, teeks vahepeatuse Ühispeatuses (Pulli või Tori, reaalsem Tori, kuigi Tori vallavalitsuselt pole kippu ega kõppu), edasi läbi Tipu Viljandisse ja taas rongijaama. Siis tagasi Pärnusse. Õhtul sama ring uuesti.

Küsimus muidugi, millistel nädalapäevadel. Rahuldav variant oleks R,L,P. Siis sobiks natkajatele ja ka kohalikele kaugemateks asjaajamisteks. Ümberistumine aga aitaks tagada liinile suuremad lootused säilimisele, selle kaudu siis ka kindlustunde. Samas oleks võimalik nädalavahetusel perega tulla Tallinnast, Sakust, Raplast jm puhkama. Vajadusel nädalavahetusel mitu kohta läbi käia ja bussiga ööbimispaika sõitma.

Soomaa üks imelisemaid piirkondi ja matkaradu igale maitsele. Lahked inimesed ja Tõramaa infokeskus. Kanuu- ja räätsamatkad. Jõed ja jõed. Puhas õhk ja vaikus. Olen ise mitmeid kordi käinud, ikka aga vähe sellest. Korra sõitsin aga rattaga Torist Kaansoo kaudu Võhmasse. Kargel varakevadel. Peale seda olen rattamatkaks kohase riietuse koha pealt poole targem...

Foto: mina.

Küll mitte Soomaa rippsild, aga vennake Võrumaalt!
Pole lihtsalt oma Soomaa pilte veel arvutisse pannud.

*********************************************************

Näh, täna PM kirjutas rahaeraldusest Pandivere paeriigi infokaartide paigaldamiseks. Kuigi keegi kommentaator arvanud, et eks seegi läheb"paeriigi karstiprakku nagu eelnevadki miljonid, siis ma päris selline kõigist halva ootaja ei ole. Usun, et sellest on taas abi matkajatele, olgu see siis Tamsalus või Kiltsis, kuhu ka ehk selline mõnus Ühispeatus tuleb.
Tuled rongilt või bussilt, astud külapoodi, võtad hea Paeriigi ehk Viru õlle (muidugi võiks kohapeal lausa koduõlut müüa), mõtiskled kaardi ees, kuhu edasi! Ja ongi matka algus head matkaõnne toetav...

04. apr. 10224

ÜHISTRANSPORT 2

Ka selle teemaga peaks edasi minema. "Ühistransport" algse teema juurde lisasin mitu kannet ja ka kommentaari.
Nüüd aga kohe-kohe algamas teeremont.

7. apr algab siis remont lõigul Türi-Viljandi. Hea on see, et mitmete peatuste puhul muutusi oodata. Nii tuleb Sürgavere peatus asulale lähemale. See ehk parim muudatus! Ka Ollepa maanteele lähemale. Seda enam, et tihti just autodega tulijad. Loodetavasti parkla lahenduses bussipeatusega jääb alles ringipööramiskoht ja ehk saabki ühise ootepaviljoni. Ilmastikukindlama.
Palju aga Sakala artiklite puhul juttu olnud Paala peatusest. Oleks see rongipeatus vajalik ja õigustatud? Lugedes komme, tundub, et jah. Tutvudes Viljandi linna seisukohtadega, pole aga mingit lootust. Sest linn ei taha isegi Viljandi platvormi juurde korralikku bussipeatust ehitada. Kuigi praegune plats tihti autosid täis ja ligipääs ebamugavam kui oleks vahetult ülesõidu juures. Ja parem oleks ühildada Viiratsi, Peetrimõisa, Karksi jt bussidega.
Tulevikus kindlasti ka Soomaa liiniga.

Et aga bussiga rongilt remondi ajal jõuda Viljandisse, peab sõitma sama bussiga raudteejaama ilma peatuseta linnas??? Või eksin? Niigi buss jõuab hiljem ju...

Küll aga võiks (kasvõi broneerimisega) tagada ühesl bussil mõned kohad jalgratastega. Nii 4-5. Vastavaid busse ju on ja miks mitte testida sellist teenust. Sest tegelikult oleks see vajalik Virtsu jpt bussidele. Siseturismi arendamiseks.

Hirmuäratavam on aga teeremont Tallinnast-Tapani. Mullu väljus mõni rong Tallinnast paari tunni võrra tavapärasest hiljem. Segadus oli kohutav ja langes nii reisijate arv kui piletitulu. Mis tänavu?

Pakkusin küll kirjas idee kehtestada remondiperioodiks ühtne, aeglasem sõiduplaan. Võib ju tekkida ka väikseid hilinemisi, aga reisijatel vähemalt suhteline kindlustunne. Võrreldes nullusega. Vastus AS EVR Infralt ..., noh ütleme et viibib. Ja plaan vähemalt lähipäevadeke tehtud nagu ... mullugi...
Eks rongid siis viibi ka. Aga kevad tuleb ja ega siis oodata väga külm ka pole. Kui tuuline, siis mõne peatuse lähedal ikka metsatukk on...

OOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOO

Tänan, Kardinal!

Muidugi rongis mugavam. Aga tänavu ju terve suve Türi ja Viljandi vahel vaid bussid!? Ja see suund on rattamatkajate hulgas vägagi populaarne!

Aga sellega seoses võiks mõelda soodustustele. Ja eelkõige, et pakkuda peredele (eriti ju paljulapselistele) paremaid sõiduvõimalusi, võiks just PEREPILET olla 50% soodustusega!!!

Ja mitte ainult elektri- ja diiselrongides vaid ka bussides võimalusel!?

OOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOO

Tänases Tartu Postimehes kirjutas Martin Pau tuisuväravatest. Tore, et teisedki seda teemat puudutavad, sest need oleks väga vajalikud.

Maaomanikega probleemide vältimiseks tuleb leida kompromisse ja vajadusel suurendada teekaitsevööndit. Sest meil võetakse paraku tavalisena kui ka puud näiteks ulatuvad (raud)teedele kukkuma. Ja ka elektriliinidele. Õige see pole, erandeid teha vaid üksikutele puudele või "ristimetsale".

Muidugi tuleb ka kuusehekke hoolda ja jälgida, et nende ümber kulu ei tekiks. Ehk võiks ikkagi uute teelõikude puhul tagada võimaluse näiteks kasvatada nii kuusehekki kui biokütuseks vajalikku rapsi!? Kusjuures oleks  ju mõlema "peremehed" olla kohalik talumees!?

ÜHISPEATUSED 3

Tänud kommi eest!

Ja lp Kardinalile samuti. Just nendele punktidele ma üldiselt viitasingi.

Mkm-iga saab veel suhelda, vahel neile vägagi tänulik. Kuigi vastused kipuvad tulema 30 päeva piirimail ja ülegi. Vahel ka sisutud või konkreetsete terminiteta. Nii võib "... tee ääres" tähendada nii teedevahelist kui ääreplatvormi, aga vastusest kindel ei saa olla.
AS EVR Infra ei vasta. Mitte ühelegi kirjale ja paraku nende leib ei ole reisijad. Kuigi see ei õigusta neid ! Töö peaks olema tehtud nii et, järgmised 30 aastat vaid kiidetaks. Tegelikkus ja reaalsus hoopis teine. Nii ka sõiduplaanide poole pealt.

Hirmu teeb ka kommist tulnud peatuste nimekirja vaadates. Sest enamuse neist platvormidest teeb vist sama ehitaja, kes Tartuski uue platvormi. Selle kvaliteet on aga olematu, platvorm lausa eluohtlik. Eile jälgisin, kuigi osa veel lume all. Juba on hakanud kivide alune liiv vajuma, kevadeks võib see päris hulluks minna. Katusealuste juures võib vajunud kohtades jala välja väänata. Kivid väga ebaühtlaselt pandud, osa neist erineval kõrgusel ääreplaatidega ja komistamine nende taha väga lihtne, see aga võib kaasa tuua väga ohtlikke olukordi! Üldse puudub sellel platvormil korraliku töö väljanägemine, erinevalt näiteks Tamsalust või Männikust.

Kohalikud külasahinad sahistavad, et ehitusel ala spetsialiste pea polnudki, ehitajateks aga täiesti oskusteta odav tööjõud. Kui palju tõepõhja all, aga kvaliteeti jälgides kipun seda vägagi uskuma. Ja mõtlema, milline kvaliteet peidus osal... Mida me ju läbi pealispinna ei näe...

Valitsusliidu kirjadest ma ootaks (nagu juba kirjutasin) eelkõige indikaatornäidet. Kuigi ümberotsustamine ebamugav ja ka veidi kulukas (aga see juba mittesüvenemisest ja ettepanekute eiramisest, nagu ka Veriora puhul), peab mainima, et eksimuse tunnistamine oleks juba samm paremuse poole. Seega minu jaoks ORAVA ja ka VERIORA, VASTSE_KUUSTE need näited, mis panevad paika programmi punktide ja reaalse tegevuse sobivuse.
Tähendab ju nendes peatustes kõrvalteede äärde ehitamine, et kaob tulevikus võimalus vajadusel reisirongude vahetusi korraldada. Ja ääreplatvormina peatee äärde jääks ära rongide venimine. Rääkimata kokkuhoiust bussipeatuste arvel ja ümberistumiste parandamisest.
LEHTSE puhul kui ma õigesti aru saanud, siis asukoht nihkub Tapa poole ja mida lähemal see kohalikule "marketile", seda parem. Lisaks poe ja raudtee vahel ideaalne plats parkla jaoks. Muret pole ka kaubarongidega, sest jaam likvideeritakse.
KILTSI puhul vallavalitsusega sama meelt, et platvorm peab olema ülesõidu juures. Nemad soovivad küll ühele poole, aga see tähendaks pöörangu edasitõstmist, et saaks ehitada peatee äärde. Minu silmis ülesõidust Tamsalu poole parem - seal vaba ruum ja mõlemal pool teed, See aga annab lausa ideaalse võimaluse parklakohtade ehitamiseks piki ooteplatvormi teist serva! Ka bussipeatuse koha pealt tekivad valikud.
Paraku vist eelistatakse kõrvaltee ümberehitamist, mis kallis. See oleks loogiline vaid siis kui 3. tee (või ka 2.)pöörang ka viiakse paarsada meetrit eemale ja pöörangu ning ülesõidu vahele peatee äärde tuleks platvorm. Ettepanekud on tehtud korduvalt, vallavalitsus südamega asja juures, kui ainult otsustajad südamemurdjad poleks...
Vägeval hea variant, küll aga peaks PEDJAL kindlasti viima lühikese piimapuki asukoha jaamast välja. Mitte mingit põhjust seda vanasse kohta jätta pole. Paraku aga ei ole ametnikel millegipärast tahtmist koostööd teha. Kardan, et põhjuseks just EVR-i poolne jäik suhtumine. Nii et pole ma esimene ega viimane.
Teivaspeatustega Tartu-Orava vahel vast enam-vähem asi laabub.
Vana-Kuuste puhul nihutamine kaugemale viib aga lähemale ühele bussipeatusele ja seega võib sealgi hästi minna.
TAEVASKOJA jt piirkonna nimesid lugedes tuleb aga meelde hoopis teine probleem. Iga küsimise peale jalgrattakohtadest uutes rongides, vastatakse kõva häälega: Jah, on olemas! Aga millegipärast ei vastata küsimusele, mille põhjal arvatakse, et meil rattureid nii vähe sõidab... Mina näen päevast-päeva midagi muud! Ja selle vältimiseks oleks pidanud kohad ikka kõikides vagunites olema, pannakse sinna siis rattad, vankrid või pagas. Ja kui pole midagi saaks ju kasutada liikuvaid istmeid vms. Kaebusi hakkab tulema uute rongide puhul. Palju kaebusi. Selleks ei pea olema prohvet Järva-Jaan...

Sest korduvalt kirjutasin, et Tartus on vaja uuele platvormile ligipääsuks ka ühte ülekäiku. Loomulikult ei aitaks siin EVR-ile kirjutamine ega helistamine. Ja kaebused JUBA tulevad. Paar päeva tagasi oli inimene vankriga hirmus hädas ümberistumisel. Muidugi pole tulevikus probleemi kui Valgas-Oravalt tulevate hommikuste rongide puhul ümberistumiseks aega ligi pool tundi, mis kuuldavasti (sõiduplaanide kavandeid vaadates) võimalik. Saab vaid jälgida tuttavat stseeni filmist "Mehed ei nuta" -kohvrite, vankrite ja muuga. Aga kogu meie elu ongi üks suur komöödia, öeldi M-Klubis. Muide, tõeliselt tippsaavutus, võite vaadata.

Komöödia ei ole aga ümberistumine ka Tallinnas. Ideaalselt hea võimalus oli vana plaaniga R ja P Tartust tulevalt kiirrongilt Tallinnas  istuda Viljandi kiirrongile. Sest seisid rongid kõrvuti 4. ja 5. teel. Kuigi aega vaid minut, siis üldjuhul oodati kenasti ära. Nüüd aga juba maist lükatakse 5- teele Moskva koosseis kuigi tühje teid küll. Ja minutiga jõuda 4.teelt 6-le...
Nii ka eile, jõudsin Tallinna vaid minut või kaks hiljem, aga ei peetud võimalikuk Viljandi rongil tiba oodata lasta. Ja siis selgus, et samal päeval jätsid Tartust Tallinna sõitmata neli inimest rongiga just sellepärast, et ei saa ümberistuda. see tähendab u 30 eurot saamatajäänud tulu. Kui palju aga võib saamata jääda sellise ükskõiksuse tagajärjel aastas? Üle Eesti? 3000? 30 000 eurot? 500 000 krooni?
Rääkimata ebamugavustest reisijale ja ühistranspordi populaarsuse langusest...

(Vahepeal sain just vastuse MKM-i Teede- ja Raudteeosakonnast. Osakonna juhtataja hr Jaan Tatteri sõnul pole saastekvootide rahade paigutamise valdkonnas otsuse õigust. Küll aga peaks olema õigus elektriautode (ja -mopeedide) laadimispunktide asukoha otsustamisel?).

Ja arvate, et EVR-le pole kirjutatud?

Selline on meil suhtumine reisijasse reaalses elus. Lootust annab muidugi IRL-i arusaam, et vaja on Lilleküla reisiterminali. Aga seniks see siiski väike lohutus...

Päikselist päeva!

*****************************************************

Tänud, Riik ja Raudtee!

Tundub, et kogemus puudub üldse ja isegi ilumeele osas! Tõenäoliselt on siiani töötatud vaid kuvalda... hantlite ja muu sarnase instrumentaariumiga...

Plohovata on ka see, et Tartus taas kasutati kumerklaasidega valgusteid. Valgusetoon sarnane fooride kollasele ja segavad nähtavust nii lähenemisel kui seisu ajal peegleid jälgides. Aga eke seegi ole näide sellest, et kirjade puhul ei loeta ega süveneta! Korduvalt ja paljudele rõhutanud! Ehk vahetaks keelt?

Jõgeval lausa ohtlik, pöörangurajooni valgustus paaritus kõrikus segab sissesõidufoori A nähtavust ülitugevalt ja kuna ka foor puhastamata-reguleerimata, siis... Ka muidugi korduvalt teatatud kuda nado!

Tean, et nõuka ajastul palju miinuseid, kuid vähemalts sõitis aeg-ajalt sidemehhaanik liinil ja kontrollis fooride nähtavust. Nüüd on selline elukutse vist vaid muuseumis paberitel kirjas. Igal juhul kuulnud-näinud pole neid aastaid. Samas, ehk isegi õigem, foorid-tuled põlevad aastaid ja siis hanke korras miljonite eest tööd tegema! Vähemalt töö otsa ei lõpe...

Peaks huvi pärast tegema retke Eestimaa Uued Platvormid! Kohati tundub küll, et tööd tehtud korralikult ja südamega!

reede, 25. märts 2011

MUST MUKI

Täna kurb ja samas halenaljakas lugu. Hommikul tuli Liivalt Viljandi kiirrongile Must Muki. Suur, aeglane ja nunnu. Ja üksi! Et aga teda kaugele viia ei saanud, soovitasime tal Sakus maha minna, sest suukorvi põle, piletiraha põle ...ja mis sa ikka oskad peale hakata. Läks.

Lõunase Lelle rongi ajal istus platvormil, ju sai aru, et see rong ka sinnapoole. Viljandist tagasituleva rongi peale tahtis tulla, aga üks reisija ei lasknud. Küllap arvas, et Saku elanik! Jäigi õnnetult platvormile. Järgmisena tuleb rong Lellest...

Teatasin vähemalt loomade varjupaika, et kui keegi peaks otsima. Siiani...?

***********************************************************

Saaga jätkub! Sakust helistatud varjupaika ja Mukit püüdmas käidud. Siiani paraku tulemusteta! Loodame, et lõpeb kõik kenasti!


29. märts 10224

ÜHISPEATUSED 2

IRL ja Reformierakonna valitsusliidu programm.
Transport.
4a: arendame kvaliteetset ühiskondlikku transporti nii maal kui linnas, et oleks tagatudpiisav ühendus kõigi Eesti paikadega ning bussi- ja rongitranspordi parem haakuvus.
4b: tõstame reisirongiliikluse tihedust, et maksimaalselt ära kasutada kiiremate rongide võimalusi.
4c: mõjutame linna- ja elamuehitust selliselt, et töökohtade, kaupluste, koolide, lasteasutuste ja elukohtade vahel väheneksid.
.......Lühendatud tekst.

Päris meeldiv!
Vaatame lähiajal, kas
* Orava raudteejaama lähistel tekib kahe bussipeatuse asemel üks ja kas uus ooteplatvormi asukoht on maantee vahetuses läheduses, ning kas bussipeatus on rongipeatuse vahetus läheduses?
* Veriora raudteejaama lähistel tekib kahe bussipeatuse asemel üks ja kas uus ooteplatvormi asukoht on peatee juures, et maksimaalselt ära kasutada kiiremate rongide võimalusi?
* Vastse-Kuuste uus ooteplatvorm on peatee ääres, et  maksimaalselt ära kasutada kiiremate rongide võimalusi ja lähemal ülesõidule, et tagada bussi- ja rongitranspordi parem haakuvus?
* Vesse peatus ehitataks Smuuli tee viadukti juurde, et väheneksid vahemaad elu- ja töökoha vahel.?
* Tabiveres ühendatakse rongipeatus ja Voldi bussipeatus, et tagada ümberistumisvõimalus sõiduks Lähtesse ja mujale, k.a. näiteks Jääaaja Teemaparki (eurorahade toel planeeritavasse turismiettevõttesse)?

Muide, Lätis, Riia piires, Zemitani peatuses asub rongipeatus viadukti all, trepist pääseb viaduktile ja otse viaduktil asub trolli- ja bussipeatused. Kas meil oleks see mõeldav? Vähemalt tulevikus!?
ZEMITANI
foto: Henri

Kas valimislubadustes märgitud Ülemiste ja Lilleküla reisiterminal ehitatakse, et tagada rongi- ja teiste ühistranspordiliikide parem haakuvus?

Punktis 9 ka saarte liiklusest ja praamide konkurentsist. Kas see võib tähendada kiirlaevade liiklust mandrilt saartele ja saarte vahel?

Juttu ka elektrilistest liiklusvahenditest. Kas laadimispunktid tekivad ka Ühispeatustesse?

Terve Eesti.
3c: apteegibuss.

Kas Ühispeatustesse tekivad parklad, et tagada ühtne teenusbusside seisukoht ühistranspordipeatuste vahetus läheduses?

Aga "pargi ja sõida" süsteemi kohta mul midagi silma ei hakanud. Ometi tekitasid eelnevadki punktid lootust asjade paranemisele!

Täna siis 25. märts anno 2011 ehk 10224 Maausuliste kalendri järgi.

neljapäev, 24. märts 2011

PALJASSAARE

Pidasin oma lubadust ja sõitsin Paljassaarde. Enne minekut küll lumesadu, aga see vaid mõni minut. Paljassaares rajad-teed veel suuremalt osalt lumevaiba all, kuid sai nii sõita kui ratast lükata. linde muidugi vähe, mõned varesed ja ka ülelendavad luiged, tiba ka linnulaulu! Mõnus ikkagi! Usun, et paari nädala pärast liigelda juba päris hea.
Meri suuremalt jaolt jäärüsi täis, kuid tuul liigutab seda edasi-tagasi. Hea muidugi see, et vaatlustorn taastatud, peab lootma, et pätte sinna ikka vähem satub. Kahjuks kaotati masu algul ära valvurid, keda seal varem näha võis.
Muidugi tähtis, et inimesed ei liiguks seal lindude pesitsusajal, aga see keeld rannal ja roostikus alles 1. maist! Mullusest meeles küll, et kiputi seal koeri jooksutama, see pigem vaid teadlikkuse probleem. Paraku koeraomanikud vahel kõige targemad ja kõige vähem oskavad mõelda teistele. Lindude rahule näiteks. Aeg-ajalt tundub, et mõnevõrra mõtlema paneb vaid trahvimine. Vahel muidugi ei aita seegi.
Nautisin tuult vaatlustornis, seejärel läksin Katariina kaile, kuhu tavaliselt pole jõudnudki.
Seal muidugi kulusid ära kaks kaasavõetud pirukat. Lindude toitmine suurel määral pole loomulikult hea, aga et mul vaid kaks imetillukest pirukat, siis ikkagi jagasin neid luikedega.
Jagamine aus! Piruka osa neile, viinerid mulle. Kuigi üks luik sisises lähenedes nii enne kui pärast pirukat, siiski arvan, et põhjus polnud toidu vähesuses, aga eks teine tal kõrvalt lähemalt tuttav..
Kailt mõnus vaade! Osaliselt tuul jää lahelt ära viinud, vesi selge.
Kalamehi oli ka paar meest. Uurisin, kuidas edeneb kuid tänane päev ei olnud neil küll vedamist. Paar tundi ja ei ühtegi kala...
Vahepeal küll kiskus mere poolt lumesajukski, aga see vajus "alla" ära.
Kail sain veidi ka mööda raudteed sõita. Huvitav, mis ajast need rööpad seal peaks olema?
Äratulekul märkasin pollarit või kuidas neid õieti nimetatakse!? Nimetus sealt pealt muidugi tuttav igale ajaloohuvilisele.
Tagasiteel põikasin ka Kopli Kalmistuparki. Lugesin kalmistu saatuse tutvustust ja kurvaks teeb, et aeg-ajalt ei suudeta surnutelegi rahu anda. Sedapuhku siis vene ajal.
Kopli tänaval huvitavad majad, peaks olema päris huvitav piirkond elamiseks. Ainult et kui kino ja/või kultuuritempli asemel kasiino ja vene piljard...

Fotod: mina

kolmapäev, 23. märts 2011

PILTE EESTIMAAST

Foto: mina.
Foto: Kadi

TERVISLIK MAAPIIM JA MESI

Soomes, Tamperes (vt Maaleht) kogutakse allkirju, et ei vähendataks pastöriseerimata piima lubatud müügikoguseid. Mina loomulikult tirin selle teema taas Ühispeatuste konteksti.
Kui Ühispeatustes ja üldse maal leidub võimalusi maapiima nagu ka muude põllumajandustoodete müügiks, siis peaks see olema igati tervitatav. Ostan tihti tänu naabrimehele piima just ühest väiketööstusest ja tõepoolest, paremat piima annab otsida. Samas on piisavalt lugeda olnud ka väikelehmapidajate murest piima realiseerimisel, sest kombinaadid ei võta nende piima tihti vastu just väikese koguse tõttu. Loomulikult on kulutused kõik vaja hoida kontrolli all, kuid just riik peaks tagama võimalused talumehele piima müügiks. Seega, olles ise teadlik hea maapiima väärtusest, pean täiesti loomulikuks vastavate võimaluste loomist peatustes. Mis võiks olla mugavam (reisijale) kui bussile-rongile või bussilt-rongilt tulles saab värske kauba kaasa võtta ning peagi see kodus lauale panna? Ka talunikel võib tekkida suurem motivatsioon väikelehmapidamist jätkata!

Siia lisanduvalt oleks sellised müügipunktid head ka muude toodete puhul. Varemalt olen sellest kirjutanud ning ühe toote suhtes tekkis samuti mõte Maalehte lugedes. Palju kirjutatakse mesinike muredest ja ka mee müügist. 5. märtsi Maalehes kirjutatud lugu Meepäevadest ahvatles mett ostma ning seegi vaid tõendus selliste müügikohtade vajalikkusest. Ehk leidubki just sellistes teeäärsetes kohtades inimesi, kes omavalitsuse toel valmis müügikioskit tegema ja teiste tootjate toodangut müüma. Eriti hea see sellises kohas, kus kauplused kaugel ja samas möödasõitjaidki lisaks kohalikele palju.

Sellised müügikohad ja aiapidajate-talumeeste-mesinike kaasalöömine võiks kaasa tuua nii mõnegi maapoe taastumise. Mis loomulikult oluline osa maaelu paremaks muutumisel!

Kui olen matkal käinud, siis heameelega ostaks ka just kohalikke tooteid. Kuid enamasti see võimatu, sest ei saa ju hakata jalgrattaga taludesse-majadesse sisse põikama, uurimaks, ehk leidub midagi müüdavat!? Lisaks inimeste tüütamisele oleks oht ka koertega "sõpruse" tekkimisele, sest kes see ikka soovib näha voorivaid "külalisi", pealegi viimati kahtlaste plaanidega õue sõitmas ja üle aia kiikamas!?

Head isu!

laupäev, 19. märts 2011

ÜHISPEATUSED

Tere!                                                                                                                  Foto: mina

Segaduste vältimiseks või vastupidi, tekitamiseks, toon osaliselt kahe teemaga seotud täpsustava osa siin välja.

ÜHISPEATUSED on siis rongi- ja bussitranspordi (või ka muu) ühine peatuskoht, millele idee järgi lisanduks parkla.

Miks eraldi? Püüan lihtsama jälgimise huvides tuua siia kokku kõik lisaväärtused, mis võivad olla osaks Ühispeatustest. Nii mul endalgi hea jälgida, milliseid "lennukaid" ideid välja käinud!?

PÕHIOSA:
Koos või võimalikult lähestikku on BUSSI- JA RONGIPEATUS NING PARKLA.

Vastavalt asukohale, asustusele, teedele, matkamarsruutidele, võimalustele, bussiliinidele, ja paljule muule võiks olla ühispeatuste osadeks:

* Ühine ootepaviljon (katusealune, ootekoda, kõetav kasvõi väike ooteruum).

* Müügilett, kiosk, vms koos või eraldi ootekojast. Toitlustuse või ka kohalike inimeste toodete müügivõimalusteks - juur- ja puuviljad, kala, lihatooted, aiasaadused, mahetooted, käsitöötooted jne.
Näited: Turukioskid Kohila jaamas.
            Peale teeremonti ja bussipeatuse valmimist sobiv koht Männiku. Hea asukoht, tihe maanteeliiklus.
           

* "Turupäevad" - Müük: istikud, kanad, väiketehnika. aiakaubad.

* Teeninduspunktid (hoones) - toodete müük ja parandus, apteegi müügipunkt, sideteenused.

* Pingid-lauad (koos või eraldi eelnevatest) matkajatele, ootajatele.

* Ühine info (kohalik, sõiduplaanid, turism jne).

* Ühine haldus - omavalitsus või Maanteeamet - lihtsam ja odavam hooldus, kulud, s.h. elekter, lumepuhastus jms.

* Rent - jalgrattad, autod, elektrimopeedid, sporditarbed, matkatarbed jne.
Näited: Suusaspordivahendite rent Saku rongipeatuse lähedal.

* Teenusbusside seisukoht - pangabussid, kauplusbussid, röntgenbussid (pole vist küll enam moes?), raamatukogubussid, juuksuribussid
Näited: Juuksuribussid Viljandimaal.
           Nõndaviisi; valitsus lubab ka apteegibusse! 

* Elektri laadimispunktid - (saastekvootide eest ja era-) elektriautodele, elektrimopeedidele.

* Seisukohad autokaravanidele (haagissuvilad jms).

* Seisukohad ja ümberistumine eribussidele: festivalid, üritused, kultuurikeskused, muuseumid, spordiüritused, suvepäevad, ekskursioonid.
Näited: Otepää suusaüritused - Palupera, Puka
            Palamuse Suur Väljanäitus - Kaarepere
            Järvakandi Rock - Eidapere, Lelle
            Jääaja teemapark - Tabivere
            Maanteemuuseum - Põlva
           

 ÜHISPEATUSTE EELISTEKS ON:
* Säästlikkus ühise hoolduse-, elektri- jms kulude tõttu.
*Lähedus ühis- ja maanteetranspordile.
* Ümberistumisvõimalused ühelt liigilt teisele, minimaalse aja- ja energiakuluga.
* Erinevate tegevusalade koondumine ühele alale.
*Lisatöökohtade tekkimine ja eraettevõtluse arendamine, eriti maapiirkondades.
*Siseturismi arendamine ja erinevate valdkondade liitmine sellega.
*Maabussiliinide parem täituvus (ümberistumised rongidelt ja kaugbussidelt) ja  suurem lootus liinide säilivusele.
*Bussipeatuste arvu ja juurdesõiduteede kilometraazhi  ning dotatsiooni vähenemine (Orava, Veriora jt).
*Maapiirkondade kaubanduse (väikekioskid, esmatarbekaubad) paranemine klientuuri suurenemise tõttu (k.a. erinevate transpordiliikide kasutajate kaasamine).
*


 Osagi neist ühe või teise koha jaoks võivad tunduda naljakad või sobimatud. Selle üle aga saavad eelkõige otsustada kohalikud vastavalt vajadustele ja võimalustele. Riigi ja ametnike otsustada on aga osa siiakuuluvat: omandus, laadimispunktid jms.

Olen tänulik ideede, soovituste , kahtluste ja muude märkuste eest!

Neeme

Parandusi ja täiendusi teen jooksvalt.

19. märts. 2011

neljapäev, 10. märts 2011

LOODUSE KUTSE

10. märts.                                                                                                Foto: Kadi

Sakala:

Leida oli juba sügisest saadik konutanud Sudaani ühe Valge Niiluse harujõe ääres...

Jutt sellest, et Leidale tuli koduigatsus peale. Muidugi, Sudaani ööd tekitavad ikka nukrust... No aga koduigatsuse eest makstakse ju priskeid eurosid...

Vabandust, ajasin sassi, Sudaan põle Brüssel ja Leida põle miski saadik. Leida on must-toonekurg ja soovin talle vaid pärituult... Linnud tulevad, kiivitajad juba kuskil kohal. Märgakem enda ümber toimuvat! Tegelikult fantastiline, milline on loodus meie ümber! Linnud tulevad, mitme-setme maa ja mere tagant ja jaksavad veel laulda!? Ja tehes seda justkui meie rõõmuks!?
Foto: Kadi
Ja märkame peame ka ärevaid märke. Iga talvega väheneb lindude arv akna taga söögilaual. On põhjuseks leviv lisatoitmine või kullitädi (pilgu järgi küll kullionu!) või karmid talved, aga kahju on! Ja põhjust ju ei tea! Äkki vaja valida Firmat, kelle hakklihasegu osta? Ehk vargsi sinna segatud sojajahu, mida isegi Sudaanist tulnud linnukesed ei taha?

Ega saia puhulgi tea, mis sodi sööme ja linnule paneme...

SSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSS

19. märts 2011

Tapa lähedal Valgejõel ilus hommik ja u 15 luike.

21. märts

Viljandisse sõites nägin 4 hiireviud lendamas. Olustveres aga musträhn.

                                                                Foto: Kadi

reede, 4. märts 2011

CARPE DIEM

Täna nägin rongis tüdrukut, kellel käel tätoveering CARPE DIEM. Sõnad kummitasid, sest meenus cd plaat, millel sama pealkiri.
Kodus vaatasin, Hans Gustafsson.
Kõla neil sõnadel imeline!
Vikipeedia - kasuta (naudi) päeva!
Ütles Horatius. Ja see pole sama Horatius, kes kuskil C.S.I seriaalis osaline.
Aeg hiline, vaatan-kuulan-naudin muusikavideoid. Järsku igivana (eelmisest sajandist) video -Thea Paluoja - Õnnemaa. Aga Thea laulis hingega ja muusika ronis hinge.
Mida nautida? Mina naudin eelkõige iga päeva. Mõnigi soovitab nii elada. Kuid naudin päeva koos kõigi raskustega. Hinges. Väljaspool hinge. ELUS....
Muide H. Gustafssoni plaadil väga rahustav ja uinutav muusika. Kusjuures ma nagu ei mäletagi seda plaati ja muusikat! Taasavastamine oli aga mõnus. Naudin seda ka homme. Kui kasutan uut päeva. Kumb õige, päeva nautida või kasutada? Tõlge alati keerulise sisuga...
Meil kõigil on PÄEV! Mis me siis teeme sellega? Videod jõudnud nii kaugele, et G. Graps laulab: Oo, kaunis tõmmu naine. Ta ei naudi juba ammu, vähemalt siin meie juures. Aga ehk võime meie nautida (öö)päeva selle laulu juures? Kes keelab? Vaevalt, et Gunnugi SEAL...
Mis lugu järgmine? Vahel peaks leidma aja nautida mingit muusikat! Järgmise loo jätan vahele, pole tänase tunde jaoks...
Aga nüüd Vrait. Müstiline inimene muusika taevas... Ooo, head teed, head teed...
Olen üksi, ajaratas käib... Kes laulab?
Sügistuuled...See nüüd Apelsin? Aga hingele laul... Ja lehed videos nii kollasedkollased.... Hetkeks Aare pik väga kurb... Kollase meedia arvamus pole ainuõige...
 Oh kurat, Alender ja Üksik Tango........................................................
Kuulan vaid sõnu... ja muusika täiendab...
Kusjuures videole ei saa vastu mingi MTV!
Ameerika saast, ma mõtlen!
Dr Noormannist ma ei räägi, sest kui keegi tänapäeva noor jõudnud lugemisega siiamaani, siis ta ei tea sellist meest...
Nüüd Bondi muusika. Lindistage suvalis tundega mingi plaat ja kuulake-vaadake seda aasta pärast! Mis tunne on?  Naiivne ja mööduv. Aga see on hetk päevast, mida kasutada või nautida. Ka Bond jääb.
Nagu Vrait. Ja Aare. Ja Ants Nuut. Tagasihoidlik mees aga omapärane täht (muusika)taevas...

CARPE DIEM...





Foto: Kadi
     zzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzz

Lausa hädas olen! Tahaks päeva nautida ja otsisin muusikat. Lõpuks panin mängima suvalise videoplaadi. Ja esimene lugu kümnesse - Dzhesski Gloss ja Rinaldo Tabors - Me Tut Kanaw. Mustlased võivad tekitada väga negatiivseid emotsioone, kuid see lugu...
Ehk on video nagu Vahitorni või Pravda kaanepilt? Ei, siiski ei usu! Ja selline video räägib paljutki enda eest!

Madonna jätsin vahele (plagiaatlugu praktiliselt), aga ehtne Boney M ja Rasputin. AEGUMATU...
Laisk olen, aga sellist kontserti...kahjuks enam ei tulla saa..
Peale unist tööhommikut vudisin maale ja nagu kuskil juba kirjutasin, nautisin veidi jõevoolu (nüüd Liz McClarnon Woman in love, nõrgem kui originaal, aga hea siiski), kodus ootas ülirõõmus ja vaipa segamini jooksev kuts. Magasin, sest kümneid kordi öelnud, talvine periood tühjaks imenud, ja siis lugema-kirjutama. Kuts muidugi naudib sirakil diivanil sooja tuba ja see hingesoojendav...Energiat nagu on! Ja pole midagi öelda, hetkel tundub, et muusikaplaadiga panin kümnesse...
Batõrhan - Tvoi shagi - hea!
Ah, juuksed pügasin ka eile ära. Kevad läheneb...
DJ Nil & X-Mode - Zhivotnõje. Kes mäletab vene aja saadet Loomariigis ja tunnusmuusikat. Ja päris hästi miksitud + mõnusad looduskaadrid. Pingviinid ka vist kevadet tunnetamas, kusjuures nende talv hullem kui meie Padaorg. Kuumuses rammestunud lõvi - kuumus hullem vist kui meie mullune suvi. Elame ikka heas piirkonnas. Kõike on kuid mitte äärmuseni...
Kogemata jupp Eminemi. Õnnetu inimene...
Vauuu! Il Divo ja Unbreak My Heart. Vapustav!!!!!!!!!!!!! Ka video tervikuna. Kes suudab ühest videost välja peksta tunde kestva loo kellegi tundmustest!? Raudselt läbi aegade tippkümne video!
Roxette ja muu jätan täna vahele...
The Carpenters`kuulan vist lõpuni...
Õues samal ajal pimeneb, aga päevad ju aina pikemad! Õuevalgustus jätab lumele varjude mängu. Üks asi, mis Eestimaalt kadumas - teeäärsete talude akende valgus. Vahel kui sõidad, siis tundub, et kahe asula vahel polegi enam elu! Selline postkaardipilt - valgustatud akendega talu põldude vahel - tundub olevat möödanik...
Igor Krutoi ja hällilaul. Nii ma mõistan pealkirja - Kolõbelnaja.
Kord talveööl kõmpisin jala ja kerges tuisus oli mõnus näha tuld ühe talu aknas. See andis sooja, teadmine, et kuskil keegi soojas toas, ehk isegi laual päris leib. Taluleib. Aga mina külatänaval nagu loll, pea ainukesena majaümbrus valge. Ometi alati hea pimedas tulla kui näed valgust kodus. Kodu ootab, siis tunnedki seda...
Valeri Meladze Pritjazhenii bolshe net...Kenade naiste keskel kurb mees. Aga hea! Kui pole hinge, ei ole ka Carpe Diem...
Aga temalt kohe Saljut, Vera.
Metallica Nothing Else Matters. Peab ju kuulama-vaatama kui mehed hingega loos?
Vaya Con Dios - Puerto Rico on ikka väga nauditav.
Nii võib paar tundi muusikat olla väga oluline osa päevast. Kui ei usu, proovi!?
The Monkees... Fantastiline...
Ja teadagi, ABBA on alati nauditav....
Jätkan täna muusikaga. Ja võib-olla ka kirjutan...

10. märts

zzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzz

öösel...

Vihkan, vabandust, ei hinda ameerikalikku elulaadi. Aga ometi, sealgi midagi fantastilist... Whitney Houston, õnnetu naine ja õnnetu saatus, aga I Will Always Love You ja film imeliselt südamlikud...Kas ameerikas pole meest, kes tuleks appi? Kuhu jääb ihukaitsja?...
Müstiline, kuis lihtsast stsenaariumist võib teha täiusliku filmi ?
Nagu ka ABBA video Money...
Aga meilgi südamest lugusid jätkub.
Joe Dassin... Miljonite lemmik... Ja õigusega...
Ja nüüd CD 1973 lauludega. Mõhkagi ei tea, kes laulab, aga kuulan...

10 vastu 11. märts

VEDURIJUHI AMET - KÕIGE SURMAVAM JA KÕIGE ROMANTILISEM

Oiiiih kui raske hommik! Tulin töölt, hommikupäike Mulgimaa piiril päris ilus, aga sõita tuli edasi! Nüüd rong rongikoju ehk depoosse magama pandud, aga millal jõuan ise koju!? Aeg läheb, tegin tööl ühe kohvi ja ootan kuni nõksatab paigalt järgmine rong, mis viiks mind koju, metsade keskele. Panin linnaski lindudele saia, aga koju minnes tuleb taas poest läbi sõita. Sest metsalinnud ootavad oma. Hoolimata masust ja nadist palgast on nüüd kergem! Sest mõned aastad tagasi oli akna taga tõeline sõda, linnud sõid rohkem kui ma ise. Nüüd neid vähemaks jäänud ja kullionu käib ka rappimas - oma osa nõudmas. Seda enam hindan neid väheseid linnukesi, kellel talve kergemaks saan teha.
Küsiks palka juurde, et lindudele head-paremat pakkuda!? Ei anta, ei anta! Sest palk niigi hea! Oled tööl koos magamisega kurat teab kus üle 300 tunni ja mis siis hea palk!? Muidugi on hea magad ka mujal, tähistaevas on teine, võib jalutada suveööl ja talvepakases. Ja see toidab vaimu! Aga vaja ka kõhtu täita. Selleks palgast jätkub! Mis sest, et vahel hing väsinud ja liigesed valusad. Vaata passi, ütleb ülemus! Tean vaatamatagi! Aga nipernaadilik kihk kisub liikuma, vabalt, ilma ajaliste piiranguteta. Kevade hingus Soomaal, Alam-Pedjal, Kasari ääres... Mis ma valin? Pole siin midagi valida, homme vaba ja ülehomme alles valima. Riigikogu! Peale sedelit aga taas Mulgimaale...
 Kui jõuan taas koju, siis juba pidutsevad Edgar või Andrus või Mart või Klenski või teised. Mina aga magama, sest järgmisel päeval taas tööle...

Tervitades

Neeme

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX

06. märts. 2011

.
Eks valimised möödas ja sõit viis taas Mulgimaale. Päike oli rohkem kui kevadine! Isegi liig palavalt ja väsitavalt läks sõit.. Kuid vähemalt päikeseloojang taas ilus! Sellised kaunid hetked leevendavad ameti eripärast tulenevat lisapinget ja ergutavad meeli. Mis ilm homme? Läheks välja, mere äärde!? Eks näis. Samas mõtled jälle, et mitmed kolleegid sõitnud "välja", ööbides mujal, et reisijaid hommikul taas sõidutama hakata...

Neeme

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX

Tere Taas!

07. märts 2011.

 Sõidud tõesti väsitavaks muutunud, läbi kogu talve vaid lisasõitudega, sest keegi rivist väljas või jalaluu murdnud ja neid mitu. Kas see näide, et raudteel libedusetõrje üks viletsamaid? Järeldusi peaks selle eest vastutajad tegema, kuid tundub, et nende järeldused kalduvad valele poole...
Kellegi ahnus kasvab proportsionaalselt meie orjaliku tööga! Kokkupuude surmaga on olnud pea igal vedurimehel ja hinge jälgi jätmata ei möödu see kellelgi. Kui aga sõidust tulles kiirabiga haiglasse viiakse, siis paneb see eriliselt mõtlema, kaua ikka peab teiste heaolu hüvanguks lisasõitusid võtma??? Surm ei lähe kellestki meist mööda, kas aga  ise ennast sinnapoole lähemale  nihkuda? Sügavalt mõtisklema olen hakanud! Vahel lisatöö paratamatus, sest tasu selle töö eest on häbemata väike!  Kõrvalseisja ei suuda mõista, mida tähendab ööde kaupa kodunt ära olla, töötundideks läheb sellest kirja aga vaid osa. Seda mõistavad ehk bussijuhid ja veel keegi.  Küll aga mitte see, kes pole kuude kaupa sellist tempot kannatanud!
Väsimus hinges ja jalgades nii suur, et ääretult kisub loodusesse minema, aga jalad "ei tule järgi"! Nagu mitmekesi kakleks ühes kehas, kes jääb peale?

Mis saab siis kui romantikaks ja puhkamiseks pole aega ega jõudu? Rong jääb minemata? Vaevalt, küll pannakse pinget inimestele rohkem juurde, murtakse puruks mõni jäigem oks ja kõik läheb vana rada pidi!? Nüüd millegipärast kahtlen selles! Eks näis!

Toidukaupade hinnad aga möödunud aasta veebruariga võrreldes tõusnud 13,2 %! Pole hullu, küll hakkama saab! Sest veel raskem neil, kellel pole sedagi sissetulekut! Pidage vastu!

Tervitustega

Neeme

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX

7. märts 2011.

Tänud arvamuse eest! Hea tunne kui keegi raatsib aega kulutada, et teise inimese tuju paremaks teha!
Ei tea, kas sellest, aga Postimees just lubab järgmisest nädalast esimest kevadsooja!!!

Peab tööplaanidele pilgu peale viskama, ehk leidub ka puhkepäevi ja siis maksku mis maksab, jalad alla ning ÕUE!!! Ehk oleks vaja seadustesse nõue panna, et kevadilmadega peab töötaja puhkeaeg pikem olema??? Meil ju ette nähtud nädalas vaid 36 tundi järjestikku puhkeaega.  KORD NÄDALAS! Kui seadusetegija ise puhkab vist kaks korda pikemalt iga nädal! Aga see pole virisemine! Igal juhul enesetunne paremaks sellise uudisega!

Jõudu ja jaksu teistelegi!

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX

Tere!

10. märts. Päikesepaistel...

Eile vudis miski kährikute paar rongi ees. Eit pani kõrvale, aga vanamees kihutas edasi! (või vastupidi!) Teha polnud midagi, kuid loodan, et sai vaid kerge ehmatuse osaliseks.

Vedurijuhi "tehniliste põhjuste" tõttu said mõned reisijad õnneliku võimaluse sõita bussiga! Mis ma ikka kommenteerin! Tehniline põhjus kisub sinna kanti, et peaksin arstile minema. Väsimus seadusevastasest talvest nii suur, et igas sõidus mõtled vaid, millal koju saaks. Täna sain. Minu pärast pakutagu või 300% lisatasu, ei taha puhkepäeval sõita. Tulin töölt ja tegin peatuse Keila jõe sillal. Keegi kuskil öelnud, et jõgi ei ole ühelgi hetkel eelmise sarnane. Ei ole jaha! Aga jõed kõige paremad kevadekuulutajad. Kui vaatad jõe voolu, siis aeg kaotab mõiste! Ja sosistab sulle, mis ta tunneb. Täna oli tunda, kuidas jõgi tahab kevadesse murda. Jõudu ja võimsust on temas. Igal pool! Igas jões! Ja ojakeses! Esimest korda viskasin euro 10-sendise nagu ohvrianni jõevetele. Taara- või maausulised ehk ei pea seda õigeks! Aga raha on ehk ohvriand alati, olgu selleks kommunismikopikas, vabariigisent või euromünt. Jõgi võtab anni vastu ikka! Hea tunne oli jõe ääres...

Ja nüüd siis puhkan. Akna taga vaikus, linde pole! Öösel aga tuul keerutas lund ikka väga ilusasti! Ometi kogu tuules lendlev lumi lendles lõputult...

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX


Aga...puhkan. Puhkan siiani ja üritan välja saada sellest talvisest ületööst...
Kas kapitalisti usk üldse tunnistab põrgu olemasolu?

AÜ bossile tänud! Hoidke teda, et kiirabi ei peaks tulema. Jälle...

Romantika...


XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX

600 eurose palga juures lubasin u 8 eurose kilohinnaga Lepasuitsu Eesti juustu endale! Ärge muidugi uskuge. Rongijuht saab 1200 eurot! Kui töötab 400 tundi! Tegin just Säästukukli kalli lepasuitsujuustuga! Koer kurat nõuab ampsu! Talle ju ka maitseb selline juust! Mis ma teen nüüd? Lähen külmkapi kallale või ajan käpa meepurki? Ebaobjektiivne? Raha põrgus maha söönud ja kuu lõpus söön kiirmakarone? Elame-näeme!

Võtsin teise poole säästukuklist peenemat sorti lepajuustuga, tulin tuppa ja koer niiske nina ja niiskete silmadega vaatas otsa! Nii see hea palk läheb... Aga õues ilus lumesadu ja pean lugema Postimehe kommentaare? Pean. Sest inimesed kirjutavad seal...

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX

Koer nagu Erki Nool sirutas end. Juustu tahab...

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX

13. märts

Puhkepäevadel vaid puhkasingi! Kas keegi kõrvaline kujutab, ette, mis tunne on puhkepäevadel kodus olla kui siiani rabanud vaid igakuiselt ligi 300 tundi kodunt eemal? Või isegi kaugelt üle 300? Olen seaduserikkuja? Ehk tõesti! Aga inimesed jõudsid vähemalt koju ja tööle ja külla ja puhkama ja...

Kui päris aus olla, siis praegu isegi ei mõista, miks pidin niipalju tööd tegema. Puhkepäevadel hakkab mõtlemine tagasi tulema, vahepealne periood meenutas pigem vist robotit...

Soomaa ootab üleujutust. Tühja ta ootab! Aga seekord pean leidma aega ja võimalust kohapeale minna. Kui Brüsselis makstakse koduigatsuse eest, ehk võin ka loota veidi looduseigatsuse eest? Mõne puhkepäeva?

Täna tee veeres mitmel pool kitsed söömas. Hea, et keegi neist taas ette ei jäänud. Tänavusel talvel neist niigi paljud surmahingust tundnud...

kolmapäev, 2. märts 2011

AMETNIK JA RAHVAS

Teema sarnane ühistranspordi teemaga, kuid siiski erinev. Kirjutama ärgitab aga 25. veebruari SIRP, kus arhitekt Toomas Paaver kirjutas artikli ""Eesti 2030+" kui võimalus". Tegelikult ühildub selle artiklli põhimõte osalt Jaak Uibu artikliga Postimehes 21. 10. 2010. Jutt oli sellest, et asutused ei taha seista silmitsi keeruliste probleemidega ja ametnikud ei ole piisavalt pädevad probleemide lahendamisel, mis omakorda pärsib Eesti riigi arengut. Olen osaliselt Uibuga nõus, kuid põhjused on keerulisemad. Paaveri artiklist lähtub, et üks peapõhjus on ikkagi huvipuudus. Mainitakse kehtivad üleriigilist planeeringut "Eesti 2010" ja Paaveri arvates "enamik kohalike omavalitsuste ametnikke ilmselt ei vaadanudki seda dokumenti". Samas ei vaadata kohalikke teemaplaneeringut ka teiste asutuste ametnikue poolt. Kas AS EVR Infra on tutvunud "Harju Maakonna Teemaplaneeringuga" või  "Põlvamaa bussiliinide optimeerimise kavaga"  või veel kümnete kavadega? Või Rein Riisalu artikliga Ühispeatustest 2003 a Eeesti Päevalehes? Ausalt öeldes, ei usu! Sest kui ollakse, siis nende mittearvestamine on juba hoolimatus! Esiteks hoolimatus nende koostamisele kulunud inimeste vaeva vastu. Teiseks kulunud rahalisi ressursse arvestades. Täiesti mõistetav, et kõikvõimalike planeeringutega ei jõuakski kõik ametnikud kursis olla. Miks siis uute ooteplatvormide planeerimisel ei tehta koostööd, ja konstruktiivset koostööd, KOV-i inimestega, säästva arengu spetsialistidega, MTÜ-de ja külaseltsidega?
Paaver: "..."Eesti 2010" rõhutatakse reisiraudtee arendamise olulisust, siis tegelikult mahtus aastakümnesse raudtee erastamine ja tagasiostmine, samuti rongiliinide vähendamine. Kui "Eesti 2010-s" on rõhutataud teenuste kättesaadavust igas Eestimaa paigas, siis tegelikult on teenuste osutamine väikestes kohtades lõpetatud."
 Miks läheb nii? Ja aina edasi?
Tartu-Valga rongiliini taasavamisel kaotati paljud peatused. Võib ju vaielda nende peatuste kasumlikkuse üle, kuid paljud põhjendused siiski jäeti arvestamata. Pikaantsus pole ühistransporti! Uderna inimesed korjasid allkirju! Vapramäe kohta kirjutati palju sportimisvõimalustest. Mägiste eest võitlesid kohalikud aktiivsed inimesed. Tagajärjena õnnestus neist säilitada vaid Mägiste. Hea seegi! Mul hea meel tõdeda, et selle säilimiseks sain ka oma panuse anda. Ma pole arvamusel, et kõik peatused oleks pidanud säilima, kuid regionaalpoliitika nõuab palju enamat. Kui Vapramäel käidi palju suusatamas, siis kas pered lastega peavad lemmikkohta tulekuks autot kasutama või pikema maa maha sõitma? Kas Pikaaantsu kõrbestub, et sinna pole loota elanike juurdetulemist? Sõna "regionaalpoliitika" pole vist krossigi maksma läinud, kuid selle tähenduse laiahaardelisust ei mõisteta piisavalt.
Sama liini Keeni. Vestlesin mõne kohalikuga, pakkusin välja peatuse asukoha ülesõidule. Seda peeti õigemaks. Pakkusin välja vallavalitsusele. Oldi samal meelel, kuid arvati, et vaevalt uue koha jaoks raha riigil leidub jne. Mis raha? Kui AS EVR oleks algselt üritanud suhelda kohalikega ja neile erinevaid variante pakkunud, oleks tulemus olnud parem. Olin eelkõige hiljaks jäänud (ja mitte ainult mina), tagajärjeks on kütuse- ja aja lisakulu. Ja aja lisakulu on seal eriti oluline ilmastikuoludest ning võimalikest riketest sõltuvalt - asukoht kõrvaltee ääres toob kaasa kohati ülipikk seisakuid (sest lumekoristajad võivad kohale tulla kümnete kilomeetrite kauguselt) see tähendab suuri hilinemisi, ühistranspordi populaarsuse langust, võimatust ümber istuda Riia rongile jne. Ning rongide peatumisi teel, kus platvorm puudub. See aga tähendab juba võimalikke traumasid reisijatele! Asi läheb juba üle riigipiiride! Pealegi oleks peatus ülesõidul võimaldanud ümberistumist bussidele, "pargi ja sõida" rakendamist, maainimesele ehk samas oma aiasaaduste müümist ja veel kümneid erinevaid võimalusi. Selle asemel on otsustajate tegevuse tagajärjel vaja ainuüksi suure teeni kõndida kilomeetrijagu. Vahel pakkidega. Vahel lastega. Kui oleks buss, kas see enam ootakski. Eriti kui teed sama umbes nagu raudtee pöörangudki? Kes vastutab probleemide ja ebamugavuse pärast järgmised 30 aastat? (Nii kauaks planeeritud platvormide eluiga). Kes vastutab ühistranspordi populaarsuse ja piletitulu languse pärast?
Keeni (kui äärmiselt "vigase" ühispeatuse teemat tõstsid korduvalt üles mitmed inimesed. Muide, üks väidetav põhjus platvormi ehitamiseks praegusesse asukohta oli jaamatöö liiklusosakonna vms valmidus anda kooskõlastus vaid praeguses asukohas. Kellele ehitati peatus? Töötajatele vaid? Eeldades tehtud vigade analüüsi võis loota sarnaste vigade vältimist teistes peatustes. Paluperas see õnnestuski. Kuis nüüd on "hammaste" vahel Veriora, Vastse-Kuuste ja Orava. Taas kõrvalteel. Taas kaugel maanteest. Taas võimatu rakendada Ühispeatuste põhimõtet. Taas vastutuse puudumist...
Üksikasjalikumalt analüüsides võin öelda, et erinevalt mõnest algsest seisukohast, sain aru kohalikest oludest paremini ja vajadust kompromissideks. Ometi ei toonud ükski kiri kaasa semtimeetritki muutust. Mis sest, et Verioras võimaldanuks see kahe bussipeatuse asemel vaid ühe säilimist, hooldust ja seega vähemaid kulutusi, visuaalset kontakti bussi- ja rongipeatuse vahel. Hoolimata sellest, et vallavalitsus soovis asukoha muutust. Hooliamta ka sellest, et ehituskulud ei oleks kasvanud. Ja ka ülesõidu signalisatsiooni ümberehitust poleks vaja olnud, seega poleks vaja olnud ka "miljonilisi lisakulutusi".
Oraval sama lugu. Oleks jäänud vaid üks bussipeatus. Hoolimata sellest, et vähenenuks busside dotatsioon mitmed tuhanded kroonid aastas. Hoolimata sellest, et parkla ehitusel oleks olnud reisijatel mugavam, Hoolimata sellest, et rongi sõiduaeg oleks vähenenud. Hoolimata...
Vastse-Kuustes samuti. Kuigi maantee läheduses ruumi küllaga. Hoolimata elumajade suuremast kaugusest. Hoolimata...hoolimata...hoolimata
Ehk ongi põhjuseks HOOLIMATUS?
Kevadeni on veel aega. Isegi nüüd ei oleks hilja midagi muuta. Paraku on raske midagi loota kui isegi KOV ei huvitu asjast. Võib-olla on nii lihtsam? Pole vaja kulutada ressursse parkla ehituseks (erinevalt Raplast, Türist jt kohtadest). Pole vaja muretseda, et matkajad võiksid heas ühispeatuses peatuda. Pole vaja muretseda ootepaviljonide pärast. Pole vaja muretseda...
Kes meil siis lõpuks muretseb? Kes vastutab? Müütiline Ametnik? Vaevalt. Siis ju ametnikud ei käituks nii hoolimatult. Ja ükskõikselt!
Teemat puudutas mingil ajal ka Mihkel Mutt Postimehes vist. Teemat puudutanud paljud minust laiema silmaringiga inimesed! Ometi pole muutusi, see jookseks kõik Ametnikul kui mööda külge maha. Täna kutsus Indrek Saar inimesi valima "neid" ja julgelt asjades kaasa rääkima! Naiivne lootus? Või valimispopulism?
Selge on see, et selline suhtumine toob kaasa veelgi rohkem maaelu hääbumise.
Lootvinast saabub buss Vastse-Kuustesse 16.45. Kümme minutit enne läheb ära rong... Keegi pole julgenud väita, et Lootvina suunalt pole ühtegi inimest, kes oleks huvitatud rongile pääsemisest! Ma ei usukski seda. Ma ei usu ka mitmete ametnike tühiseid väiteid, miks ei saa teha nii... Või naa... Sest puudub loogika ja tõestus! Ei vaevutagi tooma tõsiseid põhjendusi. Sest kirjas esitatud ettepanek või probleem loetakse seaduse järgi lahendatuks vastuse saamisega.
Alles toimus meil uhke turismimess. Räägiti palju siseturismi arendamisest. Küll aga pole siseturismi arendamise ja mitmete peatuste taastamise vajaduse vahel mõnedki ametnikud seost leidnud. Kuigi aegu ammusei meenutades tundub, et väga lihtsalt lõpetati liiklus ja lammutati peatuseid.
Kalevi.
Nava.
Mullavere.
Sootaga.
Vorbuse.
Vasula.
Emajõe
Kärkna...
Selge, et kõiki neid taastada pole mõtet. Omet võiks põhjenduseks tuua, et Kalevis Kassinurme mäed, matkarada, linnus, Mytofest, imeilusad puhkevõimalused.
Vorbusel matkarada, aiamajad, kalameeste meka Emajõgi, kohalike elanike soov peatus taastada, KOV-i poolt tunnistatud halb ühistranspordiühendus. Ometi on kahe peaaegu aastase vahega kirjale vastus standartne: "seoses raha puudumise..jms..võib kõne alla tulla...tulevikus..." Ei ühtegi viidet, kas on üritatud raha leida. Ei ühtegi viidet, et halvimas olukorras inimesed, kellel PUUDUB peatus kui need kellel kasvõi euronõuetele mittevastav peatus olemas. Ei ühtki soovi hoolda inimesest. Ehk vajadus midagi teha möödub kui inimesed käega löövad...
Ometi tõestas Kalle Kulbok Tartus, et HEA TAHTMISE JUURES kulub pisikese heateo tegemiseks vaid lühike viiv! Samas kui mõned külad ootavad oma peatusi aastaid. Kui jõuavad ära oodata. Kui elanikud veel kunagi alles...
Kõnnus vist ei jõutagi ära oodata....
AK-s puudutati probleemi. Pealiskaudselt. Ja sinna see jäi. Kus on tõsiselt suhtuv ajakirjandus?
Mis saab edasi? Jõhvi, Kiviõli, Kadrina, Kabala, Oru, Auvere, Soldina, Kiltsi, Tabivere... Koidulast-Valgani?
Kas kulutatakse raha peatuste ehitamiseks halba kohta, kus kasutajate arv ja kasumlikkus vaid pea olematu? Auvere ja Soldina vajalikkus kahtluse all, sest ka KOV ei tunne nende järgi vajadust. Miks siis rongid ei võiks neid peatusi vahele jätta? Kui palju kulutame asjatult kütust?
Eks jätkan teinepäev
Kommenteerige Teiegi, olgu siis Ametnikuna või Inimesena! Ja veel parem kui saate midagi muuta paremaks. Kiireim võimalus selleks Kagu-Eestis...

Parimate soovidega

Neeme

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX


Täna jätkan siis, sest huvitav täiendus seoses ühispeatustega. Just oli teemaks saastekvootide raha eest elektriautode ostmine (sotsiaaltöötajatele!). Minu jaoks väga hea otsus!. Kuid tegin ettepaneku seoses nende laadimiseks ettenähtud kohtadega. Mis oleks, kui sobivates asulates ehitaks laadimisplatsid välja samades aastekvootide eest nagu asjast aru võib saada, see võimalik. Ehitaks need platsid ...Ühispeatuste parklatena, koos ühistranspordi eri liikide peatustega? Eeldada võib, et vastus muidugi nagu ikka: "Täname Teid ettepaneku eest ja ühistranspordi tuleviku eest muretsemise pärast...Laadimisplatside asukoha otsustavad parimad otsustajad, koss parimate spetsialistide... Kahjuks on..."

Äkki ma eksin? Ometi tunnen, et mõttel on jumet!? Eriti kui peatus omavalitsuse lähedal. Eriti kui omavalitsus seisab selle eest, et peatus inimestele lähemale tuua. Eriti kui "Pargi ja sõida" pole tühipaljas sõnakõlks. Eriti kui Ühispeatuse oluline osa nagunii parkla, elekter. Eriti kui peatuses võivad ka teised vajada laadimispunkti...

Eelinfo järgi lubavad kaasaegsed kiirlaadijad laadida 30 min  autode akud 80 % mahtuvuse ulatuses. Miks siis mitte anda autojuhile tulevikus võimaluse peatuda parklas, panna auto laadima, osta kohalikust müügipunktist söögi-joogipoolist, pooleks tunniks aeg maha võtta? lisaks kõigele oleks see ju ka kohaliku ettevõtluse väikene tugi. Muidugi saab autojuht jätta auto laadima ja sõita edasi rongi või bussiga.

Kui kirjavastuses lihtsalt tõestataks konkreetsete põhjendustega, et seda ei saa teha jne. Aga hr Uibul õigus! Tema analüüs näitas ära, millised vastused tulevad. Mida on oodata! Ja milliseid oleme meist paljud saanud.

 Nii on Orava, Vastse-Kuuste ja Veriora jäetud "ajas kulgema". Et tuleks võimalikult kiiresti kevad, lööks kopa maasse ja...

Käisin Oraval. Vaatasin vaba platsi teiselpool ülesõitu. Ideaalne koht! Kui platvorm 35 m, siis tuleb muidugi maanteeni tuua u 70 m jalgrada. Pole hullu. Kui esialgu rahalisi vahendeid ei jätku, aitaks tänavu ka sellest. Ometi leiti raha ligi poole km teelõigu remondiks jaamahoone taha koos TEISE bussipeatuse remondiga! MIKS on vaja kahte bussipeatust poole km vahega? Kusjuures tee sisuliselt ummiktee. Ning Orava jaam ei ole tulevikus lõppjaam, seega ei ole vaja ka rongi kõrvalteid pidi solgutada
Samas võimaldaks asukoht teisel pool ülesõitu  ideaalse Ühispeatuse. Sest on ruumi korraliku parkla jaoks ja asukoht võimaldaks ka mõningast kohalikku kaubandust (nagu Peipsi ääres kala-kurk-sibul) turismihooajal. Parkla ehitus küll mõnevõrra kulukam kõrgema teetammi tõttu, aga no ei usu ma, et Orava kandis ei leitaks piisavalt täitematerjali!

Millised on Orava, Veriora, Vastse-Kuuste inimeste arvamused? Äärmiselt huvitav oleks teada!

Neeme

 /////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////

ORAVA.

Tänud!

Ma ei tea! Väidetud kohaliku omavalitsuse poolt, et inimesed harjunud, et kui peatus ülesõidul, siis võib see ohtlik olla inimestele teel liiklemisel rongilt tulles(!), et kulukas tee kõrval olevat ala täita parkla ja bussipeatuse jaoks ja... Ma ei tea, mis tegelikult selle taga! Kuna ühtegi USUTAVAT põhjust pole toodud siis jääb ainult teoretiseerida. Ükskõiksus. Soovimatus midagi plaanitut ümber teha. Pealiskaudsus. Raudteetöötajate laiskus. Või kartus, et kui teha "natuke vajalikku, siis tahetakse juurde veel 10 natuke asju".

Mingit signalisatsiooni muret väidetakse, aga kindlasti on sellest lihtsamaid võimalusi üle saada. Et kui rong "jaama piires", siis ei saa jaamaseadmetega enam midagi teha. Imelik teema! Ometi läheks rong samal moel lihtsalt edasi. Kui isegi oleks vaja teha manöövrit, juhul kui rong edasi ei sõida, sis on ju ka eeskirjad selliste asjade jaoks olemas. Ja käsitsijuhtimisel saab ikka pööranguid teha. Aga, et lõppjaamaks peagi Koidula või Piusa (või Võru), siis oleks platvorm teisel pool ülesõitu kui tavaline teivaspeatus!?

Jah, meenus, et Veriora või Vastse.Kuuste puhul mainiti signalisatsiooni eripära ja võrdluseks toodi, et Nõmmel mingi ümberehitus läks maksma 5 miljonit! Sest Tartu-Koidula teisttüüpi süsteem! Aga ei usu, et jaamapiires oleva platvormi (foori ja ülesõidu vahel) oleva peatuse puhul peaks midagi ümber tegema, vähemalt midagi märkimisväärset. Sest rong saab platvormi juurde nagunii vaid siis kui foorid avatud ja täpselt samamoodi võib ta sealt edasi sõita.

Nii ka Veriora ja Vastse-Kuuste puhul kui vaid asukohta paarsada meetrit nihutada ja platvorm peatee äärde tuua. Nii jääb mulje, et kui platvormi just SELLE koha peale ei tehta, siis tuleb kogu raudtee ümber teha! Nonsenss! Siis peaks küsima, kes tegi sellise süsteemi, et midagi liigutada ei tohi!? Asjatundmatud inimesed?

Kärkna puhul leiti võimalus viia peatus sinna, kuhu ka inimesed ligi saavad!


Ikkagi vist ükskõiksus!

Neeme

7.märts

//////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////

Teema krutib hinges ennast edasi. Ehk ongi peapõhjuseks see, et ametnikud ei saa end tunda näiteks rongiootajate olukorras? Kui ikka tõesti oled rongi oodanud 2 tundi 20 kraadises pakases, siis vist ei kaotaks jaamahoonet või ootesaali ära? Või mälu nagu haugil? Lähed sooja kabinetti ja tasakesi ununeb kõik külm ja mure ja infopuudumine... Kui just rängalt haigeks ei jää.  Või käega ei löö ja linna ära ei lähe!
Jaamahooned suleti ja lammutati. Kui aga tõesti töötuks jäänud mees tahab (Ühispeatuses) panna üles müügikioski? Kas arvatakse, et see pole ka kellelegi vajalik? Mis oleks aga kui korraliku kioski, sealsamas parklas, ehitusloa korral sõlmiks klausli, et peab tagama väikese (köetava?) ooteruumi? Enamuses ootajaid (ja kiitjaid) oleks ju su oma valla elanikud, naabrid ja tuttavad!?
Maalehte lugedes saab pidevalt täiendavat infot maaelu arengute ja muudatuste kohta. sealt olen saanud kinnitust paljude asjade kohta. Tuleb vaid süveneda maaelu probleemidesse, jälgida reisijate kaebusi ja muresid, kuulata teisi töötajaid, kes päevast-päeva reisijatega koos. Kui jaksame muidugi!

Neeme

7. märts

///////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////

Tere kena kevadist päeva!

Heal nõukogude ajal meeldis mulle ajakiri Pikker. Nõuka ajal oligi see üheks vähest võimalustest midagi kritiseerida. Kahjuks humoreske ma kirjutada ei oska. Samas, kellel soovi, võib siinseidki kirjutisi võtta humoreskidena! Sest kohati on elu-olu tase selline, et kogu me elu on kui üks suur humoresk. Nii jääb mulje vähemalt ajakirjanduse kuvatud pildist.

10. märtsi Nädalises kirjutab Marko Liibak tehtud Pärnumaa uuringust raudtee teemal. Dago Antov ja Mart Pärtna teinud ära suure töö, uuringuga põhjalikult tutvumine mul suuremalt jaolt alles ees. Aga töö on väärt! Sellest tulenevalt võib öelda, et potentsiaal Eestil paremaks muutuda on olemas. Ainult kui ametnikud ehk järgi tuleksid!? Artikli lõpus mainitakse ka Raplamaa uuringut (mida pole veel tellitud). Raplamaa uuringu algosakese olen saatnud omavalitsustele, huvi on naeruväärselt leige! Muidugi on rahaline külg oluline, aga veel olulisem on INIMENE. Raplas on üllatav see, et ei suudeta busse rongijaamast läbi tuua. Nii on ametnikult, ei Ametnikult, püüan selle liigi kirjutada suure algustähega, tulnud vastus, milles öeldakse, et rongijaama sõidavad bussid, milliste jaoks see on oluline! Mille järgi või kes seda otsustab? Nõuka ajal juba oli rongijaama lähedal Kauplus-Ladu! Ainuke Raplas, kus oli vajalikke asju, aga kohale sai vaid linnaliinibussiga. Annan au, tollal oli see liiklus veel viletsam. Ja kaupluse käibele mõjus väga halvasti just see, et polnud bussi vajalikul ajal. Kauplus siiani alles. Kuid juba tollal sõitsin bussiga Raplasse ja juba siis kirusin, et buss ei sõida välja linna piirini. Tänapäeval see eriti oluline, sest kui Juurust, Kaiust, Kuimetsast, Mahtrast tulevate busside puhul pean rongile pääsemiseks veel vahepeal bussi kasutama... Ei lähe ka sinna kauplusesse. Mis aga veelgi üllatavam, Kehtna ja Ingliste suuna bussid enamuses ei läbi rongijaama! Isegi pole mõtet rääkida dotatsioonist, tegu vaid paarisaja meetriga! Ja paari Ametniku otsuse tagajärjel ei sõida bussid reisija jaoks vajalikku kohta juba aastaid, kuigi see võtmeküsimuseks teatud mõttes Raplamaa ühistranspordi säilimisel ja paranemisel! Siin taas Ametniku imago, räägib, mida TAHAB kõik teha, aga samal ajal vaikselt lõpetavad tegevuse mitmed liinid, mille tagajärjel kaugemal maal aina elu hääbub! Kuidas vastutama panna? Mina ei tea! Ei näe võimalust!

Raplamaa Omavalitsuste Liidu esimees Mart Järvik Nädalise sõnul ütles, et sellise uuringu (Raplamaa rongiliiklus) oleks kindlasti teretulnud kahe naabermaakonna tõhus koostöö! Kangesti tuleb meelde üks kuldlause Ametnikult (küsimuse peale Ühispeatuste kohta): Ei, sest EELDAB KOOSTÖÖD... Lugupeetud Ametnikud, tõestage, et Te olete altid koostööd tegema! Ja mitte sõnades! Sõnu on nagu näete siingi küll! Kogu internet on sõnu täis.

Ei tahtnud sellega hr Mart Järvikule liiga teha, sest ei tea tema tegemisi ja tõsiseltvõetavust! Küsimus Ametniku sõnades, milliseid uudistes ja mujal pidevalt lugeda-kuulda!

Koogistes pole õieti reisijaid jah, enamasti sõidab vaid "raudteehuntide" paar, endised teetöölised Lelle end täiendama. Kuid jaamalähedase maja ostnud endale Tallinna inimene. Kujutage ette endale tema raevu kui ta näeb, et peatus võetakse ära!? Nagu Kõnnus. Inimene ostis jaamahoone (ja üks põhjus just rong) ning tegi selle imekenasti korda. Sõidab pidevalt Viljandist, ümberistumisega Lelles, imearmas kutsu kaasas Kõnnu. Ametnik e i tea, midagi räägib bussidega sõitmisest. Irvitamine? Üks peatus isegi koos ooteplatvormi väljaehitamisega Koogistes ja Kõnnus ei ole üle mõistuse kallis ja ekspluatatsiooni jooksul tasub end osaliselt ära. INIMESE hinda selle juures ei arvestata!

Ärge saage valesti aru! Kõnnu inimene enam rongiga ei sõida! Sest peatust pole enam. Oleme maainimestele juba piisavalt näkku sülitanud, kui Tallinnas see välja ei paista. Ka valimistulemustes mitte.

Artiklis võtab sõna ka Kehtna vallavanem. Resoluutselt! Kuid millegipärast pole Kehtna vallast ühelegi kirjale AASTA jooksul vastuseid tulnud! Artikli järgi küsiks temalt: Kui on kasvõi ükski kiri, peaks vallavanem vastama!?!?

Teise kandi pealt tundubki siis naiivne loota, et isegi linnas mõeldakse ühistranspordi paremaks muutmisele. Tahan ikka väga näha kuhu ehitatakse uus ooteplatvorm Jõhvis. Kas servatud kenade laudadega kinnilöödud jaamahoone juurde või bussijaama ja kaubanduskeskuse kõrvale?

Elame-näeme!

Neeme

10. märts


//////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////

Tänud!


Üllatav süsteem! Kooskõlastamiseks TJA_le kui isegi omavalitsustega pole suheldud? Ei muutu siin ilmas midagi! Nähakse vaeva ja kulutatakse raha eelprojektidele või asendiskeemidele ja pärast selgub, et asukohad ei sobi!?

Pakun välja:

Kiviõli vanasse kohta?
Vaeküla - kas üldse vajalik? Selle asemel vajalik Sõmeru!
Kabala - taas kõrvalteel?
Jõhvi - laudadega kinnilöödud osmiku juurde?

Hea, kui ma üheski punktis eksin!

Aga Ilumetsat oleks vaja küll. Seal võiks isegi rakendada ümberistumist Värska bussile.

Eks näis!

Neeme

/////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////

Äärmiselt tervitatav muide Ilumetsa piirkonna inimeste vaev ja töö oma peatuse eest seismisel. Isegi oma koduleht - MTÜ Ilumetsa Rongipeatuse Sõbrad. Meeldiv tõdeda, et keegi hingega asja juures. Lihtsam oleks ju niisama kuskil viriseda!?

Sõmerul täna suuremad arutelud valla arengukava teemadel. Hea, et ka seal vallavanem tõsiselt uurib oma rongipeatuse vajadust ja võimalusi. Tänu sellisele suhtumisele kandi elanikud kindlasti loodavad oma vallavanemale ja näevad oma tulevikku paremas valguses. See ongi ju tähtsaim kohalikus elus. Kuidas aga Jõhvis suhtutakse rongi? Rongisõitjatesse? Miks ei näe ma vastustes karjuvat rõõmu ja optimismi selle peale, et peatus võiks tulla inimeste juurde?

Olen siiski optimist ja loodan, et muutused tulevad tasapisi! Miks ei peakski!? Kui mitte enne, siis peale seda kui kõik peatused väljaehitatud kohalikke olusid ja  elanikke arvestamata. 30 a jooksul siis piisavalt aega arutada uute peatuste vajalikkust ja tulevasi asukohti. Kui rongid siis ikka sõidavad. Ja maal sõitjaid...

/////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////

Tere kevadist pühapäeva!

13. märts

Kevadveed lahti ja juttu voolab siin-seal.Huvitav artikkel oli Pärnu Postimehes, kus jutt abilinnapea hr Romek Kosenkraniusega tänavavalgustusest Pärnus.

Väga põnev teema. Kuid selleski teemas otsekui kaks Eestit!  Tänu masule tänavavalgustuse teemal paljutki lugeda. Ometi, kas ametniku poolepealt jällegi mõned õppetükid tegemata jäetud? Kas neid üldse tehakse?

Parim viis, Google! Otsingusse valgusreostus.

Mari-Liis Jaansalu jt juhendajate käe all kirjutanud (ajaleht Roheline Värav) valgusreostusest iga nurga alt. Ja kooliõpilased vaid need kirjutajad ning arvamused vägagi tasemel
Aga spetsialistid? Leidub!...
Paul Einaste.
Kuido Kartau.
Tiiu Tamm.
jne.

Ehk peaks oluliste teemade puhul tagama Ametnikule vastavad materjalid ja uuringute tulemused?  Võimaldama teemaga tegelemisel erialaspetsialisti abi?

Mul on kodu ümber viis valgustit, nendest üks värava ees. Kasutan odavaid ümarkuplitega valgusteid, hinnaklassis u 20 eurot. Ehk pimestab, õigemini segab või häirib väravaesine lamp mõnda autojuhti, ei tea. Lambid mitmel küljel, sees 9-11 W säästulambid. Tänu neile valgustatud ka naabrimehe värav ja mööduvad teed. Valgustid juba aastaid, kusjuures väga töökindlad.

Hinnavahe tänavavalgustitega (lambikorpustega Pärnu Pm artikli järgi) kümnekordne. Tänavavalgustuse lampide võimsus 75-250 W. Vahe 7,5 - 25 kordne! Miks ÜLDSE valgustada tänavaid? Väikesed, säästlikud ja materjalikulu poolest soodsamad väikelambid vaid kõnniteedele? Loomulikult ka ülekäikudele ja ristmikele. Suunatud valgusega, mitte suured kumerklaasidega pimestavad lambid. Olen nõus nendega, kes väidavad, et se isegi parandab liiklusohutust. Sest mittepimestavate lampidega ülekäigud tõmbavad autojuhtide tähelepanu, väljaspool neid ollaks pimedal tänaval ettevaatlikumad, nii jalakäijad kui autojuhid. Kiirusel 40 km/h (millist taheti Tallinnas) ei tohiks olla probleemi ühelgi tänaval.

Teemaga, kasvõi katseliselt, tegelemise asemel, krutime pirne välja, 10% või 20 % või rohkem. Miks?
Miks ei võiks leida tänava, kus katsetada teisi variante? Selle asemel paigaldame uutele tänavalõikudele 2-3 korda rohkem pimestavaid valgusteid ja...varsti räägime taas suurtest kulutustest!

Veidi ulmelisem, aga äärmiselt ökonoomne oleks variant, kus kinnistute omanikud peaksid tagama kõnniteede valgustuse (või väravaesise vms) oma kulude ja kirjadega. Paigaldamisel peaks muidugi kompensatsioonisüsteem kehtima. Siis vaja omavalitsusel tagada ristmike ja ülekäikude valgustuse - näit päikesepatareide seadmete abil! Jääks vedamata sadu kilomeetreid ülikallist kaablit! Tuhandeid tonne metallposte jääks paigaldamata! Säästlik mõtlemisviis võimaldaks kokku hoida meie kõigi raha!

Kommentaariumis tümitati mõtlemist, et kui puud segavad lampe, tuleb puud maha võtta. Täiesti nõus! Tuleb hoopis valgustuslahendused targalt väljatöötada. Sest ilus puu kasvab aastakümneid! Säästev mõtlemine hoiab kokku tohutuid summasid aastakümnete jooksul.

See pole enam ulme, et peagi otsas nafta jt taastumatud loodusvarad. Kasutame tõrvikuid aastal 2050?

Edu!

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX

Tänud, Riik ja Rahvas!

Kommentaari küsimuse kohta lühike vastus, üldiselt jah!

Kuid siiski veidi teises järjekorras. Näiteks peale otsust, millised peatused järgmises voorus käsile võetakse, siis info koheselt omavalitsustele palvega igakülgselt läbi kaaluda omad soovid.
Omavalitsus konsulteerib oma inimestega, elanikega, MTÜ-de-ga, majutusasutustega jne. Ka bussifirmadega.
Esitab oma soovid ja alustatakse koostööd...

Päris ootama jääda, et KOV lihtsalt pöördumise ise teeb, ei saa. Sest nendel kümneid valdkondi ja probleeme. Tegemist küllaga. Raskused teehooldusega...

Pealegi tundub raudtee paljudele niivõrd mastaapse ja ebareaalse "olendina", kus isegi inimesi enam ei paista ja vaid raudkoletised mööda kolisevad. Ja kui keegi millegagi pöördunudki, siis näiliselt tõsise põhjendusega vastuse puhul teist korda ei proovita. On ju korjatud allkirju ja kirjutatud Uderna, Pikaantsu, Vorbuse, Kõnnu jt puhul. Tulemus? Mõningased väheveenvad põhjendused-põhjused ja kõik jääb vanaviisi. Seega on küsimuses eelkõige KOOSTÖÖ ja sellest peaks tulenema parim tulemus kõigi jaoks. Niivõrd kui see võimalik!

Muidugi mõistetav, et ka EVR võtab asja mõningas mõttes vana malli järgi, koha otsustamisel vaatab vana peatust skeemil ja lahenduse leidmisel otsustav väiksed kulutused. Silmavaate avardamine, aga viib vaate n.ö. laiemale ja siis võib märgata skeemil ka elumaju, turismiobjekte jne. Minu jaoks lihtsalt loomulik, et eelkõige peab mõtlema inimesele! Vaevalt, et keegi nõuabki Mägistesse ülipikka platvormi koos vaksali ja teiste ehitistega. Reaalsuse piiresse jäävate soovidega ja vajadustega peaks arvestama küll.

Pärnu kaudu liini kavandamise ja ehituse suhtes olen ma veel veidi pessimistlik. Kas liin läbi Mõisaküla või Ikla? Mööda mere äärt või metsakolkaid? Ja mitmed muud küsimused...

Neeme

 //////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////

Lugesin Kylauudis.ee kirja Tanel Ots´alt Nabala ja Nõiakaevu teemal.
On see taas näide teerullist Ametniku juhtimise all? Elasin varem ja elan kapraegu Nõiakaevu suhtelises läheduses. Olen teinud ka retki lindude vaatlemiseks plaanitavate karstialade metsade piirkonnas. Kant on väga hea võimalus puhata ja linnakärast eemal olla.
Minu jaoks pole normaalne, et just sinna peaks tegema kaevanduse. Kuna meil tõesti paekivi piisavalt mujalgi, siis poleks seda ju vajagi. Räägitud ju ka sellest, et paljudes piirkondades enne arendustegevust võiks pae ära kasutada ja alles siis sinna midagi teha. Miks seda ei tehta? Tööd palju sellega? Kes ütles, et elu peab kerge olema?

Värskes Eesti Looduses palju ELF-st ja seda tasub lugeda! Pole ju mingi ime, et Tartu mnt laiendamise teemal palju kisakõrisid kommentaariumites ( ja üldse keskkonnateemade puhul), kes sülge pritsivad ise mõistmata asjade laiemat tähendust. Kui aga sellised hiljem pääsevad otsustajate kilda? Mis otsuseid me neilt ootame? Sest kodanikuühenduste häält tihti ju ei kuulata!?

Tehku maantee neljarealiseks! Aga mitte teiste, keskkonda hoidvate inimeste arvelt! Kuigi ma ei poolda nii tohutu koguse maavarade RAISKAMIST vaid autonduse huvides. Pigem võiks teha tee veerde rohkem parkimiskohti, kuhu ka aeglasemad liiklejad saaksid "kõrvale võtta"1

Ja ühistransport Kogu Tallinn-Tartu maantee ulatuses paremaks. Läbimõeldud ühistransport tõmbaks suure osa autosid teedelt ära ja... Nõiakaev jääks alles. Kõige lihtsamad seosed on väga lihtsalt nähtavad kui vaid soovitakse näha!

Ei maksaks unustada kui palju selle materjaliga ja rahaga, mis kulub Tartu maanteele, saaks väiksemaid teid üliheaks teha!? Vaidleb keegi vastu?

//////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////

Kirjavahetus Ametnikuga annab väga palju infot ja tänu neile, kes hingega töö juures!
Ometi ei suuda ma mõista, miks uute platvormide puhul eelistatakse kulutada raha projektide tegemiseks enne kohalike inimestega parima lahenduse leidmist? Kui küsimus selles, et keegi ei soovi võtta vastutust koha muutmiseks enda peale, siis olekski ju kena see otsustus lükata kohaliku omavalitsuse "kaela"!? Hetkel on selline projekteerimine lihtsalt raha raiskamine ja see vastutuse alla ei kuulu? Kogu majandusliku arvestuse alus peaks lähtuma maksimaalsest kasutajate arvust. Kui aga tänu halbadele asukohtadele koguneb kümnete peatuste kohta aastas tuhandeid "kasutamata" reisijaid, ehk piletitulu toojaid, siis vastutus ometi hajub vaikselt tulevikus ära?

Ametnikud toovad põhjustena väga erinevaid näiteid, miks Jõhvis ei saa platvormi ehitada bussijaama juurde. Ma mõistan, et praeguse jaama juures asuvad päästeameti komando ja nõustamiskeskus ja veel palju pisikesi asutusi. Kas peatus on vajalik neile või reisijale, kes üldjuhul kogunevad promenaadi pidi bussijaama ja kaubakeskuse juurde? Või juhtub nagu Keenis, et otsustajaks jaamatöötajate osakond ning reisija jäetakse kuhugi sinna, tahapoole. Kus nad ei sega...

Eks siin irooniakillukesi ole, aga reisija jaoks on vajalik ühistransport. Mitte teadmine, et see kuskil seal tagapool olemas on. Kiviõlis loodan kogu südamest, et samuti jõutakse arusaamisele, et peatus vajalik linnaelanikele, seega loodetavasti viiakse see kilomeetrijagu Püssi poole. Ülesõitudega ülearu muretseda ei maksaks, nende kinniolek jääb marginaalseks, peatuse kaugus väga suurt rolli ei mängi. Mure on pigem autojuhtide liikluskultuuriga ja selle jaoks peaks küll rohtu leidma. Kui täna hommikul sõitis rongi eest väga suure hooga üle Eesti Energia tsisternauto, Auveres, mäletate küll, seal kus mõni aeg tagasi kokkupõrkel rongi külili keeras, siis selliste autojuhtide taskust 10 tuhat krooni küsida ei oleks paha. Kui just juht ei väida, et stoppmärgi mittenägemine põhjustatud päikesest. Mis polnud veel tõusnud! Aga 30 autojuhi trahvimise rahast saaks juba Kõnnu peatuse valmis ehitada. Veel 30 ja jälle peatuse raha olemas. Poleks vaja isegi eurorahasid! Ja ehk mõned eludki päästetud!? Seda me  muidugi ei tea, sest kui inimesed elus, ei saa ju hakata teoretiseerima, kui palju inimesi mingi meetodi toel päästetud.

Küll aga müstiline, et samal ülesõidul "kokkupõrguse tagajärjel" (nii kuskil kirjas) rikutud signalisatsiooni pole korda saadud. Muidugi pole see vabandus, Eesti Energia võiks oma autojuhtidele ikkagi liiklusmärgid selgeks teha! Ja ehk tõlkida, et kuskil ka raudteeohutuse seminar toimunud. Kuigi samal ülesõidul pole talve jooksul rongidele isegi vastavaid märke suudetud paigaldada. Neli märki! Kolm kuud! Seminar aitab?

Läksin nüüd küll teemast veid kõrvale, aga kui avariihingus lähedalt mööda läheb, siis hea tunne see küll pole.

2/2011 Eesti Loodus: Paevana Rein Einasto kirjutab väga ülevaatliku ja meeldiva artikli maastikukujundusest ja kaevandamiskultuurist, mille lõpus kirjutab: "...Senised asjaomased soovitused trükisõnas ja ettekanded nõupidamistel on paraku nagu kurtidele kõrvadele kõneldud".

Miks läheb ikka ja jälle nii paljudes valdkondades?

Muide, Postimees kirjutas täna "särtsumopeedidest". Kuhu tehakse rongipeatusega asulates nende jaoks laadimispunktid? Vastus küsimuses muidugi olemas. Oleks ju inimesel hea kaugemalt võrriga rongile-bussile tulla!?

////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////

12. aug. Maalehes kirjutab Rein Raudvere "Kuhu küll on kadunud teeäärsed aiasaaduste ja marjade müüjad?"

Artikkel korjas Maalehe kohta väga palju kommentaare. Järelikult teema inimestele piisavalt tähtis! Sõna võttis ka Kasepää vallavanem ja õigustatult! Tõsi küll, ei leidnud veel kellegi otsustaja arvamust sellel teemal, kuigi kevad tulemas ja aiatöö läheb jälle lahti. Siia seostub isegi töökasvatus, millest ometi räägitakse. Tõepoolest ei sõida iga talunik või aiapidaja turule müüma. Miks siis ikkagi ei soodustata meil omapära, mis annaks laialdase võimaluse tarbida omamaiseid aiasaadusi (loe tänast Maalehte) ega võimalda maalapsel suvel tööd teha?

Taskuid maamteede ääres vaja ju mitmel põhjusel!? Maakohtades peaks tasku, täpsemalt parkla olema iga 5 - 10 km järel. Et puhkepause pidada. Et kiiremaid ja kiirustajaid mööda lasta. Et lastega teha vajalikke peatusi. Et juht saaks mobiiliga rääkida. Et teha jalutuskäik looduses. Et matkajal jalgu puhata. Et bussi pealt autoga külalist oodata. Et auto parkida ja bussiga edasi sõita. Et..............

Või põhjuseid vaja rohkem üles lugeda? Nüüd "nihutame" selle mõttelaadi Ühispeatuste teemale. Kas midagi väheneb küsimustes? Ei, vastupidi, maaelanikule see äärmiselt vajalik. Ja siit tulenevalt ka möödasõitvale linnaelanikule. Matkajale. Välisturistile.

Ei maksa karta, et Ühispeatus kujuneks seetõttu mingiks räpaseks laadaplatsiks. Kõike on vaõimalik korras hoida, eriti kui eemal hoida tavaline kaltsumüüja, sest eelkõige peaks ikkagi tagama toitlustuse jms aladega tegelejate võimalused, ehk kodumaise kauba müük.

Piusal käies oli parim võimalus osta oma käsitööliste imepäraseid savinõusid. Neid oleks lihtna müüa ka Oraval, Verioral, Vastse-Kuustes, Ilumetsas jm. Kui neile vaid koht oleks. Ja mis tähtsaim, teede sõlmpunktis, mitte poole km kaugusel maanteest. Kuhu ükski möödasõitja sisse ei keeraks!

Muidugi oleks tore kui Maaleht aktiivselt jätkaks teemaga!

22. märts 2011

/////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////

Arvestama peab muidugi liiklusohutust! Maanteede kohta leidub viiteid. Näiteks Liiklusohutuse audit Tartu - Reola lõigu kohta Tallinn - Tartu - Luhamaa maanteel, koostatud inseneribüroo Stratum poolt.

Sarnaste kompleksuuringute tulemusel saab muidugi tagada liiklusohutuse.

///////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////

Äkki mul isegi milleski õigus?

Tänases Postimehes ütleb Eesti Raudtee endine peadirektor Parbo Juchnewitsch: "...ei ole Eestis raudtee väljaarendamise põhiküsimus riigi aktiivsus, vaid vähene kompetents". (ERR uudised)

Millal ja kuhu see kompetents kadus? Mis põhjusel? Kas peaksin vastuseid otsima kommentaaridest? Ebameeldiv on küll seegi, et püütakse kõik lahendused välja töötada avalikkust varakult informeerimata ja võimalikult vaikselt. Kirjadele ei vastata ja ka omavalitsusi, nagu eespool kirjutanud, ei informeerita. Loomulikult on tagajärjeks vead ja mis veelgi halvaendelisem, reisijate arvu langus. Või vähemalt vähendatakse võimalusi reisijate arvu kasvuks. Millegipärast vähemalt Edelaraudtee poole peal edeneb asi paremini. Hea näide Pulli peatus ja mul heamel tõdeda, et tegeletakse parkla ja bussipeatuse ning -liikluse parandamisega kohapeal! Muutub ka platvormi asukoht Viljandis ja kuigi seal linnavõim väga osavõtlikkust üles ei näita, bussipeatuse ja liinide asukoha muutmisega, siis loodan siiski, et kord leitakse vajalik olevat ka maaliine ühendada sobival kellaajal rongide liiklusgraafikusse.
Samuti on lootust, et Männikul tuuakse mõni linnaliin rongipeatuseni (näit 32), siin muidugi kõige otsustavam sõna reisijasõbralikul Tallinnal! Mida kui veel pole, siis ehk tekkimas!?
Ka Kasemetsas saaks arendada reisijale väga vajaliku ümberistumise, siin aga mitmeid probleeme, k.a. Harju YTK nõrk panus.

22. märts.
//////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////

23. märts

NÜÜD PROBLEEMID LAHENEMAS!

Jõhvis. Kiviõlis. Lillekülas. Orus. Kadrinas....

IRL ja Reformierakonna valimisprogrammis lubadus tagada busside ja rongide parem haakuvus!

Ja arendatatakse kvaliteetset ühistransporti nii maal kui linnas!

Jääb üle vaid blogi lukku panna...

Aga no eks ootame kõigepealt vastuseid Eesti raudteelt ja mujalt! Kiiret pole ju!

///////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////