Blogiarhiiv

pühapäev, 31. detsember 2023

Meie valetajatest poliitikud ja sabarakud!

 

Enne aastalõppu saime veel ühe uudise, milles on kogemata öeldud välja tõde meie poliitikute, eelkõige siis Reformierakonna poliitikute kohta!

Lätlased on pakkunud oma rongiga Riia ja Tartu vahelist liiklemist 250 000 euro eest aastas juba ammu, ainult et Eesti otsustajad on teatanud, et raha pole ja vajadust ka mitte.

"Mingit vastust pole me saanud. Tegime enne pakkumuse esitamist põhjalikku tööd. Oleme kõik omapoolsed ettevalmistused teinud....

 https://www.err.ee/1609208569/elroni-hinnangul-voib-tartu-riia-rongiuhendus-alata-tuleval-sugisel

 Otsustasin üles otsida vana uurringu, mis samuti (teadlikult?) valedel alustel koostatud! Muidugi sattus ette järgmine räigelt valetajate kamp ja  seal klikates on uuring ning Kanal 2 uudis sel teemal netis kadunud. Aga kopeerin väljatoodud lõigud, mine tea, needki võivad ju kaduda.

Sigulda.

 https://railbalticustrahulikult.blogspot.com/2013/11/uuringu-ulevaade-tallinna-tartu-riia-ja.html

Järgnevas postituses vaatleme varasemalt valminud uuringut ja teeme järeldusi Rail Balticu raudtee kontekstis. Uuringu tellis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning koostas OÜ Positium LBS. Uuring pealkirjaga "Tallinna-Tartu-Riia ja Tallinna-Peterburi rongiliikluse avamise tasuvusanalüüs" (PDF fail) valmis 2012 aastal. 

Järgnevalt esitatud kommenteeritud väljavõtted Positiumi uuringust (rõhutused lisatud).

"Lühikokkuvõte
„Tallinna-Tartu-Riia ja Tallinna-Peterburi rongiliikluse avamise tasuvusanalüüs” koostati Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel. 2012. aasta alguses oli Eestil ainult üks rahvusvaheline rongiliin – Tallinna-Moskva, kuid lähiregioonis on veel kaks teist olulist keskust – Riia ja Peterburi, millesuunaline nõudlus võiks olla piisav rongiliinide avamiseks Eesti suuremate keskustega.
Töö käigus hinnati reisijate loenduste, mobiilpositsioneerimise, piiristatistika ja teiste allikate abil olemasolevat reisinõudlust linnade vahel, prognoositi nõudluse muutust aastani 2030 ja koostati nõudlusele vastav rongide sõiduplaan. Seejuures arvestati nii infrastruktuuri tänast seisukorda kui ka kavandatavate investeeringute mõju kiiruste suurendamiseks infrastruktuuril, võimalikke veeremi mudeleid ja rongkoosseisude alternatiive ning nendest sõltuvaid sõiduaegu. Tasuvusanalüüsi perioodiks oli 2015-2030, diskontomääraks 5% ning kõik summad esitati 2011. aasta püsihindades.

Tasuvusanalüüsiga jõuti järgmistele järeldusele:

1) Tallinna-Tartu-Riia rongiliin, millel päevas 3 väljumist Tallinnast ja 3 Riiast, ning peatused Tallinnas, Tapal, Tartus ja Riias, tingimusel, et kogu raudtee infrastruktuur on rekonstrueeritud tasemele, mis lubab reisirongidel sõita kuni 120 km/h Eestis ja Lätis ning rongideks on „uut ja moodsat“ tüüpi veerem, oli mittetasuv nii finantsiliselt kui ka sotsiaal-majanduslikult (FNPV= -26,6 miljonit €, ENPV= -10,2 miljonit €). 16 aasta jooksul sõidaks sellel liinil kokku 4,7 miljonit reisijat. Liin oleks finantsiliselt tasuv siis, kui reisijate arv igal aastal või piletihind oleks vähemalt 42% võrra suurem või veokulud ilma rongide amortisatsioonita oleksid vähemalt 40% võrra madalamad (st <3,59 €/rong-km) kui käesolevas töös arvestatud. Liin ei oleks finantsiliselt tasuv ka siis, kui operaator saaks kõik rongid tasuta. Juhul kui riik soovib liini avada, tuleks arvestada dotatsiooniga 2,4 miljonit € aastas (2011. aasta hindades) eeldusel, et operaator peab liini 15 aastast tasuvusaega mõistlikuks. Selline dotatsioon kataks ka operaatori investeeringud veeremi soetamiseks.

2) Tallinna-Peterburi rongiliin, millel päevas 2 väljumist Tallinnast ja 2 Peterburist ning peatused Tallinnas, Tapal, Jõhvis, Narvas, Ivangorodis, Kingiseppas, Gatšinas ja Peterburis, tingimusel, et kogu raudtee infrastruktuur on rekonstrueeritud tasemele, mis lubab reisirongidel sõita kuni 120 km/h Eestis ja Venemaal ning rongideks on „uut ja moodsat“ tüüpi veerem, oli finantsiliselt ja sotsiaal-majanduslikult tasuv (FNPV= 8,6 miljonit €, FIRR= 8,2%, ENPV= 42,9 miljonit €, EIRR= 19,2%). 16 aasta jooksul sõidaks sellel liinil kokku 3,6 miljonit reisijat. Tasuv oli sama liin ka „vana ja äraproovitud“ veeremiga. Liin oleks „uue ja moodsa“ veeremiga finantsiliselt tasuv veel ka siis, kui reisijate arv igal aastal või piletihind oleks kuni 11% võrra väiksem või veokulud ilma rongide amortisatsioonita oleksid mitte rohkem kui 20% võrra kõrgemad (st mitte rohkem kui 7,81 €/rong-km) kui käesolevas töös arvestatud või üks rongkoosseis maksaks mitte rohkem kui 14,4 miljonit €.

Tasuvusanalüüsi koostajad soovitavad täiendavalt panustada Tallinna-Narva raudtee seisukorra parandamisse, et see võimaldaks reisirongidel maksimaalses ulatuses sõita kiirusel 120 km/h (st likvideerida tuleb vahepealsed madalama kiiruspiiranguga lõigud jaamade läbimisel), otsida võimalusi piiriületuse kiirendamiseks ning julgustada eraettevõtjaid avama rongiliiklust Tallinna ja Peterburi vahel. Riia suunal tuleks kaaluda koostööd Läti ja Vene poolega ning täiendavalt uurida Riia-Tartu-Tapa-Peterburi rongikoridori potentsiaali ning võimalust teenindada Tallinna-Tartu-Riia rongiliiniga ka siseriiklikku nõudlust (eelkõige Tallinna ja Tartu vahel). Konkurentsivõimeliste Tallinna-Tartu-Riia ja ümberistumisega Riia-Tartu-Tapa-Peterburi rongiliinide avamine eeldab raudteeinfrastruktuuri rekonstrueerimist ja reisirongide piirkiiruste tõstmist vähemalt 120 km/h-ni kogu Tapa-Riia lõigul (vajadus rekonstrueerimistööde järele on eelkõige Läti raudteelõikudel)."
 (lk. 2-3)

Kõige olulisem asjaolu loomulikult tõdemus, et Tallinn-Tartu-Riia rongiliin on nii finantsiliselt kui ka sotsiaal-majanduslikult mittetasuv. Mitmed inimesed ja Eesti Rooma Klubi (ERK) on varasemalt teinud soovituse muuta Rail Balticu trassi Tartu suunaliseks. Kahjuks on nii COWI 2007 (PDF fail) kui AECOM 2011/2012 ja POSITIUM 2012 jõudnud järeldusele, et Tartu suunaline trass ei ole kiire, euroopa laiusega ja Euroopaga ühendust pidava raudtee trassi-alternatiivina eelistatud variant ja eelistatud variant on läbi Pärnu. Milline on ERK jt argumentatsioon Tartu trassi kasulikkuse osas kui valminud on vähemalt kolme eri analüütiku analüüsid mis kinnitavad vastupidist?

**********
Kahjuks on sellelegi uuringule raha kulutatud ja täiesti asjata (või sõpradele teadlikult?)! Ei reisijate arv ega mitte miski muu ses uuringus pole tõelisus vaid fiktsioon. Juba see, kõige elementaarsem viga, et uuringus ei arvestatud Elva, Valga, Valmiera, Cesise ja Sigulda peatustega, näitabki, et tegu on teadliku valeinfo soovimisega või siis on ka teine võimalus - täieliku rumalusega! Ja loomulikult on just RE ning ka hetkel valitsuses veel olev SDE vältinud igasugust asjalikku arutelu selle ühenduse teemal ning püüdnud suunata infot rajale "... ka lätlased ei soovi seda rongi...".

Muidugi ei pea siin kuidagi tooma eeskujuks ka Priit Humala, ARB, ERK või teiste seisukohti, sest needki poolhäma ja demagoogia. Lihtsalt teisest äärmusest, kus sarnaselt RE-le püüab teine erakond ehk Isamaa omakorda jätta Lääne-Eesti suunda ühendusteta ja tõestada, et Tartu suuna remonditud raha tuleks korstnasse kirjutada ning kogu raudtee kiirraudteeks ehk eurolaiusele muuta. Tartu kaudu Riiga on raudtee olemas, vaja on seda samal laiusel vaid (Keila või Vändra) Pärnu kaudu Riiani taastada, sest selle jaoks on Eesti piisavalt suur, et omada nii kahte ühendust kui ka regionaalset mittemaanteelist ühendust kohalikul tasandil.

Muidugi peaks ehk selle uuringu siiski üles otsima ja täielikult läbi lugema, aga kui juba lähteülesanne on vale, siis ärge kulutage oma närve. Valed lihtsalt jätkuvad.

kolmapäev, 27. detsember 2023

Mulle meeldib valgus, aga mitte valgusreostus.

 


Valgus on igas mõttes inimeste jaoks oluline. Ja mitte ainult selleks, et tänavad valged oleksid vaid valgus, ilus valgus, on ka igati oluline nauding hingele! 
 
Käisime Raekoja platsis jõulukuuske jm vaatamas. Aeg-ajalt kostab jutte ka valgusreostusest ja see on tõsine teema, kuid üldjuhul võib öelda, et nt Tallinna vanalinnas on asjad üpriski hästi! Valguslahendusi on mõõdukalt, üldiselt on ju ka tänavavalgustusega seal lood üsna hästi? Stiilsed lambid ja tegu ju ikkagi vanalinnaga. Muidugi saab alati veelgi paremini asju teha. Kuid kui valgusreostus ikkagi teemaks, siis eestlane peaks näpuga näitama väga paljude maailma riikide ja linnade pihta! Mis kuskil toimub, on kohati tõesti jube, nõme ja sõna otseses mõttes napakas! Kes tahab, jätkaku, sest sõnu oleks küll ja veel mida öelda.
Nii siis püüdsingi tabada valgust vanalinnas. Valguse ilu!



 
Vabandama opean ka seekord, sest aparaat ei ole kõige parem öiste piltide jaoks, aga vahel ikka nii, et mõnda pilti ei tahaks kohe kuidagi kustutada!


 
Valgusreostuse tõingi teema sisse vaid seepärast, et sellest aeg-ajalt räägitakse isegi FB-s, enamasti ei peeta seda aga oluliseks, rõhutakse valedele aspektidele jne. Aga igas asjas omad nüansid, juba tänavavalgustuse puhul tuleb alustada sellest, mis tänavate või teedega tegu. Pargid veel ju omaette maailm.  Aga mida meil kindlasti peaks 90% vähendama on sõiduteede valgustus ja keskenduma ainult jalakäijale ja ilule! Näiteks keravalgustid või kuidas neid nimetatakse, ei sobi kindlasti igale poole, aga mõneski kohas on nad justkui parim valik. Näiteks siinses pargis, eks? Üldjuhul peeab aga vältima valguse paistmist ülespoole.

 
Iga valgustus ei pea aga kindlasti põlema öö läbi. Keskööl, kui enamus inimesi kindlasti siseruumides, tasub kustutada, mis võimalik. Nagu selle suure maja sini-kollane iluvalgustus.







 
Siin pildil muide üsna hea näide valgustist, mis on pealt kaetud. Aga mis veelgi meeldivam, ongi see, et meil üldjuhul ei liialdata ka valgustatud jõulukuuskedega. Muidugi paljud arvavad, et ilus (turismi)linn on vaid see, kus on miljon valgustit, aga ka tagasihoidlikkuses on ju ilu!




 
Fassaadivalgustuse puhul kasutatakse sageli ka ülessuunatud valgusteid, aga ... ehk leiaks ka teise mooduse? Muidu on ju ilus küll, eks ole?





 
Kindel on aga see, et Tallinna vanalinn on ilus ja hästivalitud valgustusega veelgi ilusam.










 
Lambanahast tooteid soovitan aga küll ostma minna, hinnadki pole tapvad.

 
Alati on küsimus, kas kuusk on üleehitud? Nagu oleks, aga samas on ju tõeliselt ilus valgustuslahendus?