Veel kord bussipeatustes ja segadusest Laagris ning Kohilas. Jaan`20

 

Laupäev, 11. jaanuar 2020

Veel kord bussipeatusest Laagris.

Mis on bussipeatuse nimi, ei tea. Igal juhul sellega on lood ikka segased. Teoreetiliselt võiks ka rongipeatuse nime muuta, seda ennegi tehtud. Aga traditsioonid on pikad mõlema puhul, nii Laagri rongipeatuse kui Vana-Pääsküla bussipeatusega. Kumb võtta aluseks? Kui jääb Laagri, tuleks bussipeatusele anda nimeks Laagri Jaam. Kui aga vastupidi, siis Vana-Pääsküla rongipeatus ja Vana-Pääsküla Jaam bussipeatus!? Mõlemal ju omad põhjendused? Kuigi Laagri asundus siin päris pole?

Igatahes nüüd bussipeatuse remondi ajal on õige aeg see läbi arutada ja muuta!

Varem oli siin ka söögikoht, kus hädakorral sai ka halva ilma eest varjuda. Ametlikult keegi ei püüdnudki otsida võimalust see ametlikuks teha, omanik soovis jätkata, aga Nõmme linnaosa lõpetas selle asja ära. Jah, söögikohti läheduses on, nii et sellega ei ole probleemi. Ja kuigi leidub neid, kes arvavad, et  normaalseid ootetingimusi polegi vaja (saab ju telefoni näppida ja minna Selverisse vm - lubage südamest naerda!), pidanuks ümberehituse käigus tekkima mingigi inimlikumate ootetingimustega katusealune. On ju teada, et uuringutega on ka välja tulnud, nagu oleks ühistranspordi kasutajate jaoks ootetingimused (ümberistumised) üsna olulised. Ja lihtsalt niisama, sõrmenipsust, arvata, et pole neile midagi vaja?
Nii arvavad muidugi ka lindilõikajad. Need, kes siia linti lõikama tulevad. Kasvõi sümboolselt, sest kui ka linti ei tooda, siis küllap leidub poliitikuid ja ametnikke, kes endale viitavad kui jutuks "suured teod"! Aga needsamad olidki just need, kelle jaoks inimlikkuse asemel on oluline linnuke.

Enne kui põhipeatuse juurde minna, saab näha, et soovi korral saab teha küll sügavamaid ootekodasid ehk siis selliseid, kus ka tuule puhul vihma eest varjudes õnnestub kuivemaks jääda. Üldjuhul aga linnaliinide peatuses ootamisega väga muret ei ole, nii et kuigi tehti tavapärased "pekkis" katusealused, ajab ehk asja ära.

Siinse ohtliku ülekäigu puhul nüüdseks paigaldatud foor. Kui hea ja ohutu see lahendus on, näitab aeg.

Siin aga hästi näha, kuidas soovi korral mahtunuks ära ka hoopis korralikum katusealune! Ja mis veel oluline, küsimus polegi selles, et see peaks midagi hiigelsuurt olema, vaid eelkõige selline, kus alumine osa ja katusealune oleks kinnine, tuult mitte läbilaskvad! Ning n.ö ukse juurest saaks ka varjulisemasse nurka istuma? Ma saan aru, et linnaosa vanem jt istuvad kabinetis ja ei oota erineva ilmaga bussi. Aga mõistus peaks ju ikka säilinud olema?

Seda, et ajusid liigutatud ei ole, näitab ka sisemus. Vana malli järgi üks stend kaardi jaoks ja mitte ühtegi alust sõiduplaanide jaoks! Ehk siis nagu eelmisel sajandilgi, riputatakse info üles suvalistele postidele ja nende jälgimiseks peab iga posti juures "jalga tõstmas" käima!?

Siinses kaugliinide peatuse juures eripärane olukord kõrgemal kohal kasvavate puude tõttu. Kas aga saab see kuidagigi olla põhjuseks, et ei saa teha korralikumat ootekoda? Muidugi mitte. Võimalused erinevad. Kas veel 1-2 puud maha võtta või tõsta ootekoda kõrgemale, paarile postile ja põrandaga ning asukohaga puude vahel? Nõuaks lihtsalt veidike nuputamist ja vaeva. Praegused käkerdised kindlasti ei sobi 20. sajandi tänasel päeval paigaldamiseks!

Ei ole ma selle pooldaja, et puid mõttetult maha võetakse, siin aga just vastutustundlikult käitutigi. Sellegiplest, vajadusel saanuks ühe ehk veel maha võtta? Et paigaldada "tagatoaga" ootekoda.

Üllatusega avastasin, et paar kohta ka autodele lühipeatuseks jäetud. Väga tore, aga neist jääb väheks.Samas on siin, rongipeatusesse mineva jalgtee ja sõidutee vahel ruumi küll. Olgugi et bensukas jm on siin eraettevõtted, see ei ole siiski põhjuseks, miks asju läbi ei peaks mõtlema. Ärme unusta ka seda, et ka maakonnaliinide jaoks vaid paar kohakest, samas saab tulevikus olema liine, mis siin võivad aega parajaks teha, lühikest puhkeaega kasutada jm sarnast. Kuidas nende seisuruumiga saab?

Tore aga, et mingi katusealune hoidla ka rataste jaoks.

See lõiguke jäi asfalteerimata, aga minu teada linnaisad isegi ei tulnud selle peale, et jupike teed jalakäija jaoks teha ja selle tegi Circle K? Linnaisade ja Nõmme puhul vist ka -emade, arvates, läheb reisija rongilt tulles bensukasse sööma ringiga kuskilt kaugel? See pole sul autuksest välja, burksi järgi astumine.
Kusjuures, Nõmme linnaosavalitsus peaks olema kursis vajadusega siin jupike kõnniteed teha? Aga ükskõiksus ja arrogantsus nii suur?

Ja näe, OLE plakat siin, inimesed käivad raudtee veerel, aga jällegi, ei mingeid kõnniteid? Või piisab plakatist, et oleks mugav ja ohutu?

Rongipeatuse juures olev parkla aga ammu kitsaks jäänud....

 

 

 

Teisipäev, 14. jaanuar 2020

Segadus Kohila jaama bussipeatuses.

Tüüpiline näide, kus ametnike mõtlematus ja ükskõiksus toob kaasa segaduse!

Mainin algatuseks ära ka selle, et Kohila vallast ei ole ma saanud ühtegi selgitust, miks peatuse nimi on siiani muutmata!? Kohila Raudteejaam asemel Kohila Jaam! Muutmise eesmärk on ühtne nimestandard üle Eesti, lühem ja konkreetsem. Lisaks on peatuse nimel olulisus ka liinikirjelduses, aga sellest tiba hiljem.

On väga tervitatav ja rõõmustav, et Kohila jaama juurde on rajatud nii palju parkimiskohti. Ning rajatud ka bussipeatus. See olnud olemas muidugi iidamast-aadamast, kuigi peatuse silt on suhteliselt uus asi. Vanasti oodati bussi ja mindi bussile seal, kus buss peatus. Nüüd on selleks koht.

Kuid:

* bussipeatus on väike ja suurtel bussidel sinna sissesõit võimatu. Bussipeatuse silt aga paigaldatud nii, et reisija seisab bussi oodates murul ja talvel ..... lumehanges? Nüüd saabub buss Hagerist (pildil ei ole nähtav, saabumistee jääb paremale kaadrist välja) ja see peaks pöörama peatusesse. Kuid eriti suure bussi puhul on see võimatu.

* Ma pole ammu sõitnud maale hommikuti. Ja üllatusega avastasin, et liine on muudetud. Kui täna (arvutivariandis, "Reisiplaneerija" kategoorias) panna otsingusse nt Kohila - Raudteejaam - Juuru, siis selgub, et hommikune, 50 aastat käigus olnud buss, on "kadunud". Põhjuseks see, et liininumbreid on nüüd kaks, 13 ja 10. Liin 13 sõidab liinil Kohila - Hageri - Aespa - Kohila Jaam - Kohila. (Märkus: väga tore, et liinikirjelduses on sees just Kohila Jaam). Liin 10 Kohila - Järlepa - Juuru - Rapla.

Pannes otsingusse Kohila, leiab liini 10. Vanast "rasvast" tean, et buss väljub jaama juurest mõned minutid varem kui mainitud Kohila ehk bussijaam. Seega, ootan jaama taga, ettenähtud peatuses juba varakult. Umbes õigel ajal saabubki SUUR buss, täis kooliõpilasi ja üks laps astub ka bussi. Kuna buss oli suur, siis peatusesse see keerata ei saanud, vaid jäi seisma minu "selja taga". Mille järgi peaksin eeldama, et tegu liinibussiga, mitte näiteks koolilaste bussiga? Buss sõidabki minema, kuigi olen PEATUSES vast nähtav ja eeldatavalt seisan seal selleks, et sõita!?

Täiendavalt lisan, et kui mobiilis otsida liini, siis Kohila Raudteejaam - Juuru otsing näitab ÜMBERISTUMIST Kohila bussijaamas. Vähemalt selline arusaam jääb. Nii et sel juhul saaksin bussile, kuid kui taas ei ole asjadega kursis, astun bussijaamas bussist välja ja .... hiljem mõistan, et sama buss sõidabki edasi.....?

Ja lisaks, kui L ja P on liin olemas teisel kellajal, siis sel juhul näeb seda ka Kohila Raudteejaama otsingusse kirjutades, kuid liini nimi ei alga KOHILA JAAM, vaid lihtsalt Kohila. Kuigi algpeatus on jaamas.

* Mil moel saada infot, et raudteejaamast on üldse buss olemas, sõitmaks sihtkohta? Loomulikult puudub ka raudteejaama bussipeatuses info, et selline buss üldse olemas. Tegelikkuses peaks ses peatuses olema muuhulgas ka Kohila bussijaamast väljuvate busside sõiduplaan nagu peaks Kohila bussijaamas olemas olema ka rongide sõiduplaan. Aga seda on juba selgelt LIIG tahta!

Lisaks märge Kohila valla töömailt: 

Kohila asulas sees on ühel suunal olemas peatus Vabaduse, teisel suunal ei ole seda tehtud ja vald ei kavatsegi seda teha. Kuigi väga ja väga palju reisijaid (sh vanureid) soovivad pidevalt seal väljuda. Kui bussijuht seda võimaldab, võib .... ta selle eest suure trahvi saada! On see normaalne? Üleüldse, üle Eesti?

Ma saan aru, et möödalaskmised algavad suurtest "ninadest" nagu Juhan Parts jt, kes isegi lõiganud linti läbi sealsamas, kus läheduses ehitati bussipeatus valele poole teed. Ja oma viga ei tunnista keegi tänase päevani ega paranda ka neid vigu! See on Eestile "tüüpmudeli" käitumine. Ning samas vaimus, eeskuju järgi, lähevad ka väiksemad ametnikud! Aga pagan küll, miks te siiski kasseerite endale palka igakuiselt, kui te ei ole seda ära teeninud?

Kes kooskõlastas Kohila valla poolt sellise planeeringu? Kes ja kas üldse vastutab ning laseb asja ümber teha?

Lisainfoks:
Kohila vald üks neist, kelle seisukoha tõttu jäi Raplamaal tulemata ka eeltasutud bussiliiklus. Siinkohal suurimaks "veduriks" Isamaa erakond. Kelle paljude poliitikute sõnul oli vaja hoopis "parandada bussiliiklust, optimeerida liinivõrku" jm. Sellest hoolimata ei ole ma Kohila vallalt aastaid saanud ühtegi vastust bussiliikluse probleemidele ja ettepanekutele!

Rein Riisalu vana lugu ühispeatustest ja mis peaks olema Vana-Pääsküla bussipeatuse nimi? Juuli 2019.

 

Teisipäev, 16. juuli 2019

Tellimusliine netu? Bussiliiklust ka netu?

Ja tegelikult ei ole ka mitte kelleltki tegelikult aru pärida. Ütle veel, et ametnikud ja poliitikud targad pole! Kui varemalt sai veel maavanemalt või -valitsuselt midagigi küsida ja oli ehk mingigi vastutus, siis nüüd on see osavalt lükatud mitte millegi eest vastutavate ÜTK-de kaela. Ka mitte kellegi eest vastutavate ÜTK-de. Sest ka majandusministeerium, Maanteeamet jt ütlevad, et "pole õige sekkuda"!

Ja nii pääsevad endised maa- ja vallavanemad igasugusest vastutusest selle eest,, et nad pole 16 aasta jooksul suurt midagi ära teinud. Ning bussiliikluses üldiselt on teinud pigem vähikäiku.

Aga muuseas me teame, mis on keskkonnahoid? Ning vastutustunne ei küüni ka selleni, et sellelegi mõeldes oma tööd hästi teha?

Ometi meil palju üritusi, kus korraldajaid ei huvita tellimusbussid ega ka see, et bussiliine pole. Muidugi ei viitsita selle nimel vaeva näha ega ka mitte kohalike võimude ja ÜTK-dega suhelda, selgitada, nõuda. Lüüakse käega, sest küll tuleb ka autoga piisavalt külastajaid. Kuigi isegi selle koha pealt vahel kuulda olnud, kuidas sealsamas peipsiveerel vanausuliste pühad vm ja samal ajal üritused. Küsitakse tasakesi, kas üldse ei mõelda kohalike elu-olule ja ummistatakse see autodega? Aga seegi hääl vaibub...

Sattusin Rein Riisalu poolt aastal 2003 (!) kirjutatud loole ühispeatustest. Mõelge, 16 AASTAT SELLEST JUBA MÖÖDAS! Sisuliselt võiks seda ehk pidada esimeseks pääsukeseks sel teemal. Minagi alustasin sellest kirjutamist, küll sõltumatult, oma teooriaid arendades. Kuid küllap olid sellised lood mindki alateadlikult mõjutanud.

https://epl.delfi.ee/arvamus/rein-riisalu-buss-voi-rong-voi-molemad?id=50954473

Ühistranspordi korraldamisel Eestis on olnud kombeks vastandada bussi- ja rongiliiklust. Nagu igas lahingus, on siingi kaks leeri, kes otsivad argumente oma eelistuse kasuks ning loomulikult ka vastuargumente teise poole kahjuks. Igatahes on tervitatav, et teemaks on ühistranspordi korraldus, mitte aga see, kas Mazda 6 on tõesti nii hea auto, kui edetabelitest paistab.

Infrastruktuuriliselt on raud- ja maanteede võrk välja kujunenud iseseisvalt. Kummagi tuiksoone äärde on kerkinud elu- või äripinnad ning avaliku sektori ülesandeks on korraldada ühistransporti kõigis piirkondades. Tõsiasi on, et nii bussi- kui ka rongiliiklusele tuleb enamasti peale maksta. Nagu pea kõikjal arenenud maailmas. Kui vaadata doteerimist läbi Euroopa-prillide, pole tegemist sotsiaalpoliitilise paratamatusega, vaid ühistransport aitab lahendada ka regionaalpoliitilisi, transpordikorralduslikke ja keskkonna probleeme.

Aga ikkagi – kas saaks odavamalt? Kui riik vähendaks kalli reisirongiteenuse ostmist, võiks ju rohkem paindlikumalt liikuvaid busse käiku panna! Keegi sellest võidab, keegi kaotab. Aga kas süsteem tervikuna läheb efektiivsemaks?

Teine võimalus on integreerida rongi- ja bussiliiklus. Logistika seisukohalt pole vahet, millise transpordivahendiga tegemist – reisijatevoo suurus ja kohtkilomeetri hind panevad paika, kas vaja oleks neljakohalist taksot, 15-kohalist väikebussi, 50-kohalist bussi või 350-kohalist rongi. Ehk kui inimesi palju, tellitakse rong, kui vähe, siis buss.

Selle asemel et doteeritavad buss ja rong sõidaksid paralleelselt ehk läbiksid topelt liinikilomeetrid, “toidavad” bussid kui väiksema veomahuga sõidukid ronge kui suurema veomahuga sõidukeid, tuues inimesed ümbruskonnast ühisesse peatusesse kokku või vedades nad sealt laiali, kui rong on nad ühispeatusesse toonud. Sellise kokku-(lahku)vedamisega oleks ka rongidel täita oma kindel funktsioon.

Ühtne ühistranspordivõrk

Seega saaks rääkida ühistranspordivõrgust, mis on üles ehitatud reisija liikumisvajadusi ja mugavust ning lahenduse hinda arvestades. Ühtses ühistranspordivõrgus koostatakse liinigraafik, mis seob omavahel raud- ja maanteeliikluse läbi ühiste ümberistumiskohtade tingimusel, et reisija ei pea ühest ühistranspordivahendist teise liikumiseks kõndima üle ühe minuti. Kohtadesse, kus see pole praegu infrastruktuuriliselt võimalik, tuleks rajada vastavad teed ja ühispeatused.

Järgmiseks sammuks on ühiselt koostatud sõiduplaanid bussidele ja rongidele, et osutuks võimalikuks sujuv ümberistumine ning rongide ja busside poolt läbitav summaarne liinikilomeetrite hulk (ehk sõidukulud) väheneksid tänasega võrreldes paralleelsete liinide kadumise arvelt. Samas ühendus keskuste/ asustuspunktide vahel ehk inimeste liikumistingimused ei halveneks. Pidevaks protsessiks kujuneks liinivõrgu ja sõiduplaani optimeerimine tulenevalt tegelikest reisijavoogudest ja nende muutustest.

Oluliseks lüliks ühtses ühistranspordivõrgus oleks piletisüsteem, mis tagab igapäevastele sõitjatele (s.t kuukaardi kasutajatele) sõiduõiguse sõltumatult transpordivahendist (operaatorist). Üksikpiletite osas oleks otstarbekas kasutusele võtta komplekspiletid, mis võimaldavad ümberistumist ilma täiendava piletiostuta. Kui lisada veel reisija infosüsteem, kuhu oleks koondatud nii rongi- kui ka bussiliikluse info, ning ühine positsioneerimissüsteem transpordivahendites, mis võimaldab vahetult otsustada graafikust väljasoleva liikluse korral, siis saaks juba võrdlemisi töökindla ja mugava süsteemi, mis pole kallim praegusest ühistranspordikorraldusest.

Turumajanduslikud jõud

Kui minu visioon on hea reisijale ja kasulik avalikule sektorile, siis mis takistab selle realiseerimist? Kas turumajanduslikud jõud ei suuna meid selle poole? Iga operaator, kes ühistransporditurul tegutseb, püüab maksimeerida oma kasu ja sõita sellistel aegadel, mil rahvast palju. Kui tööpäeva lõpus sõidab ühissõidukiga Keila poole pea kaks tuhat inimest, siis pole ju keeruline 15-kohaline väikebuss täis saada ning end piletitulust ära majandada.

Turujõud ei sunni tegema “otsi” hõreasustatud aladele, et 4-5 inimest kokku korjata, või sõitma õhtutundidel, mil rahvast vähe. Muidugi, ebaotstarbekalt ei taha opereerida ka riigile kuuluv Elektriraudtee – kui ikka õhtul on reisijaid rongis 30-60, siis on mõistlikum panna rongid liikuma aegadele, mil eeldatav täitumus suurem. Kurb on asja juures see, et turujõud ei paku nendele 30-60 inimesele alternatiivi.

Siin ei ole muud võimalust kui ühistranspordi teenuse tellijad – riik, maavalitused ning kohalikud omavalitsused – teeksid koostööd ühtse ühistranspordivõrgu väljatöötamisel. Ja näiteks Harjumaal võiks vabalt olla pilootprojekt, kuna nii bussi- kui ka rongiliiklus seal on piisavalt tihe. Ühistransport ei tähenda ju midagi muud kui ühiselt korraldatud transporti.

Rein Riisalu on Elektriraudtee AS-i juhatuse liige  

Tekst nii oluline, selge ja konkreetne, et toon selle välja. Välja arvatud siis tänaseks väga kalliks osutunud piletisüsteem, mis ei sobi siinse eesmärgiga. Aga mida on siis 16 aastaga tehtud? SELLES osas, millest rääkis Riisalu ja millest minagi üle 10 aasta rääkinud, sisuliselt pole ka täna edusamme! Bussid ei ole rongidega valdavas enamuses ühendatud, tasemel pilootprojekte pole ka Harjumaal ega mujal Eestis, on vaid üksikud märkamatud edusammud. Millest ka meedia muide vaikib, aga see juba teada, et paraku kirjutajate hulgas tasemel arusaajaid eriti pole. Peale mõne üksiku, nagu Zirnask, Langebraun ja mõni veel.

Kui nüüd lugeda, siis näemegi (kes vähegi üle Eesti toimuvaga kursis), et üksikud pääsukesed, kes siingi midagi teinud või proovinud, ongi üksikuteks jäänud! Samal ajal on aga küllaga neid juhttegijaid, kes suurt tegemisega hakkama ei saanud, tänagi KOV-ides võimutüüride juures. Olgu siis nt Vallavanem 1 (ei suutnud vallavanemana ... bussiliiklusega tegeleda, ei suuda ka ... vallas), Vallavanem 2 (... perrooni asukoha kooskõlastamisel naljanumbrina silma paistnud), Maavanem 1 (maakonnaliinide ... vaksalisse viimise vastasena tuntud), Maavanem 2 (raudtee- ja ühistranspordivastane, kuid nõudebussidele raha jagamise pooldaja), Maavanem 3 vpt. Valimiste eel lubadusi jagamas, aga tegemata asjade kohta vaikides!? Pole julgust? Kuid jätkub siiski julgust taas piruka manu liikuda? Kõigi mainitute jpt puhul võin tuua igal puhul hulganisti näiteid omaaegsest perroonide planeerimisest ja kooskõlastamisest, vastuste puudumisest või asjatundmatusest kirjavahetuses jne. Ääretult kurb!!!
(Huvitaval kombel on paljud tuntud Isamaa erakonna liikmetena!? Erakonnasisene "koolitus"? Ometi sellegi erakonna liikmete hulgas ka vastupidiseid näiteid, n.ö. "eesrindlikke", kes midagigi siis teinud ja teevad ka täna! Miks küll edumeelsus "ei levi"? Riisalu muide mainib ka piletisüsteemi ja just Isamaa erakonna inimeste hulgas oli kapitaalselt rohkem ka eeltasutud bussiliikluse vastaseid ja piletisüsteemi kalli rakendamise pooldajaid!?)

Kuidas siis aga tellimusreisidega asi edeneb?

Halvema poole pealt Paunvere Väljanäitus näitab endiselt oma viletsat taset ja suhtumist. Parem olukord Jõgeval, Kuremaa spaasse laupäeviti aga käigus valla buss, kuigi avalike liinidega ühildamata. Antslas oli tänavu mingi lasteüritus, tellimusbusse ei tellinud keegi. Ämaris äsja lennushow, käigus oli palju busse. Peisiveere kodukohvikute päev, tellimusbussid korraldajaid ei huvitanud. Ka ei saa Jõgevamaal nädalavahetuseti sisuliselt bussidega sõita, pühade ajal pole aga peaaegu üldse busse! Nüüd Rääbisefestival Kasepääl, liinibusse pole, korraldajad ei huvitu ka koostööst KOV-idega. Kohtla-Nõmme muusikafestivali puhul teevad rongid lisapeatuse, Jäneda laada puhul ei tee. Jne jne.

Jätkuvalt väga suur ükskõiksus nii korraldajate kui KOV-ide poolt! Millal hakatakse palka välja teenima? Ja millal ürituste korraldajad saavad aru, et vaja on natuke rohkem mõelda? Ning millal mõlemad pooled VÕTAVAD JULGELT SÕNA, öeldes välja, et ka nädalavahetuseti on vaja HEAD BUSSILIIKLUST!???

Näide ühest "tasemest" ja iseseisvast mõtlemisvõimest: Riigi raha otstarbekast kulutamisest....

(Rohkem vastuseid sealt ajaloos praktiliselt tulnud ei olegi.)

Tere!

Oleme saatnud Teie ettepanekud edasi Kagu ühistranspordi keskusele seisukoha võtmiseks.  Omavalitsusena oleme lähtunud ettepanekute tegemisel kohalike elanike poolt laekuvatest taotlustest. Nimetatud muudatuste osas ei ole meile laekunud taotlusi.

Lugupidamisega

Teine kiri. 

Aastatetagune ametniku vastus kohalikule elanikule. Ehe näide sellest, kuidas ettekujutus isegi suhteliselt heal spetsialistil puudub! Mis jutt, et Räpinast keegi ei sõidaks Veriorale rongile? Tänagi on üldiselt 10 bussi Räpina - Tartu, aga Riisalu ettepanekust pole ikkagi õppust võetud. Ja kas ikka "kohalikud analüüsijad" analüüsivad midagigi kui saadavad hoopis ettepanekud ÜTK-le, täna? Ei suutnud analüüsida siis, ammugi siis täna? TUNDUB on liiga vähe! Vaja on uurida, katsetada, informeerida ja mõista!
Omaette teema on muidugi see, et ei siis ega tänagi mõisteta "lõunamaal" mida tähendaks rongiliikluse tihendamine. Nimelt seda, et see tooks ka OLULISELT ROHKEM SÕITJAID, mitte ei saa "tunduda" see, et sõitjate vähesus ei luba ronge sõitma sagedamini panna!

Vastavalt kehtivale korrale aga .... ostke auto või kolige maalt ära....

Tänan ühistranspordi teemadel kaasamõtlemise ja ettepanekute tegemise eest. Põlvamaal kasutab maakonnaliine aastas  ca 1 miljon reisijat ja busside  läbisõit üle 2 miljoni kilomeetri. Bussiliinide toimimise aluseks on reisijate olemasolu. Sellest sõltub bussiliinide avamine ja sulgemine. Sellise mahu juures ei suuda maavalitsuse üks töötaja otsuseid langetada.

Vallavalitsuste ja maavalitsuse vahelise  kokkuleppe alusel laekuvad piirkonna elanike ettepanekud ühistranspordi ümberkorraldamise kohta kohalikule omavalitsusele. Vallavalitsus analüüsib  laekunud ettepanekuid, vajadusel korraldab elanike liikumisvajaduse uuringuid, küsitlusi ja nende alusel teeb maavalitsusele omapoolse ettepaneku, mis vastab enamike reisijate huvidele.

Tänase päeva seisuga teenindab Räpina-Tartu marsruuti 10 bussiliini päevas ja Tartu-Räpina suunal samuti 10 bussiliini. Tundub, et sellest peaks piisama. Räpina rahvas ei hakka kindlasti sõitma Veriorale või Oravale, et rongiga Tartusse jõuda. Teie poolt tõstatatud hommikune liin nr 27(1) on mõeldud selleks, et Orava rahvas  ( kooliõpilased, tavareisijad) jõuaks kell 7.45-ks Räpinasse. Loomulikult kasutavad inimesed alates Veerksust seda liini  ka Orava rongile minekuks.  

Alates maikuust muutuvad rongide sõiduplaanid. Arvestades maavalitsusele laekunud ettepanekuid oleme oma tahtmised ELRON-le edastanud. Vähene reisijate arv Koidula-Tartu liinil seab  kolmanda rongiliini avamise kahtluse alla.

Vastavalt kehtivale korrale palume tulevikus esitada oma ettepanekud Räpina Vallavalitsusele. 

*******************************

Kelle käest küsida Põlvamaal? Jõgevamaal? Raplamaal? Igal pool?

 

*********************************************************************

 

 

Esmaspäev, 22. juuli 2019

Laagri Jaam bussipeatus.

 

Kuigi selgelt ja põhjendatult pooldan ühispeatustes standardseid bussipeatuste nimesid, siis veidi olen ka kõhklemas. Näiteks Jõhvis jääb jaamas oleva bussipeatuse nimeks mitte JAAM, vaid JÕHVI VAKSAL. Iseenesest ju isegi täiesti mõeldav? Seda enam, et mingis mõttes "venejuurselt" on ju reisiliikluse jaoks ikka olulisem vakzal kui stantsija?

Küll aga on Jaam enamusel juhtudel ainuvõimalik, sest Raudteejaam liiga pikalt kõlav, lihtsalt Jaama või muud ei sobi aga juba infootsingute puhuks. Ning JAAM on see, mis viitab selgelt ja üheselt bussipeatuste puhul ka ümberistumisvõimalustele.

Täna tulin aga .... Vana-Pääskülast Laagrisse. Kuhu siis? Rongile. Ja Laagri asum ju algab ühest küljest rongipeatusestki. Mida siin aga teha? Vana-Pääsküla on muidugi väga paljude jaoks ammu teada ja kinnistunud nimi. Laagri rongipeatuse nimi ei ole eksitav, kuigi nüüdseks võiks öelda, et see pigem asumi servas? On ju lisandunud nt Urda peatuski, mis samamoodi Laagris. Aga ometi, isegi hoolimata sellest, et ülipaljud teavad, et ses kohas ümberistumised rongide ja busside vahel võimalikud, siis on ka neid, kes ei tea, igal hetkel sõiduviisi valides ei mõtle või ei meenu, turistide jaoks (olgu neid või vähe) ei assotsieeru need omavahel kuidagi jne.

Ja sel teemal mõtiskledes olen esialgu jõudnud seisukohale, et päris vanamoodi ei tasu jätkata. Ja kuna Vana-Pääsküla hoopis tuntum bussipeatusena kui Laagri jaamana, pooldaksin bussipeatust VANA-PÄÄSKÜLA JAAM ning rongipeatuse nimena VANA-PÄÄSKÜLA!

Natuke ka konkreetsuse mõttes. "Hei, tuled rongiga? Võtan su Laagrist peale...". Aga kui sinu jaoks on Laagri pigem "seal" kus on Urda? Või...?

Aga seda tasub muidugi põhjalikult mõelda läbi, kuigi uued bussipeatuste sildid võiks ju KOHE teha nii nagu vaja. Mine tea...

 

Hetkel teeremont rohkem linna saabuval suunal, sp on kaugliinide peatus ka vanast peatusest ülikaugel. Vaatasin FB Lux Expressi lehele ja ei leidnud mingit infot. Kas peatubki ainult siin, kus saab istuda bussidele 18 ja 27 või peatub ka linna sees, et saada bussidele 10 ja 14? Või pole see oluline?

 

Viit näitab bussipeatusesse 200 m kaugusel. Väga ei näinud küll seda peatust!? Ju ma siis ei pannud möödasõites tähele.

 

Linnast väljuval suunal korrektne viit samuti olemas

 

Ja olemas ka viit nende busside kohta. Möödunud nädalal helistasin TLT-sse, küsides, kas siit ka nende liinide bussidele peale saab, vastata ei osatud. Lubati tagasi helistada. Millal, seda ei öeldud...

 

Metsa langetama, igatahes...

 

Kus ja kui palju mahub tulevikus siia busse peatuma? Kuidas asi läbi mõeldud?

 

Puidki maha võetud. Osa kindlasti jäävad ette, aga võetakse vist ka niisama, tulu mõttes natuke rohkem? Või dendroloogid otsustanud? Linna sõnutsi ei pidavat saama siia midagi ehitada, eramaaga lugu?

 

Võib olla pidanuks juba ammu kogu siinse ala broneerima suure ühispeatuse tarvis. Tollal ei osatud mõelda ja nüüd siin üpris suur tankla. Kuidas ära mahtuda, homme ja ülehomme?