Plaan oli vaadata lõpuks üle Urda ühispeatus ja ka Kivimäele korra põigata.
Urda peatuse taga läheb raudtee taas kaheteeliseks. Kisa RB ehitamisest
on taevani, kuid mitte kuidagi ei suudeta seda lõiku kaheteeliseks
ehitada. Ehk pole vajagi? Kuigi tegelikult ikkagi võiks.
Urda uus parkla koos bussipeatusega on päris hea lahendusega. Siin
olnukski ehk raskem bussipeatust lähemale ehitada, kuna raudtee küllalt
kõrgel kohal. Üldiselt aga võiks, seal, kus võimalik. Praegu,
pühadelaupäeval polnud siin ühtki autot ja eks tõenäoliselt ka muul ajal
üpris tühi. Sest need, kes tulevad "maa poolt", pargivad pigem teisel
pool raudteed, siinne parkla omandab suurema mõtte siis, kui sõidetakse
Tallinnast kuhugi kaugemale. Keilasse sõitmiseks ei hakata ju siia
parkima, nii et teatud mõttes on selle parkla peale kulutatud raha kui
mahavisatud. "Sõida ja Pargi" tähendab ju eelkõige "ärasõitmist" ja siis
juba tagasitulekut. "Suudle ja Sõida" parklaks see ehitatud pole.
Muidugi, võimalik, et aeg-ajalt tullakse kaugemalt ja keegi tuleb vastu,
selle jaoks on sellises parklas ruumi uidugi küllaldaselt. Aga võib
olla eksin!? Ehk ajad ja olud muutuvad, ning põhjust seda parklat
kasutama hakata on rohkem? Näiteks tullakse tõepoolest linnast,
raudteest kaugemalt, oma autoga peatusesse ja jäetakse vahele
maantee-etapp Urda - Haapsalu? Kuigi selleks sobib ikkagi Laagri peatus
rohkem, kui linnatranspordiga seonduv koht. Samas ei saa välistada, et
ka tulevastel Haapsalu kiirrongidel saab olema peatus nii Padulas kui
Urdas, kõik oleneb ju ikkagi reisijate arvust ning sõiduplaanist. On ju
mõlemad peatused tegelikult päris suured "tööandjad", lähedal on siin
tööstuspark ja Padulasse tuleb suur kaubanduskeskus. Näis-näis....
Huvitav on lahendus, kus ratta lukustamiseks ja lahtisaamiseks pead
helistama. Muidugi ei ole vast keelatud ka oma lukku kasutada (mõni koht
ka selle jaoks eraldi olemas)
Üks asi on aga siin peatuses eriti selgelt näha! Olen korduvalt
kirjutanud info ühte kohta koondamisest ja ka sellest, et plaanitava
reaalaja infotabloo asukoht peaks olema mitte perroonil, vaid kuskil
mujal. Kui siin selle pilguga ringi vaadata, siis on selgelt näha, et
ainus koht on taamal paistva kaardi juures, olgu siis eraldi alusel või
ka rattaparkla (otsa)seinal. Sest reaalaja infotabloo koos sõiduplaani
jm infoga peab olema maksimaalselt paljudele nähtav, ka neile, kes
kohalikust elamupiirkonnast tunneli kaudu teisele poole raudteed
liiguvad. Sest oleks ju ebareaalne oodata, et harvem rongitransporti
kasutavad inimesed külastaks mööda minnes igakordselt perroonil olevat
infot, vaatamaks, kas on ajutisi muudatusi plaanis vms!? Rääkimata
sellest, et reaalaja info peaks puudutama ka bussiliiklust jm. On veel
üks väike nüanss - kuna Eesti raudtee "tarkpead" eeldavad, et jaama
tullakse paar minutit enne rongi väljumist, siis kuidas see peaks
toimima rongide hilinemise korral? Ja just siis tahaks ootaja pigem
katusealuses oodata, halva ilma korral. Seega peab ka sel juhul olema
talle info koheselt nähtav või vähemalt võimalikult lähedal.
Väga huvitavad on istumiskohad! Ehk tõesti tuleks keegi, nagu vanasti ja
teeks ka ühe kabemängu. Treff-punkt. Küll aga pidanuks ka katusealuses
olema siis pigem samasugune. Lageda taeva all võib ka istuda, kuid vaid
hea ilma puhul. Eriti oluline see sellistes peatustes, kus matkajaid
rohkem liikvel, kuid kindlasti saab siit shnitti võtta mõnevõrra.
Aga eks üldiselt vajaks ka perroon lähedale üht korralikku varjualust, kohta, kuhu tulevikus ka info peaks tulema.
Sellise tunneli puhul võib mõelda, et nii mõneski kohas Haapsalu raudteel õnnestuks jalakäijate jaoks seda varianti kasutada.
Siit nurga alt vaadates peaks olema hästi tabatav, kuhu peaks info
koondama. Ehk jätkub Elronil koos koostööpartneritega talupojamõistust?
Muidugi, kui eeldafa, et lõik kunagi kaheteeliseks ehitatakse, siis
tuleb ka perroon ümber ehitada. Aga eks see ole tavapärane, et meil ette
näha ei osata. Kui kaheteelise plaan tõsine, siis suurem apsakas oli
muidugi uue Topi liiklussõlme variant, kus ehitati vaid ühe suuna jaoks
viadukt, kahtlane, kas teisega isegi projekteerimisel arvestati.
Ühekorraga valmis teha oleks vast odavam!?
Kivimäe. Pääs perroonile küljelt ja vähem kui sada meetrit eemal olev
ülekäik. Viimane on muidugi tõeline insenerikunsti tippsaavutus, ehk
õnnestuks selle maailmaimega ka välisturiste ligi meelitada!? Kallak on
nii järsk, et ei saa siit (talvel) üles lapsevankrigagi, rääkimata
ratastoolist. Siin ees seistes ja aukartust tundes mõistad, miks puudega
inimesed Eestis väga kodudest välja tulla ei taha. Kõik on tegemata,
või kui tehtud, siis selleks, et sa ei tuleks. Kes on see geenius, kes
selle projekteeris? Ehk võiks ikkagi pildi ja kontaktandmed siia üles
panna, et hädaline saaks helistada ja tänada?
Tegelikult pidanuks õigemini tuleb nüüd see ümber ehitada. Üks hea
võimalus oleks ülekäik nihutada kuni paarkümmend meetrit perrooni poole
ning kaldtee, mis oleks seega lauge, läheks selleni paralleelselt
raudteega, viimasele mitte väga lähedal olles ehk siis pigem tänava
kõrval, kooslahendusena kõnniteega. Vahetult ülekäigu juures tekiks siis
vähe mahukam platvorm, nii et saab ohutult ja mugavalt ülekäigule
pöörata. Ning siitsamast jätkuks teepikendus kuni perroonini, seega
saaks samuti lauge tõusuna pääseda perroonile. Siis põhimõtteliselt
poleks vaja ka perrooni külgtreppi, kuigi las ta siis olla, kui juba
on. See, et tavaületajale teekond mõnikümmend meetrit pikeneb, ei
tohiks olla probleem.
Igaks juhuks, kui ikkagi mõni ratastooliinimene peaks julgema toast
välja tulla, on siin lisatud mõned astmed, et ta mingil juhul ei
"kihutaks" üle raudtee. Rohkemgi veel, rööpa ja plaadi vahele on ka
plärtsatatud natuke asfalti, peaasi, et ei oleks sile ega ohutu!
Mõnusalt sammaldunud aiapostid.
Siingi (ühel pool) tilluke parkla olemas, iseasi, kas need just rongileminejate autod on.
Kus on ingliskeelne info? Me ei ole enam pime nõukogudemaa. Aga pange
tähele, läänesuunal on olemas asendusbusside info, teiste suundade kohta
võtab sellise mahuka materjali läbitöötamine Elronil aega kümmekond
aastat! Siis läheb veel aega, kuni korraldatakse rahvusvaheline hange
paberite trükkimiseks.....
Ja kui juba rongiga, siis tõestuseks tiheda sõiduplaani plussidest, kargasin läbi Nõmme turult....
Siin tuli mulle aga meelde Kärkna maailmatu probleem - autod ei pidavat
saama üle ülesõidu, kui rong vabastanud selle ja seisab peatuses,
põhjuseks, ülesõit (signalisatsioon) töötab edasi. Siin on vist midagi
rikkis või peaks Kärkna mehaaniku siia õppima tooma?
Saatsin taas mõnikümmend küsimust MKM-le, eks näis, kas lullutavad kuu
aja pärast niisama oma vastuses, Küsimusi seinast seina, alates Balti
jaama-visiitkaardist kuni KIK-i poolt rahastamata jäetud
ühispeatustest. Ei maksa lootagi, et need teemad vaikselt ära vajuvad,
kui vaja, saab neid igal pool korduvalt tõstatada. On aeg ükskord aru
saada, et tööl käies tehakse tööd ja ka riigi rahakott pole tuultele
vilistamiseks.
Uskumatu, aga tõsi Jumal on alati suur. Pärast mitmeid releases minu taotlus, mille pank, ma laenu saanud läbi väga lahke daam. Täpsema info saamiseks palume pöörduda oma e-maili teel aadressil: marilinetricha@mail.ru see pakub laenude € 3000 kuni € 3000000 kellelegi suudab seda tagasi maksta koos intressiga madal 2 % ei kahtle, et sõnum. See on ideaalne reaalsus. Levitada oma sõpradele ja perekonnale, kes seda vajavad.
Replytagasimaksmine algab viis kuud pärast oma krediidi
Jumal õnnistagu teid.