reede, 22. juuli 2016
Eestimaa- marjad, taimed ja seened puhtast loodusest 2.
Pärast paari tundi ajakirjanikuga metsas jalutamist selgus, et korjata on lisaks harilikule ja männi-kivipuravikule juba ka erinevad punapuravikud, lamba-, või- ja liivtatikud, kitsemamplid ja erinevad pilvikud mustjast tuhmuvani. Seenehooaeg on tänavu tõesti varane - ja üsna arvukalt on juba ka seenelisi.
Enamik seentest olid paraku küll ussitanud ja korvi panna ei olnud neid mõtet, nii et korjatud sai ainult keskmine pannitäis.
Enamik seentest olid paraku küll ussitanud ja korvi panna ei olnud neid mõtet, nii et korjatud sai ainult keskmine pannitäis.
(juuli 2016)
Foto ja tekst: Veiko Kastanje
Postitan siia häid ja isuäratavaid pilte Eestimaa loodusest - seened, marjad ja taimed. Võimalusel palun ka võõrkeelse tõlke tekstist.
Aitäh!
Neeme.
Varasemad pildid siin
Hea on tõdeda, et Eestis on veel puhast loodust, taimi, marju ja seeni. Ning loomulikult ka neid, kes oskavad neid hinnata, tunda ja korjata. Toidu- ja hoidiste valmistamisest rääkimata.
Mida veel tahta? Et me suudaks oma loodust hoida, pakkuda külalistelegi erilisi elamusi ja kõigele lisaks, seente ja marjade välismaale müümise kõrval hakata mõistma, et nendest valmistatud toidud oleks ka iga meie söögikoha uhkuseks!
Korilase tööpäev, 10L mustikaid, 5L vaarikaid.
Foto ja tekst: Triinu Taul
Pisikesed kuuseriisikad jäid veel metsa kasvama...
Tänasel ussimaarjapäeval on töö tegemine ja metsa minek keelatud... vaatasin siis seenevarud üle .
Fotod ja tekst: Malle Kull
Tamme-kivipuravik.
Boletus luridus
Foto ja tekst: Neeme Sihv
Foto: Kaidy Suits.
Kevadel on nurmenukk üks paremaid taimi väsimuse, loiduse, nägemise nõrgenemise, ainevahetuse häirete vastu.
Nurmenukk e. taevavõti vaigistab sinu maised probleemid ja annab rahu, et saaksid puhata end värskeks. Maagiline lill, mis avab tärkava elu ja uue päeva uksed.Taim leevendab kriise ja lõhub kinnistunud käitumimudeleid.
Nurmenukul on kokku üle kahesaja nime!
Harilik nurmenukk (Primula veris) on rahvakeeles tuntud ka kui kanavarvas, kikaspüks, kikkahain, kukekäekaats, kuldvõti, kulupüks, kurekaats, käolill, neiulill, piimapisar, pääsulill, saksapüksid, taevasilm, taevavõti, võipäts jt.
Tarvitatakse õisi, lehti, risoomi ja juuri. Kogutakse õitsemise ajal (juurt võib korjata kevadel ja sügisel).
Nurmenuku lehtedes on kõrge C-vitamiini tase, palju saponiine, askorbiinhapet ja leidub ka karotiini, vitamiine A, P ja E. Kõigis taimeosades on palju mangaani soola.
Noored lehed sisaldavad väga rikkalikult vitamiini C ja neid võib tarvitada salatina, teha suppe ning olla täienduseks köögiviljatoitudes.
Risoomi keedisega ravitakse rahvameditsiinis köha ja teisi ülemiste hingamisteede haigusi. Õitest ja lehtedest valmistatud tee aitab liigeste reuma, peapöörituse ja migreeni puhul, on higileajava ja rahustava toimega, korrastab südametegevust, on abiks organismi jääkainetest puhastamisel, kroonilise kõhukinnisuse raviks, une soodustamiseks, väsimuse leevendamiseks ja nägemise parandamiseks.
Veel leevendusi nurmenukust:
- seentevastane ja antibakteriaalne
- rahustav, leevendab unetust ja närvilisust, vähendab kroonilise väsimuse sündroomi
- köhavastane ja rögalahtistav, leevendab bronhiiti ja astmat
- toob leevendust peapöörituse, peavalu ja migreeni puhul
- aitab neeru- ja põiekivide korral
- stimuleerib seedenõrede eritumist, leevendab kõhukinnisust
- madaldab vere kolesteroolitaset, sidudes sapphappeid ja kolesterooli
- mõjub positiivselt südamele, tugevdades südamelihast.
- leevendab liigesevalud, podagra ja vähendab värinat jäsemetes
- vähivastane, pärsib vähirakkude kasvu nt. käärsooles (juured)
- higistamaajav ja puhastav
Estonian berries, herbs and mushrooms from pure nature.
After few hours of walking in the forest with a journalist, it turned out that there are more to gather then porcinos and pine boletes. Already there are different red hatted ceps, weeping boletes, velvet boletes (variegated bolete), gypsy mushrooms and different coloured mushrooms from russulaceae family. Mushroom season is really early this year and also there are quite a number of mushroom pickers.
Most of the mushrooms were unfortunately worm-eaten and there was no point of putting them in the basket, so we gathered a portion for middle sized frying pan.
It is good to say that we have pure nature, herbs, berries and mushrooms in Estonia. Also of course those who appriciate the them, know and gather them for various reasons. Not mentioning cooking from them and making conserves. What else can you want? Of course that we could and should sustain our nature, that we could offer visitors special experience and in addition of selling berries and mushrooms out of our country we should understand that dishes from them would be pride to our resturants and cafes.
In the spring cowslip is one of the best herbs against fatique, sluggishness, decrease in visual acuity and against metabolic diseases.
Cowslip, also called as skykey in Estonia, appeases your earthley problems and gives peace, so you can rest and feel fresh. Magical flower that opens an embering life and doors to new day. That herb soothes crisis and brakes down behavioural models.
Cowslip has over two hundred names, in Estonian. Primula versis(cowslip) is also known as chicken toe, rooster-pants, skykey and so on.
Flowerheads, leaves, rhizome and roots all are used. Gathered when cowslip is blossoming. (Roots are gathered in the spring or in the autumn)
Cowslip leavers have high levels of vitamin-C, lots of saponine, ascorbic acid and also varotene, vitamins A, P and E. All parts of the herb contain manganese salt.
Young leaves are full of vitamin-C and can be used in salads, soups and be perfect addition to vegetable dishes.
Risoma jam is used to heal cough and other upper respiratory diseases.
Tea made of blooms and leaves helps with reuma, dizziness and migraine, makes you sweat and calm, fixes heart rate, is helpful with organism detox and chronic constipation, helps with sleep and relives fatigue, improves vision.
More cowslip benefits:
-Antifungal and antibacterial
-Calming, relives insomnia and calms nerves, decreases the chronic fatigue syndrome
-Antitussive and an expectorant, alleviates asthma and bronchitis
-Brings relief with dizzyness, head ache and migraine
-Helps with kidney- and bladder stones
-Stimulates emissions of the digestive juices, alleviates Chronic constipation
-Lowers cholesterol levels in blood by binding bile acid and cholesterol
-Has positive affect to heart by strengthening heart muscle
-Alleviates joint pain, podagra and trembling of the limbs
-Anticancer, regressive to cancer cells for example in colon (roots)
In Folk medicine hepatica blooms and young small leaves and stems are gathered. The tea is used for reuma, tooth pain and thanks to tanning agents the herb contains, also used for liver and bile ducts diseases. Hepatica is also sometimes used in herbal teas for cough. Anemone and Hepatica just invite you to pick them in spring. They are beautiful but poisonous. Even adults may get blisters on their hands when in contact with their juice. Usually there are no serious consequences after picking these flowers. Although little red rash may appear. Fortunately usually stem ends are not hold in the palm. Should be careful around children, because the juice from these flowers might irritate children’s sensitive skin and they may put poisonous flowers in their mouths.
Rahvameditsiinis kogutakse sinilille õisi ja noori, alt viltjaid lehti, karvaseid varsi. Teed tarvitatakse reuma, hambavalu ja tänu taimes sisalduvate parkainetele, on temast abi maksa- ja sapiteede haiguste korral. Sinilillel on oma otsustav positsioon ka köha ja külmetusteedes.
Sinilill ja ülased lausa kutsuvad end kevadel noppima. Nad on ilusad, kuid mürgised. Isegi täiskasvanud inimese kätele võivad nende mahlaga kokkupuutel tekkida villid. Lillede korjamisel tavaliselt nii kohutavaid tagajärgi ei ole, kuid väike punetus võib küll kaasneda. Õnneks ei hoita murtud varte otsi tavaliselt peopesas. Päris pisikestele ei tohiks neid kevadlilli lähemalt uurimiseks kätte anda, sest pihus puruks muditud lille mahl võib nahka ärritada, veel halvem, kui lill suhu rändab.
Sinilill ja ülased lausa kutsuvad end kevadel noppima. Nad on ilusad, kuid mürgised. Isegi täiskasvanud inimese kätele võivad nende mahlaga kokkupuutel tekkida villid. Lillede korjamisel tavaliselt nii kohutavaid tagajärgi ei ole, kuid väike punetus võib küll kaasneda. Õnneks ei hoita murtud varte otsi tavaliselt peopesas. Päris pisikestele ei tohiks neid kevadlilli lähemalt uurimiseks kätte anda, sest pihus puruks muditud lille mahl võib nahka ärritada, veel halvem, kui lill suhu rändab.
Nurmenuku õisikud,nõges,võilille lehed, kortsleht.
Sh. valge iminõges (Lamium album L.)
Iminõges on salatina e. toorelt tarbitavam, palju pehmem ja leebem, kui kõrvenõges. Lehtedes leidub suhteliselt palju vitamiini A ja vitamiini C, on kootava toimega, põletikuvastane, puhastab lümfideed ja soodustab uriinieritust.
Iminõges on salatina e. toorelt tarbitavam, palju pehmem ja leebem, kui kõrvenõges. Lehtedes leidub suhteliselt palju vitamiini A ja vitamiini C, on kootava toimega, põletikuvastane, puhastab lümfideed ja soodustab uriinieritust.
Tekts ja fotod Angelika Somelar.
Metsas muidugi selgus, et keegi oli minust ette jõudnud ja enamuse kahvatukestest ära korjanud. Mõned õnneks ikka tõestuseks sain.
Aga et vahe harilike kukeseentega paremini esile tuleks, siis korjasin kiiruga mõned kollasemad seened ka pildi peale kõrvale.
Aga et vahe harilike kukeseentega paremini esile tuleks, siis korjasin kiiruga mõned kollasemad seened ka pildi peale kõrvale.
Fotod ja tekst: Rünno Pärtel.
Nädalavahetuse kokkuvõte: sammulugejad on olemas, aga kahjuks pole küki- ja kummarduselugejaid. Huvitav oleks teada, mitusada kükki ja kummardust tuleb teha 21 kg kukeseente ja suure ämbri puravike/väikeste pilvikute saamiseks:) Jõgevamaa, 6.-7. august 2016.
Foto: ja tekst: Heiti Sillasoo.
Olen käinud 5 päeva järjest metsas:)
1päev 21kg
2päev 33.5kg
3päev 15.5kg
4päev 3kg torbikuid ja 11kg kukeseeni
5päev 17.6kg
Täna on metsavaba
1päev 21kg
2päev 33.5kg
3päev 15.5kg
4päev 3kg torbikuid ja 11kg kukeseeni
5päev 17.6kg
Täna on metsavaba
Foto ja tekst: Teele Varusk.
Seenerõõm ehk rõõm seentest!
Foto: Kalev Soosaar.
Niinimetatud võiseened - soolan nagu kurki - kaovad ruttu kõhtu nagu Sahhaara kõrbe.
Seened, meie lemmikud peavad end hästi tundma, kui fotosessioonile pääsevad.......
Fotod ja tekst: Külli Leppik.
Vahel aga on facebookist ju kasu ka seeneuurijatele. Nii leitakse ka väga haruldasi seeni ja see, et need omale koha "seeneajaloos" saavad, on tore!
Kristina Orion:
12.08.2016 Nedremaa Mis seentega võiks olla tegu? Alt võikollane, kohati punakad täpid, lõikekoht värvub kiiresti siniseks. Lõhn tugev, keelega maitsesin-mõru maitse puudus. Kasvas ohtralt tammede all mitmel pool puisniidul.
Tõnu Ploompuu:
Võimalik, et Fencheri või kollane kivipuravik. Mälu järgi mõlemad kaitsealused. Sel juhul oleks kena, kui saaks ka kuivatatud seene (pool, nii suurest seenest ka vaid pikiviil jalast kübara tipuni)
Jääme ootama täpset määrangut!
Pärnumaal nähtud ka suguvõsa kokkutulekut 14.08
Foto ja tekst: Marju Üürike.
Foto: Merle Sirk.
Hommikul leidus kuute sorti seeni hommikuse omleti tarvis ja jäi üle lõunakski või-soola-pipraga kuumutada.
Foto ja tekst: Kairi Niinepuu-Mark.
Me tavaliselt alla 30L ei korja.
Foto ja tekst: Anne Morel
Kahel päeval tund-poolteist naisega koos metsas jalutatud ja siis mässad poole ööni köögis... aga talvel hea keldrist võtta midagi sellist, mida poest ei saa
Fotod ja tekst: Vaido Lillemaa.
Kes ütles et Raplamaal puravikke pole.. Olen alati unistanud sellisest saagist.
Foto ja tekst: Merje Pajula.
Tagasitulek sirmiku"põllult"!
Foto: Margus Allikas.
Ahnus ajas upakile.
Foto: Enrik Visla.
Kõht täis Eesti moodi! Must leib musta seenega (tõmmu riisikas).
Mahe suvikõrvits ürtidega praetud taluvõis ja oliiviõliga.
Kivipuravikud, haava- ja pomerantspuravike ning kukeseentega, praetuna Eesti sibulaga taluvõis ning maitsestatud Himaalaja soola ja musta pipraga.
Foto ja tekst: Tarmo Kask.
Selline korvitäis siis punapuravikke
Foto ja tekst: Aive Küünarpuu
Fotod ja tekst: Helen Laurits.
Jõhvikad. Need on tavalisse kaevuvette pandud ja seisavad nii suurepäraselt kuni otsa saavad.
Pohlamoos.
Marineeritud riisikad.
Marineeritud seened.
Tekst ja fotod: Daisi Reinap-Põllupüü.
Shampinjonide leidmise lugu.
Mul poeg õpib autojuhtimist ja nii me sõidame koos kooli ja koju. Ta on praeguseks juba nii tubli autojuht, et unustan end vahel ringi vaatama. Nii ka esimesel hommikul, kui seeni nägin. Sõitsime Tähetornist linna sisse, istusin kõrvalistmel ja ühtäkki silmasin mingeid suuri heledaid ringe põõsastes. "Ohh," jõudsin vaid hüüda ja me olimegi juba ristmikul. Seal olid raudselt mingid seened! Järgmisel hommikul (olime kooli hiljaks jäämas!) palusin pojal sõitu aeglustada. "Ma ei saa ju, auto on taga," kurtis ta. Tagumine autojuht aga kiirustas (või nägi õppeauto märke) ja kimas meist mööda. "Ongi seened!" kiljusin ma vaimustunult. Otsustasin, et õhtul enne kooli, pojale järeleminekut lähen ja korjan need taldrikud ära, et siia üles pildistada. Paraku läks päev teisiti ja koduteed olid ka teised. Alles järgmise päeva õhtupoole õnnestus mul jälle samast kohast mööda sõita (loomulikult ettekavatsetult). Parkisin auto käänakule, kust sportijad oma trenni alustavad ja jalutasin mööda teeveert tagasi. Usun, et seni, kuni oma teatrirõivastes teeäärsetesse põõsastesse ronisin ja fotol näha oleva kuhjaga tagasiteed alustasin, nägin veel enam-vähem normaalne välja
Foto ja tekst: Ene Gutmann
Kuuseriisikad Järvamaalt.
Foto: Liina Verhovõh.
Muretaigna, kukeseente, singi ja porrulauguga lahtine pirukas.
Foto: Mae Nõu.
Minu selle aasta suveprojekt 100 seened(100 purki seenehoidiseid) leidis eile eduka lõpu...sugulased ja sõbrad võivad kahvlid valmis panna...
...läheb jagamiseks...
...läheb jagamiseks...Foto: Marina Lääts.
Külmaseened
Marinaadiks:
Marinaadiks:
1 liiter vett
porgand ratastena
sibul viilutatult
4 spl äädikat
3 spl suhkrut
2 spl soola
nelki
vürtsi
sinepiseemneid
musta pipra teri
Valmistamine:
1. panen porgandi soola ja suhkruga maitsestatud vette keema, keedan,kuni porgand on poolpehme
2. lisan sibulad, vürtsid ja kupatatud seened
3. keedan mõne minuti ja korjan vahu
4. lisan marinaadile äädika ja keedan veel mõne minuti
5. kindlasti kontrollin veel maitset, vajadusel lisan maitseaineid
6. marineeritud seened panen kuumalt purkidesse, kaanetan kohe
3 spl suhkrut
2 spl soola
nelki
vürtsi
sinepiseemneid
musta pipra teri
Valmistamine:
1. panen porgandi soola ja suhkruga maitsestatud vette keema, keedan,kuni porgand on poolpehme
2. lisan sibulad, vürtsid ja kupatatud seened
3. keedan mõne minuti ja korjan vahu
4. lisan marinaadile äädika ja keedan veel mõne minuti
5. kindlasti kontrollin veel maitset, vajadusel lisan maitseaineid
6. marineeritud seened panen kuumalt purkidesse, kaanetan kohe
Foto: ja tekst: Ingrid Ploom.
laupäev, 30. juuli 2016
Jäneda laat ja koostöö puudumine.
Puhkus on lõppemas ja sees kripeldab. Seda enam, et ratas katki läks ja veel remontimata, sõit jäi ju lühikeseks ja "ülesanded" täitmata. Kuhu minna? Jala? Või ühistranspordiga? Või mõlemat moodi?
Läksin siis FB-sse ja kirjutasin "Jäneda laat". Välja tuli toobiga mingeid ürituste lehti, aga seoses erinevate firmadega, kes reklaamisid ennast ja kutsusid kliente laadale. Kuskilt polnud infot küsida. Lõpuks leidsin Jäneda Talli lehe, kus laadast juttu ja päevakava kirjas. Oh, see ju korraldaja vast? Järelikult....
....Telefonikõne antud numbril:
"Tere! Oskate öelda, milliste rongide vastas on Aegviidus laadabussid?"
"Hea küsimus! Palun järgmine?"
"Järgmine? Kas ma kui laadakülaline jätan tulemata?"
Nagu Aegviidus näha oli, oli laadaleminejaid teisigi. Vähe muidugi. Rongiga. Just äsja olen aga viimastel päevadel lugenud FB-s ja ka vaielnud selle üle, et kas riik peaks parveliiklusega tegelema. Asi jõuab ikka selleni välja, et "kõigega peaks tegelema eraettevõtjad". Riik on halb peremees jne. Jah, see riik ehk SEE VALITSUS on halb peremees. Aga olen ehk liiga karm, kuid aastad asja sees panevad küsima: Kuskohast me parema peremehe leiaks? Bussifirmade omanike seast? MA EI NÄINUD AEGVIIDUST VURAMAS KÜMNEID BUSSE LAADALE!
Kes meil peaks muretsema inimeste ja ka ühistranspordi pärast?
Eraettevõtjad?
Kohalik omavalitsus?
RIIGIettevõte Elron?
ME KÕIK PEAME HOOLIMA JA TEGEMA KÕIK, ET ÜHISTRANSPORT OLEKS TOIMIV JA MAKSIMAALSELT TULUS!
Või valiks siis valitsusse laadakorraldajad? Meil ju laatasid palju. Paunvere Väljanäitus ja Jäneda laat ja paljud teised. Paraku, kahju, kui keegi vihast siniseks läheb, aga laatade korraldajad selleks ei kõlba. Sest esimene tunne pole laatadele ja korraldajatele mõeldes missioon, vaid raha! Või siiski, tahate keegi öelda, et see peabki olema nii? Nojah, paneme siis riigi etteotsa UUED tegijad, kes sarnaselt olemasolevatele ei oska NÄHA!? Ei elu, ei seoseid, ei seda, mis oluline!?
Laatade külalised on kliendid. kes toovadki ju raha sisse!
Muidugi, eks rahateenimine ole paratamatu. Ka selleks, et peret toita. Teised pered aga maksvad. Pileti eest, mida teoreetiliselt polekski vaja. Sest miks kehtestada pilet, kui suur osa rahast läheb tarastamiseks ja tagamiseks, et piletita sisse ei saa? Äkki jätaks tarastamise ära ja kaotaks ka piletid?Ehk hoopis küsiks autoga tulijatelt parkimistasu? Aga on ju veel kohatasu müüjatelt, mis sugugi väike ei ole!? Kui sellest muidugi väheks jääb, olgu siis pealegi pilet.
Aga peredele 50% soodustusega!???
Sest teised pered tahavad ka süüa (osta)!?
Ega me pole mingi heategevusorganisatsioon, hõikavad sageli eraettevõtjad!
Nojah, ei ole, ei ole.....
See on muidugi omaette teema. Nagu ka see, kas laadal peavad lätlased müüma? Muidugi, neilgi on head kaupa ja miks mitte häid naabreid toetada!?
Või nagu see teema, et laadal müüakse välismaist tomatit ja maasikaid ja kirsse. Nagu meil ei oleks? Minu arust ei peaks müüma! Ja ka mitmete laadamüüjate arvates.
Tühja kah, täna ma sellest ei kirjuta.
Küll aga oleks ma oodanud, et:
* RIIGIettevõte Elron pannuks oma rongid kahel päeval Jänedal peatuma.
sic! Jänedal on rongide peatumisel päeval vahe 6-7 tundi! Teadsite seda?
* KOV või laadakorraldaja tellinuks bussid Aegviitu ja Jänedale. Kas tasuta KÜLALISELE või heakene küll, 50 senti Jänedalt, 1 euro Aegviidust KLIENDILE!
Laada korraldaja taganuks pideva reklaami ja külaliste informatsiooni koha peal!
* Elron taganuks info igas peatus kõikidel suundadel.
* Ühistranspordiga tulijale pileti ettenäitamisel laadalepääs tasuta!Teised, s.o. autoga tulijad siis maksvad ka pileti eest!?
Sest Jäneda laadale saanuks rongide ja bussidega tulla, kust iganes, kus rong liigub. Tartust. Jõhvist, Raplast, Keilast! Liiga vähe kliente? Kamoon!?
Aga vaadakem pilte ja teadkem, et kaupu oli imelisi. Nii asju kui toitu! Ise proovisin, tean! Juba Jäneda jaamas proovisin, rongi oodates!
Ja kui siit edasi mõelda, siis mõelgem taas ka ERM-le, tema missioonile ja eraettevõtjatele. Või sellele, et kas tahaks, et missiooniga muuseumis oleks tõeline missioon? Kaupa, mida seal pakkuda, on ju tohutult!Kas eraettevõtja ERM-i restoranis hooliks sellest? Kahtlane. Kas ERM-i juhtkond hooliks? Loodetavasti! Vähemalt uskuda tahaks. Sest põhiline on see, et see hea, mille meie väikeettevõtjad teevad, peab jõudma ERM-i! Õigemini, külaliseni!
Kes täna ei jõudnud, minge homme! Ja küsige oma valitud saadikutelt, miks riik KINDLALT TAGASIkäiku teeb? Kui homme ei jõua, minge tulevikus Paunvere Väljanäitusele. Või kuhugi mujale. Kui meie valitud riigisaadikud ja paika määratud -ametnikud hakkavad NÄGEMA, siis teate, et võite auto koju jätta. Ja laadal kasvõi ühe hea koduõlle või eestimaise siidri või viinamarjaveini võtta. Sest teate, et liiklusohutusele on mõeldud. Nii selles, et autosid teedel vähem, kui selles, et seni veel kergliiklusteeta Jäneda teel saab sõita bussiga. Rongile!
Ja võite rahulikud olla, olete andnud oma panuse keskkonnahoidu. meie omal Eestimaal!
Paganama hea juust oli!
Aga laat tore! Ja rõõmsaid ostjaid jagus igale poole! Mina nende hulgas! Muidugi võinuks veel ringi vaadata, leida hästitehtud ja vähem hästitehtud asju! Palav päev siiski! Läksin RONGILE!
Bussiinfot pole!
Teeääred täis pargitud autosid.
Aga ega Jänedale pole ka pikk maa. Minagi käisin ära. Veel. Aga lastega või vanemad inimesed? Või halb ilm?
VÕI LIHTSALT HOOLIVUS?
Palav, aga ilus! Ja looduses on veel, ikka veel, palju mitmekesisust!
Bussipeatus polegi rongiperrooni juures?
Rongipeatuses polegi ootekoda?
Nii vähe olekski rongiga laadale tulijaid? Kamoon.....
Näh, pidin Aegviidus küsima rongile vastutulijalt, ega ta koos külalisega äkki Jänedale sõida? Vohh, vali või valitsusse! Mitte mingit probleemi, saingi küüti! Ajavõit ja mugavus! HOOLIVUS!
Laadal avastasin,. et mu möödunud sajandi Nokia tuuri pandud! Koju jõudes helistasin ja vastas hooliv inimene, kes juba muretses. Sest telefon kukkus taskust välja autos! Vaat nii, tuleb välja, et meil ikka on, keda riik väärib! Ja kui nii edasi mõelda, siis..... ehk on meil ka neid kes riigile head peremehed suudavad olla?
Aga olen kuri? Olen jah! Olen aastaid TÕSISELT rääkinud ja kirjutanud. Nendest on palju räägitud ka meedias. Ja suhtlusmeedias. Küllap ka koolitustel! Oot-oot, mida meil koolitustel üldse räägitakse? Ametnikele? Mingit lollust või? Makstakse kooliusfirmadele, et linnuke kirja saada?
Olen blogis kirjutanud aastaid. Olen saatnud tuhandete kirjade seas linke paljudele. Visatakse "prügikasti"? Ei mõelda, et kaaskodaniku sõnumites võib olla mõtte? Peame ainult ennast targaks? (Nagu muide paljud ametnikud on öelnud kõrgemal astmel olevate ametnike kohta!!! On neil siis õigus?) Miks siis ei vaevuta mind või teisi õpetama? Viitama vigadele mõttekäigus, pakkuma vastuarvamusi, kommenteerima, vaidlema!? Aga äkki oleks kommenteerimistest hoopis kasu? Vaade teise nurga alto ka teisele lugejale kasuks?
Kas minu töö ja vaev, PALGATA, on tühiasi? Kui nii, siis ma taas ei imesta, et oleme seal, kus oleme! Aastaid kellegi vaeva, veel rohkem aastaid varemgi ja kõik on mõttetu?
Kui me ei suuda aastate jooksul isegi nii lihtsaid asju mõista ja lahendada, siis pole meil tulevikku!
Kus on siis nende ametnike kommentaarid? Saatsin KIK-ile antud eurorahade teemal laiali kirjad, kümnetele omavalitsustele, vastuseid tuli vaid üksikuid. Ükskõiksus? On! Kes siis ikka tahab endale lisatööd! Igaks juhuks ei kommenteerinud mitte ükski (ükskõine?) ametnik ka ühtegi blogi linki!
Võib ju vabanduseks tuua, et tööd on palju ja nii palju materjali lugeda on liig. Aga kuidas siis saada teada, mida ja kuidas teha? Et asjad kukuksid välja maksimaalselt täiuslikud? Ikka mõteldes. Ja just siin ongi erinevus. Mõni ametnik loeb ja mõtleb kaasa. Tekib veelgi rohkem ideid ja seda juba tal endal. Teine loeb ja mõtleb..... Mida mõtleb?
Tere!
On hea teada, et leidub aktiivseid omavalitsusi, kes osalevad Ühispeatuste rahastamise programmis. Kahju muidugi, et osalejaid teisest kõljest nii vähe ja veel rohkem kahju, et rahastusel siiski piirid..http://eestimaablogi.
http://eestimaablogi2.
2. Oluline on arvestada matkajatega jt. Nii on vajalik pingid-lauad koos katusealusega, pakendikonteinerid, elektrirataste jm laadimispunktid jne. Väga hea variant oleks ka mõne karavani-seisukoha loomine.
3. Võimalusel ja sobivusel tasub kindlasti kaaluda parklakohti teenusbussidele, autoga kaubitsejatele, kioskite ja müügilettide ehitamist (taas kohalike ettevõtjate abiga), kuni laatade jm kohalike ürituste korraldamisvõimalusteni (maa-ala, elektri kasutamise võimalus üritustel jne). Või vähemalt jätta parklate jm ehitusel võimalus hiljem millegi lisandumiseks. Nii oleks ju hilisem elektri- vm rajatiste lisamine tunduvalt kallim ettevõtmine.
Muide, mida rohkem erinevaid otstarbeid, seda rohkem on ka "nägijaid", seega on ka paremini tagatud turvalisus jm.
4. Kohti, millest eeskuju võtta, on küllaga
http://eestimaablogi2.
http://eestimaablogi2.
5. Algne analüüs enne perroonide renoveerimist oli selline ja õnneks õnnestus väga palju asju paremaks muuta, hoolimata kohatisest vastuseisust EVR-i, mõne KOV-i kellegi teise poolt. Igal pool see siiski õnneks ei läinud, nii jäid Kadrina, Jõhvi jm perroonid valedesse kohtadesse. Väga kahju on ka sellest, et rahastusega pole liitunud need, kelle jaoks olnuks esmatähtis selle raames püüda taastada olulised rongipeatused - Sõmeru, Kalevi, Vorbuse....
http://eestimaablogi.blogspot.
http://eestimaablogi.blogspot.
Märgin siin nii uhkustundega kui samas ka kurvastusega, et enamasti on kõik mu ettepanekud, prognoosid jm õigeks osutunud. Kui aga mitte, siis küllap saab ak vigu tunnistatud.
6. Busside peatuskohtade, parklate jm puhul tuleb kindlasti arvestada busside sisse- ja väljasõidu variantide hoolika kaalumisega, samuti teenus- ja turismibusside peatumisvõimalustega. Meenutada võib paljusid erinevaid juhtumeid, näiteks kui kuskil peatuva pangabussi kliendid seisavad pikas järjekorras vihma käes.....
Parklate puhul aga arvestada kohaliku spetsiifikaga. Kas on tegemist "Pargi ja Sõida" või pigem "Suudle ja Sõida" süsteemiga või mõlemaga. Nii peaks viimase puhul olema arvestatud mugava ja kiire juurde- ja ärasõiduga, seega mitte parkimise vaid just nimelt peatumisega
Loodetavasti ei tegeleta ainult kergliiklusteede ehitamisega jms, vaid arvestatakse ka tuleviku võimalustega bussiliikluses, isegi siis, kui siiani pole suudetud-soovitud bussipeatust rajada. Aga vaja oleks.....
Lisan veel mitmed lingid (vabandan, et üksjagu mahukad).
http://eestimaablogi.blogspot.
http://eestimaablogi.blogspot.
http://eestimaablogi.blogspot.
http://eestimaablogi.blogspot.
http://eestimaablogi.blogspot.
http://eestimaablogi.blogspot.
Erinevad variandid on kirjas siin teemas.
http://eestimaablogi2.
http://eestimaablogi2.
Osalt küll nagu õppetükkide kordamine....
http://eestimaablogi.blogspot.
http://eestimaablogi.blogspot.
http://eestimaablogi.blogspot.
http://eestimaablogi.blogspot.
http://eestimaablogi.blogspot.
Kohilas on üht-teist sobivat.
http://eestimaablogi.blogspot.
http://eestimaablogi.blogspot.
Sürgavere on üks kohti, kus muutus tähendas kohalike jaoks väga palju. Seega on võimalik aru saada, KUI suurt rõõmu võib tunda pisiasjadest.
http://eestimaablogi.blogspot.
http://eestimaablogi.blogspot.
http://eestimaablogi.blogspot.
http://eestimaablogi.blogspot.
Siiani pole (Tõrva)-Palupera-Otepää bussi. Ja bussifirmad kaeblevad, et rongid võtavad reisijad ära! Äkki võiks hädaladamise ja valeväidete asemel hoopis õppida koostööd tegema? See teema n.ö. repliigi korras.
Ja veel. Kindlasti loodan-ootan aktiivset koostööd ja kui seni olen kõikides peatustes käinud rohkem kui korra, siis pole mul mitte midagi selle vastu, et veel käia. Ning asjad põhjalikult läbi arutada ning koha peale üle vaadata. Sest oluline on iga pisiasi ja vabandan juba ette, tegematajätmisi-möödalaskmisi jään kindlasti tulevikus üles tähendama ja meelde tuletama. Raha (isegi EL-i oma) on rahva oma.
http://eestimaablogi.blogspot.
http://eestimaablogi.blogspot.
Ja alti võimalus arutleda ka suhtlusmeedias. Omavalitsustegelased ja asjatundjad tegelikult väga oodatud. Vaidlustes sünnib tõde!
https://www.facebook.com/
https://www.facebook.com/
Ahjaa, Elron on kaalunud viide rongi puhveti/automaadi paigaldamist. Selle maksumus olevat 400 000 eurot! Ehk tasub siis MKM-iga kohtudes küsida hoopiski selle arvelt raha juurde, et mõnesse peatusesse söögikohake (kiosk) rajada? Et kasu saaks sellest mitte ainult rongireisijad....
Ja tuletan meelde, et rongi oodatakse ka Võrus ja Haapsalus....
http://eestimaablogi2.
http://eestimaablogi2.
Parimate soovidega ja kohtumiseni
.........
Või miks siiski mõni saab täiendava suhtlemise järel nagu millestki aru? Hakkab NÄGEMA? Õnneks jah.
Tänud tagasiside eest!
Võtame arvesse ja hakkame infot koondama ühte kohta. Peame seda tegema koostöös Edelaraudteega kuna territoorium on nende oma. Rääkisin nendega loetletud probleemidest. Joogivett saab hoones sees kraanist. Türi kraanivesi on hea kvaliteediga ja joome ise ka kraanivett. Järgmisest kevadest kavatseb Edelaraudtee taaskäivitada jaamahoone kõrval koguni purskkaevu. Sealt saab siis ka sedasama Türi kraanivett võtta. Taikse peatuse ootekoda on neil plaanis, täpset aega ei osatud meile öelda.
.........
Või miks siiski mõni saab täiendava suhtlemise järel nagu millestki aru? Hakkab NÄGEMA? Õnneks jah.
Tänud tagasiside eest!
Võtame arvesse ja hakkame infot koondama ühte kohta. Peame seda tegema koostöös Edelaraudteega kuna territoorium on nende oma. Rääkisin nendega loetletud probleemidest. Joogivett saab hoones sees kraanist. Türi kraanivesi on hea kvaliteediga ja joome ise ka kraanivett. Järgmisest kevadest kavatseb Edelaraudtee taaskäivitada jaamahoone kõrval koguni purskkaevu. Sealt saab siis ka sedasama Türi kraanivett võtta. Taikse peatuse ootekoda on neil plaanis, täpset aega ei osatud meile öelda.
Või et hea on teada (kuidas muidu teada, kui ei kirjuta?)
Tere
Vastan lühidalt Kohila valla poolt. Keskendusime eelkõige Roobuka peatusele ja Aespa alevikule. Loomulikult mõtlesime ka Vilivere, Kohila ja Lohu peatuste peale, kuid keskendusime eelkõige sellele, mis on kõige olulisem. Hetkel on Harjumaal raudteepeatus kuhu teed juurde ei vii. Küllap Te teate täpsemalt, kas Eestis on veel mõnda sellist rongipeatust, kuhu autoga ligi ei pääse ja inimesed peavad mööda metsa ulukiteradu pidi liikuma. Kuna Saku vald ei olnud huvitatud selle peatuse ühendamisest juurdepääsuteega, siis võttis Kohila vald selle enda kanda. Vaatamata sellele, et osa teed asub naabervallas oleme nõus väitega, et see tee ehitus parandab samuti Aespa aleviku idapoolse osa inimeste liikumisvõimalusi. Lohu, Kohila ja Vilivere peatustes lisavõimaluste loomisest loobusime sellepärast, et olime realistid. Nägime, et niikuinii kõigi jaoks raha ei jätku. Ja Täna küsitaksegi, millest me oleksime valmis loobuma, sest raha kõigi taotluste jaoks ei jätku. Meil ei ole millestki loobuda, sest tee tuleb tervikuna välja ehitada. Roobuka peatuse ühendamine Vilivere küla poolt võiks tulevikus kõne alla tulla küll. Vilivere küla servani on seal alla kilomeetri, kui linnulennult võtta. Aga hetkel on kõige prioriteetsem Roobuka peatuse ühendamine.
Siin peaks muidugi küsima ka Marko Pomerantsilt, miks ei ole siiani otsust selle projekti raames lisaraha eraldamiseks!?
Miks ma ei peaks siis kuri olema? Ükskõiksus vohabki, valitsusest omavalitsuseni välja. Eraettevõtjast rääkimata!
Jälle mul õigus?
Laadad on reeglina eraettevõetete korraldada. Vaid mõned üksikud on KOV korraldatud. KOV korraldatud laadad reeglina ei sisalda sissepääsupiletid(või on sümboolne) ja toimuvad reeglina kord aastas suurema üritusena.
VastaKustutaLaada korraldaja saab reeglina oma tulud kohamaksudest, mis mõnel laadal on muidugi üle mõstuse suured... Selle üks markantsemaid näiteid on Silvi Pärna korraldatud "laadad" kus tädike paneb üles 2 viita, lükkab oma ünnevurri putka püsti ja korjab kõigilt vahet tegemata hommikul vara platsimaksu kokku. Palstimaks on kõikile sama olenemata kas müüd oma 50 sendiseid maasikataimi või poola kilakola.
Tödi oma suhtumise ja kõnepruugiga kurikuulus ja suur osa laadamüüjaid juba väldib teda.
Kuna korraldajateks on firmad siis KOV puudub otsene huvi iga laada pärast hakata midagi ekstra tegema. Paljudes kohtades toimuvad laadad 2-3 nädalase intervalliga (a la Räpina) ja rahva huvi sellise ürituse vastu on leige.
Liigne laadatamine sööb välja laadakultuuri kui sellise. Laadakalendrit lahti lüües on mõnel nädalavahetusel kirjas üle 15 laada!!! Siia ei ole veel arvestatud kõiki laatasid mis reaalselt toimuvad.
Parkimistasu on aga reeglina eramaa kasutamise eest. Hea näitena paunvere väljanäitus. Sajad ja sajad autod pargivad kohalikule põllule. Põllu omanik ei saaks seal peale heina midagi kasvatada (muude kultuuride kasvatamine on veidi tulusam) ja seetõttu on arvestanud mingi summaga mida ta saab siis kord aastas oma maalapi trampimise eest.
Lätlaste ja leedukate invasioon meie laatadel on aga suur, sageli nad ka panevad laagri nö paar päeva varem juba püsti ja korraldajad sageli hambutud ning annavad neile järele. Paunveres mitmeid aastaid nad lihtsalt päev kaks varem hõivanud suvalise koha, markeeringud kohalt eemaldanud ja siis pärast umbkeelselt õlgu kehitanud et ei saa nemad aru millegist. Korraldajad aga kehitavad samuti õlgu ja paluvad koha eest kuid ette maksnud müüjal endale ise koht otsida.
Läti ja leedu laatadel aga eesti päritolu müüjad teretulnud ei ole.
Siinkohal ongi paljudele laadakorraldajatele suur mõttekoht, ikka võiks eelistada eestimaait kaubandust.
Tänud!
VastaKustutaOlen ülimalt tänulik sellise kommentaari eest!
Täiesti mõistan neid muresid. Ja selge, et kui laatasid "liiga palju", siis nende kasutegur väheneb, eriti kui arvestada kõrget kohamaksu. Miks tulla kaugelt müüma, kui tead, et päeva käive väike? Nii maksab see liialdamine kahjuks kätte.
Siinkohal, maasikataimede jm müümisele mõeldes, tunnen veelgi enam, et vaja on ka tavapäraseid teeäärseid müügikohti, mis peaks just olema KOV-i prioriteet. Kuskil külapoodide, tanklate, peatuste juures. Talupoodide temaatikast mõlemas blogis ma varemgi kirjutanud ja alati tänulik asjaosaliste arvamuste eest!
Muidugi oleks ülhea teada ka laatade korraldajate arvamusi. Nii kohamaksude, piletite kui muudel teemadel. Oleks ju tõesti hea, kui laadakultuur säiliks ja muutuks paremakski, mitte ei mattuks raha alla...
Pr Pärnaga olen aga mõnel laadal kokku puutunud. Tundub, et Teil õigus!
Vaata ka feisbuuki, seal on selline grupp nagu Laadarahvas. Üks arvamus seal selline:
VastaKustutaKuskilt pagana otsast hakkab nüüd üle ajama, ma saan aru küll, et meil on kapitalism, aga röövkapitalism on päris omaette vorm. Räägiks laadakohtade tasudest. Mis pagana kriteeriumite järgi eeldavad laadakorraldajad, et OÜ, või FIE-na registreeruv firma on kordades rikkam kui tavalist Taavi, või Reinu või Malle nime kandev käsitööline. Kui tavainimese kohamaks on nt. 25 eurot, siis firma nime all olev kolm korda kõrgem, siis nt. 75 eurot, mõlematel ühesugune käsitöö, üks registreeritud käsitööline, teine mitte. Kas suurem kohamaks on karituseks aususe eest et maksame riigile suuri makse ja laadakorraldajatele ka ? Olen olnud ka laadal kus kõigil oli üks kohamaks, nii VIASAT-i pakkujal kui ka tavalisel sokikudujast käsitöölisel. Kus on siin loogika?
Kuidagi kurvaks teeb. Juba ammu on laadakorraldamine suuremat sorti äri, mis toimib põhimõttel, võimalikult palju müüjaid ja võimalikult suur kasum, Tegelikult toimib see mudel kõige paremini siiski korraldajatele. Olen täheldanud, et mida rohkem müüjaid, seda vähem ostja ostab, sest kaubavalik on nii suur ja kirju, et ei suudetagi millelegi keskenduda, veel vähem omale osta. Toidukaupa ei saa sellesse arvestada, sest söök tavaliselt läheb kui mitte väga hästi , siis ikkagi rahuldavalt, risk kauba riknemisega on suur, samas on hea päeva puhul ka kasum päris suur.
Laadad kui sellised olid näiteks kuus seitse aastat tagasi sündmus, kuhu rahvas ruttas, miks? Selleks et need ei olnud nii tihedasti. Nüüd on Eestimaal suvi läbi laat, laada otsas. Ei ole enam originaalsust, ei ole enam seda värskust. Laadad sellisel kujul ei ole enam atraktiivsed. Inimesed käivad laatadel hängimas, ostavad midagi söömist ja siis vaatavad, mida inimesed müüvad, ostmist on järjest vähem. Oodatakse kogu aeg midagi uut, aga seda uut ei suudeta väga palju enam välja mõelda. Nagu muusikas, kõik muusikakäigud on juba läbi tehtud, neid saab veel vaid varieerida, kombineerida. Mis ma teeksin teistmoodi ? Päris täpselt veel ei oska öelda, mis võiks olla teistmoodi, kindlasti oleks hea kui väheneksid kohamaksud, laatadel ei oleks sissepääsupileteid,
Ja eraldataks ükskord käsitöö muust odavast laadatränist. Käsitöölaat sobiks kokku ehk vanavaraga, oleks kuidagi huvitavam, ka külastajale. Äkki on veel mingeid laada kui sellise uuenemisvõimalusi, ei oska öelda. Kuid niikaua kui maksame nurisemata neid suuri kohamakse, saame küll vaid iseendid süüdistada, kui ühineks kuidagi ühe mütsi alla ja sõdiks või vajadusel bokoteeriks neid suurte kohamaksudega laatasid, äkki siis paraneks midagi .
Kopli Selts Kauplemistingimused heategevuslikul Sibulalaadal Löwenruh pargis 27. ja 28. augustil 2016.
VastaKustutaÜldtingimused
* Laat toimub 27. ja 28.augustil 2016 Löwenruh pargis, Mustamäe tee 59a, Tallinn, mõlemal päeval 10.00-18.00.
* Korraldajate kontaktid kauplemisega seotud küsimustes on:
E-post: kopliselts@gmail.com
* Kui kauplemistegevuseks on vajalik elektrienergia tarbimine, siis tuleb kauplejal sellest korraldajat laadale registreerimisel teavitada elektroonilises kirjas koos osalemise taotlusega.
* Elektrivarustuse tagab korraldaja vaid kauplejale, kelle müügitegevuse on otseselt seotud elektrienergia kasutamisega.
* Kauplejatele ei garanteerita vahendeid kaupade eksponeerimiseks (lauad, pingid, telk jms).
* Laada territooriumil on kuivkäimlad tasuta kasutamiseks.
Müügikohtade hinnad alljärgnevalt kahe päeva pilet (ühe päeva piletit eraldi ei väljastata):
1) Müügikoht kuni 3 meetrit käsitöökaupadele – 50 eurot, iga järgnev meeter 5 eurot;
2) Müügikoht toidukaubale kuni 3 meetrit – 70 eurot, iga järgnev jooksev meeter – 8 eurot;
4) Müügikoht tööstuskaubale kuni 3 meetrit – 60 eurot, iga järgnev jooksev meeter – 7 eurot
Kauplemistingimused heategevuslikul Sibulalaadal Löwenruh pargis 27. ja 28. augustil 2016.
Üldtingimused
* Laat toimub 27. ja 28.augustil 2016 Löwenruh pargis, Mustamäe tee 59a, Tallinn, mõlemal päeval 10.00-18.00.
* Korraldajate kontaktid kauplemisega seotud küsimustes on:
E-post: kopliselts@gmail.com
* Kui kauplemistegevuseks on vajalik elektrienergia tarbimine, siis tuleb kauplejal sellest korraldajat laadale registreerimisel teavitada elektroonilises kirjas koos osalemise taotlusega.
* Elektrivarustuse tagab korraldaja vaid kauplejale, kelle müügitegevuse on otseselt seotud elektrienergia kasutamisega.
* Kauplejatele ei garanteerita vahendeid kaupade eksponeerimiseks (lauad, pingid, telk jms).
* Laada territooriumil on kuivkäimlad tasuta kasutamiseks.
VastaKustutaMüügikohtade hinnad alljärgnevalt kahe päeva pilet (ühe päeva piletit eraldi ei väljastata):
1) Müügikoht kuni 3 meetrit käsitöökaupadele – 50 eurot, iga järgnev meeter 5 eurot;
2) Müügikoht toidukaubale kuni 3 meetrit – 70 eurot, iga järgnev jooksev meeter – 8 eurot;
4) Müügikoht tööstuskaubale kuni 3 meetrit – 60 eurot, iga järgnev jooksev meeter – 7 eurot
Elekter
* Elektrienergia kasutamine on võimalik ainult selleks ettevalmistatud kauplemiskohtades, eelneva kokkuleppe alusel ning lisatasu eest:
● variant 1: kuni 1,2 kW – 10 eurot;
● variant 2: kuni 2,2 kW – 15 eurot.
* Kauplejad, kes vajavad elektrit, peavad registreerumisel esitama kasutatavate elektriliste seadmete nimekirja koos voolu tarbimise kogusega (Nt. Elektriline veekeedukann 1 tk võimsusega 1500 W ja elektriline külmik 1tk võimsusega 300 W ). Korraldaja annab igale elektritarbijale oma pistikupesa, millel on eraldi elektrikaitse.
* Igal Kauplejal peab olema kaasas vähemalt 50 meetrine niiskuskindel pikendusjuhe (vähemalt 3*1,5mm²). Kõik kasutatavad elektriseadmed peavad olema terved ja töökorras ning vastama CEE normidele.
Võimalusel kasutage oma generaatorit.
Registreerumine laadale
* Pääs laadale kauplema toimub eelregistreerimise kaudu. Eelregistreerimine toimub ajavahemikus 28. juuli – 23. august 2016.
* Eelregistreerimine toimub elektrooniliselt, kus tuleb näidata kaubaliik, müügikoha suurus, elektrivajaduse Eelregistreerimise meiliaadress kopliselts@gmail.com
* Korraldajad vaatavad laekunud registreerimistaotlused läbi 2 tööpäeva jooksul pärast nende laekumist. Juhul kui registreerimisel esineb puudusi ja/või ebatäpsusi, siis saadetakse sellekohane märgukiri koos küsimuste või juhistega esitatud e-posti aadressile.
Kauplemiskoha ülesseadmine ja mahavõtmine
* Müügikohtade ettevalmistamine ja kättenäitamine toimub reedel 26. augustil kella 16.30-19.30 ja laupäeval 27. augustil 7.30-9.00. Hilinejaid laadaplatsile ei lubata.
* Korraldaja jätab õiguse paigutada Kauplejad vastavalt kaubagruppidele.
* Korraldaja ei vastuta Kaupleja kauba vigastuste ega isiklike asjade kadumise või kahjustumise eest laada toimumiskohas või parkimisaladel.
* Korraldaja ei vastuta Kaupleja laada toimumiskohta jõudmise eest ning palub järgida liikluskorraldajate poolt kehtestatud liiklemis- ja parkimiskorda.
* Korraldaja ei võta vastutust kahjude või mis tahes muude nõuete osas, mis on tekkinud Kaupleja poolse kokkuleppe rikkumise tõttu.
* Iga Kaupleja on kohustatud oma müügiplatsi korras hoidma kogu müügitegevuse vältel, laada lõppedes selle koristama ning viima prügi ja jäätmed selleks ettenähtud kohta.
Tänud!
VastaKustutaSee on hea info!
Üllatav, et tööstuskaupade müügipind on odavam kui toidukaupadel. 50-70 eurot pole väike raha, ka kohalesõit maksab. Pole see müüja elu kerge midagi. Aga tundub, et laadaga teenitakse päris hästi. Kas Kopli laadal ka pilet?
Omaette huvitav on see elektri küsimus. Kui laata korraldatakse korduvalt, peaks omavalitsus ehk mõtlema vastava taristu rajamisele? Oma generaator linnas on ikka natuke naljakas. Elektritaristut saaks ju ka muudel üritustel kasutada? Järelikult peaks laadaplatsid olema kohas, kus saabki teha erinevaid üritusi ja ettevõtmisi?
Laadarahva grupiga liitusin.
VastaKustutaHea võimalus targemaks saada. Too kommentaar on ka päris asjalik.
"Laadad kui sellised olid näiteks kuus seitse aastat tagasi sündmus, kuhu rahvas ruttas, miks? Selleks et need ei olnud nii tihedasti. Nüüd on Eestimaal suvi läbi laat, laada otsas. Ei ole enam originaalsust, ei ole enam seda värskust. Laadad sellisel kujul ei ole enam atraktiivsed. Inimesed käivad laatadel hängimas, ostavad midagi söömist ja siis vaatavad, mida inimesed müüvad, ostmist on järjest vähem. Oodatakse kogu aeg midagi uut, aga seda uut ei suudeta väga palju enam välja mõelda. Nagu muusikas, kõik muusikakäigud on juba läbi tehtud, neid saab veel vaid varieerida, kombineerida. Mis ma teeksin teistmoodi ? Päris täpselt veel ei oska öelda, mis võiks olla teistmoodi, kindlasti oleks hea kui väheneksid kohamaksud, laatadel ei oleks sissepääsupileteid,
VastaKustutaJa eraldataks ükskord käsitöö muust odavast laadatränist. Käsitöölaat sobiks kokku ehk vanavaraga, oleks kuidagi huvitavam, ka külastajale. Äkki on veel mingeid laada kui sellise uuenemisvõimalusi, ei oska öelda. Kuid niikaua kui maksame nurisemata neid suuri kohamakse, saame küll vaid iseendid süüdistada, kui ühineks kuidagi ühe mütsi alla ja sõdiks või vajadusel bokoteeriks neid suurte kohamaksudega laatasid, äkki siis paraneks midagi ."
***********
Jah, kindlasti on võimalusi. Kui raha muutuks vähemtähtsaks ja tekiks ka missioonitunne, võiks asjad muutuda küll. Kardan, et üks probleem on ka laadakorraldajate jaoks erinevad teenused, olgu siis seadmed, turvamine, esinejad. N.ö. ühekordse üritusena kasutab seda vast iga firma ära ja küsib päris korralikku tasu!?
Üks võimalus asju paremaks muuta, oleks KOV-i abi. Nagu Vanamõisa laada kohta kubnagi kirjutasin, et võimalusel tuleks see tuua vahetult rongipeatuse juurde, luua sinna elektrivarustus, statsionaarsed letid-katusealused.
Mõnes muus kandis tuleks mõelda laatadel asulast väljas. Tagada vastav plats, rajada sinna ehitised jm, väljaspool laadaaegu kasutada aga platsi muul otstarbel. Küll külaüritusteks või hoopis tagada seal võimalus kaugesõiduatode puhkealaks ja karavanide peatuskohaks. Kõik oleneb muidugi asukohast, Näiteks Husari rongipeatuse piirkond võiks olla oma olemuselt väga sobiv.
Tagadi on tuntud vanavaralaada paik. kuid ma ei kahtlegi, et Kasemetsa rongipeatuse lähedane ala oleks kordi parem! Ehk koliks sinna ka väiksesed turud, nagu Tõdva poe juures toimuv, samas sobiks ala ideaalselt ka väiksemate külaturgude pidevaks tegutsemiseks, seega poleks investeering ühekordne.
Boikoteerida midagi on aga väga raske. Siis lihtsalt tõstetakse kohamaksusid (ka siis, kui laatasid aina rohkem ja külastajaid laada kohta aina vähem). Teatud piirini see ikka toimib, sest keegi ikka tuleb! Ja kui mõelda, et praegu on need paljude jaoks ülitasuvad, siis küllap lepitakse ka veidi vähemaga. Nii et mõjutama hakkab see ehk kauges tulevikus.
Sattusin 23. juulil mööda Lätit seigeldes juhuslikult ka Cecsise linna külastama, kus peeti linna 810 aasta juubelit. Kogu vanalinn oli üks suur laadaala ja ise mõned aastad Eesti laatadel müüja rollis käinuna jäi üht-teist silma.
VastaKustutaEsmane meeldiv üllatus oli, et ära oli kasutatud kogu vanalinn. Ehk natuke sarnaselt Palamuse väljanäitusega, kuid siiski kuidagi teisiti, meeldivamalt.
Lastele oli eraldi lasteala, kus sai meisterdada, osavust proovida. Meie laatadel tükib lasteala piirduma vaid batuutidega ja paari poniga. Vahel ka mõned mootoriga sõidukid. Samas on ju noorteühingud, kellega koostöös saaks ju lastele organiseerida tegevust.
Käsitöötänavatel müüdi käsitööd – tekstiilid, ehted, puutöö, küpsetised, maiustused, õlled-siidrid. Polnud näha ühtegi Poola tootjate päritolu tekstiili või jalatsite müüjat. Oli üks indiaanlane, kes pakkus temaatiliste indiaanipäraaste piltidega T-särke ja sulgedega kaunistatud unanäopüüdjaid ja ehteid. Kuid kogu väljapanek oli stiilipuhtalt indiaanipärane ja jättis meeldiva mulje.
Sellest peaks ka meie laadakorraldajad õppima, kuidas sellist taset saavutada. Ehk oleks aeg selg sirgu lüüa ja kvantiteedi asemel kvaliteeti nõutama hakata. Ma leian, et igale asjale on oma aeg ja koht. Kui ikka on välja reklaamitud käsitöölaat, siis ei tohiks seal olla Poola ja Hiina masstoodangut. Selle jaoks on just need üle 3 nädala toimuvad tänavamüügid, mida üks paljukirutud proua korraldab, või siis turuplatsid. Laadal võiks ikka olla see eriline laadahõng, nii nagu see oli aastaid tagasi. Siis, kui laatu oli vähe ja inimesed jõudsid neil veel käia. Praegune laadakalender on nagu lahja supp - vett (laatu) lisatakse aga juurde, kuid tummisem kraam (ostjad) jääb samaks.
Tulles tagasi Cecsise laada juurde, siis ühe asjana jäi silma ka meelelahutuse osa. Esinejate lava oli sarnaselt meie laatadele täiesti olemas, kuid oli püstitatud tänavanurgale ja suunatud pigem nii, et inimesed jääksid veidikeseks seima ja liiguks edasi. Esinesid kohalikud tantsijad, puhkpilliorkester mängis taustamuusikat. Kogu laval olev tegevus oli laadamelu taustaks, mitte domineeriv ettevõtmine. Eesmärk oli ikkagi laat ja kauplemine. Meil püütakse aga laval olev tegevus esile tõsta. Lava ette tehakse suur plats, pannakse pingid ja palgatakse nimekad esinejad, mille tulemusena on lõpuks vaene kaupleja laadadekoratsiooni rollis. Jah, võime nüüd väita, et laadakülastaja tahab ju ka jalga puhata ja pingil istuda. Selleks aga ongi ju toidualad, kus on pinke-laudu piisavalt. Võta kasvõi klaas mahla ja puhka pisut. Laada eesmärk on ju kauplemine, mitte sisutihe kontsertkava. Laada peategelane peab olema kaup ja müüja ning ostja vaheline suhtlemine-kauplemine.
Tõenäoliselt hakkab meil aeg korrigeerima praegust olukorda, kus ühel nädalavahetusel on kümneid laatu ja laadakesi. Ostjad väsivad, müüjad väsivad – mõlemad pooled loobuvad kohaletulekust ja laadad hakkavad hääbuma. Nagu juhtus Nurme laadaga ja tõenäoliselt on nii mõnegi teisega juba juhtunud. Aeg teeb omad korrektuurid.
Kahju on ainult, et paljud andekad käsitöömeistrid lõpetavad ka oma tegevuse, kuna lihtsalt aidanurka varusid meisterdada pole ju mõtet.
Tänud, Katrin!
Mul siiani veel Paunveres Väljanäitusel käimata. Tegelikult on sellel kaks põhjust. Varem ei jõudnud laatadele, sest oli muid käimisi (raha muidugi mängib ka mingit rolli, Eestis pead ürituste vahel väga hoolikalt valima) ja teiseks põhjuseks ühistranspordiühenduse puudumine. Uurisin ka korraldajatelt, seda olevat bussidega proovitud, kuid kasutajaid olevat vähe. Küsimus pigem reklaami vähesuses ja harjumatuses.
Miks Paunvere kohta kirjutan? Kas Paunveres üldse on piisavalt ruumi, et "mmeldivamalt" asjad ära jagada?
Poola jm selliste kaupade koha pealt olen sama meelt. Ka tummisuse koha pealt. Ausalt öeldes oli Jänedal mul isegi natuke piinlik. Eks raha pane alati piirid, kes saab rohkem, kes vähem lubada. Teisest küljest aga nii suur laat ja palju sarnaste toodete müüjaid. Tahaks ju "kõigilt osta", et sellist tegevust toetada. Paraku ei sa ja nii jääb endalgi mulje, et tuled justkui "müüjaid narrima". No ei tahaks niisama mööda kõndida ja kiita kui ilus kaup on, nagu FB-s keegi kirjeldas! Löö või silmad maha, et mitte müüja pilku kohata.....
Mardilaat on ruumi tõttu piiritletud, seega paljud sinna ei saa. Valitakse n.ö. parimaid. See on üks võimalus. Kuid sealgi ma teeks teisiti, neid parimaid on meil palju ja ma pigem teeks nii, et ükski osaleja ei saa kohal olla kahel aastal järjest!? Ma ei tea, oleks see õige? Ostjana tahaks ju erinevaid asju osta!? Nii oleks ka rohkem "vaheldust".
Kusjuures tummisuse koha pealt võib ju pigem karta, et ostjaid (laada ja seega ka müüja kohta) jääb pigem vähemakski?
Ka esinejate koha pealt olen sama meelt. Pigem võiks tõesti olla erinevates kohtades erinevad "väikesed" esinejad. ja kui ongi väga tahtmist suurem simman korraldada, siis olgu selleks õhtune aeg. Võimalusel koos toitlustajatega seal lava lähedal. Laada üks omapärasi peaks just olema see "pisukeseks ajaks esineja juures peatumine"!?
Olgu siis esinejaks muusik, leierkastimees või mustkunstnik. Üldse, kitarri, lõõtsa jms tahaks pigem näha ja tükikese nautida.
Käsitöömeistrite toodangut peaks aga rohkem olema ka mujal, mitte ainult laatadel. Sobivates poodides, muuseumites (k.a. ERM ja Vabaõhumuuseum), lennujaamades ja sadamates, ühispeatustes ja külakeskustes. Kus vähegi (välis)turisti käib.
Paljud on FB-s sel teemal sõna võtnud ka piletite teemal. Ehk tõesti peab olema küla või linnake üleni kui laat, kus piletimüüd, tarad ja hundikoerad ära jäävad...