ESTONIAN BLOG

Soovi korral võite kirjutada ka meilile

loodusemees@gmail.com

Kui avaldate arvamust blogis, tuleb raport postkasti Teie külastusest, nii et saan esimesel võimalusel Teile siinsamas vastata.

Olen tänulik nii toetavate kui kriitiliste arvamuste eest. Ka sarnastest teemadest välismaal. Tähtsaim on see, et arvamused olulised mulle kui ka neile, kellest sõltuvad paljud otsused.
Kommenteerige julgelt, see oodatud!

Päikest!

Vaadake ka EESTIMAA BLOGI 2
http://eestimaablogi2.blogspot.com/
ja Looduse Blogi
http://llooduseblogi.blogspot.com/
FACEBOOK
https://www.facebook.com/groups/685489471517376/?fref=ts

pühapäev, 29. mai 2011

ÜHISPEATUSED 9

Mõned pildid Taevaskojast, Kiidjärvest ja Holvandist. Fotod Mati R. (gallery.balticrailpics.net).





Tiberi poolt mainitud väited, EVR/MKM poolsed siis (ühest eelneva teema kommentaarist), on pigem üritus tõestada, et pole vaja midagi muuta, saab ka nii... Tegelikkuses valdava enamuse juhtude korral pole vaja muuta ei pöörangute asukohta, ega muid süsteeme (ülesõitude signalisatsioon, foorid jms). Kui ongi vaja üksikuid foore liigutada, siis mainin, et ISE tehes on asjad kordi odavamad. Muidugi, kui väiksemgi liigutus tellida Siemensilt või kelleltki teiselt, võivad asjad ülikalliks minna. Foorumist lugesin, et Koidulas on ülikaasaegne ja enneolematu süsteem. Täiesti usun, et asjad on edasi arenenud. Samas kui Narvas on fooride seotus siiani korda tegemata, puudub ka kodeering reisirongiteedel. Sest seadete muutmine pidavat kuulduste järgi olema kallis või lausa võimatu!? Imelik! Kuidas üldse seal enne kahe kollasega
 väljasõidufoori tehti matkafooris üks kollane? Hea, et veel vastupidi pole.
Järelikult tuleb Valga-Koidula liinil asjad põhjalikumalt läbi mõelda? Ja aega selleks ju on. Oleks vaid koostöövalmidust ja soovi elu edendada!?
Ja loodetavasti antakse MKM-le ka tõest ja väga põhjalikku põhjendatud infot?

Koidula-Valga liini parim lahendus oleks punt kokku võtta, sõita kogu liin läbi rongiga. Piilupart (mitte uinuv!) kabiini, ja vagunisse EVR, MKM, Maanteeamet, ajakirjanikud, Edelaraudtee, ühistranspordihuvilised, KOV, turismitegelased, suuremad kitupunnid, bussifirmade esindajad ja kes iganes veel. Väljasõiduistung, iga teiba juures peatused, ülevaatused. Õhtul jätkub istung, ma ei tea, Värskas? Või muus kaunis kohas koos peenemate söökide-jookide ja vaidlustega?
Mina küll ära ei ütleks! Siis ehk mõni ka veenduks, et ei mina, ega paljud teised ei aja kiusu ega ürita end pildile vedada jms asju. Vaid eesmärgiks on vältida vigu, mis hiljem kätte maksavad. Ja saavutada parim tulemus!

*************************************

Ahjaa, sama oleks võinud teha ka ORAVAL; VERIORAS JA VASTSE-KUUSTES! Võiks veel praegugi. Sest kolme peatuse ehituse viibimine ei tähenda Eesti riigi hukatust. Nende asemel võib seni teisi teha!


APTEEK PALEES VÕI BUSSIS?

http://www.epl.ee/artikkel/598517

Olen matkal ka hädas olnud peavaluga (hambavaluga jm). Kui midagi kaasas pole, olen ikka ennast süüdistanud. Ja elan maal. Ei saa ka vahel apteeki. Ehk aitab siis naaber? Tabletiga, viinaga või autoga!

Pr Elo Odres toob siis näite, miks peaks ravimid olema ka poodides. Sellest ennegi kirjutatud ja veidi apteegindusega kokku puutununa vaidlen sellele vastu.

Artiklis nuriseti selle üle, et väikestes asulates apteegid nädalavahetusel suletud, samas linnas mõnigi apteek palees ja hirmkasulik äri. Kindlasti on kasumlik! Kusjuures väited, et apteegikett jääb kahjumisse, ei kannata mingit kriitikat. Sel juhul on tegemist sooviga kasumit mitte näidata (et tõestada avalikkusele kui kurb ja raske on ikka apteekide omanikel?) või valede ärivõtetega. Kusjuures näiteks 8 apteeki Rakvere kesklinnas on tõepoolest liiga palju. See pole enam konkurents vaid konkurentsi surm! Kuna kasumit vähevõitu, sumataksegi hoopis võimalusel maks lubatud juurdehindlus ravimitele. Ja ikkagi ei saa alati ka Rakveres õhtul hilja või ka ehk pühapäeval valuvaigistit?

Pr Odres soovitab sundida apteegikette avama väikseid apteeke ka maal. See meenutab kolhooside tegemise aega. Kui korralikul taluperemehel polnud tahtmist vaese ja laisa kehvikuga koos midagi teha, sest tagajärjeks olnuks vaid lahja lake! Nii ka apteekidega. Ega selle variandi puhul ei avane maa-apteegi uksed nädalavahetusel ega muutu need "Väikesed hallid, pleekinud sildikestega" majakesed paleedeks!

Kuna tegemist "tulemusliku äriga", siis üks õige apteeker alandabki hindu! Kettidelt pole seda oodata, sest juhatajal puudub motivatsioon ja võimalused, ta on ketistatud ketiomanike poolt, kellest enamasti muide suurem osa pole proviisorid vaid ärimehed.

Kauplused muide müüvad plaastreid. Ja ka toidulisandeid. Ibuprofeeniga kaasnevad probleemid on aga keerulisemad kui ajakirjanikule paistavad. Nii uurivad ja soovitavad (head) apteekrid ka muud. Ei ole ühtegi valuvaigistit, olgu ta teise, kolmanda või neljanda põlvkonna oma, mis ei mõjuks maole. Ja kerge põletiku puhul on parim ehk ibuprofeen, mitte Co-codamol. Lisaks veel palju nüansse. Ja kõrvaltoimeid. Millega Selveri kassiir pole kindlasti kursis.

"Nemad seal" kannatavad ka seda, et kaubavalik ja poodide kaugus halvem, võrreldes tallinlasega. Loomulikult oleks hea kui üritustel, matkal, laatadel vm oleks tavaravimid olemas. See on veel  üks näide ka sellest, et kuhugi sõites võiks "väljuda tund aega varem" - s.t. et enne minekut aeg hetkeks maha võtta ja läbi mõelda, mida vaja. Ning käia poe kõrval (seal tallinnas) ka apteegist läbi. Ma ei lähe ühelegi matkale ilma Diffusilita! Sest maal apteek kinni(?) ja sääsed teevad ka ai-ai. Ja Diffusil raudselt parim ning ka odavaim! Olen seda katsetanud Soomaal ja Matsalus ja Alam-Pedjal. Aitab nii sääskede, parmude kui puukide vastu.

Maaelanike jaoks oleks aga parem kui väikse, halli ja vinduva apteegi asemel liiguks apteegibuss, millest ka valimistel juttu tehtud. Pean silmas neid kohti, kus enam apteeke pole ja/või pole olnudki.  Ehk võiks see buss olla suur ja ühes osas oleks apteek, teises pangakontor? Vähe suuremates külades peatudes saaks lisada ehk ka mõne tunniajase peatuse teel külade vahel?
Nii oleks külades kord nädalas mitte ainult apteek vaid ka pank? Sest praegu on pangahärrad arvanud, et piisab kui kord kuus tulla. Ja kui väga tahta, siis võib samas bussis olla ka postiteenus. Või midagi muud.

Sama apteegibuss võiks muidugi kohal olla ka külalaatadel või teistel üritustel. Et lisaks maakatele aidata ka üritustel osalejaid, näiteks rattarallil või Emumäe vallutamisel? Või külaturul ning laadal tooteid osta, sest rahaautomaate pole ka paljudes suuremates asulates.

 Nii et apteegibussi lubajad! Alustagem Ühispeatuste tegemist ja parklate rajamist bussipeatustessse! Et apteegibussil oleks koht, kus parkida, koht, kus inimesed liiguvad.

laupäev, 28. mai 2011

JALGRATTAL MÖÖDA EESTIMAAD 3

Niisiis.

http://www.postimees.ee/?id=452454

.47p
28.05.2011 20:44
Mina, sohver, kardan sõita jalgrattaga maanteel. Elan üksildases külas aga tänapäeval ei saa enam teeäärsesse kibuvitsapõõsasse kustagi ilma, et mõni auto liiga ligidale ei sõida. Olen häbelik. Seadus ei päästa jalgratturit autoteel. Autojuhile võib mõista surmanuhtluse jalgratturi allaajamise eest aga jalgrattur on samuti surnud. Seadus ei päästa tema elu. Keelata tuleb jalgratstega sõitmine teedel, kus see ei ole ohutu. Või kui jalgratturid kindlasti peavad saama sõita sellel teel, siis keelata seal sõit autodega. Siin ei ole asi selles, et autojuhid on ülbed või jalgratturid on hooletud. Eesti teed ei võimalda sellist vigurit, et kogu see kamp saaks koos eksisteerida. Eriti veel olukorras kus autojuhid on ülburid ja väntlaudurid hooletud. Kui jalgratturil on magistraalil vingerdamine keelatud siis on kõigil kergem ja puhtam tunne. Vilets auto on samas hinnaklassis kui hea jalgratas ja hea maastikurattaga saab vihane sõitja sõita ka suvalisel maastikul ilma suurema pingutusega. Milleks sõita kuuekümne käiguga ja traktorikummidega jalgrattaga sajaga kihutavate autode vahel?
*********
.autojuht
28.05.2011 22:11
loomulikult ei hakka iga rattaga tee ääres sõitva vanamammi või joodiku pärast hoogu maha võtma, mis kolonnid siis tekiksid? kas jalgrattaga ei saa kruusa peal sõita, et jalgrattur just asfaldi peal peab sõitma ja auto eest natuke kõrvale ei saa tõmmata?

Selline autojuht on muidugi tõeline oht! Sest sellist kirjutist ei saa kirjutada normaalse mõtlemisega inimene...
Muide, kui teel kohtuvad kaks autot ja samal ajal ka jalgrattur, siis ehk sõidaks auto teepeenral? Miks peab ta asfaldil sõitma ja jalgratta eest natuke kõrvale ei saa tõmmata?
Miks ma peaksin rattaga tee kõrval sõitma iga autojuhi pärast? Ehk sõidaksin keset teed? Mööda saate siis kui vastutulevaid autosid pole. Ei hakka ma iga autojuhi pärast tee kõrval sõitma...
Nonii, nüüd olen vist küll tolle "autojuhi" moodi!

Mnjah! Kas on Eestimaal keegi, kes oskab öelda vastuse. Kuidas teha nii, et lubadusi täidetakse? Kõikvõimalikud asjapulgad lubavad enne valimisi ja ajakirjanikele ja üldse siis kui vaja enda täispuhumist õigustada: TEEME, PARANDAME, SUURENDAME, PLANEERIME, EHITAME, ARENDAME jalgrattateid, rattaparklaid, rataste renti jne.
Kui aga vaatad teede remonti või ehitust, on märksõnadeks: KITSAD TEEÄÄRED, RATTATEEDE PUUDUMINE, KATUSEALUSTE PUUDUMINE MUGAVAKS PEATUMISEKS, KOKKUHOID, ÜKSKÕIKSUS, DEMAGOOGIA...
Kui palju need lubajad ise sõidavad ratastega?
Pakuks välja hea võimaluse enda pildile saamiseks. Kui teha suvepäevad (parteid, linnavalitsused, ministeeriumid, teedeehitajad ja teised), ehk valiks sellised kohad, kuhu võiks sõita jalgrattaga? Või rongi ja rattaga? Või bussi ja rattaga? Ah, et ei saa? Ei saa jah! Matkajad peavad ka saartele sõiduks kulutama päeva mandril ja sama palju tagasi. Sest pole meil busse, kasvõi broneerimisega, millele saaks panna 4-5 ratast ja sõita Virtsu. Või Rohukülla.
Kui saadaks vastavad ettepanekud neile enne suvepäevi? Kas 1% võtaks ideest kinni? Mina pakun, et ei.  Pigem naerdakse välja. Aga nii pole ka lootust, et midagi muutub.
Sõitsin rattaga Tsirguliina kandis remonditud teel. Pole rattateid ega laiendusriba. Sõitnud mujalgi. Sama lugu. "Nädaline" kirjutas Aranküla-Juuru teeremondi plaanidest. Kas tehakse rattatee kogu ulatuses? Ei usu. Sest isegi Arankülast Raplani vist pole. Ega Hagudist Arankülani, kus hiljuti uhke uus tee tehti.
Kas Via Baltika ehitusel tehakse rattatee Tallinnast Iklani? Seda uskuda oleks naeruväärne.
Hea kui keegi saaks siia pläralasse kirja panna samasuguseid näiteid teelõikudest kus tehtud/tehakse remont ja rattateid pole Tänan!
lehv
28.05.2011 22:00
Mõelda võib siit ja sealtpoolt aga ega asjad vist enne ei muutu, kui lihtsalt olenemata kelle süü on, jääb süüdi autojuht ja karistus on väga väga karm.

Olen ise ka autojuht ja ka rattur, võin öelda, et kui ei ole ekstreemjuhus (a'la rattur sõidab mulle autole tagant sisse), siis kohtlen ratturit justkui teist sõidukit, ja käsitlen tema "ruumina" tavasõiduki ruumi. Ehk siis maanteel teen ratturist möödasõitu jne. Tulemuseks on turvaline sõit mulle ja ka ratturile.
Kui ma ei saa mööda sõita, võtan kiiruse kasvõi 25km/h peale ja ootan võimalust. Ei hakka tegema olukordi, kus rekka, mina ja rattur oleme kõik kõrvuti imekitsal Eesti maanteel.

Ainult täieliku autojuhi poolse vastutuse ja vastavate karistustega tekib autojuhtides piisav hirm, et need surmad jääksid olemata. Rattur ei tapa autojuhti, vastupidi on need asjad ikkagi.
Tänan!
Kuna rattal peegel, siis vajadusel näitan või suunda, et kitsamatel kohtadel taganttulev autojuht teaks, et tean ta tulekust ja jälgin olukorda. Ja kitsastel tänavatel jään aeg-ajalt kasvõi seisma, et autod mööda lasta.

KÄRA JA MÜRA!

http://elvaelu.blogspot.com/2011/03/raudtee-muriseb-ja-vibreerib-vastikult.html

Ehk õigus neil, kes ütlevad, et tee mis tahes, virisejaid on ikka!?

Ometi peaks veidigi tõsisemalt asjasse suhtuma. Mitte vastutasuks koheselt suurtükist Põmm, ja vaenlane maatasa. Kindlasti on uus raudtee, keevitatud rööpad jm aidanud müra taset vähendada. Rataste kolksumise, selle tõelise nostalgilise hääle, puudumine suuremal osal raudteest seda ju on.

Väga erinevad on D1, DR1A ja DR1B müra karakteristika. Sama ka M62, TE116 ja C36 puhul.

Kui mul naabrid armastavad muusikat õues kuulata, siis on nad üpriski teistega arvestavad inimesed. Ise õues viibides pole nende muusikat peaaegu kuulda. Kuid tuppa tulles? Et muusika mängib õues ja tegemist tümpsuga või õigem oleks öelda, pumpsuga, siis on toas TUNDA pumpsumist, kuigi auto ligi 100 m kaugusel! Ja siin ei aita mingisugune hääle mahakeeramine. On tuttav tunne?
Nii oli ka kord Tapal puhkeruumis, miski kompanii pidas samas võõrastemajas pidu. Muusikat polnud kuulda, mütsus vaid maja.

Depoos puhkeruumides on C36 vedurite (rongikoosseisuga) möödumisel vibratsioon, mingi kõmin jne. Ei mäleta varasemast ajast, et M62 puhul oleks nii olnud. Võib öelda isegi, et vana korraliku ehitise seinad värisevad! Koiku puhkeruumis kaasa arvatud.
Ka varasemate artiklite ajast on jäänud mälusoppi jutud pragudest seintes (Nõmmel vm) ja justnagu peale uute "chicagode" tulemist.

Nii et ehk peaks Elvas või mujalgi pöörama tähelepanuheli sagedusele ja vibratsiooni levimisele maapinnas jms. Usun, et Eesti Raudtee on rööbaste keevitamisel lähtunud parimatest kavatsustest ning põhjused hoopis keerulisemad, mis alati ei sõltu tegijast.

Muidugi võib tõesti öelda, et raudtee (lennujaama jms.) lähedus tähendabki seda, et teatud müraga peab leppima. Või kolima kaugemale. Või otsima kompromisse ja lahendusi. Ei meeldi paljudele juba ka muru niitmine, pakutakse juba kindlaid päevi/kellaaegu selle töö jaoks.
See aga ei tähenda, et ei peaks asjaolusid uurima ja püüdma võimalusel midagi muuta.

Kära ja müra vastu leiab vahel ka rohtu.
http://elvaelu.blogspot.com/2011/05/elva-maastikukaitseala.html

SUTLEMA MÕIS

Nüüd kui pildid arvutis, kirjutan siis ka sellest, et ühel päeval leidsin lõpuks võimaluse minna paariks tunniks appi Sutlema mõisa. Koristasime veidi mõisa sisemust.
On hea näha kui keegi väga tõsiselt tegutseb küla nimel ja tegeleb muu austustväärivaga. Mõisa taastamine seda kindlasti on. Hea, et mõisal jõutud katus korda teha, edasi on aega, kui hoone enam ei ole ilmastiku meelevallas.
Sutlema külaplats.
Sutlema mõis.
Mõisapark.
Kõrvalhooned.
Olemas ka infotahvel.

Oleks ju tore kui oleks aega käed külge lüüa paljudes kohtades ja asjades. Samas, igas külas ja kandis omad inimesed, kes võiksid abiks olla. Ja õnneks ongi. Nagu Sutlemaski tuldi oma toimetuste kõrvalt. Kindlasti võiks selliseid abivalmis inimesi rohkemgi olla. Ühistegevus oli, on ja peab jääma!

Täna Sutlemas külapidu, sinna seekord siiski ei jõudnud. Ükskord ehk siiski. Eestvedajale Virvele aga: Palju õnne sünnipäevaks!

ÜHISPEATUSED 8

Koidula. Foto: Henri.

Loodan, et keegi hajutab mu kahtlused. Või valekujutelmad.

Piltide järgi on kohapeal olemas tilluke parkla. Võib uskuda, et see on töötajate autodele. Sellel pildil paremal idülliline vaade. Ma ei liialda kui ütlen, et hingematvalt ilus!

Maa peale tulles aga tekib küsimus: Kuhu on planeeritud parkla "pargi ja sõida" süsteemi jaoks? Ümbruskonnas vähe asustust, kindlasti puudub vajadus "suudle ja sõida" süsteemi järgi. Küll aga võiks keegi pahaaimamata tulla autoga, et istuda rongi Tallinna sõiduks. Või mujale. Mis siis saab? Kuigi piirkonna liiklus hetkel väike, siis tulevikus võib juhtuda mida iganes, nii et teeveerde jätta pole nagu õige. Ega ohutu.

Ja tundub, et eksisin. Bussipeatuse jaoks ei paista kohta? Noooh, lubame siis bussil peatuda pea olematul teeveerel. Kus on ootekoda? Muidugi on võimalik tehanii nagu tehtud NORAD keskus. Mäe sisse. Kuid vaevalt, et see oleks reaalne ja mõistlik.

Kas tõesti isegi sellise suurehituse juures ei mõeldud sellele, et Koidulasse võivad sattuda reisijad? Ja isegi minna bussiga Obinitsa või Petserisse üle piiri? Või jala? Või...

Kogu see inimestele (reisijatele vaid?) mittemõtlemine kisub juba natuke müstiliseks!!!

Või siiski eksin? Ja juba planeeritakse/projekteeritakse juurdekuuluvat?



************************

29. 05. 10224.


Pulli peatuses on samuti võimalik bussipeatus ehitada otse platvormi vastasküljele. Kui ei ole, tooge tõsine põhjus! Nii et usun, et sellega saadakse hakkama! Nagu jõuti üldse Pulli peatuse valmimiseni. See ongi mõistmise ja koostöö küsimus! Hea näide! Sest ettepanek sinna peatus teha, sai tehtud juba viis aastat tagasi. Läks aega, mis läks, vaieldi, mis vaieldi, aga mul on hea meel, et ettepanekut õigeks peeti. Ja sõijaid selle tõttu juurde tuli. Ja loodan ka, et Tammistest mingi buss käima hakkab. Kompensatsiooniks peatuse kaotamise eest.

Ühel päeval väljus Pullis juba 25 inimest. Seega on selge, et buss peab olema seotud iga rongiga ja mitte ainult Sindist, vaid ka jõe paremkaldalt.  Ka see piirkond on maju täis. Olgu selleks siis või 15 liini pikendus peale Kaubajaama. Lihtsalt Kaubajaama tuleb u 20 min enne rongi väljumist ja sõidab edasi Pulli ja Tammistesse, kasvõi Seljani välja. Saabuvate rongide puhul alustab Seljast,  Tammistest, ootab Pullis ja sõidab läbi Kaubajaama linna.

*****************
Kappasin ka Trainsim foorumist läbi ja loodan, et ei pahandata ühe lõigu kasutamise pärast!?

Oravalane ütleb:

Verioral on tõepoolest bussipeatus raudteejaamahoone taga. Bussipeatuse märki pole tänaseni paigaldatud, kuigi buss käib juba poolteist aastat. Aia külge, tõsi küll, on paigaldatud bussi sõiduplaan. Kasutan seda rongiaegadega seotud bussi ise 3-4 korda nädalas ja võin väga rahul olla - ootab õhtul rongi korralikult ära, kuigi remondi tõttu tuleb rong pidevalt tunduvalt hiljem bussi väljumisajast.
Bussile minejate hulk Veriora rdtj peatusest õhtuti ning väljujate hulk hommikuti pole massiline, kuid stabiilne, tavaliselt 4-6 inimest, aga on ka paremaid päevi. Eriti esmaspäeva hommikul ja neljapäeva-reede õhtul. Kusjuures Orava rongi kasutatavust on see buss kindlalt tõstnud, sest need inimesed ilma etteveoliinita rongi kindlasti ei kasutaks.

Ühispeatuse põhimõtteid toetav arvamus!

Samas , kohapeal käies nägin ka teist peatust mõnisada meetrit eemal. Seega oleks kokkuhoid kui kahe peatuse asemel oleks üks. Sel juhul oleks vaja platvorm tuua vaid sada-kakssada meetrit ülesõidule lähemale. Sellega ei läheks see liiga kaugele ka kauplusest. Eriti hea kui peaks ümberistumised sagenema ja see oleks loomulik.
Tänud Oravalasele! Loodan, et ta juhtub lugema ja saab tänusõnad kätte!

******************Tõsiste tegijate najal seisab paljutki.


Au ja kiitus!

Ometi tuli mulle meeldegi ni mõnigi turismiettevõtja. Kellele kirjutanud ja soovinud arvamust või soovitanud sõdida ka selle eest, et bussidel oleks, kust reisijaid (külalisi) peale võtta. Aja puuduse üle ei tohiks kurta, sest samas mõnigi jõuab aina suurenevat aiamaadki hooldada. Ehk põhjus hoopis veidi gobaalsete asjade tegemises, millega "väiksemad" (tähtsusetumad?) asjad kõrvale visatakse? Kui aga pärast Pokumaal, Maanteemuuseumis vm kurdetakse, et külastajaid võiks rohkem olla? Et halb võimalus kohaletulekuks?




reede, 27. mai 2011

AJALUGU JA AJAVIIDE.

Lapsepõlves meeldis mulle ajalugu. Ja lood arheoloogiast. Ja asjade kogumine - Norma märgid, sain kokku üle tuhande, enamus siiani alles. Maksid 11 kop tükk, hiljem olümpiamärgid vist 17 kop. Suuremad 30 kopikat.
Tikutoosietiketid.
Rahad.
Margid. Huvitav, kas tänapäeval leidub Eestis ka mõni noor filatelist? Peale NSVL/SSSR markide müüdi palju eksootikat - Kuuba, Burundi ja mida kõike veel.

Meeldisid isolaatorid. Klaasist ja keraamilised. Need jah, mis elektri- ja telefonipostide otsas ja majade seintel. Üks tuttav omab praegu päris korralikku kogu. Mul ka natuke. Osa näiteks saadud Pärnu liini telefonipostidelt. Kus oli alles ka tsaariaegseid. Nii et nii mõnigi üle saja aasta vana.

Tüüpiline näide enimlevinud isolaatorist nõuka ajal, toodetud siis vennalikus Bulgaarias.



Toodetud meil, Võrtsjärve ääres, Meleski klaasivabrikus, mille hiljem vist omandas Joh. Lorup. Lorupi klaasikunst on kuulus.

Tsaari-Venemaa vapp. Nõuka ajal kästi vahetada välja vanad isolaatorid. Pärnu liinil tehti seda jaamades, jaamavahel ei hakanud keegi selle mõttetusega tegelema. Nii võis alles hiljuti leida poste, mille küljes oli vaata et kümmekond erinevat isolaatorit.

Rosenthal.


ÕNNETUS EI HÜÜA TULLES...

Ehk ikka hüüab?

Täiskasvanud jobukakkudel on siin oma nn "eeskujuga" oma osa.
Talvel nägin küll ja küll, kuidas Ülemistel juhtoinad kohe üle raudtee kihutasid kui rongilt maha said. Väiksed koolilapsed oma suurte kottidega muidugi järgi. Sain ühel ükskord õnneks natist kinni, muidu oleks loomakarja sabas vastaspoolelt tulnud kaubaka alla jäänud.
Eestis on kõigil lihtsalt savi - kodus, koolis, tööl jne.
Eesti tööinimene on nii krdi ära ruunatud, et tal pole aega ja jõudu kasvõi õhtuti oma lapsele võimalikke ohte selgitada. Tähtis on mitte tööle hilineda ja aina tormata, tormata, tormata...
Väikeste mutrikeste laipadele ja Unzipi ukaasidega ehitataksegi meie vahvat ja eesrindlikku banaanivabariiki


Üks pläraja pläralas kirjutas nii. Kas põhjus just ruunamises või inimese kodusest keskkonnast kaasa tulnud mõtlemislaadis...
Aga üldiselt on plärajal ju õigus!?

Olen ka ise Jõgeva inimene ja kui aus olla siis see inimestele mõeldud ülekäigukoht on ikka väga sitasti ehitatud.
Mul on 2 last ja olen sealt laste käruga pidanud üle turnima ikka palju ja palju. Suurte ratastega saad veel ilusti üle, kuid kui laps suvekärusse panna ja sellega proovida ülekäiku ületada, siis murra või vanker pooleks ja rattad alt ära. See teeke üle rööbaste on nii kehvasti ja nii suurte vahedega ehitatud, et kui lükkad vankrit otse, kiiluvad rattad vahedesse kinni ja vanker paigast ei liigu, kukuta või laps vankrist välja ja murra rattad alt ära.
Ja see ei ole seal nii ainult ühe koha peal, vaid terve see ülekäik on selline kannatuste rada ja närvide mäng. Kui lõpuks selle suvekäruga sealt üle saad on lihased haiged ja käed valutavad ratastele õigete asendite leidmisest.
Iga kord enne valimisi lubatakse inimestele, et ülekäik tehakse korda, kuid tegelikult pole asi selleni veel jõudnud. Mõtlesin juba ise tellida peenkillustiku ja siis need paneelide vahed korralikult tasaseks teha, sest see tuleb raudselt odavam, kui uut käru ostma hakata.
Ma ei ole ainuke kes selle üle kurdab, enamus lastega emasid on seal hädas ja peavad oma vankriga seal manööverdama nagu joodikud, ikka ühele poole vingerdades ja teisele poole


Veel rohkem õigus?
http://www.tartupostimees.ee/?id=451336

Aga esimese kommija mõttearendus õige. Jälle on küsimus vanemate hoolimises. Ja aja leidmises. Kunagi lugesin sellest, kuidas Jaapanis vanem või vanavanem liikus linnas lapsega tihti kuni 5 tundi, näidates, kuidas liigelda jms. Et meil kordi vaiksem, siis võiks tõesti leida pool tunnikest oma lastega koosolemiseks? Vahel. Või vaataks seepi ikkagi?

******************

Aga õnneks elame turvalises ühiskonnas, kus eriti midagi ei juhtu. Hakkame taas nõukaaja tasemele jõudma.
http://www.sakala.ajaleht.ee/?id=448902

ILU 3

KAHJURID

Et nagu kuskilt lugenud, et rongid kõige keskkonnavaenulikum transpordivahend. Näitaks, palju on meil kahjureid, kes keskkonda solgivad.

Siin siis pildid rongidest. Jah, vabu kohti on. Kui ühes rongis (näiteks Tallinnast-Tartusse) vahel mõnikümmend inimest, siis vahel nende arv 200, vahel üle 500. Tagasiteel ka. Nii et halvimal juhul võib ühe edasi-tagasi sõiduga korraga olla liikvel ligi 1000 kahjurit. Keskkonnavaenulikkuses süüdistaja näeks siis "surmamaanteel" isegi kuni (keskmiselt autos ehk 1,2 - 2 inimest u 700 autot paari tunni jooksul lisaks. Lisame bussireisijad, seega hinnanguliselt võib selle tõttu olla kuni 2000 autot, päeva jooksul isegi kuni 10 000. Ja osa neist muudkui sõeluvad ja keeravad kõrvalteedele ja üldse võiks ju parem kodus istuda?
Istmete lahendus tegelikult ehk sobiv vaid lähirongidele, millega inimesed sõidavad nagu Kopli trammiga mõnikümmend minutit. Parim olnuks 2+2 istet vaguni laiuse kohta. Ega väga ei taheta kolmekesi suurel ja kahekesi väiksel pingil istuda. See täiesti loomulik, sest ebamugav on tõesti. Nii võiks parem olla õhtusel Pärnu rongil nelja (kolme) vaguni asemel viis. Erilist kütuse lisakulu see ei tekitaks ja nii ka oli paar aastat tagasi. Vahel ei aita ka kolmekesi ühel pingil istumine...

...ikka istutakse ka tamburis. Või seistakse. Ja see ei meeldi juba ammugi. Eriti kui nii tuleb sõita Tartuni või Pärnuni või kuhu iganes kaugele. Ja seda ennegi juhtunud. Ja juhtub ka edaspidi?

Aga perspektiiv pole hea! Kahjurlus lausa paisub, sest läbimõtlemata tegutsemise tagajärjel võib ju reisijate arv veelgi kasvada. Näiteks:


Pläralas leidub ikka keegi, kes vahutab õelusest rongide vastu. Kahju sellistest inimestest, aga nii palju kui selliseid tunnen, mürgituvad nad kõige rohkem ise.

Peab mainima, et ülimalt kahju on puhveti kadumisest kolmevagunilistest rongidest. Valga rongis oleks seda väga vaja läinud. Jääb üle loota uutele rongidele. Kuigi...mitmes uues elektri- ja diiselrongis on puhvet? Küsimus suurele ringile!!!

KIIREIMALE JA TÄPSEMAILE VASTAJALE TEEN UUES RONGIS ÕLLE VÄLJA!
VÕI EESTIMAISE JOOGI, NÄITEKS VÄRSKA PIPARMÜNDIMAITSELISE VEE!

Muide, kes teab, et selline vesi olemas ja kes seda joonud? Eestis seda vett tuleb tikutulega otsida, kuigi tegemist ülimaitsva janukustutajaga.

*************

Tänud Tiberi plära eest! Olen sinuga täiesti  nõus. Noorhärra Kaareste juttu ma mäletan. See oli tõeliselt hea näide vastusest kõrvalehiilimise taktikast, aia ja aiaaugu jutt. Tõsisematele kirjadele jätab ka vastamat, need saatsin vist 4-5 kuud tagasi.
See selleks. Eks kohti vähem ja see tõesti probleem. Kohti aga väga palju vähem, seega probleem veel suurem. Ometi, üks puhvetinurk tuleks teha nii, et võtab RONGI kohta ära ehk ainult kuus kohta. (Jalgrattakohtade puudus veel suurem probleem, sellest tuleb veel igavene jama! Ehk teha allakäivad istmed? Kui pole rattaid?) Mingisugused masinad on eurosaast! Tegelikult võiks olla saadaval ühed korralikud võileivad, hea tee jms.
Hr Kaaareste on vaid palgaline, kes peabki nii arvama. Või selgitama inimestele, kes rongis sõitma hakkavadki. Pakuks vandenõuteooria välja? Tegelikult pole autor mina. Aga arvatakse, et mida vähem mugavusi ja mida rohkem puupüsti täison uued rongid, seda vähem nendega sõita tahetakse ja varsti osa reisijatest loobub ise. Siis ongi selge, et nendest vagunitest piisab!?
Ma muidugi sellesse ei usu. Igatahes ei tohiks mingil moel, ka artiklites enam rääkida vagunite arvust. Võrdluses praeguste rongidega? Kui keegi praegu kirjutab või küsib, et seal ja seal liinil on 3 (4,5,6) vagunit liiga palju, siis demagoogid vastavad mida? Vastavad: Jah, uute rongide puhul ongi meil lühikesed rongid, et optimaalsemalt veerevkoosseisu ära kasutada ja...

Ja nii ei saagi me võileiba haugata ja osa matkaseltskonnast ratastega jääb maha osa istuvad tamburites ja... Oih, vabandust, tambureid ju polegi! Istuvad platvormil.

KÜLATURG, MOKALAAT, KIRBUTURG

Miski ei segaks Ühispeatuste ala kasutamast ka suuremateks üritusteks. Plats ja laste tegus päev sellel Sakus. Foto: mina.
http://www.maaleht.ee/news/uudised/arvamus/laat-voi-kirbuturg.d?id=46609988

Väga hea arvamus! Kuigi riideid meil vaja, siis lillelaat peaks ikkagi distantseeruma. Teised samuti. Nii peaks olema ka Ühispeatustes. Smas ei saa ega peagi tavapäevadel riiete müüki keelama, kuid osade laatade puhul tuleb siiki teha valikuid.

Laatade sagenemine ja samas ostjate soov peaks panema rohkem mokalaata pidama, et tagad inimestele võimalused müüa ja osta. Vabalt. Suheldes. Otse tootjalt. Otse tarbijale.

On hea tõdeda, et selliseid kohti võib tekkida lähiajal. Olgu siis Paluperas, Põlvas või Eidaperes.

http://www.maaleht.ee/news/uudised/kylauudised/intsikurmu-laadal-esitlevad-mtu-polvamaa-patrioodi-ettevotjad-tootemarki-parim-polvamaalt.d?id=46587046

Intsikurmu (Indsikurmu) ju samuti Põlva külje all? Kuigi see koht minu teada ammuste laadatraditsioonidega, tasuks ehk mõelda ka laada korraldamist Põlva raudteejaamas, kus nüüd ka talukauplus olemas.

Raplas peatuvad bussid otse vaksali taga. Tõsi küll, isegi sellel on väikseid puudusi. Bussijuhil puudub visuaalne ülevaade rongidest ja neilt tulevatest reisijaist. Nii võib nii mõnigi "aeglasem" tulija maha jääda. Foto: mina.

Tore kui Ühispeatustes müügil sama, mis siingi pildil:

*************

Külauudistes hea arvamus külaelust.
Sama loomulik peaks olema ka külakaubandus. Mitte kunstlikult moodustatud, vaid KOV-i poolt loomulikul moel kaasaaitamisega küla arengule. Ning paljutki võib tõesti ära teha ühistegevusena.
Muide, pakkusin tänavuse metsa-aasta puhul välja võimalusi teha ootekodasid peatustesse ja muud sarnast, et ka metsandusettevõtted teeks midagi ilma vaid kasumist mõtlemata. Ei midagi. Suuri tegusid sõnades ehk jagub muidugi.

ILUMETSALT PIUSANI 2

Toimub palju toredaid üritusi. Kindlasti üks neist on see:

http://www.kylauudis.ee/2011/05/26/ilumetsa-looduskeskus-kutsub-nadalavahetusel-matkama/

Kes üritusi korraldavad, peaks olema kindlasti kursis ka kohalike oludega. Nii võiks pidada loogiliseks, et ürituse algus on sellisel kellaajal (võimalusel muidugi), milline sobib ka ühistranspordiga kohaletulekuks. Ometi on tihti nii, et see osutub võimatuks. Isegi ürituste puhul, millised on keskkonnahoidliku suundumusega, kuid kohaletulekut eeldatakse autoga?

Millest see tuleneb?

Luik, vähk ja haug?

Siin pole mingit tänitamise tooni, pigem on kurb tõdeda selliseid olukordi, eriti kui hiljem kuulda vähesest huvist (nagu Tori hobusepäeval) või probleemidest kohaletulemisel jms.

neljapäev, 26. mai 2011

ÜHISPEATUSTE ALGNE ANALÜÜS.

Kalevi (Kassinurme). Imeilus koht puhkamiseks. Lubadusi siseturismi arendamiseks ja ühistranspordi kaasajastamiseks on antud palju. Tänase seisuga ei ole pilt Kalevis aga muutunud, ehitust ei ole alustatud.
Foto: Henri.
Siin siis algne analüüs, õigemini veidi redigeeritud variant, aastast 2010. Aja jooksul toimunud muudatusi, arutelude ja kohalkäimise tagajärjel muutus samuti mõnevõrra seisukoht. Ka muutus lühikese platvormi ehk piimapuki standard 30 m asemel 35 m, sega asendab see üldiselt 45 m ettepanekuid. Uute rongide puhul tähendaks see siis kahe vaguni uste avamist.

Siia siis vastuseks kommenteerijale:

• Arendame piirkondlikku ühistransporti, et oleks tagatud piisav ühendus kõigi Eesti paikadega ning bussi- ja rongitranspordi parem haakuvus.
• Tõstame uute reisirongide saabumisel reisirongiliikluse tihedust, et maksimaalselt ära kasutada uute kiiremate rongide võimalusi;
• Tallinna ja selle lähiareaali liiklusskeem tuleb kohandada selliseks, et erinevate transpordiliikide kasutus oleks paremini ühitatav. Selleks tuleb esimeses järgus ette valmistada Lilleküla ja Ülemiste reisiterminalide projektid, et rahastada neid järgmisel EL finantsperioodil. Teises järgus on vaja kavandada ja seejärel välja ehitada Viimsi, Tabasalu, Jüri ja Maardu rööbastranspordi ühendused, eelkõige tuleb koostöös omavalitsustega läbi töötada trammivõrgu arendamine neisse suundadesse.

 Tuu om siis lingilt:
http://www.irl.ee/et/Valitsemisprogramm-2011-15/Transpordipoliitika




EESTI RAUDTEE PLATVORMID

Vastavalt Ooteplatvormide Standardile p 5.1.1 peaks ooteplatvorm asuma võimalikult lähedal teiste ühistranspordiliikide peatustele. Seega oleks paljudes jaamades parim asukoht platvormidele võimalikult lähedal ülesõidule (allpool kirjeldatud).



. Ääreplatvormidel jaamades teedevaheliste asemel on mitmeid väga tõsiseid miinuseid
- Ei võimalda reisirongide vahetust (ka tava- ja kiirrongi puhul), sest ka kiirongidel eriolukordades ja tellimuste ning sõiduplaanimuudatuste korral võib tekkida vajadus peatumiseks ja uste avamiseks. Samuti toimub peatusi ka operatiivteenistuste väljakutsumisel, küllalt sageli juhtub terviserikkeid reisijatel teel olles.
- Eeldatavasti toimuvate teeremontide tõttu Tallinn- Tapa lõigul toimub jällegi ajutiste sõiduplaanide tekkimine, milliste koostamist raskendaksid vahetusjaamade valimise probleemid kui jaamades puudub teedevaheline platvorm
- Ühe rongi hilinemise korral ei saa teist rongi saata vahetusse ka teise jaama kui seal teedevaheline pl. puudub, tagajärjeks kahe (või ahelreaktsiooni tagajärjel lausa mitme rongi) hilinemine
- praak, hilinemised ja oht reisijatele pöörangute rikete puhul kui rong võetakse platvormita teele. Neid juhuseid on aga tänavu talvel olnud ülimalt palju. Ja tehnilistel põhjustel juhtunud ka teistel aastaaegadel, hilinemised ulatunud isegi tunni ringi ja paraku on juba üks hilinemine löök ühistranspordi maine pihta, reisijate rahulolematuse tõttu kannatavad vedurijuhid, teenindajad ja firma maine, rääkimata kümnetest ja kümnetest juhtumitest. Ja uued ääreplatvormid kodeerivad praagi meie töösse ka tulevikus.
- Tihti puuduvad ka jaama kõiki teid ületavad ülekäigud, et tagada reisijate ja kohalike pääs läbi jaama territooriumi
- Kõrvalteedele sõitmisel aja- ja kütusekulu, ebamugavused reisijatele
- Veduri või rongi rikkiminekul platvormiga teel või muul juhul kui teed ei saa kasutada, ei ole võimalik reisirongi platvormiga teele võtta, taas hilinemine või oht reisijatele
- Kuna vahetused ei ole võimalikud, tekivad sõiduplaani koostamisel probleemid, tuleb valida mingi teine jaam vahetuseks, see aga tähendab, et plaani tuleb sobitada jaamade, mitte reisijate vajaduse järgi. Plaanide sobivusest sõltuvad aga ümberistumised teistele rongidele (bussidele jne), rongide täituvus jne.
- Raskendab rongiliikluse tihendamisel sobiva sõiduplaani koostamist, kuna vahetusteks sobivaid jaamu on vähe.

Süsteemi ümberkorraldamise tagajärjel saaks enamusi probleeme vältida, tagades tulevikuks tunduvalt sujuvama, ohutuma, kiirema ja kaasaegsema rongiliikluse.
Vaja oleks vaid enamuses jaamades muuta platvormide asukohti
.

1.  Seoses asustuse, infrastruktuuri, ühistranspordi muutustega viimastel aastatel on mõnegi jaama asukoht muutunud veidi halvemuse poole (liigne kaugus elamupiirkondadest ja teedest, halvad ligipääsud ja teeolud, halb lumetõrje jne). Vajalik oleks mitmelgi juhul tunduvalt muuta platvormide asukohta, et parandada reisijate liikumisvõimalusi, vähendada sõitmiseks (koos rongile tulekuga) kuluvat aega ja vahemaad, lühendada ümberistumiseks kuluvat aega.

2. Platvormide asukoha muutmine võimaldab tunduvalt väiksemaid ehitus- ja ekspluatatsioonikulusid. Lisaks mitmetes peatustes ehk võimalik ehitada ülesõidu lähedal bussitaskuga koos ka ühine ootepaviljon. Seda enam, et 4 m laiusele vaheplatvormile ei saa ehitada paviljoni, ainult katusealune aga meie kliimas ei taga kaitset tuule ja vihma eest. PEATEE ääres olev platvorm võimaldab paviljoni ehitust, kuna ehitise laiusepiirangut ei teki.

3. Uus asukoht võimaldab ehituse ajaks säilitada täies pikkuse praeguse platvormi, et tagada reisijate ohutu, kiire ja hilinemisi vältiva peale- ja mahatuleku. Hetkel Tamsalus tehtud apsakas heaks näiteks, mis tõi kaasa rongide suuri hilinemisi, reisijate mahajäämisi bussidest, segadust info puudumise tõttu jne.

4. Samuti võimaldab uus asukoht kokkuhoidu teede remondi arvelt kui piisava arvu teede olemasolu korral peate võimalikuks mõnedes jaamades mõne tee sulgemist ja/või likvideerimist. Näiteks võib tuua Jõhvi jaama 1. ja 2. tee, Soldina jaama 1. j 2. tee ( 2. tee kiirus halva seisukorra tõttu 15 km/h), Püssi jaama 1. tee jt, milliseid enamasti kasutatakse vaid reisirongide puhul ja milliste seisukord (teed ja pöörangud jm) vajavad remonti. Kokkuhoid remondi arvelt võib olla tõenäoliselt väga suur.

5. Paljudes jaamades tekib ka elektri kokkuhoiu võimalus, kuna platvormide asukoht pöörangute juures võimaldab piltlikult ära kasutada kõriku valgustuse. Tavapärase kolme valgustuse asukoha (2 kõrikut ja platvorm) asemel tekib kaks kohta. Kokkuhoid nii valgustuse paigaldamisel kui elektrikulu arvelt(lisaks veel ülesõidu valgustus).

6. Arvestades idee uudsust ja võimalust riigieelarve kulusid tugevalt vähendada, usun, et peale idee läbitöötamist ja täpsustamist võimalik ka projekte kiirkorras ümber teha. Seega palun asukohtade muutmise poolt- ja vastuseisukohti ka AS EVR Infra poolt.


NENDE PUNKTIDE PÕHJAL ONGI KAALUKAIM OSA MÄRKUSTEST SUUNATUD TUGEVA RAHALISE KOKKUHOIU VÕIMALUSTELE, ERITI JUST EVR INFRA KULUTUSTE OSAS. SAMAS IDEE PÕHIOSAS VAID PARANDAB REISIJATE ÜMBERISTUMISVÕIMALUSI, MUGAVUSI JA TÕSTAB ÜHISTRANSPORDI MAINET. ETTEPANEKUD TAGAVAD, ET ON VÕIMALIK EHITADA ÄÄREPLATVORME, MILLISED KASUTEGURILT ON VÕRDSED TEEDEVAHELISTE PLATVORMIDEGA, KUID EHITAMINE TUNDUVALT ODAVAM.
SUURIMA KOKKUHOIU VÕIB SAAVUTADA NENDE JAAMADE ARVELT, MILLISTES PLATVORMIDE EHITAMINE NÕUAB KÕRVALTEEDE NIHUTAMIST, MIS AGA ERITI KULUKAS.

Arvestama peab ka sellega, et kui peaks tekkima plaan mõni jaam sulgeda ja platvorm kõrvaltee ääres, siis vaja taas ehitada uus platvorm.

NB! Võimalik 30 m platvormide asemel rakendada 45 m (avanevad kahe vaguni uksed uutel rongidel). Toob kaasa rahaliste vahendite kokkuhoiu ja suurendab ohutust. Selle variandi järgi platvormide pikkused toodud kirja lõpus –TÄIENDUSED.


TABIVERE.

  1. Projektijärgne pikkus 100 m piisav.
  2. Projektis puudub ülekäik üle teede (on olemas ainult ühele poole).
  3. Koheselt välja ehitatava platvormi puhul on võimalik ka teise otsa teha trepp ja pandus (piisab ülekäigust ühes suunas). Selle puudumine vähendab ohutust kuna reisijatel komme platvormilt alla hüpata ja et uus platvorm kõrgem, on ka traumade oht.
  4. Arvestada tuleb ka sellega, et korruselamud (enamus ronge kasutavatest reisijatest) jäävad vaid u 10 min jalutuskäigu kaugusele, ei ole rongilepääsuga probleeme. Lisaks ka teisel pool ülesõitu on majad, kust hetkel on jaama kauge tulla.
  5. Projektis ei leidnud ma ootepaviljoni – meie kliimas oluline asi. Nn Laitse tüüpi katusealune ei taga meie kliimas elementaarseid mugavusi, kuna ei kaitse tuule eest ega tugevama tuule korral ka vihma eest.
  6. Võimalusel palun kaaluda uudset lahendust – ehitada platvorm (pikkusega 100 m) paariskõrikus asuva ülesõidu juurde asukohaga  I PEATEE ÄÄRES PÖÖRANGUTE JA SISSESÕIDUFOORI B VAHELE.
  7. Selline asukoht võimaldab ka rongide vahetusi (kuigi ehk väikese ajalise kaotusega ühe rongi jaoks, mis peab ühel teel ootama kuni vabaneb pääs jaamavahele, aga ajakadu minimaalne)
Ettepaneku plussid
+  Ehituse odavus, kuna kaob ära vajadus  kõrvaltee nihutamiseks, mis oleks vägagi kulukas
+ Pöörangu riketest olenemata võimaldab valida teed rongi läbilaskmiseks.
+ Ehitamine lihtsam kuna kommunikatsioone (kaablid jms) tõenäoliselt vähem
+ Lihtsustub ja kiireneb ümberistumine bussidele (Voldi bp) ja autodele, tõen vajalik vaid mõningane maantee laiendamine seisualaks, see juba kuulub kohaliku omavalitsuse valdkonda
+ Paraneb võimalus ootepaviljoni ehitamiseks (vaba ruumi rohkem)
+ Võimaldab piirduda ühe panduse ja trepiga Tartu poolses otsas, juhul kui platvorm ülesõidust  Kaarepere poole. Asukohas ülesõidu ja pöörangute vahel vastavalt paigutusele võimalik piirduda ühe trepi ja pandusega platvormi keskosas, see aga omakorda tagab platvormi otstesse paigutatavate piirete tõttu suurema turvalisuse
+ Kokkuhoid, kuna väheneb teeraja pikkus
+ Kokkuhoid, kuna jääb ära ülekäikude ehitus (ühe rööpmepaari ületamine vaid ülesõidu või kõrvaloleva kergliiklustee kaudu)
+ Lahedam võimalus parkla paigutamiseks, vajadusel bp koos
+ Võimaldab kaaluda kummale poole ülesõidust platvorm ehitada, vajadusel võib lühendada veidi 2. või 3. teed, pöörangu ümberpaigutamisega platvormi otsa.
+ Ehitus segab vähem rongide liiklust kui teedevahelise platvormi ehitus

  1. Valgustuse juures palun kasutada lampe millel oleks kumerklaasi asemel sileklaas, et vähendada veduribrigaadi pimestamist (klaas ühel tasapinnal korpuse äärega)
  2. Valgustuseks võimalusel kasutada valget valgustust, kuna praegune kollane sarnasuse tõttu segab kollaste fooritulede nähtavust ja vähendab ohutust


NÕMMKÜLA
  1. Hetkel reisirongid ei peatu
  2. Platvormi asukoht oleneb selle eesmärgist, kui mõeldud kasutamiseks rohkem tehniliste peatuste puhul, siis asukoht sobiv. Reisijatele sobivam asukoht paaris kõrikus oleva ülesõidu lähedal  I PEATEE ÄÄRES PÖÖRANGUTE JA SISSESÕIDUFOORI B VAHEL.
  3. Samas otsest vajadust peatuse järele ei ole.
  4. Plussid
+ Lähedus ülesõidule võimaldab reisijatel rongilepääsu, projekteeritud asukoht ülesõidust väga kaugel ja puudub praktiliselt ligipääs, seega reisijaid praktiliselt ei tule ja platvormil kaob mõte.
+ Ehitamise odavus, kuna asukoha tõttu ligipääs lihtsam, projektijärgsesse asukohta rasketehnikaga eriti halb ligipääs
+ Ei teki ajakadu reisirongidel kõrvalteele sõitmisel, väiksem kütusekulu
+ Paraku on ilmastikust ja muudel põhjustel tihti probleeme pöörangutega, eriti talvel. Uus asukoht võimaldab peatunud rongi vajadusel suvalist teed pidi läbi lasta, väheneb hilinemiste ja praagi sagedus, kaob väga ohtlik reisijate pealetulek ja mahaminek ilma platvormita teedel
+ Kokkuhoid, kuna jääb ära jaamas vajaliku ülekäigu ehitus



KILTSI


  1. Selles asukohas teedevaheline platvorm vajalik rongide vahetuseks ja reisijate ohutuseks.
  2. 30 m hädalahendus, arvestades ajuti suurt reisijate arvu, vajalik oleks 100 m.
  3. Projektis puudub ülekäik üle teede (on ainult ühele poole)
  4. Puudub ootepaviljon. Üldiselt parim lahendus kui ootepaviljon platvormiga koos, laius aga ei võimalda korraliku katusealuse ehitamist
  5. Taas võimalusel palun kaaluda platvormi ehitamist paariskõrikus I PEATEE ÄÄRDE PÖÖRANGUTE JA SISSESÕIDUFOORI B VAHELE ÜLESÕIDU JUURDE.
  6. Plussid
+ Ehituse odavus, kuna kaob vajadus 2. tee nihutamiseks
+ Pöörangu riketest olenemata võimaldab lasta rongi läbi suvalist teed mööda
+ Ehitamine lihtsam kuna kommunikatsioone (kaablid jms) tõenäoliselt vähem ja tehnika ligipääs lihtsam
+ Parandab reisijate võimalusi ümberistumiseks bussidele ja autodele ning vastupidi (uue bp tegemisel), nt liinide 59 ja 66 puhul, millised spetsiaalselt seotud rongidega. Rongide hilinemine (kõrvalteede ja nende läbimise aegadele mittevastavuse tõttu) sunnib ka busse hilinema või jäävad reisijad maha.
+ Paraneb võimalus ootepaviljoni ehitamiseks
+ Jääb võimalus vajadusel platvormi pikendamiseks kui esialgu ehitada vaid 30 m. Parem muidugi koheselt 100 m
+ Võimaldab piirduda pika platvormi puhul ühe panduse ja trepiga Tartu poolses otsas juhul kui asukoht ülesõidust Tapa poole. Ülesõidu ja pöörangute vahel võimalik piirduda ühe trepi ja pandusega keskosas.
+ Kokkuhoid, kuna jääb ära ülekäigu ehitus
+ Ehitus segab vähem liiklust kõrvalteel ja liiklus segab vähem ehitust
+ Võimaldab rongide vahetust
+ Ei mõjuta rongide läbilaskmist pöörangute rikete korral ja tõstab ohutust

  1. Vt punkte 7 ja 8 Tabivere peatükis




RAKKE

  1. Platvorm vastavalt standardi nõuetele vajalik 100 m reisijate eriti suure arvu tõttu. Tõenäoliselt vajalik mõnele kiirrongile peatuse lisamine Rakkes (näiteks rong 0016 R,P, ja 0013 R,P kuna Rakkesse sõitjaid väga palju ja hetkel puudub tippaegadel võimalus peale tööpäeva Rakkesse sõiduks (viimane rong Tallinnast 14.42).  Lühem platvorm tekitab suuri probleeme reisijatele, kuna ka 6 vag rongis võimalik avada uks vaid esimeses vagunis, pikeneb reisijate sisenemise-väljumise aeg.
  2. Ääreplatvorm 2. kõrvaltee ääres äärmiselt ebasobiv, miinused
-         praeguse plaani järgi rongide 0210 ja 0211 vahetus Rakkes, selle kadumine mõjutab eriti tugevalt ühe või teise rongi sõiduplaani ja seda kindlalt just negatiivselt reisijatele, mõju ulatub ühelt poolt nt Lehtse-Tapa vahelistele reisijatele, teiselt poolt Orava ja Valga rongideni, kaasa arvatud kiirrongide sõiduplaan.
-         Ajakadu  ja kütusekulu ning reisijatele ebamugavus kõrvalteele sõitmisel
-         Pöörangute rikete korral suur ajakadu või rongi(de) vastuvõtt platvormita teedele, põhjustades hilinemisi ja praaki, seab ohtu reisijad pealetulekul ja mahaminekul
-         Negatiivselt võib mõjuda sobivate sõiduplaanide koostamisel rongide lisandumisel tulevikus

Võimalikud variandid

  1. Variant oleks osaliselt ÜLES VÕTTA  2. kõrvaltee ülesõidust Tartu poole jääv lõik, ehitades platvormi SELLE TEELÕIGU ASEMELE I PEATEE ÄÄRDE,  pöörangu ümber paigaldamisega  platvormi Tapa poolsesse otsa.
+ Jääb ära ajakadu kõrvalteedele sõites, kuna enamus ronge kasutaksi peateed
+ Võimaldab pöörangurikete korral rongi platvormi äärde võtta nii I peateed kui 2. kõrvalteed mööda
+ Võimaldab siiski ka rongide vahetust juhul kui Tartu poolt tulev rong teostab esimesena reisijate pealetuleku ja mahamineku, paarissuuna rong senikaua viibib 2. kõrvalteel
+ Väheneb kütuse- ja ajakulu, mugavam reisijale.

2. NB! Sama võimalik ka PLATVORMI PRAEGUSES ASUKOHAS 2.KÕRVALTEE ASEMELE I PEATEE ÄÄRES. Vajalik vaid 2. kõrvaltee lühendamine pöörangu üleviimisega platvormi Tapa poolsesse otsa
+ Ei nõua erilisi kulutusi ja lubab vajadusel laiema platvormi ehitust ja/ või erinevaid võimalusi ootepaviljoni asukoha leidmiseks
+ Pöörangute rikete puhul võimaldab valida teid rongide läbilaskmiseks
+ Reisijate liikumine mugavam panduse ja trepi olemasolul Tartu poolses otsas ja jaamahoone läheduses
+ Võimaldab rongide vahetust
- Väheneb 2.kõrvaltee pikkus mõnevõrra rohkem kui esimese variandi puhul (u 6 tingvaguni võrra)

3. Tee lühemaks tegemine nõuab küll matkafoori lisamist I peateele, et vajadusel saaks selle tee puhul säilitada tee täispikkus (61-63 tingvagunit)
4. Vajadusel võib kaaluda teede pikendamist jaama Tapa poolses kõrikus.

  1. Vt punkte 7 ja 8 Tabivere peatükis



VÄGEVA

1.Teedevaheline platvorm hea lahendus
2. Puudub ootepaviljon
3. Vt punkte 7 ja 8 Tabivere peatükis



PEDJA

  1. 30 m piisav
  2. Asukoht ebasobiv ja kulukas
  3. Palun kaaluda platvormi ehitust jaama Tartu poolsesse otsa I PEATEE ÄÄRDE PÖÖRANGUTE JA SISSESÕIDUFOORI A VAHELE. Plussid
+ Ehituse odavus kuna kaob ära vajadus 3. kõrvaltee nihutamiseks
+ Ehitamine lihtsam kuna kommunikatsioone tõenäoliselt maa sees vähem (kaablid jms)
+ Lähedus maanteele hõlbustab jala kui autodelt tulekut
+ Kokkuhoid kuna jääb ära ülekäigu ehitus
+ Ehitamine segab vähem liiklust ja liiklus ehitamist
+ Ehitades lihtsam ligipääs
+ Bussipeatus väga lähedal
+ Pöörangute riketest olenemata lubab valida teed rongide läbilaskmiseks

  1. Vt punkte 7 ja 8 Tabivere peatükis



KAAREPERE

1.Teedevaheline platvorm vajalik lahendus
2. Vajalik 100 m.
4. Võimalik nihutamise asemel 2.kõrvalteed ka lühendada, PAIGALDADES PÖÖRANGU platvormi Tapa poolsesse otsa . ÄÄREPLATVORM SEL JUHUL PRAEGUSEGA SAMAS KOHAS I PEATEE ÄÄRES.
Platvorm sobib jaama ette, stiilne jaam ju, kuid vajadusel võib kaaluda ka muid variante.
Variant 2
Viia platvorm teisele poole ülesõitu I PEATEE ÄÄRDE PÖÖRANGUTE JA SISSESÕIDUFOORI A VAHELE. Plussid
+ Ehituse odavus kuna jääb ära 2. kõrvaltee nihutamine ja/või lühendamine
+ Pöörangute rikete korral võimalus rongi läbi lasta nii I peateed kui 2. kõrvalteed mööda
+ Ehitus odavam kuna vähem segab liiklust ja liiklus ehitamist (mehhanismide paiknemine ja ligipääs)


KÄRKNA

  1. Asukoht ebasobiv
  2. 30 m piisav. kuid kõrvalteel sõites  tekitab ajakulu, kütuse lisakulu ja ebamugavusi reisijatele
  3. Reisijatel maanteelt ligipääs kauge ja ebamugav, seega platvorm ei täida oma otstarvet.
  4. Palun kaaluda võimalust ehitada Kärkna platvorm ÜLESÕIDU JA Amme jõe SILLA VAHELE, s t endiste Kärkna ja Vasula peatuste vahele. Plussid
+  Odavam ja lihtsam ehitus
+ Parem ligipääs ehitamisel
+ Parem ligipääs reisijatel maanteelt
+ Lühem vahemaa endise Vasula peatuse piirkonna elanikele
+ Kaob vajadus Vasula peatuse taastamiseks
+ Parem ligipääs kasvatab reisijate arvu
+ Kokkuhoid, kuna jääb ära ülekäigu ehitus
+ Aja ja kütuse kokkuhoid, kuna jääb ära kõrvalteel sõit
+ Pöörangute rikete korral võimaldab rongi suvaliselt teelt läbi lasta
+ Odavam ehitus, kuna jääb ära 2. kõrvaltee nihutamine
+ Võimaldab vajadusel rongide vahetust, kusjuures isegi ei sega võimalikud pöörangute rikked, sest teid rohkem kui kaks
+ Bussipeatus lähedal

  1. Vt punkte 7 ja 8 Tabivere peatükis

JÕGEVA

  1. Vajalik pikkus 400 m, teedevaheline (rahvusvahelised rongid)..
  2. Võimalikult bussijaama lähedal, see omakorda tõen. nõuab teede pikendamist kaubarongide mõju vähendamiseks (ülekäikude sulgemine)
  3. Ülekäik vajalik kuna tagab kiire ümberistumise bussidele, jalakäijate viadukt seda ei tagaks.


NENDE ÜMBERKORRALDUSTE PUHUL OLEKS TÕENÄOLISELT RAHALINE KOKKUHOID NII EUROPROJEKTIDE KUI EVR INFRA ARVELT! See aga võimaldaks
  1. Taastada Kalevi peatus (platvorm 100 m) oma endises asukohas
  2. Taastada Mullavere peatus
  3. Taastada Vasula peatus uues asukohas, ühildades selle Kärkna peatusega. Vt punkti KÄRKNA.
  4. Vorbuse. Fotod: Henri.
  5. Taastada Vorbuse peatus (100 m) oma endises asukohas


Nende peatuste taastamine puhul oleksid tänulikud nii kohalikud elanikud, matkajad, kalamehed, Kassinurme mägede ja linnuse külastajad-töötajad kui lisanduks ka täiendavat tulu reisirongide operaatorile.
Väga tähtis ka regionaalpoliitilisest seisukohast.



TARTU-ORAVA suund



ÜLENURME

  1. Projektijärgne pikkus 100 m piisav, kuna tõenäoliselt pikemad rongid sel liinil lähiajal ei sõida.
  2. Asukoht tundub olevat väga vale, arvestades uuselamurajoonide paiknemist
  3. Asukoht võiks olla Ülenurme bussipeatuse lähedal, u km 6 p 4. Plussid
      + Ei jää väga kaugele Tõrvandist
      + Lähemal Männimetsa elamurajoonile ja teistele uuselamutele.
      + Asupaik enam vähem ümbritsevate elamupiirkondade keskel
      + Lähedal ehitatavad uuselamurajoonid
      + Lootus suuremale arvule reisijatele
      + Maantee lähemal
      + Lennujaam lähemal
      + Kortermajad ( asustustihedus lähemal)
      + Kergliiklustee lähedus
      + Uute elamute (elanike pidev lisandumine)
  1. Parim variant oleks muidugi peatuse jäämine praegusesse asukohta ja LISAPEATUSE EHITAMINE u 1,5 km Põlva poole ülekäikude lähedusse, arvestades, et tegemist jõudsalt areneva linnalähi piirkonnaga. Kohalikega vesteldes veidi kalduti selle poole et rohkem kasutajaid oleks Ülenurme bp lähedal, seda varianti peaks arutama põhjalikult vallavalitsuse esindajatega. Loodan, et võimalik see idee kohtumisel välja käia?

UHTI

Ei ole märkusi.


REOLA

1. Ülekäigud puuduvad.



VANA-KUUSTE

  1. Väga pikk proj. teerada
  2. Ehk odavam ehitada 30 m lõik lähemale ülekäigule ja kuna ülekäiku ei tohi rong sulgeda, võiks teha kaks ülekäiku (kummasegi platvormi otsa)?
  3. Sel juhul jääks perspektiivne pikendusala platvormi ühte otsa


REBASE

  1. Puuduvad ülekäigud!?

VASTSE-KUUSTE

      1. Kaalumist vajaks võimalus viia platvormi asupaik ülesõidu juurde Põlva poole. Lähedal bussipeatus. Plussid sarnased eespool olevate jaamadega.


VALGEMETSA, KIIDJÄRVE, TAEVASKOJA, ILUMETSA


  1. Kindlasti ei ole piisav 30 m.
  2. Vajalik pikkus 100 m, kuna väga tihti reisijate arv suur. Palju ka rattamatkajaid ja eelnevatel põhjustel tekib suur ajakadu. Ka on hetkel 3-vag rongides jalgrattakohad (lapsevankrid jm) vaid ühes vagunis, seetõttu ei ole iga rongi puhul võimalik rataste (lapsevankritega) üldse rongist väljuda või rongi siseneda! Ka tekib gruppide väljumise ja sisenemise puhul ühe avatava ukse korral ajakadu ja mahutavuse probleemid
  3. Tegemist väga aktiivselt kasutatava turismipiirkonnaga ja vaevalt et sõitjate arv väheneb
  4. 100 m platvormi puhul jääb ära pika teeraja ehitus
  5. Ootepaviljonid peaks olema looduslähedasest materjalist, sobivad palkpaviljonid, nagu kasutusel Lõuna-Eestis bp-s


PÕLVA

  1. Puudub ülekäik (käigud) teisele poole raudteed


HOLVANDI


Märkusi ei ole

RUUSA

Kaaluda peatuse viimist lähemale ülesõidule. Bussipeatus lähemal. Rajada parkimis- või ümberpööramiskoht.



ORAVA

1. Asukoht peaks olema ÜLESÕIDUST KOIDULA SUUNAS: Põhjuseks rohkemate liinidega bussipeatuse lähedus, maantee lähedus, lühem tee Orava asulasse.
2. Pikkus on piisav 30m tingimusel, et Koidula piirijaama valmimisel saab Tartu-Orava rongi lõppjaamaks Koidula. Vastasel korral vajalik 100m platvorm seoses matkagruppide sagedase esinemisega (nt Piusa koopad).


VERIORA

1.100  m piisav
  1. Pöörangurikete korral tuleb rong vastu võtta platvormita teele või tekib suur hilinemine
  2. Puudub ülekäik teisele poole
  3. Platvormi asukoht võiks olla Tartu poolses otsas PEATEE ÄÄRES PÖÖRANGUTE JA SISSESÕIDUFOORI VAHEL. Plussid
+  Lähemal Veriora bp-le ja maanteele, mugavam ümberistumine ja juurdepääs
+ Võimaldab valida läbilasketeed pöörangute rikete korral, tagades reisijate ohutuse sisenemisel- väljumisel ja vähendades hilinemisi ning praagi juhtumeid
+ Ehituse odavus, kuna parem ligipääs, vähem segab liiklust ja liiklus ehitust
+ Odavam kuna jäävad ehitamata ülekäigud
+ Vähem kommunikatsioone (kaablid jm)
+ Võimaldab rongide vahetust


KOKKUVÕTE

  1. Kõikide ehituste juures palun jälgida, et valgustus võimalikult vähe segaks vedurijuhti – lampidel ei tohiks olla kumer- vaid sileklaasid
  2. Valgustuse lampide asetusnurk posti suhtes peaks olem 90 kraadi, muu nurga puhul pimestavad nii vedurijuhti kui autojuhte
  3. Valgus peaks olema valge, et vältida sarnasust fooride kollase tulega, mis otseselt mõjutab liiklusohutust
  4. Jaamades olevad prozhektorid ei tohiks pimestamise vältimiseks olla suunatud piki teid
  5. Platvormide asetus jaamade otstes võimaldab kiiremat reageerimist ja osavõttu pöörangute puhastamisel lumest veduribrigaadide poolt
  6. Ootepaviljonide puhul meie kliimas (ja ka vandalismi arvestades) sobiks nn Laitse variandi asemel palkpaviljonid, nagu on kasutusel Lõuna-Eestis bussipeatustes. Eriti sobiks need Tartu-Valga- Koidula- Tartu piirkonda. Samas võiks kasutada Peedu tüüpi ootepaviljone, nt nagu oli varem Tartu-Jõgeva vahel.
  7. Platvormide asukoht ülesõitude läheduses annab tunduvat kokkuhoidu rahalises suhtes, parandab reisijate liiklemis- ja ümberistumisvõimalusi, lihtsustab ligipääsu eriolukordades, vähendab tehnilistest probleemidest tingitud hilinemisi
  8. Jaamades ja peatustes vajalik reisijate teavitamissüsteem kas läbi valjuhääldite või elektrooniliste tabloode kaudu.
  9. Pikkade platvormide puhul (100 m ja enam) peab enamasti olema  trepid ja pandused mõlemas otsas, v a juhul kui platvormil on trepp ja pandus keskosas.
  10. Igas jaamas peab vähemalt üks ülekäik ulatuma mõlemale poole üle kõikide teede.
  11. Kuna on nõue, et rong ei tohi sulgeda ülekõiku, peaks võimalusel 30 m platvormide puhul ehitama pika teeraja asemel pigem kaks ülekäiku. Samas peaks olema antud nõudest teha väiksemate teivaspeatuste puhul erandeid.


MÄRKUSED TEISTE EESTI RAUDTEE JAAMADE JA PEATUSTE KOHTA

NELIJÄRVE

Vajalik oleks 100 m pikkune platvorm, et võimaldada pikkade rongide peatumist. Aeg-ajalt väga palju reisijaid
  1. Puhkekeskuse külastajad (Nelijärve Puhkekeskus)
  2. Suvel lapsed ja pered Tapa poolt tulevad suplema ja puhkama. Ja eesmärk võikski olla teadvustada inimestel taas suurepärase puhkepiirkonna olemasolu
  3. Matkajad, eriti kui käiku lähevad rongid sobivamatel aegadel Tallinna poolt
  4. Sama talviste suusaürituste korral

JÄNEDA

Põhimõtteliselt samadel põhjustel vajalik 100 m

LEHTSE

100 m, sest käigus aeg-ajalt pikemad rongid. Ka võib tekkida vajadus lisada peatus mõnele praegusele kiirrongile (kuni 6 vag)
Kaalumist tasub peatuse asukoht paaritus kõrikus ülesõidu lähedal SISSESÕIDUFOORI A JA PÖÖRANGUTE VAHEL MÕLEMA PEATEE ÄÄRES. Asula teise serva jalgsikäigu aeg u 15 min. Vajalik sel juhul ka bp nihutamine!?
Trepid ja pandused mõlemasse otsa. Ei jääks väga kaugele asulast, aga parimad otsustajad muidugi kohalikud

TAPA

  1. Tehnilistest probleemidest tingitud praagi vältimiseks peaks lisama pöörangud paaritus kõrikus, et tagada võimalus IVa teelt pääs Narva suunas ja I ja II teelt Tartu suunas
  2. Selle võimatuse korral vajalik platvormide ehitus IVa ja 6a teede vahele ning I ja 3 tee vahele, et tagada võimalus rongide vahetuseks ja vältida probleeme pöörangute rikete korral

KADRINA

Platvormile parim asukoht paaris kõrikus ülesõidu lähedal. Põhjused  ja plussid samad, mis eelnevate jaamade puhul.

RAKVERE

Tõenäoline asukoht 1 ja II tee vahel. Vajalik 1 tee nihutamine!?

VAEKÜLA

Hetkel rongid ei peatu. Kui peatus vajalik, ehk tasuks kaaluda asukohana Mõedaka-Sõmeru mnt ülesõidul? Piisav 30 m

KABALA

Vist on kaalutud jaama sulgemise variante. Parim asukoht paaritu kõriku ülesõidul, piisav 30 m.  Põhjused ja plussid sarnased eelpool jaamadega.
Kui pole võimalik, tuleb asukoht leida peatee äärde juhuks kui jaam otsustatakse sulgeda

SONDA

Vajalik 100 m platvorm, sest hooti ületab samaaegne peale- ja mahatulevate reisijate arv standardis lubatut. Ehk mõttekas asukohta nihutada Kiviõli poole, lühendades 1 teed ja paigutades platvormi II peatee äärde!? Põhjused ja plussid sarnase eelpool jaamadega
2. variant – asukoht ülesõidu juures Kabala pool. Lihtsam ligipääs ehitusel ja jääb ära kõrvaltee lühendamine.  Majad ei jää liiga kaugele, seega ei tohiks olla ka probleeme liigse kaugusega.

KIVIÕLI

Platvormi asukoht sarnaselt praegusele 1 ja II tee vahel,
Teine variant – platvorm viia Püssi poole peale pööranguid. Põhjused ja plussid sarnased eelpool jaamadega

PÜSSI

100 m, asukohaga 1 ja II tee vahel. Alternatiiv – paaris kõrikus II tee ääres, vajalik 1 tee lühendamine. Põhjused ja plussid sarnased eelpool olevate jaamadega

KOHTLA
.
Reisijaid vähe. Ehk tuua platvorm jaamast välja umbes 2 km Tallinna poole ülesõidule Kohtla-Nõmmele? Veelgi parem oleks tuua Sompa-Kohtla-Järve mnt ülesõidule – tekib otseühendus Kohtla-Järvega!?
Praegune asukoht ebarentaabel.
Mõlemal juhul vajalik ka teise peatuse väljaehitamine. KOHTLA-NÕMME piisab 30 m, KOHTLA-JÄRVE (ülesõidul) 100 m.
KUNA PLATVORMIDE EHITAMINE VÄLJAPOOL JAAMU SOODSAM; SIIS SELLE ARVELT PEAKSKI VÄLJA EHITAMA MÕLEMAD PEATUSED!
+ Otseühendus Kohtla-Järvega kasvataks tunduvalt reisijate arvu ja parandaks liiklemisvõimalusi, võimaldaks käivitada rongide puhul otseliini (juurdevedu), rongide lisandumisel tulevikus oleks see veelgi populaarsem
+ Paraneksid Kohtla-Nõmme elanike liiklemisvõimalused.


JÕHVI

Kõrvalteede nihutamise jms vältimiseks parim platvormi asukoht kõrvuti Jõhvi bussijaamaga PAARITU KÕRIKU LÄHEDAL ENNE SIISESÕIDUFOORI A.
Asukoht tagab tunduvalt odavama ehituse, läheduse bussijaamale ja reisijate mugavuse. Peaks jaguma ka ruumi autode seisukohaks nii reisijate ootamisel kui „pargi ja sõida“ meetodiks. Platvormi pikkus 400 m. Põhjused ja plussid sarnased eelpool olevate jaamadega
Lisaks kaob vajadus 1. ja 2. kõrvaltee järele


ORU

Esialgne pikkus 30 m. Asukoht paaris kõrikus ülesõidu lähedal. Põhjused ja plussid sarnased eelpool olevate jaamadega. Praeguse asukohaga ülesõidust nii kaugel ei ole paljud reisijad rahul. Uue asukoha kohta ei ole vastuväiteid  ka Toila vallavalitsusel.

VAIVARA

Vajalik pikkus 100 m. Vaivara-Oru jaamavahe I tee likvideerimisel parim asukoht ülesõidu lähedal. Tagab otseühenduse Sillamäe linnaga ja hea ligipääsu, võimaldab käivitada busside otseliini (juurdevedu), rongide lisandumisel see veelgi populaarsem (võib eeldada, et tulevikus ei ole võimalik, et Tallinn-Narva liinil vaid üks rong päevas).  Põhjused ja plussid sarnased eelpool jaamadega

AUVERE

Reisijaid ega asustust peaaegu pole. Ehk parim asukoht Narva poolse ülesõidu juures tagamaks paremat ühendust Sinimäe asulaga?

Parem variant oleks Auvere peatuse asemel ehitada 30 m platvorm Vaivara-Auvere jaamavahele tee juurde, milline kõige lähemal SINIMÄE asulale. Km 296 p 2 juures ülesõitu ei ole, lähedal halvas seisus tee ja segavad kraavid. Asulani u 2 km.

293,5 (km 294 p 6) ülesõit vast parim lahendus, kuid kaugus asulani u 3 km. Samas kõige lähemal kalmistud (kahjuks ei ole kursis kas tegemist külastatavate vennaskalmistutega).

Olemas lähedal veel üks tee, veidi paariskõrikust Vaivara poole, kuid tõenäoliselt vajab remonti ja pikendamist, samas asulani samuti u 2 km..

SOLDINA

Reisijaid peaaegu pole. Ehk parem nihutada platvormi (30 m) asukohta PAARITU KÕRIKU PÖÖRANGUTE JA SISSESÕIDUFOORI A VAHELE? Praegune 1 kõrvalteel asuv platvorm ebamugav reisijatele, tekitab lisa aja- ja kütusekulu, seab ohtu reisijad pöörangurikete korral. Põhjused ja plussid sarnased eelpool jaamadega. Võimalik ka veelgi lähemale ülesõidule.

Teise variandi järgi võib lühendada või likvideerida jaama 2.kõrvaltee ning selle asukohale ehitada platvormi, s.t. 1. ja III tee vahele. Hetkel 2. tee seisukord vilets, kiirus hoiatusega 15 km/h, tee likvideerimisega saab kokku hoida remondieelarvet (kaks pöörangut, killustik, rööpad, liiprid jms).

ENERGIA

Loodetavasti valmib tänavu 100 m platvorm, kuna sõitjaid sealt palju. Lähedal bussipeatus ja korruselamud. Asukoht võimalikult lähedale viaduktile, sest vastasel juhul puudub võimalus kasutada 7. teed, mis hetkel kasutuses reisirongide teena.

NARVA

Asukoht praegune hea. Kuid reisirongide poolt kasutatavad teed siiani kodeerimata, mille tõttu kannatab liiklusohutus. Samas praegu 7. teed pidi ei saa suunduda jaamaesisele teele.



AEGVIIDU-TALLINN

AEGVIIDU

Kas võimalik platvorme nihutada lähemale ülesõidule? Sel juhul nihutada ka pööranguid teede remondi käigus vajadusel platvormide Tapa poolsesse otsa! Platvormid jääksid I ja II peatee äärde, platvormile sõit võimalik suvaliselt teelt, praegugi olemasolevad pöörangud sissesõidufoori B juures võimaldavad kõikvõimalikke vastuvõtu- ja ärasaatematkasid.
Võimaldab paindlikumalt valida seisu- või läbilasketeid.
Lisa kohapeal tutvumisel: KINDLASTI PARIM ASUKOHT VANA JAAMAHOONE EES PEATEEDE ÄÄRES. Kuna tõenäoliselt toimub ka peatee(de) ümberehitus (kõverik km 161 p 9-10 – 60 km/h) ja pöörangute, fooride ümberpaigutus, siis ehk võimalik selline asukoht. Sel juhul saaks ehk ehituse ajal kasutada ka vanu platvorme.
3. tee lõik jaamahoone ees võimalik likvideerida kui harutee pole vajalik või saab pöörangu viia ülesõidu piirkonda. Või võimalik laadimisplatsi asukoht  4. tee ääres?
 Ülesõidu probleemid ehk võimalik lahendada lisafooriga mõlemal teel enne ülesõitu seotuna ülesõidu signalisatsiooniga. Teise variandina võimalik Aegviidust (algjaamana) väljumisel lubada rong seisuteedelt platvormi äärde paar minutit enne väljumist, kuid see variant halvem reisijate mugavuse ja massiliselt esinevate matkajate, sportlaste jne tõttu, mis võib halvemal juhul isegi viia rongide hilinemiseni.
Pikkus 100 m.

KEHRA

Plaanitav(?) viadukt väga kallis ehitis. Ehk võimalik selle asemel nihutada platvormid paaritusse kõrikusse, ühtlasi tehes sinna ka ülekäigu? Ülekäigu sealne ületamine ei sõltu kaubarongide seismisest, kuna ülekäik jääks väljasõidufooride piirkonda ja ülekäik tunduvalt soodsam kui viadukt!? Tunduvalt paraneks ka turvalisus.
Osa jaamast tuleb piirata aiaga, et vältida omavoliliste ülekäikude teket.
Teine ülekäik võib asuda jaama teises otsas (signalisatsiooniga).

RAASIKU

Plaanitav(?) viadukt väga kallis ehitis. Ehk võimalik platvormide nihutamine mõnevõrra Tallinna poole koos ülekäigu ehitusega? Seisvad kaubarongid ei segaks ülekäigu kasutamist. Vajalik vaid signalisatsiooni paigaldamine ülekäigule. Viadukt ei taga ka ohutut liiklemist teisele poole jõge, hetkel väga paljud reisijad pidevalt liiguvad mõlemal jaamavahelisel peateel, mis tekitab kõrgendatud ohuga piirkonna.
Kaaluda tasub ka võimalust asukohana ülesõidu juures Kehra poolses otsas, sellisel juhul vajalik paariskõrikus vaid ülekäikude ehitus (signalisatsiooniga)


LAGEDI

Taas ehk võimalik platvormide nihutamine mõnevõrra Tallinna poole koos ülekäigu ehitamisega? Teises otsas ülekäik olemas jaamahoone juures.


MUSTJÕE

Piisab 30 m.
Kas lisada või asendada peatusega Mustjõe kõrtsitalu juures? Kohaliku turismi suhtes oleks hea lisapeatuse tekkimine, kuna Kõrtsitalus tihti suured grupid.
Ehk parim variant ehitada peatus umbes poolel teel praeguse asukoha ja Kõrtsitalu vahel?


LAHINGUVÄLJA

30 m piisav.

PARILA

30 m piisav.

KULLI

30 m piisav.

VESSE

Peatuse mõttekus kahtluse all, tagama peaks pigem hea mõlemapoolse bussiliikluse Ülemiste peatuse juures. Pigem võiks kaaluda peatust kilomeetrijagu Lagedi poole viadukti lähedale!?
Võimalusel koos mõlemapoolse ülekäiguga.

ÜLEMISTE

Tallinna Bussijaama parim asukoht oleks Ülemiste peatuse kõrval.

KITSEKÜLA

Vabandust, aga paraku nurisünnitis! Vajalik platvormid Lillekülla, et paraneksid ümberistumised Keila, Rapla ja Tapa suundade vahel.
Platvormide ja paari lisapöörangu paigaldamisega paraneks läbilaskevõime, väheneksid riketest põhjustatud seisuajad ja –juhud. Teoreetiliselt piisaks isegi ühe platvormi ehitamisest kokku Keila paarissuuna platvormiga (kuigi väliskurvis), kui on olemas pöörang Tartu suunalt Rapla suunale platvormi Ülemiste poolses otsas.
Ronge Tapa  ja Rapla suunalt oleks võimalik vastu võtta ja ka välja lasta nt III teed pidi teise pöörangu olemasolul.
Samas ehk tehniliselt oleks võimalik ka Lilleküla peatuse kasutamine  lõpp-peatusena erijuhtudel või näiteks teede-platvormide ehituse ja remondi ajal Balti jaamas.

LILLEKÜLA

Vt Kitseküla punkti.


TARTU-VALGA

Suurema arvu peatuste väljaehitamine ei takista kiirrongide liiklemist ega konkurentsi. Väiksemates peatustes peatub vaid 2-3 aeglasemat rongi päevas.


TARTU

Väga palju erinevaid nüansse.
 Kaubarongide seisukoht peale Koidula valmimist peaks olema pigem Kärknas. Kaubateede asemel oleks ideaalne variant Tartu Bussijaamale. Jumet peaks olema praeguse bussijaama krundi vahetamisel Tartu jaamahoone vastu Tartu linna poolt.
Jalakäijate tunnel ümberistumisteks äärmiselt aeganõudev ja ebasobiv, vajalik ülekäikude ehitus platvormide mõlemasse otsa. Mida kiiremini seda parem. Tunnelist loobumine ühtlasi ka kokkuhoid. Lisaks on ülekäigu kaudu rongile tulevad reisijad nähtavad ka veduribrigaadile (mida ei saa öelda tunneli kohta), seega vähenevad rongidest mahajäämised.

Mis lõpuks ehitatakse – autotunnel või viadukt jaamas oleva ülesõidu asemel või Betooni piirkonda? Tartus seisvate kaubarongide vähenemisel kaob vajadus ka tunneli või viadukti järele.

AARDLA

100 m.

ROPKA

100 m.

NÕO

100 m

TÕRAVERE

100 m. Kooliõpilaste võimalikud ekskursioonid jms. Hädajuhul 30 m.

VAPRAMÄE

Vajalik.
30 m

PEEDU

100 m.


ELVA

150-400 m. (rahvusvahelised rongid), teedevaheline või ääreplatvorm peatee ääres (võimalusel kõrvaltee lühendamisega).

UDERNA

???
kui ,siis 30 m.

PALUPERA

KINDLASTI VAJALIK VIIA ÜLESÕIDU JUURDE! ERITI KIIRE OTSUSTAMISEGA KUNA EHITUS ALGAMAS!

Jääb ära pikk kõrvalteel sõitmine!
Pikkus 100 m. Põhjuseks Otepää muutumine üha enam kasutatavamaks turismi- ja spordipiirkonnaks. Tõenäoline, et tulevikus toimuvad suursündmuste puhul suuremate gruppide vedu (eri)rongidelt Otepääle ja vastupidi. Samuti sobiva bussiliikluse olemasolul ebamugav pagasiga liikumine ülesõiduni suure kauguse tõttu.


AAKRE

Tõen. vajalik.
30m

PUKA

100 m

MÄGISTE

30 m.
Ülesõidule lähemale.

PIKAANTSU.

Vajalik. Puudub bussiliiklus.
30 m.

KEENI

Peatee äärde!!!
30 m
Kaks ülekäiku pika teeraja vältimiseks.
VAJALIK OLEKS VIIA ÜLESÕIDU JUURDE! KIIRE, EHITUS ALGAMAS.

Sangaste

100 m.



Võimalusel palun arutada platvormide asukohtade muutmist võimalikult põhjalikult ka omavalitsustega.


Neeme Sihv
Ühistranspordihuviline.
55568710.

Lisamärkused

  1. Kiireim vajadus lahendada PALUPERA , KEENI , KILTSI, VERIORA, TABIVERE, VASTSE-KUUSTE, ORAVA asukohtade küsimus
  2. Täna (15 märts) Valgas seistes taheti sõita muuseas ka MÕNEKULE. Nii naljakas kui ka ei tundu, aga harva sattunud  ma veel Valka, ometi kohe soovijaid väikestesse peatustesse. Kas ei peaks väiksed peatused siiski taastama?
  3. Miinusena platvormide uutes asukohtades võib kujuneda ülesõitude kinniolek (signalisatsioon). Kuid selle mõju suhteliselt marginaalne, sest ülesõidu kinnioleku aeg pikeneb vaid ühe suuna rongidel, teise suuna rong on peatumise hetkeks vabastanud kontaktid. Kuna uudsete asukohtade puhul rongide peatus ei ületa enamasti ühte minutit, ei teki ka autodel märkimisväärselt pikemaid seisuaegu. Ka praegu töötab signalisatsioon juba varakult kui foor avatud ja rong sulgenud peatudes (jaamateedel) kontaktid, kiirenduse aeg võib aga päris pikaks kujuneda. Lisaks on meil rongide liiklus vägagi hõre, Narva suunal praktiliselt üks rong ööpäevas, Tartu suunal olenevalt asukohast 2-3 rongi ööpäevas (millised peatuvad enamustes jaamades) ühes suunas, seega ei teki kuskil märkimisväärset takistust autode liiklemisel. Lõppjaamades (nt Orava) saab rongi peale reisijate väljumist suunata jaama teedele. Võrdluseks võib võtta teivaspeatused, kus olemas uus platvorm – nt Keava, Kasemetsa – seni ei ole juhtunud kuulma nurinat, et ülesõit liiga kaua kinni vms.
  4. Suheldes reisijatega ja omavalitsustega, on platvormide uute asukohtade suhtes oldud rohkem positiivsetel seisukohtadel. Samas näiteks ühe omavalitsuse ametniku esmane mure oligi seotud ülesõidu kinniolekuga, huvitav aga see, et just seal piirkonnas juhtukski seda vaid kord ööpäevas. Seetõttu usun, et probleemid leiaksid lahenduse arutelude käigus.
  5. Platvormide asukoht ülesõitude juures tagab ka vajadusel kiirema ja kindlama juurdepääsu operatiivteenistustel.
  6. Platvormide asukoht koos bussipeatustega võimaldab ka paremini teavitada reisijaid sõiduplaanidest, muudatustest, samuti võimalik vajadusel paigaldada kohaliku omavalitsuse infotahvlid, lisaks turismiinfo jne. Nii oleks peatus teatud mõttes kui treff-punkt kohalikes oludes, sellevõrra veelgi suurendades ühistranspordi populaarsust.



Vabandan mitmesuguste muudatuste ja paranduste suhtes, millised tekkinud uurimuste käigus (Vastse-Kuuste, Aegviidu, Sonda, Auvere jt).

Viimati muudetud 09.04.2010.
Viimati muudetud 07.06.2010


TÄIENDUSED


Esialgsed variandid juhul kui liiguvad ka 2-vag rongid ja pikemate puhul avaneksid kahe vaguni uksed. Välistab ka probleemid ühe ukse rikke puhul. Silmas peetud uusi ronge, kuid tähtis kindlus, millistes vagunites kohad jalgratastele ja lapsevankritele. Kui näiteks 4-vag rongis koht vaid ühes haakevagunis, siis see võib tekitada probleeme.


45 m lühikesed platvormid õigem kui 30 m.  Samas ei saa neid väga laialt kasutada, kuna väga suure arvu juures oleks kaks vagunit pilgeni täis reisijaid. Kokkuhoid oleks tõenäoliselt siiski väga suur!

Idee rakendamiseks oleks vajalik:
1. Tagada võimalus uutel rongidel uste avamiseks vagunite kaupa.
2. Parim kui koht lapsevankritele ja jalgratastele oleks IGAS haakevagunis! Põhjus – ühest vagunist ei piisa mitte mingil juhul!!! Ja teiseks, kui üks vagun peaks mingil põhjusel välja võetama (jalgrattakohaga!), siis asendusvagun võib olla ilma selle kohata, seda aga ei saa mingil juhul lubada). Praegu head näited elektrirongidelt, vahel ongi ilma jalgrattakohata rong!


LILLEKÜLA 150 m
Tallinnast Aegviiduni 150 m –jaamad
Vesse kaob või uude kohta 45 m
Kulli 45 m
Parila 45 m
Lahinguvälja 45 m
Mustjõe 45 m
Kõrtsi 45 m (turismitalu juurde)
Nelijärve 45 m
Jäneda 45 m
Lehtse 100 m – ülesõidu juurde?
Tapa 150 m
Nõmmküla – jääb ära?
Tamsalu 150 m (valmis)
Kiltsi 100 m – ülesõidu juurde!
Rakke 100 m – ülesõidu juurde 2.kõrvaltee asemele peatee äärde.
Vägeva 45 m
Pedja 45 m – ülesõidu juurde
Jõgeva 400 m – võimalikult lähedale bussijaamale ühise ootesaali kasutamiseks
Kalevi 45 m
Kaarepere 100 m
Mullavere 45 m
Tabivere 100 m – ülesõidu juurde
Kärkna 45 m – ülesõidu ja Amme silla vahele
Vorbuse 45 m
Aardla 100 m?
Ropka 100 või 45 m?
Nõo 100 m
Tõravere Ehk 45 m? praegu vist 100, saaks juba tänavu kokkuhoiu!?
Vapramäe 45 m
Peedu 45 m?? 100 m?
Elva 150 m? 400? (rahvusvahelised turistid)
Palupera 100 m – ülesõidu juurde
Puka 100 m
Mägiste 45 m
Keeni 45 m – ülesõidu juurde
Sangaste 100 m
Aakre, Uderna, Pikaantsu 45m

Siin liinil tihti ikkagi 3 vag, seetõttu suuremad kohad peaks olema 100 m, sest vajalik ka 4 –vag teenindamise võimalus



Kirsi 100m
Ülenurme 100 m? 45 m?
Uhti 45 m
Reola 100 m
Vana-Kuuste 100 m?
Rebase 45 m
Vastse –Kuuste 100 m – ülesõidu juurde
Valgemetsa parem 100 m (jalgratta grupid)     }
Kiidjärve – sama                                               } või siiski piirduda 45 m?
Taevaskoja – sama                                            }
Põlva 100 m (perspekt pikend 400m)
Holvandi 45 m
Ruusa 45 m
Veriora 100 m – ülesõidu juurde
Ilumetsa 45 m
Orava 45 m – ülesõidu juurde

Või Tartu-Orava kõik 45 m peale Põlva? Oleks tõesti väga hea kokkuhoid!




Kadrina 100 m – ülesõidu juurde
Rakvere 150 m
Vaeküla 45 m – jaamavahele ülesõidu juurde
Kabala 45 m – ülesõidu juurde
Sonda 45 m – ülesõidu juurde
Kiviõli 150 m
Püssi 100 m – ülesõidu juurde
Kohtla- Nõmme 45 m
Kohtla-Järve 100 m – ülesõidu juurde
Jõhvi 100 m (perspekt pikend 400 m või kohe?) bussijaama juurde!!!!
Oru 45 m – ülesõidu juurde
Vaivara 45 m – ülesõidu juurde
Auvere või Sinimäe 45 m
Soldina 45 m – ülesõidu juurde
Energia 100 m

T-Väike 150 m
Liiva 150 m
Saku 150 m
Kiisa 150 m
Roobuka 150 m
Hagudi 150 m
Rapla 150 m
Ohekatku 45 m
Lelle 150 m
Koogiste 45 m
Eidapere pikend 45 m?
Kõnnu 45 m – sulgemine pole siiski õige!
Viluvere 45 m
Tootsi 45 m – ülesõidu juurde?
Tori 100 m
Tammiste – sulgemisel!
Pulli 100m?
Pärnu 100 m

Käru 45 m
Kolu 45 m
Türi 100 m
Taikse- esialgu jääb 30 m
Kärevere 45 m
Ollepa 45 m – ülesõidu juurde
Võhma 100 m
Olustvere 100 m
Sürgavere 45 m – Sürgavere üles juurde
Paala 45 m?
Viljandi 150 m (erirongidele mõeldes)


45 m süsteem hea ka tulevikku silmas pidades, sest Valga-Koidula liini käivitumisel lihtne teha kogu liinil platvormid 45 m (v.a. Võru), sest 30 m puhul oleks osades peatustes sellistest vähe ja vaja teha 100 m. Nii et kokkuhoid ka sellel liinil!
Täiendatud 20. 05. 2010