Põhjapanevaid numbreid 3 - MEDITSIIN ja APTEEGID

 

 

Meil leiab väga harva olulisi andmeid ükskõik mis valdkonna kohta. Olulisi ehk põhjapanevaid. Ja vahel ajan ise taga seda, mida juhtusin lugema, aga mitte talletama. Siin seda nüüd aja jooksul teengi.  

 

Kuidas aga APTEEGIREFORM vussi keerati? Eesotsas ikka valedest kubisevaid jutte levitavad Isamaa ja EKRE poliitikud: 

 

 https://eestimaablogi.blogspot.com/2025/10/2014-apteegireformi-saaga.html

ÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖ

 

 

Heldur-Valdek Seeder:

(11. nov. 2021)

 

 

 

Selline slaid siin Pennsilvania ülikoolilt, mille järgi on ägedate haiguste raviks OECD riikidel mediaanina 3,3 (haigla) voodikohta iga 1000 inimese kohta. Statistikaameti andmetel on Eestis praegu 1 330 068 elanikku. Seega iga tuhande elaniku kohta 3,3 voodikohta teeks Eestis kokku 4389 voodikohta ägedate haiguste raviks! Tänase seisuga on covid-haigeid haiglates 554 inimest. Miks ajakirjandus on kogu aeg pöördes voodikohtade puudusest rääkides ja miks terviseminister käib telekas ainult udu ajamas ega räägi kunagi asjast? Palju siis tegelikult voodikohti on ja mis on tegelik olukord? Tahaks juba ükskord, et see lõputu udutamine ja varastamine ametkondades lõpeks!

 

See meenutab mulle meie talvi ja teedehooldust. Aastaid oli alati, kui räägiti sellest, et ei jõuta lund koristada, tüüpvastuseks: "Kogu tehnika on väljas"! Kõlas hästi, aga tausta uurides selgus, et tehnikat vähe, tööajaseadus ei võimalda seda ööpäev läbi töös hoida jne. Kas see ei meenuta sama? 

Igal juhul põhjapanev arusaam, miks meil on karjuv puudus kriisi ajal meditsiinis pindadest ja töötajatest.

*****************************************

 

Eestis on hetkel 2900 elaniku kohta üks apteek, Soomes on vastav näitaja 6500, Rootsis 10 200.

 https://www.postimees.ee/1469811/seadusemuudatus-piirab-apteekide-arvu

 

Tegelikkus on hoopis teine: proviisoreid ei ole vähe, vaid apteeke on liiga palju. Teadusuuring[1] näitab, et inimeste arvu suhtes on Euroopas kõige rohkem apteeke Bulgaarias, kus ühe apteegi kohta on 1750 elanikku. Apteekide rohkusega paistavad silma ka Malta (ca 2000), Hispaania ja Belgia (ca 2300), Makedoonia (ca 2500), Iirimaa (ca 2700), Itaalia (ca 3300) jt.

Kuhu siis meie armas Eesti sellel skaalal maandub? Ravimiameti[2] andmetel oli meil 2014. aastal ühe apteegi kohta 2753 inimest, seega kuulume apteekide üleküllusega riikide sekka. Ja apteekide arv kasvab koos kaubanduskeskustega veelgi. Elanikkonna arv aga mitte.

 https://arvamus.postimees.ee/4231445/ain-raal-apteegindus-vajab-restarti

 2022 oleme kriisi lävel, tahaks teada, kus on eksperdid, kes juba töötaks iga valdkonna kallal.

Isamaa (ma pole üheltki isamaalaselt nt apteekide teemal saanud muud kui valet ja häma ja/või täielikku asjatundmatust).

Harri Juhani Aaltonen

Neeme Sihv , kuna mul on jäänud mulje, et Sina oled üks nendest Kes oskab iga asja paremini kui keedi teine, ma imestan, et sa pole võtnud vastutust vaid piirdut targutamisega.

• 
  
• Vasta
• 53 min

• Neeme Sihv

  Harri Juhani Aaltonen esiteks on sul kuidagi väga vale mulje jäänud? Ehk tüüpilise poliitiku viga? Ma pole kunagi öelnud, et IGAT asja oskan kõige paremini, aga mõnda asja küll. Logistikast ehk transpordist kuni (apteegi)kaubanduseni saan rohkem aru, kui kogu Isamaa erakond vist kokku. Vähemalt isamaalaste puhul kahtlen ka ENDA oskustes inimesi läbi näha - kas tegu tõesti teadmiste puudumises või aferistlikus petmises ja inimestega mängimises? Vaat see on miljoni dollari küsimus.

  Vastutust olen võtnud samuti rohkem kui Seeder või keegi teine oma kambaga. Kes oli kümmekond aastat tagasi Viljandimaal need ametnikud ja poliitikud, kes tulid kaasa Viljandi jaama targema planeerimisega, Sürgavere peatuse üleviimisega paremasse kohta? Või kes selle aja jooksul tulnud kaasa Viljandimaal bussiliikluse kaasajastamisega? On mõni näide? Kaupo Kase natuke isegi on, aga Viljandi valla tegelased nt hirmust kaamed, kui mõtlevad, et peavad natukenegi tarkust koguma. Kus sa võtad, kui pole?

  Nii et iga töö puhul ja iga idee puhul VASTUTAN, et olen väga süvitsi asjadega tegelenud, enne kui sõna võtan. Ja iga arvamus laiskade, ükskõiksete ametnike kohta on mul paraku argumentide ja näidetega varustatud. Mina TÜHJA juttu ei räägi, aga te seal ei saa kuidagi oma tööga ju hakkama?

  Ja muide, oma töös ma olengi parim! Sest ma ei oska pealiskaudselt töösse, kolleegidesse ega riiki/firmasse suhtuda.

  • 
    
  • Vasta
  • 37 min
• Neeme Sihv

  Nüüd too mõni näide, mida head Isamaa Viljandimaal ära teinud!?

  • 
    
  • Vasta
  • 36 min
• Neeme Sihv

  Ning muide, kui palju on Viljandis apteeke?

  • 
    
  • Vasta
  • 32 min
• Neeme Sihv

  Nii on, kui püütakse paaniliselt otsida ühtainustki näidet mingi asjaliku teo kohta!?

  Ja ka apteekide arvu ei tea? No mis me siis räägime asjatundlikkusest?

  • 
    
  • Vasta
  • 15 min
• Harri Juhani Aaltonen

  Tunnistan, et ei tea, mitu apteeki Viljandis on sest pole neid siiani kasutanud. Aga kindlasti on neid piisavalt. Tunnistan ka, üks inimene võib küsida mitu küsimust millele ma vastust ei tea. Ei häbene seda tunnistada.

  • 
    
  • Vasta
  • 13 min
• Harri Juhani Aaltonen

  Neeme Sihv , mina ei kirjutanud enda teadmistest ja oskustest vaid Sinu.

  • 
    
  • Vasta
  • 12 min
• Neeme Sihv

  Harri Juhani Aaltonen ma mõistan, ega kõike ei saagi teada. Ma ka ei tea ligilähedaltki kõike, see oleks võimatu. Aga millegi kohta sõna võttes, eriti kui lubada elu edendamist, peaks midagigi teadma.

  Minu teada on Viljandis koos haruapteekidega praegu 11 apteeki. Isamaa eestvedamisel keerati apteegireform pekki!!!

  2005 aastal muudeti apteekide asutamise kohta käivaid seadusi, tollal uusi apteeke ei lubatud teha kui apteegi kohta oli alla 4000 elaniku linnas. See oli OPTIMAALNE arv. Täna? Viljandis umbes 15 000 elanikku? Tead täpsemalt? Seega umbkaudselt on üks apteek 1500 elaniku kohta. Kas sellest sõltuvad hinnad, palgad, apteekide kulud versus tulud? Nonii, eksperdina ju majanduse põhitõdesid tunned? Kui reform käivitunuks, võinuks Viljandis jääda alles ca 4-5 apteeki. Et tagada madalamad hinnad, kõrgemad palgad jne?? Mõnevõrra mugavus küll vähenenuks, aga tervikuna kõik võidaksid?

  Mõne aasta tagune võrdlus:

  Eestis on hetkel 2900 elaniku kohta üks apteek, Soomes on vastav näitaja 6500, Rootsis 10.200.

  Miks kõik Isamaa eksperdid püüavad sel teemal valetada ja hämada, küsi kellelt tahes? Erakonna huvid mängus?

Tegelikult ongi erakonnahuvid suure kaaluga Isamaa puhul! Ja mitte ühestki argumendist nad aru ei saa või teevad näo, et ei saa. Sama lugu oli nt tanklate puhul, kus ka Isamaa suurpoliitik ei saanud aru, kumb on parem - kas 8 tanklat töötajate tunnipalgaga 4.- või 4 tanklat, tunnipalgaga 8 eurot!?

 

 

 

 

 

Apteegireformi saaga. Lood läbi aja.

 

Tuesday, December 23, 2014

Saamatu valitsus ja Punsli eli.

Ma ei imesta üldse, et valitsus millegagi hakkama ei saa. Ma ei usu, et põhjus vaid "aegade harimatuimas valitsuses" nagu Aasmäe ütles. Eelkõige ikka teema mittetundmises.

Vähe sellest, et neil vist nõunikud viletsad, ei suudeta ka midagi muud ette võtta. Mõte, "sundida" linnaapteeke maal filiaale avama, võiks mingil moel isegi teostatav olla. Näiteks toetuse näol. On see aga vajalik? Linnades üldjuhul on apteeke küllaga, seega nende lisandumine pigem mittevajalik Kui aga valitsuses ei suudeta taibata kõige elementaarsemat - APTEEKIDE MASSILINE LISANDUMINE ON KONKURENTSI TAPMINE - siis ongi mu esimene lause tõde!

http://www.postimees.ee/3035597/apteekide-uhenduse-juht-riigikohtu-otsus-ei-too-apteegisektorile-ega-patsiendile-midagi-head

Ometi tundub, et ka Tanel Terase ei näe kõiki ohte. Näiteks karta, et maalt apteekrid minema jooksevad, pole minu arvates mõtet. Sest enamasti ju elatakse maal. Kui aga müüa maal elamine, siis linna selle eest suurt midagi ei saa. Ja ärgu unustagu, heas apteegis on juba praegu väga pingsad tööpäevad, seega on hoolimata kõrgemast palgast töökoormus oluliselt suurem. Olen ühes konkreetses sellises tööd jälginud (ning paljude teistega kursis) ja näha on, et töötatakse täispingega. Ja apteegi omaniku õiged otsused on sellest apteegist teinud tõenäoliselt Tallinna parima...
Muide, pole linnas endaski ime kui uue apteegi avamisel ja asjatundliku proviisori juhtimisel tuleb sinna üle teisest apteegist kogu kollektiiv!

Midagi pole imestada selle üle, et Terase süüdistab valitsust võimetuses. Sest nii ongi. Ja midagi üllatavat pole ka selles, et järjekordselt ei saa ametnikelt vastuseid. Olen seda ammu mõistnud, aga siiski paljud kõrgetel kohtadel olijad siblivad siiani pimedate kanadena. Et terake leida. Tulemuseks ongi see, et valitsus ei suuda midagi teha ning seda muidugi ei tunnistata. Kui valitsus olnuks targem oleks asutamispiirangu teemale lähenetud hoopis teisel viisil.

Terase sõnul võib teiste riikide kogemuse najal tulevikustsenaariumi üldjoontes ette näha. «Paratamatu on ravimihinna tõus, kuivõrd apteegisektor langeb suure tõenäosusega kahjumisse juba lähema paari kuu jooksul tulenevalt uute apteekide asutamise lainest, mis vähendab keskmist apteegi käibebaasi ja suurendab sektori kulusid selliselt, et see ületab juurdehindlusest saadava tulubaasi,» märkis ta.

See ütlus muidugi õige, kuigi vaevalt, et ravimihinnad oluliselt tõusevad, on neil ju ette nähtud hinnalisa piirang (v.a. toidulisanditel). Väheneda võivad sooduspakkumised, et kasum ei väheneks, seda enam, et ketiapteegid panevad niigi tavaliselt maksimaalse lubatud juurdehindluse. Ja ehk kallinevad ka toidulisandid. Ja kuna ka uued apteegid ei saa lubada suuri kulutusi, pakutakse uutele töötajatele väiksemat palka, kui sektoris praegu on. Nii et pigem vähenevad sissetulekud. Ära ei tohi unustada ka seda, et apteekide lisandumisel väheneb olemasolevates töötajate koormus ja tõenäoliselt neid ka koondatakse. Seega saavad koondatud minna uude apteeki tööle.Et aga käive väheneb, väheneb ka palk... Kas riigi eesmärk on tagada, et üheski valdkonnas palk "liiga suureks" ei läheks?

Parim lahendus oleks tekitada sõltumatu komisjon, mis lähtuks mitte konkurssidest ja libapakkujatest, vaid apteekri (või ka näiteks linnaosa, kaubanduskeskuse vt) konkreetsest soovist avada kuskil uus apteek. Nii kaalutaksegi seda mitte vahemaa piirangust lähtudest, vaid konkreetsetest oludest, juurdepääsusust jms. Näiteks kui ühel pool magistraali on apteek, mõistlikus kauguses teisel pool teed tahetakse teha uut. Sel juhul tuleb lähtuda ligipääsu mugavusest olemasolevale apteegile. Kui näit Lasnamäe kanalis on lähim võimalus kanali ületamiseks kaugel, siis kliendi "jalavaeva kergendamiseks" on apteegi avamine ehk lubatav. 

Ning teine nüanss - apteekide omanikuks võib olla vaid proviisor, äärmisel juhul  üle 50% osanikuna. Las siis ketid müüvad oma apteegid, kui liiga palju just ei küsita. Ketindus sellises valdkonnas tuleb lõpetada, sest tegemist ei ole puhtalt ärilise projektiga. On ju apteekides võimalus täiendavat (meditsiinilist) teenust osutuda. Näiteks kolesterooli, veresuhkru jm mõõtmised.

Viimasega on muidugi omad probleemid. On apteeke, nt mõnes kaubanduskeskuses), kus apteegis teostavad seda teenust (toidulisandite!?) firmaesinduse töötajad. Kusjuures, tegemist pole meditsiinitöötajatega. Mida see kaasa toob? Firmaesinduse eesmärk on müüa oma tooteid. Kui mõõtmisi saab teoreetiliselt teha vaid hommikuti (sest enne ei tohi süüa ega juua), siis neid see ei morjenda. Nii tehakse seda päeva ulatuses ning peale mõõtmisi soovitatakse koheselt toidulisandite (näit Aterin, Panasil jt) kasutamist, kuna kolesterool, versuhkur vm on kõrge. Muidugi on kõrge, sest inimene on enne seda söönud-joonud). Soovitatakse hoolimata sellest, et patsiendile võib juba olla määratud mingi ravi (vererõhu alandamiseks vms). Apteekri ülesanne on konsulteerida ja nõustada kliendiga, teistel seda pole. Tekib vastuolu, mis võib olla lausa ohtliku iseloomuga.

Tervist kõigile!

Wednesday, August 31, 2016

Apteegiketid pinges!

 

Isegi mürgine kärbseseen võib tähendada tervise jaoks abi. Kui targalt käituda.

 http://tervis.postimees.ee/3819391/proviisorinoue-voib-tahendada-paljude-apteekidele-sulgemist?_ga=1.64298031.1432832443.1466536064

Ketiapteekide jaoks aga tähendab tervis vaid raha! Proviisorapteegid peavad tulema ja loodame, et kettide lobbitöö ei kanna vilja! Sest nende väited ei kannata kriitikat ja on tegelikkuses hämamine ja keerutamine.

 Rebane on kindel, et kolmveerand apteekidest ei kao, aga kui kaob veerand, olevat kõik hästi. See, et osa apteeke üleminekuaja lõpuks uksed kinni paneb, on apteekrite liidu juhi sõnul ainult positiivne, kuna Eestis on linnades ülearu palju apteeke, mis on keskustes ja suurtes kaubanduskettides peadpidi koos. «Paljud neist lihtsalt vegeteerivad, tootes kahjumit ja oodates paremaid aegu,» ütles Rebane. «Siit ka põhjus, miks meil on suur erialase tööjõu puudus ja miks apteegiketid räägivad väga väikesest või olematust kasumist.»

......

 
«Kaob ära ebavõrdne konkurents, mis praegu apteegiturgu rikub. Praegu lähevad apteegi ressursid enamasti ellujäämise tagamiseks,» rääkis ta. «Kui olukord apteegimajanduses on stabiliseerunud, loodud ka apteeke toetav avalik-õiguslik organisatsioon, hakkavad apteegid investeerima arengusse, olles osa esmatasandi tervishoiusüsteemist ja töötades patsiendi heaks.»

Muidugi püütakse nüüd leida võimalusi apteekide müümiseks. Proviisoritel peaks aga olema kangust - kui hind on üle mõistuse kõrge, siis ostmine jäägu ära.

Kuidas Isamaa mereröövlina apteegireformi rooliratta manu sai ja EKRE+KE abi. 2019.

 

Teisipäev, 22. oktoober 2019

Isamaa sai apteegireformi rooliratta manu?

 

Isamaa aitab sõpru?

https://www.postimees.ee/6807526/voimuliit-pani-apteegireformile-piduri-peale

Ma ei hakkagi vast eraldi lugu kirjutama, kopeerin mõned kommentaarid, mida sotsiaalmeedias olen kirjutanud.

PRIIT SIBUL JT VIST EI SOOVI, ET APTEEKRID SAAKSID HEAD PALKA?
Halvim on asja juures see, et ka Priit Sibul toob välja küll numbreid, et 600-st apteegist vastab nõuetele vaid 160, aga ta ei tee mõistmagi, et isegi kuni 2/3 tänastest apteekidest on täielik mõttetus, turu ja konkurentsi solkimine, äärmiselt ebaefektiivne majandamine ja loodusressursside raiskamine jne?
Vaevalt, et ta oskab ka vastata, kui kaugel on omal ajal IRL-i poolt valitsemislubadustes mainitud apteegibusside protsess?
Tanel Kiige poolt mainitud, et seaduse eesmärk on lahutada jae- ja hulgimüük. Sibul väidab, et tänane seis selline, et seaduse EESMÄRGI poole pole liigutud? Mis on siis Sibula arvates seaduse eesmärk? Jätta alles ebaefektiivsed firmad?Omajagu tõene tundub seekord aga Ossinovski ütlus! Pole siis ime, et Isamaa järjekordselt tõestab oma kallutatust ning ei soovigi asjade normaliseerumist? On ju nad seda varemgi tõestanud, eriti eredalt eeltasutud bussiliikluse valdkonnas ja kohtadel saamatuses selle paremaks muutmisel!?

Tundub, et küsi ettevõtjatelt raha ja müüd ennast maha? Nii lihtne see poliitika ongi? Kas raha saadi ka ühistranspordiettevõtetelt?

******

 Peab mainima, et Tõnis Mölder tegeleb selgesõnalise demagoogiaga! Mitte üks proviisor ei ole KOHUSTATUD ära ostma olemasolevaid apteeke ja see, et hulgimüüjate kett on MURES, ei ole reformi peatamise põhjus!
Ja kui ühtegi apteeki ei ole täna ka MÜÜGIS, on see kettide poolne räige petmine! Räägitakse ebaõiglusest ja ebavõrdsusest ning sellest, et on oht apteekide kadumisele, KUID ÜHTEGI APTEEGI MÜÜKI EI PANDA? Soovite ju, et apteeke ostetaks ja saaksite õiglase hinna? Miks siis ei müü?
Või on tegu loo autorite vilets sõnastus?

*****

Eks näis, mis edasi. Tundub, et ka saade "Suud Puhtaks" on seekord väga põnev!

Saatejuhi Vaino mainitud eesmärgid loogilised ja selleks ongi reformi väga vaja. Tegelikult võiks saate kuulamata jätta, sest kui meil hetkel ligi 500 apteeki ja kettidele kuulub veidi üle poole, siis ... praegune proviisorapteekide üldarv, veidi üle 200, on piisav! On vaid üksikud maakohad, kus mõni proviisor peaks tegema oma (haru)apteegi, selleks aga aega on. Konkurents on nende 500 apteegi puhul täielikult ära solgitud ja on mõistetamatu, miks keegi üldse saab "pealtvaatajate" hulgast selle vastu olla? Sisuliselt saaks apteekrite (proviisorid, farmatseudid, klienditeenindajad jt) palga kahekordistada! Ja kui kettide väitel meil proviisoreid justkui ei jätku, siis kas üheks põhjuseks, miks seda ametit ei valida, ei võiks olla palk? Apteegiäri on tulus äri, selle vastu ei vaidle vast keegi. Muidugi on tulusamad linnades olevad, aga ka suhteliselt väikestes kohtades saadakse kenasti hakkama.

Saate alguses kaks proviisorit. Üks, omanik (Ülle Põltsamaalt), nõus, et sellist reformi ongi vaja, teine Tartu ketiapteegist ja ei pea sellise seaduse järgi reformi õigeks. Proviisorite Koja juht Karin Alamaa-Aas loomulikult pooldab reformi ja tähelepanu väärib, et proviisorid on viimase viie aasta ehk reformiperioodi jooksul muutunud vabamaks. Välja arvatud need proviisorid, kellest saanud pigem midagi muud kui just nimelt APTEEKER. Timo Danilov esimesest hetkest selge kettide kõneisik. Kuna kette klient ehk inimene ei huvita, siis pole ime, et Danilov ongi selline, kes seda tõestab! Omamoodi naljakas oli aga pr Oolbergi teemast kõrvalekaldumine selle vabaduse teemal, öeldes et tema teeb oma tööd ametivande järgi. Vabadus tähendab siinkohal rohkem vaba valikut soovitada patsientidele oma professionaalsuse järgi, mitte seda, mida kett ette kirjutab. Naljakas oli muidugi apteekrite võrdlemine hambaarstidega.
Le Vallikivi, Perearstide Liidu juhatuse esimees, toob välja, et palju on apteekides uhuu-kaupa. Kohe vaidleb üks proviisor sellele vastu. Tõde ehk mõlemal. On kindlasti teaduse toel tõestatult olulisi toidulisandeid, aga on ka üpris kahtlase väärtusega kaupa. Muide, ärgem unustage, et ka toidulisandite äri on väga kasumlik. Eriti vahendajatele. Pole siis ime, kui müüakse asju, mille hind on kordades kõrgem maaletooja hinnast.

Ohoo, Priit Sibul ka kohal! Aga Kadi Kimmel ütles küll väga hästi! Apteeker on tervishoiutöötaja, apteegiketi omanikud seda kindlasti ei ole! Danilovi sõnul on aga erialatöötajad löödud kahte leeri. Jah, aga kelle süü see on? Ning loomulikult on Danilovi jaoks KÕIK apteegi kaubad vajalikud. Sest tema palk oleneb ju hulgimüüja käibest ehk siis mida rohkem (sodi) õnnestub vajalike toodete kõrval patsientidele pähe määrida....

Tudeng Aleksei Morgunov rääkis väga hästi. Tõelise proviisorina! Janika Tähnas aga üllatavalt ütleb, et mitte keegi "nii" ei käitu! Kuidas ta saab kindel olla, et KÕIK lähtuvad 100% eetikast? Tanel Kiik mainib samuti toidulisandeid ja tõepoolest, kui patsiendile (vaesele pensionärile) sokutatakse ikka väga kalleid toidulisandeid? Lisandeid, mis maale tuuakse paari euro eest, maksavad apteegis 10 või isegi 20 korda rohkem. Ehk peaks ka toidulisanditel olema juurdehindluse protsendi piirang, nagu on RAVIMITEL? Siis ehk ei oleks ABISTAVAD "rohud" nii kallid nagu need praegu on? Hea jutuga sokutajad oskavad ju sageli inimese surnuks rääkida!?
Hulgimüüjate esindaja jutt (nimi ei jäänud meelde, Leon vist) oli tüüpiline. 

Maris Jesse, aga taas toob välja selle, mida ketiesindaja püüdis maha vaikida. Sh seda, et kui oled tootja esindaja või nn maaletooja, siis loomulikult teise hulgimüüja ravimid juhitakse oma apteegis "riiulisse nurga taga". Pläma on muidugi ka jutt, et konkurents toimib! Oskus keerutada on vist palka väärt või siis palgamäär sõltub keerutamisest? Hulgimüügi esindaja aga räägib, et marginaal on väike ja peab olema efektiivne. Miks siis hulgimüüjad EI OLE efektiivsed? Ning miks hämada, et "vaevu ots-otsaga tullakse kokku"!??

Vahele segab ka Danilov ja loomulikult midagi tarka sealt ei tulnud! Aga kas Tanel Kiik toob arutelu seaduse üle jooksvalt ka avalikkuse ette? Ootan aga põnevusega Priit Sibula juttu! Ohohoo!  Omal ajal oli ta aga justkui reformi pooldaja ja tänaseks "pole midagi juhtunud". Mis siis PIDI juhtuma? Kas teatud erakonnakaaslased on oma tarkusega Sibulat suunanud? Sibul toob välja ka selle, et KÕIK proviisorid ei tahagi olla omanikud. Aga kes seda on väitnud, et peaks? Üle 1000 proviisori meil on. Kas Sibula arvates pidanuks juhtuma see, et meil oleks 1000 apteeki?

Signe Riisalo (RE) midagi olulist ei öelnud, v.a. ehk see, et kui on plaanitud seadus kehtestada, siis seda ka peaks tegema. Selle järgi tuli "letti" advokaat, kes ajas sellist ümmargust juttu nagu advokaadid ikka. Sibul saab uuesti sõna. Ja imede ime, talle ei jõudnud vahepeal mitte midagi kohale! Tubli, Isamaa, olete järjekordse poliitikuga lammutamas häid asju. Nagu lammutasite ühistranspordi eeltasutud süsteemi puhul. Argumente pole, aga tühipalja õhumulli puhumine tunnustust ei too!

Tiina Kadak, mõnevõrra  mulle tuttav töö poolest. Kuid selge, et temagi saab olla vaid reformi vastane. Ausust ja julgust kipub väheks jääma!? Ka Kaidi sarv, Apteekrite Liidu juht, räägib rohkem aiaaugust. Krokodillide esindaja!? Aga jah, suurfirmad tahavadki olla turul ja röövkapitalism aitab sellele edukalt kaasa.

Huvitav, aga et Leon räägib argumentidest, kuid ise keerutab!? Kes aga plaanib juurdehindluste protsentide süsteemi lõhkuda? Mis soga see on? Kadaku sõnul üks proviisor arvanud, et juurdehindluse piire peaks tõstma? Milleks? Ühe proviisori arvamus peaks olema argument?

Ketiesindajad aga ärgu valetagu ega keerutagu! Apteekide arvu vähendamine tõstab apteegi efektiivsust ja seega saab hea tahte korral hoopis vähem juurdehindlust lisada! Seda enam, et ketid teavad ÜLIHÄSTI, et klienditühjad apteegid ei ole efektiivsed! Kai Kimmeli ütluses aga kaks väga olulist nüanssi. Kuhu hulgid oma ravimihunnikud sokutavad? Sest suur osa neist vedelevad jooksvalt teie liigsete apteekide lettidel!? Ja mis veel olulisem, Kimmeli sõnul ketid on juba apteegid "neljakaupa punti pakkinud"!? Ehk et ketid on valmis avalikkust PETMA ja sahkerdama? Tõsiselt või? Aga nii tundub olema, sest Linnamäed ju tõmbavad nööre ja advokaadid on hiigelnõueteks valmis! Kuigi alust midagi nõuda pole absoluutselt! Kurvaks teeb aga, et leidub proviisoreid, kes nõus kettide sahkerdustes osalema! Suure raha kuma muudab inimesi?

Saade oligi hea, sai pildi ette, kui röövhaid ketid on!
Postimehes suur reklaam , et 90% inimestest rahul tänase seisuga? Kallite hindade ja madalate palkadega? Imelikud inimesed! Aga valitsejad ongi selleks seatud, et asjad ei läheks mitte kuskil üle võlli!  Kuid näis, kas hulgimüüjatel on piisavalt "vahendeid" jääda võimule või võtab Eesti riik kindlakäelise ja sirgeselgse suuna aususe ning puhta (äri)keskkonna suunas! Kõik kettide tegevused, sh see reklaam, on väga demagoogilised ja mitte ei selgita asju, vaid ajavad asjad veelgi sogasemaks tavainimese jaoks. Aga see ongi ju eesmärk?

Pearevolutsionäär Sibul sai vähe sõna, aga oli kohe ka selge, et meisterkeerutajaga on tegemist! Aga mis teha? Kui ikka hulgimüüjad on annetustega helded erakonnaliikmed, siis peasekretär peab õigustama usaldust!? Tegelikult peaks Isamaa Sibulale ütlema: "Siin te juba olite, professor...."

https://www.err.ee/994798/suud-puhtaks-keskendus-palju-vaidlusi-tekitanud-apteegireformile

 ****************************************************

 Ja kuidas herilasepesa torkimine ausust ei tekita...

 

 

Teisipäev, 17. detsember 2019

Apteegireformi seaduse muutmise eelnõu umbusalduse kastmes.

 

Kas 1. aprillist võetakse viit maha? Huvitav päev on täna! Kaja Kallas püüdis umbusaldada valitsust, aga õnneks kukkus läbi! Sest paraku on paremat varianti valitsuse koha pealt täna raske leida. Mis sest, et puudujääke on ülipalju, ometi....

Aga umbusaldust oli täna rohkemgi. Otsisin Postimehest infot ja sattusin sellisele loole!

Avastasin meediast, et Isamaa KP peasekretär jätkab demagoogiaga. 

https://www.postimees.ee/…/priit-sibul-50-riigikogu-liiget-…
Tahtsin siis kaeda, mida pikemalt kirjutab ja ka küsimustele vastab. Aga ennäe, peasekretär hoopis oma fännilehel kommenteerimise blokeerinud! Eks see ole vist ka mingil määral Isamaa mentaliteet. Kui Seeder korduvalt kritiseeris Simsonit tasuta bussiliikluse teemal ja rääkis, mida justkui peaks eelistama, siis korduva küsimuste esitamise peale juhtus sama! Puudub julgus seista oma seisukohtade eest ja vaadates, kuidas Isamaa on viimasel ajal väga mitmes olulises asjas teinud üllatavalt halbu ja lapsikuid otsuseid, pole muud teha, kui aferistide osakaalu sõbralistis üle kaeda! Õnneks Seeder tegi ise otsuse...

Ohoh! Isamaa kardab! Ju siis on ka põhjust! Sibul muuhulgas maininud, et  ta apteegireformi teemal "suhelnud paljude elualade inimestega", aga kas need on ehk asjast kümne küünega kinnihoidjate hulgast? Korduvatele küsimuste puhul ta ei julgenud suheldagi!? Aga tõepoolest, varasemaltki on Isamaa räiget demagoogiat ja ka kahepalgelisust etendanud. Paljud erakonna liikmed RB vastu, kuid ometi lastakse maksumaksja kulul projektiga jätkata. Simsoni hea teo puhul Seeder ja PALJUD teised sest erakonnast laulsid nagu harakad ühest suust: " .... tasuta sõidu asemel on vaja optimeerida liinivõrku, parandada, muuta....". Aga tegelikkus? Teadaolevalt on Isamaa olnud paljudes kohtades tüüri juures nii maavalitsustes kui KOV-ides. Aga töötegemine? AASTATE jooksul ei suudetud ISE pisematki muudatust paremuse poole läbi viia! Parts käis Saulas isegi linti läbi lõikamas, märkamata, et bussipeatus valele poole teed tehti! Busside ja rongide ühildamistki ei suudetud natukenegi läbi viia!

Lisaks näitavad  kõik kolm valitsuserakonda, et neid ei saa usaldada ka RB jätkumise tõttu!

Nüüd siis kompartei, ups, (see nimetus tuletab ikka vanu aegu meelde) Isamaa peasekretär on oma võitluskaaslaste heaks seismas (mitte isamaa heaks) ja samamoodi, ilma argumentideta, alustas apteegireformi põhjalaskmist! Mitte keegi nende erakonnast pole suutnud midagi asjalikku põhjenduseks tuua, maksumaksjate ette loobitakse vaid häma, pooltõdesid ja demagoogiat! Nii tänagi lugesin üllatusega, kuidas inimeste elu-olu halveneb jpm. Ka väidet, et proviisorid ei suuda apteeke teha, kuna ühe apteegi alustamise hinnaks kujuneb 100 - 150 000 eurot! Ei tea, kas selle numbri on välja käinud kettide peakõneleja Danilov või? Ja seda valesõnumit avalikkusele võimendavad tipp-poliitikud? Apteegi tegemise hinnaks võib tegelikkuses olla rohkem kui kümnekordselt väiksem number! Või on siin väike vihje sellele, kuidas ebaõiglaselt ahistatud ketid nõuavad oma apteekide kinnimaksmist! Milliste? Füüsiliste kehade ja rendiruumide kulude katteks? Selliste, mis aastaid juba kasumit tootnud? Ehk ongi sellise ulmenumbri sees ja väidetavate kahjunumbrite taga kulud, mis ketiapteekidel mitme aasta jooksul muuhulgas palgaks kulus ja milline kulu ei olnud tegelikult juba siis mõttekas? Absurdistan, mille kõrval paljutki kahvatub!
"Need seisukohad, eriarvamused olid meil teada. Selles mõttes, ma ütlen, kahjuks läks niipidi, aga siis tuleb edasi mõelda, kuidas jõuda olukorda, et 1. aprillil ei läheks kaks kolmandikku Eesti apteekidest kinni," ütles Isamaa liige Priit Sibul.

 https://www.err.ee/1014899/riigikogu-lukkas-ravimiseaduse-eelnou-esimesel-lugemisel-tagasi

Peeter Ernits küsis Priit Sibulalt: "Seaduse ostmine ei ole okei. Praegu lõhnab see üsna sitasti. Oled sa sel aastal oma erakonnakaaslasest Margus Linnamäe või tema lähikondsetega apteegiteemal suhelnud?"

Priit Sibul vastas talle kõnepuldist: "Olen suhelnud väga erinevate inimestega väga erinevatel teemadel ja sinu küsimusele võin vastata jaatavalt."

Selge siis....
EKRE-st Ernits vist oligi selle asja ajamisel ainus aus mees!?

 Kas peasekretär Sibul peab siin apteekide allesjäämise osas silmas otsida variante, kuidas ketid saaks kokkuleppele tankistitaoliste apteekritega, jätmaks mõttetult palju ja mittevajalikke apteeke alles? Poleks ka ime, seda "kompromisside leidmist" saab ju hiljem esitleda suure ja demokraatliku töövõiduna!?!? (Ptüi-ptüi-ptüi....)

Sest ohud on endiselt õhus!

Ossinovski on veendunud, et see ei tähenda apteegireformi jõustumist praegusel kujul, sest juba kolmapäeval hakkab valitsus arutama teist, sotsiaalministeeriumist tulnud apteeke puudutavat eelnõu, mis käsitleb lihtsamaid apteegipidamist puudutavaid küsimusi.

"See antakse menetlusse, Tanel Kiik tuleb ja räägib, kuidas tema toetab apteegireformi ja siis on toonud siia hulga tehnilisi ettepanekuid. Esimese ja teise lugemise vahel duett Tõnis Mölder ja Priit Sibul panevad need samad ravimiärimeeste ettepanekud sellesse samasse valitsuse algatatud eelnõusse ja tegelikult tulevad uuele ringile ja uuele katsele," kirjeldas Ossinovski.

Küll aga näitaski tänane päev, et eriti kaks erakonda on suurimad kaotajad! Mis sest, et umbusalduse läbikukkumine neid võimule jättis! Kaotus seisneb usalduse vähenemises ja mitte väikeses vaid räiges! Tänud mitmetele Keskerakonna liimetele, eriti Maarika Tuus-Laul ja Tarmo Tamm jt, kes julgesid olla eriarvamusel. 

Eriti küüniliseks läks mäng koaltsioonikaaslastest erakonnakaaslaste vahel hetkel, mil Kalvi Kõva (SDE) küsis Tõnis Mölderilt, miks sotsiaalkomisjoni pikaaegne liige Marika Tuus-Laul eelnõu sisseandmiseks komisjoni liikme kohalt välja vahetati, millele Mölder vastas:"Marikat tuleb kiita, ta on tubli ja töökas riigikogu liige. See on päris tavapärane praktika, et juhul, kui mõni komisjoni põhiliige ei saa osaleda komisjoni töös, siis asendab teda mõni teine liige."

Nimelt vahetati Marika Tuus-Laul sotsiaalkomisjonist välja vastu tema tahtmist, mitte seetõttu, et ta komisjoni istungil osaleda ei saanud.

Ja Peeter Ernitsale (EKRE), kes vastuhääletamise asemel küll hääletamata jättis, aga see näitab siiski, kes on EKRE-s kõige tõsiseltvõetavam inimene Riigikogus. Teised ekrelased kahjuks läksid selle suure seatembuga kaasa ja seda unustada ei tohi. Seda enam, et nemadki selle teema juures ei julge suhelda ega vastata ja samamoodi nagu isamaalastel, puudub neil oskus asjadest aru saada. Või kas ikka puudub? Ma ei saa siiani väga tihti sarnastel puhkudel aru, kas ei mõisteta või ei taheta mõista? See, et teemast püüti pidevalt viimasel ajal mööda hiilida, kipub nihutama arvamust selles suunas, et saadakse seatembust aru küll....

Oma järgmises küsimuses tõi Peeter Ernits esile, et 8. novembril saatis Saksa päritolu ravimite hulgimüügifirma Phoenix Group (omab Eestis ravimite hulgimüügiga tegelevat Tamrot ja selle kaudu Benu apteegiketti - toim) juht kirja Eesti välisministrile, sotsiaalministrile ja riigikogu sotsiaalkomisjonile, nõudega, et apteegireformi jõustav ravimiseadus tuleb tagasi keerata. Ernits küsis selle kirja valguses Sibulalt, kas Eesti on suveräänne riik.

Sibul vastas: "Eesti on absoluutselt suveräänne riik, mina siin seoseid ei näe. On üsna loogiline, et erinevad ettevõtted oma huvide eest seisavad ja selliseid kirju saadavad."

Väga õige viide, hr Ernits! Üks proviisor värskelt küsis, et kui hakkab apteeki tegema, siis kellele ta peaks selle 150 000 maksma? Kas äkki sakslastele, et taas tunneks ennast õilsa saksa mõisnike ikke all? Edasisest aga selgub, et ka Keskerakond on vist sügavalt molli kallal, sest....

Erakonnakaaslaste Tõnis Mölderi ja Andrei Korobeiniku vahel läks uue seaduseelnõu teemal aga suisa teravaks. Korobeinik püüdis nii Sibulalt kui ka Mölderilt teada saada, kelle analüüsi tulemusel ja milliste arvutuste alusel on eelnõu seletuskirja tekkinud väide, et juhul, kui apteegireform rakendub, võib riik saada apteekide sundvõõrandamise tagajärjel ettevõtjatelt kaela hiigelnõuded, mis ulatuvad vahemikku 75 kuni 200 miljonit eurot ning riik peab kahjud hüvitama ettevõtjatele täismahus.

"Kust on hind võetud, kes on andnud õigusliku hinnangu seadusandjale?" küsis Korobeinik. "Kelle poolt on see sinna sattunud?"

Sibul teatas lakooniliselt, et selline on eelnõu, mis on kujunenud, kuid Mölder asus Korobeiniku küsimuse peale vasturünnakule: "Andrei, ma vaatan väga sügavalt sinu otsa. Selle [eelnõu] algatajaks on mitte üksik riigikogu liige, vaid Keskfraktsioon, kuhu ka sina veel hommikul kuulusid."

Kas hirmutav ei tundu aferistide ülbus nii rünnata? Eelnevalt juba kirjutasin ja küsin uuesti: Mis põhjusel peaks keegi, sh riik korvama mingisuguseid utoopilisi, olematuid ehk väljamõeldud "kahjusid"?

Valijatele aga tuletan meelde, et ka kõige suuremad rahva ja õiguste eest seisjad ei suuda kümnete heade asjade najal üksikuid sigadusi tehes tõestada, et tegu ausate ja aateliste saadikutega! Seda ei tohi mingil juhul unustada.

**********************************

 

Pange tähele, suhtlusmeedia puhul peab sageli jälgima mitte seda, mida öeldakse vaid seda, mida ütlemata jäetakse. Paks sõnavaht on tähelepanu kõrvale juhtimiseks, kuigi mitteteadjale võib hea vaht jätta mulje targast jutust. Ei, see on sageli puhas häma!

19.01. 2020

Arvasin naiivselt, et kriitika võiks midagi mõjutada. Aga näete, sattusin EKRE poliitiku Urmas Espenbergi lehele. Mees, kes peaks kõige rohkem teemas sees olema, ei julgenud kordagi küsimustele vastata. Selle asemel tegi postituse. Ja kui kommenteerisin, siis:

(Esimene lõik oligi kommentaariks)

 Kommenteerisin vaid, et kuigi valitsus on toimiv ja parim mis võtta, siis EKRE ometi jookseb mõne halva asja puhul Isamaa sabas. Sellelegi järgnes blokk!

Espenberg peaks seda teemat vedama, aga tõe asemel demagoogia! Järjekordne käitumisviis, mis EKRE kirstu naelu lisab!

Espenbergi postitus:

 Urmas Espenberg EKRE poliitik

20 tundi · 

Apteegireformi radadelt. Kuigi apteegireformi pall veeres parlamendist taaskord valitsuse kätte, ei ole probleemid siin kuskile kadunud. Paljude apteekide sulgemisoht on endiselt õhus ja ligi kolmekümmet piirkonda ähvardab apteegiteenuse kadumine. Lisaks peaks vähemalt igas suuremas maakonnakeskuses olema üks valveapteek, kas siis iseseisva üksusena või vähemalt mingi meditsiiiniasutuse juures.

Hetkel on meil 498 apteeki, millest ainult kolm tegutseb valveapteegina ehk ööpäev läbi, ka pühapäeviti ja riigipühadel. Nii on olukord selline, et meil on vaid üks valveapteek iga 441 606 elaniku kohta.

Nagu on kirjutab Maaleht on näiteks valveapteegita Narvast Tallinnasse Lasnamäele Vikerlase tänava valveapteegini üle 200 kilomeetri, Tartu Raekoja platsile 180 kilomeetrit. Kes küll sellise teekonna ette võtab?

Lisaks sellele on ka paljud seni avatud apteegid maal üsna piiratud tegutsemisajaga. Kas poleks tõepoolest mõtekas mõned elementaarsed valuvaigistid ja muud taolised rohud tuua müüki supermarketitesse ja bensiinijaamadesse?

Mulle näib siiani, et proviisorite suurim eesmärk on saada enda kätte apteekide omandiõigus. Patsientide vajadused on jäänud kuidagi tagaplaanile ja nii pole nn uusapteekrite käest seni kuulnud ühtegi asjalikku ettepanekut, et ravimite kättesaadavust parandada.

Nüüdseks on postitust jaganud ka EKRE FB leht. Näis.

****************************

Ja mõnda aega varem sattusin roheliste ühe tipp-poliitiku sponsitud lehele:

Terviseleht

11. jaanuar kell 08:21 · 

Apteegireform on iganenud
Jah, nii ma arvan. Apteegireform on iganenud seepärast, et sobiv aeg selleks oli umbes 20 aastat tagasi. Siis käisin ma apteekritele rääkimas, et nood võiksid ise ühe hulgifirma püsti panna ja seletasin, kuidas see võiks välja näha nii, et kõigil hea oleks. Aga tollel ajal seda teha ei soovitud ja tänaseks on see ajaaken ka sulgunud ning situatsioon kapitaalselt muutunud. 
Apteekidel pole ei selle ega eelnevate valitsuste tahtel enam tervishoiuteenuse osutaja positsiooni. Riigi silmis nad ise nagu on ja nagu pole ka tervishoiutöötajad, kes suure vaevaga vähemalt formaalselt oma staatuse siiski kirja said. Pole mingit riikliku apteegisüsteemi – kõik on ammu erastatud ja ka väliskonkurentsile avatud. Kogu ravimite liikumine on digitaalselt jälgitav, hulgilaod toimivad hästi. 
Mida üleliia palju arutatud pole, kuid on fakt, et ega ka apteekreid, kes tahaksid just ettevõtjad olla, piisavalt pole. Üksinda on üsna keerukas tänapäeval ellu jääda ka. Kui süvitsi veel edasi minna, siis mõelge pangandusele – miks pangandust valitsevad välismaa pangad, aga apteekide osas seda pole ja kas see olukord käib meile närvidele? Millist probleemi siis riigikogu selle apteegireformiga lahendab? 
Ravimite juurdehindlus on riiklikult väga rangelt reguleeritud, apteekidele esitatavad erinevad nõuded samuti. Patsiendile sõltub aga ravimi hind valdavalt sellest, kui palju haigekassa ravimite kompenseerimiseks kulutada saab või tahab. Seega ei tulene hind suuremas osas mitte apteegist, vaid haigekassa ja riigi tahtest. 
Väide, et konkurentsi pole, on laest võetud. Kas teenusega on midagi lahti? Apteekide poolt küll mitte – seda on tõendanud hulk avaliku arvamuse küsitlusi. Kui riik tahab seadusega omanikuvahetust teha, siis on selle eelduseks rahuldava kompensatsiooni maksmine praegustele omanikele. Kui sellest kohustusest praegu kõrvale hiilida, siis varem või hiljem tuleb seda tõenäoliselt ikkagi teha – maksumaksja taskust. 
Minu arvates on apteegireform rohkem emotsioonipõhine kui ta olema peaks ning tegeleda tuleks hoopis ravimite (eriti uute ravimite) kättesaadavuse ja varustuskindluse küsimusega. Viimasest kirjutan mõni järgmine kord. 
Seekord soovin aga kõigile edukat uusaastalubaduste täitmise algust!
Aleksander Laane
#apteegireform #ravimid #apteegid

Mis edasi? Küsisin kommentaaris, miks on meil poliitikuid, kes oma sõnutsi "ei saa aru", aga ometi sõna võtavad ja et selliste võimu juurde sattudes oleme omadega p....s. Loomulikult kommentaar kustutati Laane poolt ja tuntud aferistliku lähenemisega poliitik ei julgenud vastatagi!

**********************

Monika Helmega seotud kommentaare ma enam ei leidnud, aga näha on, et ka jutukas poliitik ei süvene või teab väga hästi, miks on vaja Isamaa algatusega kaasa minna.

https://epl.delfi.ee/arvamus/moonika-helme-kes-vastutab-kui-apteegireformi-tulemusel-hukkub-kasvoi-uks-inimene?id=88328519

Ta muidugi ei piirdu sellega vaid püüab veel valijatele mõju avaldada. Hämaga jätkuvalt muidugi.

https://televeeb.ohtuleht.ee/986671/helle-moonika-helme-kui-meil-on-apteegireformi-tagajarjel-kas-voi-uks-surm-siis-kes-vastutab
 

******************

47 kommentaari:

1. 
   Neeme Sihv19. detsember 2019 11:11

   Teema on väga oluline ja tänaseks suureks paisunud. Kettide "streik" näitas paljutki ja tõestab, et reform on vaja teha ning tähtajaks. Mitte mingisugused kettide nõudmised, apteekide väljaostmiste, kahjutasud maksmise jm selleise kohta, ei tohiks üldse arutluselegi tulla.
   Neil olnud ka küllalt aega, et oma kahjusid minimeerida. Viimaste aastate jooksul aina uute apteekide avamise asemel keskenduma nende järk-järgulisele sulgemisele. See olnuks ka ausale konkurentsile omane ja näidanuks, et neil ON MINGIGI EETIKA OLEMAS! Muuhulgas toonuks see protsessi käigus kaasa tulude suurenemise, sest ebaefektiivsed apteegid kadunukd ajalukku ja turg korrastunuks.
   
   Lisan siia kommentaare FB-st. Isamaa muide märkusi ei kommenteeri, EKRE poliitikud samuti mitte. Jaak Madison rääkis küll, et minister Kiik on küüniline, aga aeg pole teda õpetanud. Sest pidev sõnavõtt paljudel teemadel, mida ta ei jaga, näitab, et tegu populismiga. Pigem oli tema postitus küüniline.
   
   Vahel omalt poolt kellegi kommidele vastates ütlesin, et ollakse ikka ülinaiivsed! See pole halvasti mõeldud, sest olin ja olen ka ise samasugune. Liiga lihtsalt usun inimesi, aga nende uskumine onvahel vale. Seda näitavadki need kommentaarid, mida naiivseteks nimetasin.
   
   Komm:
   Väga õige, eilne apteekide sulgemine näitas, et sisuliselt 3 isikut suunavad rohtude äris toimuvat riigis.
   ------------------
   
   Jaak Madison
   Eile kell 16:14 ·
   Sotsiaalminister räägib küünilisusest seoses apteegikettide tänase aktsiooniga. Samas see pole üldse küüniline, et paljud need täna suletud apteegid peavad kohustuslikus korras nagunii kinni minema kevadel, kuna sotsiaalministri arvates ongi neid liiga palju?
   Igal ettevõtjal on õigus kaitsta oma positsioone, kui riik tahab vägisi hakata ülereguleerima.
   
   Madison mu kommile ei vastanud!
   
   Mina:
   Äärmiselt küüniline on selles küsimuses EKRE käitumine! Saamata asja sisust ja taustast aru, aidatakse Isamaal seatempu teha! Seni ainuke tõeliselt hull käkk EKRE poolt!
   Jah, apteeke ongi liiga palju ja praegune olukord ei ole teps mitte vaba konkurentsi soosiv! Vastupidi, ketid on käitunud suisa alatult ja kui EKRE poliitikud ei saa aru, mis on tagamaad, siis .... leidke endale asjatundjad, kes midagi selgeks teevad. Nagu kasvõi tõelised proviisorid! Kui seda ei tehta, siis järleikult oli käkk meelega tehtud!
   Keegi:
   Teeme neid vähemaks ,et siis saaks järjekordades seista???
   Poode ka palju ,kui kassapidaja endale osta ei suuda paneme kinni.
   Arvan et kinni panemise asemel peab leidma mingi muu lahenduse.
   
   Mina:
   nüüd mõtle, kas palk sõltub klientide arvust ja käibest?
   
   Vastus:
   Kes hakkama ei saa see lähebki pankrotti.Siiani ei ole täheldanud seda.
   Kas nüüd linnas olevad apteegid peaksid saama kliente maal suletavate apteekide näol?Arvad et jubedam palgatõus on tulemas?
   
   Keegi:
   Neeme Sihv ,täiesti nõus, ainult et majandusinimesed saavad hästi aru, kui on ka nende erakonnale kopsakas tulu, siis oskavad olla vait või ääri veeri kogu perega reformile kaasa aidata.
   
   Veel mina:
   Madison arvab teadvat iga eluala. Ühistranspordi teemal tembeldas teisi rumalateks, ise ei saanud lihtsamatestki asjadest aru. Nüüd võtab kohustuslikus korras sõna uuel teemal. Parem jäägu teemade juurde, millest midagi jagab ja harjutagu ennast mõttega, et muus asjus tuleb küsida mitte turakatelt vaid asjatundjatelt! Sest Madison nagu teisedki poliitikud esindavad rahvast! Ja seda tehes ei tohi taielda, sest taidlus on muu jaoks!

   Vasta
2. 
   Neeme Sihv19. detsember 2019 11:17

   Kopeerin ja tutvustan neid arutelusid ka seepärast, et satun ikka ja jälle samalaadsete otsa. Nii on lihtsam, kui hakata uuesti ja uuesti selgitama ja põhjendama. Kui kellelgi muidugi viitsimist pikemat juttu lugeda.
   -------------------
   Keegi:
   Mind ei huvita vähimalgi määral. kes on apteegi omanik. Huvitab, et sellel inimesel, kes ravimeid müüb, oleks vastav haridus. See, et apteeke on palju, on mugav. Reformist võidavad pangad, sest proviisorid ostavad apteeke loomulikult laenu arvelt. Nüüd arvake kolm korda, kes laenu tegelikult tagasi maksab.
   
   Mina:
   Vale arusaam. Isamaa poliitikud püüavad hämada, väites, et apteekide tegemine on midagi üüratult kallist. Tegelikult ei pea enamus selle jaoks isegi laenu võtma!
   Ja mida vähem apteeke luuakse, seda vähem peavad patsiendid kinni maksma!
   
   Keegi:
   Mis neid siis praegu takistab apteeke avamast? Kiisal on minu meelet proviisori apteek. Püsib hinges.
   
   Mina:
   Kus on mitu ketiapteeki ehk rohkem kui vaja, ei suuda keegi uue apteegiga ellu jääda. Kiisa näide väiksest kohast. Viljandis samal ajal bussijaama ümber 3 ühe keti apteeki. Miks? Kui palju kasvavad kulud?
   
   Keegi:
   Kiisa apteegiga pigem sedasi, et ravimite valik aina väheneb ning proviisori nägu aina süngeneb. Ei ole ravimi hindade osas asjatundja, aga viimane kord õnnestus mingi jalakreem osta sellise hinnaga, et otsustasin apteegi ukse väljastpoolt kinni panna ja nii jättagi. Linnas on kordades odavamaid valikuid.
   
   Mina:
   sel vüib olla mitmeid põhjuseid. Hirm käibe vähenemise ees, nis sunnib hindu tõstma. Oskamatus sortimenti (mitte ravimid vaid kreemid jm) valida jpm
   
   _------------
   Lisaksin, et minul pole ükspuha, kelle oma apteek. Ja muugi siin maailmas. Just sellest võib sõltuda väga palju ja kui ausus jääb kaugeks, siis pole sealt ka (kliendil) midagi head loota. Aeg seda näidanud ja oleks aeg õppida.

   Vasta
3. 
   Neeme Sihv19. detsember 2019 11:18

   Keegi:
   Elvas on u kilomeetri peal hetkel 5 apteeki. Mis siis ikka juhtub kui neid nyyd 3 jaab.Pigem vahem aga paremad!
   
   Mina:
   Asi ongi selles, et ketid tapavad konkurentsi. Viljandis bussijaama ümbruses mõnesaja MEETRI raadiuses kolm Apotheka apteeki. Tehtud kaks neist selleks, et keegi teine ei TULEKS kõrvale.
   Mida see aga tähendab? Et kõik kolm ruumi vajab kütet, elektrit, kassaaparaate, töötajaid jm. Käive igas neist sisuliselt 3 KORDA väikesem, kui oleks ühes. Kas keegi veel tahab tulla ütlema, et see kõik ei mõjuta olukorda, sh palkasid? Isegi kui ühes neist oleks vaja mõni töötaja juurde, VÕIKS palgafond olla kordi suurem!?
   Aga mis kettidele "muret teeb"? Et kui nemad uksed kinni panevad, siis ei jätku proviisoreid et apteeke teha!?!? Aga neid polegi ju nii palju vaja? Ja iga proviisor saab teha 4 apteeki, kasvõi eri linnadesse või maale. Mis VALED?
   
   Keegi:
   just nii .aga meil on nn proviisoriapteeke 3 ja soovin neile edu! Ja midagi ri juhtu kui 2 nn ketilyli kaovad.
   ---------------
   Rõõmustav ongi kui näed, et on palju neid, kes asju läbi hammustavad!

   Vasta
4. 
   Neeme Sihv19. detsember 2019 11:22

   Küllalt tüüpiline arvamus:
   Keegi:
   Jääb selgusetuks, miks peab hakkama proviisor apteegi omanikuks ja juhatajaks? Inimene on omandanud kõrghariduse ravimite valmistamise alal aga mitte müügi ja majandamise alal. Samas omades ühte apteeki kuskil Tallinna kaubanduskeskuses, ei pruugi see proviisor oma äritegevusega just kõigeparemini toime tulla ja jääb just mõjutatavaks suurte hulgimüüjate poolt pakutavatele "ahvatlustele". Loodetavasti murrab see sasipäine sotsiaalminister sellega oma hambad ja nii lühikeseks tema poliitikukarjäär jääbki.
   -------------------------------------
   

   Vasta
5. 
   Neeme Sihv19. detsember 2019 11:24

   Keegi:
   Proviisori õppe läbinutel pole probleemi ka majandusliku poole omandamisega. Õppekavad tuleb vastavalt paika panna. Ainus õige omanik apteegile on proviisor ise. Temas on säilinud empaatia ja inimene olemine. Ketis oled tõeliselt ketis. Kõik on ette kirjutatud, millist nimetust müüa VÕID, loe PEAD. Millisest hulgifirmast PEAD tellima. Kapitalist on inimlikkusest äri teinud. Ja patsiendi st. kliendi rahakott on nende rahakoti täitmiseks. Ja töötajad PEAVAD tegema, mida KÄSTAKSE. Oma teadmised ja pea võid koju kappi jätta. See on vaid jäämäe veepealne osa. Ma tean, millest kirjutan. Eesti kapitalism pani mind pärast 25 aastat tööd, siis veel inimlikus süsteemis, ukse lõplikult seljataga sulgema. Ei ole võimalik teha südamega tööd, kui pead inimesele silma vaadates valetama. Ja praeguses süsteemis ei teeks sellist ketis tööd sekunditki. Ja ega eile Töötajad apteegi uksi sulgenud. KETI HOIDJAD ANDSID KÄSU JA SEDA KÄSKU EI VAIDLUSTATA!!!
   

   Vasta
   Vastused

   

   Neeme Sihv2. jaanuar 2020 12:01

   Küsige selle kohta kommentaare ekrelastelt ja isamaalastelt? Ja saate valingu demagoogiat. Ometi on vägagi hästi teada, kui palju on pisaraid apteekides valatud kettide suhtumise ja käitumise pärast. Vaid täiesti ükskõikne, orjamentaliteediga palgaline võib väita vastupidist....

   Vasta
6. 
   Neeme Sihv19. detsember 2019 11:43

   Keegi:
   Praegu olid apteegid kinni möned tunnid ja kisa lahti. Sellega näidati ilusti ära, mis juhtub pärast 1aprilli, kui neid enam ei avatagi
   
   Mina:
   kuskohast selline naiivsus?
   (lisan, et tahtlik väike provokatsioon. Mitte pahatahtlik loomulikult)
   
   Vastus:
   Milles seisneb minu naiivsus, kas on ok kui suurem osa apteeke sulgetakse. Jah seda ketti juhivad ärimehed, aga äri peab oskama ajada, profiisorid enamus on ikka kliendi teenindajad, kes oskavad kyll soovitada ravimeid, kuid neil esiteks puudub raha apteegi ostmiseks, teiseks peab olema äri oskus ja sidemed
   
   Mina:
   jah, suur osa tulebki sulgeda. See pole pudupood, mida peab ugas marketis mitu tükki olema, sest see pole konkurents vaud turu solkimine.
   Miks nad peaks apteeke ostma? Sest Danilov & Isamaa nii ütlevad?
   Meie proviisorite hulgas küllaga tarku, kel on tahtmist ja küll leiavad ka ärivaistu kõrvale kui vaja.
   Küsimust ennetades lisan, et seni pole nad teinud apteeke just sp, et ketid tapavad nad ära.
   
   Keegi:
   Jah, on tore küll kui linnas näit. 2 apteeki ja tuleb pool päeva sabas seista ja teine poolpäeva kulutada, et see töötav apteek üldse üles leida! Mul suva, kes neid apteeke majandab, ma vajan ravimeid ja et need oleks kättesaadavad! Kas olen ka naiivne? Nagunii maksan nende eest ise!
   
   Mina:
   jah, oled küll. See pole pahatahtlik ütlus. ja lisaks liialdad. Reformi esmane eesmärk ja mõju oleks, et kaoks ära apteegid ühes ja samas kaubanduskeskuses või linnas mõnesaja meetri raadiuses ja käivituks normaalne konkurents, nagu oli osalt ka olemas enne vahemaapiirangute kaotamist!
   Seega, jutt on vaid väikestest vahemaadest Muide, mida vähem apteeke, seda parema on kättesaadavus. Sest siis on apteegil jõudu soetada varusid, harvaesinevate ravimite varusid ka
   
   Vastus:
   Neeme Sihv Siin jään ma eriarvamusele- kaovad apteegid kõigepealt maapiirkondadest, meil niigi juba mõni päev nadalas kinni. Nii et, löök maainimeste pihta.
   ----------------------
   
   Keegi:
   Lp .... kahjuks saab niimoodi "äri ajades" dikteerida nii ravimite kättesaadavust kui ka hindu. Hulgimüüja paneb 50% ravimi hinnale ja sellesama omaniku apteek lisab veel 75%. Protsendid on siin muidugi näitlikud.
   
   Keegi:
   Neeme, see on üks valdkond, kus kartell töötab sajaga. Aga meie seadusandlus on kahjuks hambutu, sest needsamad ravimiärimehed nuumavad kõiki suuremaid erakondi. Ja kes ikka hammustab kätt, mis süüa annab.

   Vasta
   Vastused

   

   Neeme Sihv2. jaanuar 2020 12:07

   Kommenteeriks seda küll. Kuuldavasti kartelli kui sellist pole ja see täiesti võimalik. Sest paari hulgimüüja puhul pole kummalgi põhjust teist karta!
   Muide, niisama suvaliselt juurdehindluse % panna ei saa. Vaid odavamate ravimite puhul on protsent 70 ringis, kallite puhul alla 10%. Sisuliselt ühe "asja" puhul on juurdehindlused summaarselt samad.
   
   Aga jah, pigem võib rolli mängida nuumamine. JA/VÕI hoopiski ükskõiksus. On ju popp olla poliitikas ja rääkida majandusest nagu asjatundja? Sellised üldised väljendid. Mis näitavad, et tegelikult ollakse asjatundmisest üsna kaugel.

   Vasta
7. 
   Neeme Sihv19. detsember 2019 11:51

   Keegi:
   Apteegid sulgeti 4-ks tunniks, mille peale paanitses enamus poliitikuid ja valitsuse liikmeid, nimetades sellist apteekide sulgemist küüniliseks ja inimvaenulikuks tegevuseks. Samal ajal unustati, et needsamad paanitsejad ise ei soovi neid apteeke sulgeda mitte 4-ks tunniks vaid igaveseks. Mis samuti oluline, et avada ei kavatse see seltskond mitte ühtegi apteeki, ainult jutustavad sellest, et ehk äkki ikkagi keegi kusagil midagi teeb. Fakt on, et apteeke jääb kõvasti vähemaks.
   
   Mina:
   Ja mis sellest on kui kolmandik apteeke kaob? Näiteks kolme asemel marketis lausa üks jääb vaid?
   
   Vastus:'
   Neeme Sihv Ma tõin näite suhtumisest ettevõtlusesse ja ei lugenud marketites apteeke kokku. Kui täna need apteegid töötavad, siis järelikult on nende järele nõudlus ja nad on vajalikud. Pealegi ei ole Väike-Maarja marketis kolme apteeki, Koeru omas ei ole... nojah, väljaspool Tallinnat ei ole neid sugugi palju. Need pannakse kinni, asemele ei tehta sulgejate poolt midagi. Mitte midagi.
   
   Mina:
   Jutt ongi eelkõige suurtest linnadest. Sellest, mida mainisin. Mitte mingit põhjust ei ole, et Väike-Maarjas või Koerus tulevikus poleks apteeki.
   Väike-Maarja kahest apteegist üks ja Koeru apteek vastab nõuetele. Miks ja kes peaks need sulgema?
   Konkurents. Kui Väike-Maarjas on "priske" käive, võib keegi vabalt sinna ka teise apteegi kaduva asemele teha

   Vasta
   Vastused

   

   Neeme Sihv19. detsember 2019 12:14

   Vastus:
   Neeme Sihv Kohe, kui vastavalt seadusele väikelinnades ja alevites asuvad ketiapteegid suletakse, neis alevites apteeke pole. Jutud sellest, et mõni eriharidusega, asjalik, majanduslike oskuste ja kopsaka rahakotiga isik seal alevikus päevapealt uue apteegi asutab, on väga väheusutav. Esiteks peaks selles linnas selline isik juba olemas olema. Näidake mulle, eluaegsele majandusjuhile, seda isikut. Ei ole teda Koerus, ei ole!
   
   Kuulge, ravimitel on kehtestatud piirhinnad, mistõttu priskest käibest ei ole kohane rääkida selle ettevõtlusliigi puhul. Peale kõige muu on väikekohtade ettevõtlus oluliselt suurema finantsriskiga. Justnimelt käivete ja kasumite osas on suhe investeeringutesse nutune.
   
   Mina:
   paistab, et teil on üpris puudulik arusaam valdkonnast. Käive sõltub klientide arvust ehk ostude suurusest. Ja kui seda on piisavalt, siis ongi priske!? Seega, võimalus ja mõte on teha ka teine apteek?
   Tead miks täna proviisorid paljudes kohtades pole apteeke teinud? Just seepärast, et ketid laiutavad ees. Kui on vähegi kindlustunnet, et asi muutub, siis apteegid kohe ka tehakse.
   Millistes väikelinnades ja alevites siis suletakse? On neid palju?
   Ning palun selgitage eluaegne majandusjuht, miks te aru ei saa terminitest? Koerus on proviisorapteek?
   
   Vastus:
   Neeme Sihv Koeru on näide, sest see on koht, mida pisut tunnen. Väikelinn väga väikeste võimalustega. Nimetame siis kuidagi teisiti, kui teile ei sobi. Mingi nimetu väikelinn siis. Majanduses edukas olemiseks on vaja väga kindlaid eeldusi. Suurte muutuste läbisurumiseks ei piisa ainult seadusest, kui ei ole ettevõtlikke inimesi ega finantse. Jämedalt võttes on saja inimese hulgas 6 ettevõtlusvõimelist ja nendest 3 ebaõnnestuvad.

   

   Neeme Sihv19. detsember 2019 13:03

   Mina:
   ärme unusta, et igal proviisoril on õigus teha 4 apteeki, seega saab ta ka naabritele appi tõtata. Risk on sisuliselt aga olemas vaid väga väikestes kohtades, kus apteek tänaseks kadunud.
   Neid linnasid, kus apteeke justkui ei jää enam, on vähe. Valga küll üks suuremaid. See aga ei välista, et Antslas või Tsirguliinas apteeki pidaja ei võiks Valka apteegi teha. Ja kuna plaani järgi jääb koht tühjaks, on see väga magus pala!
   
   Vastus:
   Olgu siis. Proviisoriks õppinu ei ole ärimeheks õppinu. Ka ärimeheks õppinud põruvad sageli. Ei ole minu eriala, aga põhimõte, kus minnakse sotsiaalset õigust taga ajama 20-30 aastat üles ehitatud ettevõtete lõhkumisega, ei ärata minus usaldust. See on pigem "jaga ja valitse" printsiip. Enne lõhu, siis jaga ja siis valitse, eksole. Rõhutan eraldi, et ettevõtjad on tegutsenud ja oma ettevõtteid üles ehitanud rangelt Eesti Vabariigis kehtivaid seadusi ja muid õigusakte järgides. Tulla ja väita, et õigusriigis on kõikide kodanike ühiseid huve silmas pidades õiglane üles puua seadusekuulekalt ja kõiki kehtivaid reegleid täitnud kodanikud on küüniline. Signaal, mida antakse, on, et ei ole mõtet oma äri üles ehitades loota õiguskindlusele ja ei ole mõtet panustada pikaaegsetesse projektidesse.
   
   Mina:
   See on vigade parandus. Kui kaotati asukohapiirangud, siis see suurendaski süsteemi solkimist. Poleks seda olnud, oleks täna ehk probleem maas. Tõsi, kui keegi tollal tahtiski teha, siis õnnestus see üliharva.
   Ettevõtjad aga pole nii ranged olnud sugugi. Kui siis oma apteekide juhatajate pitsitamises ja pisarateni viimises. Ning ka "omade" eelistamises, kui nendeni puuduolev ravim kiiremini jõuab jms.
   Pikaajalised protsessid? Pea 5 aastat on reform teada, iga kett pidanuks otsi kokku tõmbama hakkama, mitte apteeke juurde tegema. Sellega ka mingeidki kahjusid minimeerides. Pole vaja õigustada neid, kes eetikat ei pea millekski.
   kuid lisan, et teiega on hea siiski vaielda. Mis sest, et olete ehk liiga sinisilmne, mina olen aga sellest üle saanud. Liiga palju asja seestpoolt, lausa põhjani, näinud!
   
   Vastus:
   Neeme Sihv Reformikava ei ole seadus ega suunis ettevõtluse lõpetamiseks. Ettevõte juriidilise isikuna on järginud kõiki seadusi, määrusi ja muid õigustloovaid akte, maksnud kõik nõutud maksud ja tegutsenud õiguspärases ootuses. Ettevõttesisesed inimsuhted ei oma mingisugustki argumendi kaalu ettevõtte ja riigi suhetes, kui nad jäävad allapoole väärteomenetluses loetletud tunnuste piire. Ses mõttes ei ole sotsiaalse õigluse loomine õiguspärase ootuse arvelt midagi sellist, mille üle peaks riik uhke olema. Ettevõtlusvabadust saab muidugi piirata kuniks ettevõtteid on, siin meil vaidlust pole.
   
   Mina:
   ei ole ettevõtted seda kõike teinud. Viimati sulgeti tervishoiuasutuste uksed, enamuses ja see on apteekri eetika räige rikkumine. Mõjutamisest rääkimata. Annetustes samuti asjast huvitatutena.

   Vasta
8. 
   Neeme Sihv19. detsember 2019 12:16

   Isamaalasest riigikogulase arvamus. Loomulikult, teistmmodi poleks saanudki kirjutada. Aga siin just ongi sees need poolvaled ja demagoogia.
   ---------------
   Mina olen mures. 1. aprill ei ole mägede taga ja tänase seisuga ootab 318 apteeki sulgemine (64%). Ka Raplamaal lähevad pooled apteegid kinni ja mina selle üle küll ei rõõmusta ja ei saa aru, mismoodi see Raplamaad elukohana atraktiivsemaks teeb. Riigikogu seda muret ei jaga ja arvab, et nii peakski minema.
   
   No kuidas kättesaadavus paraneb, kui pea 2/3 apteekidest kinni pannakse. Oponendid on nimetanud veel, et hinnad muutuvad pärast apteekide sulgemist taskukohasemaks ja teenusekvaliteet tõuseb. Meil on hinnad reguleeritud, juurdehindlused on reguleeritud. Ka proviisorapteegid peavad teenima kasumit, et katta investeeringukulud. On pakutud, et ühe apteegi välja ehitamise kulud on 100-150 tuhat eurot. Kui proviisor selle summa investeerib, siis soovib ta selle ka tagasi teenida. Proviisorapteekrid on vastanud ketiapteekidele, väites, et nende kaudu on rahva tervis paremini kaitstud. Sellest tulenevalt oleks väga loogiline, et nad üritaksid ennast maksimaalselt distantseeruda ketiapteekidest. Selle asemel panevad nad ukse peale, kas Benu logo või Apotheka logo. Miks nad siis ise tahavad olla ketiapteegid?
   
   Kui aasta tagasi oli Reformierakonna seisukoht, et on hullumeelsus, kui riik võtab kätte ja ütleb mõnele välja kujunenud turul tegutsejale, et kuule, nüüd tõmba uttu, sa oled investeeringu teinud, sul on siin vara, nüüd saa sellest lahti, vaata ise, kuidas saad (nende ühe juhtfiguuri sõnad), siis täna nad seda just ütlesid. Saan aru, see ongi nende tänane poliitika. Sotsidele nende meelemuutust ette heita ei saa. Küll aga seda, et nad ei ole mitte midagi teinud selleks, et me ka tegelikult proviisorapteekideni jõuaksime, hoides ise samal ajal ministriportfelli. Riigikontrolör Janar Holm on väga diplomaatiliselt ütelnud, et selline keeruline reform iseenesest ei rakendu ja Sotsiaalministeeruim on oma töö tegemata jätnud.

   Vasta
   Vastused

   

   Neeme Sihv2. jaanuar 2020 12:17

   Arvamus täis valesid ja häma!
   *Apteegi "välja ehitamise" kulud võivad isegi kuni 10x väiksemad olla.
   * Võimalik suletavate apteekide arvu väljatoomine on puhas demagoogia.
   181 on tänase seisuga (2. jaan) proviisoromandis
   317 ei vasta nõuetele
   neist 35 osaliselt proviisoromandis. Esiteks ei paista kuskilt, et 2/3 suletakse? Teiseks, miks isamaalane ei huvitu kui palju apteeke plaanitakse teha?
   Lisan veel, et enamus "suletavaid" apteeke asuvad üksteise kukil ja on mittevajalikud. Eestis piisab ka 200 apteegist, olulisem on, kuidas need asukoha järgi jagunevad.
   * Apteegid teenivad üpris head kasumit ka väiksema juurdehindluse puhul kui ametlikult lubatud. Muidu ju .... ketid apteeke ei teeks?
   * Logo ukse peal tähendab partnerlust, mitte ketiapteegiks olemist.
   
   Ainuke tõene väide on, et sotside ajal sotsminn oma tööga hakkama ei saanud.

   Vasta
9. 
   Neeme Sihv19. detsember 2019 12:17

   Minu küsimus ekrelasest ministrile mitu päeva tagasi. Vastuseta. Eks see ka mõistetav. Sest kui hääletusel oli vaid ühel mehel selgroogu, siis ju oli põhjust vaikida. Pudeneb midagi?
   
   Kas jutuks oli ka apteegireform? Ei julge isegi põhjendada sigadusega kaasaminekut? Kuidas soovite olla rahva eest seisjad, kui nii vaikite?

   Vasta
10. 
    Neeme Sihv19. detsember 2019 12:21

    Apteekrite Ühenduse jaoks on need sõnad eetikakoodeks jm, tühipaljas pahn!
    https://ekspress.delfi.ee/teateid-elust/apteegiketid-sundisid-proviisoreid-ka-oma-eetikakoodeksit-rikkuma?id=88426785&fbclid=IwAR2_F2CQn-Mfog9Bx1sPi3I99kkeOd3Wx_JhQX7pDQTVO22n_CBQUiM1YIk
    

    Vasta
11. 
    Neeme Sihv19. detsember 2019 12:28

    Peeter Ernits
    Eile kell 13:52 ·
    
    väga jälk mäng inimeste eludega. Eile otsustasime, et Eesti vabariigis ei saa endale kasulikku seadust osta. Ravimihulgimüüjad on raevus ja käskisid täna oma apteegid kella 14st sulgeda. Sellega on ketikuningad asunud rahvast inimkilbina kasutades väljapressimise teele. Minu meelest tasuks sisuliselt kuulutada välja eriolukord .Väljapressimisega ei saa Eesti Vabariigis midagi!

    Vasta
12. 
    Neeme Sihv19. detsember 2019 12:43

    Just selline samm näitab eriti teravalt, kuidas apteegiturgu ei tohi selliselt tsentraliseerida paari suurema tegija kätte. Lihtlabane ultimatiivne käitumine, inimeste tervise arvel, oma kasumite kindlustamiseks. Seega näitab hästi, et Riigikogul oli õigus. Toetagem siis proviisoritele kuuluvate apteekide taastamist. Omavalitsustele võiks ka eraldada vahendeid, et nad saaks aidata kohalike apteekide taasavamist (mida aastaid tagasi just hulgimüüjate "reformi" tõttu suleti)
    --------------------------
    
    NB! Huvitav on jälgida, kuidas paljud sõnaohtrad tegelased ei jaga asjadest kõige vähematki!
    
    Keegi:
    See seadus mida vastu võtta tahate on idiootsus, tahaks näha kuudas suudavad proviisor aaptekid teenida välja palgad, üürid, kommunaalid kuskil kapa kohilas kus praegu nad lohisevad keti aptekitel taga oma olematu käibega. Veel hullem, kui palju farmatseute jääb töötuks kuna väga paljud aptekid panevad end kinni ja farmatseout ei saa aapteki omada. Lisaks ei oleks ravimite kättesaadavus nii lai kuna paljusid ravimid asulast tarvitab 2-3in ja neid ravimeid ei ole mõtet sisse osta tolmu koguma kuna ka ravimitel on realiseerimise aeg. Kohe näha, et seadusi võtavad vastu inimesed kes ei tunne huvi üleüldisest Eestist vaid mõtlevad asju Tallinna tasandil.
    
    Riigikogulane (hääletas muutmise vastu):
    seadus võeti vastu 2015. Aprillis lõppeb 5a üleminekuaeg aga olen nõus, seda seadust saaks palju paremaks teha. Kuid üks on kindel, see hulgifirmade kartell tuleb lõpetada!
    
    Keegi:
    siin on näha puhast kadedust
    
    Riigikogulane:
    oh, ei. Mulle väga meeldib, kui inimestel läheb hästi - siis läheb ka minul hästi ;)
    Küsimus on põhimõttes. Ei saa olla nii, et terviseteenuse ühe olulise tugisamba toimivuse otsustab mõni ärimees ainuisikuliselt. Kui tuju on hea, siis müüb tablette. Kui ei siis las rahvas vaevleb.
    Kui eluliselt tähtsat teenust pakub erasektor siis peab olema palju erinevaid omanikke - vastutajaid.
    
    Keegi:
    jah puhas kadedus, olge õnnelik et meil on selline inimene kes on teinud Eesti elu paremaks ja ravimite kättesaadavuse kergeks. Kas oled teadlik kui palju keti apteeke on miinus käibega aga suudavad tegutseda tänu teistele samaketi aptekitel? Korralikult...... Minule ei müü ravimit Linnamäe vaid proviisor või farmatseout kellele on antud töö ja normaalsed töötingimused ning normaalne palk mida kohe kindlasti ei oleks üksik apteekidel.
    
    rk:
    Aga kas sa tead, kui suur juurdehindlus tuleb teha, et neid "miinus käibega" apteeke doteerida e kui palju võiksid olla ravimid soodsamad, kui sellist doteerimist ei oleks?
    
    Keegi:
    Kuid riik on seadnud juurdehindlus %... Ärge ajage jama palun
    
    Mina kellelegi:
    Mind aga paneb imestama, kui keegi toob esile väited, mis justkui õiged, aga ise ei oska neist järeldusi teha?
    Kui mingis kohas jääb 5 apteegi asemel alles kaks, siis kuidas need saavad tellida VÄIKEKOGUSEID? Kliendid ei kao ju kuhugi ja mõlemal apteegil kasvavad tellimiskogused sel juhul 2,5 korda umbkaudu?
    Ja kui käive iga apteegi kohta suureneb korsi, siis kuidas palgad langevad? Kui käive suureneb, tuleb mõnigi töötaja, kes täna ketiapteegis ... sügab, tööle võtta ja ta hakkabki tööle,s est nüüd tulevad patsiendid ju ostma rohkem?

    Vasta
13. 
    Neeme Sihv21. detsember 2019 09:27

    Peeter Ernits
    17. detsember kell 08:30 ·
    
    Tänase päeva kontekstis tasuks kôigil mu headel kolleegidel seda teada mida ma eile 16.12 Riigikogus rââkisin.
    
    Peeter Ernits
    Hea juhataja. Ma pean täna rääkima. 1996. aasta 26. juunil juhtus siin saalis midagi kummalist: mõni päev peale jaanipäeva kutsuti Riigikogu erakorraliselt kokku ja võeti vastu seadus, millega visati apteegid hulgifirmade lauale. Kaks lugemist tehti ühe päevaga. Poolt 48 liiget. Anti Liiv, kes tollal siin seisis, tunnistas, et astume vähemuste poolele, kus on vaid Belgia ja Inglismaa, ning eelnõu võib kaasa tuua ravimite hinnatõusu ja apteegikettide tekke. Nii juhtuski. Pärast seda hakkas apteeke sigima otsekui seeni pärast vihma. Jäme ots läkski hulgimüüjate ja nende apteegikettide kätte. Samal ajal algas maa-apteekide massiline sulgemine.
    Viis aastat tagasi võeti siin saalis vastu uus seadus, millega otsustati hulgifimade tiibu kärpida. Ja täna, viis aastat hiljem üritame täispööret. 24. oktoobril annetas apteegiärimees Linnamäe äripartner Vendelin Keskerakonnale 100 000 eurot. See on väga suur raha – 2/3 erakonna viimase kvartali sissetulekust. Põhjus: emotsiooni pealt tehtud otsus. 8. novembril saatis Euroopa ühe suurima ravimite hulgifirma Phoenix Groupi juht välisminister Reinsalule, sotsiaalminister Kiigele ja sotsiaalkomisjoni esimehele Mölderile vastuvaidlemist välistava kirja, nõudes 1. aprillil kehtima hakkava seaduse muutmist. ja meie lööme Manheimi-isandate ees truualamlikult kannad kokku. Eelmisel nädalal andis hea kolleeg Priit Sibul sisse eelnõu, mis hulgifimade tiibu kärpiva seaduse tühistaks. Täna arutas seda sotsiaalkomisjon, juba homme on suures saalis esimene lugemine. Parandusettepanekuteks antakse seekord mitte 20, vaid kõigest 10 päeva. Samamoodi nagu 1996. aastal on taas mindud turborežiimile. Oleme teiega üle poole aasta siin olnud ja nüüd enne jõulu hakkame miski pärast tormama. Miks? Kuna see pole valitsuse eelnõu, siis pole vaja ei väljatöötamiskavatsust ega mõjuanalüüsi. Vähe sellest, me viskame üle parda ka hea õigusloome tava. Homme siia saali tuleva eelnõu vastu on nii Sotsiaalministeerium kui ka minister, Riigikontroll kui ka õiguskantsler, Ravimiamet kui ka ülikooli farmatseudid.
    Head kolleegid! See asi lõhnab halvasti. Asi peab mitte ainult olema aus, vaid ka näima aus. Raiuge mind kas või tükkideks, minule ei näi see kiirkorras toimuv aus. Võib-olla ma eksin. Võib-olla pole sotsiaalkomisjoni esimehe ja teiste selle eelnõu ninameestega viimase poole aasta jooksul ühtegi kõnelust toimunud ravimi hulgimüügifirmade juhtide või nende esindajatega. Annaks jumal, kui seda peaks kontrollima. Ma loodan, et õiguskaitseorganid on hoidnud protsessil silma peal, nii olulist asja peaks põhjalikult arutama.
    Meie kõigi huvi ja kohus on tagada, et inimesed saaksid neile vajalikud rohud võimalikult kiiresti kätte. Me peame tagama, et rohtude valik oleks tänasest palju suurem ja hind võimalikult soodus. Tõsi, samal ajal peame tagama, et ka meie ettevõtjatel ei nöörita kõri kinni, nagu viimasel ajal tihti juhtub. Kas tõesti peaks meil siin nii palju apteeke olema, küsin ma. Tartu ja Jõgevamaa saadikuna võin kinnitada, et minu valimisringkonnas peale 1. aprilli probleemi ei teki. Seni aga tuletan ma meelde president Kaljulaidi 21. jaanuaril 2017 Sakalale antud intervjuud. Selle pealkiri oli järgmine: "Seaduste ostmine ei ole okei, isegi kui ostetav seadus on sisult üllas". Aitäh!

    Vasta
    Vastused

    

    Neeme Sihv26. detsember 2019 01:58

    Keegi:
    ----
    Peeter, soovitaksin sulle äriga tegelemist. Miks? Siis mõistaksid, et apteekide sundmüük, kellegi poolt ettekirjutatud hinnaga on tegelikult bolševism. Või teine võimalus-ei müü, ei osta- ostjaid pole, siis sulgeme, eks? Kõik võidavad sinu arvates? Isegi Jesse väide, et "Hiiumaale jääb üks farmatseutide apteek" on sisuliselt nõme...sest, kuidas see sinu arvates piirkonnas monopoolsust vähendab? Edasi- loe ravimiseadust ja vaata hinnaregulatsiooni osa.... Siis võta kätte link, kus saab tasuvust kalkuleerida ja ürita luua mõne apteekriga kahasse üks firma. Näiteks Pukasse. Sulle 49%, talle 51%... Kui ta ei suuda onma osa sisse panna, siis annatalle laenu. Aasta pärast räägime uuesti.
    
    Keegi II:
    --------
    Kas see kui oravad tekitasid turule oma positsiooni ära kasutades monopolistid ei ole bolševismi tunnus? Nüüd näeme siin oligarhe, kes jagavad altkäemaksu, et oma positsiooni kindlustada.
    
    Keegi:
    
    Loe ravimiseadust, siis näed, et antud juhul ei saa ka monopol sellist hinda küsida, mida tahaks. Seega, antud juhul on valida, kas Hiiumaal on kolm apteeki, kolmes paigas või üks apteek. Lisaküsimus on see, kui riik sunnib kedagi oma investeeringu maha müüma või lihtsalt tegevuse lõpetama, kas see on sinu arvates parem või vasakpoolsus. Minu arvates, ütleme otse välja- bolševistlik riiklik diktatuur. Ravimiturg on ülireguleeritud nagu sa ravimiseaduses kirjeldatd juurdehindluste alusel võid veenduda. Vahet pole, kes apteeke omab. Hoopis iseküsimus on selle turu (kuna ta juba reguleeritud on) veelgi parem reguleerimine. Näiteks kohustusega iga kindla arvu linnaapteekide kohta pidada ühte maa-apteeki. See garanteerib vähese liikumisvõimega inimestele oluliselt parema ravimite kättesaadavuse. On väga tõenäoline, et ainult apteekrite omanduses olevad apteegid sellist süsteemi ülal pidada ei suuda ja hakkavad, kui hakkavad, oma apteeke suurlinnadesse ostma/looma. Tuleb valida kas olla ärimees/naine või olla oma erialal, farmatseutikas, tugev proff. Kui äri paisub piisavalt suureks, ei saa olla enam kahel toolil korraga. Ühesõnaga sotside juhitud apteegireform ei tee asju paremaks ja seda tuleb muuta. Sellesk, et asjad ei läheks märtsist hullemaks tuleb kasvõi lihtsalt pidurit tõmmata. Praegusel juhul võib vaielda, kas kõik muudatused on õiged ja põhjendatud. Isiklik arvanus on, et ei ole. Sotsmin pole , juba eelmise reformi ettevalmistamisest saadik, selle teemaga hakkama saanud. Seega tuleks vastavaid persoone ka vastavalt premeerida. Ametiülesannetega mittehakkama saamise eest. Teine sellesse, mitte hakkama saamise valdkonda kuuluv teema on see SKAIS2, mille käigus on suures ulatuses õhku haitunud ca 5,2 miljonit maksumaksja raha.
    
    Mina:
    
    Mispärast peaks Hiiumaale jääma üks apteek? Miks peab keegi apteeke ostma, et sundmüügist jutt? Mis mõttes ei saa proviisorid hakkama maakohtades apteekide pidamisega? Jah, sotsminn pole küll hakkama saanud, aga seda peabki neilt küsima, miks tööga hakkama ei saa. Enamus ametnikke Eestis ei saa.
    
    Keegi:
    
    Vaata kaarti, kus on seadusele vastavad ja mittevastavad apteegid peal. 318 apteegist vastab nõuetele 180. Üksikutes kohtades mittevastavaid, mis lähevad sulgemisele on ca 35. Üldiselt tundub, et sa ise lihtsalt räuskad, Tutvu andmetega. Tutvu apteekrite poolt asutatud või ostetud äridega. Tutvu kohtadega, kus see juhtunud on ja sa näed, et see on toimunud suuremates kohtaades. Hiiumaa neljast ei vasta nõuetele mitte ükski ja ei piisa kui ateekri omandis on 49% line osa.... Ja mis see siis on,kui mitte bolševism kui SUNNITAKSE müüma alla sobiva hinna...või SULGEMA?
    
    

    

    Neeme Sihv26. detsember 2019 01:58

    Keegi:
    
    --------Esimene. Võib-olla ei jää ühtegi. Lihtsalt loogika ütleb, et kui pole selle % aasta jooksul eriti midagi asutatud või kettidelt ostetud, miks peaks siis järgneva 3 kuuga see toimuma. Suuresti annab vastuse sulle minu poolt postitatud lingil asuv apteekide kaart (omandisuhetega). --------- Teine. Mis hakkab toimuma 318-180 = 138 apteegiga , millised ei vasta omandisuhte poolest sellele reformile. Kaks võimalust: müük või sulgemine. Edasi, kui omanik leiab, et sulgemine on kasulikum kui müük hinnaga mida pakutakse, siis sulgeb... või nõustub hinnaga, mis talle tegelikult ei sobi. See ongi sundmüük (asi mida sa omad, millest sa tegelikult loobuda ei taha, aga keegi sunnib,teeb seaduse, et pead loobuma. Tegema midagi sellist, mis tavajuhul sulle pähegi ei tuleks.).------ Kolmas.Maakohtades apteegi pidamine: kuna käive on võike,, siis pole võimalik olemasoluks piisavat kasumit teenida. Miks? Sest ravimiseadus lubab maksimaalset juurdehindlust kuskil 20 % juures, aga mitte rohkem kui 6,4 eurot. See tähendab, et alates umbes 30 eurosest ravimist hakkab protsendiline juurdehindlus vähenema. Ka ketid ei saaks ainult maakohtades apteekide pidamisega halkkama. Nad finantseerivad maa-apteekide kahjumlikkust linna omade suurest käibest tuleneva kasumi arvelt. Edasi- võid välja pakkuda, et proviisor loob apteegiketi... Aga mille poolest siis asjad muutuvad. Lahendada tahaetakse ühte probleemi, aga seda tehakse vääral moel. Pigem seadustada kettidele alates mingist arvust apteekidest kohustus pidada mõnda ülal ka maakohtades ja tingimus, et peab olema tööl spetsialist. Muide, kui soovid apteeki asutada, siis ligikaudne kalkulaator äriplaani jaoks: https://www.netekspert.com/pro-apteek
    
    Mina:
    
    1. Loogika mängib siis vingerpussi? Kui on apteegid ees ja rohkemgi kui üks, siis nii lihtsalt ka keegi ei tee. Peaks olema üpris riskiv kuju. Sest teenida on vaja ikkagi nii palju, et ära elaks. Vaata kaarti selle pilguga, siis vaata apteekide ukse vahelt sisse - ruumi suurus, kauba sotiment, töötajad ja kas ka kliente on. Kas tead muuhulgas ka seda, mis on nende apteekide suurim ebaefektiivsuse põhjus täna? Märksõnaks sortiment.
    2. Müügi hind, millest räägitakse, on absurdsuseni üle pakutud! Ning omanikel on ammu teada, mis peaks juhtuma. Seega oli neil aega küllaga. Ja paraku tuleb siin seadus teha, sest ketid ise on kogu absurdsuse põhjustanud. Pole aru, pole vaja ka lasta jätkuda. Ka hullud pistetakse hullumajja...
    3. Vale arusaam, juurdehindlus odavatele kaupadele on hoopis suurema %-ga. Ning ketid ei taha midagi finantseerida maakohtades. Nende jaoks ei ole patsienti, on ainult RAHA! Kuid proviisor maakohas lepib sageli vähesega. Et jätkuks äraelamiseks nagu väikefirmades üldse. Ja oleneb küll maakoha suurusest, aga apteegid elavad üpriski hästi ära! Kõik sõltub ahnusest, mis on kettide puhul üüratu.

    

    Neeme Sihv26. detsember 2019 05:02

    Keegi:
    
    Ausalt ma ei viitsi sinuga vaielda. Apteeke tehtud pole aga kisa on suur kui need, mida sulgemine ähvardab väikese streigi korraldasid. Üldiseltvõin sinuga nõus olla kui sa näiteks Hiiumaale apteegi näiteks 1. märtsiks asutad koos apteekriga kes paneb 51% sisse...Ravimihinnad ei saa seaduse järgi suurema juurdehindlusega olla...vata Ravimiseadus. § 15.
    (1) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega ravimite hulgi- ja jaemüügi juurdehindluse piirmäärad ....
    
    2) juurdehindluse piirmäär ei tohi olla suurem kui 6,40 eurot ravimpreparaadi kohta;
    [RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]
    4) hulgimüügi kaalutud keskmine juurdehindlus peab jääma vahemikku 7–10%;
    5) jaemüügi kaalutud keskmine juurdehindlus peab jääma vahemikku 21–25%.
    
    Mina:
    
    Mis siin vaielda muidugi. Ajad ju täiesti asjatundmatut juttu. Ning apteegi tegime vahepeal peaaegu valmis (lisaks varasemale apteegi omamisele), vaid tervislikud põhjused olid need, mis pooleli jätsid. Ja kui saaks, poleks probleemi ka Hiiumaale tegemisega.
    
    Ja rääkisin protsendist, mitte summast. Täiesti erinev asi. Protsent võib olla kuni 70%. Nüüd mõtle selle peale, kui patsient ostab mitmeid odavaid asju, kui palju apteek teenib? Mitte sente, vaid eurosid iga toote pealt!
    
    Võta asju elust, mitte paberil. Ning püüa natuke aru saada. Tehtud ei ole sp, et kus juba (mitu) ees, polegi äri seisukohalt mõtet teha.
    

    Vasta
14. 
    EESTIMAA BLOGI22. detsember 2019 11:39

    EKRE tipp-poliitik:
    Ketipteekide likvideerimisega seatakse ohtu patsiendi huvid ja vajadused: isegi kui üle 200 suletavast apteegist mõnikümmend ostetakse proviisori eraapteegiks, jäävad kannatajateks maa- ja hajaasustusega piirkonnad, sest eraettevõtja ei tee oma ettevõtet sinna, kus inimesi vähe ja käibed väikesed. Sama juhtus perearstireformiga 25 aastat tagasi, kui sunniviisiliselt suruti polikliinikute ja maaambulatooriumite arstid ettevõtjatest perearstideks. Tulemus oleks sama plaanitava apteegireformi puhul: nendes piirkondades poleks apteeke ja tegijaid, sest pole käivet ja tulu. Nii nagu ei saa sundida arst maale praksist avama, ei saa sundida proviisorit seal apteeki pidama. Suures süsteemis toimib kahjude ja kasumite optimeerimine ja lõppkokkuvõttes ettevõte jääb püsima. Mida rohkem on apteeke, seda rohkem võidab patsient ja üldse kõik kodanikud: jäävad ära hinnatõusud erasektoris, kus puudub konkurents ja patsient on sunnitud ostma etteantud hinnaga
    

    VastaKustuta
    Vastused

    

    Neeme Sihv2. jaanuar 2020 12:51

    Rumalusest või kuna niisugust jutt kästud ajada?

    Vasta
15. 
    EESTIMAA BLOGI22. detsember 2019 11:42

    Blogi administraator eemaldas selle kommentaari.

    Vasta
16. 
    EESTIMAA BLOGI22. detsember 2019 11:44

    Veel keegi:
    Aru ma ei saa. Kuidas lapsed,kes pole midagi näinud, kogenud ja isegi peale standardse hariduse saavad riigi ministriks. minu jaoks on minister teadmamees, kogenud ja tark. Meil ainult lapsed ja, vabandust jobud. Palun selgitage lollile. Sellised abitused ja oskamatused viivadki riigi kaosesse.. See küll minu arvamus, aga ise näen seal tõde.

    VastaKustuta
    Vastused

    

    Neeme Sihv2. jaanuar 2020 12:56

    Minister just tundubki teadvat?

    Vasta
17. 
    EESTIMAA BLOGI22. detsember 2019 11:45

    Blogi administraator eemaldas selle kommentaari.

    Vasta
18. 
    EESTIMAA BLOGI22. detsember 2019 11:46

    Uskumatu!!!!!!!
    ......
    See, et vastu tänast tormi pannakse sisuliselt ilma etteteatamata apteegid kinni, on Kiige meelest küüniline...... no saab ikka nii lolli juttu ajada ...ise veel minister

    VastaKustuta
    Vastused

    

    Neeme Sihv26. detsember 2019 01:53

    Paneb imestama küll, kuidas mõni komemnteerija üldse elust aru ei saa! Ega siin rohkemat polnudki, aga see väärt kopeerimist ja säilitamis, eks ole

    Vasta
19. 
    EESTIMAA BLOGI24. detsember 2019 07:43

    EKRE tiputasemelt lausdemagoogia:
    
    Ma ei taha kallil jõuluajal poliitilisi arvamusi kirjutada, aga apteekide tulevikku saaks ka teisiti kujundada, kui korraldada sundvõõrandamist, milletaolist pole peale kolhoosiaega Eestis olnud. Kinni läheb 300 apteeki, proviisorid suudavad asemele tekitada vaid 27 , tööta jääb sadu inimesi, kaasaarvatud needsamad proviisorid, kes kõik neis apteekides, mis praegu on meile avatud, töötavad. Teise aprilli hommikul ootab neid koondamisteade, hulk inimesi läheb jälle ära Soome...Ravimite kättesaadavus väheneb, teenuse kavaliteet langeb. EKRE ei ole seisnud mitte mingite kontsernide eest vaid meie soov oli, et kõik eesti inimesed võiksid sama mugavalt ja kiirelt oma rohud kätte saada, kui siiani. Ma ennustan, et hiljemalt poole aasta pärast on proviisorite koda sotsministeeriumi ukse taga ja nõuab riiklikku dotatsiooni elutähtsa teenuse tagamiseks, sest nemad ilma toime ei tule. Ma lihtsalt ei saa aru, miks oli vaja see toimiv süsteem lammutada. Proviisoritest saavad mõned endale head rendipinnad, kehvemad, mida ketid on käibe pealt saanud senini kenasti lahti hoida, lähevad kinni, maapiirkondades, kus käive niigi väike, ei hakka keegi apteeke pidama....Ma olen täiesti veendunud, et apteegiteenus ei oleks pidanud olema see koht, kus klassivõitlust pidama hakata.....

    VastaKustuta
    Vastused

    

    Neeme Sihv26. detsember 2019 05:05

    Kahjuks ma enam kommentaare ei suutnud leida, sp ei saa ka edasist arutelu kopeerida. Kuid see näitab KUI väga eluvõõralt teevad poliitikud otsuseid! See, kui räägitakse mõne osapoolega, sealt kettide poolt, on liiga vähe, et asjadest aru saada. Aga uhkus ei luba ka kuulata, mida ütlevad kriitikud.
    
    Kuskohast aga sellised numbrid võeti ja arusaam, et apteekrid nõuavad peagi siis dotatsiooni.... Tule taevas appi!

    Vasta
20. 
    Neeme Sihv27. detsember 2019 09:11

    Jaurasin kahe ekrelasega pikalt. Paraku, nad osutuvadki selliseks nagu sageli hoiatatud! Ma kogu aeg soovisin uskuda, et ollaksegi teistsugused senistest erakondadest. Ei, kui batjushka ütleb ette, tormatakse sabas ja kaagutamine rohkem või vähem....
    
    Mina:
    Aegu tagasi uskusin juttu. Sest seni oli erakondade puhul tegelikult suurim mure see, et oldi üleolevad jpm. EKRE puhul jutt pani uskuma, et ollakse teistsugused. Nagu ma ise. Aga lahkusin erakonnast just seetõttu. Et suhtumine oli sama nagu siin. Selle eest paljud hoiatanud, et kui ekrelastele ei meeldi, siis tembeldavad sotsiks. Pimesi uskuvad jüngrid? Paljud usuvad, mina isegi täna veel mitte. Aga selle valdkonna vaidlused näidanud, et just sinna jõutakse. Konservatiiv peab olema eelkõige hooliv, kõiges. Aga siin seda ei ole. Koogutatakse saksa kontsernide ja Linnamäe ees. Isamaa tümitas hiljuti EKRE-t ga EKRE ikka toetab Sibula suguseid aferiste?
    Õppige tuvastama ja eristama! Neid, kes püüavad aidata, ka kriitika kaudu, kuid kes teadagi ei nõustu aferistliku suhtumisega. Ja apteegindus, nagu ka transport, on minu jaoks kogu elu. Ning jagan neist asjust rohkem absoluutsest enamusest. Põhjani.
    Kui aga soovite, et EKRE maine kuidagigi püsiks, parem ärge kommenteerigegi selliseid teemasid. Sest vaikides loevad neid paljud. Nad ei nõustu EKRE-ga, aga näevad, kuidas te käitute. Ja pettumused on kerged tulema.....
    Edu hoolivale konservatismile!

    Vasta
21. 
    Neeme Sihv27. detsember 2019 09:13

    Ekrelane:
    Neeme Sihv, mine vali oma "ülitarka ja rahvast hoolivat" Ossi, sotsid võimul, siis on kõik kõige paremas korras, muud siin rohkem öelda polegi!
    
    --------------------
    selle sain vastuseks siis kui ütlesin, et opositsioonis julgetakse tõtt rääkida, nagu ka sel teemal Oss on mokaotsast öelnud. Vahel rünnatakse tõega, aga ekrelased ei suuda eristada....

    Vasta
22. 
    Neeme Sihv2. jaanuar 2020 12:53

    Selle asemel, et valearusaamu muuta, kiidetakse takka? Üks näide kui valesti avalikkus asju mõistab. Ei lisandu ju ühtegi lüli?
    __________________
    EKRE poliitik:
    Väga õige seisukoht. Mina näen ka selle reformi tagajärjel hoopis ravimihindade tõusu, sest jaemüügile tuleb üks lüli juurde. Hulgifirmast ostes on võimalik saada ükskõik mis kaupa odavamalt. Egas proviisor ei hakka üle maailma omale ravimeid kokku ostma. See töö jääb ka edaspidi hulgifirmade kanda. Kasumit peab teenima nii hulgifirma kui ka proviisor - ettevõtja. Mis puutub proviisorite töö valdkonda siis sunniviisiliselt ei saa riik neid ümber asustada. Kui kohapealne proviiror apteeki üle võtta ei taha või ei saa majanduslikult siis läheb apteek kinni ja proviisor tööta....... .

    Vasta
    Vastused

    

    Neeme Sihv2. jaanuar 2020 12:54

    Ülihea näide, kuidas poliitik kommenteerib valijate lollitamiseks asju, millest mitte midagi ei jaga! MITTE ÜHTEGI LÜLI EI LISANDU! Kuidas saab nii teha nägu, et muretsetakse rahva pärast?

    Vasta
23. 
    Neeme Sihv30. jaanuar 2020 10:37

    Martin Helme FB:
    Riigikogus anti täna peamiselt meie saadikute poolt üle seaduseelnõu, mis muudab apteegrireformi nii, et apteekide massisulgemist ei tuleks. Lisaks sellele tahame teha turgu rohkem lahti ning luua võimalused tuua ravimeid sisse, minnes mööda Eesti hulgifirmadest, kes mitmeid olulisi rohtusid Eestisse praegu ei too. See toob kindlasti ka hinda alla.
    Me ei ole nõus, et ravimite kättesaadavus reformi järel väheneb ja apteegiteenuse kvaliteet langeb. Inimeste tervisega mängimine selle enesepettusega, et nii tehakse ära mõnele suurärimehele, pole meile vastuvõetav.
    Tänase päeva seisuga kaob aprillist Eestis kaks kolmandikku apteeke. Kuigi meile räägitakse, et see puudutab eelkõige suuri linnu, on karm tõde paraku see, et ei Tallinnas ega Tartus kao apteegid ära, maapiirkondades aga küll.
    Vaadake allolevat linki ja võtke kaardil välja ainult maa-apteegid. 69-st apteegist 55 läheb kinni. Lisame väikelinnad juurde kaardikihile ja 91-st apteegist 73 läheb kinni.
    Kui suurtes linnades on suured käibed ja peale kümnete apteekide sulgemist tuleb mingi aja jooksul tõenäoliselt osaliselt uusi asemele, siis väheneva elanikkonna ja väiksema ostujõuga maapiirkonnas ei hakka suletud apteegi asemele keegi midagi asutama. Lähevadki kinni ja kaovadki ära.
    Mul on raske uskuda, et riigikogu liikmed, kes peavad oma maapiirkonna valijale suletud apteegi kohta vastama, suudavad seda inimest lohutada ideoloogilise loosungiga, et aga vähemalt on nüüd mõnel hulgifirmal ka elu kibedamaks tehtud. Mis sest, et tegelikult ei ole, sest suurärimees on juba leidnud jokk-skeemid ja variisikud.
    
    Neeme Sihv Tänud tõestamise eest, et midagi ei õpi ja tõestate, et maa-apteekide sulgemises saab olema suuresti Teie süü. Isamaa toetuseks?. Kuigi võiks ikka omal olla mõtlemisvõime olemas.
    2
    Muuda või kustuta
    Meeldib
    · Vasta · 8 h · Muudetud
    Peida 25 vastust
    Neeme Sihv
    Neeme Sihv Miks aga Martin Helme valijaid eksitab? Maa-apteekidest 55 läheb kinni? Kas rumalus? Või ikka meelega? Maal on sulgemise oht 10-15 apteegil, esialgu. Lisame väikelinnad ja arva tõesti kasvab väga tugevalt. Aga KOHTI, kus justkui ei jää ühtegi apteeki, on vaid paarikümne ringis!? Ehk et hirmutada numbritega, mis tegelikult tähendab vaid apteegituru ja konkurentsi korrastumist, on väga inetu! Ja kui natuke uurida, siis on enamusel puhkudel olemas proviisorid, kes ka uue apteegi teeks, aga neil puudub kindlustunne, et neil on MÕTTEKAS neid teha!
    Muuda või kustuta
    Meeldib
    · Vasta · 1m
    Tony Soodla
    Tony Soodla Neeme Sihv kuule sa ikka annad aru endale millise valitsuse tehtud see “apteegireform” oli v? ��
    11
    Peida see või teata sellest
    Meeldib
    · Vasta · 8 h
    Neeme Sihv
    Neeme Sihv Väga hästi annan, kuid saan aka aru, et see on imekombel hea plaan. See, et hulgifirmad kõveraid teid kasutavad ja varuvariandid olema, on valitsuse vilets töö! Ravimite müük aga bensukates jm tähendab seda, et maa-apteekide käive langeb katastroofiliselt ja vaid retseptiravamite müügi toel ellu ei jääda!
    Ning kuskohast Helme võtab selle, et maa-apteekidest reformi tõttu 55 kinni pannakse? See on ju jura? Jah, on olemas kohti, kus tuleb proviisoreid toetada uute avamisel, kuid samas on ka selge, et isegi väikelinnades on apteeke liiga palju ja see solgib konkurentsi, mitte ei tekita seda! Nagu on jura see, et keegi ei hakka apteeke asutama!
    2
    Muuda või kustuta
    Meeldib
    · Vasta · 8 h
    Neeme Sihv
    Neeme Sihv Näiteks Avinurme peaks kinni minema, aga on olemas juba see, kes seal uuesti avab. Ja nii ka mujal. Vaid valitsus koos Helmega on see, kes ei anna neile kindlustunnet, et ON MÕTET apteeki avada!
    1
    Muuda või kustuta
    Meeldib
    · Vasta · 8 h
    Sirje Esnar
    Sirje Esnar Neeme Sihv aga esita oma targad ettepanekud siis otse sinna
    
    

    Vasta
    Vastused

    

    Neeme Sihv30. jaanuar 2020 10:38

    Neeme Sihv Ekrelased on ammu kursis nende väidetega, aga Isamaa suur eesmärk on vist nii suur, et vaja on neil sabas joosta. Ning selle jaoks, et end kurssi viia on olemas Proviisorite Koda. Apteekrite ühendus seega, mitte hulgimüüja sülekoerad!
    Kui aga tarku ja teadlikke väiteid ei suudeta analüüsida, siis näitab see paljutki.
    1
    Muuda või kustuta
    Meeldib
    · Vasta · 8 h
    Anne Raudsaar
    Anne Raudsaar Ka minu apteeki, mida üsna tihti külastan. On Elvas üks vanimaid olnud, samuti sulgemise ohus!
    2
    Peida see või teata sellest
    Meeldib
    · Vasta · 8 h
    Neeme Sihv
    Neeme Sihv Anne Raudsaar ja mitu apteeki vastavad Elvas täna nõuetele? 4, seega pole mingit põhjust muretsemiseks. Ehk vaid see meenub, et nende apteekide töötajate palgad võivad kasvada.
    1
    Muuda või kustuta
    Meeldib
    · Vasta · 8 h
    Andres Teder
    Andres Teder Et kui reform, mis sulgeks kindlasti apteeke (on see üks, kaks või 55) peatada, siis sulguvad ikkagist need apteegid? Ja kuidas nt. see idee: "Kehtetuks on kavas tunnistada punkt, mille kohaselt apteeki võib ravimeid hankida ainult ravimite tootmise või ravimite hulgimüügi tegevusloa omajale kuuluvast ettevõttest või teisest apteegist. Muudatuse tulemusena võib ravimeid osta ka otse tootjalt või välismaiselt hulgimüüjalt." aitab hulgimüüjatel, kelle vastu see apteegireform väidetavalt suunatud on, mõjuvõimu suurendada - vastupidi, väheneb hoopis ju.
    1
    Peida see või teata sellest
    Meeldib
    · Vasta · 7 h · Muudetud
    Neeme Sihv
    Neeme Sihv Mismoodi üks apteek ostaks ravimeid otse tootjalt või välismaiselt hulgimüüjalt? Et siis tootja saadab igal tellimisel igasse apteeki mõned purgid tablette või?
    1
    Muuda või kustuta
    Meeldib
    · Vasta · 7 h
    Tony Soodla
    Tony Soodla Neeme Sihv et liiga palju apteeke "solgib konkurentsi"? Mis koolis sa majandust õppisid? 😜
    1
    Peida see või teata sellest
    Meeldib
    · Vasta · 7 h
    Neeme Sihv
    Neeme Sihv Tony Soodla Õppida nägema võib apteekides või hulgilaos sees olles. Mine toast välja ja vaata natuke apteekides ringi. Paljudes ketiapteekides on kümnete tuhandete eurode eest ravimeid, suur pind ja kliente vähe. Õpi ise veidi majandust ja mõtle, kas käive on oluline faktor? Või kui apteek tehakse vaid selleks teise kõrvale, et natukene kliente ära meelitada ja samas maksta üüratuid ruumide renditasusid? Kus siin see mõttekus on?
    Muuda või kustuta
    Meeldib
    · Vasta · 7 h
    Tony Soodla
    Tony Soodla Neeme Sihv millega neid kliente siis meelitatakse? Hindade või mugavusega?
    Kas see ei olegi mitte konkurents?
    Ja mks puutuvad siia renditasud? 🤔
    Peida see või teata sellest
    Meeldib
    · Vasta · 7 h
    Neeme Sihv
    Neeme Sihv Tony Soodla See ei ole tõesti konkurents vaid selle tapmine. Ja kas oskad ka mõnele küsimusele vastata? Näiteks, kas ülikõrged rendihinnad ei mõjuta mitte palgataset näiteks? Ja küsisin ka selle kohta, mida käive tähendab?
    Kliente meelitatakse kampaaniatega ja näiliselt heade hindadega. Kallite mitteravimite ehk toidulisandite müümisega natuke odavamalt!

    

    Neeme Sihv30. jaanuar 2020 10:41

    Neeme Sihv Aga nagu näha, siis EKRE mõistmatus ulatub juba aastate taha ja tarkust ei tule ka aastatega! Nad mainivad, et mingeid põhjuseid reformiks ei olnudki, saamata aru, et tegelikult solkis apteegituru ära asukohapiirangute kaotamine aastaid tagasi ja SIIS tulidki turule need apteegid (eelkõige kaubanduskeskustes mitu tükki ja teiste apteekide vahetus naabruses, kuigi vajadust selleks polnud!), mis nüüd justkui kaduma peaks. Kusjuures tekkisid isegi apteegid, mis olid välisturistidele mõeldud ja samal ajal nii mõneski vajalikus kohas need kinni pandi. See näitab, et kettide jaoks ei ole tegu TERVISHOIUTEENUSE VAID PUHTALT ÄRIGA! Ehk et EKRE ja ka Jaanus Karilaid on valmis selle turu solkimise "õigeks mõistma", Isamaast ja Tõnis Mölderist rääkimata? Eesti Rahva Eest, nagu siingi kaanepilt ütleb? Või ikkagi ärimeeste eest?
    Tegelikult on tegu sotsminni tegemata tööga ja ka EKRE laiskusega, kes ei püüdnudki valdkonda süveneda, vaid "omast tarkusest" hakkas asju ette kujutama ja nägema!
    https://www.err.ee/.../nii-ekre-kui-sde-andsid-sisse-oma...
    Muuda või kustuta
    Nii EKRE kui SDE andsid sisse oma eelnõu apteegireformi muutmiseks
    ERR.EE
    Nii EKRE kui SDE andsid sisse oma eelnõu apteegireformi muutmiseks
    Nii EKRE kui SDE andsid sisse oma eelnõu apteegireformi muutmiseks
    Meeldib
    · Vasta · Eemalda eelvaade · 3 h
    Monika Helme
    Monika Helme Neeme abikaasa on proviisor ja peab apteeki. Sellest siis ka tema vastavasisulised sõnavõtud. Eks särgi ja ihu vahekorrad olegi siin teemas need, mis panevad seda proviisorapteekide reformi taevani kiitma. Mul pole proviisorapteekide vastu midagi, aga küll arvan ma, et riigikogu ei peaks seadusega häid rendipindu ümber jagama.
    1
    Peida see või teata sellest
    Meeldib
    · Vasta · 2 h
    Neeme Sihv
    Neeme Sihv Monika, ebatäpne, ei pea. Küll aga seetõttu tean sest maailmast enam-vähem kõike. Ning teadmiseks, minu jaoks pole minu rahakott mu jaoks kunagi tähtis olnud! Oluline on aga, et rahva ja ka inimese rahakotti poliitikud oluliseks peaks, mitte ei koogutaks vaid suurettevõtete suunas. Nii sellega lood ongi!
    On lihtsalt inimesi, kes enda heaolu ei pea olulisimaks ja seisavad teiste eest!
    1
    Muuda või kustuta
    Meeldib
    · Vasta · 2 h
    Allan Magi
    Allan Magi Neeme Sihv ....saame suurepäraselt aru sinu õiglasest klassivihast kantud vahutamisest,tubli,üks õige marksist peabki raevukalt rahva heaolu eest seisma ja kui loll rahvas ei taha sellest aru saada,et apteekide sulgemine on nende enda huvides,siis on see lolli rahva isiklik tragöödia.
    

    

    Neeme Sihv30. jaanuar 2020 10:41

    Selline tekst FB-st
    Liberaalse Äripäeva puhul pole midagi imestada!
    --------------------
    EKRE ette võetud katset ravimiturgu liberaliseerida saame ainult kiita, kuid turg peaks olema veelgi vabam, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
    Äripäev tunnustab Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda (EKRE) initsiatiivi eest otsida lahendusi Eesti ravimituru liberaliseerimisel, mis kahtlemata peabki olema laiem eesmärk saavutamaks võimalikult vaba turgu, ausat konkurentsi, läbipaistvaid tingimusi ja võrdseid võimalusi ettevõtjatele ning ravimite kättesaadavust ja soodsamaid hindu tarbijale.
    Apteegireformi peatada üritanud eelnõu kukkus detsembris riigikogus läbi ja valitsusliidus pole siiani ühtset seisukohta. Reformi eesmärk on vertikaalse integratsiooni keelamine ehk ravimite jae- ja hulgimüügi lahutamine ning apteekide pidamise õiguse andmine ainult proviisoritele. Viis aastat tagasi ise apteekide omandireformi taga olnud Isamaa soovib, et reform tänavu esimesel aprillil ei jõustuks. Keskerakond on lõhki, ent reformi pooldaval sotsiaalminister Tanel Kiigel on piisavalt toetajaid. Mainitud hääletusel jäi seitse keskerakondlast oma ministri selja taha.
    Ajakirjandusest on läbi jooksnud ravimiameti väide, et 489 Eesti apteegist 317 ei vasta 1. aprillil nõuetele ja peaks tegevuse lõpetama. Ravimimüüjad (suurärimees Margus Linnamäele ja tema vennale kuuluvad ettevõtted ning Tamro, kes kontrollivad suuremat osa turust) ja nende vaateid esindavad apteekide ühendused reageerisid mäletatavasti uste sulgemisega, et reformi peatada, pälvides avalikkuselt pigem negatiivse reaktsiooni. Sotsiaalministeerium tõenäoliselt ravimiameti kaudu aprillis erilist jõudu rakendama ei lähe, vaid proovib edasi liikuda Kiige kompromissina pakutud järkjärgulise ülemineku kaudu.
    Loe lisaks
    10. jaanuar 2020
    Et siis vaatame lihtsalt röövimist pealt?
    EKRE kavatseb aga juba täna esitada riigikogu menetlusse eelnõu, mis küll tühistaks omandipiirangu, kuid annaks haiglaapteekidele õiguse ravimeid müüa ning apteegid saaksid ka võimaluse osta ravimeid mujalt kui Eesti ravimite hulgimüüjatelt. Äripäeva meelest on see samm edasi, ent siin ei tohiks jääda poolele teele. Turu liberaliseerimisel tuleks need käsimüügiravimid, mille kasutamisel ei ole vaja arsti nõuandeid, lubada kauplustesse vabamüügile ja suurema konkurentsi tingimustes kaotada juurdehindluse piirangud.
    ETV "Pealtnägija" avaldatud materjalid näitasid mullu, et haiglate puhul valitseva konkurentsi tingimustes on ravimite hinnad märgatavalt soodsamad. Praegused monopoolsed hulgi- ja jaeturu valitsejad tuleb võtta järelevalveorganite terasema luubi alla. Mullu jõudsid avalikkuse ette kahtlused, et hulgimüüjad saavad ravimitootjatelt kickback'i ehk siis osa ostuhinnast tagastatakse ostjale. Siin on konkurentsiametil lai tööpõld.
    Apteegireformi puhul on avaldatud arvamust, et isegi vertikaalse integratsiooni otsene keeld ei muuda senist olukorda, sest ravimituru valitsejad leiavad ikkagi võimaluse juristide abil koostatud JOKK-skeemidega senist praktikat jätkata. Seda enam tuleb lootusi panna konkurentsi edendamisele kõigi võimalike vahenditega. EKRE eelnõus eeldatavalt selliseid vahendeid pakutakse. „Eesti on ikkagi vabadustele ja mitte piirangutele orienteeritud riik. Põhjendatud peavad olema piirangud ja mitte vabadused,“ ütles konkurentsiameti järelevalveosakonna juhataja Juhan Põldroos (ÕL

    Vasta
24. 
    Neeme Sihv30. jaanuar 2020 10:42

    Neeme Sihv Allan Magi , te olete juba piisavalt oma taipamatust tõestanud, ärge jätkuvalt sellist jora välja ajage, jätate väga rumala mulje kõigile.
    Aga samas arvavad mõned poliitikud tõesti, et rahvas on loll! ja näed, mõnikord leiab ka tõestust, et osalt nii ongi!
    Muuda või kustuta
    Meeldib
    · Vasta · 2 h
    Neeme Sihv
    Neeme Sihv Allan Magi , muide, paljudes asjades pean endiselt õigeks EKRE seisukohti, aga majandus transport ja keskkond on neil ülinõrgad. Ja muu hea nimel ei pea mingil juhul üksikuid halbu tegusid õigustama
    Muuda või kustuta
    Meeldib
    · Vasta · 1 h
    Neeme Sihv
    Neeme Sihv Monika Helme , muide kas see ihu ja särgi jutt tuleb kuidagi enda vaatevinklist? Ma eeldasin alati, et konservatiivid on need, kes eetilisi väärtusi ülimaks peavad? Kui nii, siis on ju üpris solvav kui süüdistatakse teisi millegi tegemises omakasu põhjal? Ma saan aga aru, et Isamaal on siin rahad taga, mis on siis EKRE-l selle asja taga? Lihtsalt peensuste mittetundmine valdkonnas?
    Muuda või kustuta
    Meeldib
    · Vasta · 53 min
    Anne Raudsaar
    Anne Raudsaar Neeme Sihv Pole kindel, et need neli vastavad nõuetele!
    Peida see või teata sellest
    Meeldib
    · Vasta · 36 min
    Neeme Sihv
    Neeme Sihv Vastavad2 apteeki.ja esialgselt on 2 apteegist küll ja küll. Kuid maailm tühja kohta ei salli ja kui vaja, tehakse ka uus apteek juurde. Muide, EKRE ettepanekus on üks hea asi ka, apteeginõue tervisekeskuses/haiglas. Kui nende asukoht vägagi hea, on lahendatud korraga kaks probleemi apteek heas kohas ja üksiti valveapteegi võimekusega.
    Vabandust, et esmalt 4 kohta kirjutasin.
    Muide, vähemate apteekide puhul on ka harvem vajaminevate ravimite kättesaadavus parem, sest need apteegid on jõulisemad
    Muuda või kustuta
    Meeldib
    · Vasta · 31 min · Muudetud
    Neeme Sihv
    Neeme Sihv Oluline aga teada, et ka apteekreid on erinevaid. Kuid üldjuhul eraapteekide omanikud eetilisemad kui palgalised ketis. Seda näitavad ka hinnaerinevused. Kett röövib maksimaalselt ja soodused on vaid näilised. Tahate meenutada savisaare aega ja "eetikat"?
    Seesama firma, kes täna apteegiinfo.ee oma hindu varjab. Muide, seal portaalis Linnamäe apteeke ei ole üldse!
    http://eestimaablogi2.blogspot.com/.../pensionilisa...
    Muuda või kustuta
    Pensionilisa Euroapteegi moodi
    EESTIMAABLOGI2.BLOGSPOT.COM
    Pensionilisa Euroapteegi moodi
    Pensionilisa Euroapteegi moodi
    

    Vasta
25. 
    Neeme Sihv4. veebruar 2020 03:08

    Protsessist:
    
    Mark Muru Mind huvitab argumentatsioon apteekide õiguse osas otse tootjailt ravimeid osta. Eelkõige mis selle vastuargumendid on. Kardetakse seda kaudu "emm-emm-essitamisi" ja libaravimeid ?
    Kustuta või peida
    Meeldib
    · Vasta · 2 h · Muudetud
    Peida 15 vastust
    Neeme Sihv
    Neeme Sihv Mark, see on keeruline ja bürokraatlik ning ükski tootja ei hakka apteekidesse kaupu tarnima. V. a. ehk Mesipuu talu taruvaik....
    Muuda või kustuta
    Meeldib
    · Vasta · 1 h
    Neeme Sihv
    Neeme Sihv Küll aga peab tulevikus hulgimüük pingutama, et TEMALT ostetaks ja s.t. juba hinnalangust. Ehk tõelist konkurentsi.
    Muuda või kustuta
    Meeldib
    · Vasta · 1 h
    Mark MuruPraegu aktiivne
    Mark Muru Neeme Sihv , keeruline ja bürokraatlik ei tähenda veel et keelatud peaks olema. Ravimiameti kooskõlastused seavad piirid ju igal juhul. Hea näide on meretööstus: viimatine masu korrigeeris väga tugevalt tarneahelaid. Sealt lõigati vahemehi ära niikui loogu ja meiesugused väiketootjad hakkasid komponente ja materjale ostma otse nende tootjatelt. Kusjuures kui varasemalt olid minimaalsed ostukogused, et tootja käest midagi saada, siis masu korrigeeris neidki: osta kasvõi üks mutter, no problem.
    Kustuta või peida
    Meeldib
    · Vasta · 1 h
    Neeme Sihv
    Neeme Sihv Mark Muru veel kord - tootjate jaoks meie turg nii tilluke, et nemad oma ladusid siia tegema ei hakka. Ja siis peaks aoteegid võib olla päevas kümneud kaubaautosid teenindama
    Muuda või kustuta
    Meeldib
    · Vasta · 1 h
    Mark MuruPraegu aktiivne
    Mark Muru Ma pole selles transpordimures sugugi nii kindel. Ravimid on sellised pisiasjad mis saaksid ehk kulgeda osakoormas või lausa pakiautomaadis olenevalt millega tegu. Ma olen netiapteegist tellinud, toimib. Miks ta väikeapteegi varustusahelana ei peaks toimima ja miks peaks kangesti eraldi autoga vedama?

    Vasta
    Vastused

    

    Neeme Sihv4. veebruar 2020 03:08

    Neeme Sihv Ära võrdle eraisiku tellimist apteegitellimusega, püha taevas. Sa lähed ikka päris rappa. Ainupksi kauba tellija peab siis apteegis tohutu lisatöö tegema.
    Mõtle parem ravifirmade arvule. See ei ole pudupoe maailm. Ja kujutad ette, et hakatakse lennukiga kaupa tooma või?
    Muuda või kustuta
    Meeldib
    · Vasta · 1 h
    Mark MuruPraegu aktiivne
    Mark Muru Neeme, ma viitasin oma ravimilogistika kogemusele ainult selleks, et osundada võimalusele. Mis puudtab väikeettevõttes tellimuste korraldamist, siis seda tunnen ju hästi nii tootmise kui ka kaubanduse poolt. Apteek on kaubandus. Ma ei näe küll probleemi. Pigem võib olla et lisakilomeetreid toovad regionaalsed kesklaod aga ilmselt pole seal siiski erku vahet - muu logistika on ju samuti tänapäeval terminalipõhine. Ja mis see mistahes valdkonna keskladu muud on kui üks kaubaterminal
    Kustuta või peida
    Meeldib
    · Vasta · 1 h · Muudetud
    Neeme Sihv
    Neeme Sihv Mark, siis tule kaupa vastu võtma ja ma näitan sulle. Vähe sellest, kas arvad, et tootjad tagavad kõik ja palju lisainimesi tööle võtta? Hulgitellimuse asemel tuhanded pisitellimused? Et siis tagasi pisikaubanduse juurde, et hinnad kasvaks?
    Ma võtan igapäevaselt kaupa ja iga päev nöen kuidas mõtlematu tellimine KORDADES tööaega kasvatab. Ja seda kõigil sellistel puhkudel - tootjal, vahendajal, apteegil, haiglate ja hooldekodudel.
    Aga nii na ei imestagi su juttu lugedes, et ebaefektiivsust on meil .... hulgi....
    Muuda või kustuta
    Meeldib
    · Vasta · 26 min
    Mark MuruPraegu aktiivne
    Mark Muru Arusaadav. Seleta mulle palun nüüd ära kuidas on see efektiivsem kui ühe jaotuslao jagame kaheks jaotuslaoks millest ühes on ainult arvimid ja teises misiganes : niidid, nõelad, paadimootorid, kaevandusekskavaatori rattalaagrid, mähkmed, kosmeetika,jne?
    Kustuta või peida
    Meeldib
    · Vasta · 20 min · Muudetud
    Neeme Sihv
    Neeme Sihv Kes on plaaninud neid laiali jagada? Mis eeldus see on? Hulgilaod jäävad samal arvul alles ja pole kindel, kas uusi tekib.
    Üldiselt aga olen harjunud, et kui ka räägid KORDADEST siis see jõuab vähestele kohale. Nt ühes hulgilaos üle 15 aasta tagasi rääkisin mida vaja teha. Ja alles nüüd ühe VÄGA OLULISE muudatuseni jõuti mullu! 15 aastat lasti samamoodi edasi. Ja muud asjad siiani muutmata.
    Aga samas näen ka seda, et kui mingis nüansis jõutakse kasvõi 10% ulatuses selleni mis vaja, siis töökiirus kasvab tunduvalt rohkem!
    Kui ikka ise protsessis ei veenduta, mis ja kuidas, siis ei teki ka muutusi.

    

    Neeme Sihv4. veebruar 2020 03:09

    Mark Muru No sa viitasid jaemüüjate pisitellimuste koostamise suurele töömahule. Mina küsisin et kas midagi muutub kui jaotus tehakse ära kohe kasvõi kõige esimeses kesklaos näiteks robotiseeritult või on mõistlikum siis kaubamassi liigutada kesklaost hulgilattu ja sealt edasi jaemüüjatele? kas üks vaheaste vahele panna koos kuludega on efektiivsem kui see vahele jätta?
    Kustuta või peida
    Meeldib
    · Vasta · 13 min
    Mark MuruPraegu aktiivne
    Mark Muru https://www.youtube.com/watch?v=mJlKefjEIvo
    Kustuta või peida
    KNAPP AG – KNAPP-Store (High storage density, low storage location costs)
    YOUTUBE.COM
    KNAPP AG – KNAPP-Store (High storage density, low storage…
    KNAPP AG – KNAPP-Store (High storage density, low storage location costs)
    Meeldib
    · Vasta · 11 min
    Neeme Sihv
    Neeme Sihv Hulgilattu koguneb sadade tootjate kaup. Tõesti arvad, et need sajad peaks kõik omi pakikesi saatma? Nalja teed või tõsiselt räägid?
    Muuda või kustuta
    Meeldib
    · Vasta · 10 min
    Mark MuruPraegu aktiivne
    Mark Muru Ma räägin , et pole eriti vahet kuskohas see pakike tekib. Teekonna alguses või lõpus. Protsessi läbimiseks tehakse samad tegevused ära ikka. Võrdle postiga, seal liiguvad sajad kirjakesed ja pakikesed.
    Kustuta või peida
    Meeldib
    · Vasta · 5 min
    Neeme Sihv
    Neeme Sihv Vahe on pakikese suurustes. Nii et süvene uuesti. Kusjuures hulgis pannakse kokku taas suuremad pakikesed, mitte ei viida kõike ükshaaval laiali! Tootja esinduse auto asendub hulgifirma autoga, siit saab edasi mõelda...

    Vasta
26. 
    Neeme Sihv6. veebruar 2020 06:53

    Esimene Stuudio saates oli Taavi Rõivas oma ümmarguse jutuga selge selgrootuse näide ning on karta, et aferistide toel (erinevatest erakondadest) võib ka EKRE eelnõu läbi minna.
    
    Ometi selles saates oli Raivo Aeg ja eriti Martin Helme jutt absoluutselt asjatundmatute inimeste oma! Uskumatu, et nii jõutakse ka ministriametini? Ja nagu aru saada, sis Helme ei võta ühestki asjast õppust - mis kangekaelsusest pähe võetud, seda jätkatakse ja ülejäänud EKRE poliitikud (peale Ernitsa ehk) koogutavad kaasa!
    Mõned mõtted sellest saate vaatamisest veel:
    
    Esimene Stuudio.
    Alustuseks Kiik ja Sikkut - mõistlikud selgitused. Ja siis põrutab Aeg:, et reformi loomine tollal väideti olevat Linnama huvides! What? Vähe sellest, pirn veel ees - täna olevat selge, et näha on, muudatus ei tööta! Kuidas see näha on? Ravimite kättesaadavus jõudvat katastroofini!
    Martin Helme sõnutsi kolmandikus Eestis kaob kodulähedane apteek ära mis RÄIGE VALE!? Ravimiametil olevatki väljatöötaja ja kaitsja (Kiik vahele: "ei vasta tõele", Helme: "ükskama"....) ja et nüüd järsku olla selge, et reform on vale...
    Kuskohast Helme selle jora võtab? Rumalusest või teadlikult valetab?
    Kiik mainis põhilist: proviisorid vajavad kindlust! Ka ketid, et saaks müüa maha, Helme joriseb, et kellelegi pol müüa. Kiigel õigus, on küll. Ja ega tegelikult proviisor valib, kas tahab osta.
    Muuda või kustuta
    Meeldib
    Aeg on nagu Totu kuult. Õiguskindlus olla olemas. Ja näe, proviisirid viie aasta jooksul pole tahtnud apteeke luua ja ketid pole phtegi ka kinni pannud... taevas küll, Pontsu oli ka targem! Sellised majandusinimesed meil eesotsas? Räägib ka konkurentsoametist, aga see jutt näitab, et mees ei jaga üldse matsu! Nojah, eks erakonna rahastus ole tõukavaks jõuks....
    Paraku peab ka Sikkuti pikema jutu puhul ütlema, et tõene jutt.Taanis 100 000 elaniku kohta 8, Rootsis 14, meil 38 apteeki. Ja kõik ebamõistlikud kulud maksad kinni sina, patsient!
    Helme aga ajab täielikku soga!!! Tule taevas appi! Ta ei saa vist tõesti targemate jutust aru! Argumendid ei ole, Helme enda jutt on seekord tõsiselt väärastunud!
    Muuda või kustuta
    Helme jätkab peale Rõivase juttu (tõetera) ikka oma kahest kuust. Kiik aga selgitab lähemalt, kuigi veidi rabistades. Ja absoluutselt õigesti argumenteerides.
    Aeg samuti jätkab vee sogamist ja demagoogias on ta Isamaa tipp! Rääkida idiootsust, et proviisoritel oli 5 aastat aega apteeke teha.... sõna otseses mõttes siin oleks juba RAVIasutuste abi vaja, sest sellist juttu ei saa ju täie mõistuse juures ajada!!!???
    Muuda või kustuta
    Meeldib
    
    Väheseid kordi, kui ma sotsidega nõus olen. Just valitsuse loiduse tõttu, peab MAA-apteekidele andma varuaega.
    EKRE jaoks JOKK ei ole OK, eks? Nüüd ütlete, et ketid teevad JOKK skeemi? Miks valitsus lubab seda ja käega lööb?

    Vasta
    Vastused

    

    Neeme Sihv6. veebruar 2020 06:54

    Rumalus ja/või müüdavus on alati ohtlik! Millest lähtuvad need riigikogulased, kes apteegireformi nässu võivad keerata? Seda teab vaid jumal taevas.....
    
    https://www.err.ee/1032155/analuus-ekre-eelnou-otsib-parlamendis-toetust

    Vasta
27. 
    Neeme Sihv13. veebruar 2020 10:55

    Eile Ossinovski ja Tõnis Mölder saates Esimene Stuudio. Mölder ei suutnud millegagi üllatada. Koos Helme, Aegi, Sibula jmt ühte punti siduda ja....
    Tuleb välja, et aferistid ühed hullemad ja ohtlikumad tegelased üldse!? Kommisin saate käigus:
    
    Neeme Sihv Ossinovskil õige märkus, et põhiseadusvastasust pole ja midagi hulgidel nõuda pole.
    Muide, toidulisandite puhul pragusel ajal hulgid tõstavad pidevalt hindu. Inimesesõbralikud ärimehed Linnamäega eesotsas?
    2
    Muuda või kustuta
    Meeldib
    · Vasta · 22 h
    Neeme Sihv
    Neeme Sihv Ohoh, Mölder peksab nagu Titaniku sõukruvi segast! Täna on hinnad soodsamad just proviisorapteekides ja nagu ütlesin, hulgid kühveldavad hetkel toidulisandite hindugi üles.
    Jutt aga, et tekib uus lüli, proviisorist ahne kasumiõgard, on vaid tüestuseks sellest, et just Mölder on koos Priit Sibulaga teema suurimad demagoogid.
    Muide, juurdehindlus vüiks täna isegi väiksem olla, kui apteeke oleks poole vähem, kettide kulud kõvasti väiksemad ja efektiivsus kõrgem, aga ärikate ahnus ja rumalus ei lase sel sündida! Kuni ketid on kasvõi mahviakombel apteekide omanike ringus, on ahnuse eeskuju suurim
    3
    Muuda või kustuta
    Meeldib
    · Vasta · 22 h
    Neeme Sihv
    Neeme Sihv Ossinovski toob välja, et olulisim on hulgide tegeliku konkurentsi tekkimine ja viitab sellele, et Riigikohus samale asjale viidanud. Märgib ka õigesti, et Mölder pole siiani aru saanud. Just, nagu Sibul, Aeg, Helme jt.
    Mölder pobiseb vahele, et siiani pole hulgisid juurde tekkinud. Tõepoolest, nagu gotlandi käi....
    Ossinovski opositsioonis, sp nii õiget juttu räägibki. Mölder aga ka järgmisega tõestab, et ei jaga matsu või lihtsalt koogutab kellegi ees. Konkurentsiamet ju ei mõusta, et apteegid ei kuulu konkurentsiettevõtete hulka. Huvitav, et meil nii palju tipp-poliitikuid, kes kas rahapuu all sitsivad või on lihtsalt pururumalad???
    Ohjah, aitab küll, sellised peaks küll kuhugi per.... noh, perifeeriasse saatma...
    5
    Muuda või kustuta
    Meeldib
    · Vasta · 22 h · Muudetud
    Neeme Sihv
    Neeme Sihv Ja nii ongi - Isamaa jätkuvalt nuusutab raha lõhna või lihtsalt ei saa majandusest aru! Jutt on aga rumal nii või naa! Ehk et Raivo Aegil endal pole arusaama. Aga sellega juba harjunud. Isamaa teeb oma margi täis ja tekitab kahtlusi ka pensionireformis.
    https://www.err.ee/.../aeg-apteekide-omandipiirangud-on...
    Muuda või kustuta
    Aeg: apteekide omandipiirangud on algusest peale põhjendamatud
    ERR.EE
    Aeg: apteekide omandipiirangud on algusest peale põhjendamatud
    

    Vasta
28. 
    Jānis Kristīne6. september 2021 13:33

    Blogi administraator eemaldas selle kommentaari.

    Vasta