Blogiarhiiv

laupäev, 30. oktoober 2021

Aug 2016 - HR planeering kinnitatud, kallid mängumaad ja raudteeülesõidul tulge autost välja.

 

Monday, August 1, 2016

Maavanem võttis vastu Riisipere-Rohuküla raudtee planeeringu.

Tore!


Foto: Ingrid H. Ingrid


Normaalsus tähendanuks seda, et valitsus istunuks maavalitsuse kukil juba. Et kohe teha otsus raudtee taastamise alustamisest, tähtaja Eesti Vabariigi 100. aastapäev! Paraku tuleb väikemeel veel istuda veidi ja oodata. Täpsemalt, natuke rohkem kui veidi.


Mõned puudused, mis on, on siin kirjas. Ometi poleks nende "parandamine" mingi probleem, kahjuks kuulatakse "eksperte" Elronist. Kuigi tänaseks pidanuks ka see juba selge olema, milline jutt on mõtestatud, milline mitte!

Aga ega ma oma seisukohtade kaitsmisest loobu, sest  tean, et mul õigus! 

Loodan edasi koos Teiega!

2 comments:

  1. Haapsalu facebookis kirjutab vist üks nöunikest su küsimustele vastuseks? Naerma ajab, kuigi tegemist on sulaselge lolliga. Aga köige rohkem mulle meeldis vastus nummer 6!

    Ja nii lihtne ongi sinu "küsimusi" ümber lükata...

    1. Jutt käib Läänemaast, siinsest rahvast ja siinsetest oludest. Seega need kõrvalised peaks välja jätma.
    2. Kuna see on seoses esimesega mis on täiesti ebaoluline sest tegemist on Läänemaaga, siis...
    3.Sama mis eelmise vastus.

    4. Siinkohal võiks küll võrdluseks võtta paljud teised maad ja piirkonnad, kus ka ei ole rongi, ja kus üritusi toimub ikka kõvasti suuremaid ja rohkem kui siin Läänemaal.

    5. Bussid, autod. Käivad, rongi pole, pole aga käidud saavad. Aga miks üldse käivad Läänemaalt väljas? Miks siin Läänemaal tööd pole? Aga vot äkki alustaks hoopis sellest, mitte rongiliikluse rajamisest? Või mis? Äkki looks siia töökohti? Ja vot äkki siis oleks nii et väljastpoolt tahetaks hoopis siia tulla, ja siis võibolla ükspäev tõesti oleks vajajaid nii palju et rong tõesti õigustaks end ära? Või mis?
    Seda ikka arvestad et vanemal ajal, kui ei olnud mootorsõidukeid nii nagu preagu... polnud nii nagu praegu... saad aru?

    6. Õpilased ja üliõpilased. Ohh... enamus koolides õpetatav on täielik jama... see esimene oluline punkt. Et miks peaks keegi jama õppima minema? Miks ei nähta ära et tegemist ongi jamaga?
    Aga see kõrvale jättes, ja arvestades praegust olukorda, siis rong aitaks noortel siit kergemini lahkuda. Rongi rajamine vabanduse peale "õpilased saavad kergemini liikuda", tähendaks et noortel oleks siit kergem lahkuda. Seda tahadki, et Läänemaa rahvast tühjaks voolaks?
    Nagu olen juba ka öelnud. Enne kui rongiliiklus rajada, peab selleks ehtne põhjus ja vajadus olema siin kohapeal olemas. Siin kohapeal ei ole sellist vajadust praegu olemas.

    7. Ebaoluline ja seos puudub. Seda enam et gümnaasiumitel on ühikad... just neile kes on kaugemalt. Tee iseendale olukord selgeks enne kui hakkad mingil teemal rääkima, muidu kaevad omale augu ja astud sisse ka (nagu oled päris korralikult juba teinud...).

    8. ??? Eks sa vist ise ei saa üldse aru et see küsimus on lihtsalt täiesti ehtsalt mõttetu. Ja selle küsimusega sa ise jätad arvestamata sellega mis tingimused peavad olema täidetud et rongiliiklus ennast õigustaks.

    9. Kas ise tead vastust? Peaksid vist teadma et ega ikka ei tea ju küll... Ja kas seda ei tea sa siis et rong ei jõua iga koju ukse ette... Või mis?

    10. Bussiga saab vedada täiesti kõiki keda vaja. Kui vaid enne arendaks olemasoleva bussiliikluse vastavaks, mitte ei hakkaks uut looma mille loomise jaoks tingimused tegelikult pole kaugeltki mitte täidetud.
    Enne kui luua uut, peab olemasoleva tegema nii heaks kui saab, ja kui siis jääb puudu, siis alles otsida ja rajada uusi viise juurde.

    "Praeguseks piisab"... Arvestades et Läänemaal pole preagu tingimusi mis õigustaks rongiliikluse rajamist, siis nii kaua kui neid tingimusi ei ole, nii kaua... noh, mis nii kaua on? Suudad õige vastuse iseenda jaoks välja võluda?

    Äkki arendaks enne Läänemaa eluolu nii heaks et tõesti on vaja rongiliiklust? Mitte et raisata ressurrse mõttetult millegi peale mida praegustes tingimustes vaja ei ole üldse.
    Alustada ei saa lõpust ega kuskilt vahepealt. Alustama peab algusest ja lõpupoole sammhaaval ehitama. Algus on tingimuste loomiseks vajaliku tekitamine. Siis tingimuste loomine. Ja siis alles, kui tingimused olemas, rongiliikluse rajamine.
    Praegu on tunduvalt tähtsamat mille peale energia suunasta, kui rongliikluse rajamine. Praegu on siin tunduvalt tähtsamat mille peab ära tegema. Ei saa alustada lõpust kui algust pole läbi teinud, rääkimata vahepealsest!

    Reply
  2. Tänud!

    Kuigi ma seal kommenteerisin ka natuke, siis niisugust asja tegelikult kommenteerida ei saagi. Sest see vastus oleks ebaeetilise sisuga.  Lausrumalust muidugi raske murda.
    Vabandan!

     

    *********************************************************************************

     

    Wednesday, August 3, 2016

    Mängumaa pilet on kallis?


    Siit saab sõita Vudilasse. 


    Olen mängumaade teemal juba kirjutanud.


    Muidugi pole teema nii lihtne, nagu (vanematele) näib. Ja muidugi on õigus teatud määral ka Lottemaa direktoril Jorgen Suminil - pigem on meie maksejõulisus väike, olgu siis mängumaadel, laatadel, kontserditel vm. Kas aga sama palju, kui on vahe Muumimaaga? Meil 17, Muumimaal 27 eurot? Meie keskmine palk on suhteliselt ikkagi palju väiksem?

    Kui lugeda aga Annika ja Viivika arvamusi, siis need on vist kaks äärmust. Üks ei saa kohe mitte midagi ja teine saab kogu raha eest? Üks ainult "viriseb" ja teine näeb vaid head? Eks siis tuleb kuldne kesktee leida. Isiklikult ma küll ei leia, et terve päev perega mängupargis 68 euro eest oleks palju. Kellegi jaoks on muidugi, aga nii keskmisena võttes siiski mitte. Soodsamalt võiks alati saada, ega ma selle vastu siiski vaidlegi. Küll aga rõhutaksin, et selle summa eest saada osa terve päeva suurest hulgast (mitte odavatest) atraktsioonidest, on päris kõva sõna!

    Küll aga peab mainima arusaamade suhtelisust. Tuuakse põhjenduseks, et ega pilet olegi kallis. Ehk tõesti.. Ja kuidas sa ikka teed kogupere mängumaal perepiletit? Et vanemad maksavad vähem? Või jätaks ühe vanema koju? Kuid Vudila lähtub atraktsioonide kasutamise võimalusest. Mõeldav. Kas aga siis saamata jäänud piletitulu tõttu ei tõsteta lastepileti hinda?
     Aga kui sa maksad parkimise eest (kas tõesti peab?) ja siis Lottemaal rongikesega sõitmise eest ja siis tõesti toidu-joogi eest, palju siis lõpuks kokku tuleb?

    Omamoodi naljakas on muidugi Sumina poolt toodud võrdlus Pärnu linnaga. 11 eurot, see on igal juhul kallis söök, ma küll ei tea, millised need teised hinnad on. Mõelge, kui kõik sooviks ribisid? Või et kas teised toidud on siis alla 10 euro ehk 9.90 klassist? Kui aga mõtled võrdlusele linnaga, siis kas selline võrdlus üldse kohane on? Äkki võrdleks Kuremaa järve äärse kohviku hindadega? Ma igatahes väga loodan, et seal on normaalset sööki ka 3-4 euro eest, mis oleks kohasem võrdlus. Sest kui rongisõit ja toit juurde lisada (joogid on ju ka üldiselt vägagi kallid asjad, küllap ka mänguparkides), siis palav suvine perepäev võib kokkuvõttes tõesti vägagi kulukaks kujuneda. Ei saa vaadata kulusid ühekaupa, vaid ikka kogusummas. Igast väikeste summade kogumikust kasvab lõpuks hiigelsuur arve. Ja nagu ütlesin, seda siis erinevate ürituste puhul. Näiteks nii suureks, et teist korda pere ei saa lihtsalt endale mängupargi külastust lubada. Mida see aga tulu koha pealt tähendab? Vähem külastajaid!

    Ja mis aitaks? Külastajate arvu kasvatamine? Kindlasti. Kui aga tulemine-olemine on kallis, siis arv ei kasva ju!? Järelikult tuleb otsida, milles põhjused ja välja mõelda lisateenimisvõimalusi. Täpsema arvamuse ütlemiseks peaks muidugi sõitma kohapeale vaatama. Ometi, artiklit lugedes tekkisid mõned mõtted.

    Esimesena muidugi see "ühekülgsus". On mängumaa ja kõik. Ehk õnnestuks leida mõni muugi rahateenimisvõimalus?  Kõik oleneb muidugi paljudest asjaoludest, aga mõeldes sellele, et mängumaale tullakse ka välismaalt, ehk peaks mõtlema võimalusele ka midagi müüa? Heakene küll ehk mitte ise, aga paigutada väravasse mõned kioskid? Või "rongi" algjaama ehk parklasse? Ning rentida need välja, näiteks käsitöö ja talukaupade müügiks? Teeäärsena selline kohtju ideaalne?
    Lisaks, leida võimalus parklas tagada ka karavanituristide vt parkiminseks? Mida rohkem peatujaid, seda rohkem kliente!?
    Majutus. Miks ei püüta ISE majutust pakkuda? Koostööpartnerid võivad ju olla kilomeetreid kaugemal, aga ise oleks ju tulusam? Mitte ainult külastajatele, aga (vaesemal ajal?) möödasõitjatele? Tõõtajad (remondimehed, koristajad jt) on ju olemas? Või siis ka külastajatele? Äkki oleks ka neid, kes võtaks kahepäevase paketi?
    Muidugi see KÕIK on ettevõtjate otsustada. Minu arust on aga lühinägelik teha midagi HEAD valmis ja siis jäädagi selle pealt "intresse" koguma.  Proovimatagi hindu alla lasta ja selle nimel midagi teha! Tõsi, uute atraktsioonide tekitamine on ka vaevanägemine ja kulu, see pigem eeldaks piletihinna tõusu! Õnneks seda vist väga pole juhtunud ja eks "jäämäe veealust osa" pea ka külastajad mõistma. 

    Muidugi, ma ise küsiks kohe, nii Vudila, Lottemaa, Vembu-Tembumaa jt käest: MIKS TE EI KASUTA ÄRA ÜHISTRANSPORTI?
    Lottemaa ükskõiksuses veendusin ise neile kirjutades, sama Vudilaga - ei mingit vastust! Ka Vembu-Tembumaale olen pakkunud ideed tagada rongiga tulijatele hinnasoodustus. See meelitaks! Muidugi on vaja vaeva rohkem näha, aga kas raha peab siis kergelt tulema? Kui ikka ise ei soovita külastajate arvu kasvatada, siis...pole ka loota, et saaks piletihinda langetada!? Oleks vähemalt huvigi üles näidatud, KOV-idega jt kokku saadud ning otsitud lahendusi!?
    Ootan neilt siiamaani vastuseid! Lihtsalt pobin, et buss ei tasu ennast ära, näitab, et liiga kergelt loodetakse asju sündivat. Et üleüldse teave bussi kohta (mis ka rongijaamast läbi põikab), inimesteni jõuaks, on vaja seda pidevalt meelde tuletada, kodulehe kuskil tagaukse juures olevat infot paljud ju tähele ei pane. Peab ikka teadma, mida ja kuidas teed.

    Selge on, et lahendusi on vaja otsida. Muidu on uute rajatiste ehitamine ja neile kulutamine pigem tupik. Sest ükskord, lähemas või kaugemas tulevikus käib pargi ülalpidamine üle jõu. Kliente ju ei lisandu!?

    Üks nüanss on veel. Planeerides RB-d, peaks üks selle kiirrongi peatus olema otse Lottemaa väravas! Nii et pered tuleks, väljuks rongist ja veedaks Lottemaal rohkem kui päeva. Koos majutuste ja ümbruskonna tutvumisega. Elektrirataste ja -autode laenutamisega. Koostöös Jõulumäega või kellegi teisega. Ja veel palju muuga. Vaid nii võib kohast kujuneda heade hindadega Lotteland, sarnaselt tuntud parkidele välismaal.

    Ja mina nii ei ütleks, kuigi teatud mõttes Sumina jutt õige.

    Sumina sõnul saaks hinna alla, kui kvaliteedi alla laseks. "Me müüme emotsiooni terveks eluks. Toitlustus on üks osa sellest, me ei saa teha nii, et tuled siia ja me pakume poolfabrikaate."

    Mina ütleks, et te müüte emotsiooni järgmise korrani! Nii, et emotsioon jääb, kuid ka soov uuesti tulla. Ja selleks on vaja (rahalisi) võimalusi. Nokk kinni, saba lahti?

    Ehk peaks Lottemaa omanikud muuhulgas mõtlema ka sellele, mida vanematele pakkuda? Ehk grillimiskohad, male, minigolf vm nagu on Vembu-Tembumaal?


    *******************

     Lottemaale rajatakse Mini-Leiutajateküla, kuhu tuleb nii maisipulkade masin, Oskari töökoda, Bruno maja, Lotte lennumasin kui ka Klausi reisikohver, lisaks parkla 450 autole ja 10 bussile. Igal aastal oodatakse ligi 60 000 külastajat, sealhulgas 12 000 välisturisti.

    2011.

    ********************

    Mõned arvamused Õhtulehe pläralast. Asjalikumad arvamused, mitte vinguvad ega õelutsevad.


    Veiko  /   15:18, 3. aug 2016

    Küsige endalt, mida selle 17 euro eest saab?
    1. Päev otsa kestev programm ja erinevad üritused igal pool- ja täistunnil (nende eest raha ei küsita).
    See tähendab 16 üritust + igas majas mingi kestev üritus (Oskari kuur, planetaarium jäneste maja, lennumasin jne.... ).
    2. Igas majas on diivanid ja voodid, kus lebosse saab visata. Seega vanemad saavad puhata.
    3. Lapsega aega veeta ja teha seda, mida laps soovib. Ühest päevast kusjuures ei piisa, kui vaadata asja läbi lapse silmade. Kui võtta nii, et "peab igale poole jõudma", siis lapsel ei ole huvitav. Väga tihti oli nii, et öeldi lapsele: "lähme nüüd sinna, lähme nüüd tänna, tule nüüd me ei jõua muidu". Tegelege hoopis lase soovidega ja teie päev on palju põnevam, kui ühest kohast teise jooksmine.
    Mängumaal on absoluutselt kõik atraktsioonid 8 tundi järjest tasuta. Kui jagada see summa atraktsioonide ja ürituste vahel ära, siis iga asi maksab alla euro. Minu arust see ei ole palju. Ja raha saab eelnevalt ka koguda, mitte ahhetada, et palju maksab. 100€ päeva eelarveks välja käia pole ju palju (sh söök), kui koguda 3 kuud näiteks.

    ah et lapsed on nagu lambad - hommikul lasen laudast välja, õhtul korjan tagasi  /   16:35, 3. aug 2016

    kui teil ei ole lastega koosviibimiseks aega, sis ärge lootke, et lastel tulevikus jääb aega teie jaoks

    Pia  /   12:42, 3. aug 2016

    Käisin lühikese vahega nii Lottemaal kui Vudilas. Lottemaal oli tõesti palju detaili ja maitsvad söögid KUID täiskasvanu pilet sama kallis kui lastel. Samuti nörritas parkimistasu ja tasuline rongisõit. Vudila hinnapoliitika aga sobis rohkem. Võrreldes Lottemaaga oli endalgi põnev. Kokkuvõttes läheb Vudilasse igaljuhul tagasi, Lottemaale siis kui sünnipäev neil ja lapsed kostümeeritult tasuta. Lottemaa piletihinna võrdlemine Muumimaaga on minu meelest aga kohatu - elatustase on ikka märksa erinev. Ma usun, et külastajaid oleks Lottemaal rohkem kui nad täiskasvanud saatjate hindasid langetaksid.



    Ingrid  /   09:47, 3. aug 2016

    Lottemaa on igati tore koht ning igat senti väärt. Tegevust ja uudistamist jagub terveks päevaks, laps ei tüdine, tegelased käivad rõõmsalt rahva seas ja suhtlevad kõigi soovijatega rollist välja tulemata. Minu lapsele väga meeldis ja juba koduteel küsis, et kas homme jälle tuleme. Järgmisel aastal läheme jälle.


    soovitus virisevale pereema Annikale  /   09:42, 3. aug 2016

    A sa Annika võta silmarõom sinna parki kaasa samal ajal kui laps mängib sul ka huvitav :D

    (näed, soovitus võtta silmarõõm kaasa, saab rohkem miinuseid kui plusse? Mida siis teha rahuldamiseks, et virisemist olla vähem?)

    :)  /   12:46, 3. aug 2016

    Mulle pole saatus veel lapsi andnud, aga kui ikkagi annab, siis mul ei tekiks lastega seoses kunagi tunnet, et öelda "see ei tasu ära" või et lapsega kuskile teemaparki minemine on minu jaoks igavlemine, sest mul pole seal midagi teha. Ma olen päris pikalt mõelnud põnevusega ja unistanud, et kui mul oleks laps, siis ma käiks iga nädalavahetus temaga koos sporti tegemas, käiksime näitustel, sellistes teemaparkides ja teeksime seal kõike koos, mis võimalik. Kummaline on minu jaoks see suhtumine, et viime lapsed teemaparki kohale ja vanemapoolne tegelemine sellega lõpeb. Lapsele on oluline, et pere teeb asju koos, et vanemad elaksid ka seda rõõmu läbi, kui ta Lottega pilti teeb ja tuleksid temaga koos pildile. Ma kahjuks ei usu, et need vingatsvanemad oma laste juuresolekul psotiivsemad on, ilmselt ongi pidevalt üks hädaldamine, selle asemel, et leida lahendusi. Kui pole majanduslikult võimalik Lottemaale minna, siis on võimalik lapsega palju muud toredat teha. Ja ei jääks ka aega vingumiseks.

    .kui ka kirjutad ilusasti, siis vastuseks saad......
    ..................:)-le.  /   13:46, 3. aug 2016
    KUI MUL OLEKS laps, siis ma... Aga mida Sa praegu, kuniks Sul last veel ei ole, teed? Käi siis seni üksinda kõigis neis kohtades. Paistab, et oled maj. kindlustatud inimene, kes eriti midagi teha ei viitsi ja siis arvad, et kui mul oleks laps, küll siis alles teeks. Tuhka Sa teeks! Parimal juhul saadaks teenija lapsega parki jalutama.
     Või ka mõni õelam sobiks? Või selline, mis näitab, et mõtlemises kriis ja mingeid häid mõtteid siit võtta ei ole. Aga selliseid kommentaare kahjuks jagub.
    dok  /   12:57, 3. aug 2016

    See Lottemaa ongi minu ja sinu raha eest ehitatud. Inimesed, kes kunagi sinna om ajalga ei tõsta või ei ole suutelised selle eest maksma on juba maksnud neile, kes selle koha valmis ehitasid.
    Ca 5 miljonit eurot andis riik EAS`i ja kohaliku omavalitsus läbi meie maksumaksjate raha neile.
    Nüüd lisaks kasseerivad piletirahana veel juurde. Tegelikult võiks peale külastust jupikese tasuta sellest kaasa tarima. Las siis remondivad teenitud pileti raha eest nii, et silm sinine.
    Business by Estonia. Ahvid makske!!

    Tom  /   13:26, 3. aug 2016

    "Ots otsaga kokku"? Whut? are you serious? Mis kuradi äri see selline on, kus kasumit ei tule? ise kah usuvad seda või? kyl võib olla nii, aga see tähendax et tegu oleks väga heade inimestega ja seda ma lihtsalt ei usu, et nad inimestele vaid meelerõõmu teha tahavad :DDDD Far from dat!
    *******

    Mida oleks Lottemaale jt meie mängumaadele üle võtta Lätist, Soomest ja mujalt? 
     
    ********************************************************
     
     

    Monday, August 8, 2016

    Raudteed tulebki ületada, autot lükates!



    See on ülimalt hea näide sellest, kuidas ametnik EI NÄE! Nii hea, et siin tuleb lihtsalt kogu tekst kopeerida, et seda täiega nautida!


    Õhtulehe arvamusküljel avaldati 02.08.16 seisukoht, et raudtee-ülekäigukoha ette paigaldatud tõkked on põhjuseks, miks inimesed rattaga rongi ette sõidavad. Kordagi pole aga mainitud raudtee-ülekäigukohale paigaldatud tõkete tegelikku otstarvet, sisaldades vaid jalgratturite harjumuseks saanud väärkogemust tõkete läbimisel.
    Kuna raudtee ületamine on juba olemuselt kordades ohtlikum kui sõidutee ületamine, siis on raudtee turvalise ületamise nõuded liiklejatele reguleeritud ka seadustega. Liiklusseadus kohustab jalgratturit ületama raudteed ülekäigukohas ratas käekõrval.
    Seaduseandja ja raudteetaristu ettevõtted nähes, et nii jalgratturid kui ka jalakäijad eiravad massiliselt ohutusnõudeid ja ületavad raudteed ülekäigukohal, pööramata mingit tähelepanu lähenevale rongile, tulid liiklejatele appi. Võeti kasutusele mujal maailmas ammu levinud ja praktikas ennast õigustanud tõkked, mis takistavad jalgratturitel ja jalakäijatel otsesuunas raudteele liikumist ning annavad inimestele teada, et siit edasi algab ohutsoon ja tuleb olla väga ettevaatlik. Ratturitele on tõkked piiriks, kust edasi minemiseks tuleb rattalt maha tulla ja ületada raudtee jalakäijana – ratas käekõrval.
    Kokkuvõttes on raudtee-ülekäigukoht vaid jalakäijatele ja kui ratturil on soov raudteed sõites ületada, võib ta seda teha raudtee-ülesõidukohal.
    Raudtee-ülekäigukohale hooga ja otsesuunas liikumine on tehtud võimalikult ebamugavaks – kuid seda selleks, et jalgratturid ja jalakäijad mugavustsoonist välja tuleksid, ohutusnõudeid täidaksid ja kogu tähelepanu pööraksid võimalikule rongi lähenemisele ning muule raudteest tulenevale ohule. 
    Rongi ei ole võimalik kiiresti peatada ja vedurijuht ei saa otsasõidu vältimiseks manöövreid teostada. Sestap tuleb endale teadvustada, et võime langetada otsuse ületada raudtee alles pärast seda, kui oleme veendunud, et rong ei ole lähenemas. Ohutuse tagamine tuleneb eelkõige meie langetatud otsustest ja kõikvõimalikud tehnilised lahendused on vaid abivahendid, mis aitavad turvaliselt sihtkohta jõuda.

    Tõsiselt müstiline! 

    Kui oled päris aus ja natuke emotsionaalselt, siis on juba ainuüksi nõue, et raudteed peab ületama, jalgratas käekõrval, sõna otseses mõttes ülimalt loll! Põhimõtteliselt samu asju vaieldi ka siis, kui oli jutuks ratturite liiklemine kõnniteel. Muidugi, leidub napakaid, kes kihutavad jalakäijate vahel, leidub neid, kes on omas mullis. Sama probleem on ka raudtee ülekäikudel. Aga rongi alla jäädakse enamasti hoopis seal, kus need paljukiidetud torutõkked olemas. Miks? Olen sellest varem kirjutanud. MKM aga tegeleb torupiirete nõuete kooskõlastamisega Brüsselis, selle asemel et õppida NÄGEMA!


    Muide, Tamo Vahemets on ülihästi kursis näiteks sellega, et Laagris on ohutusplakat paigutatud nii, et teatud punktis varjab rongi nägemise. On see normaalne?
    Nagu näete blogi piltidelt, on põhjused hoopis muus. OHTLIKES torutõketes ja nende OHTU TÕSTVAST valest paigaldusest!. Nähtavuse puudumisest ENNE torutõkkeid jms. Milles on siis probleem, et Tamo Vahemets, EVR palgal oleva inimesena, EI NÄE?

    Artiklis mainib ta, et torutõkked on paigutatud selleks, et takistada "otsejoones liikumist". Tõsi või? Äkki siis vaataks, kuidas need "takistavad"!?


    Tore ju? Torutõkked olemas, linnuke kirjas ja.... süüdistame teisi? Oma silmis palki ei näe? Ega näe ka jälgede järgi, et torutõketest sõidetakse OTSE mööda? Mis on nüüd siis ohtlikum?

    TORUTÕKKED PEAKS OLEMA TUNDUVALT SUUREMA VAHEGA JA KATMA ÜKSTEIST VÄHEM! SELLEKS, ET NENDE VAHEL SAAKS (SOOVI KORRAL) KA SÕITA JA OHUTULT! MITTE VAHTIDES, KUIDAS LÄBI PÄÄSEDA, OHUTULT, VAID MÕISTES, ET RAUDTEE ON EES NING TÄHELEPANU PEAB TERAVDAMA! SEE ON IGA INIMESE ENDA MURE!
    EHK NAGU AUTOR ÜTLES, KOGU TÄHELEPANU PÖÖRAKS RONGILE! MITTE KÕRVALISTELE ASJADELE!

    Puust ja punaseks!?

    Olen Eesti Raudteele ja ka OLE-le korduvalt tähelepanu juhtinud tegematajätmisetele ja valedele otsustele. Lootusetu! Jätkatakse raudkindlalt lolluste kursil, rääkimata sellest, et omi vigu tunnistada. Sellesama blogi postituse puhul tuleb meelde ka Raasiku ülesõidu fooride olematust nähtavusest. Muidugi, autojuht pidanuks ju autot käekõrval lükkama......


    Või tuletaks teist lugu meelde? Mitu aastat läheb aega, et õpitaks NÄGEMA?


    Küll on süüdi päike või veel sada asja. Aga mitte hoolimatus, silmade kinni pigistamine, ükskõiksus, oma toolist kinni hoidmine, demagoogia jms asjad!?
    Kas Tamo Vahemets või keegi teine MKM-st ja EVR-st on kunagi tunnistanud oma vigu ja eksimusi? Esimese pauguga ei tulegi meelde....

    Kui aga mõelda, kuidas on lahendatud asju mõistusega, siis võrrelge palun! Ja leidke 10 erinevust!?


    Vot nii!

    Ahjaa, signalisatsioonis ma seekord rääkima ei hakka. Eks ta oleks ka suur lisakulu, kuid paljudel ülekäikudel võiks see olla küll.....

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar