Kabli linnujaamas.

 

Eestis on üksikuid kohti, kus juba neile lähenedes tekib väga imelik tunne, ootusärevus ja taaskohtumisrõõm. Üks neist on Kabli. Asi pole ainult linnujaamas, kuigi viimased paar nädalat on tööl suitsupausi ajal meeletut igatsust tekitanud, kui näen, kuidas linnud on rändelainel. Ja Kablis on seda kõige põnevam jälgid, ise osaleda. Lisaks on siin ilusad majad ehk kodud, väike külapood, mererand ja väike metsarada, kus hea käia ja mõtiskleda.

Siinkandis ka uued majad on pigem arhailised ehk loomulikud ja kui ka päris maa-aed muutub samblaseks, siis seegi on fantastiline. Nagu ka kiviaiad.

Ostsin pirukaid, kohalikke ja ka muud. Siiski on linnujaamas öeldud, et pirukad head, aga lihapirukates liha vähemaks jäänud...
Aga külapoe toetamine on ülioluline. Nagu ka kohvik, mis siia minu üllatuseks kerkinud. Suur maja ja esimese suve külastajaid ei olnud ehk üleliia palju. Sissetöötamine aga võtabki siin aega ja on kahju, kui ka riik ei tee asju nii, et see toetaks maal kõike. Kas RB hakkab siia tooma palju külastajaid? Ei hakka! Sest see saab olema hõreda liiklusega ja asub siit kaugel, puhkajad aga tahaks, eriti lastega, ikka rannale võimalikult lähedale.

Majutust on siin vähe, üks kämpingute punt on vist lausa ühe omavalitsuse oma. Autoga reisijatel on lihtsam, sest ümbruskonnas on majutusi rohkem.

Väga sageli kohtab siin ka linnuhuvilisi teistest riikidest, seekord vist Inglismaalt. Ja nagu näha, on see nende jaoks alati täiuslik nauding.

Seekordne päev oli pigem vaiksepoolne, mingitel hetkedel oli vaid suurem pöialpoiste "saak". Ja siis on käed-jalad tegijatel tööd täis.

Eriti ilus on muidugi linnujaama majake, mis nüüdseks palkseinte asemel vooderdusega kaetud.

Alati lähen kohe üle vaatama rannalähedasi ja metsatukas asuvaid võrke. Ärge muretsege, asi pole nii hirmus kui ehk pildilt paistab - linnud võetakse kiiresti ja õrnalt võrgust välja, kaalutakse, määratakse sugu, vaadatakse "rasvasust" ja lastakse taas vabadusse.

Veejoonel oli natuke näha ka linavästrikuid, tülle ja kedagi rüdide hulgast. Liikusin vaikselt ja ega nad väga ennast ka häirida lasknud

Metsavõrgus oli mingil hetkel ka mõned porrid.

Metsaalune oli aga kohati vohamas võõrliigist enelasest ja mõnevõrra oli ka väikeseõielist lemmamaltsa. Võib ju rääkida loodusesse mittesekkumisest, aga eks metsaaluse looduslikumana toimimiseks õnneks need enelad ka maha trimmerdatakse.

Sirmikuid ei leidnud, küll aga vist (kollast?) kärbseseent.

Ja väiksemaid harisirmikuid siiski oli näha.

Nii see olemine minu jaoks siin on - mitmekordne võrkude ülevaatamine, kogu selle väikese matkaraja läbikäimine kuni Priivitsa ojani ja... väike kohvi pirukate kõrvale. Olid küll head pirukad ja saiakesed.

Maastik ehk biotoobid on sel väikselgi alal ju seinast seina ja seetõttu on iga samm põnev.

Tore, et ka Loodusmaja juures on kohviautomaat ning ehk väljas ka veekraan. Neid on kõikjal vaja võimalikult palju, ka käsipumbaga.

Õhtu poole kiskul küll korra ilusaks tumedaks taevas ja mõne minuti sai ka vihma, aga seejärel tuli välja hoopis päike.

Ööbima ma seekord ei jäänud, tahtsin Pärnusse tagasi sõita. Bussiliiklus on küll veidi hõredamaks jäänud. Aga ehk jõuan veel tagasi, ka Tolkuse rappa tahaks minna.