Blogiarhiiv

Esmaspäev, 25. oktoober 2021

Torutõkised raudteel. Nov 2013

 

Thursday, November 14, 2013

Torutõkised raudteel.

Torutõkised raudtee ülekäikudel seni kohati olemas ning aina lisandub. Ometi, kohati tunduvad need hoopiski ohtu kasvatavat, mitte vähendavad. Milles asi?

1. Majandusministeeriume teeb ümber süsteemi (mõõdud jm). Kas teeb asjalikult? Ei tea.
2. Tihtipeale on torutõkised paigaldatud kabinetis tehtud mõõtude ja jooniste järgi. Koha peal süsteem ei toimi. Kas poetakse alt läbi (lapsed), sõidetakse kõrvalt (ratturid, lapsevankritega, soome kelkudega) või ukerdatakse vahelt, unustades...rongi jälgimise!
3. Tõkised liigselt "katavad" teineteist. Ebamugav, tähelepanu kõrvalejuhtiv ning ohtlik -takerdumiste oht!
4. Tõkistest kõnnitee ääreni liiga kitsas vahe - ratastoolide, lapsevankrite jm kraavikaldumise oht!
5. Torude omavahelin kaugus väike, taas keeruline slaalomit "sõita" jne.
6. Tõkiste liigne lähedus rööbastele. Kitsekülas peale tõkke läbimist jääb vaid mõni samm rööbasteni! Paljudes teistes kohtades aga rööbasteelt lahkudes, kui on vaja hooletuse tõttu "kiirendada", nt rattaga, pole kuhugi sõita!
7. Kohati tõkete kõrvalt läbipääs avatud, puudub aed vm ning raudteele tullakse kõrvalt, tavaliselt suure hooga nii rataste kui rolleritega.

http://www.tartupostimees.ee/2596126/tartus-hukkus-rongilt-loogi-saanud-17-aastane-jalgrattur


vanaema

13.11.2013 23:37
olen sealsamas, paar ülekäiku edasi rongile ette astunud, rong tuleb linna ja võtab hoo maha, liugleb vabal käigul, ei kuule mittemidagi, kolin on minimaalne, linnasisesed rööpad on kokku keevitatud.

tulede meres ei pruukinud tuld näha

ülekäigu kohas puudub pidurdav "sikk-sakk" just sealt poolt - kust rattur tuli - kui ta ka viimasel hetkel rongi märkas - ei saanud ka eest lipsata - kuna vastaspool ülekäiku on jällegi "sikk-sakk"

...kaastunne


Kas nii ongi?

Kuidas tehakse meie ametnike armaada poolt nii lihtsa asja juures nii palju vigu?

Ütlen kohe ka selle ära, et Kitseküla, Aardla jmt ülekäigud vajaksid signalisatsiooni. Või saaks ohutust siiski tõsta odavamalt? Mõistusega?
Või kas ohtlikke tõkiseid ei tohiks ümber ehitada "paremaks ja ohutumaks" enne,kui ükskord mingi kabinetist tulnud muudatus kehtima hakkab? Miks MKM ja TJA ei tee kõikidel olemasolevatel katseid rataste, lapsevankrite ja ratastoolidega? Et mõista, milles on vead?

:::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::

15. 11. 10225

http://www.ohtuleht.ee/553702

Sellest artiklist saab paar asja selgemaks. Päris täpselt mul Aardla ülekäik silme ees pole,sest viimati sõitsin seal aastaid tagasi.

Eesti Raudtee kommunikatsioonijuht Liina Hallik ütleb, et sellel ülekäigukohal varem õnnetusi juhtunud pole. Metalltorud piiravad liikumist poolelt, kust ülekäigukohale lähenetakse otse. «Tõkete eesmärgiks on pidurdada liikumiskiirust. Teisel pool tõkked puuduvad, kuna seal toimub raudtee ületamine kas reisijate ooteplatvormilt või tõusva kaldtee kaudu 90kraadise nurga alt. Ehk siis kiirust tuleb niikuinii vähendada,» räägib Hallik, kes ise ilmselt Aardla ülekäiku ei tunne, sest seal pole teisel pool ühtegi kiirust vähendavat takistust.

Üks ammutuntud tõsiasi: Kui kommentaare annab mitteasjatundja, siis....usaldust selline firma ei tekita! 
Minu mäletamist mööda tullakse ikka ka teiselt poolt!? Ei tea, kas tollele Haavikule keegi asjatundja ka enne nõu andis? Ahjaa, kuuldavasti spetsialistid sealtki välja suremas.... Pigem peaks nõustuma, et asju võib paremini tunda hoopiski koolipoiss.

«See on tema igapäevane kodutee. Küllap muutus tähelepanematuks. Tuli hooga Tammelinna poolt, seal toru teel ees ei ole. Teisel pool raudteed on aga kohe siksaktoru. See on kõige ohtlikum variant. Toruta kihutanuks ta lihtsalt läbi. Kui torud oleksid kahel pool, siis pidanuks kohe aeglaselt sõitma. Praegu aga pidi ta enne siksakki hoo maha tõmbama ja ei jõudnud rongi eest ära,» seletab Karl Gustav.

Kelle või mille huvides on, et igal firmal omad Pressiesindajad? Selleks, et ametnik ise ei peaks valetama või kägu ajama? On see eetiline?


Vedurijuht Valeri rääkis, et kõige ohtlikumad on perroonid ja raudteeülekäigukohad, kus noortele meeldib koguneda ja aega veeta. Juba hulk aega tagasi märkis vedurijuht, et teda teevad murelikuks noored, kel on kõrvaklapid peas ja kapuuts üle kõrvade.
Vedurijuht Aleksei kardab ka platvormidel istuvate noorte ja platvormide all mängivate laste pärast. «Linnas, ma arvan, peaks raudteetsoonile aia ümber tegema, võib-olla siis ronitakse vähem raudteele,» arvas ta. 
Seekord ei uurita, miks Eesti Raudtee ei huvitu oma "vabaajaveetmiskohtadest"?....... Kus on Urmas Glase kommentaar?

54  /   13:08, 15. nov 2013
Aardla ja Kirsi peatustes on õhtuti ikka noorekampade siidripidu, ei julgege sealtkaudu liikuda.
Aga kõrvaklapid ma keelaks ära, kõik kohad neid kurte täis paraku, ei kuule, ei näe midagi

Noh?

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar