2016 kõik mündid vermitud, aga vähe liikvel, vaid komplektid.
Üldiselt rumalamaid otsuseid, mida üldse. Alati võiks riigid mõelda sellele, et laseks 20 000 vm koguse vabakäibesse ka igal aastal, just numismaatikute põnevusmaailma jaoks?
Rooma numeratsioon kirjelduste järel on info mu enda jaoks.
Itaalia
- maailma toiduabiprogrammi 40. aastapäev
- Rooma lepingu 50. aastapäev
2005 - Euroopa põhiseaduse lepingu allakirjutamise esimene aastapäev
2006 - XX taliolümpiamängud – Torino 2006
- Rooma lepingu 50. aastapäev
- inimõiguste ülddeklaratsiooni 60. aastapäev
- majandus- ja rahaliidu 10. aastapäev
- Louis Braille’ 200. sünniaastapäev
- Cavouri krahvi 200. sünniaastapäev.
- Itaalia ühendamise 150. aastapäev
- kümme aastat europangatähti ja -münte
- Giovanni Pascoli 100. surma aastapäev
- Giuseppe VERDI 200. sünniaastapäev
- Giovanni BOCCACCIO 700. sünniaastapäev
- Itaalia sõjaväelise politsei Arma dei Carabinieri loomise 200. aastapäev
- Galileo Galilei (sündinud 1564) 450. sünniaastapäev
- 2015. aasta Milano EXPO
- Dante Alighieri (1265-2015) 750. sünniaastapäev
- ELi lipu 30. aastapäev
- Donatello surma 550. aastapäev - IV
- Titus Maccius Plautuse surma 2200. aastapäev - IV
- Veneetsia Püha Markuse kiriku 400. aastapäev - IV
- kahe tuhande aasta möödumine Titus Liviuse surmast - IV
- Itaalia põhiseaduse jõustumise 70. aastapäev
- Itaalia Tervishoiuministeeriumi asutamise 60. aastapäev
- Leonardo da Vinci 500. surma-aastapäev
- Maria Montessori 150. sünniaastapäev
- riikliku tuletõrje- ja päästeteenistuse (Corpo Nazionale dei Vigili del Fuoco) asutamise 80. aastapäev
- Rooma Itaalia pealinnaks saamise 150. aastapäev
- tervishoiutöötajad
- Erasmuse programmi 35. aastapäev
- Giovanni Falcone ja Paolo Borsellino 30. surma-aastapäev
- Itaalia riikliku politsei asutamise 170. aastapäev
- õhujõudude 100. aastapäev
- Alessandro Manzoni 150. surma-aastapäev
LÄTI
- Riia – Euroopa kultuuripealinn 2014
15/1 - ELi Nõukogu eesistujariik Läti
15/2 - ELi lipu 30. aastapäev
- ohustatud liik – must-toonekurg
16/1 - Läti põllumajandustööstus
- Vidzeme
- Kuramaa - III
- Latgale
- Eesti, Läti ja Leedu lasevad 2018. aastal ühiselt käibele ühtse
kujundusega euromälestusmündi, millega tähistatakse Eesti riigi ja Läti
riigi asutamist ja Leedu omariikluse taastamist
- Zemgale - III
- tõusev päike - II
- Latgale keraamika - II
- Läti rahvusvahelise de iure tunnustamise 100. aastapäev - II
- Latvijas Banka 100. aastapäev – finantskirjaoskus - II
-
LEEDU
- leedu keel
- ELi lipu 30. aastapäev
2015 - Baltimaade kultuur
- Vilnius
- Eesti, Läti ja Leedu lasevad 2018. aastal ühiselt käibele ühtse
kujundusega euromälestusmündi, millega tähistatakse Eesti riigi ja Läti
riigi asutamist ja Leedu omariikluse taastamist
- Leedu laulu- ja tantsupidu ( UNESCO inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekirjas) - III
- Sutartinės (Leedu mitmehäälsed laulud, mis on kantud UNESCO inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja) - III
- Žemaitija (Leedu etnograafiline piirkond) - III
- UNESCO kultuuripärand – Kryžių Kalnas (Ristimägi) - III
- Aukštaitija (Leedu etnograafiliste piirkondade seeriast) - III
- Dzūkija (Leedu etnograafiliste piirkond) - III
- UNESCO programm „Inimene ja biosfäär” – Žuvintase biosfääri kaitseala - III
- Leedu etnograafilised piirkonnad – Suvalkija - III
- Erasmuse programmi 35. aastapäev
- Leedu korvpalli 100. aastapäev - III
- oleme üks Ukrainaga - III
LUKSEMBURG
2004 - suurhertsog Henri kujutis ja monogramm (H muster kahtepidi kaldega)
- suurhertsog Henri 50. sünnipäev, tema troonileastumise viies aastapäev ja suurhertsog Adolphe'i sajas surma-aastapäev.
- troonipärija suurhertsog Guillaume'i 25. sünnipäev
- Rooma lepingu 50. aastapäev
- Luksemburgi suurhertsogi palee
- suurhertsog Henri ja Château de Berg
- majandus- ja rahaliidu 10. aastapäev
- suurhertsog Henri ja suurhertsoginna Charlotte
- suurhertsogi vapp
- suurhertsoginna Charlotte'i poja Jeani asevalitsejaks (lieutenant-représentant) nimetamise 50. aastapäev
- kümme aastat europangatähti ja -münte - III
- suurhertsog Henri ja suurhertsog Guillaume IV (suurhertsogite seeria)
- troonipärija suurhertsog Guillaume'i ja krahvinna Stéphanie de Lannoy abiellumine
- Luksemburgi Suurhertsogiriigi riigihümn
- Luksemburgi Suurhertsogiriigi iseseisvuse 175. aastapäev
- 50 aasta möödumine suurhertsog Jeani troonile asumisest
- Tema Kuningliku Kõrguse suurhertsogi trooniletuleku 15. aastapäev
- 125 aasta möödumine Nassau-Weilburgi suguvõsa trooniletulekust
- ELi lipu 30. aastapäev
- suurhertsoginna Charlotte’i nimelise silla 50. aastapäev - IV
- Luksemburgi vabatahtliku ajateenistuse 50. aastapäev - III
- suurhertsog Guillaume III 200. sünniaastapäev - III
- Luksemburgi põhiseaduse 150. aastapäev - III
- suurhertsoginna Charlotte’i trooniletuleku 100. aastapäev - III
- prints Charles’i sünd - III
- prints Henri 200. sünniaastapäev - III
- suurhertsog Henri abiellumise 40. aastapäev - III
- suurhertsog Jeani 100. sünniaastapäev - III
- suurhertsogi Guillaume'i ja suurhertsoginna Stéphanie abielu 10. aastapäev - III
- 50 aastat Luksemburgi lipule õiguskaitse andmisest - III
- Luksemburgi parlamendi 175. aastapäev - III
- suurhertsog Henri Rahvusvahelise Olümpiakomitee liikmesuse 25. aastapäev - III
-
MALTA
- majandus- ja rahaliidu 10. aastapäev - III
- konstitutsiooniline ajalugu – esmakordne saadikute valimine 1849. aastal - II
- kümme aastat europangatähti ja -münte
- enamuse saavutamine valitsusnõukogus 1887. aastal - II
- 1921. aastal omavalitsuse kehtestanud põhiseadus - III
- Malta sõltumatus 1964. aastal - II
- 200 aasta möödumine Malta politseijõudude loomisest - II
- Malta Vabariik 1974 - II
- esimene lend Maltalt - II
- ELi lipu 30. aastapäev
- Ġgantija templid - II
- organisatsiooni Malta Community Chest Fund roll ühiskonnas - II
- UNESCO maailmapärand: Malta eelajaloolised Hagar Qimi templid - II
- solidaarsus ja rahu - II
- UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud Mnajdra templid - II
- kultuuripärand - II
- loodus ja keskkond - II
- UNESCO maailmapärand – Ta’ Haġrati eelajaloolised templid - II
- lastemängud - II
- UNESCO maailmapärand – Skorba eelajaloolised templid - II
- Malta eelajaloolised Tarxieni templid (UNESCO maailmapärand)
- pandeemiaaja kangelased - I
- ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1325 (naised, rahu ja julgeolek) 22. aastapäev - I
- UNESCO: Ħal Saflieni Hypogeum - II
MONAKO
- vürstinna Grace'i 25. surma-aastapäev - I
- prints Alberti ja Charlene Wittstocki pulm - II
2012 - euro ühisraha 10. aastapäev
- Lucien I Grimaldi poolt välja kuulutatud Monaco suveräänsuse 500. aastapäev - II
- ÜROsse astumise 20. aastapäev
- 800 aastat esimesest kaljule ehitatud lossist - I
- Charles III poolt Monte Carlo asutamise 150. aastapäev - I
- Carabiniers du Prince (printsi karabinjeerid) - I
- François-Joseph Bosio - I
- Prints Honoré V trooniletuleku 200. aastapäev - I
- prints Honoré III 300. sünniaastapäev - I
- Prints Albert II ja printsess Charlene’i 10. pulma-aastapäev - I
- prints Albert I surma 100. aastapäev - I
-
2012. a mälestusmündid:
Eesti,
VÄRVILISED 2-eurosed
EESTI
2020 - Antarktika avastamise 200. aastapäev
PORTUGAL
2011 - Fernao Mendes Pinto 500. sünniaastapäev
****************************************************
Pudi-padi:
Müntide kvaliteediastmed
Kollektsionäärid soovivad olla kindlad, et nende kogud sisaldavad
ehtsaid kvaliteetseid münte. Selleks võivad nad kasutada asjatundjate
teenuseid, kes tegelevad müntide hindamisega. Müntide väärtust mõjutav
võtmetegur on nende säilivuse seisukord.
Professionaalide tehtavat müntide
kvaliteedi hindamist nimetatakse inglise keeles grading'uks. Hindamine
toimub ametlike rahvusvaheliste kriteeriumide järgi, mis määravad ära
numismaatide säilivusastme. Hindamise eesmärk on näidata, kui
märkimisväärselt erineb mündi praegune seisukord sellest seisukorrast,
mil münt valukojast väljus. Sel viisil hinnatakse nii kaasajal vermitud
münte kui ka vanaaegseid münte.
Millest sõltub mündi kvaliteet
Kõrgeima kvaliteediastme mündid on sellised, millel puuduvad pärast mündivalukojast väljalaskmist vähimadki kahjustused. Hindamise käigus märgitakse ära kõik kriimud ja muud mehaanilised kahjustused mündi pealispinnal ja külgedel. Soovitatav ei ole ka tuhmuv läige ja määrdumine. Samuti kontrollitakse mündi ehtsust ning puhastamise ajal saadud võimalikke kahjustusi – puhastamisega ei saa mündi säilivuse seisukorda parandada, vaid see võib seda hoopis märgatavalt halvendada.
Milles seisneb hindamine
Hindamisega tegelevad pikaajalise kogemusega numismaatikud. Kollektsionääridele kvaliteedi hindamise teenuseid osutavad ettevõtted on maailmaturgudel tegutsenud alates 1970. aastatest. Need tegutsevad ka Eestis. Hindamise käigus kõrvaldatakse roostetanud ja võltsmündid ning keemiliselt puhastatud mündid. Seejärel hinnatakse nende säilivuse seisukorda. Professionaalne hindamine lõpeb kvaliteedisertifikaadi väljastamise ja mündi pakendamisega eripakendisse – mündikarpi. Tänu sellele on münt tulevikus kaitstud kahjuliku keskkonnamõju eest.
Müntide säilivuse seisukorra skaala
Suurimad
gradueerimisettevõtted kasutavad Sheldoni skaalat, mille 1949. aastal
mõtles välja Ameerika numismaatik dr William Herbert Sheldon. Skaala
koosneb 70-pallisest hindamissüsteemist, kus 1 tähendab, et münt on
täielikult kulunud (hõõrdunud), ja 70 tähendab, et mündi säilivusaste on
ideaalne. See skaala sai aluseks kogu maailmas kasutusel olevale
sarnasele gradueerimisele.
Müntide säilivusastme hindamise põhiterminid
- Brilliant Uncirculated (BU) – peegelläige. Mündid on parendatud kvaliteediga, ei ole olnud ringluses, ideaalse kvaliteediga (pärast vermimist teiste mündite hulgast välja valitud ja eraldatud).
- Uncirculated (UNC) – münt ei ole olnud ringluses. Hea kvaliteediga, ainult lähemal vaatlemisel võib leida mikrokriimustusi, mis on tekkinud kokkupuutest teiste müntidega.
- Extremely fine (XF) – mündi säilivusaste on eriti hea.
- Very fine (VF) – mündi säilivusaste on väga hea.
- Fine (FI) – mündi säilivusaste on hea.
- Very good (VG) – mündi säilivusaste on peaaegu hea.
- Good (G) – mündi säilivusaste on rahuldav.
- Fair (FA) – mündi säilivusaste on halb.
- Poor (P) – mündi säilivusaste on väga halb.
Mälestusmündid:
1 s - FIN,
Täna on Torgu Kuningriik imaginaarne mikroriik Sõrve poolsaare lõunatipus, Eesti Vabariigi haldusterritooriumil. Kuningriik kuulutati kohalike elanike huvide kaitsmiseks välja 18. augustil 1992. Põhjuseks oli 30. juulil 1992. toonase Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi poolt vastu võetud haldusreformi seadlus, mille kohaselt see osa Eesti territooriumist (endine Torgu vald) ei kuulunud enam de jure Eesti Vabariigi haldusterritooriumi koosseisu (vt pikemalt pealkirja "Ajalugu" alt).
Kuningriigi toel suudeti hiljem taastada nii Torgu kuulumine Eesti Vabariiki kui kohalike elanike kodanikuõigused. Kuid kuna vahepeal oli juba jõutud luua kõik riiklikud atribuudid (oma lipp ja vapp, oma valuuta mis käibib kohapeal euroga paralleelselt, omad postmargid jms), siis jätkas Torgu Kuningriik oma tegevust.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar