Ilm oli ilus ja ehk isegi liiga ilus! Ses mõttes, et panin selga ikkagi talvejope, kuna igasugust külmetamist kardan. Nii läks päeval olulisemalt soojemaks, kui prognoosis ilm.ee. Aga pikemad puhkepausid mõnel pingil aitasid sellest üle olla ja andsid ka jalgadele rohkem jõudu. Muide, bussijaamas einetades oli imelik vaadata kohalikku linnaapteeki. On ju teada, et apteeke on Eestis 3-4 korda rohkem, kui on majanduslikult optimaalne ning seetõttu eriti tekib küsimus, kuidas suudetakse kasumlikult välja tulla, kui tunnis on vaid mõned patsiendid? Nojah, toidulisandite pealt muidugi teenib ülikõvasti, neile saab hinnalisandit keevitada juurde ilma piiranguteta. Aga ka neist ostetakse palju nüüd poodidest, seega on käive veelgi enam nullilähedane. Rendihinna ikka teenib tagasi?
Pärnu bussijaam on üsna hea lahendusega ja üllatuslikult pakuvad Pagaripoisid siin üsna maitsvaid toite ning väga kõrge pole ka hinnaklass. Pärnu üks murekoht ongi ju see, et hommikul pole sisuliselt kohti, kus einestada ja selles suhtes pole aastaid midagi paremaks muutunud. Eriti rannapiirkonnas, nii suvel kui rääkimata mittehooajast.
Mul on hea meel, et reisiraamatukogusid õnnestus siin-seal tekitada ja see nõudis kohati lausa aastaid pealekäimist. Siingi on see olemas, kuigi pärnakad on praegu vist vähe oma raamatuid ja ajakirju siia toonud. Kas visatakse palju prügikasti? Käisin hiljem ka Uuskasutuskeskuses, oleks pidanud ostma ühe pataka ja siia tooma, aga kahjuks seekord jäi see tegemata. Teel siia rongi jätsin küll ühe ajakirja. Võib olla jätnuks raudteejaama, aga seda Pärnus ju pole. Ei Kaubajaamas ega ka mitte Port Arturi juures või vähemalt Raba tänaval. Uue silla tõttu oleks ju Raba tänaval jõe lähedal lõpp-peatus ülihea!? Kahjuks on selle asemel aga otsustatud sajad miljonid euroraha suunata Eesti hävitamisele ja sellelt suure kasumi annetamiseks Euroopa ettevõtetele. Aga see pole täna teemaks, hoopis Pärnu linn. Kas tulla siia puhkama või kas tahaks siin elada? Milline on ühistransport, kuidas hoolitsetakse "roheliste kopsude" eest, kas elatustase paraneb või halveneb jne.
Üks kriteeriume on ühistransport. Busse on siin justkui palju, aga tegelikkuses on liinivõrk mahajäänud ja vilets. Seda nii linna-, maakonna- kui kaugliinide osas. Tallinn vast välja arvatud, kuigi siingi omad puudused (sellest eelnevas teemas lähemalt). Pärnu ÜTK nokib küll ametnikelt auhindu, aga töötegemine on samal tasemel ehk nokkimine siit-sealt. Maakonnaliinidest rohkem kirjutasin ka eelmises teemas, kuid eraldi Pärnu maakonna enda vaates on siingi asi äärmiselt mahajäänud. Ei tohiks olla peaaegu ühtegi maakonnaliini, mis alustavad ja lõpetavad bussijaamas, vaid need peaks olema kokku liidetud. Näiteks Tõstamaa - Uulu, Sauga - Ikla jms oleks head näidised. Millistena täpsemalt oleks juba suurem analüüs, aga mina selle eest palka ei saa.
Ääretult suur pluss ja nauding minu jaoks on siin majade ja tänavaruumi pildistamine! Sest maju, mida vaadata ja imetleda, on siin ülimalt palju ja väga suur osa renoveeritud väga ilusal ning stiilsel tasemel. Muidugi on ka siin tekkinud miljöösse sobimatuid maju, aga seni siiski üsna vähe. Kardetavasti läheb tulevikus hullemaks.
Bussijaama kõrval on eksponaat Lavassaare Muuseumraudteelt.
Siin kuulutati välja Eesti Vabariik. Kahjuks on siingi mindud tänapäeval kiviväljaku peale välja, nii et riiki ja rahva püsimajäämisele väga ei mõelda. Pärnus on veel parke ja puid, aga see ei õigusta nende hävitamist ja vähendamist ükskõik kus linnas. Arvasin, et Pärnus ehk seda ei tehta, aga Supeluse tänaval selgus, et tulevikus juhtub seda aina rohkem!?
Suvel on Pärnu kärarikas ja rahvarohke, parim on siin puhata kevadel ja sügisel. Seekordki oli meeldivalt palju vaikust ja rahu, seda kippusid rikkuma vaid üksikud kevadekuulutajad - mida mürarohkem tsikkel, seda kõvem mees - laadis.
Lõunale oli plaanis minna siia, kus varasemalt sai koduseid praade. Nüüd aga seda võimalust vist enam ei ole? Kahjuks ei jõudnud seekord ka siia tänavale pildistama.
Ilusat puitarhitektuuri on siin aga veel lootustandvalt palju, kuigi ka Pärnu võimurid ihkavad kõrghooneid, metalli ja klaasi. On seda vaja? Kindlasti mitte! Tallinnas on näha, kui palju on ainuüksi keskkonnavaenulikke ja mõttetuid büroohooneid. Tulu neist ei ole, ainult kulu.
Haljastusel on ka üks juskui miinus - suvel, kui puud lehes, varjavad need vaateid. Aga see tähendabki, et siia tasub tulla puhkama ka muul ajal, sest ega vaated ei ole mitte mingil moel ainutähtis faktor. Palju olulisem on näiteks rohkearvuliste pinkide olemasolu ja seda ka varjus, mitte ainult päikese käes.
Tegelikkuses puud suuresti hoopis täiendavad vaateid, sest ei kujutaks ju ettegi, et siit vaadates oleks maja nagu peo peal? Soov lähemalt näha? Aga palun, minge siis lähemale!?
Nõukaajal oli Pärnus ülimalt palju pumpkaeve, üheks põhjuseks muidugi seegi, et paljudes majadest polnud kraanivett. Nüüd on, aga joogiveekraanide arv on ikkagi väike. Neid on, ei saa öelda, et pole ja küllap LV on selleks üksjagu vaeva näinud. Kuid arvestades, kuidas kuumad suved aina sagenevad, on joogivesi aina olulisem, käe-jala juures. Seda enam, et nii saab säästa ka miljoneid tonne plasti! Selle tootmiseks ja ümbertöötluseks kuluvat raha ja loodusvarasid, nende mürgisust meie organismile jne.
Meil vist teistes linnades selliseid parke polegi? Tõsiselt võimsa mulje need siin jätavad ja mingil määral on ka uusi puid istutatud. Sest paraku ka puude aeg saab täis ja kindlasti ei tohi oodata seda, kui kõik sureb ning alles siis uuendama hakata.
Pärnus tähendab miljööväärtus vägagi erinevat arhitektuuri, võrreldes näiteks Kalamaja või mõne muu kohaga. Siin on ajaloo jooksul ehitatudki väga erinevaid maju ja isegi suur osa nõukaaegseid eramaju sobituvad piirkonda vägagi hästi.
Uste puhulgi näeb selliseid, millesarnaseid mujal Eestis ei ole. Mõnevõrra pidin aga pildistamisel olema säästlik, sest akud on aja jooksul üsna viletsaks muutunud ja neid peaks välja vahetama. Pealegi unustasin neid õigel ajal laadida, nii et olemas oli vaid ca 70% "tavapärasest võimsusest" taskutes.
Kindlasti oleks tore uuesti tulla, kui puud juba hiirekõrvulgi või lausa varasuvel. Iseasi on reisi maksumus, sest odav see linn ei ole, pigem on Pärnust saanud selline kommertslinn. Vähemalt selline tunne on ja see pidurdab soovi siia tulla.
Rannaski oli hea istuda ja kuulda kõlinaid ning praksumisi jääs, kevad tuleb jõuliselt peale.
Veelinde siin peale vareste muidugi ei näe, nende ja üldse lindude nägemiseks on Pärnumaal teised kohad.
Rannas õnneks oli mõningaid pinke ja nagu näha, ei ole need sugugi vajalikud vaid minusuguse taadu jaoks.
Siiski on Pärnu ranna murekohaks et ei ole kohvikuid ega isegi mitte tualetti! Ometi ei tohiks tualetid olla mingi ülejõukäiv probleem, aga LV pole sellele siiani tähelepanu pööranud? Lähedal oli kulunud viit WC 50 m, aga mida ei leidnud, see oli tualett! Muide, linnas pole ka joogiveekraanid tähistatud ega viidastatud, nende otsa komistad pigem juhuslikult.
Nägin siin näo kujutist, aga võib olla mulle juba viirastus? Silmad, pikk nina ja habe?
Üheks Pärnu sümboliks tunduvad muutuvad elevandid?
Kuskil siin tundus olevat kuulda musträhni.
Pikka aega oli kuulda ka miskit jörinat. Ju on oluline vahel kellegi jaoks seegi, et jõuda autoga kõnniteedele või hoopis randa, et siis iga nurga alt enda jäädvustada.
Ääretult tore oli näha, et pinke on ka väga varjulistes kohtades!
Linnud mulle meeldivad, aga nende äratundmises olen ääretult vilets. Laul oli aga imeilus. Väike-põõsalind?
Järgmised pildid pidin aga eraldi teemasse postitama, sest see oli niivõrd ebameeldiv üllatus! Nii ebameeldiv, et peletab kindlasti mingis mõttes Pärnust eemale!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar