Blogiarhiiv

esmaspäev, 25. oktoober 2021

Haapsalus ongi hea! Sept 2013.

 

Monday, September 30, 2013

Haapsalus ongi hea!

 Ma lisasin paar tähte, et mitte tunnuslauset ära kasutada ja olen ehk nüüd tibakese eetilisem...

Näiteks leidub tulevikus raudteelasi raudteel, kes ka noortele ajakirjanikele midagi selgitaksid...


http://www.postimees.ee/2088444/kahe-ja-poole-miljardi-eest-soove-poole-miljardi-eest-tegelikkust

Postimees nüüd siis eestlastele tagasi toodud, näis, mida üks eestlaslik ajaleht Eestimaa tulevikust arvab!?
Midagi head ei paista. Nii arvab MKM-i transpordiinvesteeringute plaane lahkav Mikk Salu. Küll pole see CSI tasemel lahkamine, aga miks ma ei imesta? Pigem on artikkel natuke parimas kõmulehe vaimus.

Neljandaks, tabelisse on lisatud ka nostalgiaprojekte a la Tallinn-Haapsalu raudtee taastamine, aga sellegi puhul kehtib lihtne reegel, et see läheb lihtsalt nii kalliks (arvestatud on 53 miljonit eurot), et kui valida, siis tooks see kaasa põhimõtteliselt igasuguste teiste tööde peatamise mujal raudteel. Aga kui on valida Tallinn-Tartu, Tallinn-Keila või Tallinn-Paldiski raudtee versus Tallinn-Haapsalu raudtee, siis mismoodi oleks võimalik ratsionaalselt põhjendada Haapsalu eelistamist?

Miks peaks Haapsalu raudteed EELISTAMA teiste raudteede kõrval? Või asemel? Ajakirjanikul soovitaks minna Balti jaama või helistada kallil infotelefonil 1447 ning olen üpris kindel, et sealt saab ta teada: Tartu, Keila ja Paldiski raudtee ongi juba olemas! Kusjuures on Keila ja Paldiski raudteed mitte kaks erinevat vaid põhimõtteliselt üks ja seesama! Muidugi võib nii mõistagi, kuidas on võimalik nii imelikult küsida?

Haapsalu raudtee 52,7 milj.
Lelle-Pärnu 42,6 milj eurot.


Kas vaataks eelistusi?

Hetkel räägib Aivo Adamson Terevisioonis sellest, kuidas meil iga aasta jäetakse remontimata 700 miljoni eest riigiteid...(hi-hi, Aivo Adamson: "Minu suust te küll ei kuule, et raha ei ole...")

Aga mina jätkan siiski raudtee teemadel.
 https://laane.maavalitsus.ee/et/c/document_library/get_file?uuid=385ead36-b253-4cf4-91ac-6b7320aa1039&groupId=989563

Kui ajakirjanik külma ei karda, võiks istuda ratta selga ja sõita läbi Riisipere-Rohuküla Tervisetee, vaadata avatud silmadega ringi ning seejärel istuda rongi ja sõita Lellest Pärnusse. Kus on peaaegu ühe ja sama hinna eest rohkem potentsiaali? Mul on äärmiselt kahju, aga proovigem võrrelda kasvõi mõttes...

52:42?
Turba - Koogiste?
Ellamaa - Eidapere?
Risti (Kuressaare jt suunad) - Kõnnu-Viluvere (Vändra)?
Palivere - Tootsi?
Nigula - Tori(Soomaa)?
Taebla (Linnamäe, Dirhami, Roosta) - Pulli (Sindi)?
Uuemõisa - Pärnu Kaubajaam?
Kastani - Pärnu?
Haapsalu - .....?
Rohuküla (Matsalu, Vormsi, Hiiumaa) - .......?
10 versus 4 rongi päevas?

Kas remontida üks lõik kuni 4 rongi jaoks või teine kuni 10 rongi jaoks päevas? Millisel liinil oleks reisijatel parem sõiduplaan? (Teadmiseks ajakirjanikule: rongide liiklemissagedusest ja peatustest sõltub väga palju reisijate arv!) Kas on üldse mõtet hoida üleval liini nii vähese rogide arvu pärast? MÕLEMAT tuleks ju üleval pidada? Või maksame tühja eest tulevikus selle asemel, et maksta täie eest?
Võib olla olen ka asjadest valesti aru saanud, kuid minu teada läheb tulevikus RB läbi Pärnu!? Või äkki hoopiski läbi Hiiumaa? Sellest Mikk ei kirjuta....

Artikli juures oleval joonisel on ka vagunisse pandud mõned ettepanekud. Sealt on loogiline peale Haapsalu veel  Valga - Koidula reisiliiklus ning ehk ka Saue - Männiku - Ülemiste ümbersõit. Kiirused 160 km/h Valga ja Narva suunal on juba raha raiskamine. Nagu ka Tapa - Aegviidu elektrifitseerimine. Eriti praeguse kitsikuse juures.

Suurprojektid nagu RB, Saaremaa püsiühendus ja jäämurdja? Paraku siin vist tuleb kindlasti loobuda püsiühendusest, sest selle eeldatav rahavajadus 400 miljonit on tõesti liiga suur amps! Selle asemel tuleks Regionaalarengufondist vm taotleda seesama 400 milj. ÜHISTRANSPORDI suurprojektile:
Valga - Koidula, Haapsalu, Saue - Ülemiste,  Balti jaamast sadamani raudtee,  jpm.

Muide, teatud mõttes tasuks isegi mõelda, kas on mõtet kulutada ligi 40 milj eurot Tallinn - Aegviidu kontaktvõrgu rekonstrueerimiseks? Jah, mõistan, et elektrirongid "õigemad" ja neid odavam osta jne. Kuid samas, teatud mõttes on kolkas lõppev kontaktvõrk sama mõttetu kui teises kolkas lõppev raudtee!? Sest nagunii liiguvad seal diiselrongid!? Ja Aegviidust Narvani või mujale kontaktvõrgu pikendamine pole raalne! Sest meil vaid linnalähielektrirongid ning kaubavedudeks see kontaktvõrk minu teada ei sobi...

Ei maksa unustada ka teist "lahtrit" - Ühistransport ja kergliiklus. Kus on võimalik Euroopa Regionaalarengu Fondist kasutada investeeringuid raudteepeatuste ja kohaliku liikluse ühendamiseks 90 miljoni euro ulatuses! Ehk siis ühispeatusteks, millest mul siin piisavalt kirjutatud. Vaevalt, et teised regioonid väga palju vaesemaks jääksid, kui osa sellest läheks Riisipere - Rohuküla lõigule. Sest ka KOV-id peaks olema huvitatud ja panustama sellesse projekti. Alustades busside toomisest rongipeatustesse Tartus, Põlvas, Viljandis, Raplas, Haapsalus (juba toodud!), Ülemistel, rääkimata väiksematest peatustest. Koos ühtse infosüsteemide, hoolduse, ooteruumide jpm. Mis tulevikus tähendab ikka seda, et ÜHTE on odavam üleval pidada kui KAHTE.

Mikk Salu ütleb lõpetuseks, et nostalgikutel, kogu maa raudteega katjatel, neljarajaliste maanteede igasse suunda rajajad, Saaremaa silla fännidel jt tuleb suu puhtaks pühkida. Sest valitsusel ja El-il seda raha pole. Äkki ikka on? Just hr Adamson ütles ju....? Küllap ütlevad teisedki...

Kogu artikli puhul häiris kõige rohkem ehk see, et millegi Eestimaa jaoks vajaliku soovijad on vaid nostalgikud. Kas see ongi Postimehe "mõtestatud" arusaam Eestimaast?

Või võtta laenu? Öeldakse, et hr Ligi selja taga saab Eesti rahvas olla kindel, et ilmaasjata ei laristata?

https://www.facebook.com/photo.php?fbid=166902603356670&set=a.165507663496164.32092.140098086037122&type=1

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar