Blogiarhiiv

Esmaspäev, 25. oktoober 2021

Tunnistan ikka vahel oma vigu... Nov 2013.

 

Monday, November 4, 2013

Tunnistan ikka vahel oma vigu...

Vahel mind süüdistatud negatiivsuses siin blogis ja tunnistan, et see nii paistab. Paistab aga sellepärast, et paljud oma vigu ei tunnista...
Balti jaamas uued perroonid valmis. Kui palju aga on siis inimlikkust juurde tulnud? Reisijate ootetingimused vaid päise päeva ajal natukenegi tagatud, üks ubrik neile jäetud. Mida siis aga riik ehk uus operaator reisijate heaks teeb? Millal saavad tagasi toodud istepingid?

Jah, istuda saab ju. Kui aga Eesti raudtee ei suuda taibata, et need, mida nad istumispaigaks peavad, vajavad vahel ka puhastamist? No kust kurat peaks see positiivsus tulema? Kui suhtutakse nagu loomadesse. ammu polegi Pressiesindaja Urmast kuskil rääkimas olnud....

Kuidas olla positiivme, kui ei nähta, et siit võiks sõita rong? Kas kõrgtehnoloogia ja Siemensi jaoks käib see üle jõu või ametnike jaoks?

Võtsin meedia lahti. kas on midagi positiivset? On!
http://www.tarbija24.ee/2584834/venemaal-saadeti-olumpia-eel-liinile-esimene-kahekordne-rong
Mitte meil. Miks meil ikka veel sõidab konservikarp Peterburi ja Riiga? Mida on riik ära teinud, et Sebe saaks end turvaliselt tunda ja panna Peterburi kaasaegne rong?

Ja kui positiivsed on teised?

http://www.e24.ee/2574948/sebe-juht-madalat-palka-ei-taha-maksta

Tühjad bussid, madalad palgad ja riiklikult toetatud rongiliiklus rikuvad bussifirmade äri ja liinivõrgu, kasvatades summasid, mida maksumaksja peab kulutama igal aastal ühistranspordi käigushoidmiseks, leiab Sebe juht Kuldar Väärsi.

Kas Sebe ikka iseennast ka märkab? Ja riiklikult toetavad rongiliinid rikuvad ära ärimeeste rahaunistuse. Sebe on ostnud uusi busse, ja bussijuhid korrektsed, tublid jne, nagu ma mõne kasutusega märganud. Mida teeks Sebe aga ise? Laagris peatust teha ei taha, küll aga paneks OMA bussid väljumisajal käiku vabaturu tingimustes teise firma ees. ja pahandaks, kui teine firma samuti käitub....
On see posittivne? Ei, ainult oma rahakotist lähtuv lähenemine. ja see ei too midagi positiivset....

Kuidas meelitada inimesi autost loobuma?
Mugavusega: istekoht ja buss peavad olema mugavad, samuti teenindus väärtustama inimest vähemalt sama palju kui autos istudes. Keskmises Eesti autos on 1,4 inimest ehk enamasti istub juht autos üksinda. Juhtides saab vaid rooli keerata. Tallinna-Narva edasi-tagasi sõit võtab kuus tundi ja kui selle aja saaks kasutada kasulikult või ka magades, siis see on mõistlikum kui roolis istumine.

Miks näeb ühistransporditegija vaid busse? Natuke globaalsem peaks ehk olema!?

Praegune liinilubade süsteem kaitseb teie äri väga hästi.
Iga äri peaks toimima selliselt, et seda poleks vaja kaitsta. Teenuse kvaliteet peab olema nii hea, et inimesed tahavad seda tarbida. Praegu on keskmises Tallinna-Tartu bussis väga vähe inimesi, kel ei ole muud valikut kui bussiga sõita. Enamik tahab bussiga sõita. See ongi erinevus, et me ei teeninda nendel liinidel neid inimesi, kel pole muid valikuid, vaid teenindame inimesi, kes tahavad sõita bussiga. Turu avamine muudaks meie ja teiste vedajate elu lihtsamaks ja efektiivsemaks.

Miks on vähe inimesi? Turu vabastamine tooks kaasa veelgi väiksema täitumise ju!

Mis mõjutab bussijuhtide palka kõige rohkem?
Bussijuhtide keskmine vanus aina kasvab ja probleem on järelkasvus. Sebes saab keskmine kaugliinijuht 1000, täistunni ekspressi juht 1300 ja Tartu linnaliinil 800–850 eurot bruto. Sellest allapoole ei ole me nõus minema.
Kui Sebe läks Tartusse, siis ütlesid konkurendid, et me ei tea linnaliinidest mitte midagi. Praegu on Tartu linnaliiklus Eesti parim.

Midagi on positiivset. talutav palk tänases päevas. Kas Tartu linnaliiklus just parim on... Raudteejaamas pole korralikku infotki, kõik laiali paisatud ja mõnda aega tagasi ei suutnud Sebe kuidagi sõiduaegu paari minuti jagu nihutada, et buss just enne rongi minema ei sõidaks...


Mis teie Peterburi rongiliiniplaanist saanud on?
Meie ettevõtete gruppi kuuluv Lux Eks­press tegi äriplaani ja sai Stadlerilt sobiliku rongi hinnapakkumise. Kahe aasta jooksul projekteeriti atraktiivne ühistoode rong-buss, mis võiks olla väga konkurentsivõimeline Soome lahe põhjakaldal toimiva transpordiühendusega. 30 miljoni euro suurune investeering ja 12–14-aastane tasuvusaeg eeldavad aga teatavaid riikidevahelisi kokkuleppeid ja garantiisid.
Mida garantii tähendab?
Et rongivedu saab toimida vähemalt 14 aastat. Kui Vene pool näiteks paar aastat pärast liikluse algust leiab, et tal on raudteega muud plaanid või Ust-Luuga sadama koormus ei luba reisironge sobival kellaajal läbi lasta ning liiklus katkeb, siis eraettevõtja sellist riski võtta ei saa.

Mida riik siis mökutab? Soovib liinile panna linnalähirongid? Või pikendab Rail Balticat?



Kuidas Vichmann suudab seda liini kasumlikuna hoida?
Kas olete kindel, et suudab? Ma ei ole nii tugev järelikult matemaatikas, aga hinnates reisijate hulka, siis tekitab see väide kõhklusi.


Nii et bussiliinid väiksematesse kohtadesse ei ole hääbuv äri?
Ei. Kui põhimagistraalidel on rongid, siis tulebki teistele liinidele rohkem tähelepanu pöörata. Rong ei lahenda kogu Eesti ühistranspordiprobleemi. Tahaks loota, et kommertsalustel toimiv bussiliinide võrgustik, mitte ainult meie firma oma, on elujõuline, sest vastasel korral kasvab ühistranspordi maksumus riigikassale oluliselt. Praegu on linnadevaheline bussivedu kommertsalustel äri, mis maksab riigile makse. Kui see muutub äriks, mida riik doteerib, siis tervikuna läheb ühistranspordikulu kallimaks.
Kui rong hakkab väga tihti käima Rap­lasse, Türile või Viljandisse ning seetõttu jäävad käigust ära mõned bussiliinid, siis raudteest kaugemal elavate inimeste võimalused liikuma pääseda halvenevad.
Seda ei saa välistada. Rongide tulek tähendab bussiliinide ümberkorraldamist, sest põhiliinidelt Viljandisse, Narva, Tartusse ja Pärnusse tuleb kõige suurem piletitulu.

Kus on Sebe ja Osula vastused ettepanekutele?

Ühistranspordi eesmärk võiks ju olla, et igast külast saab mõistlikul viisil liikuma.
Jah, kui oleme riigina piisavalt rikas. Praegu ma ei oska öelda, kas oleme nii jõukad. Lõppkokkuvõttes pole riiklik dotatsioon abstraktne, vaid meie ühine maksumaksjate raha.
Piltlikult öeldes: Hiiumaa elanikku ei huvita, kui tihti käib Tallinna-Valga rong, kuigi seda rongiliini hoitakse elus meie ühistest maksudest kogutud rahaga.
Doteeritava transpordi puhul on oluline piletitulu ja toetuse vahekord. Reisirongiliikluses on suhe 25 : 75, see on selgelt paigast ära. Piletitulu peaks katma vähemalt 40 protsenti kuludest.


Ja kas Valga inimest peaks huvitama?

Ka väikestest kohtadest tahaks sõita. Seni pole Sebe-poolset aktiivsust eriti närgata olnud, ammu oleks võinud üle eesti püüda kaasa aidata ümberistumiste parandamisele.

Tegelikult on positiivset küülaga. Iseasi, kuidas seda märgata tahame. Ilus loodus, head puhkamisvõimalused kohati, normaalsed hinnad, kohati ja palju muud. Tehkem siis, ametnikud, ka midagi tõsiselt positiivset!

Muide, Lelles ümberistumine juba läbiproovitud variant. Kunagi ise tegin selle ja tunnistan oma viga. Üks väheseid valearvestusi...


Kuhu edasi? Positiivselt, inimeste jaoks?
 

2 comments:

  1. Kenad neidised istuvad perrooni posti äärel, pükstes eriti tuttavalt sarnane. Kuid normaalsed istepingid ja varjualused perroonidel puuduvad-suure tormi vihma ja lumega pole varjuda kuskile!!

    Reply
  2. Tänud, Pirtsakas!

    Nagu ütles surematu lause Eesti Raudtee Pressiesindaja: Rongipeatus ei ole vabaajaveetmiskoht ning sinna tullakse 2-3 min enne rongi!!!

    Ja mis sinna varem tullagi. Väärilise ootesaali asemele (mis kella 19-st suleti) tuleb ju market, teises hoones ei kavatsegi midagi teha ei riik, linn, ega Elron. Seega, te pole nii odatud külaline ehk siis klient, et te peaksite tulema....

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar