Blogiarhiiv

Esmaspäev, 25. oktoober 2021

Linnadesse hea rongisõit, maale mitte. Nov 2013.

 

Friday, November 1, 2013

Eksisin,tulevik on tume!

Täiesti kohutav!
Teadsin, et  tehakse käkk, aga et tulemuseks on lausidiootsus, seda ei osanud isegi mina karta!

http://www.elektriraudtee.ee/ettevottest/uudised/339-elron-avaldas-jaergmise-aasta-reisirongide-soiduplaanid

Mida meil riik üritab? Kõiki põhja lasta? Ülekoormusega nagu Sauel?

Millest see tuleb, et tegeleda lastakse tõelistel tainapeadel?

Miks ma olen kuri? Aga on ju põhjust!

Kirjutasin FB-s, et ei tahaks küll sellises uhkes rongis kabiinis reisijaid vedada, silmad häbi täis. Soobel arvas, et eks nemad siis häbene edasi. Tal on nutti küll, peaks taipama, mida selline sõiduplaan tähendab. Aga vist ikkagi ei taipa.

http://maaleht.delfi.ee/news/uudised/eestiuudised/kolme-tunniga-uhest-eesti-servast-teise.d?id=67007304

Lugesin seda artiklit. Põhimõte on selline: Linnade vahele HEA liiklus, külast tõmbekeskusesse vaid 2 korda päevas. Sobib-ei  sobi, sinu valik. Osta auto (kuigi arengukava näeb ette autostumise vähendamist) või koli linna. Tööd ei ole? Sõida iga päev kiire transpordiga teise linna. Või osta auto....

Väga peen järjekordne lüke maaelu väljasuretamiseks.

Praeguseks aru saadud, et uute rongide tellimisega pandi puusse. Või hoopiski eraomaniku käest töö äravõtmisega. Vahet ei ole. Tulemus on selline, et ronge uue aasta algusest ei jätku. Mida teha? Kas kaubelda Edelaraudteed, et sõidaks veel mõnda liini? Ei sobi. Kooskõlastame plaanid maavalitsustega. Järvamaa soovis tihedamat liiklust. teeme ära! Mis iseenesest pole ju vale. Päeva peale laiali hajutada? Pole ka ju vale, teeme ära! Kuidas aga seda teha?

Ja siin avalduski (Markii!) geniaalsus!!!!

Kui hommikune rongiliiklus maalt linna muuta võimalikult ebamugavaks, siis paljud loobuvad sõitmast. Miks? Sest ühistranspordi ja sõiduvõimaluste parandamine ei ole see kui 0,5-1 tunniste intervallide asemele tehakse 1-1,5 või rohkemgi! Ja pole ka see kui juskui paranevad Viljandi, Tapa, Taru jt innade inimeste sõiduvõimalused, aga rongide täituvus kaugemal ei ole piisav! Mis jääb üle reisijatel? Ostavad auto, noh. Või kolivad linna!? Või lähevad Eestist minema! Ning ongi tabatud kaks kärbest ühe hoobiga. Ei saa linna, ei sõida ka tagasi! Ning ei ole enam muret ÜLETÄITUVUSEGA!
Tõsi küll, üks apsakas on tehtud. Pärnust peab ümber istuma Lelles teise rongi. Äkki tekib ikka enne linna ülekoormus? Mis siis küll teha. Vaata, seda ma pole suutnud veel välja mõelda. Vaevalt, et piletihinna tõstmine aitab... Aga küllap geeniused siingi mingi "lahenduse" leiavad.

Küsimuseks jääb, kas Eestimaa maaelu väljasuretamine kogu oma ilus, ongi laneeritud tegevus? Kelle käsul?

Maalehe artiklist leiab tark lugeja ka teisi viiteid. Kasvõi selle kohta, et külateed jäävad tahaplaanile.

Muide, arengukava näeb ette ka jalgratturite ühistransporti pääsu hõlbustamise. Kuidas siis ikkagi telliti rongid, kuhu ei mahu?

Ja muuhulgas loodab riik, et RB puudutaks võimalikult vähe riigimetsa, küll aga on savi oma maa elanikest.

http://maaleht.delfi.ee/news/mets/metsuudised/kiirraudtee-labi-metsa-kes-kannab-kahjud.d?id=67005684

Häbeneda või mitte häbeneda? On muidugi väike nüanss, neid "meie" reisijaid jääb vhemaks, seega saab uutes uhketes rongides olema vähem neiud, kelle ees häbeneda. Kas aga häbitunne sellepärast väheneb, on juba igaühe otsustada...

17 comments:

  1. Ma ei saa aru mida sa hädaldad. Ükskõik mida tehakse aga sinule ei sobi miski. Viljandi ja Türi suunal läheb liiklus väga väga palju paremaks ja see, et Lelles tuleb ümber istuda ei ole kindlasti vingumist väärt. Ma ei usu, et rong Tallinna saabudes puupüsti täis läheb, sest ronge sõidab ju rohkem ja mingit sellist jura ei tohiks tekkida nagu praeguse plaaniga on. Praegu ei saa tõesti maalt linna ega tagasi adekvaatsel kellajal. Paljud Viljandi inimesed käivad Tartus tööl, sest sinna saab vähemalt bussiga normaalselt. Tallinna ei saa normaalsel ajal rongiga. Selleks ajaks kui rong on Tallinna jõudnud on tööaeg juba alanud ja sel ajal, kui rong Viljandi poole tagasi sõidab on tööaeg veel kestmas.

    Reply
  2. Mis siin blogis enim häirib - püsiv negatiivsus Eesti raudteede (eriti tehnilise) arengu suhtes - lühidalt resümeerides:

    RB - ei kõlba kuhugi, parem oleme sel eraldatud saarel, Flirdid - ei kõlba, 10 elu läbi elanud DR/ER on samas üle prahi ja võiks veel 10-20 a edasi logistada, kiiruse võiks 120lt alla tõmmata, jõuab kauem lehte lugeda vms ja hoidku jumal seda tõstmast (ei teagi, kust see kiirusetõusu vastasuse idee tulnud on, pea see küll ei tundu olema), mõnel lõigul (nt Lellest allpool) võiks panna lihtsalt, kuna lahe, 25 km/h hoiatuse sagedaste vilede, ülivalvsuse ja valmisolekuga peatumiseks; kõigile ülesõitudele peaks tädid tagasi tooma ja Veerenni kindlasti jätma (loodan tõsiselt, et see pannakse peagi kinni ka). Ja hoidku jumal meid Siemensi vms kõrgtehnoloogilise liiklusjuhtimise eest - mõttetult kallis, pöörmeseadjad-semaforistid, melentjevi lukud või äärmisel juhul Vene releed ikka paremad. Iroonia, küsite.

    Aga enda nägemusega Eesti raudteestiku tulevikust, mis hõlmab nii tehnoloogilist arengut (Siemensi vms kõrgtehnoloogilisi liiklusjuhtimisi üle riigi), RB-d, liinivõrgu pikendamist esmalt Haapsallu, täiendavat elektrifitseerimist (Tapa, Haapsalu, miks mitte ka Rapla), KÕIGI põhiliinide kiirust 160 km/h, on see risti vastu. Küsida võib, mida tahab enamus, kelle jaoks rong võiks olla kiire ja mugav transpordivahend? Ma eeldan, et see haakub pigem minu nägemusega. Räägitakse, et oleme e-riik - siis oleks meile ka võimalus transpordi infras kuskil eesrinnas olla. Taani, mis pindalalt Eestiga võrreldav, plaanib 2021-ks nt kogu oma signalisatsiooni asendada, esimesed 250 km/h liinid teha jne jne. Minu arust hea eeskuju meile...

    Reply
  3. Tänud!

    Viljandi jaoks on tõesti asjad paremad ja selle vastu ma pole vaielnudki. Kui aga keegi arvab, et Tallinnaks pole rongid täis...no ma ei mõista lihtsalt, kust selline naiivsus. Hulleim on veel see, et Viljandi paranemine on täiesti teiste arvelt. Kas inimesed Lellest Raplasse või Türilt Kohilasse ei sõidagi? Lapsed sakku kooli? Jne. Miks nähekse aegu vaid oma mätta otsast? Eks aeg näitab!

    Negatiivsust tunnistan isegi, see aga tuleneb just sellest, et ei taheta vigu ja valesti tegemisi märgata.
    Siemens. Miks mitte, mida ohutum ja parem, sed uhkem. Ja loomulikult pooldan ma ohutuse tõstmist ning kõrgtehnoloogiat. Kuid asju ei tohiks teha nii nagu Narvas näiteks. rehti kallis süsteem, jäeti aga kodeerimata reisirongiteed ja foorid sõltvusse viimata. Ja see on ohtlik. Ning halvin, et siiani ple vigu parandatud. Süsteem ei võimaldavat!?
    Ohutusest rääkides on Eesti Raudteel 90% ringis fooridest endiselt nõuetele mittevastavad. Ja kui Edela Infra suudab paigaldad LED foore, miks Eesti Raudtee ostab selliseid, mis isegi vanadest viletsamad? Just nähtavuse koha pealt? Ning miks Eesti Raudtee jätab foorid postide taha, nt Ülemistel BM5? Kõrgtehnoloogiliselt väiksemaid asju märkamata? Oli vist Inglismaal see, kus fooro halva nähtavuse tõttu korduvalt punasest läbi sõideti, vedurijuhte ei kuulatud, kuni vist 9. läbisõit tõi kaasa ränga avarii.
    Kiirused üle 120 km/h, on juba tunduvalt ohtlikum kasvõi loodusele. Kui ei usu, võta kätte mõned aastakäigud loodusajakirjua ja ehk hakkad looduse seostest rohkem mõistma. Sest kohati siis vaja aedu, aga aiad lõhuvad loomade käiguteed ja vaevalt, et oleks mõttekas Kolu metsadesse ökodukti ehitada. Ja kui olen siin-seal siiski mokaotsast pooldanud kohati suuremat kiirust? Kuid rääkides kiiruse alndamisest paaris kohas ehk siis täpsemalt Lelle - Türi km 13-22 ja Kohtla - Püssi jaamavahel, siis ehk oskad öelda ,kui palju on sealkandis viimase kümne aastaga põtru surnuks sõidetud? Kümneid ja kümneid, terve peatusevahe oli kontidega üle külvatud. Ning kas rongid on tunde seisnud ja inimesed hilinenud. Kordi.

    Ja mida annab 160 Rapla suunal? Kui teha sõiduplaanid, nagu Adminn ehk sooviks, et väikseid peatusi pole vaja, siis jah, sellel mõte. Seni kuni enamus ronge peatuvad ja peavadki peatuma valdavalt kõikides peatustes, pole lihtsalt suurema kiiruse järgi mingit vajadust, see ajavõitu põhimõtteliselt ei tule. Ning pole ka vahet, kas Viljandist Tallinna sõõidab 20 min rohkem või vähem. Sest isegi "ekspress" peaks ju peatuma suuremates peatustes teel. Või pole vaja?
    Tädid tagasi tooma? Liialdada pole mõtet. Aga muidugi on oht, et üks lisatrass linnast välja võidakse kinni panna, kui ei taheta inimesi märgata. Keda see Veerenni segab? Üks suurem avarii vm uuel viaduktil ja tulebki liiklus sinna suunata!? Kuhu on kiiret vanasse kaevu sülitamisega?

    Uutel ülesõitudel peaks olema tagatud nähtavus kilomeetri kauguselt. Kas Pärsti ülesõit enne Viljandit on uus või vana? Vana koha, aga uue raudtee peal. !20 km/h, kõvera tagant ja nähtavus 0,5 km. Signalisatsiooni pole. Ja tädikest, nimega signalisatsioon ma ei tunnegi...

    Kui palju on meil elanikke ja kui palju Taanis? Kas marginaalse reisijate arvu jaoks on vaja RB-d? Kas usud, et sõitjaid Eesti ulatuses saab olema päevas 5 ja pool tuhat? Ja normaalne on sõiduplaan 6 päeval nädalas 6 korda päevas iga 2 tunni tagant?
    Küsimus on lihtsalt selles, et kui pakutakse välja selliseid sõiduplaanilahendusi,(peast see küll ei tulnud), siis ei olegi midagi head loota.

    Muide, kunagi kuskilt, et elektrifitseerimine on tasuv siis kui päevas erinevatel andmetel sõidab 60 - 120 rongipaari. Kas on nii? Ja mis selles valguses öelda Tapa või Rapla elektrifitseerimise kohta?

    Reply
  4. M!

    Sul on tippteadmised kõrgtehnoloogiast, mul tohutud kogemused reisijatega seoses. Ning mitte kuidagi ei tee ma su teadmisi maha.

    Muuseas, mis on sinu arvamus, kas Riisipere - Rohuküla peaks olema elekter või diisel?

    Ja kas Balti jaamas jätkub tulevikus ikkagi teid? Tipptunnil, kui seisavad mitmed elektrirongid, Tartu, Viljandi, Peterburi jt diislid? Kõva pluss muidugi kõriku koha pealt see, et diislid võivad vajadusel ka haruteel seista, ei hõiva Tallinn - Tallinn-Väike jaamavahet.

    Reply
    Replies
    1. Riisipere-Rohuküla saab olema elekter või teda ei saa olema. Sest riik omal käigul seda ei finantseeri ja euroopa ei anna diisliliini jaoks raha. (Diiselrongide jaoks ei andnud, miks peaks siis diiselraudteele andma)

    2. Siit tulenevalt, kas perspektiivsem on Riisipere - Rohuküla või Lelle - Pärnu?

  5. Või ei oska me ikka teistega arvestada?
    http://www.e24.ee/2584648/dienas-bizness-rail-balticu-nimel-naib-nuud-voitlevat-vaid-eesti

    Reply
  6. Kommenteerin...

    Esmalt teema: elektrifitseerimine: kahtlemata on odavam algul diisel. Aga - tulevad mängu eeskätt Euroopa suunised ja teise asjana Eesti võrgustiku skeem. Ei hakka Riisipere eales olema sõlmjaam - seega minu silmis parim lahend on elekter. Kas kohe või nt 5...10 a perioodise viitega, näitab aeg, tehnoloogiliselt on otstarbekam kohe. Ja arvestades meie võrgustiku väiksust ja potentsiaalse (nii praeguse kui ka tulevase) veeremi (ma ei räägi ainult neist 38 Flirdist kui aamenist kirikus) hulka on loogiline, et elektriliinid kulgeksid kas sõlmeni (Tapa) või tupikuni (Riisipere/Haapsalu, Paldiski). Tegelikkuses oleks elektri koha pealt logistilise skeemi huvides Aegviidu-Tapa esmaselt hädavajalik (ja praeguse idasuuna kontaktvõrgu eluiga hakkab kümnendi lõpus otsa saama ka). Vist kuskil FB kommentaaris sai minu poolt vihjatud ka siis avanevatele uutele võimalustele eeskätt diiselkooseisude liigutamises, mis võimaldaks kogu seda kaheteelist autoblokipiirkonda paremini kasutada.

    Kulud elektri osas - ca 60 km lõigul Riisipere-Rohuküla on pikkus lähedane värskelt rekitud läänesuunale, vaja ka kindlasti 2, aga parem, kui 3 alajaama. Tšehhidega tehti leping läänesuunale ca 20M eurole, alajaamad on ka 2,5...3M eurot tükist (Keila ja Järve näide). Arvestama peab ka inflatsiooni. Aegviidu-Tapa jaoks on ka vaja 2 alajaama (Aegviidu+Tapa, alalisvoolu puhul on 20...25 km õlg veel sobiv).

    Igaks juhuks nimetan ka, et Balti, Pääsküla ja Klooga on liiklusjuhtimise poolest Eesti vanemad jaamad, ehitatud 195x. Enne mainitrud Taanis on suur osa jaamu ehitatud 196x-197x (releetehnoloogial). Aga kõrvutame Taani ja CCCP seadmete teostuse kvaliteeti...on tõsine ime, et need kolm jaama praegu veel toimivad, palju paremad pole ka mõned Valgamaa jaamad (kus riigikorra vahetus katkestas autobloki ehituse).

    Ma Balti osas ei välista seda, et RB tulles ka laiarööpmelise põhiline tsentraal liigub Ülemistesse (Tartu+Narva, osalt ka edela suunad) ja Balti koormus sellega langeb (jäävad lääne- ja osalt edelasuund ja nt Ülemistele ettevedu). Praegu on olemas võimalus kontaktvõrku vee vähemalt 1 tee jaoks laiendada. Selleks, et lisateid tuua praeguse ja kavandatava reisiliikluse veelgi suuremaks tihendamiseks, võib osutuda vajalikuks ka kolmanda peatee tekitamine nt Lillekülani. Esmane prioriteet on aga Balti ja kogu läänesuuna liiklusjuhtimise uuendamine (mis mahtudelt on mitme pea jagu üle kasvõi Narvast ja Koidulast!). See võimaldaks rongide vastuvõttu Baltis tuntavalt tihendada ka olemasolevatel teedel.

    Reply
  7. See juba ammendavalt hea vastus.
    Minu teada muuhulgas olemas ka mingi kavand kuni 3 vastuvõtu-ärasaatetee ehituseks Balti jaama? Vähemalt idee tasandil?
    Kaubavedude langusega ei tohiks
    aga olla ju enam probleemi kaheteelise läbilaskevõimega?

    Reply
  8. Nüüd kui Kitseküla perrooni pikendati, avastasin, et Tallinn-Tapa on ikkagi üherööpaline raudtee! Ju sellest juttu on olnud, aga ma polnud aru saanud.
    Kui mitu rongi päevas oli Tallinn-Pääsküla liinil nii 1923 aastal, enne Elektriraudtee asutamist?
    " Põhimõte on selline: Linnade vahele HEA liiklus, külast tõmbekeskusesse vaid 2 korda päevas."
    Mina sellist asja küll välja ei loe!
    Aga kuna seal, kus lõpeb mõistus, algab raudtee, siis täiesti võimalik et soperdatakse ära ja nii tehaksegi.
    Minu ettekujutus on selline: praegune Tallinn-Tartu teenindustase (päevas 2 piimarongi ja 2 kiirrongi) on enam-vähem minimaalne mõistlik tase. Tähtsamatel teedel muidugi rohkem. Aga sellised tasemed nagu Tartu-Valga (2 piimarongi aga ei ühtki kiirrongi) või Tallinn-Narva (1 piimarong päevas) on selgelt vähe.
    Kui oletada nüüd, et Valga-Tartu käiks päevas edasi mainitud 2 piimarongi mis praegu (korjavad inimesed üles Aiamaalt jne. tõmbekeskusse Tartusse) JA 2 kiirrongi (ainus peatus Elvas, siis Tartust Tallinna edasi) tuleks 3 tundi Valga-Tallinn välja küll.
    Aga kui Koidula poolt tulevad teist 2 piimarongi ja 2 kiirrongi siis kiirrongide poolest saaks ilusti 4 kiirrongi Tartu-Tallinn. Küsimus siis selles esiteks, et ajad peaks Tartu-Tallinna liiklusele sobima - et oleks valida Valga ja Põlva kiirrongi vahel. Ja teiseks piimarongide maht. Siin on nõudluse ja sõiduplaanide küsimus - mitut vaja Tartu-Jõgeva vahel, mitut Jõgeva-Tapa jne. 2008 aastal oli Tartu-Elva 7 rongi, praegu 2.

    Kuidas tuleks rongide ajad jagada?

    Reply
  9. Tänud!

    Väga täpne ja hea lähenemine. Võin vaid pakkuda asju nii, nagu ma seda normaalseks pean.
    1. Valga - Tartu - vähemalt 2, soovitavalt 3 (koos võimaliku rahvusvahelise rongiliiklusega, kus kaugrongid peatuksid Elvas 6-7) kiirrongi Tallinna. Lisaks minimaalselt 4 aeglast rongi.

    2. Valgast Koidulasse vähemalt 2-3 tavarongi ja 2 kiirrongi. Mille peatuste valikus ei tohiks olla ainult Võru ja Antsla, aga ehk paar peatust veel. Lisaks peaksid tavarongid peatuma 1012 peatuses, mitte 6, nagu riigi poolt ette siiani toodud.

    3. Koidula (Põlva)- Tartu vähemalt 2-3 tavarongi, lisaks 2-3 kiirrongi. Rongide arv sõltuks ka peatuste arvust erinevatel rongidel, sest kiirrongi puhul peaks olema näiteks peatused ka 2 3-st: Valgemetsa, Kiidjärve, Taevaskoja.

    4. Tartu-Tallinn - 3-4 tavarongi + võimalusel paar rongi Jõgevani, tööle-koolisõiduks Tartusse. Ehk õnnestub neist osa ka ühildada. Lisaks 7-8 kiirrongi, sõltuks jällegi rahvusvaheliste rongide olemasolust.

    Põhipunkt on see, et väikseimates kohtades peab olema võimalus kuhugi sõites saada sama päeva sees tagasi vähemalt kahel korral. Siis ka tullakse sõitma. Lisaks muidugi ümberistumised bussidele maksimaalselt.
    Vaadake või Rakket ja Tabiveret. Praegu peatuvad vastavalt 2 ja 3 rongi, kuigi pikisilmi oodatakse sõiduvõimaluste paranemist. Miks ei või peatuda Rakkes nii 0016 kui 0013? Kaks väikest sammu, aga suur samm Rakkele.
    Tõenäoliselt peaks ka Tart-Valga kiirrong peale Elvat peatuma Paluperas, vastavalt sellele, kuidas õnnestub need siduda Otepää bussidega, samuti Rõngu suunaga.

    Külast keskustesse 2 korda päevas ja eriti busside puhul käis arengukava artiklis just nimelt 2 korra kohta päevas. Loe uuesti.

    Taastamist vajavad ka Vorbuse ja Kalevi peatus, esimene elanike ja matkajate tarbeks, teine eelkõige matkajate ja puhkajate tarbeks.

    Muide, IRL ja Ref valimislubadus oli ka Lilleküla suunale peatumis- ja ümberistumisvõimaluste tagamine. Enne kui vanad lubadused pole veel toimimagi hakanud, antakse uusi...

    Reply
  10. Vabandust, punktis 2 aeglased rongid peaks peatuma 10-12 peatuses.

    Reply
  11. Ja veel. Kui käivitub Tallinn - Pihkva, oleks hea, koos normaalsete peatustega riigisiseselt ja normaalse piletihinnaga.

    Reply
  12. Lugesin uuesti. Küla oli defineeritud kui "100 elanikuga koht".

    Küsimus on nüüd see, kas see on parem või halvem?

    Kas see sihtmärk - 2 korda päevas edasi-tagasi - käib kohtade kohta, kuhu praegu ei saa 2 korda päevas, nii ei peab paremaks minema? Või käib see nende kohtade kohta kuhu juba praegu saab kolm või enam korda päevas, ja võetakse ära?

    Praegu Paldiski rahvas kaebab et viimane rong Tallinnast tuleb juba 21:26 - varem on hilisemaid ronge olnud, Elron vastu, et viimasel rongil vähe rahvast olla (ega ta eile täis ei olnud Tallinnas ka). Riisiperre läheb viimne rong 20:55, Klooga-Randa 17:35.
    Kas Klooga-Rannast praegu saab 2x päevas tõmbekeskusse ja tagasi? Ronge on küll mõlemas suunas 3. Aga hommikul esimene rong Klooga-Rannast väljub 11:42, Keilas on 11:57 ja Tallinnas 12:32.

    Reply
  13. Tõenäoliselt tähendab see seda, et peab olema tagatud 2 korda päevas ja kardetavasti mitte seal, kus liiklust seni pole. Seega jääb kindlasti oht, et liine võidakse kuskil vähendada.

    Tegelikult poleks probleemi. 20.50 väljuv Riisipere tuleks tagasi Keilasse, saaks istuda ümber viimasele Paldiski - Tallinn rongile. 22. 05 Keila panna käima iga päev ja sõitma Paldiskini, ümberistumisega Keilas Riisipere rongile. Ja küll tulevad ka sõitjad.
    Kloogarannast nõuded täidetud.

    Reply
  14. Otsisin blogist infot ja sattusin siinse teema peale. Ah et virisen ja vingun? Et siis negatiivne?

    Nojah, peab tunnistama, et Türi sõiduplaan tõepoolest üpriski hea. Aga Viljandi? Kuhu lubati 6 või 8 elektrirongi, aga nüüdseks ühendus vaid 4 korda päevas? Ning esimene rong Tallinna saabub endiselt alles enne kl 9? Mis aastal Elronis "asjad paika hakkasid loksuma"?

    Aastal 2013 kohtuti Hagudi ja Keava inimestega. Aastal 2017 ei saa endiselt Keavast hommikul Pärnusse ega Viljandisse. Endiselt on Hagudi ja Keava inimestel pea kahetunnine auk õhtusel tipptunnil, 5-tunnine auk keset päeva. Normaalne? Või siiski ongi nende olevik tume?

    http://elron.ee/elroni-esindajad-kohtuvad-hagudis-ja-keavas-rapla-maakonna-inimestega/

    Reply
    Replies
    1. Lugesin edasi. Pigem on ikkagi virisemine see, kui püütakse näidata, justkui tahaks ma kauem lehti lugeda ja kiirused 120-st allapoole tõmmata. Millal olen ma sellist asja kirjutanud? Kui ei suudeta sisulistest asjadest aru saada, siis püütakse ironiseerida, ainult ei saada aru, et tegemist on mõtteu irooniaga. Vales kohas. Ja nagu tänaseks selgunud, ka valel ajal.
      RB? Jah, õnneks oleme nüüd nii palju targemad, et teame natuke rohkem. Kuidas on siis RB planeeringuga? Hea? inimestest mööda, ülejõukäiv ülalpidamine ja metsaläinud prognoosid? Ei ole nii? Kui ei ole siis on taust hoopis teistsugune - tahtlik riigi põhjalaskmine ja juba suuremas mastaabis!

      Ja kuidas on siis nüüd Raplani? Sõiduaeg pikenes, remont tehtud. Kus on 160? Kus on kõverate õgvendused? Kas edasiminek ongi see, et päeval 5 tunni jooksul ei peatu ükski rong Viliveres ja Hagudis? Külad? Naeruväärt!

      Nii et paraku on ikkagi asjad, mida olen kritiseerinud, halvas seisus ka nüüd, 2017 esimestel päevadel. Nii raudteel kui maanteel. Nii külades kui muudes kohtades.

      Aga jätkuvalt loodan, et kaine mõistuse võidukäik jätkub ja tasapisi asjad muutuvad ikkagi paremaks. Näis, mida teeb nüüd uus valitsus, esialgne tunne on, et eriti midagi paremaks ei muutu, kuigi häid nüansse tundub ilmuvat.

      Nüüdseks on ka Eesti Raudtee hakanud LED-foore paigaldama, tõsi, Balti jaama hea aeg rekonstrueermiseks lastigi mööda, Lillekülas ei peatu ka endiselt kahe suuna rongid. Jne jne

      Parimat lootes Neeme

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar