Rongiga Leetu.

 

Baltikumis on vist üksjagu tellimusreise bussidega ja neistki osa hoopis teel Soome ja Rootsi? Aga uue "otserongiga" Vilniusesse?

Plaanin reisi ja vaatan sõiduplaane. Tundub, et Leedus ühistranspordiga puhata ja ringi sõita on üksjagu võimatu. Võrreldes meiega, on just rongitransport suht olematu, aga ka bussiliiklus linnade vahel on sügavas nõukaajas? Omal ajal sai mõned korrad käidud komandeeringus Vilniuses, aga ega tollal ma otseselt ei jälginud, milline oli kogu Leedu vaates rongiliiklus. Teadaolevalt aga 20. sajandi lõpupoole siiski Nõukogude Liit oli suur tervik ja midagi liikus. Meilgi on sellest ajast üsna tugev aluspõhi nii rongi- kui bussiliikluse suhtes, arengute tulemusi näeme ümberringi.

Kuidas on lood Baltikumisisese turismiga? Nüüdseks paljukiidetud Tallinn - Vilnius (otse)ühendus on küll olemas, aga vaid 1 kord päevas ja nii turismi ei arenda. See, et meil ei näidata uudistes peaaegu kunagi midagigi naabrite ehk Läti ja Leedu kohta, on hullem kui ebanormaalne, aga ka turismi kolme Balti riigi vahel ei arendata. Siin-seal ilmuvad isegi mingid reklaamlehed Jurmala vm kohta, aga sisuliselt info olematu. Naabritega pole meil olnud õiget suhtlemist mitte kunagi? Vaid Kristjan Jaak Petersoni taolised friigid on olnud turistid? Eks siin ole ka eestlase kadakasakslus suuresti süüdi.

Kas kujutate ette, et Tallinnast saab päeval viimase  rongiga Tartusse vaid kl 12 paiku? Või Tallinnast Viljandisse?

Igal juhul mõtlesin esmalt, et sõidan Kedainiaisse, sest suures linnas ööbimist pigem väldiks ja Vilniuses ka vaevalt, et viitsiksin 2 päeva ringi käia. Nii oli mõte nädala sees sõita sealt rongiga Vilniusesse ja õhtul tagasi. Kedainiai - Vilnius ronge aga väljub vaid mõni, hommikul 9.42 ja järgmine alles 16.21, uskuge või mitte! Kahe linna vahel sõiduaeg on 1,5 tundi nii et püüdke võrrelda Eestiga, kus pole ühtegi sarnast olukorda - kahe linna vahel vaid 4 rongi! Kui, siis Tartu - Valga, aga neist kumbki pole pealinn. 
Raudteevõrk on Leedus üsna tihe ja peaks tagama sisuliselt väga head liiklemisvõimalused kust-kuhu iganes. Vilniusest Lentvarise suunal ehk siis Trakai ja Kaunase suunda võttes on siiski ka linnalähiliiklust, samuti üsna hädiselt ka Shiauliai ja Radvilishkise vahel ning mujal. Nii et just põhja- ja lõunapiirkondade vahel on ühendused uskumatult olematud. Meil sõidetakse Türilt, Rakverest jm Tallinna tööle, muudest sõitudest rääkimata, Kedainiast seda teha aga ei saagi.

Aga tühja sest, peale kl 9 ongi normaalne minna, eks? Vaatan tagasisõiduvõimalusi tööpäeval ja.... viimane rong Vilniusest väljub 12. 36! Võiks mõelda, et see on mingi kodulehe viga, aga ega vastassuunas ka ju rohkem polnudki kui vist 4 rongi, (mingi Pink soup train jm). Aga ei, Leedu tundubki olema keskkonnavaenulikuma suuna võtnud riik ja riigisisest ühistransporti ei arendatagi eesmärgiga vähendada autostumist vaid keskendutatakse mingi keskmise liiklemisvõimaluse ehk raudteeinfra kasutamisele. Bussiliiklust siiski veidi on, kuigi sisulist aimu mul pole. Vilniuse jaama juures vähemalt oli linnaliine ja -liiklust palju. Kuidas aga tegu näiteks maakonnaliiikluse ja juurdeveoga, pole aimugi.

Raudtee kaart vanast ajast.

https://www.europeana.eu/lt/item/2021803/MAB01_000255268

Plaanid tehtud, vedas aga tervis alt ja nii lükkus sinnasõit aina edasi.

Niipea aga kui tervis natukene paremaks läks, istusin rongi. Nende kahe postituse puhul ei ole tegu ilupiltidega vaid kõigega, mis silma jäi ja mis on olulised nii riigile, keskkonnale, reisijale kui kõigele ja kõigile. Ja ega ilupilte polegi võimalik kihutavast rongist saada, hea kui üldse mingid hetked tabada suudad.

Ehk saavad ka võimalikud reisijad siit mingitki infot, aga kindlasti on siin mõtteainet ametnikele ja poliitikutele.

Ja infot uurides ärge piirduge Elroniga, nad ei suuda oma kodulehel isegi edastada Vilniuse rongi sõiduplaanide muudatusi! Nii ei tohi olla ka kindel, et alati väljub rong Vilniusest kl 7.00, muust rääkimata.

Pileteid ma teadlikult ette ostma ei hakanud, kuigi muuhulgas olnuks see säästlikum Ning kuigi noorem põlvkond on nutipõlvkond ja teeb kõike telefonis, peab siiski olema ka võimalus spontaanseks liiklemiseks ehk et võin istuda rongi ka hetk enne väljumist ükskõik millises peatuses ja peaksin saama kogu vajaliku teeninduse. Sularaha eest. Praegu saab muidu netist osta pileti kogu liinile, kuigi Lätis ei ole kohad numbrite järgi vaid vabalt.

Rongis võinuks muidugi rohkem suhelda teistega ja uurida nende mõtteid sellise reisimise kohta, aga valisin siiski suht inimtühja 1. klassi rongi eesotsas. Huvitaval kombel pole Eestis enam märgata erilist rattamatkajate tundi rongidesse, aga eks Elron on siin oma panuse andnud, Partsiga eesotsas. Ei võetud ju kuulda vajadust tagada rohkem ruumi rattamatkajatele ja tulemus on käes.

Elron suutis aastaid tagasi, peale minu 5-aastast "vingumist" tekitada reisiraamatukogu Balti jaama, UNESCO kirjanduspealinn ja hiljutine kultuuripealinn Tartu pole aga sedagi suutnud. Lisaks on meil EAS/Puhka Eestis, kes küll usinasti raha kulutab, aga otse loomulikult pole ka erilist turismiväljapanekt Tallinnas, Tartu vaksalis siiski mingid broshüürid on. Sulaselgest turisiminfopunktist ma ei räägigi, Elvas viidi see lausa jaamast hoopis minema. Jõgeva bussijaamas on ka reisiraamatukogu, samuti Valgas, Tapal ei ole isegi ooteruume. Muide, Tapa jaamahoonele ei suudeta kuidagi otstarvetki leida, innovatiivsele Eesti Raudteele ei sobi see ka ametiruumideks. Ehk peaks seal hoopis numbritoad olema?

Ja veel üks oluline teema - majutus! Tallinnas on Go Shnelli hotell, mujal aga on öömajadega omad probleemid. Huvitav, kuidas Go Group on püüdnud jõuda selle liini turistideni ja kas üldse on?

Teel tahaks süüa? Kui midagi kaasa ei osta, siis esimene võimalus tekib alates Valgast, nii LTG Link rongis, kui ka kiire lippamise läbi jaama kõrval olevasse väikepoodi. 

Selline pood on jaamast väljudes vasakut kätt mõnekümne meetri kaugusel.
(Muidugi peaks igas jaamas olema vähemalt väike kohvik või kiosk RÄNNUMEES, kus siis rongile tulija saaks end teele kaasa varustada ja see on igal juhul parem kui rongi puhvet. Seda enam, et see pood oleks kõikidele seal möödasõitjatele, autojuhtidest matkajateni.

Mina aga võtsin kaasa ka mõnusad kodused võileivad, sest seegi on omaette nauding. Lisaks ka ammuostetud kohvitopsi, sest see kallis asi sai ostetud mitte ainult muuseumi toetuseks.

Eesti on Baltikumis vast esimene, kes nii põhjalikult raudtee uuendamise ette võttis. Paljugi võinuks ära teha varem, ka uute perroonide rajamise aegu, aga kuigi Eesti Raudtee lehel ilutseb deviis Eesti Raudtee visiooniks on saada regiooni kaasaegseimaks raudteetaristu ettevõtteks on nende mahajäämus ja võimed siiski hämmastavad. Negatiivses võttes võimed. Raudtee väljaspool asulaidki ei ole ainult kaks rööbast vaid kõik seondub ümbritsevaga. Praegu on näiteks imeliselt hea võimalus anda matkajatele võimalused, mis ehk kuskil riigis juba täna olemas, aga millest võiks saada ka väikest viisi edulugu. Raudtee kõrval on vaja teenindusteed erinevateks puhkudeks, alates remondist kuni õnnetuste ja metsatulekahjudeni. Need teed peaks aga olema mitteametlikud matkateed. Paraku arvavad paljud (?), et see on ohtlik ja matkajad kulgegu mujal. Tegelikult on vastupidi, matkajatele on maanteed ohtlikud ja matkateed (ka kohalikele maainimestele) läbi vaikse looduse võimaluseks nautida olemist, saades täiuslikuma puhkusenaudingu.

Ka teise teema lõpus on mõned pildid ja piisab hetkelisest pilgust läbi rongiakna, on selge, et looduse tundmaõppimiseks ning mõistmiseks on need väga olulised võimalused. Kusjuures odavamad, kui nullist kuhugi matkateede rajamine.  Ning kui lugeda inimeste kommentaare looduse teemadel (näiteks rabade taastamine vm), siis on meil haritusega veel hullemad lood kui innovatsiooniga valitsuses.

Matkavõimalused raudtee kõrval tähendaks ka seda, et RMK saaks ja peaks mõnes metsikumas kohas looma ehk metsaonnid ja lõkkeplatsid. Viimaseid lausa tihedasti, tagamaks tuleohutuse. Pesemisvõimaluste puudumist matkajatel pole karta.

Kuigi rongide kiirused aina kasvavad ning sellevõrra väheneb võimalus ka elu märgata, on siiski olulised ka vaated rongiaknast. Maal on see ühtemoodi, linnades mängivad rolli juba teised nüansid.

Kõige  muu kõrval on Tartus bussijaama kui sellise ületoomine siiani tegemata, kuigi ka turisti jaoks oleks see ülimalt oluline. Aga kas me ootame siia turiste Lätist ja Leedust? Oh ei, me pakume neile parimal juhul paarikümne miljoni eest vikervärvides "kultuuri", aga mitte reisimisvõimalust üle Eestimaa (muide, see ongi kõige olulisem ka normaalse raudteeühenduse puhul Lääne-Eesti pool ja ma ei pea siin silmas nurjatust nimega Rail Baltic).

Üldse ei mõelda üheski asjas suitsetejatest turistidele/sõitjatele. Parimal juhul saab teadlik sõitja kimuda kiiresti pool sigaretti mõnes jaamas, mille järel tuleb koni maha visates rongi hüpata. Kunagi oli meil Johannal ja Susannal suitsuruum, aga seegi väänati "selili" ja ei ole seda ka LTG Link rongis. Nii võibki arvestada, et praegu üle 10 tunni veniva rongisõidu puhul on vaid 2 võimalust, Valga ja Riia.

Elva, Otepää, Viljandi, Võru jne? Null! Olen mõned korrad püüdnud õngitseda infot, mida need kandid on püüdnud ära teha, et Elva ja Valga kaudu tagada mingit ühistransporti ka edasisõiduks kuhugi, aga nagu ma juba ette teadsin, mitte üks omavalitsus ei ole siiani piuksugi teinud sellest, mida tehtud või vähemalt püütud teha. Ometi peaks neis kahes peatuses olema juba mõnigi bussiliin, mis tooks-viiks turistid edasi?

Pesa 730 ML. Operaatoriks Leedu raudteefirma LTG Link. Olemuselt justkui veidi "kopsakam" porgandist ja sisu poolest lähem kaugrongi tüübile. Väga oluline on muidugi teenindav personal ja see, kuivõrd sümpaatne on nende teenindus reisijate jaoks. Mina vana kooli inimesena inglise keelt ei oska ja sageli teenindajad ei oska vene keelt või ei taha "osata".

Kas on veel ronge, millega sõita saaks? Riiani midagi on. Infoks.
Valmiera - Riia sõidab praegu 5-6 rongi päevas, Valgast Riiga aga 3 rongi. Esimene väljub hommikul aga nii vara, et selle jaoks pole lootustki! Hetkel siis väljumine 5.43. On ka õhtul üks rong, millele ime küll, saab ka Tallinn - Tartu suunalt tuleva rongiga ümber istuda, praegu väljumine 17.37 ja saabumine Riiga 20.17, aga Vilniuse suuna jaoks pole sellest mingit tolku.

Riiast tuleb ka enne Vilniuse rongi üks varem siiapoole, kuid see on ehe näide reformirõõmsast Eestist, rong saabub küll 12.21 ja meie poolel rong väljub 12.24, kuid 30 juunist vähemalt meil muutub sõiduplaan ja väljuma hakkab 12.09. Kas midagi muutub ka lätlastel, seda ei tea hetkel. Õhtul Riiast saabudes broneeri aga ööbimine Valgas. Pole isegi bussi Tartusse, kuigi viimane 450 võiks ju Tartust küll sõita Valgani ja tagasi?

Valgas oli ümberistujaid 30-40 vahel, enamus välisturistid. Siiski, ka eestlasi ja oh toredat üllatust - rongis ka HRT sõpru! Sellised ootamatud kohtumised teevad südamest soojaks.

Kuna ruumi oli, istusin ka siin 1. klassi. Ehk kuumal suvel võivad nahkistmed veidi muret tekitada, praeguse priiskamise juures oli aga hea jalgu sirutada.

Sõidu puhul sai ka aimu, kuivõrd on sellised liinid olulised ääremaa jaoks, olenemata riigist. Elvas muide, polnud mõlemal päeval peaaegu üldse mahaminejaid ega pealetulijaid. Eks aeg päevane ja Tartus pole raudteejaam parimas kohas, aga siiski oli see veidi imelik. Läti ja Leedu poolel on olukorrad jällegi omamoodi, kuid on selge, et ülioluline olekski see, et neid ronge, võimalusel just otseronge, oleks ööpäevas vähemalt 4x sõitmas, üks neist selge öörong. Mis ajal täpselt, on arutelu küsimus. Kõige üllatavam kogu liinil oli see, et Põhja-Leedus polegi sel suunal sisuliselt võimalik rongidega sõita. Nii et kui Shiauliaist, Jonishkisest vm tahaks päeval mistahes põhjusel sõita Vilniusesse või ka Kaunasesse, siis erilist mõtet sellel pole. Kaunasest saaks veel kuidagi õhtul ühe rongiga tagasi, Vilniusest aga selleks ronge EI OLEGI. Nii polnud ka ime, et neist peatustest polnud ka sisuliselt reisijaid. Kindel võib olla aga selles, et rong 4x päevas tähendaks kardinaalset muutust ääremaaldele. Aga sellest lähemalt juba hilisemate piltide juures.

Kui teatud hetkeni olid Eesti poliitikud (bussifirmade omad?) teinud kõik, et Valgas ei saaks ümber istuda ja ka täna on 1 rong päevas vaid hädine osa vajalikust, siis uue "otserongi" käivitamisel oli palju vahtu suhtlusmeedias ja põhihala käis sõiduaja ümber. Sellest, et need halajad tahaks maglevi ehk sisuliselt ulmekiirusi, aga neil pole halli aimugi, kas seda vaja on ja kes selle kinni maksaks, ma ei hakka rääkimagi. Ka väga suure punnimise peale saaks meie raudteedel tagada suures osas kiiruse kuni 160 km/h, aga ei maksa unustada, et see maksab 10 miljonit eurot per km. Täna. Ja nüüd halatakse juba võimaliku piletihinna kasvu pärast...

Kuna kiirus  ehk sõiduaeg remondivabadel perioodidel saab olema enam-vähem konstantne, Tallinnast Riiga lähitulevikus 8-9 tunni vahel, siis ei ole mõtet ka veri ninast väljas minuteid taga ajada. Pigem on vaja kohati 5-10 minutilisi peatusi, sirutamaks jalga. Neljajalgseid sõpru paraku selle ajaga väga ei sunni häda tegema, aga unustada neid LTG Link pole igatahes õigeks pidanud. Ülimalt armas, et olemas ka neile joogikausid. Eestis pole neid ju peatusteski, rääkimata joogiveekraanidest!?

PESA on sisult igatahes rongi moodi, ka 2. klassis on istmed üsna mugavad, erinevalt porgandist. Ehk on meie uued Shkodad vähe paremad, sest tehti isegi istmete "konkurss"? Võib olla peaks aga just sellis(t)e liini(de) jaoks olema aga tulevikus taas kasutusel vagunkoosseisud? Ah et pole vedureid?

On küll. Vilniuse lähedal on kõige ilusamad ja klassikalisemad vedurid olema, vaja on ainult kapitaalset renoveerimist ja sellised kogemused on ka Eestis olemas. Nii et osta tuleks vaid vaguneid, kus siis oleks nii restoranvagun, rataste jaoks ruumi jpm. Ning nagu näha, ka tavaline välismaa turist pildistab ronge ning niisuguse disainiga ehe klassika oleks tõeline pilgupüüdja. Muide, siinsamas on ka veel diiselrongi klassikat madjarite D1, needki saaks muuta erineva otstarbega vagunitega turismirongideks.

Arvestama peab sellegagi, et matkarattaid on väga erinevaid, millede puhul siis kärudes ka lapsed ja/või koerad, pagasist rääkimata. Kohati võib üks ratas ära võtta mitme tavaratta koha ja ühe vedurijuhi kombel "10 tk hunnikusse" panna siiski ei saa ja pole mõtetki

Ka kohvrite jaoks on erinevaid kohti, nii riiulis kui "lahtrites" ja nii saab väga kergelt likvideerida võimaluse, et need segaks inimeste turvalist liikumist rongis.

Muidugi oleks veel parem, kui siin saaks kasutada kahekordseid vaguneid, kuigi Eestis on jäänud vist kõigile mulje, et see võimatu! Lihtsalt sel põhjusel, et neid siin ei ole, aga näe, Soomes ja Leedus on! Ühe pinna peal sisuliselt 2x rohkem reisijaid, no kuidas teha nägu, et see pole ratsionaalne lahendus?

Muidugi püüdsin teel pildistada ka jaamasid, ootekohti ja vaateid. Ja suuresti on Baltikum ses mõttes nagu peldik! Muidugi, Lugazhis, Strenci jt ääremaa väikepeatustes ei peagi olema spaasid ning losse, küll aga võiks olla ilu ja otstarvet. Leedus oli mõni kivist ootekoda igal juhul parem, kui meie ja lätlaste käkerdised. Mis sest, et meil on puitu ja kivi (siinsamaski lähedal Lode kivitööstus). Ja on ka veel alles loodusetunnetust, nii et saaksime luua rohelusse uppuvaid platse perrooni kõrval. Muidugi koos muu vajaminevaga nagu pingid, katusealused, joogiveekraanid igas peatuses ja seda ei jäta ma kunagi mainimata.

Ekraanid rongis ei töötanud, kuigi kahtlemata oleks nii pika reisiga võimalik tagada ääretult põhjalik turismireklaam. Aga seda ei saa, sest hoolimata poliitikute mölast, pole Eestis endaski korralikku kanalit, rääkimata ühtsest reklaamsüsteemist kogu Baltikumi võtmes.

Olen väike kohvijooja ja vahel eelistaksin ürditeesid hoopis, aga kotti ma pistsin muuseumist ostetud topsi. Ja ennäe, sain rongis täna sellele kohvi odavamaltki! Tublid! Ning kohvi oli minu jaoks maitselt 5+!

Ole sa arvutis, le raamatut või aja juttu, ikka on hetki, kus on ülim nauding aknast välja vaadata. Isegi suurel kiirusel, kus kõik mööda vihiseb, peatub ajakulg aga siiski. Või vähemalt aeglustub, kui laskud omadesse mõtetesse ning naudid. Ja seda vajame tegelikult väga, nii väga, et ei ole vaja kuulata neid virisejad, kes räägivad, et "sõidaksin küll kui 9 tunni asemel saaks kohale 7 tunniga" jms. Need on tõelised tühikargajad.

Muide, Leedus oli näha rohkem põldusid kui metsi, aga eks Eestiski näeb rohkem raiesmikke kui metsi....

Klassikaline ilu!

Lätis ja Leedus tundus veidi rohkem alles olevat ka raudtee väikeehitisi, nagu teevaatajate majakesed jm. Väga oluline oleks, et neid erinevatel ettekäänetel ei hävitataks meilgi, aga seda on raske loota.

Kahe päevaga 11+11 tundi istumist ja nüüd veel 11, et siia mingid pidepunktid juurde kritseldada... Õnneks on plaanis vahepeal viia kõik prügi ja pakendid välja, minna lõunat sööma ja turule. Ka rongis oleks juba selline baarvagun, nagu oli kunagi Susannal vist, plasttoolidega, ülimalt nauditav luksus.

Strenchi. Peatus kaugel ääremaal, kus elanikke ümbruskonnas vist väga palju pole, aga näed, pealetulijaid oli. Ning kui varem arvasin, et nende rongide esimene peatus peaks olema Valmiera, siis aina enam kinnistub mõte, et see mõne sõiduminuti kaotamine selliste peatuste heaks, ei ole mingi küsimuski.

Ja miks mitte? Lähedal on küllaldaselt üsna puutumatut loodust, aga ka vist suur turbakaevandus, vingerdab läbi Koiva ehk Gauja jõgi, seega on loodusturismi jaoks vägagi palju võimalusi. Aga ka neid saabki arendada vaid siis, kui toetavad jõud on olemas ja rongiliiklus seda on. Kaugel pole isegi paljude jaoks tuttav Ruhja ehk Rujiena kant.

Mul puudub veel isiklik kogemus Valmieraga kui piirkonnaga. Ja mainin ette ära oma lõppjärelduse - Tallinn - Vilnius on just ajalises mõõtmes väga pikk vahemaa, et rong oleks siis massturismi võtmeks. Läti on siin võidumees, sest igal juhul valivad paljud lühema sõidu, kui soov mõneks päevaks (3-5 näiteks) puhkama minna, ühistranspordiga. See kehtib siis mõlema suuna kohta, olenemata riigist. Küll aga näitab see ära, et minimaalselt 4x ühendus oleks oluline kõigile kõikjal ja seda eriti Riia ning Vilniuse vahel.

Selliseid vanu raudteemaju aga ei tohiks üldse hävineda lasta, paraku vähemalt Eestis on ametnikud rõõmsad kui saavad mõne "segi peksta" ja kaotada.

Lode on peatus väikese Liepa asula lähedal, siin on ka kõnniteeplaatide jm tootmise tehas. Ometi oli siitki rongile tulemas üllatavalt palju reisijaid. Pildilt võib aga veel märgata, et siin on vist vastavalt inimeste arvu vähenemisele ka pingilaudu ära võetud? Nali naljaks.

Siinkandis  oli aru saada, kui vaade kaugemale ulatus, et maastik on üsna "kõrgmäestikuline" ehk siis künklik. Cesis on loomulikult ülioluline peatus, sest see linn on kaotanud viimastel aastatel vist üle poole elanikest, järelikult ei ole siin regionaalpoliitika küll suurem asi.

Edasi vänderdab rong ehk tegelikult raudtee üsna palju ja otseimast teest pole juttugi, seepärast on raske kommenteerida vahepealseid peatusi. Teele ei jää ühtegi linna, rong siiski peatub Ligatnes.

Cesis.

Kuigi meil siin, Eestis on väidetud, et "lätlased ei taha siin rongiliiklust", siis kahtlemata on Cesise nagu ka Valmiera inimesed vastupidisel seisukohal.

Sigulda on koht sel liinil, mis on kahtlemata üks suurim tõmbenumber. Ja kuigi Riiaga on siin üsna hea rongiühendus (mingil ajal plaaniti isegi elektrifitseerida see lõik ja postid tänini püsti), siis see ei tähenda, et siia peaks ümberistumisega sõitma, vastupidi.