Blogiarhiiv

Pühapäev, 24. oktoober 2021

Haapsalu "maraton". Sept 2013.

 

Saturday, September 14, 2013

Haapsalu "maraton".

Alles see oli kui pealinnas oli SEB sügisjooks.
tänavad olid nii tühjad, vaid üksikud bussid vurasid. Oodati tuhandeid jooksjaid ja kõndijaid. Inimesed tahavad ju liikuda. See tuli meelde tööle minnes. Kui just päev enne olin teinud selle pildi. Millest ma lõpuks taipasin põhjuse. Põhjuse, miks paljud asjad ei muutu. Sest inimene tihtipeale ei mõtle, mida ta teeb või peaks tegema. Tuli neiu ja peatus, et vajutada foori nuppu. Paar autot sõitis mööda ja siis tuli paus. Neiu astus teele ja ületas tänava punase tulega. Miks ta üldse nuppu vajutas? Sest rohkem autosid ei paistnud!? Seni, kuni süttis jalakäijale roheline ja kohale jõudnud autod peatusid. Kuigi kedagi polnud enam teed ületamas...
Oskamatus loogiliselt mõelda? Hoolimatus? Muremõtted? Ma ei tea....

Mõtlesin, et võtaks hommikuks mõne võileiva tööle kaasa. Aga Kitsekülas pole ju mitte midagi. Tühi plats. Rääkimata varahommikustest tundidest kui juba sõidavad esimesed rongid ja liiguvad inimesed. Isegi kemmerg viidi minema... Hoolimatus?
Aga tööle tuleb minna. Mis sest, et mõned töötavad juba sel ajal, higipull otsa ees, kui normaalsed inimesed alles magavad...


Täna aga näen, kuidas esimesed ootekojad üles pannakse. Ellamaal ja Nigulas.


Samal ajal kui depoo korraldaja käest paberid sain, hunniku kola käe otsas rongi tassisin (sest osa on ära varastatud nagu mu ratas) ning rongi käima panin, liikusid tuhanded reisijad juba Balti jaama poole. Kes rahulikult...



...kes kiirustades, Tallinna aukudeta tänavatel (Töötab!) 
Esimesed rongid juba väljusid, see Allegro-sarnane liikus juba kärtsudes ja mürtsudes Peterburi poole, et sealt  uus sats turiste siia tuua....


Ja kuigi oli selline väga sume ja mõnus vananaistesuve hommik, panin ikkagi tööle ka vagunite kütte. Sest olen 30 a jooksul selgeks saanud, et inimesed vajavad soojust. Ja mugavust, et rongi tulles ei hakkaks hambad plagisema, vaid saaks riided ära võtta, mugavalt ennast sisse seada. On ju nii? Ikka ju räägitakse mugavatest ja kiiretest rongidest...
Mõtlesin, kas minu DR1A 226 (mille vana selle rongi "omanik" Peeter tänaseks oli mulle oli lubanud), on juba üle värvitud, kandes uhket nime...

Siiski ei olnud värvitud.
Jõudsin Balti jaama, ees kiri "Rohuküla". 

Reede hommikul sõidab suurema osa reisijaid ikka Tallinna poole, ometi oli mul õigus. Palju tuli neid ka Rohuküla rongile. Mõtisklesin küll, kuhu ja miks nad kõik sõidava, aga seda ei saa me kiunagi teada. Küllap töö ja kool, kellegi jaoks ka mingid üritused kuskil algamas ja küllap ka puhkusel olijaid omaksed-tuttavad ootavad külla...


Kuigi küllap sõidetaks Läänemaalt nagu mujaltki vaatama võlu ja valu jalgpalliplatsil...

Märkamatult ligines väljumisaeg, läksin rongi puhvetist läbi ja hea tunne oli näha teenindajaid toimetamas. Teretasin, sest ega`s tohi kallistama kukkuda, see tööandja jaoks liigne familiaarsus ning lausa reisijaid häiriv. Nagu mõnedest kaebustest selgunud. Ometi on hea meeskonnatöö oluline, et asjad laabuksid. Kuid kohvi sain siiski. Kiire pilk hommikustele ajalehtedele ning vudinal kabiini.
"Tere hommikust! Olete rongis nr... Tallinn-Rohuküla, esimene peatus on Tondi. Edasi peatume Nõmmel, Sauel, Keilas, Vasalemmas, Riisiperes, Turbas, Ristil, Paliveres, Taeblas, Uuemõisas, Kastanis ning Haapsalus. Rohukülla jõudmine kell ...., ümberistumisvõimalus Vormsi ja Hiiumaa parvlaevale. Külastage puhvetit...piletite ostmiseks... (korraks takerdusin ja mõtlesin, kas valimised möödas ja kas Ets võitis ning äkki juba tasuta ühistransport?...), Rongis olemas P-ala (või midagi sellist)...bla-bla...

Päris ekspress see ju pole, aga ega pole suurt kasu ka sellisest rongist, mis kuskil ei peatu!?
Uksed sulgusid ja suitsupilve saatel lükkasin kontrolleri ikka suuremale positsioonile. Kiiresti sisenesid-väljusid reisijad vähestes peatustes, sõit läks märkamatult. Mis viga sõita 120 km/h, just paras kiirus, et märgata ka ilu enda ümber.



Terve tee teadsin ka seda, kuidas ületasin kümneid ojakesi ja jõgesi, enamusel siiani kasutusel kunagi ammu ehitatud väga kvaliteetsed sillakesed.. Mõnus tunne oli teades, et oleme õppinud hoidma ja säilitama vana...


Paliveres nagu mujalgi juba säramas sügis. Ilm aga nii nauditav!

Haapsalus aga seisuaeg nii lühike, et pilti teha ei jõudnud. Kuni reisijad väljusid, lidusin Haapsalu jaama puhvetisse. Tädi N... oli tööl. Ta tuli ju kohe tööle tagasi, kui raudteeliiklus taas avati. Ja makaronisalat Haapsalu jaama puhvetist, mis oli sama hea kui 20 aastat tagasi, oli mu lemmik. Kiiresti ports kaasa ning edasi Õhtukalda suunas. Haapsalu peale tulnud kohalik vedurijuht oli juba teises kabiinis valmis ja nii kihutasime peagi Rohuküla suunas. Sadamas paistis kaugelt midagi väga romantilist!

Et sõit pikk, siis Rohukülas pikem peatus. Käisin korraks küllas tuttaval parvaleva kaptenil ja oligi aeg "Hiiumaal" väljuda. Mul aga väike puhkeaeg. Salat pintslisse pistetud, ei olnud tahtmist isegi põhku pugeda. Hea tunne niivõrd suur hinges lihtsalt, et patt oleks asju maha magada... Eriti kui mõelda KUI hea oli käia tänavu üle pika aja Hiiumaal! Ja kuigi puhkamistingimusi Rohukülas ei saa võrreldagi sellega, mis Tartus või mujal veel mõnda aega tagasi olid....


Ja peagi saabuski see, mida kaua aega olin oodanud! Tiiburid, üks Hiiumaalt ja teine Saaremaalt. Kribinal-krabinal kolisid reisijad lühimat teed mööda (nagu valitsejate Ooteplatvormide Standardis kirjas) neilt otse rongile. Sõit Tallinna poole võis alata. Hea, et reedeks märgati kuues vagun lisada, sest Haapsalu perroon juba mustas sõitjatest. Palju, nagu reedeti ikka, õpilasi. Kutsekoolist ja kolledzhist ja Tenniseakadeemiast ja kes neid kõiki seal teabki.  Peatusi oli sellel rongil vähem, kuid tunniga Tallinna siiski päris ei jõua. Mis sest, et poliitikud veelgi kiiremat sõitu lubasid. Kui peagi uued Stadlerid liinile lähevad, siis ehk paaril korral päevas see võimalik. Seni aga....

Tallinnas neid Stadlereid juba ka näha, aga lepingud, suured trahvid, kohtusaagad ja raha.... Pole aga enam palju jäänud...


Oleksin sel ajal, kui rong seisis, midagi head. Oli isu tomatite järgi, kuid taluturul neid täna polnud. Tahaks ju koduMAISEID, mitte koduVILLASEID. Neid, mida suured põllumehed või ärimehed kivivilla sees kasvatavad, ööpäev ringi keemiat tilgutades. Tomatimahl ka kirjade järgi kodumaise firma toode, tehtud aga Rootsis jne... Ah, võtsin "meieomamaiuse" jäätise, kuni märkasin,et see tehtud Poolas. No seesama jäätis, mida reklaamiti eestimaise kunstniku piltide taustal, memmekesed seda kodumaisest keldrist välja tassimas... Natuke masendus tuli peale kui mõtlesin, et küllap pole see kunstnik samuti omamaine või memmekesed multi-kultimemmed...

Aga juba olidki omamaised ja võõramaised naised-mehed-lapsed rongis kohad sisse võetud, puhvet uut kraami täis tassitud ning taas Haapsalu poole! Randperet, kes uut KLS kiitis, polnud ka näha. Ja ega ma nii nõrk nüüd ka pole, et poolest päevast koju läheks. Kui AÜ tööandjaga nii kokku leppinud, jaksan ka teise sõidugi jutti teha! 

Läbi rongi minnes aga tuli veidi kripeldus hinge. Reede õhtu ju ja olid veel vaid ükskikud vabad kohad. Mis saab peale Tondit ja Nõmmet!? Et riiklik tellimus na nadi, eks siis seisavad püsti nagu Tartu või Viljandi rongis. Ei jaksa mina ka aina võidelda...

Kõik toimis siiski nagu kellavärk, lausa lust oli sõita. Tasapisi kiskus aga hämaraks.


Tagasitee Haapsalust oli aga meeliülendav...


Juba pimedas jõudsin depoosse. Korraldaja pakkus mulle 22-ks septembriks lisasõitu. Haapsallu. Topeltkoosseisuga.  Olin küll sõidust väsinud ja ei saanudki enam sotti, kas tegemist unistuse või reaalsusega. Haapsalusse pidi ju olema vaid Eesti Panga Tervisetee!? Ja siis ütles korraldaja, et sinna läheb hoopiski 12 bussi. Jäiga ühendusega. Ja mina pean seda rongbussi juhtima! Sest valimiste künnisel tahavad kõik lubajad tulla HAAPSALUSSE RONGI OOTAMA!!! ......

....Ja siis tirises äratuskell, ees ootas Tartu "maraton". Aga umbes nii see sõit käiski. Palju sõitjaid, imeline sume sügisilm, toredad töökaaslased. Peale pikka päeva depoosse jõudes nägin aga telekast reklaami. Kus "uhked Eesti üle" Tartus lubasid 100 km kergliiklusteid. Huvitav, ega mitte Tallinn- Tartu raudteetammile? Viimati saab tulevikus olema raudtee vaid Tallinnast Brüsselisse!? Ühegi peatuseta ja kiirusega, mis tagab, et rongiaknast Eestimaad ei näe!? Sest juba praegu poliitikud ei näe. Isegi teokiirusel, muideks...
Ahjaa, teiselt poolt, Tallinnast, tulevad aga vastu need, kes lubasid Tallinnas asfalteerida aastas 20% tänavaid!...

Olen ka uhke Eesti üle. Kuid mitte selliste lubajate üle, kes rahvast lolliks peavad. Seepärast lähen ka tänavu 22. septembril HAAPSALUSSE. PÄRIS RONGI ootama....







2 comments:

  1. Mõnus lugeda. Nii see peakski olema...
    Poisikesena sai tihti Haapsalu rongiga sõidetud kui vanaisa juurde mindi.Talvel oli vanaisa hobuse ja reega Uuemõisas vastas, sealt oli veel mitu kilomeetrit minna. Vanaisa rääkis ka, et poisikesena käis tema vaatamas, kuidas raudteed ehitati. Kahjuks jõudis ta ka selle ära näha, kui see jälle üles võeti.

    Reply
  2. Aitäh, Toomas!

    Ehk näeme, kui tagasi tuleb...

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar