Monday, January 5, 2015
Kuidas õppida elus nägema ja seda mõistma?
Vahel loen ja isegi kirjutan meediaartiklite pläralates. See, kuidas kohati võtavad sõna inimesed, kellel puudub igasugune arusaam teemast, on kohutav. Ma saan aru, et tahetakse vastavalt teadmistele sõna sekka öelda, aga häirib see vaid ühel juhul. Kui kirjutatakse justkui asjaliku teadjana ja tuuakse võrdlusi, mis näitavad asja täiesti valest küljest. Siis jääbki küsida - kas tõesti ei saada asjadest aru (sest loetakse, kui üldse, teemast vaid natuke ja valikuliselt) või soovitaksegi maha teha mahategemise pärast!?
Kunagi tuli ühele raudteealasele konkursile tööotsija, kes teadmiste kohta kirjutas, et ta on lugenud ühte raamatut, kus raudteest juttu....
Kunagi tuli ühele raudteealasele konkursile tööotsija, kes teadmiste kohta kirjutas, et ta on lugenud ühte raamatut, kus raudteest juttu....
Ümber peab lükkama tihti väga palju valearusaamu, olgu siis tegemist professoriga, poliitikutega või plärajatega!
Aegu tagasi näiteks väideti, et kogu raudtee taastamise juures on palju kulusid, vahel isegi riigi tasandil suisa valetati. Väideti ka, et ligi 30 truupi ja sillakest tuleb ümber ehitada. Kes on aga lahtiste silmadega tammil liikunud, näeb, et enamus neist on väga heas seisus. Ja kui nii kaugele ei taha minna, siis võib minna Laagrisse ja vaadata, kas seal vahetati midagi välja!?
04.01.2015 16:21
Oleme materjalistid ikkagi ja lähtume sellest, mida see lõbu väikesele seltskonnale Läänemaa ja Hiiumaa raudteekasutajatele maksma võib minna.
Oma alusandmed sain sellisest "Lääne Elu" artikklist, nagu "Parts lubab taastada Haapsalu raudtee" ja ka link : http://online.le.ee/2014/11/20/parts-lubab-taast...
::::::::::::::::::::::::::
Seega maksaks Riisipere–Haapsalu raudteelõigu taastamine 30–35 mln. € ja kasutajateks oleks siis põhiline osa siis selle raudtee ääres paiknevatest Läänemaa asulatest (ca. 2...3 tuhat elanikku), Haapsalu linn ( ca. 11 000 elanikku) ja Hiiumaa (ca. 10 000 elanikku), kokku ca. 20...25 tuhande elanikuga, alates vastsündinutest, lõpetades surijatega. Ehk siis kõvasti üle 1 000 € elaniku kohta. Kui lisada siia veel lisaks ka täiendavate diiselrongi koosseisude ("Partsu porgandite") muretsemiskulud, siis jooksebki 2 000 € ja üle, elaniku kohta täis. Või siis rahva keeli, läheks see seda et, ligi 60 km. pikkuse raudtee jupi ehitus Riisiperest Rohuküla sadamasse, koos rongide ja muu vajalikuga läheks siis Läänlastele, Haapsallastele ja Hiidlastele, maksma laias laastus ca. 50 mln. €, raudtee "taasasutamise" kulusid. Kuna raudteele ei tule kaubavedusid, siis oleks selle raudtee eluiga ca. 50 aastat, ehk siis 1 mln € kulumit aastas.
Loomulikult, kõik mis liigub, see ka kulub ja selle raudtee lõigu hoolduseks on siis vaja ca. 630 000 € aastas, et ta enne 50 aastat kokku ei kukuks ja võsa liiprite ja relsside vahelt metsaks ei kasvaks. Nagu võib arusaada, ei käi selle raha sisse veeremi (rongide) hooldused ja remondid.
Nii et siis selle raudtee ainult paljas ülevalpidamine läheb nendele 25...30 tuhandele Läänlasele, Haapsallasele ja Hiidlasele maksma ca. 60 € aastas, 50 aasta jooksul, ilma et veel rongiga sõita saaks. ( 1 mln. raudtee kulumit aastas + 0,630 mln. raudteelõigu hoolduskulu aastas = 1,630 mln. kulusid aastas. Kui nüüd see 1,630 mln kulusid aastas ära jagada siis näiteks 30 000 elaniku peale, saame ca. 54,33 € per elanik. Kui aga need 1,630 mln ära jagada 25 000 elaniku peale, saaksime juba 65,20 € elanik).
Aga kui see 1,630 mln € ära jagada terve Eestimaa elanikonna 1,4 mln. elaniku peale, saaksime kõigest ca 1,15 € aastas ja nii 50 aastakest jutti, vastsündinust surijani.....
Järgmine etapp oleks siis juba nende reisijate hordide leidmine, kes siis seda raudteed ka igapäevaselt kasutama hakkaks, et see liin ennast ka ära tasuks ja natukene tulu omanikele teeniks, sest peale ehitus ja soetuskulude on ka veel kulud ekspluatatsioonile (tööjõud, rongide kütus, jne,).
Valitsuse seisukoht on kirjas transpordi arengukavas. „Viisakusest on seal Riisipere–Haapsalu raudtee küll ära märgitud, aga reaalsus on, et reisirongiliiklus katab ainult seitse protsenti taristukuludest. Samal ajal hoiab riik liine üleval tugeva subsideerimisega. Paneb kukalt kratsima, kas selline tegevus on pikas plaanis mõistlik,” ütles Kallemets. „Loomulikult oleks tore, kui rongiga Haapsallu saaks, aga talupojatarkus ütleb, et see pole reaalne.”
Mis siis jälle rahvakeeli ümberpantuna tähendaks seda, et kui raudtee soovib transpordi konkurentsis olla edukas ja püsida konkurentsis, siis ei tohiks raudtee pilet olla oluliselt kallim konkureeriva bussi piletist või autosõidust ja maksma seega siis 7 % rongipileti tegelikust hinnast. Ülejäänud 93 % peaks siis kompenseerima riik, ehk siis riigi teised kodanikud, nagu tädi Maalid Karukanni külast ja onu Uunod Uduverest. Kes teavad raudteest ainult niipalju, et on kunagi oma elus, paaril korral raudteel sõitnud rongiga Talinnasse, Laulupeole ja sedagi oma kauges nooruses
Oma alusandmed sain sellisest "Lääne Elu" artikklist, nagu "Parts lubab taastada Haapsalu raudtee" ja ka link : http://online.le.ee/2014/11/20/parts-lubab-taast...
::::::::::::::::::::::::::
Seega maksaks Riisipere–Haapsalu raudteelõigu taastamine 30–35 mln. € ja kasutajateks oleks siis põhiline osa siis selle raudtee ääres paiknevatest Läänemaa asulatest (ca. 2...3 tuhat elanikku), Haapsalu linn ( ca. 11 000 elanikku) ja Hiiumaa (ca. 10 000 elanikku), kokku ca. 20...25 tuhande elanikuga, alates vastsündinutest, lõpetades surijatega. Ehk siis kõvasti üle 1 000 € elaniku kohta. Kui lisada siia veel lisaks ka täiendavate diiselrongi koosseisude ("Partsu porgandite") muretsemiskulud, siis jooksebki 2 000 € ja üle, elaniku kohta täis. Või siis rahva keeli, läheks see seda et, ligi 60 km. pikkuse raudtee jupi ehitus Riisiperest Rohuküla sadamasse, koos rongide ja muu vajalikuga läheks siis Läänlastele, Haapsallastele ja Hiidlastele, maksma laias laastus ca. 50 mln. €, raudtee "taasasutamise" kulusid. Kuna raudteele ei tule kaubavedusid, siis oleks selle raudtee eluiga ca. 50 aastat, ehk siis 1 mln € kulumit aastas.
Loomulikult, kõik mis liigub, see ka kulub ja selle raudtee lõigu hoolduseks on siis vaja ca. 630 000 € aastas, et ta enne 50 aastat kokku ei kukuks ja võsa liiprite ja relsside vahelt metsaks ei kasvaks. Nagu võib arusaada, ei käi selle raha sisse veeremi (rongide) hooldused ja remondid.
Nii et siis selle raudtee ainult paljas ülevalpidamine läheb nendele 25...30 tuhandele Läänlasele, Haapsallasele ja Hiidlasele maksma ca. 60 € aastas, 50 aasta jooksul, ilma et veel rongiga sõita saaks. ( 1 mln. raudtee kulumit aastas + 0,630 mln. raudteelõigu hoolduskulu aastas = 1,630 mln. kulusid aastas. Kui nüüd see 1,630 mln kulusid aastas ära jagada siis näiteks 30 000 elaniku peale, saame ca. 54,33 € per elanik. Kui aga need 1,630 mln ära jagada 25 000 elaniku peale, saaksime juba 65,20 € elanik).
Aga kui see 1,630 mln € ära jagada terve Eestimaa elanikonna 1,4 mln. elaniku peale, saaksime kõigest ca 1,15 € aastas ja nii 50 aastakest jutti, vastsündinust surijani.....
Järgmine etapp oleks siis juba nende reisijate hordide leidmine, kes siis seda raudteed ka igapäevaselt kasutama hakkaks, et see liin ennast ka ära tasuks ja natukene tulu omanikele teeniks, sest peale ehitus ja soetuskulude on ka veel kulud ekspluatatsioonile (tööjõud, rongide kütus, jne,).
Valitsuse seisukoht on kirjas transpordi arengukavas. „Viisakusest on seal Riisipere–Haapsalu raudtee küll ära märgitud, aga reaalsus on, et reisirongiliiklus katab ainult seitse protsenti taristukuludest. Samal ajal hoiab riik liine üleval tugeva subsideerimisega. Paneb kukalt kratsima, kas selline tegevus on pikas plaanis mõistlik,” ütles Kallemets. „Loomulikult oleks tore, kui rongiga Haapsallu saaks, aga talupojatarkus ütleb, et see pole reaalne.”
Mis siis jälle rahvakeeli ümberpantuna tähendaks seda, et kui raudtee soovib transpordi konkurentsis olla edukas ja püsida konkurentsis, siis ei tohiks raudtee pilet olla oluliselt kallim konkureeriva bussi piletist või autosõidust ja maksma seega siis 7 % rongipileti tegelikust hinnast. Ülejäänud 93 % peaks siis kompenseerima riik, ehk siis riigi teised kodanikud, nagu tädi Maalid Karukanni külast ja onu Uunod Uduverest. Kes teavad raudteest ainult niipalju, et on kunagi oma elus, paaril korral raudteel sõitnud rongiga Talinnasse, Laulupeole ja sedagi oma kauges nooruses
Nii palju siis arusaamisest!
Jah, mis MATERJALIST me oleme, selles on küsimus! Materialist aga näeb asju selgema pilguga.
Matemaatikul on lihtne. Viskab numbrid paberile, teeb arvutusi ja kui väga hea spetsialistiga tegu, siis toob valemidki mängu. Ja leidub neid, kes loevad ning ütlevad: Näed, ma ju ka ütlesin, et ei tasu ära!
Miks matemaatik aga näeb vaid seda, et rongiga tullakse sõitma Haapsalu poolt?
Mida ma aga peaksin ütlema valitsuse kohta, kelle esindaja on "pime" Kallemets? Kui valitsus oskab levitada vaid valeinfot, siis tuleb valitsus välja vahetada. Matemaatik kisub välja "7% jutu", ise mõistmata, et see ei sobi siia! Dotatsiooni osakaal on laias laastus preagu 70%, mitte 93! Teiseks, kulutused on kohati suured valedest juhtimisvõtetest. Ning ka tulud pole nii väikesed, kui Riisikas välja paista laseb. Olen sellest korduvalt siin kirjutanud ja kordama ei hakka.
Muide, kui Riisika eeskujuks on Reformierakond, siis pole ka midagi imestada selle kommantaari taseme üle. Demagoogia ja bluffimine sellele erakonnale omane. Tulumaksu langetamisest võimu nimel ma siin rääkima ei hakka.
03.01.2015 19:21
... turism, sest ühendus Rohukülaga teeks ka Hiiumaale kui ka Vormsile, pääsemise senisest kiiremaks ja mugavamaks...
---
Kujutan ette, kui mugav on turistidel kohvritega rongilt praamile minna ja teisel pool bussi jääda ootama!
Autoga praamile sõitmine on ju nii vanamoodne...
Palju mõistlikum oleks Tamsalu-Türi ja Sonda-Mustvee kitsarööpmelised elektrifitseerida, riigil ju raha küll!
---
Kujutan ette, kui mugav on turistidel kohvritega rongilt praamile minna ja teisel pool bussi jääda ootama!
Autoga praamile sõitmine on ju nii vanamoodne...
Palju mõistlikum oleks Tamsalu-Türi ja Sonda-Mustvee kitsarööpmelised elektrifitseerida, riigil ju raha küll!
Mulle on alati meeldinud, kui plärades oma tase juba nimena kirja pannakse.
Lp Arulage!
Kardan, et ma Teie lage kuidagi tõsta ei saa, kui te näete turistidena vaid kohvritega inimmassi. Seda enam, et mul on neist turistidest nii kahju. Kuidas nad küll kodust kohvritega bussi peale said? Ja miks tuhanded rattamatkajad ehk teisisõnu turistid, kohvreid kaasa veavad? Veel hullem oleks see, kui Haapsalus puhkav turist tahaks sõita üheks päevaks või kaheks Vormsile-Hiiumaale ja ta ei suuda seda teha kohvriteta. Aga äkki aitaks pagasihoidla tegemine raudteejaama neid kohvreid maha jätta? Tõepoolest, ma kohe ei mõista inimesi! No tõepoolest, kellele neid lolle turiste siin vaja on! Kutsume ainult targemaid, kes autodega ringi vuravad ja ehitame kõik teed neljarealiseks, see ajab meie majanduse õitsele!
Lp Arulage! Abielludes on võimalik lihtsalt oma nime muuta!
03.01.2015 15:40
http://goo.gl/NKCQ8a
2002. aastal uurisin majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimisel nn vähima kulu mudeli abil investeeringute põhjendatust sõitja nõudlusest lähtuvalt. Mudelisse kaasati kõikide transpordisüsteemis osalejate kulud.
_
Kaugveol võrreldi väikebussi, normaalbussi, diiselrongi ja rööbasbussi. Samuti arvutati süsteemikulud sõitjale. Tulemused on järgmised: väikebuss on odavaim nõudluseni 20 inimest tunnis; normaalbuss kuni 300 inimest tunnis; diiselrong on bussist kallim, kui kiirus on 70 kilomeetrit tunnis (sama, mis bussil), küll aga muutub odavamaks alates 300 inimesest tunnis, kui kiirus on 100 kilomeetrit tunnis; rööbasbussi olukord kaugveol on ligilähedane maakonnaveo tulemustega.
-
Osaühingu Haapsalu Raudtee juhi sõnul sõitis enne reisirongiliikluse sulgemist iga päev 300 inimest rongiga Tallinna. Vaadeldes vähima kulu mudeli tulemusi, näeme, et see reisijate hulk ei õigusta rongiliikluse avamist.
2002. aastal uurisin majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimisel nn vähima kulu mudeli abil investeeringute põhjendatust sõitja nõudlusest lähtuvalt. Mudelisse kaasati kõikide transpordisüsteemis osalejate kulud.
_
Kaugveol võrreldi väikebussi, normaalbussi, diiselrongi ja rööbasbussi. Samuti arvutati süsteemikulud sõitjale. Tulemused on järgmised: väikebuss on odavaim nõudluseni 20 inimest tunnis; normaalbuss kuni 300 inimest tunnis; diiselrong on bussist kallim, kui kiirus on 70 kilomeetrit tunnis (sama, mis bussil), küll aga muutub odavamaks alates 300 inimesest tunnis, kui kiirus on 100 kilomeetrit tunnis; rööbasbussi olukord kaugveol on ligilähedane maakonnaveo tulemustega.
-
Osaühingu Haapsalu Raudtee juhi sõnul sõitis enne reisirongiliikluse sulgemist iga päev 300 inimest rongiga Tallinna. Vaadeldes vähima kulu mudeli tulemusi, näeme, et see reisijate hulk ei õigusta rongiliikluse avamist.
Õnneks on ka nimeta uurijaid, kes rebib kontekstist ühe asja välja, nagu tänapäeval armastatakse teha. Õnneks ei pea ma siin pikemalt kirjutama, sest Analüütik on hästi vastanud. Kui meie MitteKompetentsi Ministeerium tellib uuringu inimeselt, kes mingi lõigu esile viskab ja arvab, et see midagi tõestab, on õigus üksikutel kompetentsetel tippjuhtidel - kompetenstsipuudus ongi meie suurim probleem!
Mis järeldused me teeme?
02.01.2015 17:42
Kui Haapsalust hakkab iga päev nii 1000 inimese ringis Talinna või Keila tööl käima, siis tasub see raudtee ära küll.
03.01.2015 11:46
Miks ta ei "tasu". Esimne põlvkond 1000 in. loksub rongiga Tallinna vahet tööle, teine põlvkond juba seda enam ei tee, vaid lihtsalt kolib mujale - kus tasuvam töö. Ja siis hakatakse sellel raudteel keda vedama? Korra kuus käiakse ehk pensionäridest esivanematel külas, kui käiakse.
Tasuvus pole mingi umbmäärane mõiste. Sellel on kindlad kriteeriumid ja udu ajamine ei tee iseenesest midagi tasuvaks. Täna on maanteetransport hoopis midagi muud kui oli 50 aastat tagasi.
Tasuvus pole mingi umbmäärane mõiste. Sellel on kindlad kriteeriumid ja udu ajamine ei tee iseenesest midagi tasuvaks. Täna on maanteetransport hoopis midagi muud kui oli 50 aastat tagasi.
03.01.2015 14:18
Kunagi väga ammu, juba nõuka ajal ju tehti tasuvus uuringuid selle raudtee haru kohta ja siis oli keskmine päevane reisijate arv nelja edasi - tagasi Haapsalu Tallinna vahel sõitva rongi peale, keskmiselt 250 reisijat, ühes suunas. See statistika näitas seda, et keegi sõitis Haapsalust Taeblasse, keegi Ristilt Keilasse, jne. Sama toimus ka tagisisuunal Tallinnast Haapsallu, kokku siis ca. 500 reisijat ööpäevas. Mäletan ka ise seda aega, kui seoses Vasalemma Riisipere raudteelõigu elektrifitseerimisega enne Olümpiat, hakkas toimuma hommikuselt Haapsalu rongilt ümberistumine Riisiperes, Tallinna elektrirongi peale. Siis hommikusest Haapsalu rongist vast ehk mingi sadakond närtsinud nägu istus ümber elektrika peale, kui sedagi. Laupäeval ja pühapäeval, oli seis veelgi nutusem.... Ehk siis juba toona, oli see liin reisijate veo poolest mõttetus. Üleval hoidsid seda raudtee haru Keilast Haapsaluni ainult kaubaveod. Veeti ju Tallinnast Haapsalu poole kütust ja naftatooteid. Näiteks Haapsalu külje all olevale Linsi sõjaväe lennuväljale, Hämari sõjaväe lennuväljale lennukite kütust ja lennukite tagavara juppe, Haapsalu Naftabaasi masuuti, Riisipere ABT-i (asfalt betooni tehas) gudrooni. Lisaks teravili Taebla TERKO-le, metall Rummu vangilaagritele ja Turbas asuvale Eesti Energo Remondi Tehasele. Tagasi suunas liikus aga Palivere Ehitusmaterjalide Tehase toodang, vahtbetoon blokid, Turbast Novo-Baldi eksport turba pakid, immutatud elektri ja sideliinide postid, Eesti Energo Remondi Tehases valmistatud trahvod ja alajaamad. Riisipere ABT-st, immutatud liiprid, Vasalemmast lisandusid veel killustik ja Rummu vangilaagrite metallist tooted ja killustik.
Nii et kauba liikumine oli vägagi tihe ja see kompenseeris suurelt osalt reisijate vedu, pluss veel riiklikud dotatsioonid.
Praegu on olukord kahjuks radikaalselt muutunud, pea kõikidel töölkäivatel peredel on vähemasti üks auto kasutada, millega siis mugavalt, endale vajalikul ajal sõita kuhu vaja, ka sinna, kuhu enam rongiga ei sõida. Näiteks tööle Piritale või Õismäele.
Nii et kauba liikumine oli vägagi tihe ja see kompenseeris suurelt osalt reisijate vedu, pluss veel riiklikud dotatsioonid.
Praegu on olukord kahjuks radikaalselt muutunud, pea kõikidel töölkäivatel peredel on vähemasti üks auto kasutada, millega siis mugavalt, endale vajalikul ajal sõita kuhu vaja, ka sinna, kuhu enam rongiga ei sõida. Näiteks tööle Piritale või Õismäele.
1000 inimest tööle on ehk natuke palju loota.
Aga No Nii näeb asju kuidagi lünklikult! Muidugi, lähemal on parem tööl käia. Aga kui ma ka tulevikku vaatan, siis miks ei või lähemale tekkida midagi sellist, kuhu ei pea nii pikalt sõitma? Kas Saue ja Keila on täiesti mõttetud kohad? Võtaks rongi ära? Või õpiks nägema, et ilmas pole ainult otsene tasuvus? Või näeks, et rong tooks kliente Haapsallu ja seega saaks ka kodu juures tööl käia? Kuidas üldse on võimalik, et asju suudetakse näha vaid ühtepidi?
Riisikas aga otsustab veel natuke põrutada! Tollaseid aegu ei saa tänapäevaga võrrelda. Sest näiteks polnud maanteedel nii palju autosid ja ohud on nüüd palju suuremad. Seega on rongisõit oluline ka ohutuse ja loomulikult ka keskkonna seisukohalt! Muide, ka tollal ei hoidnud seda haru üleval kaubaveod, sest neid oli nii vähe. Ja kuhu kadus Taebla Jõusöödatehas, kui kohalik tööandja? Kas mitte ei kadunud seepärast, et veod läksid kalliks? Kaubavedusid oli ka tollal vähe, tuli ikka vist peale maksta.
Tänapäeval pole seal tõesti suurt kaubavedu loota, ei trahvosid (?) ega ka metalli Rummu vangidele. Nüüd on elu teistsugune. ja millegipärast sõidetakse muudel suundadel väga hea meelega rongiga!? Miks me siis llänlastele keelame sellest osa saada? Eile sõitsin bussiga Haapsalust. Ja see mis isegi hõredama liiklusega maanteel toimub, peaks panema mõtlema. Miks peame suunama maanteele aina rohkem autosid?
Ah et ühe autoga sõidab pere mugavalt? Mis teha siis ,kui vaja lapsel kooli ühes suunas ja kelleajal, emal hoopis mujale ja isale kolmandas suunas? Ja et jõuda Piritale või Õismäele, on baja Tallinnas ühistransport paremaks teha. Muide, Mustamäele ei sõida ka rong aga selle jaoks ei pea rongiga balti jaama välja sõitma. Kui aga kõik nii ebamugav on, ehk paneks kogu Eestiomaa seisma? Või kas Ristilt on väga pikk maa Nõmmele rongiga? Iga inimese jaoks on olukord individuaalne ja nii tuleb ka asjadele läheneda.
Riisikas, miks on tihti problemiks rongide ületäituvus? Ja kas Riisiperest on kasulik pooltühjadel rongidel Keilani sõita või tooks ka nedesse rongidesse sõitjaid juurde? Äkki peaks ikka Riispere rongid käigust ära jätma ja raudtee üles võtma?
02.01.2015 16:34
Tegelikult on tehtud ainult üks arvutus TTÜ teadlaste poolt ning selle tulemus on, et 20 aasta perspektiivis on see sotsiaalmajanduslikult tasuv. Kaasaegse raudtee kestvust hinnatakse enamaks kui 30 aastaks. Viljandi ja Pärnu raudteede puhul ei ole kunagi mingit tasuvusarvutust tehtud ja elanike asustustiheduse poolest raudtee läheduses ei ületa see mitte mingil moel Läänemaa ja Loode-Harjumaad. Ärgu see, kes fakte ei tea ilmaaegu oma teadmatust ilmutagu
02.01.2015 23:52
ei ole ilus valetada!!
Uuringu tulemus oli see, et hiiglaslik dotatsioon 500 inimese liigutamiseks nädalas oleks tõeline lollus.
Ja miks te, klounid, siis ei sõitnud selle raudteega, kui see olema soli? Ah? Raudtee läks ju pankrotti sest, haapsalusse pole mitte midagi vedada ja seal ei ela ka mitte kedagi praktiliselt.
Muide, haapsalu bussid uhavad ka ainult dotatsiooni toel - reisijaid sisuliselt pole ju! Talvel praktiliselt 10 inimest bussis juba "tunglemine".
Eriti tuhmidele - raudteid peetakse üleval kaubavedudest ja seda üle planeedi, igal pool. Reisirongiliiklus on suuteline "isemajandav" olema ja isegi raudteed üleval pidama ainult üksikutel liinidel, mis asuvad hiigellinnastutes näiteks jaapani Shinkaishen või USA idaranniku Shuttle. Mõlemad ühendavad linnastuid, kus elavad sajada miljonid inimesed. Meil siin eesti nõuda riigile veel mitmesajamiljoni eurost lisakoormist kaela 500 inimese veoks on idiotism.
Muide, kordades odavam oleks kogu läänemaa ja ka hiiumaa inimetele Skoda Fabiad osta, kui see totter raudtee uuesti ehitada.
Uuringu tulemus oli see, et hiiglaslik dotatsioon 500 inimese liigutamiseks nädalas oleks tõeline lollus.
Ja miks te, klounid, siis ei sõitnud selle raudteega, kui see olema soli? Ah? Raudtee läks ju pankrotti sest, haapsalusse pole mitte midagi vedada ja seal ei ela ka mitte kedagi praktiliselt.
Muide, haapsalu bussid uhavad ka ainult dotatsiooni toel - reisijaid sisuliselt pole ju! Talvel praktiliselt 10 inimest bussis juba "tunglemine".
Eriti tuhmidele - raudteid peetakse üleval kaubavedudest ja seda üle planeedi, igal pool. Reisirongiliiklus on suuteline "isemajandav" olema ja isegi raudteed üleval pidama ainult üksikutel liinidel, mis asuvad hiigellinnastutes näiteks jaapani Shinkaishen või USA idaranniku Shuttle. Mõlemad ühendavad linnastuid, kus elavad sajada miljonid inimesed. Meil siin eesti nõuda riigile veel mitmesajamiljoni eurost lisakoormist kaela 500 inimese veoks on idiotism.
Muide, kordades odavam oleks kogu läänemaa ja ka hiiumaa inimetele Skoda Fabiad osta, kui see totter raudtee uuesti ehitada.
03.01.2015 13:15
See nn teadlaste uuring oli ju selge tellimustöö ja nagu hiljem tõdeti oli välja jäänud ju paljud argumendid ( see ei sisaldanud ju ei hooldustöid - no vaja kraave puhastada , umbrohutõrjet , liiprite kinnitamine ,pinnase tihendamine ja juurdevedu, lumelükkamine jne . ) See raudtee saaks eksisteerida vaid suure dotatsiooniga , mille summa oleks aga nii suur et võiks maantee ehitad 4 realiseks . Kuna sealtkandist reisijate vedu oleks marginaalne , kaupu aga vedada peaaegu polegi , siis tapaks see maanteeliikluse ( et inimesed sõidaks tuleks piletihind alla lasta , see aga lõpetaks bussiliikluse ja see omakorda lõpetaks elu seal kus raudteed pole - näide viljandi puhul juba ju olemas - bussiliiklus järjest väheneb , kuna ei saa konkureerida rongidega , kus 75 % kuludest maksab riik kinni - bussifirmad aga ei saa kopikatki )
Ei ole vaid üks arvutus. Ja kui neid teevad Mõmmikud jt "spetsialistid", siis ei ole neist ka kasu! Robert ütleb igatahes väga õigesti. Ometi ei võeta teda kuulda, Mõmmik ja Irw peavd ennast teadjamateks, kuigi ajavd sulaselget pläma! Tõepoolest, ei maksa oma teadmatust välja näidata.
Bussiliiklus niigi hääbub, kohati on ka sõiduplaanid valed ning seetõttu tõstab see bussipiletite hindu. Haapsalu bussidest saab dotatsiooni vaid üks. Maantee on hea, aga see ei kannata sinna nii paljude autode suunamist, hoopis vähendada tuleb, et maanteel oleks normaalsem sõita. Ning on kahju, kui Mõmmik on selle idiotismi esindaja! Sest kogu see sõna otses mõttes möga, mis suust välja tuleb (või klahvide alt), näitab vaid seda, et ERITI TUHM võiks arvamuse endale jätta! Meil peetakse palju asju üleval millegi arvelt! Juba ainuüksi lause mitmesajamiljonilisest lisakoormast ning 500-st inimesest on napakuse musternäide.
Vabandan muidugi, aga kui nii idiootsed kirjutised ilmuvad, siis võin ka mina otse asju välja öelda!
02.01.2015 16:22
Naljatilgad selle valimiseelse Haapsalu rongiühenduse jutuga. See on puhas mõttetus. Paralleelselt maanteega hakata ropult doteeritavat rongiliiklust pidama?? Ega ääremaastumine seisne siis rongiliikluse puudumises. Kümme lisatöökohta (raskelt doteeritavalt) ei too kasvu - see raha tuleb ju kusagilt mujalt ära võtta. Veel viletsam tervishoid ja koolivõrk - ning inimesi jääb palju kiiremini vähemaks - igal asjal on lõpuks hind.
02.01.2015 16:37
no nii- miks palju väiksemates riikides leitakse, et ka ÄÄREMAAD ON RIIGI osa, kus elavad maksumaksjad kes peavad VALITSUST üleval? Tallinn üksinda ei jõua ju EESTI MINISTEERIUME elus hoida!
04.01.2015 18:18
Üks mõtlemapanev väljaütlemine Kõverkael Juku suust :
...""Nüüd on Partsi sõnul jäänud riigisisese raudteeühenduse parandamises ületada vaid koera saba ehk taastada Riisipere–Haapsalu–Rohuküla vaheline rongiliiklus.
„Kui ma ütlen, et teen ära, siis ma teen,” ütles Parts. „Kõik on Läänemaa valija käes. Kui valivad leemekulbiliigutaja, siis ei taastata rongiliiklust.”
Majandusministrina ei tahtnud Parts Haapsalu raudteest kuulda. „Kui paneme emotsioonidele juurde tasuvus näitajad, on selge, et see [Haapsalu raudtee] ei tasu ära,” ütles Parts Postimehele 2013. Parts märkis toona, et ei näe mõtet raudteeliinil, mis viib 10 000 elanikuga linna, mille tagamaal elab veel 10 000 inimest ja Hiiumaal veel 10 000 inimest.
Partsi meelemuutuse taga võivad olla ka Läänemaal kandideerivad erakonnakaaslased. Riigikogu liige Tõnis Palts teatas eelmisel nädalal, et on nõus kandideerima vaid siis, kui erakond asub nõudma Haapsalu raudtee taastamist. Samal seisukohal on ka puulaevaseltsi tegelane Alar Schönberg, kes võib olla eelseisvail valimistel suur häältepüüdja IRLi ridades. Schönberg ütles Lääne Elule, et ei oleks mõtet kandideerida, kui nende erakonna peaministrikandidaat oleks raudtee taastamise asjus samal seisukohal kui majandusministrina. Sellisel juhul ei oleks Schönberg julgenud valimistel ka iseendale häält anda.
Ja ka link originaaltekstile : http://online.le.ee/2014/11/20/parts-lubab-taast...
Nii et kallis Eesti raffas, valige ka seekord kohe kindlasti IRL-i ja nende poliitp___raste ja mitte leemekulbi liigutajaid ning oletegi jälle mõned aastakesed oma elust "häpid".
...""Nüüd on Partsi sõnul jäänud riigisisese raudteeühenduse parandamises ületada vaid koera saba ehk taastada Riisipere–Haapsalu–Rohuküla vaheline rongiliiklus.
„Kui ma ütlen, et teen ära, siis ma teen,” ütles Parts. „Kõik on Läänemaa valija käes. Kui valivad leemekulbiliigutaja, siis ei taastata rongiliiklust.”
Majandusministrina ei tahtnud Parts Haapsalu raudteest kuulda. „Kui paneme emotsioonidele juurde tasuvus näitajad, on selge, et see [Haapsalu raudtee] ei tasu ära,” ütles Parts Postimehele 2013. Parts märkis toona, et ei näe mõtet raudteeliinil, mis viib 10 000 elanikuga linna, mille tagamaal elab veel 10 000 inimest ja Hiiumaal veel 10 000 inimest.
Partsi meelemuutuse taga võivad olla ka Läänemaal kandideerivad erakonnakaaslased. Riigikogu liige Tõnis Palts teatas eelmisel nädalal, et on nõus kandideerima vaid siis, kui erakond asub nõudma Haapsalu raudtee taastamist. Samal seisukohal on ka puulaevaseltsi tegelane Alar Schönberg, kes võib olla eelseisvail valimistel suur häältepüüdja IRLi ridades. Schönberg ütles Lääne Elule, et ei oleks mõtet kandideerida, kui nende erakonna peaministrikandidaat oleks raudtee taastamise asjus samal seisukohal kui majandusministrina. Sellisel juhul ei oleks Schönberg julgenud valimistel ka iseendale häält anda.
Ja ka link originaaltekstile : http://online.le.ee/2014/11/20/parts-lubab-taast...
Nii et kallis Eesti raffas, valige ka seekord kohe kindlasti IRL-i ja nende poliitp___raste ja mitte leemekulbi liigutajaid ning oletegi jälle mõned aastakesed oma elust "häpid".
Riisikas ilmutab ennast veel kord. Targemaks aga ei lähe, sest pole suuteline teiste kirjutistesse süüvima! Oled sa mingi võimukaotuse hirmust värisev reformar?
Muide, ma täiesti usun, et Partsi meelemuutuse taga on mõnigi otsekohene mees. Nagu Tõnis Palts. Ja jumala õnn, et on! Läänlased peaks sellele väga tänulikud olema. Küllap Riisika meelest on paremad võltsid võitlejad, nagu reformarite hulgas leidub. Sulaselged inimeste petjad! Ma väga loodan, et valimistel tuleb eestlaste mõtlemisvõime välja, erinevalt siinsetest kirjutajatest. Kuid ometi mul hea meel, et siin pläralas on ka mõtlevaid inimesi! Kahju aga, et seda ei mõista Riisikas, No Nii või mõned teised. Kümme lisatöökohta!? Anna jumal mõistust! Aga kuna ei suuda mõista, siis ei suuda ka aru saada, Selge see, nii et anname andeks. Õppida pole muidugi kunagi hilja!
Mul on tõsiselt kahju, kui inimesed kujundavadki oma arvamuse kallemetsade ja riisikate arusaamade järgi! Ja tundub, et nii tihti ongi, pole siis ime, et elu Eestimaal väga paljudes asjades läheb halvemaks või parimal juhul teokiirusel paremaks!
On aeg muutusteks. Ja on aeg ärgata!
This comment has been removed by the author.
ReplyDeleteRiisikas räägib igasugustest hirmsatest kulunumbritest. Siis mainib, et piletitulu katab ainult 7% kuludest... ning jätab selle 7% kuludest mahaarvamata.
DeleteTänud, Levy!
Kes tahab, näitabki asju ainult enda vildakast vaatevinklist!
Monday, January 5, 2015
Palivere - üks vaiksetest jaamadest.
Ja ega siin polegi mõtet palju kirjutada, pildid jutustavad palju rohkemast!