Haapsalu raudtee piletitulu, usun Lääne Raudteesse ja Kadripäev Pitsikeskuses. Nov 2014.

 

Wednesday, November 19, 2014

Haapsalu raudtee piletitulu.

Lääne Elus ilmus oluline artikkel.

http://online.le.ee/2014/11/19/haapsalu-raudtee-taastamine-voib-olla-arvatust-mottekam/

See on numbrite poolest nii oluline, et toon selle siin välja.

Kuna Riisipere–Haapsalu–Rohuküla raudteelõigule ei plaanita kaubavedusid, kujuneb selle ülalpidamine odavamaks kui tavaraudteel, seega võib taastamine olla majanduslikult tasuvam

Lääne maavalitsus tellis ettevõttelt Konsultatsioonistuudio OÜ analüüsi, milliseks võivad kujuneda Riisipere–Haapsalu–Rohuküla raudteelõigu taastamisel iga-aastased hooldus- ja remondikulud. Lääne maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Merle Mäesalu sõnul on analüüs vajalik, et raudteeliikluse taastamise planeeringuga edasi liikuda.

Reisirongid kulutavad vähem

Kuna analüüs on koostatud 30aastase ajavahemiku kohta, ei ole selles hinnatud, kui kalliks võivad minna kapitaalremondiks vajalikud tööd nagu kogu raudtee pealisehitise (rööpad, pöörangud, liiprid, ballast) väljavahetamine ja muldkeha taastamistööd.

Millal tuleks teha kapitaalremondiks vajalikke töid, oleneb analüüsi koostanud konsultandi Rein Riisalu sõnul sellest, kui intensiivne on liiklus raudteelõigul. Eesti Raudtee praktikas on see ajavahemik üldiselt 40 aastat, kuid Riisipere–Haapsalu–Rohuküla liinil võib raudtee eluiga pikem olla, sest esialgse eskiisprojekti järgi ei ole siia ette nähtud kaubavedusid. „Analüüsid ja küsitlused ei näinud kohalike ettevõtjate poolt [selleks] potentsiaali,” ütles Mäesalu, miks pole raudtee taastamise plaanides kaubavedu arvestatud.

Iiial ei tea! Kaubavedusid pole kui võimalusi pole!

Eestis reisijateveoks kasutatavad Stadler FLIRTi elektri- ja diiselrongid on Riisalu sõnul kergemad ja kulutavad raudteed seetõttu vähem kui rasked kaubarongid.

„Võrreldes maanteedega, nii kui suured kaubaautod lähevad tee peale, on teed roopas ja auklikud,” tõi Riisalu paralleeli. Tema sõnul ei tea praktikas praegu tegelikult keegi, kui palju täpselt hakkab Eesti raudteeajaloo üks kergemaid veeremeid (FLIRTi rong) raudteed kulutama. Põhjus on lihtne – Eestis on neid ronge kasutatud vaid ligi poolteist aastat.

„Väga vabalt võib olla, et 40 aastat saab mööda ja kõik tõdevad, et ei olegi vaja [renoveerida],” ütles Riisalu.

Analüüs 30 aasta kohta

Kulude hinnang koostati 30 aasta peale arvestusega, et rajatakse elektrifitseerimata raudtee. Keskmiselt tuleb Riisipere–Haapsalu liini hoolduse peale ühes aastas kulutada 630 000 eurot. Kui raudtee taastatakse Rohukülani, on aasta keskmine summa 698 000 eurot. Elektriraudtee puhul kasvaks see summa 295 000 euro võrra, kuid need kataks Elron kui lisateenuse kasutaja.

Riisalu ütles, et tegelikult selliseid väljaminekuid igal aastal ei tule. Tema sõnul oli näiteks hiljuti kapitaalremondi läbinud Türi–Viljandi raudteelõigul esimese poolteise aasta jooksul vaja teha vaid üks rööbaste keevitus, mis on umbes mõnesaja euro suurune töö.

„Nii nagu iga uue asjaga, nii on ka raudteel päris palju aastaid, kus ei lähe mitte mingit [remondi]kulu,” ütles Riisalu.

Aasta keskmise summani jõudis ta 30 aasta jooksul vajaminevaid töid koos hinnates. On tõenäoline, et märgatav osa neist töödest jääks selle perioodi hilisemasse järku.

Analüüsi koostas Riisalu kahe Eestis tegutseva raudteefirma hooldustööde põhjal. Üks neist on Eesti Raudtee ja teine Edelaraudtee, mis toimetab näiteks hiljuti remonditud Türi–Viljandi liinil. Riisalu sõnul on 30 aasta keskmine ekpluatatsioonikulu välja arvutatud väikese varuga.

„Et oleks teadmine, millest see kindlasti kallimaks minna ei tohiks,” ütles Riisalu.

Elektriraudtee kallim

Mäesalu õnul on peamine, et rong sõitma hakkaks. Reisija seisukohast pole suurt vahet, kas tegemist on diisel- või elektrirongiga. „Kui on diiselrong, siis Euroopa Liidu rahastust sinna peale ei saa, sest Euroopa Liit toetab ainult neid soetusi, mis tagavad keskkonnasäästu,” ütles Mäesalu. Elektriraudtee ehitus on aga kallim.
Kui diiselrongidele mõeldud raudtee taastamisel võib rääkida 30–35 miljonist eurost, siis elektriraudtee eeldaks enam kui 60 miljoni eurost investeeringut. Mäesalu sõnul ei ole Euroopa Liit mitte ainus võimalik rahastusallikas, sest kaaluda võiks sedagi, et riik teeb nii olulise transpordiinvesteeringu laenurahaga.

Ja nüüd piletitulust.
Eeldatav summa, mis piletimüügist teenitakse jääb mõne miljoni euro kanti, see on tagasihoidlik hinnang, arvestades, et osa reisijaid oleks kuupiletiga, osa aga sõidaks mõne peatusevahega kohalikke sõite. Kui palju tänu üritustele võib tulu lisanduda, on raske prognoosida, aga see oleks kogu Eesti lõikes suurim, sest sinna kuhu rongid sõidavad, pole mitte kuskil nii palju ja rahvarohkeid üritusi.
Ning läheduse tõttu Tallinnale oleks ka spaadesse, lõunatama ja muid "puhkuseteenuseid" lühiajaliselt  kasutama sõitjaid rohkem kui kuskil mujal.

http://www.goodnews.ee/elroni-reisijate-arv-kasvas-aastaga-52-protsenti

Oktoobris kasvas Elroni reisijate arv mullu sama kuuga võrreldes 52 protsenti 549 000 inimeseni.

Piletitulu kasvas oktoobris aastaga 65 protsenti 907 000 eurot. Kümne kuuga tõid 4,8 miljonit reisijat 8,3 miljonit eurot piletitulu, kasv mullu sama perioodiga võrreldes oli vastavalt 46 ja 55 protsenti.

“Meil on hea meel, et meie reisijate arv kasvas ka oktoobris tempokalt. Omalt poolt proovime nõudluse suurenemisele vastata sõiduplaani täiendamisega, nagu me Tallinn-Rapla ja Tallinn-Türi liinide puhul oleme ka teinud, ning eri liinidel sõitvate koosseisude pikkuste muutmisega,” ütles Elroni müügi- ja arendusjuht Ronnie Kongo.

Oktoobris oli populaarseim liin Tallinn-Paldiski, kus tehti 103 000 reisi. Järgnesid Tallinn-Tartu 79 000 reisiga, Tallinn-Riisipere 74 000 reisiga, Tallinn-Aegviidu 69 000 reisiga ja Tallinn-Viljandi 41 000 reisiga.

Vaatame edasi. Võtsin suvalise viite Elronilt, mille järgi keskmiselt maksab reisi eest reisija alla 2 euro. Millest nii? Mõjutavad lühikesed sõidud, oma osa annab ka kuupiletite kasutamine. Kas siin sees ka Tallinna linna poolt makstavad miljonid? Kahtlen, need ju veel saamata..

Piletite müügi ja tulu koha pealt tuleb veel vaadata mitmeid asju. Näiteks tooks kaasa Haapsalu rongiliikluse taasavamine reisijate arvu kasvu ka muudel liinidel. Näiteks Tartust või Rakverest Tallinna või Kohilast Liivale. Peterburist rääkimata. Seega võib ühelt reisijalt saadav tulu olla hoopis suurem, sest seni rongi mittetulnud reisija puhul oli see ju 0 eurot, aga sõites mitme rongiga on tulutooja teadagi mis. Muidugi on vaja ka perepiletit -50%, seegi tooks väga palju lisareisijaid.

Järgmine oluline asi. Kuna Haapsalust oleks vaja rongiühendust Tallinnaga umbes 10 x päevas (miinimum), tegelikkuses parim 15x, siis saab osadel liinidel sõita Riisipereni või Keilani, kus rongid juba olemas ja paraneb nende g täituvus. Mõnel juhul aga asendaks Haapsalu kiirrong Riisipere rongi, mis omakorda vähendaks kulusid. Nii et need bürokraatide arvutused ei tõesta midagi. Kui ehk siis seda, et arvutusi polegi täpselt võimalik teha.

Küll aga võin "spekuleerida". arvestades kogu Läänemaa ja Hiiumaa potentsiaali, võib reisjate arv olla oluliselt suurem. Et ehk ligi 300 000 piletitulu asemel võib see ulatuda 1 000 000-ni ja tõenäoliselt veelgi enam, 2-3 miljonini. Ja see on veelgi kõvem sõna, sest siis langeb dotatsiooni osatähtsus kõvasti!

Arvestades siia juurde sotsiaalmajanduslikku kasu, sh ettevõtluse elavnemine, võib öelda, et me oleme omadega mäel. Kuni aga Toompeal istuvad suures osas soss-sepad (selles mõttes, et nad ammu ei taju enam reaalseid seoseid), siis võib peagi ka mägi omadega meil olla. Eriti kui hirmutavale Rail Balticale mõelda, kus arvestusi teevad samad sepad ja seetõttu on vaja ka selle projekti puhul asjatundjaid kaasata. Sest see, kui mägi on omadega meil, toob kaasa veelgi suurema maksumaksjate hulga põgenemise siit maalt.

Eilses Radaris, kus olin koos ülesõitude ja avariide teemaga, torkas silma kaks erinevat vaatenurka. Mainiti, et autojuhid rutiini tõttu vahel asju ei märka ja Parbo Juchnewitschi ütlus: "Meie oleme teinud kõik!!!" Ei ole, no kaugeltki ei ole, sest kahjuks on põhjuseks just nimelt soov mitte näha, mõista ja tunnistada oma vaatenurkade ekslikkust! See kehtib ka muude oluliste asjade venimise juures.

*******************************************

Midagi pole teha, pean siia veel ühe artikli kopima. Niivõrd seotud (ja mitte ainult Haapsalu raudteega, vaid sellesama asjatundmatusega), millest ma kogu aeg räägin. Seda võib ka nimetada "mängudeks Riigikogus"! Kuigi Haapsalust ka neid, kes teavad, mis on oluline.

Rääkimata sellest, et Haapsalus elu veel kestab!

http://ekspress.delfi.ee/news/paevauudised/mis-saaks-kui-raudtee-uldse-kinni-panna?id=70168627

Rahahädas Eesti Raudtee päästmiseks mängiti riigikogus mõttega reisirongiliiklus Eestis üldse ära lõpetada. Suurt säästu sellest ei tuleks. 

“Iga miljon tonni kaupa vähem tähendab Eesti Raudteele 2,5 miljonit saamata jäänud tulu,” hindas Eesti Raudtee juht Ahti Asmann (pildil) olukorda raudteesektoris.

Asmann arvutas, et kui raudteel veetavate kaupade maht kahaneks 24 miljonilt 21 miljoni tonnini aastas, tähendaks see riigilt peagi 12,5 miljoni euro lisaraha küsimist. Raudteed tuleks hakata riigieelarvest doteerima, et vajalike investeeringutega sammu pidada – nii nagu täna finantseeritakse riigieelarvest teid ja parvlaevaliiklust. Investeeringuid vajab eelkõige riiklik reisirongioperaator Elron sõidukiiruste hoidmiseks ja suurendamiseks, kuid piltlikult öeldes ei maksa ta selleks rööbaste omanikule Eesti Raudteele sentigi.

21 miljonit oli optimistlik stsenaarium – langus kipub veelgi kiiremaks ning maht jääb hoopis 18 miljoni tonni juurde. See pani riigikogu liikmed ja ministeeriumiametnikud koos Eesti Raudteega arvutama, kuidas raha kokku hoida.

Mis saaks, kui raudtee üldse kinni panna? Või jätta ära rongiliikluse reguleerimine ja teha see n-ö ühesuunaliseks? Riigikogu majanduskomisjoni liige Kalev Kallemets tahtis 16. septembril riigikogu majanduskomisjonis Eesti Raudtee juhilt teada, mis juhtuks, kui sulgeda rahasäästmiseks mõni Elroni liinidest. Näiteks väga tiheda liiklusega läänesuunalise liini lõpust võiks võtta üles 20kilomeetrise jupi Keilast Riisipereni?

Selgitavat statistikat: ­tervikuna on Tallinn-Riisipere liin Elroni populaarsuselt number kaks sõidusuund (kõige populaarsem on Paldiski suund üle poole miljoni reisijaga esimesel poolaastal), kus näiteks septembris tehti 85 000 sõitu, esimesel poolaastal kokku 390 000 sõitu. Riisipere liinil on tõesti märkimisväärne ka sõidutihedus – 13 rongi edasi-tagasi ööpäevas ning läänesuunaliste uute “elektriporganditega” sõitjate arv on tänavu lausa kahekordistunud.

Kallemets ütles hiljem, et tema küsimus oli mõeldud naljana, kuid Ahti Asmann vastas sellele täie tõsidusega. Tema sõnum oli, et raudtee on püsikulu, kus mõne üksiku lõigu sulgemine või ülesvõtmine suurt efekti ei anna.

“Oleme teinud igasugu arvutusi – näiteks kui panna kogu reisiliiklus kinni. Sellega on jälle nii, et täielik sulgemine hoiab kulusid kokku üsna vähe, sest isegi kui sõidab üks (kauba) rong, on vaja raudteed nõuetekohaselt hooldada. Täpsemaid arvutusi lõiguti meil tehtud pole, aga koosviibimisel tõin näite tõesti Keila-Riisipere lõigu kohta, kus raudteepersonaliga seotud kulu on 80 000 eurot aastas, teist niipalju on muid kulusid. Ehk et üksikud kulu vähendamise otsused ei lahenda tegelikku probleemi olukorras, kus meie investeerimisvajadus on 65 miljonit aastas,” selgitas raudteejuht. Lisaks on sellel lõigul äsja Euroopa rahaga renoveeritud kontaktvõrk ning lõigu sulgemine tähendaks riigile kohustust toetusraha tagastada.

Värske eurosaadiku Kaja ­Kallase asemel riigikokku pääsenud Kallemets räägib, et on ise Läänemaalt pärit, kuid ei toeta näiteks Haapsalu raudtee taasrajamist, sest tegelik majandusedu Eesti linnades pole seotud raudtee olemasoluga. “Kui reisirongiliiklus katab ainult 7 protsenti infrakuludest ja samal ajal hoiab riik liine üleval tugeva subsideerimisega, siis paneb kukalt kratsima, kas selline tegevus on pikas plaanis mõistlik.” Arutelud rahamuredele lahenduse leidmiseks jätkuvad.

Mis siit siis välja tuleb?

Taas minu lemmik M-Klubi sobib tsiteerimiseks. Et on juhtumeid, kus (oskamatu juhtimisega, minu märkus) majadesse tekivad praod! Ja lõpuks vajub maja maa alla! Ja mis pidavat päästma? Armastust on vaja! Ehk siis hoolivust! Pildil tükike Riigikogust....

Esiteks ei peaks Asmann püüdma kellelegi midagi selgeks teha, mis "piltlikult" paistab. Sest tegelikult midagigi maksab. Teiseks on kulud ülepaisutatud tänu sellele, et raudteel kõik ei peaks toimuma hangete kaudu. Meil on kogu omariikluse aja vaja olnud raudteed remontida. Miks selleks oli vaja kaotada Eesti Raudtee enda struktuurid ja kaubelda kordi suuremat kul põhjustavate erafirmadega?

Kalev Kallemets. Hea näide. Seostest raudtee ja riigi vahel aru ei saa. Kas sellepärast, et reformierakonna liige? Nemad ju püüavad minna "üle piiride", suretades elu sisemaal? Muidugi, see, et ta SEDA küsis on vesi minu veskile. Sest esiteks see näitab, et ainult kaubavedudeks midagi üleval hoida ka ei saa! Teiseks näitab seda, et Kallemets nagu paljud teisedki (Reformierakonnas kui Haapsalu ja Võru raudtee vastases pundis?) ei oska näha seoseid! Või ei taha näha? Ärgem unustagem, et nüüdseks selge ka see, et riik otseselt valetas!!! Siis kui toodi välja number, et Haapsalu raudtee ülapidamiseks läheb vaja 5 milj eurot aastas!

Selliseid asju ei tohigi unustada. Rääkimata sellest, et eks Reformierakondki teadnud asju plaanides, et midagi lõhkudes tuleb rahad tagastada. Seega, peaks asju paremini tegema, mitte kulutama EL-i raha vaid selleks, et see pole meie raha. Mis valguses Refi RB poliitika igapäevaselt aina rohkem välja paistab?

Kui aga eestimaa OMA inimestest tühjaks jookseb ja tühjas saalis puhub vaid kõle tuul?

 Ja kuidas kommenteeriksid seda teised asjaosalised, IRL ja sotsid? Kas tõepoolest on IRL-i puhul vaid ääremaal poliitikud, kes mõistavad ja TÖÖD TEEVAD hoolimata sellest, et neile lootust ei anta?

Sellest kõigest lähtuvalt ma viimase lõigu üle ei imesta!

Küll aga: LP RIIGIKOGULASED! ÄKKI TE IKKA PÜÜAKSITE EDASPIDI OMA MÄNGUDEKS KA ASJATUNDJAID KAASATA?

Et need mängud riiki põhja ei viiks, ikka sellesama pärast! Teil oleks hea võimalus taibata, et just sinna te seda viite!

***********************************************

http://online.le.ee/2014/11/18/maavanem-algatas-raudteetrassi-asukoha-maaramiseks-teemaplaneeringu/


****************************************

Nüüd tuleb kohale minna ja tutvuda kogu selle planeeringuga, et ülesõitude jm seoses mingeid käkke ei korraldataks. Nii kaotamise kui ohutuse koha pealt.

Eile aga ohutus ja mina Kanal 2 Radaris.

http://www.reporter.ee/2014/11/18/radar-rongionnetused/

 

 

********************************************************************* 

Thursday, November 20, 2014

Mina usun Lääne Raudteesse!

Kui avasin Lääne Elu, siis tuli sealt kogupauk kohalikelt poliitikutelt. Võib ka muudmoodi nimetada, kasvõi tegijateks, võitlejateks või kelleks iganes, mõte jääb samaks. Valimised pole veel ukse ees ega isegi lävepaku lähedal, aga taas hakatakse rohkem rääkima Haapsalu raudteest!
Võtame siis järjest, altpoolt ja vaatame, mida kellelgi öelda on. Tean, et olen andnud endast parima (kuigi ehk pidanuks veelgi rohkem andma), mitme aasta jooksul, et teha selgeks, miks see raudtee on oluline.


http://online.le.ee/2014/11/20/parts-lubab-taastada-haapsalu-raudtee/

Juhan Parts, IRL.
Niisiis, kes leent liigutab, kes lubab vaid lahjat laket leemekesta? Juhan Parts ei ole olnud eriti suur raudteesõber, kuigi uued rongid tulid tema ajal. Nüüdseks on justkui tarkust juurde tulnud ja ehk on lubadust teha asi ära, tõepõhjaga? Mul on hea meel vähemalt selle üle, et IRl-i liige Tõnis Palts on korduvalt sel teemal sõna võtnud, rohkem kui ükski teine poliitik. Mida aga Tõnis ei õpi, seda Juhan ei tea! Tõnis on õppimisvõimeline, seega...teab nüüd ka Juhan?

http://online.le.ee/2014/11/19/lauri-luik-jatkan-voitlust-haapsalu-raudtee-taastamise-nimel/



Lauri Luik, Reformierakond.
Lühike ja lakooniline jutt. Nõustun temaga ühes asjas. Et Reformierakonnas on veel neid, kes usuvad selle raudtee vajalikkusesse ja toetavad selle taastamist. Tunnen neist mõnda isiklikult. Kes ka just nimelt usuvad, mitte ei pea tähtsamaks võitlust.
Lauri jutt mind ei veena. Lehekülg, millest ta rääkis, kiratses. See sai jõu sisse alles siis, kui postitasin pildi HRT kontol koos kutsega seda toetada. See pilt sai ligi 9000 toetuslaiki ja mitu tuhat jagamist, kui õigesti mäletan! Ja siis jõudis (tänu selle lehe levitamisele) selle lehe laikijate arv nii kõrgele. Aga rohkem ma midagi ei mäleta, sest ühe sellise lehe tegemine tähendab mitte ainult mõnda postitust aastas, vaid ka toetajatega suhtlemist. Kahjuks ei ole võitleja üleüldse tema lehele kirjutajatega suhelnud, see juba näitab ära põhilise! Kahjuks ei mäleta mitte midagi ka Riigikogu toetusgrupist. Tõsi küll, Tõnis Palts ja Aivar Riisalu (mõlemad IRL) on sõna võtnud tihti. Kalev Kallemets, keda mainitakse, ei oma aga erilist ülevaadet raudteest ega selle seostest turismimajanduse ning muuga.  Seosed tähendavad palju rohkemat kui lihtsalt numbreid paberil või veebis. Nii et paraku jääb seegi artikkel pigem näiteks sellest, mida ei tohi uskuda ega tõsiselt võtta. Igal aastal oleme oodanud ka rongi Haapsalus, 22. sept. Ette võtnud muidki üritusi (tänud Aita Mölderile ja teistele tegijatele ning toetajatele), Lauri Luike seal kohata pole õnnestunud. Vähe sellest, ta pole ka kommenteerinud ühtegi toetavat sõnavõttu, rääkimata toetajatega liitumisest.


http://online.le.ee/2014/11/20/jaanus-karilaid-reformierakond-on-haapsalu-raudtee-takistus/

Jaanus Karilaid, Keskerakond.
Ka lühike ja lakooniline jutt. Selle erandiga, et räägitakse asjast.  Kohalikud poliitikud toetavad, Linnade Liit jpt samuti. Võin siia lisada turismiettevõtjad ja teised. Miks siis tõepoolest ei ole Reformierakond vastanud kirjale? Just nimelt erakond tervikuna, näitamaks, et nad soovivad midagi muuta ka Eestimaa sees paremaks? Just see tegevusetus (kooseluseadustest ja muudest teerulliilmingutest rääkimine pole tänane teema) näitabki, et aastaid valitsuses "enamusosalust" omav erakond ongi see pidur!? Sest pole ju võimalik, et viimasel ajal väikeaktsionäriks olnud IRL ja SDE oleksid nii kõvasti Haapsalu raudtee vastu (muide, ka Võru raudtee saatus sõltub valitsuse tegevusest või tegevusetusest, kas olete seal märganud midagi toimumas?), et Reformierakond kohe kardab võtta vastu otsust, mis erakonna kraavi lükkab!? Ei lükka, se annab hoopis vankrile parema hoo! Keskerakond, muide, on EKRE kõrval olnud ainuke, kes senini on avalikult lubanud selle raudtee taastada!

http://online.le.ee/2014/11/20/innar-maesalu-korralik-transpordiuhendus-aitab-kaasa-inimeste-jaamisele-oma-kodukohta/

Innar Mäesalu. Reformierakond.
Parim ütlus tuleb temalt. Seda raudteed ja inimeste soove on juba nii kaua ära kasutatud valimiskampaaniates, et vastuoksa, hoopis ära tuleb teha! Ja inimesed peavadki saama elada seal, kus neil on hea (Haapsalu tunnuslause, mis seondub ka sellega, et kui pole kvaliteetset elukeskkonda, siis pole hea!?), mitte seal, kus ollakse häda sunnil! Taavi Rõivas meile seda raudteed aga kindlasti ei too, Juhan Partsi puhul olen ma suhteliselt kriitiline. Ei ole ta millegipärast julgenud oma "salajast igatsust" välja öelda, ei HRT lehel ega paaris omavahelises põgusas kohtumises. Meediast rääkimata. Pigem tuleb meelde, et kunagi sai loetud lugu tema sulest (kui just PR seda vastavalt juhendamisele ei kirjutanud), mis kõneles reisiveoliikluse mõttetusest. Tore, aga loodame, et ta siis nüüd julgeb omi seisukohti kasvõi HRT lehel välja öelda. Olgu tegemist või kõhklustega ja sooviga rohkem mõista nii raudtee kui Läänemaa ja saarte inimeste hingeelu. Küll aga ei unusta ma mainimata, et reaalsuses on vaid IRL-i inimesed need, kes tegelevad trassiplaneeringuga, kuigi algatajaks oli maavanemana Innar Mäesalu.  See on äärmiselt oluline, et hetkeks, kui tuleb otsus, saaks põhimõtteliselt tehnika peale saata. Nii et aitab tõepoolest leemekulbiliigutamisest. Sest raudtee tulekust oleneb ka väga paljude Läänemaa jt turismiettevõtjate, sh spaad, kohvikud, turismitalud jt leemekulbiliigutajate ellujäämine. Ja ei tohi unustada, Innar Mäesalu on Võrumaalt, kus ka inimesed tahavad kodukohta jääda ning ootavad oma raudteed!


http://online.le.ee/2014/11/20/neeme-suur-raudtee-taastamise-pohikusimus-kuskohast-saada-raha/

Neeme Suur, SDE.

Mulle ei meeldi artikli pealkiri. Sest põhiküsimus ei ole raha, vaid see, et otsust asi ära teha ei ole ikka veel. Üle 19 aasta ootavad inimesed, et reisirongiliiklus taastuks. Selle aja jooksul on palju vett merre voolanud, kuigi Haapsalu laht on hetkel päris kuival. Just niisama kuivaks jääb ka Eestimaa kui regionaalpoliitikat oluliseks ei peeta. SDE väidab, et nemad seisavad mitmekesise (ühis)transpordi eest. Jah. Aga kui jätta ära plaan ehitada 4-realisi maanteid, otsides lahendusi kohati 3-realiste jaoks? Kas siis poleks see 30 milj eurot tühine summa, mida leida Haapsalu raudtee jaoks? Just nii ongi! Nii et selle raha võib leida ka siseriiklikult või tõesti võtta see väike laen, mis RB miljardiga on lausa häbemata vähe! Miks miljardiga? Sest just sinnani võib küündida maksumaksja osalus valesti valitud ja teostatava infraobjekti tegemisel. Mainitud Pärnu saaks hea ühenduse ka siis, kui raudtee kulgeks sinna ja edasi 140-160 km/h olemasoleval trassil. Sest kiirraudteed nagunii ei tule ja mõttekus kaheldav ning turistid sõidaks niigi. See, et RB puhul on meile vassitud, pidevalt ja pikka aega, on nüüd selgeks saanud. Nagu oli vassimine seegi, kui riik väitis Haapsalu raudtee ülalpidamiskuludeks 5 milj eurot aastas, tegelik kulu aga kordi väiksem. Nagu pole õige ka väidetav piletitulu Haapsalu raudteelt, sest tegelik tulu oleks suurem. Kõik sõltub sellest, kui targalt asju tehakse, selle tõestuseks võib tuua riigi läbimõtlemata regionaalpoliitika ja tiheda ühistranspordiliikluse Elroni ning bussiliikluse ühildamisel. Igaüks, kes soovib olla spetsialist mingil teemal, peab jagama midagi ka seostest. Inimesed on valmis Haapsallu sõitma isegi Tartust ja selle inimese pealt ei oleks piletitulu mitte alla 2 euro, nagu on keskmiselt, vaid kordi suurem. Ühesõnaga, raha on meil olemas, kui vaja, siis koheselt ka laenatav. Eriti kui oleks olemas riiklik kommertspangandus, nii, et laenuraha maksed maksumaksja jaoks olulistes asjades ei läheks riigist välja. Kiitma peab aga seda, et mainitakse ka Võru raudteed.

EKRE.
EKRE on samuti selgelt välja öelnud, et peavad vajalikuks Haapsalu raudtee toetamist. Lääne Elu seda Keskerakonna kõrval ei maini. Nojah, väikesed tegijad. Kuid Mart Helme ei ole inimene,kelle kohta saaks öelda, et asjadest midagi ei jaga Mina olen väike tegija, aga nüüdsest EKRE liige. Ning näen seda, et tulevikus oleneb iga asi just nimelt väikestest tegijatest ehk siis kodanikest. Kodanikeliikumistest, millest nii palju räägitakse, aga kelle arvamustest ja ka vajadustest taas tihti vaid teerulliga üle sõidetakse! See artikkel ei ole mõeldud valijatele meeldimiseks ega nende meelitamiseks. Pigem tegemist minu nägemuses Haapsalu raudteed soodustavatest ja vastuseisu näitavatest teguritest.. Ma tõesti loodan,et tuleb aeg, kus mõistetakse, et eetika ja aated on olulisemad kui raha. Ning elu pöördub normaalsetesse rööbastesse. Sobiv võrdlus, sest raudtee ongi ju rööpad?  Olen andnud endast mitu aastat, et tõestada kui oluline on Haapsalu raudtee mitte ainul läänlastele, vaid ka saarlastele, hiidlastele ja vormsilastele. Rääkimata tervest Eestimaast, sest parim võimalus minna rattamatkadele, tervislikult puhata, tagada ellujäämine Eestimaa turismile, on just raudtee. Ning majandus ei ole vaid kaubaveod ja sellega seonduv, vaid kõik, mis sinna juurde kuulub! Aastaid on minu rattamatkade oluliseks kaaslaseks olnud rongid! Reisirongid. Nii et ma tean, millest räägin. Töölkäimist ja kooliminemist pole mõtet vist mainidagi.
Ja me ei tohi unustada, et inimesed ei liigu vaid algpunktist lõpp-punkti, vaid nende vahel on veel sadu kohti kuhu minna ja tuhandeid reisijaid, kes soovivad sõita. Sest reisijaks nad saavad just siis kui on, millega reisida.

Et ka peaminister käis Haapsalus ja võttis sõna, siis pean ka seda lühidalt kommenteerida. Uuringud ei ole sugugi mõttetud, aga nende tegemiseks on Reformierakonnal olnud aega aastaid. Nii et vastutustundetu on hoopis rääkida, nagu ei tohiks tähtajana rääkida juba 2018 aastast. Tegelikult võiks rääkida hoopis aastast 2016! 1, 5 miljonist võiks piletitulu tuua tunduvalt rohkem kui 300 000, hea sõiduplaani korral võiks seolla lausa poole miljoni ringis. Ja seda, et majanduskeskkond turismi ja muude asjade näol,  peaks "võitma" miljon eurot aastas, näeks isegi pime!

Head inimesed, tänan, et usute koos minu ja tuhandete toetajatega!






**************************************************

Lisaksin siia heameelega ühe sõnavahetuse LE pläralas. On inimesi,kes üksjagu asjalikke kommentaare kirjutavad ja selle üle on hea meel. Aga ometi, nagu takistus oleks ees, et vastaspooleseisukohtadest aru saada! Ega ma ise ka ehk piisavalt hea sõnasepp ei ole, aga vahel tekib lootusetuse tunne. Nagu vastu müüri jookseks.

http://online.le.ee/2014/11/21/taavi-roivas/

1. • Hg
     

     22. nov 2014 - 01:21

     

     Aga kui kiire oleks rong, mis peatub iga piimapuki juures?
     Ekspressrong oleks ju mõttetu, palju oleks neid, kes sõidab rongiga haapsalu ja tallinna vahet. Käputäis, rohkem on neid raudtee ihalejaid ikka neis postijaamades nagu taebla-palivere-risti-turba, pluss vahepealsed külakesed. Kui aga rong peaks peatuma iga natukese aja tagant, tuleb keskmiseks kiiruseks palju väiksem number, kui bussiga.

     Pange parem see raudtee raha maantee arengusse ja bussitransporti, on asjal palju rohkem mõtet sest maanteed peab ikka arendama. Kogu euroopas on nii, et raudteed kasutab väike osa elanikkonnast, enamus ikkagi maanteetransport. Raudtee ilma kaubaveota on sotsiaalne rajatis ja jõukohane rikastele riikidele või siis väga vaestele riikidele, kus puudub maanteede võrgustik ja maanteetransport. Eesti ei ole neist kumbki.

     Vasta
2. lt
   

   21. nov 2014 - 19:30

   

   Idioot, miks see luik teda arvudega kurssi ei vui

   Vasta
3. Neeme
   

   21. nov 2014 - 19:55

   

   Mida aitab siin arvudega kurssi viimine? Kui ei taheta teha, siis lihtsalt ei tehta. Sest juba aastaid on reformikad võimul. Just neil on valitsuses rasvasem pool ja see, et siiani pole otsust, näitab kõik.
   Ekspressbussist ei maksaks rääkida, sest bussiliiklus enam-vähem piisav ja Hiiumaa bussid ongi põhimõtteliselt ekspressid. Või topiks Rõivas bussi ka tuhanded rattamatkajad? Pealegi räägib ta meelega suurimast maksumusest, mitte vähimast. Iga vähegi mõtlev inimene saab aru, miks sõidavad inimesed rongiga meelsamini kui bussiga. Aga peaminister ei saa aru!

   Vasta
   • Hg
     

     22. nov 2014 - 02:19

     

     Tuhanded rattamatkajad tallinnast haapsallu rongiga sõitmas? Ja aasta ringi veel? Mingi suurushullustus kallal või? Heal juhul kesksuvel mõni sõidaks ja kogu lugu. Eesti justkui oleks jube rikas riik, kes ehitab raudtee põhjusel, et mingi 0,0001% rahvastikust saaks kord aastas sõita rongiga tallinnast haapsallu ja tagasi. Õiged rattamatkajad sõidavad selle vahemaa rattaga, mitte ei kulge rongiga, ratas kuskil pagasivagunis kaasas loksumas.

     Vaata busside täituvust. Praegugi ju reisijaid vähe, enamasti bussid pooltühjad, kui needki vähesed rongi peale koliksid, peaks bussiliikluse seiskama. Siis aga need, kel bussiga liikumine mugavam ja logistiliselt mõttekam, jällegi kannatavad. Ideaalset lahendust ei ole olemas.
     Sotsiaalsest ja regionaalpoliitilisest vaatenurgast oleks muidugi tore kui tallinna-haapsalu vahel sõidaks peale busside ka veel rongid, lennukid, helikopterid ja mis iganes ulmelised vaakumtorus kulgevad kapslid.
     Majanduslikust vaatenurgast aga on rongiliikluse taastamine absoluutselt jabur ja suurte kahjumitega projekt.
     Parem investeerida maantee parendamisse ja ehitada see aja jooksul kiirteeks. Parem teha ühendustee ja väga hea ühendustee, kui ehitada mitu ja veel selliseid, mis kuidagi end majanduslikut ära ei tasu.
     Kui eesti kunagi jõuab sellisele arengutasemele, kus riigieelarve ajab üle ääre nagu muinasjutus mannapudru pott, siis võib selliseid lõbustusobjekte, nagu seda oleks haapsalu-riisipere raudtee, ju ehitada.

     Vasta
4. inimene
   

   21. nov 2014 - 20:14

   

   Lauri Luigega on niisiis asi igati selge. Seda tüüpi valides ei saa me mingit raudteed, ainult sooja õhku ja hunniku lubadusi stiilis “võitleme”, “seisame selle eest”, “toetame” jne. Mingit konkreetsust sellel ei ole ega tule. Peaminister kinnitas ka oma vastuseisu. Kui Läänemaalt kasvõi üks reformierakondlane Riigikokku valitakse, siis on kaks varianti, kas hääled on tõepoolest pettusega saadud või on Läänemaa rahvas sedavõrd loll ja ajuhaige, et laseb ennast mingi nõidusega ära moosida. Asi vask.

   Vasta
   • **ll**
     

     22. nov 2014 - 01:18

     

     Panen õlle vahele, et Luik valitakse tagasi. Rahvas lihtsalt ongi NII…. Päriselt.

     Vasta
     • Hg
       

       22. nov 2014 - 02:35

       

       No kui luik uuesti valituks osutub, siis ongi läänemaa rahvas NII…
       Lootma aga peab, et kunagi kasvab uutest põlvkondadest peale eetilisi ja ausaid poliitikuid ( mis on muidugi naiivne loota, sest poliitikud ei ole kuskil ega kunagi nende omadustega) ja sellised tühikargajad nagu luik ja karilaid jäävad minevikku kui halvad unenäod.Tuleval kevadel aga on tõepoolest raske olukord. Ei ole mitte kedagi hetkel esile kerkinud, kes vääriks parlamendi liikmeks ja läänemaa huvide eest seisva saadikuks saamist.

       Vasta
       • Neeme
         

         22. nov 2014 - 11:32

         

         Keegi pole öelnud, et rattureid oleks aasta ringi. Kui aga Eestis ringi vaadata, siis just nimelt sõidavad tuhanded. Ja pole ma ka mõelnud, et vaid Haapsallu. Lisaks Nigulasse, et minna Dirhami peale, Ristile, et suunduda Saaremaale, Rohukülla et suunduda… tead küllap isegi hr Hg!? Bussireisijate arvu ei saa võtta aluseks. Mine sinna, kus rongid sõidavad ja vaata hoolega. Rongi istutakse vahel nagu trammi. Inimestele meeldib sõita rongiga. Tööle, kooli, niisama külla. See on oluline erinevus bussi ja rongi vahel, et bussiga sõidetakse natuke rohke magu hädapärast, rongi minnakse mõnuga – avarus ja valgus on olulised.
         Muidugi tuleb panna käiku paar kiirrongi ja ülejäänud teeeks 13-14 peatust Tallinnani. Sõiduajad vastavalt tunni ja poolteise tunni ringis. Kui sul on huvi, hr Hg, kirjuta ja ma toon sulle numbreid ning võrdlust reaalse eluga. Ära usu Rõivas, kes näiteks toob ikka maksimaalse hinna, nagu ka riik valetas algul räigelt ülalpidamiskulude kohta. Tuleb osata eristada, kes räägib asjast,kes niisama puhub mullikesi.

         Vasta
         • Hg
           

           22. nov 2014 - 22:55

           

           Jah, kogu eesti peale on tõesti tuhandeid rattureid. Jutt käis aga haapsalu-tallinna liinist. Et siis see, et aastas kuu-paar saaks nendest tuhandetest pisike osa sõita rongiga ristile, on siis argument rongi kasuks võrreldes bussiga? Kuidagi väga nõrk ja ebamajanduslik see argument.
           Nagu eelpool mainisin, kui riigieelarve on nagu üleajav pudrupott, siis võib ka selliseid lõbustusi lubada. Praeguses seisus on ikka märksa suuremiad prioriteete ja vahendid riigil on üsna piiratud.
           Inimestele meeldib sõita autoga ja seda ka tehakse ja jäädaksegi tegema. Igas riigis on autotranspordi areng märksa kiirem kui rongiliikluse areng, sest autotransport on mugavam, paindlikum ja kokkuvõttes odavam seda just väikese rahvaarvu juures.
           Kas on keegi arvutusi teinud, kui palju oleks sellel liinil igapäevaselt sõitjaid? Näiteks palivere lapsed ei hakkaks rongiga taeblasse kooli sõimta, sest kool on raudteest liiga kaugel ning peaks ikkagi mingi bussi panema kooli ja raudteejaama vahele käima. Need inimesed, kes tahaksid rongiga tööl käia tallinnas, on seda võimelised tegema ainult ajutiselt, sest peagi on sest rongisõidust täielik küllastus ja lõppkokkuvõttes kolib hoopis tallinnasse ära. Palju on neid töökohti, mis jäävad raudteeliini lähedusse. Väga vähe. Enamus peab tööle saamiseks kasutama lisatransporti busside-trammide jne näol. Kel auto olemas, kasutab igal juhul autot kodunt tööle käimiseks. Juba mugavuse ja ajakulu pärast. Kui autoga tööle tallinnasse sõidad tunni-poolteist ja rong pluss lisaümberistumised kokku võtavad poolteist-kaks tundi siis võib arvata, milline on valik.
           Olen lugenud erinevaid uuringuid raudteetranspordi tasuvuse ja mõttekuse kohta ning üks aspekt on erinevatel uuringutel üks. 100km ja lühemad vahemaad ei ole ainult reisijateveol mitte kuidagi tasuvad ja mõttekad pidada, rääkimata tänapäeval ehitamisest.
           Ja jutt, et paar kiirrongi ja ülejäänud postipeatustega on eriti lahe jutt. Mitu reisi edasi tagasi siis need ca 500 inimest kokku päevas teeksid. Või tuuakse kuskilt reisisaatjaid et rongides ikka üldse kedagi oleks.
           Raudtee ehitamise maksumuse on keegi välja toonud 60 milj. elektri puhul ja 30-35 diiselühenduse puhul. Suht kindlalt võib väita, et summa kujuneb kindlasti ehituse käigus suuremaks ja ülalpidamise kulud ka päris kindlasti tulevad suuremad kui senised arvutused näitavad. Seni ei ole mitte ühte vastupidist näidet, kus midagi osutunuks soodsamaks või odavamaks, olemas.
         • Neeme
           

           23. nov 2014 - 15:56

           

           Lp Hg!
           Rattamatkajad ei sõida paar kuud aastas, ja hetkel neid Hiiumaale sõidab tunduvalt vähem kui võiks. Sest see 60 km on see, mis takistab.
           Riigieelarvest rääkides, mis annab mingile piirkonnale rohkem, kas 60 km raudteed ühe väga suure kandi jaoks või Mäo-taoline viadukt?
           Sa arvad, et meeldib sõita autoga, aga,kes siis on need, kes teevad Eestis aastas juba miljoneidd sõite? Süvene asja mõttesse? Ma mõistan sinu arvamust, et poolteist-kaks tundi ilmselgelt palju. Aga on töökohti, kus seda ei pea tegema igapäevaselt ja veel väga palju erinevaid variante. Kui aga variandid sobivad,kas siis Haapsalusse ja Läänemaale ei tuleks elanikke ehk maksumaksjaid juurde? Kes Sinugi elu kohapeal paremaks võivad oma maksudega muuta? Või ei taha kohe, et hakkaks paremini minema?
           Tööle ei sõideta ka mitte ainult Haapsalust Tallinna, vaid ka Keilasse ja Paliverest Nõmmele.
           Ja miks ei peaks lapsed sõitma Paliverest kooli rongiga? Tapvalt pikk jalutuskäik? Või ei tohi ratast kaasa võtta? Või ei tohi Haapsalust klassid sõita rongiga Palivere terviseradele sportima? Kirjutad väga pikalt, aga kõik need seosed ja asjad on ka mujal Eestimaal ja sõidetakse!
           Kas siis paarsada tuhat reisijat Riisipere ja Rohuküla lõigul aastas oleks liiga vähe? Ning üle miljonilisest dotatsioonist maksta piletituluna 400 000 ja rohkemgi eurot, mis on tunduvalt rohkem kui keskmine dotatsiooni osakaal?
           Kui soovid, võime sel teemal oikalt arutleda ja mitte ainult arvutis.
       • Neeme
         

         23. nov 2014 - 15:58

         

         Ja lisan värskelt juurde, et ma just räägingi tuhandetest matkajatest Riisipere-Rohuküla liinil. Ja tean, mida räägin.

Kuigi usun, et HG saaks rohkem asjale pihta,kui rohkem suhelda.Igal juhul tore, et kirjutatakse hingega! Kuid "lühinägelikkus maksab kätte. Huvitav, kas "õiged rattamatkajad" on eed, kes Tallinnast või kaugemaltki Hiiumaale sõidavad rongi kõrval? Kulutades päeva või mitu päeva, et jõuda sinna,kust tahaks ALUSTADA matka? Ausalt, ma väga kahtlen, ma lausa ei usu seda!
Miks peaks Haapsalust Tallinna ja vastupidi tahtma sõita vaid üksikud reisijad? Mis on "ükskid"? Kui nii arvatakse, siis on selge,et arusaam asjast puudub. Ei ole mõtet ironiseerida kopteristest jm, nendega lendab peaminister ja Sõnajalad. See iroonia lihtsalt ei sobi siia kuidagi.
"Vähesed reisijad", "suured kahjumid" ja muud sellised ütlused. Miks neid tuuakse ja mida selle all mõeldakse? Kas paarsada tuhat reisijat aastas on vähe või palju? Ma ei hakkaks ju raudteed nõudma,kui tegemist oleks vaid mingite rongifriikidega. Kas siis Hg jt sellised kommenteerijad ei tea, et reisijate arv kasvab,probleemid on sellega,et hoopis rongid kipuvad väiksemaks jääma? Või teatakse küll, aga lihtsalt peab pläralas vastu seisma ja naeruvääristama? Ma ei tea!

Lõpuks jõutakse arvuni 500 sõitjat päevas. Üldjuhul 500 sõitjat päevas teevad igaüks kaks sõitu, ehk siis 1000 sõitu. Neile lisanduvad vahepaelsete otste sõitjad, külastajad, arsti juurde minejad, koolitustele jm minejad, spaasse tulijad, külla tulijad ja veel kümnetel põhjustel sõitjad. Hg, kas tead, et Haapsalus käiakse ka Tallinnast tööl? Ja et õpilasi käib õppmas mõlemal pool? Ning et isegi on kõikvõimalikke täiskasvanute koolitusi? Miks on vaja neid autodesse sundida? Busse ära paku, need valitakse siis kui autoga ei saa. Seda enam, et mõnigi võib elada raudteele lähemal kui bussijaamale. Olen selliseid elementaarseid näiteid toonud tuhandeid kordi. Kui ei soovita infot otsida, siis ühekaupa ümber veenda kedagi lühinägelikkusest ma ka ei jõua.

Ning on veel üks väga oluline asi. Lisaks Palivere terviseradadele ja paljudele muudele spotimisvõimalustele on veel üks sihtgrupp.

Üritused.Ja ei maksa jumala eest hakata jälle ajama mingit soga üksikutest tulijatest või üritustest. Eriti kevadest sügiseni on neid ainuüksi Haapsalus tohutult.Kelle jaoks need on? Ja kas need on tegijatele kasumlikud siis kui on vähem võõi rohkem külastajaid? Ülejäänud Läänemaast ja Hiiumaast ma ei räägigi! Vaat nii on lood, Uskmatud Toomased!

Hg jutt meenutab natuke Rõivast ja tema koori. 0,0001% elanikest? No mis me räägime!?

2 comments:

1. 
   AnonymousNovember 21, 2014 at 2:10 PM

   Toetamine on tore, kuid kes raha annab ?
   
   Muide ka esimesel korrral ei läinud raudtee tegemine Haapsalusse libedasti. Vene rahandusminister Witte oli väga selle vastu, sest raudtee oli ebatasuv.Tsaar aga usaldas ja austas Wittet väga .
   
   Poolt oli Haapsalu linnapea Ewald Ungern- Sternberg ja Vene teedeminister Hjukov. Kuid ikkagi Nikolai II kõhkles. Ta ei tahntud, et teda hakatakse süüdistama, et ta kulutab riigi raha raudtee tegemiseks õukonna supelsakstele.
   
   Otsus tuli alles siis, kui ehituse pooldajad väitsid, et raudteel on sõjaline tähtsus ( mida sel tegelikult polnud, sest Haapsalus ega Rohukülas polnud sõjasadamat )
   Sellega oli Nikolai II kohe nõus, "kui sõjaväele on vaja, teeme ära !"
   Ta eraldas 3, 5 miljonit kuldrubla Keila- Haapsalu raudtee ehituseks, kohalikud mõisnikud anndsid maa raudtee alla tasuta ja paari aastaga sai see valmis.. Hiljem ehitati ka Rohuküla lõik.
   
   Kuna raudtee oli nn strateegilise tähtsusega raudteede nimekirjas, siis tehti selle läbilaskevõime märksa suuremaks kui tollal reisirongidele oli vaja. Läbilaskevõime oli 11 rongipaari päevas, mis oli päris suur arvestades auruvedurite liikumiskiirusi.

   Reply
2. 
   Neeme SihvNovember 22, 2014 at 1:56 AM

   Tänud!
   
   On tõepoolest ka laenuvõimalus. Isegi väikese toetusena korjandusevõimalus, k.a. ettevõtjatelt. Kindlasti on võimalus ka osa eurotoetustest ümber tõsta. Lisaks kõigele, kui jätta tegemata mõni mõttetum objekt. Ärgem unustagem, et pressitakse läbi RB kiirraudtee varianti. Tehes selle raudtee mõistuse järgi,jääks riigil raha üle mitme Haapsalu raudtee jagu.
   
   Türi-Viljandi näitas, et tegemist pole suure, vaid pidem väikese investeeringuga. Seda enam, et nagunii on vaja juurde porgandeid ning ka kaugronge.
   
   On vaid üks suur küsimus, kas elektriraudtee või mitte. Elektrironge meil piisavalt, diisleid tuleb juurde osta.Elektriasju EL toetab, diisleid mitte. Ma ei ole siiani jõudnud selgusele, kumb seal otstarbekam
   
   Ja kui juba tsaari ajal tehti ära, miks siis meie viletsamad oleme.

    

   ****************************************************************

    

   Thursday, November 27, 2014

   Kadripäev Haapsalu Pitsikeskuses.

   

   
   

   Seadsin sammud varakult rongile-bussile, et jõuda Haapsalusse. Eile ja täna ju turismiasjaliste suur kokkutulek Hiiumaal. Aga ei tundnud ennast teps mitte hästi laupäeva hommikul ja nii tagasi tulingi. Küll aga sattusin reedel Pitsikeskuse aknalt kuulutust lugema, kui Märjamaa pillimehed kolmekesi autost välja astusid ja otsemaid soovitasid ikka sisse astuda. Pillimehed, tegelikult siis pillinaised olid nii naksis,. et ega`s mull polnud põhjust keelduda. Enne küll hüppasime sopsti kommipoodi, kohvi-teed jooma.