Hiljutine artikkel Päevalehes raudteest näitab, et arusaam reaalsusest,
tõe varjamine ja palju muud on omavahel seotud. Pean silmas Delfi
artiklit, mille autoriks Teele Tammeorg, "Järelevalveamet: Elroni väsinud vedurijuhid on sõitjatele ohtlikud" (17. 04. 2015)
Selle loo puhul on kõik segamini nagu pudru ja kapsad. Kuna MKM-i juhid
pole erinevalt Maanteeameti juhist Aivo Adamsonist sennini tunnistanud,
et põhiprobleemiks on kompetentsipuudus, siis ongi raske oodata midagi
asjalikumat, tõe vaatevinklist rääkimata. Muidugi on omaette probleemiks
Eesti Raudtee juhi Ahti Asmanni lahtikangutamine, tegelikult oli
probleemi alge ehk juba tema määramises sellele ametikohale, vastuolud
nõukoguga ja muud. Probleemid raudteel on alguse saanud juba ammu.
Näiteks firmade osadeks lammutamine, erastamine ja taasriigistamine,
Rail Baltica ja palju muud sellega seonduvat näitab, et puudub igasugune
visioon. Ka Eesti Ekspressis ilmus artikkel Sulev Veedlerilt ja Mikk
Salult, "Ussipesa raudteel" (22. 04. 2015), mis näitab samuti ära
probleemid nii EVR Cargoga, infratasudega Eesti Raudtee nõukogu tasemega
kui muuga.
Millest siis kõneleb ja millest vaikib Delfi?
Tsitaat: Elroni
vedurijuhid on sunnitud nii palju ületööd tegema, et ohus on nende enda
ja rongisõitjate tervis, järeldas tehnilise järelevalve amet (TJA)
pärast hiljuti tehtud kontrolli.
Selline järeldus on tegelikult tõene. Kas aga sõnagagi on mainitud kõige
olulisemat põhjust? Üldsegi mitte. Vedurijuhtide töö omapära (nagu
sageli ka bussijuhtidel) on puhkeajad töö sees, mil ta kodus loomulikult
ei viibi. Arenenud riikides on juba ammu vedurijuhtide normtunnid
väiksemad kui tavatöötajatel. Umbes nagu lennunduses, vahe on vaid
töötundides. Meil ei suvatseta üldsegi sellel teemal rääkida, rääkimata
aruteludest vastava seaduse kehtestamiseks. Minu arvates peaks
vedurijuhtide normtunnid olema tavanormist u 20% väiksemad. See poleks
palju, kuid annaks mõningast leevendust. Ka nendesamade ületundide koha
pealt, milles ka artiklist juttu. Tundub ju, et ületunnid ei tohiks
olla mingi probleem. Kui aga ikka ja jälle tuleb teha pikk sõit
haigestunud kolleegi asemel või mingil muul põhjusel, siis
lõppkokkuvõttes võivad need tõepoolest mõjutada ja tegelikult
mõjutavadki vedurijuhi seisundit. Puhanud vedurijuhile ei tee üks
lisasõit midagi, eriti kui arvestada, et tänapäevased "porgandid" on
kõva samm edasi võrreldes vanade "akendega prügikonteineritega", seega
astub üldjuhul vedurijuht rongist maha, naeratus huulil. Kuid....seda
vaid juhul kui töökorraldus on hea, vabu päevi terendamas ees piisavalt
ja kindlustunne olemas. Seda ei ole aga piisavalt, kui vedurijuhi
töötunnid tähendavad tegelikkuses midagi muud. 160-180 tundi tähendavad
tegelikkuses muud. Lisame sellele vaheajad ja puhkeajad pöördepunktides
(lõppjaamas), seega ollakse tööl pigem 280 tundi. Kui nüüd lisada veel
lisasõidud, võib (osalt taas tänu ööbimistele) kodust eemaloleks ulatuda
ca 350 tunnini. Kas panete tähele, et see tähendab umbkaudselt
kahekordset tööaega!?
Kas vedurijuht on siis Elronis puhanud või mitte? Nii ja naa. Elron on
suhteliselt tasemel, kui jutuks on töötuuride ülevaatamine ja
ümbertegemine. Ma ütleks lausa, et üksjagu püüdlik. Kuid siin on ka
teised nüansid. Näiteks puhketingimused. Kus on pikkade seisuaegade
puhul puhkeruumid Balti jaamas? On olemas Eesti Raudtee uhke klaasist
kõrghoone, kuid pikematel pausidel tuleb viibida hoopiski rongis või
äärmisel juhul keldris. Veelgi rohkem mõjutavad puhkeruumid
lõppjaamades. Kui peab ööbima mitmekesi ühes toas, kusjuures rongid
saabuvad ja väljuvad ju erinevatel aegadel, siis ei saa puhkamist küll
nimetada puhkamiseks. Iga liikumine, inimeste tulek ja minek, uste
kolksumine jm segavad und ja seda nii magama jäädes kui tükk aega enne
ärkamist. Nagu võib probleemiks kujuneda ka "hirm" sissemagamise ees,
sest telefonil võib aku tühjaks saada ja äratus jääb olemata, nii
ärgatakse ehk mitu korda öö jooksul üles, Varem oli ju sageli nii, et
brigaad äratati korraldaja poolt vms. Nüüd aga äratab see äratuskell
(kui äratab) nii enda kui teised samas toas viibijad. Oma mõju
avaldavad ka viletsasti tihendatud aknad-uksed, viletsa isolatsiooniga
seinad jms. Siin on suur kivi, mille all vähk peidus!
Sellest, et mõne sõidu puhul võib olla kabiinivahetuseks aega alla 10
minuti, peabki rääkima. Kohati, erandina, mitte reeglina, võib see olla
aga õigustatud, sest taas on põhjusi palju. Mõelda tuleb ka ettevõttele
ja ökonoomsusele, rongid ei saa suvalisel ajal ju jaamast väljuda, sest
sel ajal saabub teine rong. Neid põhjuseid on veelgi, sest seegi on
raudtee omapära. Kui on valida, kas juht (rong) väljub jaamast 8 min
peale saabumist või alles tunni aja pärast, sõltub nii jaamast, rongide
liiklusgraafikust kui paljust muust. Seda enam, et Balti jaam on
järjekordne kivi EVR ja teiste kapsaaeda. Kui ammu aegu tagasi tegin
ettepaneku, et uute rongide ajaks ja tiheda sõiduplaani tagamiseks on
vaja Balti jaamas perroone juurde teha, siis sain vastuseks, et "meie
arvestuste järgi olemasolevast piisab....". Aga juhtub, et samal ajal
kui teed hõivatud, peab saabuma järjekordne rong, nii tulebki eelmine
kiirkorras jaamast minema kupatada! Paraku järjekordne, umbes 3754-s
tõestus, et asjatundmatus ja "mittenägemine" ruulivad!
Töötuuride koostamine raudteel on niivõrd keeruline, mille tehnilist
külge adub piisavalt vaid nende koostaja ja sisu taipab vedurijuht,
mitte TJA või mõne muu asutuse ametnik . See lihtsalt o n nii peen asi!
Kes on harjunud käima tööl kl 8-17-ni, sellel on seda väga raske
tõepoolest ette kujutada ja eks tegelikult ole nii iga töö
spetsiifikaga.
Tsitaat: Vedurijuhid
ise juhtisid TJA ametnike tähelepanu sellele, et nende töögraafik on
nii tihe, et puhkeaega jääb väga väheks. Pole haruldane, et vedurijuhil
on kuu jooksul kõigest viis vaba päeva ja isegi ühel neist tuleb
õppustel osaleda. Näiteks on toodud ühe vedurijuhi töövahetus, mis algas
kell 10.25 ja lõppes järgmisel päeval 13.36. 27-tunnise vahetuse
jooksul sai vedurijuht magada ainult neli ja pool tundi. See
näitab, et muutusi on vaja, kuid milliseid? TJA tõenäoliselt kaalub
võimalust, et kui seni on lubatud enne ööbimist ilma vaheajata töötada
12 tundi (vaheajaga rohkem), siis lühendada seda aega 8 tunnini. On see
mõttekas? Jällegi, nii ja naa. Lühendades lubatud tööaega, tähendab see,
et sõidud muutuvad lühemaks ja samal ajal kasvab vahetuste arv,
sest.... tunnid on vaja ju täis saada! See aga toob omakorda kaasa
vajaduse veelgi rohkem vedurijuhte tööle võtta, töö muutub aga
reaalsuses juhi jaoks veelgi raskemaks ja tüütumaks! Vedurijuhi töökord
näeb muide ette, et nädalas peab vähemalt ühel korral ulatuma "kodune
aeg" 36 tunnini! See tähendab, et teoreetiliselt ei pruugi kunagi olla
olukorda, kus vedurijuht saab olla kodus "reedel kella 17-st esmaspäeva
kella 8-ni! Kas te kujutate sellist olukorda ette? Mismoodi saaks siis
sõita perega maakoju, suvilasse või külla? Käia lastega Eestis looduses
puhkamas või sõpradega kalal? Ainult puhkus! Üks kord aastas puhates
(puhkus on tõsi küll, pikem kui tavapäraselt, aga sedagi vahel soovitud
kärpida ehk siis kaotada nn soodustused), ei puhka ju terveks aastaks
välja!?
Siin jõuamegi taas tagasi normtundide vähendamise juurde. Millel on ka
muidugi kaks suurt "miinust" - vaja on taas lisatööjõudu ning langeb
juhi töötasu! Paraku tuleb aga sellest lähtuda, vajadusel muidugi
tunnitariifi tõstes. Kuni see küsimus pole lahendatud, ei tule ka
piisavalt head tulemust. Sest üks põhiküsimusi töö ja puhkeaja
normeerimisel ongi see, et peale (mitut) pikka sõitu peaks tekkima
vähemalt üks pikk puhkeperiood. Nii peaks kuu jooksul olema vähemalt 2-3
korda kahe kuni nelja päevane puhkeperiood. S i i s on juht puhanud ja
ta võib julgelt minna uutele vahetustele vastu. Seda enam, et
lisatunnid, millest räägitakse, tähendaks lühikeste puhkepäevade puhul
teoreetiliselt mitmepäevast jutti töötamist!. Lisasõit ei tohiks sellist
olukorda tekitada muidu, kui vaid äärmisel juhul. Teisisõnu kui
väljakutsega sõit kestab põhimõtteliselt lõunast lõunani, siis tähendaks
see üldjuhul peaaegu nädalat, ilma puhkepäevadeta, sest valdavalt ongi
ju sõidud "kahepäevased"! Ja otse loomulikult peaks tööandja pigem
soodustama ajuti mõnepäevast puhkust spaas või muul moel.
Mida aga siis võib mittepuhkamine kaasa tuua? Kindlasti väsimuse, tähelepanu ja keskendumisvõime languse jms.
TJA hinnang:„Selline
koormav töökorraldus võib kahjustada töötajate tervist ja seada ohtu
liiklusohutuse Eesti raudteevõrgustikul. Töötajate tööohutust ei tohiks
kallutada üksnes majanduslikele kaalutlustele, vaid prioriteediks peavad
olema ohutus- ja tervishoiunõuded,” on kirjas Elronile tehtud
ettekirjutuses. „[V]edurijuhtide ressursi hinnanguline puudujääk seab
ohtu nii töötajate tervise kui ka ettevõtja poolt pakutavate teenuse
tarbijate ohutuse.”
Laias laastus jällegi õige! Siin aga lisandub veel mitu nüanssi, millest
jällegi mitte sõnagi ei mainita. Või õigemini mainitakse, aga
sisuliselt teatud asjade suhtes vaikitakse või aetakse häma või suisa
valetatakse!
Tsitaat: Ühtlasi
nõuab TJA, et vahetuse lõpus, kui vedurijuht hakkab väsima, sõidaks ta
liinil, kus kindlasti töötaksid automaatsed turvanguseadmed. Lihtsalt
öeldes on need seadmed, mille kaudu teeäärse valgusfoori näit jõuab
juhikabiini. Seadmed kontrollivad juhi valvsust ja kui ta ei reageeri,
hakkab rong automaatselt pidurdama. Kui aga liinil selliseid seadmeid ei
ole, tuleb Elronil panna juhiga koos sõitma ka vedurijuhi abi.
Teatavasti töötavad vedurijuhid „porgandites” üksi. Ettekirjutuse
täitmiseks on Elronil aega pisut üle kuu aja.---------- Elroni
probleemidele on osutanud ka Eesti Raudtee, kes väidab, et uute
rongidega tehakse sagedamini vigu ja raudteeliiklus on muutunud
ohtlikumaks (vt kõrvallugu). „Juhtumid, kus on toimunud
ooteplatvormidest möödasõidud ja ka keelavast signaalist möödasõidud, on
olnud tingitud vedurijuhi hooletusest,” vastas Elron Eesti Raudtee
pöördumisele. Ettevõtte teatel on neid juhte karistatud. Elroni enda
analüüsi järgi polevat eksimused sugugi väsimusega seotud. „Analüüsist
ilmneb, et juhtumites osalenud vedurijuhtidel on olnud keskmisest vähem
ületunde, seega otsest seost ületundidest tingitud väsimuse ja juhtumite
vahel ei ole.” -------------- Sellele,
et Elron võib nii tööd jätkates n-ö rööbastelt maha sõita, osutas
märtsis ka Eesti Raudtee (ER): „Kahjuks pärast reisirongiliikluse
tihenemist on halvenenud oluliselt selle ohutustase ja ER-ile
tekitavad muret reisijateveoga seotud ohutusküsimused, mis võivad
ühel hetkel lõppeda väga tõsiste tagajärgedega.” Selle etteheite
pareeris Elron väitega, et 83% raudtee turvanguseadmeid (ehk
automaatseid juhi ärkveloleku kontrolli seadmeid) on amortiseerunud ja
ohutus on vähenenud just taristu, mitte rongide tõttu.
„Sagedased tehnilised rikked ja tehnoloogia rikkumised on põhjustanud
töötajate pinget ja stressi, mis omakorda on toonud kaasa hooletuse
ning kiirustamise tõttu ohutusnõuete rikkumised. Reisirongiliikluse
tihenemise järel on järsult suurenenud vedurijuhtide eksimustest
tingituna keelava näiduga signaalidest ja reisijate ooteplatvormidest
möödasõitude, tehniliste ja muude raudteeliiklust ohustavate juhtumite
arv,” oli ER-i järgmine etteheide. Jällegi osutas Elron, et rongidest
sagedamini tekitab probleeme hoopis raudtee.
Lisan siia ühe pildi.
Raasiku õnnetuse puhul ütlesid ametnikud, et nad EI NÄE PROBLEEME. Siin
ongi kogu konks! Probleeme ei osata ega taheta näha, seepärast saab
selguse ka "pada sõimab katelt, ühed mustad mõlemad", mis paistab
selgelt välja eelnevatest tsitaatidest.
Tõepoolest, nüüd sõidab rongis vaid juht, kui varem oli ka juhi kõrval
abi, kes oli n.ö. tihendiks juhi ja foori vahel! Seega on juhi vastutus
oluliselt kasvanud. On sel mingit seost ohutuse ja ....
sõidaks ta liinil, kus kindlasti töötaksid automaatsed turvanguseadmed. .....vahel?
On. Just see, mida näha ei taheta! Vanadel rongidel oli olemas seade,
mis ei võimaldanud rongil liikuma hakata vastu keelavat foorituld. Uutel
rongidel "unustati" see seade paigaldamata ning seetõttu on tekkinud
olukord, mille mõistmiseks tasub meenutada sarnast olukorda, kui tulid
"ameeriklased" ehk C-tüüpi kaubavedurid. Ka neil puudus selline seade,
nagu ka on teatud kord selliste seadmete väljalülitamiseks eriolukorras
teeseadmete rikete puhul. (
http://www.ohtuleht.ee/127060/ulinapilt-ara-jaanud-onnetus-pohjustas-raudteelase-surma).
Kuidas on võimalik, et selline seade uutel rongidel seadistamata jäi ja
seda pole siiani tehtud? Kas TJA jt ei mõista antud probleemi suurust
ja sellest tulenevat ohutuse tõsiseid probleeme või ei taheta NÄHA? Olen
sellele seni korduvalt vihjanud (andes aega probleemi kõrvaldamiseks)
ja tõenäoliselt on kõik raudteeametnikud sellega kursis, seda enam, et
tõepoolest on sellest Elronis korduvalt rääkinud ka vedurijuhid! Selle
valguses saab ohutus neis tsitaatides hoopis uue tähenduse!
Spetsialistid teavad seda, et valdava enamuse raudteeõnnetuste põhjuseks
on üks ja konkreetne termin: ".....sõitis mööda keelavast foorist ja
põrkas kokku......" See tõestab, et iga nüanss, mis hajutab tähelepanu
või pole piisavalt "takistus" võib kaasa tuua suure õnnetuse!
Ning suures osas tulenevadki õnnetused sellest, et juhi tähelepanu
hajus, ta alustas liikumist keelava fooriga ja.... Inimlik eksitus!
Unustatud on aga vist see, et raudteel ohutuseeskirjad peavadki olema
"etapilised", et ehk kui alt veab üks asi (inimene), siis tekib teine
"takistus". Vaid siis võib julgemini istuda rongi ja sõita. Meil aga
soovitakse reisijate arvu kahekordistada, unustades nende ohutuse!
Et tõsta ohutuse taset nii palju kui võimalik (täiuslikuma tulemuse
nimel), on tegelikult vaja selle seadme töösserakendamise kõrval
keskenduda ka nendele lõikudele, kus puudub automaatblokeering ehk siis
" liinil, kus automaatsed turvanguseadmed on ebapiisavad "
tuleb jaamades tagada automaatset peatumist ja sõidu alustamist
keelavad rakendused ehk siis teed kodeerida. Seda siis lõikudel
Tallinn-Pärnu, Lelle-Viljandi, Keila-Riisipere, Palupera-Valga jm. Sama
peaks tegelikult toimima ka peateedega piirnevatel kõrvalteedel.
Vähetähenduslik pole antud teema juures ka see, et eeskiri näeb ette ------- 59. Signaalide ülesanne on tagada liiklusohutus ning rongiliikluse ja manöövritöö täpne korraldamine.
Signaal on käsk ja seda tuleb täita vastuvaidlematult. Iga
raudteetöötaja peab tegema kõik endast oleneva signaali nõuete
täitmiseks.
Möödasõit keelava näiduga foorist on keelatud.
Kustunud
foorituled (välja arvatud hoiatusfoorid automaatblokeeringuta liinidel
ning tõkke- ja kordusfoorid), foori ebaõige või arusaamatu näit ning
muude signaalvahenditega ebaõige või arusaamatu signaali andmine nõuavad
peatumist..
K u i vedurijuhid täidaks seda punkti punktuaalselt, oleks rongiliiklus
täielikult sassis, sest....peatuda tuleb ju väga paljude fooride ees!
Seetõttu tegelikult jäetakse see eeskirja punkt sisuliselt täitmata. Kui
foori näit, mis peab olema nähtav 1000 m kauguselt (aga ei ole seda
määrdunud klaaside, hõõglambi, viltuse posti, reguleerimata suuna,
nähtavust takistava posti vm), on nähtav paarisaja meetri pealt, siis
selleks hetkeks veendumus tähendab, et rongi on juba võimatu peatada ja
nii muutubki kustunud foorist möödasõit rikkumiseks, mille eest võidakse
karistada. Aga kui selliseid foore on näiteks teel Tartust Tallinna
kümneid? Lähtutakse rongis oleva seadme ehk siis vedurifoori näitudest,
mis aga tegelikult ei anna õigust eeskirjade punktis öeldud juhtudel
kustunud tulega foorist möödasõiduks. Nokk kinni, saba lahti. Ehk et
kogu vastutus jääb vedurijuhi kanda, mis sest, et olukord on selline
juba aastaid, süüdlased aga mingit vastutust ei kanna. Mis kõige halvem,
isegi probleemi ei tunnistata!
Sõitmine piirkonnas, kus "on turvanguseadmed", peale öist puhkus,
on kahetine asi. Üldse ei tohiks peale pikka päeva ja ööbimist
puhkeruumis, hommikul vara pöördepunktis ärgates järgneda enam pikka
sõitu! Ehk et tagasi Tallinna (kodudepoosse) ja siis juba koju. Lähtuma
peaks sellest, et üldjuhul pöördepunktist Tallinna tagasi jõudes oleks
äärmisel juhul vaid üks lühike lisaots. Võõras kohas magamine on alati
keeruline, sest erinevad ruumid, voodid, padjad ja muu pole see, millega
inimene on harjunud. Kuid tõenäoliselt vähemalt selles suhtes Elron
"pääseb" trahvist, sest suvise graafiku juures püütakse seda süsteemi ka
jälgida, järelikult antakse endast parim. Vähemalt selles osas.
Ning on veel teine äärmiselt oluline nüanss, millest ka siin räägitakse,
aga mille puhul püütakse hämada ning varjata olukorda valetamise abil.
Tsitaat:Selle
etteheite pareeris Elron väitega, et 83% raudtee turvanguseadmeid (ehk
automaatseid juhi ärkveloleku kontrolli seadmeid) on amortiseerunud ja
ohutus on vähenenud just taristu, mitte rongide tõttu. pole päris täpne, sest raudtee turvanguseadmed ja juhi ärkveloleku kontrolli seadmed on
kaks täiesti erinevat asja, kuid omavahel seotud on need tõepoolest.
Ärkveloleku kontrolli seadmed on rongis (ka porgandites), raudtee
turvanguseadmed aga raudteel ehk seotud rööbasteega. Kui nüüd vaatate
ülalolevat pilti, siis saab ka see probleem seletuse. Mida ütleb selle
kohta raudtee tehnokasutuseeskiri?
62. Sissesõidu-, läbisõidu-, tõkke- ja kattefoori punane, kollane ja
roheline tuli peab sirgel teeosal nii päeval kui öösel olema läheneva
rongi vedurijuhiruumist selgesti eristatav vähemalt 1000 m kauguselt.
Kõverikel peab iga eelnimetatud foori näit (signaaltuli ja -riba)
ning automaatblokeeringuta liinil hoiatusfoori näit olema selgesti
eristatav vähemalt 400 m kauguselt. Vahelduva reljeefiga maastikul võib
nende signaalide nähtavus olla alla 400 m, kuid mitte alla 200 m.
Peatee väljasõidu- ja matkafoori näit peab olema selgesti eristatav
vähemalt 400 m kauguselt, kõrvaltee väljasõidu- ja matkafoori ning
kutsesignaali ja manöövrifoori näit vähemalt 200 m kauguselt.
Küsimus ongi nägemises. Olen aastate jooksul k o r d u v a l t teinud
ettekandeid (üks neist 12 lehekülge pikk) selle probleemi kohta, kahjuks
aga pole ametnikud teinud n ä g e m a g i probleemi seal, kus see
olemas on, selle asemel tehakse nägu, et probleemi ei ole ja kõik on
kõige paremas korras! Põhjus, miks on nii, on selles, et ei taheta n ä h
a ! Nägemine tooks kaasa selle, et kiirkorras tuleks investeerida
vägagi suuri summasid fooride kaasajastamisse ja see juba meeldivaid
emotsioone ei tekita, ei Eesti Raudteel, MKM-is, TJA-s ega mujal. Nii
valitaksegi vaikimine ja pimedusega löömine. Selle tõestuseks on piisav
fakt, et kui a a s t a i d sai sellel probleemil juhtkonda teavitatud,
siis m i t t e k o r d a g i ei tulnud mitte ükski sideseadmete
eest vastutav ülemus minu rongi kabiini, veendumaks, et mu väited on
tõesed või siis minu eksimise tõestamiseks. On see hoolimine ohutusest?
Kusjuures olen korduvalt väitnudki, et umbes 80% fooridest ei vasta
nõuetele, nüüdseks saan siis kinnituse, et tegelikuilt ollakse sellest t
e a d l i k u d, aga asi vaikitakse maha, visates ambrasuuri ette
vedurijuhid ja tuhanded reisijad! Miks s e l l e s t ei räägita selle
loo juures?
Kui nüüd kaks asja kokku panna, 1000 m asemel 200 m kauguselt nähtavad
foorid ja rongides puuduvad seadmed, siis on tegemist kuritahtliku
hooletuse ja ükskõiksusega. Ehk sellega, mis kuulub termini ükskõiksus
alla. Ja ometi on probleem üleval juba väga ammu! Kas selle eiramise
eest on keegi vallandatud? Enamasti mitte ametnikud, vaid ikka
vedurijuhid. Sest süüdi on ju ikka "pöörmeseadja"! Muide, osalt Eesti
Raudtee juba vahetab foore, kuid siin annaks mina plusspunkti hoopis
Edelaraudte Infrastruktuuri AS-le. Nemad asendavad amortiseerunud foorid
LED-lahendustega, Eesti Raudtee aga fooridega, mida võiks nimetada
pigem "säästufoorideks" - ehk siis vanade fooride v i l e t s a m a
tasemega modifikatsiooniks. Ja siin on ka oluline sarnasus
Raasiku-sündroomiga, ka seal (nagu mujalgi) oli ülesõidu
signalisatsiooni puhul tegemist amortiseerunud, ebapiisava nähtavusega
süsteemiga, mida, nagu mainisin, ei suudetud n ä h a! Foori tulesid ei
näinud piisavalt hästi maanteeliikleja, probleemi ei näinud ametnikud,
nagu juba ka mainisin. Tegelikult siis hoopiski mõista on probleemiks
hoopiski mittearusaamine ja asjatundmatus. Kas tahtlik ehk seega
kuritegelik?
Selle kõigega ei taha ma öelda et vedurijuht või autojuht ei peaks
nägema signaale ja tunnetama vastutust eeskirjade täitmise ees ning
nende ees, kes on nende seljataga. Tsitaat: Elroni
juhatuse esimees Andrus Ossip nentis eile Eesti Päevalehele, et ületöö
põhjus on juhtide puudus, kuid kinnitas, et ettevõte järgib
töögraafikuid koostades kollektiivlepingut ja seadust. Kõik saada olevad
pädevad vedurijuhid on tema sõnutsi uute rongide tulles juba tööle
võetud. „Käesoleval ajal ei ole turul rongijuhte, kellega Elron näeks
võimalust pikaajalise töölepingu sõlmimiseks, ilma et see mõjutaks
vedamise kvaliteeti või Elroni sisemist töökliimat,” sõnas ta.
Teisalt
ei saa Elron endale uusi juhte ka küllalt kiiresti välja koolitada,
sest 2013. aasta raudteeseaduse muudatusega võeti ettevõtjatelt see
õigus.
Taas nii ja naa. Kui minult ajakirjanik küsis, kas tõesti ei saanud siis
kõiki vedurijuhte tööle võtta, siis oli seda keeruline selgitada. Kõik
sõltub ju tasemest ja olukorra hindamisest. Teatud määral on õigus neil,
kes ütlevad, et vaid mõni juht ei sobinud kui ka neil, kes ütlevad, et
veelgi rohkemad ei sobi! Töö on niivõrd spetsiifiline, et võinuks võtta
rohkem endisi vedurijuhte kuid võinuks rohkemgi "ukse taha jätta"! Otsus
oli selline nagu oli. Ajapikku "loksub kõik paika", nagu mõnel juhul
tavatseb Elron öelda, oht on selles kui loksub paika läbi eksimuste,
mida saanuks ära hoida, olgu selleks siis keelavast foorist või
peatusest möödasõit või midagi muud. Oluline on, et keegi ei kannataks
selle tagajärjel! Sõltub ju kõik - teeninduse tase, ohutus, firma maine
(mida hr. Ossip mainiski) - väga paljust. Kohusetundlikkusest, aususest,
hoolivusest, Kuhu lähevad aga vedurijuhid üldjuhul tööle, kui nad
vallandatakse mingi "apsaka" pärast? Teise raudteefirmasse, kes pole nii
"pirtsakas". Või puukfirmasse, mis luuakse tööandja poolt töötajate
räigeks ekspluateerimiseks ja alamakstuna rongi juhtimiseks. Tekib
võrdlusmoment "tööandja poolt loodud ametiühinguga", nagu ajaloos
juhtunud - kus tekib küsimus, kuidas selline asi üldse toimida saab? Kas
ohutus "võidab" sel juhul?
Sellega tuleb aga mängu veel üks oluline asi. Regionaalpoliitika, mis
hõlmab palju rohkemat kui vaid sõiduplaane reisijate vaatevinklist.
Sellega seonduv Elroni asjatundmatus aga juba teine teema. Oluline on
see aga nii töö kui väljapuhkamise koha pealt ja samas ka ettevõtte
kulude, töötajate austamise jpm koha pealt. Sellest kirjutati ammu, kuid
tegelikkuses pole keegi, sh Elron, sellest veel piisavalt õppust
võtnud. Ning asi puudutab vedurijuhtide kõrval ka teenindajate puhul
samu probleeme - puhkamist, väsimust, teeninduse kvaliteeti jne, paraku
Elron ei suuda sedagi n ä h a! Taas needsamad probleemid, millest küll
selles artiklis ei kirjutatud, välja toodud osaliselt on aga siin (
http://epl.delfi.ee/news/arvamus/repliik-elroni-sunnivalud?id=67492752).
Ka siin tegelikult hämati, vassiti ja keerutati ning mis peamine, asju
ei mõistetud. Ei mõisteta ikka veel! Milline on siis see tase, mis ei
lase ettevõtet juhtida tasemel, mis oleks väärt tänapäeva ja mis üksiti
tähendaks ka lahendusi paljudele probleemidele!? Seda enam, et seegi
probleem tähendab paljudele juhtidele pikka sõitu tööle ja koju.
Eelkõige Tartu vedurijuhtide jaoks, kellest paljud just sel põhjusel
loobusidki Elronisse tööle tulemast! Sest iga juht ja teenindaja teab,
mida tähendab omast ajast kaotada veel 2-6 tundi enne ja peale sõitu!
Halvimal juhul võib see tähendada, et 350 tundi kodust eemalolekut
tähendab hoopiski 400 tundi!!!
Tegelikkuses puudutab see kõik ka teenindajaid, kuigi nemad ei vastuta
liikluse ohutuse eest. Kuid Elron eeldab neiltki naeratust ja tasemel
teenindust. Kas aga seda saab olla kui peale pikka sõitu tuleb hommikul
sõita veel kord Keilasse ja Paldiskisse ja Türile ja mujale? Pole siis
ime, kui sisekontroll avastab ühel hetkel mittenaeratava teenindaja ja
seetõttu too preemiast ilma jääb. Aga on selles alati süüdi teenindaja?
Kahtlen. Sisekontroll ega raportit lugev ametnik seda aduda ei suuda!
Ehk aitaks see, kui iga kontoris istuv töötaja peaks tegema kuus ühe
täispika sõidu piletimüüjana? Tunnetaks, mida tähendab reaalne elu.
Tööpäev, mis on pikk ja nõuab hoolivust, vastutustunnet, kohusetunnet.
Seda enam, et siis ehk jõuab kohale ka termini "regionaalpoliitika"
tähendus? Töö algus ja lõpp oma elukohas (Pärnu, Viljandi, Tartu,
Riisipere, Türi jm) on eriti oluline just teenindaja jaoks. Kelledest
paljudel on ka lapsed. Iga tund, mis neist eemal viibitakse on raske ja
austustväärt! Kui aga oled tööl mitu ööpäeva j ä r j e s t, siis on see
tegelikult ettekujutamatu! Nii et ka selline töö nõuaks 10-20% vähem
normtunde. Muidugi koos palgatõstmisega, sest paraku, asjatundmatus
töökorralduses on viimasel ajal kaasa toonud väga ja väga tuntava
palgalanguse. Sellise töö eest? Ei, nad on palju rohkemat väärt! Hindame
siis neid!
Seega tuleb alustada koostööst, muuta seadusi ning lahendada probleemid
parimal moel. Kaasata asjatundjad ning tagada asjatundlikke arvamuste
võidulepääs. Seda ka töötuuride loomisel, muust rääkimata.
Kas senine lähenemine asjadele, põhjuste mõistmine ja lahendused o n n o
r m a a l s e d? Pigem ei. Quo vadis,, Elron, TJA, MKM, Eesti Raudtee?
Kas soovite veel kord hämada ja keerutada, nagu siiani tehtud, lausa
aastaid või ehk parandaks kompetentsi, mainet ja riigi toimimist? Ehk et
muudaks raudtee ohutumaks ja püüaks teha kõik, et kaoks ajaloo
hämarusse kõnekäänd: "Kus algab raudtee, seal lõpeb mõistus"? Ja
reisijal oleks kindlustunne suurem!
5 comments:
VastaKustutaAnonymousAugust 26, 2014 at 10:42 AM
Minu teada on ka FLIRTidel VEPSid peal. Ja kus autoblokk, seal ka punasest läbisõidu registreerib ja lööb pidurid peale.
Või olen ma millestki valesti aru saanud?
Reply
AnonymousAugust 26, 2014 at 10:44 AM
PAB puhul on raudtee kodeerimine infraettevõtetele kohuseks tehtud alates 2018. Loe TKEd
Reply
KustutaNeeme SihvAugust 28, 2014 at 10:04 AM
Tänud!
Mis on sellest kasu kui punasest läbisõidu fikseerib? See on ju samm tagasi kui isegi vana taset ei suudeta säilitada! Vedu ei tohiks vastu punast isegi lülituda! Kui aastas mitu intsidenti, siis see juba äärmiselt ohtlik. Aga oodata...
Muide, ülesõitude renoveerimiseks antud ka aega 2018. aastani..
AnonymousAugust 28, 2014 at 10:23 AM
KustutaKasutasin siin seda lauset punasest läbisõitmisest pigem illustreerivana ja ei taodelnud sellega kirjeldada täpselt mõnda konkreetset VEPSi funktsiooni.
Tahtsin öelda, et FLIRTidel on VEPSid peal ja minu teada, võrreldes ameeriklaste pardal olnutega, on nende näol juba tegemist järgmise põlvkonnaga - V2.0. Sõites kodeeritud AB liinil on neil olemas ka kõik funktsionaalsus mis vanemal VEPSil ja enne seda ALSN ja autostopi seadmetel oli.
Reply
KustutaNeeme SihvSeptember 2, 2014 at 5:52 AM
Tänud Anonüümus!
Siis süsteem parem? Tore! Kuid puudub ehk kõige olulisem, veoblokeering vastu punast sõites. Ohtlikke vigu juba olnud, õnneks pole olnud raskeid tagajärgi. Aga ega me pea ometi ootama, kuni need juhtuvad!?
Ning nagu mainisin, kodeerida on vaja ka poolautomaatblokeeringu jaamad!