Blogiarhiiv

Pühapäev, 31. oktoober 2021

Dets 2016 - RB vastu, siis kelle EEST ja Maris Lauri põlgus maksumaksjate vastu.

Monday, December 19, 2016

Rahvuslik hullus!?


Kas pidutsemisele järgneb põrgu?


Lätlaste kaaskond pidutseb? Nii palju on tõesti tänaseks selge, et rahvast ja maast sõidetakse üle räigemalt kui kunagi varem. Kas rahvas suudab aga vastu hakata? Või kas üldse tahab? Ja mille vastu? Enamus, kes püüavad seista RB kui sellise (planeeritava) VASTU, seisavad ei tea kelle EEST!? Hiljuti arvati, et neil pole tegelikult sooja ega külma ka Tartu raudteest, pigem seistakse autovedajate eest! Väga võimalik! Ühed siis seisavad selle eest, et koos (lätlastega) kahmata ja pillerkaaritada! Summad peaks olema piisavad, et hilisem põrgu neid ei mõjuta, rahvas aga virelegu!? Teised aga selle eest, et.....? Ma ei tea, mille eest! Soov viia see monstrum lihtsalt teise kohta, on tegelikult totruse tipp!  Tüüpiline sisutühi hala tuleb aga nende poolt, kes kardavad pidusöögist või selle jääkidest ilma jääda. Kui neid lugeda, siis kas siin on ka mõni väikegi vihje tõsiseltvõetavusele?


Eesti on Euroopa äärepealne nurgatagune maa, kust igasugused ühendused vana Euroopaga, mille ühises majandussüsteemis me oleme, on äärmiselt olulised – nii sõnastas Riigikogus kõnelenud sotsiaaldemokraat Jaanus Marrandi poliitilise ja julgeolekupoliitilise argumendi kaasaegse kiirraudtee Rail Baltic kasuks.
Parlamendis olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Mida teha Rail Baltikuga?“ arutelul kõnelenud Marrandi sõnul on mõistlikud ühendused ja kiire ligipääs, olgu siis reisijate või kaubaveoks, Eestile tähtsad.
Mõtteliselt Soomest algava ja Poolani jõudva Balti riike läbiva kiirraudtee, mis peaks valmis saama 2025. aastal, maksab kokku 4,2 miljardist eurot. Eesti osa sellest on 1,3 miljardit, meie riigieelarvest võtab see 250 miljonit, ülejäänu tuleb Euroopa Ühendamise Rahastust.
Marrandi tsiteeris AECOM-i uuringut, mille järgi võib Rail Balticul liikuda 2030. aastal juba 12,9 miljonit tonni kaupu. Ta meenutas ka Riigikogu majanduskomisjoni hiljutist külaskäiku Tallinna Sadamasse, mille juhid näevad Rail Balticust tõusmas tulu Soome kaupade liigutamisel alla Euroopasse.
Marrandi nimetas oluliseks keskkonnaalaste argumentide hoolikat ja igakülgset kaalumist, mis tähendab raudtee ületamise võimalusi suurulukitsele, sadu erinevaid läbipääse väiksematele loomadele.
Ta  hoiatas: Rail Balticu projekti puhul mingi uue mõtlemisaja võtmine tähendaks, et seda raudteed kindlasti ei tule.

Sellest, et üks kamp nii räigelt rahvast üle sõidab, on aga hullem või vähemalt sama hull VASTUSEISJATE demagoogia. Hulluseni küündiv juba, sest argumente väänatakse, kuidas jõutakse, Pärnust ja suurest osast Eestist ei huvituta üldse. Nii et pada sõimab katelt? Täpselt nii ongi! Artikleid nii ühelt kui teiselt poolt tuleb ridamisi.


Mida me siis õieti tahame? Paremaid ühendusi tahavad need, kes TÕELISELT oma maast hoolivad! Mida me EL-st justkui saaksime? Väidetavalt siis raha ainult eurolaiusel raudtee ehitamiseks. SEL JUHUL JÄÄGU RB EHITAMATA, KUI PRAEGUSEST PLANEERINGUST EI LOOBUTA!
 Kas oleks aga võimalik, et selle raha või vähemalt suurema osa sellest, eest saaks ehitada midagi muud? KUI saaks, siis oleks Tartu raudtee ümberehitamine kindlasti viimases järjekorras. Ainult rumal hakkaks ümber ehitama ja veel samasuguseks, nagu planeeritav variant, ÄSJA REMONDITUD RAUDTEED! Aga näed, neid on. Miks on ja miks nii palju, see jääb mõistmatuks. Üks viimase aja iseloomulikumaid ja võiks öelda, et lausa "paremaid" on see.



Kristjan Lepik kirjutab 14. detsembri Postimehes («Rail Balticust võidaks kõik Eesti elanikud»), et Rail Balticust võidaksid kõik Eesti elanikud. Jah, täpselt seda soovivadki kõik need inimesed, kes on alla kirjutanud 101 kirjale, nimelt sellest soovist ajendatuna ongi kõik RBga seotud liikumised alguse saanud. Kuid praeguse RB projekti puhul on enam kui pooltele Eesti elanikest see lubatav võit küll üpriski kahtlane, kirjutab rahvastikuteadlane Ene-Margit Tiit.
Kristjan Lepik märgib: «Üks oluline trend, mida seoses tööga Euroopas ja mujal täheldanud olen, on see, et inimesed liiguvad üha rohkem.» Edasi kirjutab artikli autor: «Räägitakse Baltimaadest kui ühtsest ruumist, aga tegelikult meie koostöö lonkab. Kui oleksime ühenduste läbi üks regioon ja saaksime kahe tunniga Tallinnast Riias tööl käia, siis muutuksid Baltimaad palju ühtsemaks regiooniks.»
Minu küsimus Kristjan Lepikule on, kas tõepoolest majanduseksperdi silmis Eestimaa ongi üksnes Tallinn?
Tore, saame kahe tunniga Tallinnast Riiga tööle käia. Aga terve Ida- ja Lõuna-Eesti (sealhulgas ka Tartu) on Riiast ja loomulikult ka kogu muust Euroopast praegu rohkem eraldatud kui kunagi varem. Karta on, et RB rajamisega muutuks Eesti veel vähem ühtlaseks, kui ta oli seni. Lõuna-Eesti inimestele, kellel puudub igasugune raudteeühendus naabritega, pakub vähe rõõmu see, et turistid saavad kruiisilaevalt maha astuda ja Varssavisse sõita. Ei lohuta ka üksnes Tallinna-Tartu raudteeühenduse toimimine, kuigi see on vajalik ja populaarne.
Lepik kirjutab, et skeptikute põhiline mure paistab olevat see, et Rail Balticul ei liigu tulevikus ei kaubad ega ka inimesed. Jah, kui me räägime Eesti inimestest, kelle huvides ju RB ehitamist reklaamitakse, siis näitab lihtne rehkendus, et lisaks tallinlastele on RB kavandatavat trassi soodus kasutada vaid Pärnu-, Rapla- ja Läänemaa inimestel, seega kokku napilt kolmandikul kõigist Eesti elanikest. Suuremal osal Eesti inimestest sellele raudteele asja ei ole.
Olukord oleks teine aga siis, kui RB kulgeks mööda olemasolevat raudteetrassi läbi Tapa, Tartu ja Valga (nagu see algselt oligi kavandatud). Siis saaks seda raudteed hõlpsasti kasutada ligi 90% Eesti elanikest, kusjuures see võiks olla nii vahend tööl ja õppimas käimiseks Eestis ja ka naaberriikides, muuhulgas ka selleks, et sõita Riia lennujaama kaudu kaugematesse välisriikidesse. Selliselt kulgeval raudteel oleks reisijaid kindlasti märksa rohkem ja Rail Balticust võidaksid tõepoolest peaaegu kõik Eesti elanikud.
Mõte, et RB skeptikud on alalhoidlikud ja ei mõista positiivseid muutusi, mida ka Lepik oma kirjutises arendab, on alusetu. RB kavandatud trassist eemale jäävate Eesti elanike peamine mure on see, et suurema osa Eesti elanike jaoks muutusi ei toimu.
Praegu toimiv raudteeühendus niihästi Eesti sees kui ka Ida- ja Lõuna-Eesti seotus kogu muu maailmaga ei parane tänu suurehitisele karvavõrdki. Praegu puudub Lõuna-Eestil ühendus Riiaga (mis on olnud olemas üle saja aasta) ja on üsna naeruväärne mõte, et kui RB saab valmis, avaneb Tartu, Jõgeva, Põlva ja Elva inimestel võimalus sõita Riiga ümberistumisega Tallinnas.

No on hullus!? Kas mõju avaldavad need lennukijäljed? Kaob igasugune reaalsustaju? Igatahes ülivähe on neid, kellele need keemiapilved ei mõju..... 
Küsimused, Ene-Margit Tiit:

1. Mis hetkest muutub "enam kui pooled elanikest" "90%-ks elanikest"?
2. Mis segab NORMAALSE Pärnu (Riia) raudtee valmimisel ülejäänud raha eest osta kasvõi kümme koosseisu ja panna need rahvusvaheliste ühenduste tagamiseks (läbi Lõuna-Eesti) sõitma Tartust Riiga ning Vilniusesse  ja Moskvasse?
3. Kas Lõuna-Eesti jaoks pole mõttekam hoopis Võru raudtee avamine, milleks ka raha jätkuks?
4. Kas Eesti on Tallinn ja Tartu?
5.  Mil moel on Tartu raudteest kasu pärnakale, läänlasele, saarlasele, hiidlasele?
6. Miks peaks tartlasel olema asja Tallinn-Pärnu-Riia raudteele, kui omal raudtee olemas?
7. Kas läbi Tartu kulgeval raudteel on mõni jupp vahelt välja võetud?

Nii et ehk aitab rahva hullutamisest? See, et valitsus põrgut üles ehitab, ei tähenda, et normaalsuse EEST võitlemise asemel peaks tegelema äärmusliku totrusega! Ja kas tõesti need 101 inimest, kes kirjale alla kirjutasid, tahavad tõesti Pärnu raudtee kadumist ning Lääne-Eestile järjekordse hoobi andmist? Ma ei tahaks seda uskuda. Pigem loodan, et meil on jäänud veel alles normaalselt mõtlevaid inimesi, kes ei seisa Eesti arengu VASTU vaid on igati selle POOLT!

Aga kui Riiga töölkäimise peale mõelda, siis mitu rongitäit marketite kassiire ja teisi sinna siis sõitmas oleks? Ka Tartust? Ehk ikka tasuks märgata rohkemat kui Tallinna, Tartut, Pärnut ja Riiat? Ning kui aus olla, siis Pärnust oleks Riiga palju mugavam tööle sõita!? Nii et KA Pärnu kasvaks ja areneks ning sinna lisanduks rohkem elanikke!. Tartu, kus ma viimasel ajal käinud "RB lõhna nuusutamas" peaks aga rohkem rõhku panema turismi arengule oma linnas ja maakonnas. See on ju nii nadil tasemel, aga võiks olla kordades parem!

Nii et viimane aeg, ARB ja Sõbrad, teha kannapööre ja hakata seisma Eesti eest! Sest keegi ei tohiks tõsiselt võtta neid, kes ütlevad, et "remondime ka Lelle-Pärnu mitmekümne miljoni eest ära ja hakkavad sõitma rahvamassid"! Ilma Riiata ja ääremaade kaasamiseta ei juhtu seda sel raudteel kunagi. Seega, kui loobutakse demagoogiast, võib teid ka tõsiselt võtta!

 *************************************************

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar