Tähelepanekuid linnaloodusest akna taga.

 

 

Läbi akna näen loodust üsna vähe, sest aastaid tagasi istutati pärnad ja need muudavadki mu vaatevälja loodusesse vaid mõne meetri jagu nähtavaks, külgedel näen muidugi kaugemale. Linnas linde ei tohi sööta, aga olen seda pattu teinud. Kunagi oli üks valge tuvi, väga usaldav ja temast mu sõber sai. Aga mõned kuud tagasi ta kadus ja et ma ei taha siia neid s...rattaid parve viisi, siis nüüd annan sihvkasid vaid varblastele. Üks neist taas eriti sõber (kõige julgem, hüppab vahel ka tuppa aknalauale või sööb hoolimata sellest, et akna serval suitsu teen) ja mõtlesingi tähelepanekuid kirja panna. Ahjaa, tuvid on vahel kangekaelsed, eriti kui kord jaole saanud, aga kontroll "väljaantavate "seemnete üle on range ja süüa saavad varblased vaid minu pilgu all.

Varasemalt on siia sattunud ka
hallvares
linavästrik
rasva- ja sinitihane 
kaelustuvi (ühel korral paarike)
Ringi lendab ka kajakaid

Liblikatest on pärnadel ringi lennanud admiral. Muidugi on ka erinevaid sumistajaid.

 

 

 

Varblastele on omane puuokstel (vahel ka krohvitud seinanurgal) oma nokka "ihuda" ehk siis tegelikult puhastada. Eks päevalilleseemnete "närimine" tekita sama reaktsiooni ja vahel on ikka naljakas vaadata, kui hoolikalt ja tähtsalt seda tehakse. 

 Viimastel päevadel on hommikuti ilmunud varblasi üsna palju, kuni 15 isendit. Täpselt neid lugeda muidugi ei jõua. Juba paar nädalat toidetakse ka poegi, seda nii aknalaual kui tagasi oksale lennates. Neile on omane seegi, et mõni ilmub lärmiga, näidates selgelt, et "ma olen kohal", osad isendid aga on täiesti vait ja neid märkad vaid lennul või okste liikumise järgi.

Üldjuhul ka pikkadel suvepäevadel on viimased külalised kohal kl 20 ja 21 vahel, hiljem ei ole neid näha. 

Tere sõber!

VARBLASED JA KODUTUVID.

Konkurents toidu pärast on see, mis muudab linde agressiivsemaks. On ka varblaste endi vahel kaklemist, aga tuvidega koos nad üldiselt söögikohta ei mahu, hoitakse igal juhul distantsi. Ka aknalaualt lasevad kõik varblased pigem jalga, kui tuvi maandub. Vaid minu "kodune tuvi" (kes olekski justkui kodune - usaldav ja isegi viisakalt häda tegi tavaliselt üle aknalaua) suhtus neisse soliidse ükskõiksusega ja sisuliselt ma ei näinud, et oleks püüdnud nokaga lüüa või ähvardavalt käituda, üldjuhul tuvid aga nii ongi. Nagu parkideski, varblased püüavad välkkiirelt saiatüki tuvide vahelt varastada, aga ettevaatus on nähtav.

VALVELOLEK.

Varblastel on komme hästi palju liikuda toidulaual ja igas suunas ringi vahtida, sageli lennatakse  vähimagi hirmu korral puuvõrasse (oksad 2 m kaugusel). Energiakulu võib olla sellistel puhkudel üsnagi märkimisväärne, selline jääb tunne pealiskaudsel vaatlusel. Samas on see mingis mõttes selline inimese vaatenurgast mõnus karglemine ja keksimine. Muidugi ei tahaks, jällegi inimese vaatenurgast, et nii kardetakse, aga loodusele on see omane.
Ja ohud on ning jäävad. Tuvid on üks asi, aknalauast eemal muretsetakse veel ka vareste rünnaku pärast (siingi näinud, kuidas too poja tappis).

24.07.

Pärnaõied on siin ära õitsenud ja moodustuvad juba kuprad. Päikesepoolsel küljel käivad midagi noolimas ka pisikesed sumisejad (määrata ei oska). Vahel aga hoopis kärbsed...