Blogiarhiiv

reede, 23. september 2011

SÕIDAME RIIAST KAUGEMALE

http://www.e24.ee/573256/valitsus-tahab-rail-baltica-arendamiseks-asutada-balti-uhisettevotte/

Mis siis ikka! Kui see peab tulema, siis tulgu. Pigem loodan küll, et see raha võiks minna muudetava rattavahega vagunipargi arendamiseks. Sest ega ma selle soome kauba suhtes ka väga optimistlik pole. Kui meretransport pidavat ikka odavam olema, siis lihtsam ju kohe laevu kaugemale saata, selle asemel, et  jupitada.

Muidugi on iseenesest Pärnu kaudu otsem ja odavam, siin tartlaste põhiväide - suurem elanikkond - pole otseselt mingiks põhjenduseks. Kuid veel kord, minu jaoks on normaalne sõita Euroopasse ka 20 tunni ringis. 
Kui aga Pärnu kaudu tuleb uus raudtee, siis ühest väitest mina aru ei saa. vabandust, tõesti ei saa!?

Reisirongil kulub selle vahemaa läbimiseks pisut rohkem kui neli tundi ning rongid väljuksid kuuel päeval nädalas iga kahe tunni tagant. Kaubarongid sõidaksid öösiti ja nendel kuluks vahemaa läbimiseks enam kui kümme tundi. Eeldusel, et rööpad kulgeks edasi Poola, jõuaks Varssavisse reisirong ligikaudu kuue tunniga.

On see mõne uurijast logistiku märg unenägu? Esiteks ei tohiks raudteehooldus kuidagi põhjustada ühepäevast pausi. Teiseks on raudtee, kus liiguksid vaid üksikud kiirrongid ja kohalikku vedu pole (või eksin?) mõttetu!
Ja kolmandaks, kas eestlastel on õnn sõitu alustada päeval ja "eurooplased" kolistavad ringi öösiti? Oleks ikkagi hea kui selliste banaalsete lausete asemel ikkagi konkreetsem jutt kirjas oleks.
Normaalne sõiduplaan võib olla pigem pisut hõredam, kuid võimaldada sõitu ööpäev ringi.

******************

Arengukavade kavandamisest ka natuke.

http://www.parnupostimees.ee/574228/juhtkiri-tuhjalt-kumisev-arengukava/

http://www.parnupostimees.ee/574230/juri-kukk-arengut-kavandavat-kava-ei-ole/

14 kommentaari:

  1. Vaata võrdluseks soomlaste Oikorata.

    75 km tuttuut raudteed Keravast Lahtini. Tee geomeetria võimaldaks 300 km/h, aga kuna rööpaid kulutavad ka kaubarongid, on kiiruse piiranguks 220 km/h.

    Selle 75 km peal on 2 jaama. Ja mõlemad on esimese 30 km peal Keravast. Seejärel 45 km igasugu jaamadeta.

    Linnalähirongid Z katavad 104 km Helsingist Lahtini 60 minutiga. Peatudes mõlemas Oikorata jaamades ja paaris peamises jaamas esimesel 29 km Helsingi-Kerava (Pasila, Kerava, vist Tikkurila, kümmekond väiksemat jäävad vahele). Kiirrongid (Pendolino) katavad vahemaa 48 minutiga.

    Tallinn-Pärnu on 141 km, aga Lelle on suurem kõrvalepõige. Oletame, et tuleks otsetee kuskilt Kohilast või Raplast Pärnu, kas saaks vahemaa 135 km peale? Või 130?

    Kujutame ette, et oleks linnalähirongid Tallinn-Pärnu sõiduajaga 1:20 ja peatumata Rapla-Pärnu. Kas oleks kasu? Ja peale nende kiirrongid Tallinn-Pärnu 1:05, ja edasi Riiga.

    VastaKustuta
  2. Tänud Anonüümus!

    Meil ehk inimeste harjumused teised? Kunagi ei peatunud meie "kiirrongid Väikses ja Liival, nüüd küll. Ja vaevalt, et meil väga soovitakse kuskilt Järvelt balti sõita ja siis ümber istuda. Lihtsam ju Liivale tulla, võidab ajas?

    Mõni 5 km kindlasti otsemaks saab. Kuid unustada ei tohi, et maakohtade transport niigi pidevalt halveneb. Ja kui on võimalus kuskilgi midagi säilitada, siis sellega peaks ka arvestama. Praegugi on imelik, et ei saa näiteks Vändrast ja Järvakandist ümberistumisega rongiga edasi.

    Muidugi hea raudtee korral vaja nii peaaegu peatusteta Pärnu, kui poolkiireid kui siiski ka piimaronge. Kas viimase 45 km enne Lahtit pole asustust? Või väga väiksed kohad?

    Meil ka see, et soomlased heaoluga harjunud ja autosid küllaga. Kuid talupojatarkus ütleb, et suht lähitulevikus automajandus läheb ikkagi kalliks lõbuks. Seega peaks me ehk igas eluvaldkonnas oskama pikema perspektiiviga mõelda ja hoolimata kõrgete tegelaste igakülgsetest pingutustest, maainimesed ega väiksed asulad ei kao. las ma elan Järvakandis või Vändras. Ehk anda võimalus sealt hoopis Tallinna või Pärnu tööle käia?

    Kui teha Raplast otse, peatusega Järvakandis, siis Pärnu külje alla saabudes peaks vähemalt poolkiiretel olema üks peatus ka Pärnu piiril, et kohe edasi bussiga linna saada? Ja mõnel peatused ka Pärnu-Jaagupis ning Libatses?

    Kui palju ronge peatub Helsinki-Kerava vahel väikestes peatustes?

    VastaKustuta
  3. Helsingi-Kerava vahel on ronge kindlasti, arvu täpselt ei tea.

    Linnalähirongide tüübid on järgmised:
    I - Helsingi-Tikkurila (16 km), kõik peatused (7 vahepealset)
    N - kõik peatused Helsingi-Kerava (29 km), 5 peatust Tikkurila ja Kerava vahel
    K - Helsingist Tikkurilani jäetakse osa peatusi vahele (tehakse 4 peatust), Tikkurilast Keravani kõik peatused
    T - kõik peatused Helsingist Kerava kaudu Riihimäele (71 km, 7 peatust Kerava ja Riihimäe vahel)
    H - Helsingist Keravale ainult 2 peatust (Pasila ja Tikkurila), Keravalt Riihimäele kõik peatused
    R - Helsingist Keravale samad 2 peatust, Keravalt Riihimäele 3 peatust 7st
    Z - Helsingist Keravale samad 2 peatust, Keravalt Lahtisse ka 2 peatust.

    Kokkuvõttes - vana Kerava-Riihimäe raudtee pole kuhugi kadunud, peatusi on (Kerava ja Riihimäe vahel 7) ja ronge ka. Aga Lahtisse käivad ainult ekspressrongid, vist 1x tunnis (pluss läbisõitvad kaugliinid).

    VastaKustuta
  4. Tänud!

    Seega tundub, et inimestel on valikuid! ja see ongi oluline! Veel kord tänud info eest!

    Ja Z võimaldab ka peale Keravat peale tulla ning Helsinkisse pääseda.

    VastaKustuta
  5. Mis puutub pikamaarongidesse:
    Helsingist Kerava-Lahti Oikoraja kaudu on Piiterisse 426 km.
    Allegro rongid läbivad selle vahemaa ajaga 3:36. Tehes Soomes 5 peatust ja Karjalas 1. Peatusteks on Pasila, Tikkurila (Keravas ei peatu), Lahti, Kouvola, Vainikkala ja Viiburi.
    Helsinki-Lahti on 50 min väljumisest väljumiseni.
    Tänavu on päevas mõlemas suunas 4 rongi. Sõiduplaan kõigist peatustest minutipealt samad ja vahed tunni kordsed, kusjuures väljumised Helsingist on täistundidel - 6:00, 10:00, 15:00 ja 19:00.
    Kuna Tallinn-Riia Tartu kaudu on 441 km, siis sellise keskmise kiirusega jõuaks Riiga alla 3:50. 6 vahejaama - Ülemiste, Tapa, Tartu, Valga, võib-olla Võnnu, Jõgeva...
    Tallinn-Riia Pärnu kaudu... kui Mõisaküla-Rujiena ära lõigata, võiks olla 330 km. Alla 3 tunni.

    VastaKustuta
  6. Tänud!

    Siit tulenebki see, et 160 km/h ei anna erilist ajavõitu võrreldes 120-ga. Praeguse kiirusega ja 6-8 peatusega oleks Tartu kaudu täiesti inimlik Riiga 5 tundi. Kui oleks rong 4 korda päevas (eelkõige juhul kui sõidab edasi). Võiks algjaamast välj olla 6.00, 12.00, 18.00 ja 0.00!?

    Mingi iga 2 tunni tagant on mõttetu ja väheneb kasutajate hulk protsentuaalselt.

    Lisades siia kohalikud rongid, oleks normaalne, et Tartusse, jne saab umbes 10-14 korda päevas. S.o u 10 korda Valga suuna rongidega ja 4 korda Koidula suuna rongidega.

    Muidugi on kohalike rongide puhul võimalik topeltkoosseis Tartus lahti haakida ja edasi erinevas suunas sõita.

    VastaKustuta
  7. Kui mitu kiirrongi päevas peaks Tartu minema? Pluss kapsaussid, mida on ka vaja, teivasjaamu arvestades.

    Tartu läheb iga päev 14 Täistunni Ekspressi (7:00 kuni 20:00), pluss 20 vahepealset bussi (lugemata neid, mis käivad 1...3x päevas), pluss enamik päevi 2 varahommikust (5:45 ja 6:15) pluss enamik päevi 3 hilisõhtust (20:30, 21:15 ja 23:00). Täistunni ekspressi ametlik sõiduaeg on 2:30.

    Mis oleks mõistlik Tartu kiirrongi sõiduaeg? Kui palju saavutaks 120 km/h-ga ja kui palju 160 km/h-ga?

    VastaKustuta
  8. Tallinn-Taru umbes 2.10. 160-ga ei oska öeld, sest uutel rongidel teised omadused. 120-ga ehk 10-20 minutit maha praeguste peatustega, sest siin-seal kõverikud 80-100 km/h. Viimase vindini ei saaks ajada, sest olulisem mitte kiirus vaid lubadustest ehk plaaniaegadest kinni pidamine.

    Tartusse minim 10 rongi, neist 2-3 piimarongid, ülejäänutega saab peatustega mängida, olenevalt kellaaegadest, kohalikest oludest jm. Seega umbes 7 kiirekat on minimaalne.

    Täistunni ekspressidest nii mõnigi võiks olla kiirekas või teenindada ka trassilähedasi peatusi. Bussifirmad liig palju mõtlevad vaid linnadele, mitte inimestele.

    Rõhutan veelkord, et me ei ole Euroopa, me olema kainemalt mõtlev maa ja kiirusest tähtsam on võimalikult parima pakkumine rohkematele.
    Nii peaks praegune R,P 0016 sõitma iga päev, koos Rakke ja Aegviidu lisamisega. Sama ehk ka 0013-ga. Lisaks elektrirongidelt ümberistumistele, mis parandaks ka Raasiku, Aruküla ja Kehra inimeste liiklemisvõimalusi, peaks taastuma Aegviidu puhkamiskohana.
    Kiirekas 2 x päevas ka Koidula kaudu Võruni pole sugugi paha vaid lausa vajalik. Isegi teoreetiliselt väljumisajad pole olulised. Need võivad pigem sõltuda kohalikest vajadustest ja võimalusest, et Taevaskotta, Ilumetsa ja Valgemetsa sõiduvõimalus oleks Tallinnast ka kiirrongiga. Mis omakorda annab võimaluse ümber istuda Ilumetsas Värska bussile. Normaalse asjaajamise korral sõidaksid ka sanatooriumi kliendid nii, mitte auto või kaugbussidega. Rääkimata Värska jt piirkondade matkajatest, keda oleks sel juhul tunduvalt rohkem.

    VastaKustuta
  9. Nende 20 vahepealse bussi seas need ongi, mis trassilähedasi peatusi teenindavad. Aga on ka ekspressbussid.

    Kui rong 120 km/h jõuab 2:10 Tartu linna serva, aga buss 90-110 km/h on kesklinnas 2:30...2:25, siis ei ole rongisõit veel suur ajavõit. Eriti kui rongi tuleb 2 tundi oodata.

    Ja kui Võrru kiirronge vaja on, siis miks ainult Võruni, ja miks nimelt Koidula kaudu?
    Kas poleks parem saata iga päev 1 kiirrong balalaikale Tallinn-Tartu-Koidula-Võru-Valga-Tallinn, ja teine Tallinn-Tartu-Valga-Võru-Koidula-Tallinn? Ülejäänud 5 Tallinn-Tartu kiirrongi seas võiks siis olla ka mõni Tallinn-Tartu-Valga-Riia kiirrong.

    VastaKustuta
  10. Nõus, et kiirrong võiks balalaikal keerutada. Näide lihtsalt sellest, et ka seda suunda ei tohi unustada.

    Ajavõit pole nii oluline kui püütakse näidata. Olulisem mugavus, võimalus rahulikult sõita (mitte kõikuval maanteel). Transpordi aegade järgi mõnevõrra peab oma tegemisi sättida, ei ole võimalik sättida transporti kõikide soovijate tahte järgi. Ja kaubarongidele liiklemisvõimaluse andmine ka oluline. Tasakaal ma ütleks.

    Ja muidugi on kiirrong oluline ka Elva, Valga, Antsla, Põlva jt kohtade jaoks!

    VastaKustuta
  11. Vt. raudteed Helsingi-Tampere.
    187 km, nagu Tallinn - Tartu. Vana raudtee, ehitatud XIX sajandil, kurvid võiksid vastavad olla.

    InterCity rongid, tippkiirus 160 km/h, läbivad maa ajaga 1:46. Tehes 5 vahepeatust (Pasila, Tikkurila, Riihimäki, Hämeenlinna, Toijala).
    Sellised rongid käivad täpselt tunniste vahedega ja muutumatu sõiduplaaniga 7:06 kuni 22:06, 16 rongi päevas, mõne erandiga (mõnedel rongidel on lisapeatus Lempääläs, ja 21:00 rong alustab Helsingist varem).
    Käib ka teisi ronge: on piimarongid, mis 14 vahepeatusega ikkagi saabuvad ajaga 2:03, ja on Pendolino kiirronge, mis 200 km/h tippkiirusega ja 2 vahepeatusega (Pasila ja Tikkurila) saavutavad aja 1:26.

    VastaKustuta
  12. Jep. nii tulekski meil aeg Tartuni napilt alla kahe tunni.

    Helsinki ja Tampere muidugi rohkem inimesi, meil läheb algul aega, et inimesed mõistma hakkaksid, et autodega voorimine pole in. Ja seetõttu esialgu piisab ehk kümnest, optimaalsem oleks, et saaks Tartusse ka Tshaikaga ja Skabariga, nagu vanasti Minsk ja Pihkva olid. Muidugi, pileti hind määrav.
    Vanasti oli öine Pihkva pea kõikide peatustega, aga sõitjaid nii et mühises. Ajad teised, kuid praegugi need tühjaks ei jääks.

    VastaKustuta
  13. Kui kaua öine Pihkva rong kokku sõitis?

    VastaKustuta
  14. Puhu, kui ma seda mäletaks. Miski kümne ajal õhtul ta läks ja arvan, et ehk umbes viie paiku oli kohal vei!? Seega siis 7 tundi, on see reaalne?

    Sõitsin sellega ise Lehtseni kui nati seal elasin. Ühe korra ka Vägevani kui sisse magasin.

    VastaKustuta