Püüan siia nimestiku kokku saada, lähimat infot saate seenenimele klikates. seda tehes jõuate ka postituseni, kuhu SAATE ISE LISAD OMI LEIDE! Tegu siis FB grupiga EESTIMAA SEENED.
https://loodusveeb.ee/sites/default/files/inline-files/Kaitsealused_punase_nimestiku_liigid_SEENED.pdf
https://www.facebook.com/media/set?set=oa.705885244885322&type=3
AMETÜSTVÖÖDIK Phlegmacium terpsichores
Siivi Murumäe foto
09.09.26 Haapsalu, Võnnu.
********************************
BLOXAMI PUNALEHIK (Entoloma bloxamii)
F: Tõnu Ploompuu.
(Seen võib esineda oluliselt sinakamates toonides)
******************************
Uus (sekveneeritud) seen Eestile! Bonomyces arnoldii, 12.06.2024, Ohepalu, leid Anneli Kask.
pdf räägib, et kevadlehtrikust (Bonomyces sinopicus), millel sile kübar ja kollakad lamellid eristab seda soomusjas kübar ja valkjad lamellid
Cortinarius alcalinophilus
Allar Antson:
Veel üks uus liik Eestile 28.8.2021, Puhtu-Laelatu lka. Vöödik Cortinarius alcalinophilus limapeade (Phlegmacium) alamperekonnast. Tegelikult ma ilmselt kohtusin temaga esimest korda samas kohas juba 2018. aastal, tollal asja lõpuni uurimata. Olgugi, et kindel määrang pole taaskord võimalik põgusalt pilku peale heites. Taolisi priskeid, teravalt piiritletud mugulaga ja erksavärvilisi limapeasid jagub küllaga erinevaid liike ja Eestis ilmselt ei leidu kedagi, kellel oleks neist piisavalt hea ülevaade. Aastate eest ma samuti ei vaevunud, aga nüüd veidi kogenumana selliseid väljakutseid vastu võttes avastab nii mõndagi põnevat.
Ta on lubjanõudlik, soojanõudlik ja laialehiste lehtpuudega kaaslev, peamiselt edelapoolse (Kesk-Euroopa parasvöötme) levikuga liik. Läänemere idakaldalt teda ilmselt pole varem määratud, olles seega siin levila kirdepiiril. Kirjanduses tuuakse peremeespuudeks pöök, valgepöök ja tamm. Meil on nendest esindatud ainult viimane. Laelatu puisniit Väinamere/Liivi lahe kaldal, kus ta kasvab, on teada-tuntud leiukoht mitmetele vastava elupaiganõudlusega liikidele (nt. loor-kärbseseen). Eeldused temale vastuvõetavate kasvutingimuste esinemise jaoks kahanevad arvatavasti järsult mandri, ida või põhja poole liikudes, kus tamm küll veel kasvab, ent taoliste seeneliikide areaal näib olevat piiritletud kitsamalt kui tema peremeespuudel, sõltudes just piisavalt mahedast kliimast ning lubjasest pinnasest.
See liik on hinnatud globaalselt ohualtiks (NT), kuna sobivad elupaigad on surve all nii otsese hävimise kui ka kaudsemate tegurite nagu üldise õhusaaste põhjustatud pinnase eutrofeerumise või kliimamuutusega kaasnevate sagenevate põuaperioodide tõttu. (http://iucn.ekoo.se/iucn/species_view/295792/)
Määrangu otstarbeks oli siinkohal hea tilgutada eksemplarile kaaliumhüdroksiidi lahust, mida seeneuurija töökapis peab alati leiduma. Seeneliha tumepunane värvimuutus KOH mõjul on selge ja välistab kohe hulga lähedasi liike. Mandlikujulised eosed on taoliste liikide hulgas ühed kõige väiksemad. Lisaks tasub tähele panna noorte eoslehekeste ja seeneliha värvi. See seen on tervenisti enam-vähem oranžikaskollane, ilma rohekate või lillakate toonideta, mis samuti piirab võimalikke variante. Ka kübara keskosas reeglipäraselt olevad tumedamad soomused peaksid olema liigiomased. Lõpuks ei jää välistamise kaudu tabelisse enam muid variante. Kasutasin nii teaduslikuma seenemääramise “piibli” Funga Nordica kui ka veebis vabalt kättesaadava “Cortinarius in Sweden” väljaande määramistabeleid (https://karl.soop.se/CinS_ed17/CinS_text_ed17.pdf)
F: Allar Antson.
21.12.2024, Tartu, pihlakal. Teine registreerimine Eestis (esimene T. Ploompuu 2020). Siin koorelõhedes, maitsetu, nooremalt kausjas.
Foto ja tekst: Sven Pruul
F: Sven Pruul.
EREKOLLANE PÜSIPOORIK Perenniporia tenuis
Sven Pruuli tekst ja fotod.
Haruldane leid pärast 20-aastast vaheaega: erekollane püsipoorik (Perenniporia tenuis). Kopra langetatud, õõnsa ja praktiliselt kooreta tamme ülapinnal ja pragudes, kahe väikse ca 5cm-se laiguna. Maitse mahe. 14.09.2024, Pedja jõe ääres Lalsil. Kriitilises seisundis, sekveneeritud
F: Allar Antson.
**********
«Seda seent kirjeldasid esimest korda Hiina teadlased oma kodumaal leitud eksemplari põhjal 2020. aastal. Tegu on kevadkogritsa ehk Gyromitra esculenta lähiliigiga. Väliselt on need väga sarnased: ainsa silmaga nähtava eristustunnusena mainitakse kübaraosaga võrreldes pikemat jalga kui kevadkogritsal,» rääkis Saar. «Gyromitra venenata eosed on natuke väiksemad ja kitsamad ning seeneliha mitmekihiline erikujuliste seeneniitidega, kevadkogritsa seeneliha on ühekihiline. Kevadkogrits eelistab kasvada okasmetsas, nimetatud uus liik pigem lehtmetsas, aga Eestis kogutud ja sekveneeritud eksemplare on leitud ka männikus.»
Seened leidis Sven Pruul:
Kasvavad meil pigem tammega, mujal muude pöögilistega: Gyromitra venenata (pikkjalg-kogrits)
27.05.2025, Savka, noorte tammedega lehtpuuribal, mis kuuskede vahele jäetud/tekitatud.
Eosed Irja kinnitusel G. esculentaga peaaegu identse kuju ja suurusega.
F: Sven Pruul.
Fotod: Urmas Kaja.
All vasakul: 24.09 Pärnumaa segamets.
F: Katrin Paimre
F: Liisi Piits.
Allar Antson:
Helepruun taelik, Phellinus/Fuscoporia viticola, oma ainukeses teadaolevas kasvukohas Eestis. Põline kuusik (pilt kasvukohast kommentaarides), Soonurme, Ida-Viru, 10.04.2023.
See liik arvati vahepeal olevat Eestist välja surnud, kuid taasavastati siin vääriselupaikade kaardistamise käigus. Huvitav on, et ta kasvab sageli peenevõitu ja mitte väga kõdunenud kuusetüvedel — seda substraati leidub küllaga mitmel pool. Naaberriikide kogemused aga näitavad, et liigil on väga kehv võime naasta kasvukohtadesse, kust ta on mingil hetkel kõdupuidu saadavuse katkemise tõttu hävinud (eoste levikukaugus on ilmselt väike). Loogiline, et ta on säilinud just siin ajalooliste põlismetsalaamade piirkonnas, kus metsakate on järjepidev olnud.
HIIDHEINIK (Tricholoma colossus)
Usun, et see tänane kübarnarmikuleid on üliharuldane Hydnellum cumulatum, mida on Eestist varem registreeritud täpselt ühel korral samuti ühest Ida-Virumaa/Alutaguse inimkaugest põlismetsast. Olin liigist teadlik, aga ausalt öeldes ei lootnud teda kunagi enda silmadega nähagi. Olles teiste kübarnarmikuliikidega hästi tuttav ja kogenud (ning teades, et enamikeks teisteks liikideks ta lihtsalt ei sobi), julgen teda niimoodi määrata, ehkki loomulikult läheb eksemplar veel edasisele uurimisele.
Karjamaa, Ida-Virumaa, endine Agusalu LKA. 25.08.2025.
Junghuhnia fimbriatella
OHUALDIS!
Allar Antson:
Kiulisservaline nääts *Junghuhnia fimbriatella *on terves maailmas üsna väheste esinemisteadetega puuseen (Eesti PR ohualdis liik), kes kasvab kõduneval lehtpuupuidul ning on kirjanduse järgi tihti seotud haabadel kasvavate jänesvaabiku viljakehadega — nii ka selle leiu puhul.
Üks mükoloogialaagri retkel kohatuid seeni Nigula looduskaitsealal 16.09.2023. Määrang siiski täna mikroskoobis eoste mõõtmete abil, kuigi oletus tekkis juba metsas. Taolisi ripsmelise servaga puu/torikseeni on mitmeid liike, kes pole enamjaolt palja silmaga kindlalt eristatavad.
JUUR-EBAKÕRGES (Hymenopellis radicata)
Staatus määramata
Allar Antson:
Juur-ebakõrges (Hymenopellis radicata), harukordselt pika jalaga seen (mis jätkuks veel juurduval kujul, kui välja kaevata). Lehtpuu kännul, maapealne osa oli silma järgi ikka 20 cm ära.
Porkuni parkmets, Lääne-Viru, 19.08.2024. Haruldane liik, laialehistes metsades, enne minu ja Sven Pruuli selle aasta leide L-Virumaalt oli eelmine ametlik esinemisteade eElurikkuses aastast 2008.
F: Tõnu Ploompuu.
Kollane kivipuravik (Hemileccinum depilatum)
Allar Antson:
20.08.2024, Salevere, Matsalu.
Lubjapinnasel laialehiste puude all kasvav väga haruldane (üksikute leiukohtadega) Lääne-Eesti liik. Aitäh Kessu Thh (ühe koordinaadi eest, neid leidus piirkonnas mujalgi
*********************************************
KROOKUSNARMIK (Sarcodontia crocea)
Torikulaadne. Kasvab väga vanadel pirni- ja õunapuudel.
Seent peeti Eestis väljasurnuks, kuid aastatel 2019-2021 on lisandunud 7 uut leiukohta Lääne-Eesti saartel, Põhja-Eestis ja Tartus. Lisandub ka üksikuid uusi.
Küpsed viljakehad on tugeva õuna- või ananassi-lõhnaga.
26.08.24.
Tartu.
Foto: Ain Vindi
KULD-KÜBARNARMIK (Hydnellum aurantiacum)
F: Kaile Lilloja.
.jpg)
Kuldpruunik (Hapalopilus aurantiacus = Erastia aurantiaca seenevana Erast Parmasto auks), 23.04.2023, Ida-Viru, Heinassaare põlismetsas kuusetüükal.
Haruldane looduslike (kõdupuidurikaste) häiringualade liik, kasvab häiludes, metsaservades jt. Hinnatud Eestis väljasuremisohus olevaks. Urmas Kaja on seda liiki siin grupis tegelikult tänavu juba kahel korral postitanud ja käisime ka koos mõlemaid isendid üle vaatamas. Lisaks tuli ta eile veel vastu koguni kolmel erineval tüvel Ida-Virumaal. Kõik need isendid on alustanud kasvu tõenäoliselt möödunud sügisel ja kuna teda on meilt leitud vaid vähestel aastatel (ehkki peaks olema väga silmatorkav liik), siis paistab, et mullused mõnevõrra ebatavalised kasvutingimused olid liigile meeltmööda. Värsked viljakehad peaksid algselt olema veidi heledamad oranžid. Panen mõned eilsed pildid veel kommentaaridesse.
KULDRIISIKAS (Lactifluus volemus)
Staatus määramata, esineb Eestis harva.
Kuldriisikas (Lactifluus volemus) on pilvikuliste sugukonda perekonda Lactifluus kuuluv seeneliik.
Mahedamaitselise piimmahla ja seenelihaga punakas-pruunikasoranži kuni 18 cm läbimõõduga kübaraga kuldriisikas on värskelt söödav. Seeneliha lõhn meenutab heeringasoolvee lõhna. Kasvab lehtpuude all.
Kuldriisikas liigitati varem riisikate perekonda. nimega Lactarius volemus.
22.07.2024. Võrumaa.
F: Marje Mürk
****************************
KÄHRIKSEEN (Sparassis crispa)
F: Margus Pilv.
LIMANE HARISAMBLIK (Multiclavula mucida)
LOOVÖÖDIK (Cortinarius salor)
F: Allar Antson.
F: Urmas Kaja.
(Amanita friabilis), 20.08.2024, Türi. Looduskaitse II kategooria. Kärbseseene kohta väike, rõngast pole, puruneb kergesti.
F: Sven Pruul
Liibuv roostetorik, Pycnoporellus alboluteus, 15.10.2023 Tartumaa, Väänikvere. Uus leiukoht selle põlismetsade uhkeima ja ühe haruldaseima liigi jaoks. Ohustatuse hinnang meil kriitilises seisundis (CR), ehkki asurkonna suurus viimastel aastatel tõusuteel, seni küll üksnes idapoolse Eesti põlismetsades.
Kasvab rannalähedastel kinnistunud luidetel kukemarjapõõsaste lähedal, millega seen mingit sorti sümbioosis elab.
Allar Antsoni foto ja tekst:
09.09.2024 Vaisi, Läänemaa. Haruldane (ohualdis, II kaitsekategooria) liik
Kasvab rand-luidekaeraga (Ammophila arenaria): luiteliudik (Peziza ammophila, Dune Cup, liivliudik)
7.09.2025, Valgeranna, LK II.
Seen sai leitud ja pilt tehtud napid paar sekundit enne äiksevihma.
Foto ja tekst: Sven Pruul.
LÕHNAV KÜBARNARMIK (Hydnellum suaveolens)
Eestis haruldane, staatus määramata.
Sarnane sini-kübarnarmikuga, kuid omab üsna tugevat aniisi/piparmündi lõhna.
Leiu puhul on väga oluline püüda pildile saada altvaadet ning ka läbilõiget.
8.07.24. Lätis, Valmiera lähedal.
F: Guna Taube
LÕUNANAHKIS Punctularia strigosozonata
ÄÄRMISELT OHUSTATUD
Kübaraga või pooleldi kasvupinnale
liibuv, pehme; ülapind kaetud
pehmete ebemetega, sigaripruun või
veidi purpurja varjundiga; serv
noorel viljakehal erk oranžkollane;
alapind tume šokolaadipruun, sile.
Kasvukoht kuuse ülekaaluga segamets,
Lamapuidu latvades, harva okka- ja
oksavarisel.
Amylostereum chailletii on sama
värvi, aga väga jäik ning kasvab
ainult kuusel.
VI - X
06.10.24 Lasila hoiuala
F: Anneli Kask
F: Allar Antson.
MUSTUV PUNAHEINIK ( Clitocella mundula)
*****************************
***********************
NARMASTAELIK (Asterodon ferruginosus)
NÕMMENAHKIS (Stereopsis vitellina)
Varem vaid üksik registreeritud leid.
F ja tekst: Sven Pruul.
Nõmmenahkis (Stereopsis vitellina, Roothole Rosette) 26.10.2024, Elistvere skv. Eestis registreeritud vaid korra 1998, kasvas kahes kohas pehkinud männirondi ja sambla all.
Album KAITSEALUSED SEENED.
Allar Antson:
Oksakorgik (Antrodia ramentacea). Tormis murdunud männioksal, Laulasmaa, Harjumaa, 06.04.2023.
Minu esmasleid sellest liigist, mida märkasin täiesti ootamatult autot parkides maha kukkunud oksa eest ära koristades. Ilmselt väga haruldane liik - eElurikkusesse on pandud vaid 8 varasemat kirjet Eestist, ehkki okasmetsade torikseened on meil üsna hästi uuritud ja see liik on küllalt äratuntava välimusega. Juhuslikku laadi esinemise tõttu on harulduse põhjusi raske hinnata, kuid arvatavasti järgib ta levikumuster põliseid, inimtegevusest mõjutamata männikuid
Ookernahkis (Crustoderma dryinum),
PÕLISMETSA LIIK (STAATUS MÄÄRAMATA)
Jalase, Raplamaa, 13.04.2024. Põlismetsaliik, kasvab kõdunenud kuusetüvedel lamapuidurohketes metsades.
Praegu on käsil viimane hetk enne sügist leida üheaastaseid pehmete viljakehadega puuseeni, peatselt kuivavad ja kaovad nende viimased riismed ära. Samas pole rohttaimestik veel vohama hakanud ning nähtavus tüvede alla on hea. Kasutasin olukorra ära ning sellel ilusal liigil on nüüd Rapla maakonnas 5 leiukohta (enne möödunud nädalavahetust oli 0).
Foto ja tekst: Allar Antson.
Phlegmacium pseudoarcuatorum
Praegusel hetkel viimane vöödik, mida näidata on ning ilmselt nende hulgas kõige suurem haruldus. Phlegmacium pseudoarcuatorum, 02.11.2024, Suurepsi, Kõpu LKA, Hiiumaa.
Põhja-Euroopas valdavalt Gotlandi (Ojamaa) liik. Võib-olla ka sellepärast, et seal on rootslased vöödikuid väga põhjalikult uurinud. Mujalt vaid üksikud leiud. Väljaspool Ojamaad seni leitud ühest piirkonnast Lõuna-Norras ning uuemal ajal veel mõnest kohast Rootsi lubjapiirkondades. Lisaks üks kirje Eestist, vana nime Cortinarius delaportei all, 2008. aastal Saaremaalt. Suurepsi leiukoht nüüd ootuspäraselt ilmselt ühes kõige väärtuslikumas metsaosas poolsaarel (millest on leitud muuhulgas I kaitsekategooria lilla kübarnarmik, taolise liigi elupaikadest võib leida mis iganes haruldusi). Rootslased peavad seda vöödikut loodusväärtuste püramiidi tipus olevaks (kõige kasvukohanõudlikuma kategooria) liigiks.
Määramisel saab õigele järjele ainult nii, et jala loorijäänuste värvi piisavalt teraselt uurida ning märgata, et roostepruuni eospulbri jälgede all on looril tegelikult aimatav lillakas toon. Vastasel juhul Funga Nordica tabelis õige liigini ei jõua. Muidu on seen nii pealt kui alt üsna hele, ”hebeli värvi”, aga mugulvöödikute puhul on see pigem eristuv, enamik on tumedamad / värvilisemad. On männi mükoriisaseen lubjarikastes vanades metsades.
F: Allar Antson
PILVIK-LIMANUTT (Hygrophorus russula)
F: Allar Antson.
PORGAND-KÜBARNARMIK (Hydnellum auratile)
F: Allar Antson.
******************
PRUUN KÜBARNARMIK Hydnellum ferrugineum
Ohulähedane!
Kasvukoht peamiselt männikutes, on maheda maitsega. (sarnane kuid kibeka maitsega Pecki kübarnarmik on seotud põhiliselt kuuskedega ning ei ole kaitse all)
02.08.2024, Lahemaa.
F: Urmas Kaja.
PRUUNIKAS VÖÖTNARMIK e. LIIV-KAMPERNARMIK (Phellodon fuligineoalbus)
ehk end. liiv-kampernarmik ehk pruunikas mütsnarmik.
01.09.24, Kasispea.
F: Diana Vaarmets
Alumisel Reet Pehka pildil puidunui noorena
************************************
PUNAJALG-KIVIPURAVIK (Boletus erythropus)
F: Juta Schnur.
PUNAKAS MAATÄHT (Geastrum rufescens)
PUNALATV-HARIK Ramaria botrytis
Punase raamatu liik! Äärmiselt ohustatud
https://www.facebook.com/photo/?fbid=2653708124775268&set=oa.653220311503363
KAITSEALUSED LIIGID album.
Krista Maldur:
Kuusemets ja Kernu asukoht. 28. juuli 2020
Punalehik Entoloma chalybaeum var. lazulinum
Sinakat värvi punalehikuid on tegelikult üpriski mitu liiki ja nende määramine pole niisama lihtne. Selle punalehiku kohta on eElurikkuses kolm varasemat Vello Liivi kirjet saartelt ja kaks mandrilt. Ega ta nii haruldane ilmselt ei ole, aga vähese uurituse tõttu on head eeldused saada andmebaasi üks vähestest kirjetest liigi kohta, kui nendesse natuke süveneda.
Krobeline-soomuseline kübar, sinakad toonid nii kübaral, jalal kui noorest peast ka eoslehekestel, mille servad on siledad ja ühetoonilised, valge mütseel jala alusel, pannaldeta seeneniidid ja silindrikujulised tsüstiidid juhatavad määramistabelis välja selle liigini. Triibuline kübara serv tähistab veel varieteeti lazulinum, mis eraldi liigi staatusesse ei tõuse, kuna on muus osas identne. Punalehikute eosed on huvitava hulktahukalise kujuga, nende kuju perekonna liikide hulgas suurel määral ei vaheldu, aga lisasin eoste pildi ka. Eosed on ligikaudu 10 mikromeetri, ehk 0,01 millimeetri pikkused. Punalehikud toodavad eoseid üldiselt rikkalikult, ilmselt miljoneid ühe väikse viljakeha kohta, mis ringlevad meie ümber õhus kõikjal.
Punalehikud ei ole söögiseened, enamik on mürgised või teadmata söödavusega.
Niitvälja, Harjumaa, 7.9.2020
F: Allar Antson.
PUNAV LODUPOORIK (Physisporinus sanguinolentus)
F: Urmas Kaja.
PÕHJAKOGRITS (Gyromitra ambigua)
haruldane parkide ja puiestike seen on põhjanarmik (Climacodon septentrionalis). Viljakeha sadakonna üksteise all ja kõrval kasvava kübarakese alumist pinda katavad tal mitte torukesed, vaid sitkelihakad, tihedalt kõrvuti kasvavad kuni poolteise sentimeetri pikkused narmad. Kuni 40 cm kõrgused ja üle 20 cm laiused viljakehad ilmuvad vahtra, hobukastani või teistegi lehtpuude tüvele juulis või augustis, ning püsivad üsna kaua. See seen on haruldane kogu Põhja-Euroopas: Norras, Rootsis, Soomes, Taanis; Saksamaal kuulub ta punasesse raamatusse. Kuigi põhjanarmikut peetakse lõunapoolse levikuga liigiks, on teda isegi hästi läbiuuritud Saksamaal leitud ainult viiest kohast.
Eestis teame seni kokku 12 põhjanarmiku leidu. Tartu Toomemäel on mõnigi nakatunud vaher murdunud tormis just sellest seenest mädandatuna. Aga teda näeb ka Tartu puiesteedel, Sagadi metsandusliku õppekeskuse juures, mitmes pargis ja kalmistutel. Nagu teisteski maades, eelistab põhjanarmik meil inimtekkelisi puistuid, kuid teda on leitud ka Eesti metsikumais põlismetsades – Alam-Pedja looduskaitseala Võiviku reservaadis ja Järvselja l
Ramaria boreimaxima
Sven Pruuli foto ja tekst:
Harik Ramaria boreimaxima (e.k pakuks männiharik või põhjaharik) 14.08.2024, Tudusoo lka.
Koostöös siis leidja Aivi Aunapuu ja Allar Antsoniga.
Siiani teada ainult Norrast, Rootsist, Soomest, Venemaalt.
RIPSMELINE MAATÄHT (Geastrum fimbriatum)
Väga sarnane ripsmelisele maatähele on kausjas maatäht (Geastrum triplex), aga temal näeme ainult viite hõlma ja viimaste kasvukohaks on enamalt jaolt laialehised puistud ning seen eelistab lubjarikast pinnast. Noorelt on mõlemad seened kerajalt suletud (sealt puguseente nimi), nende hõlmad avanevad seente vananedes.
Lilian Kitsingu foto
20.08.2024. Kubija männimets, Võru.
***********************
ROOSA TATIK (Suillus collinitus)
ROOSAKAS HEINIK Tricholoma roseoacerbum
F: Allar Antson.
***********************
F: Allar Antson.
RÕNGASSERVIK (Pleurotus calyptratus)
Seeneraamatus:
https://www.facebook.com/photo/?fbid=3770142156465187&set=oa.653220311503363
Viljakeha 2-8 cm kõrge, erkkollane,
ladvaosa kindlal kõrgusel
korrapäratult harkjalt harunv. Harud
lühikesed, 1-2 cm kõrgused, kaarjad.
Seeneliha kollane ja sitke.
Lehtpuusaludes, niitudel.
VIII-IX
Sarnasus:
Perekonda kuulub mitu niitudel
ja lehtpuusaludes kasvavat liik,
mille viljakehad on kollased ja
harunematud ( C. fusiformis).
Tekst ja foto: Sven Pruul
17.11.2024, Tartu, Peetri kalmistu puudeta haljasalal, ca 20 kogumina. Suure sarviku välistamiseks: kasvamine näiliselt maas, mitte okaspuu(sodi)l, koostis habras, mitte sitke, lõhn ja maitse läppanud-jahused (ingl k mealy), KOH koheselt porgandpunane. III kaitsekategooria, mandrilt väga leide ei paistagi.
SIILJAS MURUMUNA (Lycoperdon echinatum)
SINI-KÜBARNARMIK (Hydnellum caeruleum)
Sini-kübarnarmik ei ole veel kaitsestaatusega, kuid kindlasti üsna harva meil esinev. 2008 aastal Vello Liiv koos Erast Parmastoga arutasid leitud seeneliigi üle ja arvasid, et selle võiks seni eestikeelse nimeta nimetada sinakaks kübarnarmikuks. Nüüdseks ongi nimi sini-kübarnarmik.
Kasvab nõmmemännikutes/palumetsades.
Kindlama määramistulemuse saamiseks on vaja võimalusel nii alaküljest pilti kui ka läbilõiget ja ka nuusutamine aitab. Ehk et lõhnaval kübarnarmikul peaks olema tuntav aniisi/piparmündi sarnane lõhn.
(Kuna väga sarnane on ka lõhnav kübarnarmik, siis loodetavasti siia lisatud piltide puhul saab selle välistada)
22.08.2021, Lahemaa.
F: Urmas Kaja
SÕRMKÜBARSEEN (Verpa conica)
F: Tõnu Ploompuu.
SÄRALIUDIK ( Caloscypha fulgens)
TAHMNÖPSIK (Bulgaria inquinans)
****************************************************
TAHMPURAVIK (Porphyrellus porphyrosporus)
F: Sven Pruul.
*******
Allar Antsoni tekst ja foto:
põlismetsaliik ohulähedase (NT) hinnanguga, kasvab 200-aastases loometsas kõdunenud kuuse lamatüvel. Vardi LKA, Raplamaa, 29.04.2024.
Tundemärkide hulka kuuluvad suur ja laiuv, kihiline (mitmeaastane) viljakeha, ülipisikesed poorid (ühed kõige väiksemad torikseente hulgas üldse), kreem kuni õrnalt lõhekarva toon tumedamaks tõmbunud servadega ning vänge hapukas lõhn.
VIHA LEHTERVAHELIK (Leucopaxillus gentianeus)
Klikates seene LIIGINIMELE, jõuate otseteed mitte paradiisi vaid FB grupi Eestimaa Seened albumisse MÜRGISED SEENED!
HAISEV HARISIRMIK Lepiota cristata
MÜRGINE!
F: Neeme Sihv
*****************************************
HAISEV VÖÖDIK (Cortinarius traganus)
MÜRGINE!
Haisval vöödikul on ebameeldiv magus lõhn, noorelt erelilla, hiljem hallikaslilla kuni helepruun kübar. Jalg on lillakatest loorikiududest vöödiline. Viljaliha on safrankollane kuni ookerpruun. Kübar on 5–13 cm lai, kahvatulilla.
Haisev vöödik esineb põhjapoolkera parasvöötme okasmetsades.
Haisev vöödik on mürgine.
F: Juta Pertel
********************************************
Värskelt MÜRGINE!
(Kupatatult söödav)
F: Urmas Kaja
****************************************************************
HOBUHEINIK (Tricholoma equestre)
TINGLIKULT SÖÖDAV!
Soovitav vältida suuremas koguses söömist. Loe altpoolt!
Hobuheinikut on läbi aegade peetud üheks paremaks ja ohutuks söögiseeneks. Kuid 1993. aastast on Prantsusmaalt ja järgmisest aastakümnest Poolast teada juhtumeid, mil suures koguses hobuheiniku söömine kutsus esile ohtliku mürgistuse – rabdomüolüüsi, mis on seotud lihaste komplikatsioonidega, sealhulgas müokardiidi tekkega. Seepärast on hobuheinik nüüd tunnistatud eluohtlikult mürgiseks seeneks [3], muidugi mitte orellaniinimürgistuse tõttu.
F: Reet Pehka
************************************
JAHUTANUK (Galerina marginata, sünonüüm Galerina autumnalis)
NB! SURMAVALT MÜRGINE!
Jahutanuki kübarale ilmub sageli hele laik, mis võib segadusse ajada kogenematu seenelise, kellel on meeles, et kännumampli kübar on ebaühtlase värvusega.
Tuleb meeles pidada, et isegi sama liigi seened, mis kasvavad erinevates tingimustes, võivad üksteisest tõsiselt erineda, mistõttu, kui kahtlete, siis loobuge ahvatlevat seent korjamast – see on parem kui mürgistust saada.
F: Urmas Kaja
*********************************************************
KEVAD-PUNALEHIK
MÜRGINE!
F: Urmas Kaja.
**********
Seen meenutab väliselt mõnevõrra punast kärbseseent, mistõttu tihti käsitletaksegi teda viimase teisendina. Põhierinevus on kuning-kärbseseene ookerpruun kübar ning veidi suuremad ja lihakamad viljakehad. Kuni 25 cm laiusega kübara serv on rihveljas ja rõngas jalal sileda ülaküljega nagu punasel kärbseseenel. Seeneliha on kübaranaha all punakaspruun. Loorid võivad olla valged või kollakad [6, 8].
Kuning-kärbseseen on nõrgalt mürgine nagu punane kärbseseen.
Laias maailmas imelikke eluohtlikke mürgistusi põhjustanud seen.
Väliselt on kübarad püstise kasvuviisiga, servikud rohkem longus. On peetud söödavaks ja küllap peetakse ikka, mürgistused on olnud analoogsed hobu- ja maaheiniku põhjustatutega, mida meil pole seni esinenud(?) ega hoiatusi selle kohta tõsiselt võetud. Aga Jaapanis või kus ta nüüd oligi, oli kõrvkülik suuremale arvule inimesi korraga palju pahandust tekitanud. Õnneks pole ta meil kuigi arvukas.
KÜHMVÖÖDIK (Cortinarius rubellus)
Üldjuhul on tegemist võrdlemisi lihaka, n-ö ”ahvatleva välimusega” seenega (seda muidugi vaid juhul, kui uskuda ohtlikku müüti, et välimusel ja söödavusel on vähimgi suhe!), mis on tervenisti oranžikaspruuni tooni, veidi sametise kübaraga ning jalal on kollased siksakvööndid. Erinevalt lehter-kukeseenest ei ole neil kindlasti mitte lehtrikujulist kübarat, vastupidi, kübar on teravatipuline või kühmuga! Vanemad ja ilma tõttu kannatada saanud isendid ei järgi aga paraku täpselt seeneraamatu pildi näidiseksemplari. Kühmvöödik kasvab niiskemapoolsetes okasmetsades koos kuuskedega.
Foto ja tekst: Allar Antson.
***************************************************************************
SURMAVALT MÜRGINE!
Kopsakas mürgine narmasnutt kuivades liivastes männikutes. Sisaldab muskariini, aga vähem kui siid-, kuhik- või punakas narmasnutt. Ilmselt üsna harva esinev, seni kogutud Eestis ametlikult ainult kolmel korral.
Segi võib teda ajada ehk pilvikuga (temal kübar selgelt kiuline, samuti jalg), kitsemampliga (tema kahvatum ja kunagi ei oma rõngast) või.... (eksimiste võimalused on äraarvamatud). Seenel on tugev lõhn, kirjanduses väidetavalt ebameeldiv, endale tundus toas pigem vürtsikas, jahedas niiskes metsas meenutas tavalist narmasnuti spermalõhna. Kopsaka seenena on ohtlik, erinevalt paljudest teistest narmasnuttidest.
F: Tõnu Ploompuu.
*********************************
LEOPARD-MURUKERA (Scleroderma areolatum)
MÜRGINE!
F: Urmas Kaja.
**********************************************************
LILLA EBAHEINIK (Lepista nuda)
NÕRGALT MÜRGINE, KUPATATULT SÖÖDAV.
F: Urmas Kaja.
(SARNANEB MÕNEVÕRRA LILLADES TOONIDES VÖÖDIKUTELE, ETTEVAATUST!)
**************************************
HARILIK MURUKERA Scleroderma citrinum
MÜRGINE!
Murukera kasvab metsades, teeservadel, parkides. Ta on üsna sage, kuid ei kasva kõrges rohus. Viljakehad on näha hilissügiseni, aga Inglismaal, kus lumikatet ei teki, ka kogu talve jooksul. Viljakeha on 3–10 (maksimaalselt 18) cm läbimõõdus, kerajas või neerjas, jalata, kollakas või oranž, ülaosas tahvlitena lagunev, soomuste ja näsadega. Kest on väga paks (kuni 4 mm) ja kõva. Noorelt on ta valge, küpselt pruunikas kuni must. Seenel ei ole jalga. Lõhn on ebameeldiv. Eosed on ümarad, läbimõõduga 8–12 μm. Harilik murukera on nõrgalt mürgine.
Murukera näeb välja üsna söödava murumuna moodi. Peamine erinevus on selles, et murumunal on ülaosas ava, mille kaudu eosed vabadusse pääsevad, ent murukera läheb lihtsalt katki, et eosed välja pääseksid. Murukera viljaliha on palju kõvem.
Murukera söömine ja kokkupuutumine eostega võib põhjustada pisaravoolu, nohu ja limavoolu ninast. Silmad võivad punaseks minna. Terviserike ilmneb 6 tunni jooksul.
F: Karin Gerretz.
******************************************************************
MÜRKSHAMPINJON (Agaricus xanthodermus)
MÜRGINE!
«Kui mürkshampinjoni kübaraserva või jalga vigastada, läheb vigastuskoht momentaanselt kroomkollaseks,» õpetab Kuulo Kalamees. Ka on mürshampinjonil shampinjonidest ainukesena vastik karboli- ehk tindilõhn. Eriti avaldub see, kui vigastada jala alumist osa. Niisama seent maast üles võttes ebameeldivat lõhna ei tunne.
Kalamees märkis veel, et shampinjone on võimalik ära tunda selle järgi, et neil on jala peal rõngas ja roosad eoslehed. Noore shampinjoni eoslehti katab algul vatjas loor.
F: Tõnu Ploompuu.
******************************************
NUIJALG-LEHTRIK (Ampulloclitocybe clavipes)
Söödav, ALKOHOLIGA MITTE TARVITADA!
F: Veiko Kastanje
****************************************
PANTER-KÄRBSESEEN (Amanita pantherina)
SURMAVALT MÜRGINE!
Panter-kärbseseen (Amanita pantherina) kasvab okasmetsades, eriti liivastes ja luitemännikutes, puisnõmmedel; leidub meil juulist oktoobrini sageli, mõnel aastal kohati hulgi; kasvab alati üksikeksemplaridena.
Kübar on pähkelpruun, kleepuv, alati selgelt rihvelja servaga ja enamasti üleni kaetud väikeste lumivalgete ebemetega, kuni 12 cm laiune. Jalg on valge, peenehärmjas, kuni 12 × 2 cm. Rõngas on ülaküljel alati sile. Loorid on lumivalged. Seeneliha on kogu viljakehas valge, samuti kübaranaha all, lõhn on ebameeldiv.
Panter-kärbseseene juhttunnused on rihveljas kübaraserv, sileda ülaküljega rõngas jalal ja lumivalged väikesed ebemed kübaral, seeneliha on valge ka kübaranaha all [6, 8].
Panter-kärbseseen on väga mürgine, ohlikum kõigist teistest siin käsitletud liikidest; võib põhjustada surma.
********************************************************
PRUUN KÄRBSESEEN (Amanita porphyria)
MÜRGINE!
Võib kasvamas märgata nii okas-, kui segametsades.
Seenekübar hallikaspruun, kas violetse või roosaka varjundiga ja pane tähele, et enamasti paljas. Noorelt kübar kellukjas, mis kasvades muutub kumeralt lamedaks.
Mürgiseks aineks bufoteniin ja nimetatu on inimesele kahjulik.
F: Aavo Omann.
******************************************************
PRUUNIKAS HEINIK (Tricholoma albobrunneum)
Tinglikult söödav, võib põhjustada mao- ja soolenähtustega mürgistusi.
F: Veronika Nuter.
********************************************
Punakas narmasnutt kasvab lubjarikastes salumetsades (sinilille-seljarohu sarapikud ja tammikud jms) ja sarnastel puisniitudel. Eksitav on Eestis tekkinud arvamus, et tegemist on parkide seenega. Pargiseen on ta tõepoolest Tartu linnas, tavaline metsaseen aga (kohati?) Lääne- ja Põhja-Eestis. Lehtmetsad pole õnneks eestlaste seas väga populaarsed seenekohad, aga optimistlike pimesi seeneproovijate rohkus nõuab talle tähelepanu pööramist.
PUNANE KÄRBSESEEN (Amanita muscaria)
Naljalt ei leidu ei väikest ega suurt inimest, kes punast kärbseseent juba kaugelt ära ei tunneks. Punase kärbseseene mürgistusi tuleb ette, kuid need pole sagedased ja tugeva mürgistuse saamiseks tuleb neid süüa palju. Mürgiselt mõjuv aine punases kärbseseenes on iboteenhape (piima ja punase kärbseseene leotist kasutati kunagi kärbeste tõrjumiseks).
Punased kärbseseened võivad kasvada „nõiaringides“ nad elavad sümbioosis nii kase, kui kuuse ja männiga – seega leiame neid nii kaasikutest, kuusikutest ning männikutest ka kasvamas.
Vahel võib punase kärbseseene kübar olla pleekinud oranžikaks või kollakaks ja esineb juhuseid, kui kübaral puuduvad valged ebemed.
F: Neeme Sihv
*********************************
MÜRGINE!
Sageli esinevatest seentest on safransirmikule teatava sarnasusega püramiid-soomussirmik (Echinoderma aspera), vanemates raamatutes ka soomus-harisirmikuna kirjeldatud. Safransirmikuga võrreldes on tema jalg veel ligi poole lühem (kübar ligi sama suur). Samuti on ohtralt esinevad kübara soomused teravatipulised, püramiidjad, need on aga suurel ja safransirmikul lamedad-laiad ja liibuvad. Kasvab ta sageli aedades, aga ka rohtunud viljakamates metsades. Püramiid-soomussirmikut ei maksa süüa — toidumürgituse tõenäosus on vägagi suur. Kuigi mõned inimesed on tema toime suhtes tundetud ja isegi turul on teda söögiks müüdud… Ka on seen tugeva ja vänge ebameeldiva maitsega.
F: Tiina Avarmaa.
********************************************************************
ROHELINE KÄRBSESEEN
OHTLIKULT MÜRGINE!
Roheline kärbseseen on hallikas-, kollakas- kuni pruunikasrohelise, keskel oliivpruuni, vanalt tihti üleni vaid kollakaspruuni kumera kiulise limase, tavaliselt ebemeteta kübaraga, mille läbimõõt on kuni 15 cm. Eoslehekesed on jäävalt valged; seeneliha valge, muutumatu värviga. Jalg kuni 2 cm läbimõõduga, valkjal põhjal oliivkollastest soomustest kirju, selle alusel avar kotjas tupp ja ülaosas püsiv nahkjas rippuv, ülaküljel rihveljas rõngas.
Kasvab laialehistes metsades, eriti tammikutes ja pärnikutes augustis ja septembris. Sage eriti Lääne-Eestis ja saartel, kuigi leida võib kogu Eestis [5, 8].
Tõnu Ploompuu fotod:
(keskmisel pildil albiinovorm)
********************************************************************
Roheline punalehik
F: Tõnu Ploompuu
*************************
ROOSA KÄRBSESEEN (Amanita rubescens)
Värskelt mürgine, kupatatult söödav.
Miks nimeks roosa kärbseseen?
Lõikekohalt värvub seen aeglaselt roosaks ja kui teod on seent närinud, siis närimiskohtade veered paistavad roosad.
Värskelt on roosa kärbseseen mürgine, põhjustades hemolüüsi. Kuid kupatamisel mürkained lagunevad ehk on tinglikult söödav, mida teha kõigest hoolimata ei soovita - aga teadma peaks.
Lisaks kõigele võivad nad olla välimuselt sarnased jäävalt mürgistele, kas või panter-kärbseseentele
F: Monika Guk.
**************************************
Saatana-kivipuravik (Rubroboletus satanas)
OHTLIKULT MÜRGINE!
Saatana kivipuravik on ainus surmavalt mürgine puravik meie looduses.
Haruldane punase raamatu liik ja teda ei tohi korjata. Leitud kasvamas Saaremaal ja harva Põhja- või Lääne-Eestis. Lubjalembese seene kasvukohtadeks on laialehised metsad või puisniidud.
Fotod: Helen Remmelkoor
Saatana kivipuravikud. Sarve, Hiiumaa 20.08.2016
************************************************************
Safransirmiku aedteisend Macrolepiota rhacodes var bohemica
Väidetavalt põhjustanud mürgitusi. Nüüd eraldiseisva liigina, uut eestikeelset nime pole teada.
************************************
SALLHEINIK (Tricholoma focale)
Mittesöödav (vaevuste ja mürgituste oht!)
F: Maiu Vaatmann.
******************************
SEEPHEINIK (Tricholoma saponaceum)
MÜRGINE!
Majapidamisseebi lõhna ja maitsega (kuigi enamus pole vist seepi maitsnud ja tänapäeva inimesed näinudki?).
Valdavalt männimetsades.
F: Veronika Nuter
******************************
SIID-NARMASNUTT (Inocybe geophylla)
MÜRGINE!
Seened alates vasakult: 1 - tavaharmik 2-4 - niitlehtrik (või midagi lähedast) 5-6 siid-narmasnutt (eri vanuses isendid).
F: ja tekst Tõnu Ploompuu
*************************************************
SOOMUSSHAMPINJON (Agaricus silvaticus)
Tinglikult söödav (võib tekitada vaevusi ja mürgitust!).
F: Kadri Prants.
(PRAEGUSEKS ALBUMIST VÄLJA TÕSTETUD, SEST MÜRGISUST MAINITUD VAID ÜHES RAAMATUS!)
********************************
SÄLK-KOLLANUTT (Hypholoma fasciculare)
MÜRGINE!
Need seened on väga lõbusa ja ereda välimusega, ent neist võib saada mürgistuse, kuigi mitte nii tugeva kui jahutanukist. Sälk-kollanutid erinevad teistest kännuseentest kübara kollakate liistakute ja seenejala värvuse poolest, mis on kübara värvusega sarnane, lisaks on sel seenel ebameeldiv lõhn ja kibe maitse. Nutte on meil looduses üksjagu ja sageli ka tavaseenelisele raskesti eristatavad.
F: Neeme Sihv.
****************************
SÜGISKOGRITS (Gyromitra infula)
MÜRGINE! (kupatatult söödav)
F: Urmas Kaja
*************************************************
TAMME-KIVIPURAVIK (Boletus luridus)
Võb põhjustada mürgistusi!
Tamme-kivipuravikuga on esinenud üksikuid seedehäireid-vaevusi. Selle seene peab korralikult läbi kuumutama, üks võimalik mürgituste põhjus võib olla vähene praadimine. Võib, aga ei pruugi olla ainus. Teine on inimeste erinev tundlikkus. Kolmas on seene varieeruvus. Neljas segiajamine väga lähedaste liikidega, nende segiläbi kasutamine.
Tamme-kivipuravik on söödav seen, vajab korralikku läbiküpsetamist, soovitatav kupatada. harva võib põhjustada ikkagi seedehäireid
F: Neeme Sihv.
********************************************
TAVAVAHELIK (Paxillus involutus)
F: Veroni Ka
**************************************************************
TUME HELVELL (Helvella lacunosa)
*********************************
TÄPILINE VÄRVIK (Stropharia hornemannii)
Nõrgalt mürgine!
F: Kadi Kiho.
*********************************
VALGE KÄRBSESEEN (Amanita Virosa)
SURMAVALT MÜRGINE!
See seen äratas tähelepanu oma kasvukohaga - salumetsas. Ümber pärnad, haavad, metsa all sinililli. Üks kuusk oli ka veidi kaugemal. Sellisest kohast oleks oodanud pigem rohelist kärbseseent. (See pole rohelise kärbseseene valge vorm - selline on ka olemas...) Valgele kärbseseenele on kõige omasem kasvamine veidi rabastuma kalduvates laanemetsades. Sellises kasvukohas on teda kõige kergem kogemata segi ajada metsšampinjoniga, eelkõige viljakamate laanemetsade seenega, samuti kuuse all kasvajaga.
Pildil on näha valge kärbseseene tunnustest vaid trähniline jalg suuremal seenel, noorel on pildile jäänud trähnilisus tagasihoidlik (šampinjonil ~sile, veidi kiuline). Jala aluse tupp on jalale liibunud ja raskesti märgatav. Eoslehekesed on noorel seenel kaetud looriga, vanal varjus, aga ikkagi valged (šampinjonil helehallikad-hallikasroosad kuni mustad). Tundub aga, et see pilt on õpetanud selgeks veel ühe valge kärbseseene tunnuse - hästi noore seene tunnuse - see on kraed moodustava loori paiknemine. Sel seenel on see pigem vastu eoslehekesi surutud, jättes kübara serva ja jala vahe suuremas osas vabaks. Esmapilgul tundub, et kübara alune on sile, et eoslehekesi polegi (šampinjonil ühendab kraed moodustav loor kübara serva ja jalga otse lühimat teed, noored eoslehekesed on vahetult vastu jalga surutud). Seda tunnust pean valgel kärbseseenel veel vaatama, võib-olla on tegemist haruldase väärarenguga.
Ja veel - valge kärbseseen on ikka natuke vähem või rohkem kellukjas, šampinjon on noorelt peaaegu kerajas, seejärel lamendub üle poolümara kübara.
F: Tõnu Ploompuu
Läänemaa Noarootsi khk Läänemaa.
11.08.2021.
**************************************************
VEREV VÖÖDIK (Cortinarius sanguineus)
MÜRGINE!
Üleni karmiinpunane pisikese kübaraga väike vöödik. Noorelt kellukjas, vanalt lame. Eestis väga sage, peamiselt männikutes.
F: Urmas Kaja.
**************************************************
VERKJAS VÖÖDIK (Cortinarius semisanguineus)
Nõrgalt mürgine, suurepärane seen lõnga värvimiseks. Kollakaspunane veripunaste eoslehekestega vöödikuliik. Kübar väikeroheka varjundiga, tuhmi pinnaga ja keskosas kühmuga. Jalg kollakaspruun, sile ja sihvakas, aluselt punakas. Kasvab niisketes ja kuivades okasmetsades, enamasti koos männiga. Eestis väga sage.
F: Urmas Kaja.
http://www.eestiloodus.ee/index.php?artikkel=4007
https://www.looduskalender.ee/n/node/5957
http://ceened.pbworks.com/w/page/9256056/tavavahelik
Vikipeedia.
https://arileht.delfi.ee/artikkel/59314038/eestis-levinumad-sirmikuliigid-kuidas-metsas-ara-tunda
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar