ESTONIAN BLOG

Soovi korral võite kirjutada ka meilile

loodusemees@gmail.com

Kui avaldate arvamust blogis, tuleb raport postkasti Teie külastusest, nii et saan esimesel võimalusel Teile siinsamas vastata.

Olen tänulik nii toetavate kui kriitiliste arvamuste eest. Ka sarnastest teemadest välismaal. Tähtsaim on see, et arvamused olulised mulle kui ka neile, kellest sõltuvad paljud otsused.
Kommenteerige julgelt, see oodatud!

Päikest!

Vaadake ka EESTIMAA BLOGI 2
http://eestimaablogi2.blogspot.com/
ja Looduse Blogi
http://llooduseblogi.blogspot.com/
FACEBOOK
https://www.facebook.com/groups/685489471517376/?fref=ts

reede, 21. oktoober 2011

RIIGIKOGU JA KOIDULA

Ei tea miks, aga praegu ei saa selle stenogrammi osa millegipärast kuidagi blogisse.

Inara Luigas Austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! 12 Keskerakonna fraktsiooni liiget esitasid 16. juunil 2011 arupärimise majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile. Täna on 17. oktoober 2011, mis näitab, et vastuste otsimine on võtnud ministril aega neli kuud ja üks päev. Aga meil on hea meel, et minister on taas meie ees, ja me ootame oma küsimustele vastuseid.
Arupärimist esitades me teadsime, et selle aasta suvel saab Põlvamaal valmis Koidula raudteepiirijaam. See piirijaam saigi valmis. Seega menetleme me seda teemat minevikuvormis, aga seoses raudteepiirijaama valmimisega on jätkuvalt üleval mitmed küsimused. Osa küsimusi on aktuaalsuse minetanud, kuid mõni küsimus on siiski aktuaalne.
Meid, Kagu-Eesti inimesi, huvitab kõige rohkem see, et kui Eesti riik on panustanud väga suured summad Koidula raudteepiirijaama ehitamisse, siis on inimestel ka väga suured ootused, et seal kandis paraneks reisirongiliiklus. Meil on majandus- ja kommunikatsiooniministrile neli küsimust, millele me vastust ootame.
Kuid kõikidele nendele probleemidele lisaks on tekkinud veel mõningad probleemid. Nimelt pole Eesti ja Venemaa vahelise piiriületuskohti reguleeriva lepingu järgi Koidula raudteepiirijaama ametlikult olemaski, mis tähendab, et enne, kuni pole sellist Eesti ja Venemaa piiripunktide kohta käivat lepingut, pole võimalik Koidula kaudu käima panna ei Riia–Peterburi ega Tallinna–Moskva reisirongi. Samas oleme meediast teada saanud, et ka kaubarongiliiklust reguleerib vaid Venemaalt saadud raudteejuhtkonna kiri, mis annab meile selleks õiguse ja sõnastab lihtsalt, et võib sõita küll. Me küsimegi lisaks, kui kaugel ollakse nende lepingute sõlmimisega ja kui kaugel ollakse üldse asjaajamisega, et Koidula raudteepiirijaam, mis võttis Eesti riigieelarvestki suured summad, oleks maksimaalseks rakendamiseks valmis. Aitäh!

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Lugupeetud Riigikogu juhataja! Auväärt Riigikogu liikmed! Arupärijad! Ma vastan teie küsimustele.
Esimene küsimus: "Koidula raudteepiirijaama projekti üheks eesmärgiks oli reisirongiliikluse taastamine Kagu-Eesti kolmnurgas. Millal on plaanis käivitada seal piirkonnas reisirongiliiklus?" Praegu sõidab reisirong Tallinna–Tartu–Koidula liinil iga päev. Tartu–Orava liinil sõitnud reisirongi marsruuti pikendati Koidula raudteejaamani alates 1. septembrist. Reisirongiliikluse taastamiseks kogu Kagu-Eesti kolmnurgas on vaja remontida Koidula–Valga vahelist raudteelõiku. Praegune raudteekonstruktsiooni seisukord võimaldab seal sõita kiirusel kuni 60 kilomeetrit tunnis. Samuti puuduvad Koidula ja Valga vahel nõuetele vastavad ohutud reisijate ooteplatvormid. Selle lõigu investeeringuvajadus, et suurendada reisirongide sõidukiirust 120 kilomeetrini tunnis ja ehitada välja kuus ooteplatvormi, on ca 25 miljonit eurot. Nimetatud investeeringu tegemist Euroopa Liidu fondidest võib kaaluda 2014.–2020. aasta Euroopa Liidu kaasrahastamise eelarveperioodil.

Teine küsimus: "Koidula raudteepiirijaama arendamine on kestnud aastaid. Seetõttu tundub kummaline, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ei osanud ette näha vajalikke vahendeid reisirongiliikluse käivitamiseks juba sellel aastal. Millistel põhjendustel ei soovita kohalikele elanikele vajalikku reisirongiliiklust seal piirkonnas käivitada? Kas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt on tehtud analüüsid, mis näitaksid, et tegemist on ebaotstarbeka rongiliini pikendamisega?" Nagu ma eelnevalt ütlesin, alates 1. septembrist on võimalik iga päev sõita reisirongiga Koidulani ja tagasi. Teie küsimuses toodud hinnang oli mõneti ennatlik. Küll on aga lugupeetud Riigikogu liikmetel kasulik teada, et kui me vaatame septembrikuu statistikat reisijate arvu kohta, kes on ostnud pileti Tartust Koidulani, ja võrdleme seda lisatoetusega, mida me riigieelarvest maksame, siis selgub, et üks reisija, kes on astunud rongi peale Tartust või teistest peatustest ja sõitnud Koidulani või Koidulast tagasi Tartusse, saab riigieelarvest toetust suurusjärgus 34 eurot. Kordan: üks reisija, kes on astunud rongi Tartust ja tulnud maha Koidulas või vastupidi, on saanud riigieelarvest toetust 34 eurot.

Kolmas küsimus: "Kagu-Eesti on looduskaunis paik koos mitmete turismiobjektidega (nt Piusa koopad). Kui oluliseks peate reisirongiliikluse käivitamist Kagu-Eestis turismi seisukohast?" Transpordiühendused iseenesest turismi ei loo. Kui on nõudlus, siis transpordiühendused tulevad sellele järele. Ma usun, et parem rongi kasutamise võimalus võib Kagu-Eestis mingis osas turismi arendada, aga seda näitab tulevik. Ärgem unustagem neid arve, mida ma teile eelmisele küsimusele vastates ütlesin. Mis puudutab ühendust Piusale, siis siin oleks võimalik liini pikendada, kui on turismihooaeg, aga esmajärjekorras tuleks Piusa ooteplatvormid rekonstrueerida. Praegu kaalub majandusministeerium koos AS-iga Eesti Raudtee erinevaid võimalusi, et see investeering saaks 2012. aasta jooksul tehtud. Sellisel juhul on võimalik, kuidas tahate, katsena või eksperimendina kaaluda liini pikendamist, hinnates lõpuks ka selle maksumust.

Neljas küsimus: "Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on toonud ühe põhjusena, et reisirongiliiklust ei käivitata, kuna kõik tegevused keskenduvad 2014. aastale, kui tulevad uued rongid, ning seetõttu on kõik infrastruktuuritööd suunatud sellele ajale. Mis muutub Kagu-Eesti elanikule reisirongiliikluse seisukohast 2014. aastal?" Tõepoolest, 2014. aastal tulevad käiku uued diiselrongid. Kindlasti on need diiselrongid ökonoomsemad ja efektiivsemad. Nende rongidega tuleb ühe kilomeetri hind kindlasti tunduvalt odavam kui praeguste rongide puhul. Nii et rongiliikluse tihedus ka Kagu-Eestis siis paraneb. Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv Aitäh! Teile on küsimusi. Palun, Mihhail Stalnuhhin!

Mihhail Stalnuhhin Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud härra minister! Mul on täpsustav küsimus. Palun, et te selgitaksite seda arvutuse põhimõtet, mida millega jagades te saite, et toetus iga reisija kohta on 34 eurot.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Aitäh! Me vaatasime septembris Koidulasse ja sealt välja sõitvate reisijate arvu ning täiendavat riigieelarvelist toetust, mida me maksame liinil opereerivale ettevõttele. Alates 1. septembrist on see toetus neljaks kuuks suurusjärgus 24 000 eurot. Jagades selle neljale, saame keskmise toetuse kuus, selleks et rongiliiklus pikeneks Oravast Koidulani, 6000 eurot. Kui te jagate 6000 eurot reisijate arvuga, mis oli 174, saategi vastuseks 34 eurot. See oli lihtne arvutuskäik. Me peame kindlasti arvestama, et paljud reisijad, kes sõitsid Tartust Koidulasse, oleksid sõitnud võib-olla Oravani muud moodi, aga me teeme lihtsa arvutuse, et näha, kui palju ühele reisijale tuli tegelikult peale maksta. Infoks niipalju, et see summa näiteks Tallinna–Tartu või Tallinna–Viljandi liinil on kindlasti palju mõistlikum, kui me vaatame ka maksumaksja raha kasutamist.

Lembit Kaljuvee Aitäh, proua juhataja! Hea minister! Ka minul oli au osaleda pidulikul üritusel Koidula raudteejaama avamisel. Eesti poolt olid kohal president, peaminister ja minister, siis oli veel kõrgeid aukandjaid Lätist, aga Venemaalt ei näinud ma mitte kedagi. Mida te arvate, kui kutsutud oleks olnud Tallinna linnapea Edgar Savisaar, kas siis oleks ka Venemaalt kõrgema järgu raudteeülemusi osalenud? On ju kõik Edgari tehtud transiidi- ja transpordiasjad väga edukalt välja tulnud.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Mul on rõõm teiega muljeid vahetada. Kas ei olnud mitte piisav arv osavõtjaid, et tunda tõesti rõõmu selle suure investeeringu valmimisest? Üldse ei saa välistada stsenaariumi, et kui kohal oleks olnud veel keegi (ma ei tea, kes, ma nimesid ei nimeta), siis oleks pidu võib-olla olnud rikutud.
Paul-Eerik Rummo Aitäh! On sul käepärast need arvud, kui palju rongipilet seal maksab, kui palju üks sõitja ise maksma peab? Teiseks: kas on mingisugust prognoosi, et kui võtta kasutusele need lõigud, kus praegu ooteplatvorme ja muid asju ei ole, siis kui suur nende koormatus võiks üldse olla?

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Peast öeldes on piletitulu selles piirkonnas umbes 30%, 70% on riigieelarveline toetus. Me räägime proua Luigasega Koidula liini pikendamisest kuni Piusani, kuna Piusas pidi asuma üleeuroopalise tähtsusega turismiobjekt. Selle liini pikkus on viis kilomeetrit. See riigieelarvelise toetusena ei ole teab mis mastaapne summa, aga kui viia see summa ühe reisija peale, siis muutub pilt natuke kurvemaks. Ei saa välistada seda, mida mulle Kagu-Eesti inimesed on lubanud (vähemalt on nad mind inspireerinud ja sellepärast ma selle teemaga tegelengi), et kui rong hakkab käima Koidulast Piusasse, siis toimub enneolematu turismiplahvatus. Ma ei taha seda lubada Riigikogu toolist, sest palju sõltub ka teist, teie ju lõpuks võtate eelarve vastu. Aga kui meil õnnestub see platvorm seal korda teha, siis me proovime kevadel seda liini, ja kui me tuleme sügisel uuesti kokku, siis ma ootan jällegi arupärimist ja vaatame, mis Piusal juhtus, kas turismiplahvatus 2012 toimus või ei.
Inara Luigas Austatud ettekandja! Neid plahvatusi on siin varemgi oodatud. Üks plahvatus pidi olema see, et jõuame Euroopa viie rikkaima riigi hulka, aga kahjuks jäi see plahvatus toimumata. Ilmselt tuleb siit Riigikogust teile palju arupärimisi, sest kõik, mis on seotud Koidula raudteepiirijaamaga, ei ole kaugeltki eesmärgistatult rakendunud. Mis puudutab kaubaronge ja teenuste osutamist, mis on võtnud Eesti riigilt väga palju raha, siis mida on vaja veel teha ja kui palju raha on vaja Koidula raudteepiirijaama investeerida, et see saaks maksimaalse rakenduse?

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Aitäh! Ma ei võrdleks neid kahte plahvatust. Ja mina ei ole seda turismiplahvatust Piusale lubanud, see on teie lubadus. Selles mõttes seob teid plahvatuse lubajatega midagi enamat, mina püüan olla kahe jalaga maa peal. Ma julgen öelda, et Koidula raudteepiirijaam sellisel kujul, nagu see oli kavandatud, on ju valmis. See on selles mõttes Eesti riigi jaoks märgiline, et see on olnud üsna raske investeering. Me teame, et enne okupatsiooni olid raudteepiirijaama funktsioonid Petseri linnal, ja me tegime otsuse, et tulgu raudteepiirijaam sinna. Sellisel kujul on see raudteepiirijaam valmis. Ma ei näe ka mingeid erilisi takistusi. Te viitasite oma sissejuhatavas kõnes teatud lepingutele jne. Lõppkokkuvõttes on see, mismoodi raudteepiirijaamas teenuseid osutatakse, ju riigi asi. Siin ei ole vaja kellegi mingisugust aktsepti või templit. Praegu täidetakse neid funktsioone Koidulas, enne täideti Tartus põhiliselt tollifunktsioone, sanitaar- ja muud sellelaadsed tegevused toimusid kes teab kus. Selles mõttes on see raudteepiirijaam väga suurte võimalustega. Kindlasti peavad kõik, ka kõik huvitatud ettevõtjad töötama selle nimel, et selliseid infrastruktuuri võimalusi Eesti majandushuvides kasutada. Olen täiesti nõus, et siin on vaja pingutada. On võimalused eraettevõtjatel, on võimalused ka Venemaa ja Läti ettevõtjatel. Aga see infrastruktuur on meil olemas ja tuleb töötada selles suunas, et suurendada neid võimalusi, mida see piirijaam pakub.
Tarmo Tamm Aitäh, proua juhataja! Hea minister! Mind jäi ikka natuke kummitama see 34 eurot inimese kohta. Millised on odavamad variandid, et inimesed Koidulasse saaksid?
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts See on hea küsimus. Ma tegin selle arvutuse täna hommikul, kui me ministeeriumis neid vastuseid arutasime. Usun, et Inara Luigas ja teised Kagu-Eestist valitud rahvasaadikud võiksid võtta endale ülesande ja küsida reisijate käest, et kui neile antaks 34 eurot sularahas – Eesti kroonides umbes 530 krooni –, kuidas nad siis Koidulasse tuleksid. 530 krooni – Eestis on see päris suur raha ühe reisi kohta. Ärge saage minust valesti aru! Võib-olla on see selline koht, kus me peamegi nii palju maksma. Aga kui me räägime viimasel ajal väga palju riigivalitsemise tõhususest ning siin peetakse ilusaid kõlavaid kõnesid, siis on alati tark hinnalipik juurde panna. Mina isiklikult olen väga rahul, et rong Koidulani sõidab. Aga me peame siin saalis teadma, kui palju see maksab. Need inimesed võiksid ka seda teada. Võib-olla võiks neid inimesi, kes tahavad seda sõitu teha, toetada kuidagi n-ö vajaduspõhisemalt. Võib-olla! Aga praegu on seis selline. Mina olen teinud need otsused, et rong Koidulani sõidaks.

*************************

Pidin lõigu kaupa kopeerima.

Aga jah, kuna ma juhtusin küll aru saama juba varem (mõned aastad tagasi), et Koidula valmimine avab võimaluse sõita Piusani ja kaugemalegi, siis eeldasin, et Piusani kindlasti saab. Kusjuures, pole vaja plahvatusi oodata (Piusal seminaril arutati plahvatuste võimalusi ja tagajärgi Koidulasi, aga neid ma loodan, et ei tule!).
Piusal, kui sinna matkale minna, on juba praegu näha, et külastajaid väga palju. Seega on ilmne, et liiklus Piusani annaks väga palju juurde ja ei ole vaja kinkida 34 eurot.
Ka muide kooliõpilastel jääks ehk tellimata buss kui soovitakse õuesõppetundi teha.

Kingitus oleks olnud väiksem ka siis kui Koidulas oleks valmis ehitatud bussipeatus mõlema suuna jaoks. Hetkel oli bussipeatus rohkem nagu mõisamehe üleskutse. Tulgem kõik Obinitsast, Vastseliinast jm elama päälinna, sest bussiga rongile ju saab. Aga vot tagasi ei saa!
Ja kui nüüd riigivalitsemise tõhususest rääkida, siis kas nüüd juba on bussipeatus parklasse üle viidud?

Veelgi väiksem olnuks kingitus siis kui oleks koheselt ka bussiliiklus ühildatud rongiaegadega. Ja veelgi väiksem siis, kui rong oleks Koidulani ehk hoopiski Piusani hakanud sõitma paar kuud varem.

Muidugi ei maksa kellelgi karta, et kingitus liiga väikseks kahaneks. Sest suurim rõõm väiksest kingitusest on hoopis see, et inimesed tunneksid, nagu nendest hoolitakse!
Nagu ehk muid Kärkna inimesed ootavad kingitust, et rong peatuks neil juba enne jõule!?



Aga veelgi saanuks kingitust kahandada. Variante on mitmeid ja neistki ma siin blogis kirjutanud. Kas peaks lingi saatma Majandusministrile?

7 kommentaari:

  1. midaiganes.

    Kuidas sa aru ei saa et siseriiklik rongiliiklus ongi mäda ettevõtmine. See vajab dotatsioone! Kogu siinne blogi on geniaalne reaalsuseeitamise näide. Noh, võime ju suurema pahameeletormi rahustamiseks riigis doteerida reisirongiliiklust aga kõik inimesed, ka rongisõitjad ise, peaksid aru saama sellest et see on RÄMEDALT EBAEFEKTIIVNE RAHAKULUTUS!

    Järgmine kord kui tuleb Rail Balticu uudis kirjutab jälle Eestimaa Blogi kuidas ikka iga aiateiba juures peab peatuma sest kohalikud inimesed tahavad sõita. Tule taevas appi! Miljardid kroonid üleeuroopalise taristu ehitamiseks ja see muudetakse kohalike inimeste reisirongiks. Probleemi tegelikult poleks kui kohalikke sõitjaid oleks, kuid sõitjaid ju ei ole!

    VastaKustuta
  2. Eänan Anonüümus!

    Loomulikult kirjutan! Kuid asi on natuke peenem! Kui hoolega lugeda, siis pole ma kordagi soovinud Berliini või Ankara kiirrongi panna peatuma aiateivaste juures. On vahe, kas suurtes, ajalooliselt olulistes suvituspiirkondades rong peatub või Kõnnus ja Nuustakul!? Või ei ole?
    Kirjutan ka sellepärast, et keegi pole suutnud siiani, mitte keegi, selgitada, miks ei võiks Euroopast tulev kirrong peatuda näiteks Elvas? Kus toimuvad ka suured kontserdid, millelt Tartusse kojusõitmiseks võib olla väga palju sõitjaid. harva küll jah. Kui aga on võimalus, tekib ka rohkem üritusi.
    Ja sõitjaid on küllaga, tuleb vaid osata seoseid näha. Tammiste asemel Pulli peatus, eriti kui pikeneb Sindi bussiliin, toob aastas juurde tuhandeid sõitjaid. Ja võid rahulik olla, pulli peatuse ettepanek tuli minult, mitte sinult ega majandusministrilt.

    Kogu me elu on dotatsioonide najal. Suitsetan, maksud lähevad paljudele aladele. Sõidan rattaga, kuid maksudest saab osa maanteede ehitus. Enda ümber ringi vaadates näeb tuhandeid seoseid.

    Rongisõit pole üldsegi mäda. Kui huvitud natukenegi teemadest rohkem, lähened süvitsi, näed, et sidusteemasid on palju rohkem. Kui mõistad midagigi loodusest ja tahad silmi avada, siis näed, et üks viga võib kätte maksta hiljem kümnel moel. Nii ka transpordis. Igapäevaselt sajad lisabussid ja sinkadi-vonkadi seal, kus sõidavad rongid, oleks täielikult mäda ettevõtmine!

    Hommikul neli rongi kolme asemel Rapla suunalt, sest reisijad ei mahtunud rongidesse ära, seegi plaan oli minu poolt koostatud. Ja kuigi see vahepeal "tühistati", siis hiljem loksus ikkagi kõik paika. Loomulikku olekusse, mida häirib vaid kellegi uisapäisa ja lühinägelik käitumine! Nii et olen ehk inimeste jaoks rohkem teinud kui kõrvaltvaataja aimatagi oskab. Ja võin neid asju veelgi üles lugeda. Ma pole Kukk, kes talvel maanteedele kruusa puistas. Olen kahe jalaga maa peal.

    Tänud ikkagi, aga oleksin veelgi tänulikum, kui oskad mõne konkreetse näite tuua, mis on tegelikkuses rämedalt mäda.

    Kui aga miljardeid kroone kulutatakse (lisaks aastakulu jagu paekillustikku ja kruusa) neljarajalise maantee ehitamiseks, siis on tõeasti midagi mäda! Seda enam, et paarikümne aasta pärast pole meil pooltki nendest autodest, mis praegu!

    Elada vaid tänases päevas, see on hullem kui mäda!

    Heameelega ootan uusi arvamusi ja edu!

    VastaKustuta
  3. Lp Anonüümus!

    Muide või esineda ju ühe nime all, olgu see Papa Karla vi mis iganes. Siis rohkem tunne, et suhtled inimesega.

    Paar küsimust. Kui tohib?
    Kus elad?
    Ja kas oled rongiga sõitnud ning milleks? Puhkama, tööle, kooli, külla? Mis sõites kõige rohkem häirinud on?

    Tänud ette, kui vaevud veel kirjutama!

    VastaKustuta
  4. See ei ole tõsi: "Kirjutan ka sellepärast, et keegi pole suutnud siiani, mitte keegi, selgitada, miks ei võiks Euroopast tulev kirrong peatuda näiteks Elvas?"

    See on kirjas AECOMi vaheraportis ja lõppraportis. Muidugi mitte eestikeelsetes kokkuvõtetes vaid ingliskeelsetes täisanalüüsides. Seal on kõik see ju selgelt ära põhjendatud:
    * kiirendamine ja pidurdamine kiirel rongil praegust peatuste struktuuri arvestades muutub farsiks. Nii suurt kiirust ei ole mõtet ehitada, sest Eestis on liiga pidevalt peatusi ja seetõttu rong ikkagi keskmiselt ei sõidaks kiiresti
    * kiirrongide peatused on kulukamad kui need peatused mida me näeme praegu. Ei ole võimalik teha 30 peatust mis on kiirrongidele kohased sest see läheb liiga kalliks
    * kiirrongide tasuvuse üks olulisi komponente on ajasääst. Aga kui peatuda pidevalt ja kiirus all hoida, siis ajasäästu ei teki

    Sõidan rongiga kuus mõned korrad sest rohkem otseselt ei ole vaja liikuda teise linna, aga linnade vahel liikumiseks kasutan rongi. Vahet ei ole kas mina sõidan rongiga või ei. Probleem ei ole üldse rongides. Probleem on selles et üks grupp inimesi sunnib teisi oma elustiili kinni maksma. Ja olgu selleks elustiiliks siis mida iganes. Sa saad ju ikka aru et sa ei räägi mitte rongidest vaid teatud elustiili säilitamise vajadusest, aga mitte kunagi ei selgita inimestele et see elustiil tuleb kellegi teise arvelt ja maksab PALJU! Alternatiivkulu on suur. Ühiskonnal võib tegelikult ka olla paremaid kohti maksuraha kulutamiseks kui ükskõik mis nähtuse doteerimine. Näiteks rongi asendamine bussiga. Ma olen 100% veendunud et kui panna käima bussid, siis seal ei oleks vaja ühe inimese reisimist doteerida nii suures mahus kui rongi puhul.

    VastaKustuta
  5. Tänud!

    Need kolm punkti tõestavad, vaid, et ma pole eksinud! Kuna Eesti ja Berliini vahel on vaid kolm riiki, mitte üle kümne, siis ei tule iialgi siin 30 peatust! Kas keegi on seda soovitanud? Peale Pärnu, Tartu ja Valga on Eestis vaid paar kohta, kus peatust teha. Sama lisandub Lätis ja Leedus.
    Pärnu kaudu seega ehk Eestis 2, Lätis 3, Leedus 3, kokku 8! paneme Poolas ka ehk kolm, kokku 11.
    Kui kokku vaid alg- ja lõpp-peatus, siis on raudtee mõttetu.

    Loomulikult saan aru, et räägin sellest, et inimesed vajavad liikumisvõimalusi. Miski, mis on hea, pole odav! Kuid see, et bussid tulevad odavamad, on demagoogia. Sest kui reedel panna käiku busse, mis läbivad Tapat, Tamsalut, Rakket, Jõgevat ja veavad tuhandeid reisijaid, seisaksid osadel nädalapäevadel lihtsalt bussipargis, sest neil pole kedagi vedada.
    Ja kui Türi-Tallinn linnalähirongide asemel panna käiku mitulümmend bussi, siis loomulikult peagi pole vaja eriti doteerida. Sest läbi külade sõitev buss ei huvita kaugema nurga elanikke. Seda on näidanud juba asendusbussid, mis sõidavad tunduvalt kauem kui rongid.
    Aga inimesed tahaks ikka saada Türilt Kärusse, Keavast Hagudisse,Viliverest Liivale jne. Tagada neile kõigile aeganõudev bussiliin, tähendaks lausa sadu lisabusse ja piinarikkaid pikki sõite. Millede doteerimine läheks kas ülikalliks või lihtsalt need bussid tasapisi hääbuksid. Nagu praegugi paljud, millede käikupanemist pole läbi mõeldud.

    Lihtne ja loogiline! Ma ei poolda lihtsalt elustiili, kus on vaja Tartu maanteele saata juurde veel tuhandeid autosid. Ja mujale ka.

    Muidugi mõnes mõttes pole vahet, kas sõidad rongiga või ei. Vahe on siis kui saaks Tartu mnt-lt tuhatkond autot vähemaks. Ja mujalt. Sest siis oled oma panuse andnud ka looduse heaks ja võid selle üle uhke olla! Inimene - see kõlab uhkelt!

    VastaKustuta
  6. Muide, kui võtta kätte piletiterminali ühe reisi raport linnalähirongis siis see võtab silme eest kirjuks. Inimesed sõidavad sinna, kuhu ekspressiga linnade vahel sõitja arvatagi ei oska. Eriti kui hirmsasti kihutada ja ümbritsevat elu mitte märgata!

    VastaKustuta
  7. Ja kui sõiduplaani ehk peatuste üle otsustaja on sellisel tasemel, et peatused paneb vaid nende kohanimede järgi, mida ta kuulnud on, siis sarnasel juhul võib tekkida situatsioon, kus pole peatusi ka Riias, Tartus ega Pärnus! Sest eluvõõras inimene (Brüsselis) ei tea neid kohti, rääkimata Häädemeestest või Elvast! ja kindlasti peaks rongid sõitma siis vaid öösiti, sest oh õudust, kui seesama inimene näeb sõites, et vahepeal ka elatakse! Teine võimalus on muidugi ajada kiirus nii suureks, et lihtsalt ei näe teel mitte midagi! Nagu meie regionaalpoliitikud. Sõidavad ringi autodega, mille akende kiled on valepidi ees - sisse näeb, aga välja ei näe! Kas sõidad ka nii?

    VastaKustuta