Blogiarhiiv

Teisipäev, 26. oktoober 2021

Kärkna peatus, inimlik tänavavalgustus ja Kalamaja. Jaan 2014.

 

Saturday, December 6, 2014

Kodanikuühiskonna perroon.

Kärkna.

Viimasel ajal on väga palju poleemikat kodanikuühiskonna ümber. Kes kiidab, et sellega meil kõik hästi, kes aga kritiseerib ja kohati väga tugevalt. Minu jaoks on suur osa jutust "heast kodanikuühiskonnast" bluff.

 Kogu lugu sai alguse sellest, kui Edelaraudteele anti kooskõlastamiseks mitmed projektid uute perroonide kohta. Kuna teadsin üht-teist kogu sellest süsteemist, siis küsisin neid näha. Selleks, et möödalaskmised ei osutaks halba mõju rongiliiklusele, inimeste liikumisele, riigi eelarvele jpm. Nägingi esimest kümmekond projekti ning soovitati mõned ettepanekud kirja panna. Mitmepäevase analüüsi järel sain aga aru, et asjale lähenetakse mugavuspositsioonilt, süsteemile ja pisiasjadele vähimatki tähelepanu pööramata. Põhimõte oli - võimalusel samasse kohta ja võimalikult "odavalt". Mis hiljem toonuks kaasa kulude kasvu.

Seepärast tegingi rohkem kui 10-leheküljelise ülevaate enamuse peatuste kohta, tuues ära plussid ja miinused. Need läksid Eesti Raudteele (Edelaraudteel oli lihtsam, sest seal mõisteti teemat). Aastatepikkused kogemused Eesti Raudteega aga andsid selgelt mõista, et sealt ühtegi asjalikku vastust oodata ei ole, seega saatsin ülevaate MKM-i

Siin selle hiljem parandatud ja muudetud variant.


Loogiliselt võttes ja kodanikuühiskonna reegleid järgides pidanuks see kaasa tooma laialdase arutelu omavalitsustega, kohalike elanikega, rongi- ja bussioperaatorite jt. Muide, ükski bussifirma ühelegi kirjale, kus palusin nende arvamust, ei vastanud. 
MKM võttis kohati asja tõsiselt, kohati aga ilmnes kompetentsipuudus, mida nüüd paljudes riigiametites ka tunnistatakse. Isegi näiteks Maanteeameti juhataja tasemel. See näitab, et on veel ametnikke, kes sellest aru saavad.
Muide, nüüd seoses eurorahadega Ühispeatuste tarbeks, panin lühidalt taas olulised punktid kokku ja saatsin omavalitsusliitudele. Peale mõne tühjavõitu vastuse rohkem ei kippu ega kõppu! Ja ausalt öeldes kahtlen, kas ka palve täideti, edastada need omavalitsustele.

Kellel pole viitsimist tervet lugu läbi lugeda, toon Kärkna punkti siia välja:
KÄRKNA

  1. Asukoht ebasobiv
  2. 30 m piisav. kuid kõrvalteel sõites  tekitab ajakulu, kütuse lisakulu ja ebamugavusi reisijatele
  3. Reisijatel maanteelt ligipääs kauge ja ebamugav, seega platvorm ei täida oma otstarvet.
  4. Palun kaaluda võimalust ehitada Kärkna platvorm ÜLESÕIDU JA Amme jõe SILLA VAHELE, s t endiste Kärkna ja Vasula peatuste vahele. Plussid
+  Odavam ja lihtsam ehitus
+ Parem ligipääs ehitamisel
+ Parem ligipääs reisijatel maanteelt
+ Lühem vahemaa endise Vasula peatuse piirkonna elanikele
+ Kaob vajadus Vasula peatuse taastamiseks
+ Parem ligipääs kasvatab reisijate arvu
+ Kokkuhoid, kuna jääb ära ülekäigu ehitus
+ Aja ja kütuse kokkuhoid, kuna jääb ära kõrvalteel sõit
+ Pöörangute rikete korral võimaldab rongi suvaliselt teelt läbi lasta
+ Odavam ehitus, kuna jääb ära 2. kõrvaltee nihutamine
+ Võimaldab vajadusel rongide vahetust, kusjuures isegi ei sega võimalikud pöörangute rikked, sest teid rohkem kui kaks
+ Bussipeatus lähedal

Õnneks oli Kärkna üks neid peatusi, mille puhul üks riiklik osapool, MKM, ka tõepoolest asja nii nägi. Erinevalt Eesti Raudteest. Et aga asi "kindel oleks", pidin edasi minema. Eesti Raudtee ja kohati ka teiste riigiasutuste selgitustöö kohalikele omavalitsustele ei saanud olla piisav ja seda just juhul, kus ei teatud ju isegi, mida selgitada. Teoreetiliselt oli KOV-il võimalus kooskõlastada ja ettepanekuid esitada, aga polnud kohustust nendega vähimatki arvestada. Jäi üle teha vastavad kirjad iga peatuse kohta ka KOV-idele ja Maavalitsustele. Võimalusel ka kohalikele seltsidele ja ühingutele, et nemadki teaksid probleemi olemust.
Kärknas oli KOV valmis kooskõlastama perrooni asukohana vana koha, ligi km ülesõidust, kuhu puudus jalgsi ligipääsutee. Seda ka selgitasin. Ootamatult helistati KOV-st ja küsiti: Millega ma rahul ei ole? Nii ütlesingi, et kes selle ligipääsu ehitab? Vastati, et tehakse kergliiklustee. Sõiduteest tookord ei rääkinud. Ja nii ma soovisingi teada, miks peaks eelistama kilomeetripikkust teed teerajale, millel pikkust 70 m!? Kes seda kegliiklusteed talvel hooldab ja palju see maksma läheb? Selle peale oli vaikus....ja tõdemus, et tõsi küll, nii saaks ka jah.

!?

Nii juhtuski, et Kärkna peatus sai sinna, kus ta nüüd on. Ja paljud elanikud ei teagi, et neid ähvardas oht tuisus-tormis rongile rühkida terve kilomeetri, täistuisanud teed mööda... Ma ei hakka meelde tuletamagi vajadust eriolukorras reisijate ümberistutamisest bussidele, mille kohta oleks parem küsida bussijuhtidelt, kes seda Kärknas tegema pidanud.

Kahjuks oli Kärkna üks vähestest võitudest. Või kuidas võtta, ma ei teagi, kas "võitusid" oli vähe või palju. hetkel näiteks räägitakse sellest, et edelasuunal vähe jaamasid rongide vahetuseks. Tõsi see on. Sama juhtunuks aga teatud mõttes ka Eesti Raudteel. Nn ääreperroonid ei võimalda korraga peatuda kahel peatusega rongil. Ja ka ühe rongi puhul peaks sõitma vaid ühel teel, mis pöörangu rikkel pole võimalik. Kui palju aga rongid selle tõttu metsade vahel seisnud, peaks raudteelased hästi teadma! Nii õnnestuski muuta ära ääreperroonid Kaareperes, Tabiveres, Pedjal, Kiltsis jm. Seegi ju võit? Ja olen enamuse selliste peatuste puhul kindel, et kui poleks seda kirjutamist ette võtnud, poleks midagi ka muutunud 99% juhtudest. Õnnestus palju muudki.

Paraku mitte kõik. Kärkna süteemi keelduti rakendamast Oraval, Kadrinas jm. Kuna Eesti Raudtee mitmel aastal lihtsalt eiras kirjavahetust (eks seegi näitab taset!) ja vastas vaid MKM-i kaudu, siis muutus asi absurdseks. Jõhvi puhul räägiti otsest valet, mida MKM ei oleks tohtinud küll kirjades minuni lasta. Küll sellest, et ettepaneku järgi jääks perroon kõverale, kuigi teadsin, et see sirgel teeosal. Küll seda, et siis toonuks see kaasa vajaduse kõrvalteede pikendamise järele, mis taas ääretu totrus. Jah, seda VÕINUKS mõnel juhul teha. Sest seegi kulutus poleks tegelikult osutunud kulutuseks vaid tulevikku silmas pidades lausa kasulik. Kuid saanuks teha ka nii, et reisijad saanuks rongile bussijaama ja promenaadi (tunneli) juures. Ja nii paljudes kohtades. Kus on siin siis koostöö, konstruktiivsed arutelud jm?

Kohalikud soovisid ka Vorbuse ja Sõmeru peatust! Kus need on? Vastus oli, et selle jaoks eurorahasid ei jätku. Nii vaesed oleme, et riigil ei leidu 100 000 eurot paari-kolme peatuse jaoks? Äkki saaks siit abi?

http://uudised.err.ee/v/arvamus/591adaef-e805-4b1f-b80d-09bdfc5941d9

Mis edasi?
Edasi jõuame Rail Balticani (kooseluseaduse teerulli jätan vahele). Tormiliselt kaasati kodanikuühiskonda. Endiselt stiilis "Teil on õigus teha ettepanekuid, meil õigus neid mitte arvestada"! Kaasa tõi see "vastupanuliikumise" nende poolt, kes NÄGID asja taga inimesi! Ja tegelikult need võitlejad pole üldse RB vastu, vaid hämamise, vassimise (rahastusest alates), populismi, survemeetodite jm vastu. Ka selle vastu, et nii pompöösse ja sellisena mittevajaliku raudtee tulevik tähendab äärmiselt suurt koormust maksumaksjale. Rääkimata sellest, et valdav enamus inimesi mitte ei võida sellest projektist, vaid osutuvad kaotajaks! Ma ei hakkagi meelde tuletama seda, kuidas kirjutasin vajadusets ka kohalikule liiklusele mõelda, maavanemad hakkasid sellest rääkima alles peale raudtee nägemist Rootsis. Nüüd siis viiakse igast Harjumaa omavalitsusets kaks inimest Soome. Kaasa soovis sõita ka kas inimest ARB-st. Need saadeti lihtsalt pikalt "kui rahvavaenulik element". Põhjenduseks, et siis soovivad ka teised ühendused oma liikmeid saata. Puhas populism! Nii võiks mõelda, et ka iga trassile jääv talunik ja metsavaht soovib sõita! INIMESTE eest peakski vallavanm seisma. Laiemalt Eestimaa eest aga ARB.

Peale perroonide saagat olen püüdnud kaasa rääkida Ühispeatuste loomisel, pidanud tohutult kirjavahetust, rääkimata blogis kirjutistest samal teemal. Paljude ametnikega on ka head suhted, aga palju ka neid, kes vastavad süvenemata teemasse "Täname ettepanekute eest! Võimalusel arvestame..."! Teadagi! Samas, needsamad väiksemad ametnikud on ka ise korduvalt öelnud, et kõrgemate ametnike arvamus on ja jääb stiilis: "Me ise teame..."! Kuhu me nii jõuame?

Siia on paslik ka lisada, et ronge pole ka Võrus. Siiani. Ja kuigi Lääne-Eesti kümned poliitikud ja omavalitsustegelased on teinud pöördumise Haapsalu raudtee taastamisest, järgib Reformierakond tagatubade otsustamise põhimõtet. Nagu Siim Kallas mainis. Või nagu Hardo Aasmäe ütles, et meil aegade harimatuim valitsus. Hea küll, haridus hariduseks, aga oskust NÄHA ei peaks see takistama!? Nägemine aga peaks olema mõistmise aluseks, sest see ei tähenda vaid silmadega nähtavat.

Üle Eesti - KINDLALT EDASI - inimesi märkamata ja riigi rahakotist hoolimata! Võib öelda küll, et on üks erakond kindlasti vastutab selle eest, mis juurdub ja mille vastu sisuliselt ei võidelda.

Ahjaa! Ehk ma pidanuksin omast ajast ja oma rahakoti arvel jätkama? Et süveneda veelgi suurematesse peensustesse ja hoida ära lollusi? No kuulge, keegi saab palka selle eest ja see ei ei tähenda, et ta ise tõsiste spetsialistide poole ei võiks pöörduda.


Ikka veel ümber tegemata. Ometi, oma inimestega, sidespetsialistidega, see poleks üldse võimatu....

********************************************************************

Ja

 

 

Sunday, December 7, 2014

Inimlik valgus!


Need kaks pilti lihtsalt sobivad väga ilmestama seda teemat, millest ma varemgi kirjutanud. Mainin kohe ära, et ka mitmed spetsialistid rääkinud varemgi sarnasest asjast. Et aga juhtusin Kalamajas jalutama ja see piirkond ehk siis tänavate ehitus/paigutus sobivad parimaks  näiteks. Kuidas ei peaks tulevikus talitama, et ehk on viimane aeg hakata tasapisi asju muutma
Lihtsam kohe põmm küsida :
 MIKS ON SELLISTEL TÄNAVATEL VAJALIKUD TÄNAVAVALGUSTUSPOSTID?

Kas keegi oskab seda põhjendada?

1. Üks võimalus ehk see, et vaja on vedada ka "traate" ehk elektrit teise kohta. Ma usun, et selle jaoks on ka teisi võimalusi? Maa alt (tõsi küll, rikete korral raskendatud juurdepääs), postid võimalik viia mujale, mitte jätta kõnniteedele ja mitmeid teisi võimalusi. Küllap spetsid teavad paremini.

2. Postid tähendavad:
* ohuallikaid - avariid autodega, jalgratturitele ohtlikud jm
* äärmiselt materjalimahukad - betoon, raud, kaablid.
* segavat faktorit kõnnitee hooldusel, nii käsitsi kui tehnikaga
* visuaalset vaate rikkumist
* Väga kulukat hooldust ja remonti, ainuüksi lampide vahetuseks on vajalik kallis ja tülikas autotehnika
* Tänavavalgustuse juhtimisskeemi ehk tehnilisi seadmeid, nende hooldust ja remonti, kallist elektroonikat
* akendesse paistvat valgustust

3. Eelkõige on vajalik kõnniteede valgustus.

4. Kõnniteedel ja ristmikel (kui vaja) saab kasutada elektrivõrgust sõltumatut valgustust LED-lampide ja päikesepatareidega. Sest  ülekäikude eraldi valgustus vajalik eelkõige selleks, et teistsuguse värviga valgustusega "markeerida" need kohad autojuhi jaoks, nagu praegugi mitmel pool tehakse.

5. Omavalitsus kompenseeriks kinnistuomanikele valgustuse paigalduse, lambi ja hämaruseanduri maksumuse jm otsesed kulud. Edaspidi jääks elektri eest tsaumine kinnistuomaniku, majaühistu vm hooleks. Hämaruseanduri olemasolu tagab valguse süttimise igal juhul pimeduse saabudes.

6. Elektrikulu majaomaniku jaoks oleks kosmeetiline, ära jääks aga väga kallis hooldus ja ülalpidamine omavalitsuse poolt. Sellest kokkuhoitud rahast saaks teha hoopis muid asju.

7. Valgusti tüübi, valgustamist vajava vahemaa jm saaks kokku leppida omaniku ja omavalitsuse vahel. Tulemuseks oleks maja jm sobiv valguslahendus, üksiti oleks valgustatud kõige olulisem - ukseesine!


Mis on siis see, mis segab kasutamast võimalust, mis kordi vähendaks maksumaksja kulutusi?

*********************************

28. 12.

Ja nüüd tehke mulle selgeks, miks (ülemisel pildil) on vaja ÜLDSE neid poste?



*****************************************************************

19. 11. 15

Haapsalu linnal on imehäid mõtteid. Kui nüüd veel need viidaks täide mõttega!

 http://online.le.ee/2015/11/18/linnavalitsus-tahab-teha-haapsalu-ohuliinivabaks-linnaks/

*************************

 20. 11. 15

Parimad lahendused saavad Mäekeri sõnul tekkida vaid kogu tänavat tervikuna projekteerides, lahendades ja rekonstrueerides. “Antud tänavavalgustuse rekonstrueerimise projekti põhieesmärgi elluviimine ei hõlma aga terviklahendusi, mistõttu tuli projekteerijal ja teistel protsessis osalejatel teha valikuid,” lisas Mäeker.

See ütleb väga paljutki. Et ASI tehtud vaid seepärast, et raha anti. Et ametnik tunnistab, nagu oleks vaja terviklikku lahendust, kuid EL ja bürokraatia nõuavadki raiskamist ja priiskamist. S... riik meil tõepoolest!
Nüüdseks on aga raha kulutatud, kümneteks aastateks ja kulutatakse edasi!!!
Selle asemel, et sellest rahast teinuks suurtänavate valgustuse, muud juhud jätnud lähitulevikus individuaalsete lahenduste tarvis?

http://www.saartehaal.ee/2015/04/17/linn-tanavavalgustusest-koiki-noudeid-ei-saagi-taita/



************************************************

Mu vanemas selleteemalises postituses on link Maalehe artiklile Nina külast. Väga hea koht, kus võiks maakohas esimesena asja käsile võtta.

 http://eestimaablogi.blogspot.com.ee/2012/01/vajame-pimedaid-tanavaid.html

Aga lisan ka värske pildi Haapsalust. Milleks on siin need postid küll? Muudmoodi ei saa? Väike ja kitsas tänav, täielikult piisaks majade küljes olevast valgustusest!?


**************************************

2. 12. 15.

Viimase uudise valguses torkavad need viimase pildi postid eriti silma!

Kuigi superheatulemus on see õhuliinide pea kümnekordne vähenemine!. Mis sest,. et ka maa-aluse kaabli paigaldamiseks tuli raisata palju materjali ja kulutada raha. Kulud on ka hilisem hooldus. Kuid tulemus pole paha!

Ja ikkagi, vaadake pilti ja tehke mulle, rumalale selgeks, miks ikkagi siia on vaja neid valgustusposte? Muidugi võib keegi taas muretsema hakata, et Haapsalus ei saagi enam "vastu posti sõita"!

Kas aga oleks maailmalõpp käes, kui 140 ja 40 megavatt-tunni asemel oleks kulu 14 või 4 megavatt-tundi? Mida tähendaks see kümnekordselt väiksemate rahade eest tehtuna seitsmes Eesti linnas?




*********************************************

21 comments:

  1. Mulle kohe meeldivad need Võru tänavalambid... aga postid on ju ikkagi alles, mis sest et veidi peenemad :)
    Teksti lugedes tekkisid mõningad mõtted.
    1. Kuhu need postid siis panna kui need peavad mingil põhjusel jääma? Keset autoteed või inimeste koduaedadesse?
    2. Post iseenesest ei ole ohu allikas, inimene on. Niisama ei sõida keegi kogemata posti otsa. Kui postid ära kaotada siis sõidab auto vastu majaseina, aeda, inimest - siinkohal võib öelda, et post on isegi pigem kaitsja. Jalgratturid võivad oma silmakesed lahti hoida, siis pole neist postidest ka mingit ohtu - need ei hüppa tee peale ette vms. Peale selle peab jalgrattur sõitma autoteel, kus poste pole. Nii et ainsaks mureks on kergliiklusteed aga nii palju kui mina näinud olen on nende puhul postid üldjuhul tee kõrval :)
    ...ja kui postid jäävad, isegi kui need on peenemad - jäävad kõik ülejäänud probleemid põhimõtteliselt alles. Lisaks veel see, et autoga otsa sõites murdub selline peenike post kergemini ja seega võib ka suuremaid kahjusid tekitada.
    3. On näha, et sa ei ole autojuht :)
    4. Lampide kohta ma ei oska midagi öeldud aga ülekäigud peaksid olema igal pool korralikult valgustatud, sellega olen täiesti nõus.
    5-7 Ma tunnistan ausalt, et tehnikast ma ei tea midagi. Aga kas igasugu andurid ei vaja hooldust, kas nad aegajalt katki ei lähe, kas aegajalt ka mõni pirn läbi ei põle jne? Kas need kulud jääks siis kõik ühe maja kanda? Ma küll oletan, et seegi pole teab mis üüratu kulu aga sellega võidaks suured majad ja kaotaksid väikesed.
    Üsna raske oleks kokku leppida omanikel ja omavalitsusel, kuhu lambid panna, sest teatavasti majade vahed ei ole ühe suurused. Kui ühe maja ukse ette panna valgustus, siis teise maja ukse ette ei pruugi seda enam saada, sest normaalsel puhul peaks valgustus olema ühtlane.

    Reply
  2. Tänud, Aet!

    Mulle aga meeldivad "soojemad ja inimlikumad" lambid majade uste kohal. Nagu isegi üles panin. Mitte suured, külmad ja kõledad lambid. Ja nagu näha, siis ka Haapsalus on aru saadud, et postid pole mitte ainult ohtlikud, vaid ka vaadet reostavad ja äärmiselt materjalikulukad.

    1. Postid, mis peavad jääma, jäävadki oma kohtadesse. Jutt on väiksematest tänavatest eelkõige, nagu nt Ristiku Tallinnas.
    2. Ja inimene on. Koos sellega, et kulutab mõttetult maavarasid. Muidugi on oht, et keegi sõidab millelegi muule otsa. Kuid post on kordades ohtlikum, kui majasein. Just tõenäosusega, et see segab liiklemist, nii jalakäijatel, ratturitel, autodel jm. Peale avariid kusjuures sageli kukub autole vms, tekitades lisakahjusid. See pole ju siiski ainus probleem. Muide, rattur ei pea sõitma sõiduteel. Eriti siis, kui see on ohtlik tee kitsuse, auklikkuse, tiheda liikluse vm tõttu.
    Üks oluline asi on veel see, et igasugused lisaasjad, eelkõige postid, segavad ka lumekoristust, muutes selle aeglasemaks ja halvemaks.

    3. Ei pea olema autojuht. Piisab ka sellest, kui avatud silmadega kõrvalistmel istuda.
    Täpsustan, need ideed pole sugugi vaid minu omad. Nendest on ennegi kirjutatud. Aga millegipärast ei viitsi ametnikud süveneda või lihtsalt EI NÄE!

    4. Ülekäigud saavad valgustatud ka hoopis soodsamalt. Olgu või päikesepatareide abiga. Kui palju maksavad igasugused kaablid ja süsteemis juhtimisseadmed?

    5. Kõik vajab hooldust. Juba praegu on kohati tänavavalgustuse juhtimissüsteemid erafirmade käes. Rääkimata sellest, et ukse kõrval olevat andurit (või lampi) on kordi odavam vahetada, kui tõstukiga veoautoga teha seda kõrgete postide otsas.
    Kui praegu majade omanikud-elanikud maksavad mingi asja eest kümme korda rohkem, siis see on mõttekam? Ülejääva raha eest saaks ju teha rohkem asju sellesama elaniku/maksumaksja heaks?
    Valgustuse paigaldamise reeglid saab paika panna. Näiteks nõue, et lamp (vana võimsusega 60W) oleks iga 30 m järel jne. Enamasti ju krunt on krundi kõrval. Muidugi peaks iga tänava lahenduse konkreetselt paika panema.

    Aga hea on sellist kriitikat lugeda. Sest paneb veelgi rohkem asju läbi mõtlema.

    Reply
  3. Soovitan lugeda siin teemas olevat artiklit Nina külast.

    http://eestimaablogi.blogspot.com.ee/2012/01/vajame-pimedaid-tanavaid.html

    Reply
  4. Pimedal ajal ikka oled autos kõrval istmel istunud? Pimedal ajal auto juht autotulede valgel LIHTSALT EI NÄE!. Seda enam kui on mingi kitsas külatänav ja pime, nii et kui autojuht väiksemagi eksliku liigutuse teeb on õnnetuse tõenäosus üsna suur. Täpselt samamoodi on linnas. Kui valgustatud on ainult majade ukseesised siis autojuht lihtsalt ei näe kui inimene suvalises kohas teele astub ja kui ka näeb pole tal võimalik enam midagi ette võtta. Kellele neid laipu ja süütundega inimesi vaja on? Sa võid ju öelda, et eks see on selle viga, kes vales kohas teed ületab... aga olgem ausad ja vaadakem tõele näkku... ma arvan, et nii sina kui mina oleme vales kohas teed ületanud?!
    Maa kohtades on ikka päris jube pimedal ajal sõitmine. Inimene, kes ei kanna helkurit ei paistagi välja ennem kui siis kui ta autoga kohakuti on. Ma olen istunud autos, mis oleks lihtsalt tumedais riietes olevatele noortekambale otsa sõitnud, sest neid ei olnud enne näha kui nad peaaegu auto all olid, ainult juhi väga kiire reageering päästis õnnetusest.
    Samuti võin ma näiteks tuua õnnetuse pimedas Kärdlas, mille tagajärjel otsustati, et valgus on oluline. Väike poiss sõitis jalgrattaga surnuks vanema naise kuna nad lihtsalt ei näinud üksteist. Sel ajal ei olnud küll nõutud jalgratta lamp. Samamoodi oleks ma ise ratta alla jäänud kui poleks viimasel hetkel sahinat kuulnud... aga selliseid näiteid on ma arvan igal pool. Pimedus on soodustav tegur õnnetusteks. Palju suurem kui tänavavalgustus postid, ma pakun. Ma ei ole vastu, et valgustus oleks ökonoomsem aga valgust peab olema. Eks erinevates kohtades on erinevaid võimalusi ja variante. Kärdlas näiteks kustutatakse tuled ööseks ära. Kuna seal niikuinii midagi eriti teha pole, siis on see isegi täiesti normaalne. Nädalavahetusel kui on peod ja üritused kustutatakse valgus öösel hiljem. Ma arvan, et see on maal täiesti toimiv variant.

    Reply
  5. Ikka olen. ja just siin ongi vaidlusalune koht. Autojuht ei näe? Tugevalt valgustatud tänavatel ei torka autotuled enam jalakäijale silma, nii muututakse hooletuks. Pimedamal tänaval oleks aga auto kaugelt märgatav ja jalakäija ettevaatlikum. Rääkimata sellest, et ristmikud ja ülekäigud oleks endiselt valgustatud. Ma ei leia tasemel tegijate arvamusi kuidagi netist üles. Ning üleüldse, suvalises kohas teele astuja peaks ISE eelkõige hoolitsema, et ta ohutult saaks tee ületatud. Millegipärast peab autojuht kõige eest muretsema? Ärgem unustagem ka seda, et ülevalgustatud tänavad tekitavad pealegi autojuhtide vale kindlustunde, ARVATAKSE, et siis on nähtavus hea ja jalakäijad nähtavad. No ei ole! Ja nii sõidetaksegi kiiremini, palju kiiremini kui lubatud ning SIIS pole õnnetus kaugel!
    Muidugi olen vales kohas teed ületanud. ja küllap ületan ka edaspidi. Kuid vaatan siiski ringi! Mitte ei töllerda niisama! Ja rattaga sõites kannan enamasti helkurvesti (pagan, unustasin selle maale!), ülekäigurajale rattaga ei kihuta, ennast teen võimalikult nähtavaks. Teistele tuleb mõelda, mitte ainult endale, ole sa jalakäija, rattur või autojuht.
    See, et rattur õnnetusse satub, on sageli suuremas osas ratturi enda süü. Täna lausa imestasin, kui seljatagant rattur kellaga märku andis! Kiitus talle, sellised peaksidki ratturid olema!
    Kordan veel kord, ülalt alla langev valgus ei tee mitte kedagi piisavalt nähtavaks juhtide jaoks. Kiirus on oluline. Ja see, et seesama kinnistute valgus olekski ühtlasi kõnniteede valgustus, ma just räägingi.
    Sa vist ei lugenud seda Maalehe artiklit? Kui oleksid lugenud hoolega, oleksid ehk mõistnud, et kui X KOV-il on parajasti raha x summa, siis minu idee puhul saaks need valgustatud pea 10 korda ROHKEM PIMEDAID TEELÕIKE!!
    Rääkimata sellest, et KOV-id nurisevad suurte elektrikulude üle. Aga ei, selle asemel, et otsida paremaid lahendusi, kooskõlastatakse ikka megaprojekte! Ning siis kustutataksegi ööseks tuled ära. Vähe sellest, et vähestel liikujatel keeruline, on see veel pättidele meeleheaks.

    Männikul polegi praktiliselt inimesi, kuid valgustatud on mitu km teed. Kelle ja mille jaoks? Kui palju see maksma läks ja kui palju oleks saanud selle raha eest mõistusega asju ära teha!??

    Esimese asjana peaks välja sõeluma mõned tänavad ja katseliselt selle süsteemi rakendama.


    Reply
  6. Abilinnapeal ei jätku nutti ja samas loobutakse nõuete täitmisest? Ehk siis on ÜKSKÕIK, kuidas ratastooliga, lapsevankriga, kelguga vm liikuda? Inimesest ükskõik?

    http://www.saartehaal.ee/2015/04/17/linn-tanavavalgustusest-koiki-noudeid-ei-saagi-taita/

    Reply
  7. Vaidlemiskohta on siin veel palju :)
    Kas sa tahad öelda, et sa ei näe valgustatud tänaval autosid? Mina näen, väga hästi kusjuures ja ma pean tunnistama, et iseenesest mu silmanägemine ei ole kõige parem.
    Pimeduses ma võin küll paremini autotulesid näha aga tegelikult tajub tulede järgi auto kaugust palju halvemini kui seda konkreetselt nähes. ja kui ma jään Tallinnas ootama autot mis on kilomeetri kaugusel, siis ma üle tee ei pääse.

    Jah autojuht peabki muret tundma, kas ta sõidab mõnele uljaspeale otsa. Sest autojuht jääb alati süüdi isegi kui see uljaspea on musta riietatud narkar. Üldiselt võetakse seda küll kui õnnetust aga kehvemal juhul saad kaela valuraha nõuded või satud suisa vangi. Mõnel teisel juhul pead elama teadmisega, et oled tapnud inimese, kuigi sind pole milleski süüdi mõistetud. Kolmandaks võidakse tõsta su autokindlustuse makset, mis on üsna tühine asi iseenesest aga kui sa saad karistuse mitte millegi eest, siis võtab meele mõruks küll onju :)

    Jah inimene peaks ka ise oma elu eest veidi vastutama aga... mida me teeme nende noortega, kes käivad kapuutsid silmini peas kõrvaklapid kõrvas ja jalutavad lihtsalt rongi või auto alla? Põhimõtteliselt ei kuula nad kedagi, nad on noored ja enesekindlad ja nad lihtsalt ei usu, et nendega midagi juhtub. Kui nüüd tänavad pimedaks teha ja nad üle tee lähevad siis sorry aga neid lihtsalt ei nähta. Valges on vähemalt suurem võimalus neid märgata.

    Teaduslikust seisukohast.. Inimese nägemine halveneb pimedas, reaktsiooni kiirus langeb. Seega, mida pimedam seda suurem õnnetuse oht! Peale selle tekitab pimedus unisust, sellega seoses langeb reaktsiooni kiirus veelgi ja ka mõtlemisvõime kahaneb unise peaga. Pikemal sõidul võib juht ka roolis magama jääda. Seega on väga suur tõenäosus, et avariide hulk kasvab tõusvas joones.

    Nagu ma ütlesin ma ei jaga tehnikast suurt midagi aga veidi skeptiline olen ikka :) Kui maja külge pannakse valgusti ja maja on näiteks aiaga piiratud siis see valgus ju kõnniteed ei valgustaks, aed varjaks selle ära. Kuhu siis neid valgusteid pandaks? Aia külge? Kui ühes kohas on valgusti ühel kõrgusel teises kohas teisel kõrgusel,Mõnes kohas kõnnitee juures, teises kohas veidi eemal, kas see siis ei häiri inimsilma? Kõnnitee oleks ebaühtlaselt valgustatud?

    Ei ole lugenud jah Maalehe artiklit, sest ma isegi ei tea, kus sa seda jaganud oled? Ilmselt on see kusagil kahe silma vahele jäänud. Ja sellega seoses on mul raske midagi poolt või vastu öelda.

    Mis puutub pimedusse ja pättidesse, siis Kärdlas ja Hiiumaal on esialgu veel nii vähe pätte, et praktiliselt võib kodust ära minnes luua ukse taha panna näitamaks, et sind pole kodus :) ja koju tulles avastada, et kõik on endistviisi või paremal juhul on naabrinaine midagi head hamba alla toonud. Aga jah...eks ilmselt saab kunagi ka seal see lõbu otsa.

    Ma muidu olen väga nõus sellega, et katsetada võiks mõne tänavaga. Lihtsalt ma olen meeletult uudishimulik ja tahaks näha, kuidas ja kas asi toimib. Aga siin on üks väike aga... Kui linnas paar tänavat autoliiklusele pimedaks teha siis see võiks jälle olla väikest viisi oht. Sest pimedast valguse kätte jõudes on autojuht tahestahtmata veidike pimestatud ja linnaliikluses on see üks ohtlikumaid asju üldse.

    Reply
  8. Kindlasti näen autot. Tuledemeres aga on need mõnevõrra vähemnähtavad.

    On teada, et ülalt langev valgus üldjuhul ei tee inimesi nähtavaks. Sellestki on idee laualetoojad rääkinud, ju siis on uuritud. Ja veel, kui sõidad hämaramas, pead lootma auto tuledele, seega jääb ehk ka kihutamist vähemaks. Seda enam, et tegu oleks ju väiksemate tänavatega. Kusjuures, vähema valguse tänaval torkab ehk kapuutsiga käijatele või teistele valguse"mäng" rohkem silma, seega muututakse instinktiivselt ettevaatlikumaks?

    Valgustite puhul oekski selge, et asukoht tuleb kokku leppida, seega eelkõige ikkagi värava juurde ehk nii, et valgustatud saab kõnnitee, osaliselt siis ka sõidutee. Muidugi võib inimene panna oma õuele lampe lisaks, kui värav uksest kaugel näiteks. Ebaühtlane võib valgustus olla muidugi, segada võib ju ka hekk jm.
    Kuid asi on eelkõige põhimõttes. Kulutada 10x vähem raha!

    Maalehe artikkel on siinsamas jagatud blogi teemas (kommentaaride vahel ka). Panen selle ka teema lõppu koos ühe uue pildiga.

    Ma olen ka uudishimulik. Ja ka tahaks näha. Oma väravast on vähe, kuigi seal on lamp olemas (teised näevad hästi käia), enamus naabermaju aga pimedad..........

    Reply
  9. Lugesin nüüd selle Maalehe artikli läbi. Ja inimesena on mul väga kahju, et neil seal külas valgust pole. Aga kui hakata nüüd sinu jutu põhjal arvamust avaldama... siis miks nad ise oma majade külge lampe ei pane? Elektriki olemas. Mure oleks ju kohe lahendatud, tänavad valgustatud. Ok. Ei raatsi oma raha mängu panna, alati on võimalus projekt kirjutada. Ilmselt oleks suhteliselt odav 12 maja ära valgustada... ja ma usun, et sellise raha saaks ükskõik kust kokku. Praegu saaks ju kasvõi annetuskampaania käima lükata "Nina küla jõuluks valgeks" vms. :) aktivist nagu sa oled - tee ära!

    Selle ülalt langeva valguse kohta tahaks ka mingit linki saada!!! Mina ei leidnud kiire googeldamise tulemusel ühtki sellist...

    Ma arvan, et sa oled liigne optimist selle ettevaatlikuma liikumise kohta pimedas.

    Ma arvan, et ühtlasel valgustusel ikka on oma väike point. Ebaühtlane valgustus segab silma.
    Kui põhimõte on raha hoida kokku inimelude pealt, siis võib ju kõik tuled ära kustutada. Ei kulu üldse raha ja mida head saab selle eest ellujäänutele teha...



    Reply
  10. Eestile on vaja umbes miljon jalgratast ja elekter ongi tasuta.... :D
    http://kodu.postimees.ee/3409561/video-tund-aega-jalgratta-vantamist-varustab-kodu-oopaevaks-elektriga

    Reply
  11. Paraku paljud inimesed on lihtsalt sellised! Minu jaoks oli loomulik oma majale valgustus panna. Koos väravavalgustusega. Mis pole üldsegi mõeldud vaid minu väravast sisenemiseks. Otse loomulikult võiks elanikud omaenese tagumikku liigutada ja asjad ära teha! Aga heakene küll, teeme siis nii, et hundid söönud ja lambad terved? Vald kulutab 10x vähem, kui muidu kulutaks ja edaspidi siis maksab sente elanik!?

    Ma ei leia ise ka neid linke mitte kuidagi. Tavalised otsinguvariandid toovad niisama uudiseid välja.

    Ning inimelude pealt kokku hoida pole mitte kuidagi olnud idee eesmärk. Pigem vastupidi! Seda enam, et ülejääva 9/10 eest saaks palju rohkem inimelude jaoks ära teha! Kõnnitee valgustus on siis juba olemas ju!?

    Muide, seesama LED-valgustus, mis nüüd paljudes kohtades üles pandud, on ka ebaühtlane.

    Reply
  12. See on vist eestlaste loomuomane käitumine: vinguda ja kaagutada ja mitte midagi ära teha. Ja ma võin kihla vedada, et kui need lambid sinna tasuta üles saaks, oleks vingumiseks ikka põhjust. Ükskõik siis kas oleks lampe liiga vähe või valesti paigutatud ja issand jumal ise peab veel raha ka maksma, täielik röövimine ju. Parem käin oma taskulambiga ja vingun edasi. Võimalik, et ma teen Nina küla elanikele praegu täiega liiga... sest ma ei tea ju kohalike olusid. Samas kui teistpidi võtta...kui metsa elama minna siis pole ju mõtet nõuda, et nt 2km metsateed, kus mitte keegi peale minu ei käi peaks olema valgustatud

    Mina näiteks suutsin leida mingi artikli, kus oli kirjas, et ülevalt tulev valgus valgustab kõige ühtlasemalt. Ehk seega peaks olema parim variant teha kõik nähtavaks!
    Mis puutub Led valgustite ebaühtlasesse valgusesse, siis selle kohta ma jälle midagi ei tea... aga kui nii on siis see on lihtsalt halb - muud midagi. Aga see ei tähenda, et kui on halb valgustus, siis tuleks teha veel halvem, pigem tuleks kehva valgustust parandada.

    Ma ei saa su jutu mõttest aru. Kui sa tahad teha kehva valgustusega kõnniteed ja pimedad autoteed, siis ma lihtsalt ei mõista, kuidas see inimestele kasuks tuleb ja liiklusohutus paremaks läheb? Lihtsalt lootus, et kui olukord on hullem, hoiab inimene oma elu rohkem - on naiivne. Selles mõttes tõesti jah võibolla lähebki "paremaks", et kuna väljas on kehva nähtavus, siis inimesed lihtsalt istuvad rohkem kodus ja võimalusel väljas ei käi. Või siis hakkavad nagu Nina küla elanikud taskulampidega ringi käima. Minu meelest on see pigem ahistav kui millegi hea ära tegemine.
    Pealegi siin mingid aastad tagasi oli kui Edgar otsustas raha kokku hoida ja pooled lambid ära kustutada, järgmisel aastal neist veel pooled kasvas kuritegevus kohe hoogsalt. Ja ma pean tunnistama, et mul endalgi oli mõnel tänaval üsna kõhe käia, kuigi ma ise julgen arvata, et ma olen päris julge plika.
    Ja raha võib igal pool kokku hoida... aga kuhu see edasi läheb? Mida head selle eest tehakse? Enamasti läheb raha niikuinii kuskile mõttetusse musta auku.

    Reply
  13. Jah, seda kaagutamist javingumist on tõesti palju. Olen 100% veendunud, et paljugi saaks ise ära teha. Kui minu kodutänaval üks noor naine nõudis, et vald paneks tänavavalgustuse. Tõin talle näiteks needsamad asjad, odavus ja hoolivus jne. Mitte miski ei jõudnud kohale. Järeldus oli, et ..... vald peab valgustuse paigaldama....

    Mida rahaga veel teha saaks, küllap paljudel meist ideed. Kui aga nii pika seletamise peale jääb arusaam, et tahan kehva valgustusega kõnniteed ja ohtlikke tänavaid, siis küllap ei oska ma asju seletada. Või teised mõista. Ma ei tea. Aga minu koduvärava taga pole kummatki. On valgustatud külatanum....

    Reply
  14. Täpsustan üle.

    1. Selline valgustuse mudel sobib eelkõige väikestele tänavatele, kus majad on suhteliselt (kõnni)tee lähedal.
    2. Igas kohas lähtutakse kohalikest oludest ja eripäradest.
    3. Majade küljes, värava juures jms olev valgustus valgustab igal juhul ka sõiduteed.
    4. Millise võimsusega lambid, millise vahemaa tagant jms küsimused lahendatakse kohapeal.
    5. Paigalduse kompenseerib omavalitsus (ehk isegi väikese "varuga"), edaspidine üliväike kulu ei võta mitte kedagi jalust maha.
    6. Ülekäikudel, ristmikel, bussipeatustes jm kohtades, kus on vajalik, paigaldatakse eraldi valgustus (nt päikesepatareidel). See tagab muuhulgas ka ülekäikude jm parema eristatavuse, näiteks nagu praegunegi kohatine "valge" valgustus.

    Ja mis äärmiselt oluline: ME HOIAME KOKKU TOHUTULT BETOONI, METALLE jm MATERJALE. Need ei ole "taastuvad" materjalid!

    Kui aga jälgida erinevaid vaatenurki, siis leidub isegi selliseid, et "ülekäigud on surmalõksud"!? Tohoh, pele! Et kui inimesed järgivad eeskirju, ületavad tänavat selleks ettenähtud kohas (valdavalt, nagu lugeda), siis on see ohtlik?
    Muide, kui ülekäike on palju, siis on selge, et need, korralikult valgustatuna, erinedes üldisest valgusfoonist (või ka hämarusest muudel lõikudel) tõmbavadki autojuhtide tähelepanu.
    Sama on ka ratturite puhul, sest need peavad ennast tugevalt valgustatud tänavatel eriti "kõvasti nähtavaks tegema), sest muidu nende nõrgad valgustid, helkurid vm ei paista silma tugeva valgustuse sees.

    http://www.mnt.ee/public/Leier.pdf

    Reply
  15. Tere!

    Leidsin sellise loo. Pange tähele, peetakse loomulikuks sõidutee väiksemat valgustatust. Seega, sõidutee täisvalgustust ei peeta niivõrd oluliseks, pearõhk on suunatud ülekäikudele. Kui sellest lähtuda, pole sõidutee valgustus oluline?

    Unustada ei tohi ka valgusreostust. "Inimlik valgus" oleks seetõttu kindlasti loodussõbralikum, eelkõige valgusreostuse koha pealt.

    http://www.ehitusuudised.ee/uudised/2013/04/12/cm-led-tanavavalgustid-hoiavad-kulud-madalal

    Üldiselt pigem nõustun teema püstitajaga. Kokkuhoid pole koonerdamine.

    Reply
  16. Tänud!

    Meelde tuli Edgari pimendus, mis kokkuhoiu mõttes ju mõistetav, kuid tegelikkuses täiega lajatav! Kuid summad näitavad, et tegu on väga suurte rahadega. Rääkimata rahast, mis kulub tuhandetele tonnidele ehitusmaterjalidele ja sellega seonduvatele töödele.

    http://tallinncity.postimees.ee/830306/ministeerium-tanavate-valgustus-peab-tagama-ohutu-liikluse

    Reply
  17. Tere!

    Minu arust on alati nii, et kui hea idee hästi pöhjalikult läbi möelda, siis on sellest ka kasu. Ja siin on mötlemist palju, kuid kindlasti tasub möelda!

    Ants.

    Reply
  18. Tänud!

    Mõtlemine ongi oluline!

    Reply
  19. http://online.le.ee/2015/11/27/haapsalu-voorustab-ule-eestilist-tanavavalgustuse-seminari/

    Reply
  20. Üleminek on kulukas??? Miks siis ei valita vähemkulukaid variante?

    Tsitaat Lääne Elust:
    „Seitsmes linnas lõppenud projekt on juba praeguseks tõestanud, et kaasaegne ja keskkonnasõbralik tänavavalgustus on miski, mis aitab omavalitsustel oluliselt vähendada halduskulusid. Säästlikule lahendusele üleminek on paraku kulukas ning toetuse saamise võimalus seetõttu oluline,“ rääkis KIKi juhatuse liige Andrus Kimber ja lisas, et seminaril tutvustatakse osalejatele kõige muu seas ka tulevikus avanevat tänavavalgustuse toetusmeedet.

    **********************************************************


    Sunday, December 7, 2014

    Kalamaja.


    Kui üldse on minu jaoks asju, mis linnas meeldivad, siis Tallinnas on selleks Kalamaja ja Pelgulinna vanad majad. Ehk natuke mõjutanud ka see, et lapsepõlves oli maaka ainukeste sugulaste juurde sõit siitkaudu trammiga ja Volta juurest üle jalakäijate viadukti...




    Päike kuldas nii imeliselt, kohati tekitas imelise varjudemängu.



    Kalamaja Põhikool.





    Enamus maju värvitud väga ilusates toonides ja stiilis.








    Oli pidev järjekord! Millest? Head hinnad ja väga maitsvad (oma)tooted. Miks nii arvan? Maitse üle ju ei vaielda. Küll aga peatati hetkeks auto, et osta kaks pirukat, tuldi jalgrattaga, osteti ka kohvi kaasa...
    Kui tooted poleks nii head, siis seda tunnet ei tekiks neid asju märgates. Head isu Kalamaja Pagarikojas!






    City Tour - tore, on mida vaadata ja näidata. Vähemalt suures osas Kalamajast





    Tasapisi jõuab aga rajooni, kus hea emotsioon asendub kurbusega. Ehk kunagi siin...
    Aga praegu palju lagunenud hooneid, sobimatuid maju (minu jaoks), kuidagi kõle tunne jms.




    Nii polegi ime, et "kunst" on sama mage, nagu ümbrus.




    Kaasaeg kõrvuti lagunenud Linnahalliga, Kruiisilaevad Prangli laeva Vestaga...


    Pole jõudnud kõigega kursis olla, loodetavasti sinna alla tuleb ikka promenaad!?




    Vastu tulid vahepeal ka välismaised turistid, kes küsisid teed Lennusadamasse. Õnneks on kohati ka mõni viit olemas.





    Minu "kiiks" - miks peab sellistel tänavatel olema tänavavalgustus postidel? Kas hoopis ilusam ei oleks valgustus majade küljes? Omapärane ja miljöösse sobiv?


    Selle "tõkke" kohta palju arutletud linnakeskkonna foorumites. Samahästi võiks küsida, kas roolis olles tuleb parkimismanöövritel küsida telefoni kaudu nõu mehelt? Küllap vist manööverdamisel lubatud roolis telefoniga rääkida...



    Käik oli aga igati mõnus...

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar