Alati kuu kokkuvõtvas teemas mõtlen, mida pealkirjaks panna. Kui Eestimaal ringi sõita, näeb nii erinevaid asju. Õnn ja rõõm on, kui näed midagi ilusat ja head, aga kindlasti ei väsi ma uuesti ja uuesti välja toomast puudusi. Kuniks lööb mu süda. Sest meie tulevik sõltub meist ja meie all ei mõtle ma siin ennast. Eesti puhul on riigi vaatest (osa kodanike vaatest) mingi probleem sellega, et ei taheta või ei suudeta näha pilti! Miks midagi teha ja kuidas, selle asemel sageli on suur ving ja rumalus.
Võiks siin sõidust teha ühe suure postituse, aga siiski, seekord oli üks "katsesõit", et tunda, kas ikka olen valmis pikemateks ja kaugemateks sõitudeks. Mõneks, mitte paljudeks, eks see tervis on nagu on. Ja on vale, et reisides kaugeloe, hakkad ümbritsevat mõistma, sest mõista saab ka siin. Nagu ütles Fred: Mõni õpib üle õue minnes rohkem kui teine läbi linna kõndides.
Elu on kihilisem ja siiru-viirulisem kui tavaliselt märgatakse. Aga ka värvirõõmsam. Ja alati ei pea olema kõik hea kõige kallim, vahel saab hoopis tagasihoidlikumalt veel paremat.
Rongiaknast pildistamine pole ka lihtsalt niisama. Või vaatamine. Proovi sa pildistada, kui igal teisel pildil on mingi post ees! Aga nii vahvalt see asi tihti käib. Eriti kui kiiresti kõik mööda lendab, peagi 500 miljoni euro jagu kiireminigi.
Iga asi kipub kirgi kütma. Rahahaid tahaks kõige müüa, sest see toovat õnne me õuele. Neid õuesid on aga vähe, enamus õuesid jääb hoopis elanike ja eluta! Kui sageli me ei näegi turba kaevandamist ja paljud terve elu jooksul, siis vaadake rongiga Tartusse sõites. Siin kaevandatakse mõõdukalt juba väga pikka aega ja tundub, et ei ole siht ainult tulusaima ehk vähelagunenud turba töötlemiseks. Kui midagi juba teha, siis tulebki võtta nii palju kui on mõttekas, mitte aina uusi turbavälju tekitada. Või hakata aru saama, kui mõttetult palju me RB jaoks kaevandame. Raiskame.
500 miljoni eest saam hägustuva möödalendava elu pildi, sest kiirused kasvavad ja me "võidame aega". Ma ei teagi tegelikult, aja võitmine tundub üsna groteskne paradoks, kas te ei leia? On inimesi, kes püüavad seda võitu hirmus tähtsana näidata ja eriti vist need, kes elu ei mõista või keda Eestimaa ei huvita. Aga, kas me võidame sellega midagi kui teeme liiga suurelt midagi? Elektrifitseeritud raudtee võib olla teatud nüanssides keskkonnasõbralikum, kuid energia tootmine kallineb pööraselt, mida kaugemale tulevikku me jõuame. Ja see ei tähenda ainult elektrironge vaid lausa kümneid kui mitte sadu tuhandeid tonne terast, mille jaoks tuleb kaevandada miljoneid ja miljardeid tonne maaki? Aga ehk on see siiski siin õigustatud. Tartu ja Narva suunal võiks 20+ rongipaari ööpäevas olla (vaja oleks 40) see, mis tõesti autosid teedelt rohkem ära võtab. Muidugi vaid juhul kui nähakse neist rööpapaaridest ka kaugemale ja kõrvale, sünkroonis juurdevedu kõikjal on sama oluline, aga sellele ei raatsita isegi 5 miljonit kulutada.
Eestimaa on aga ilus! Ja kohati on eriti hea tunne, kui võetakse maha võsa ning rongiaknast näeb midagi. Sedasama ilu, igas sekundis mööda voolamas nagu jõgi.
Kui taastati Riisipere - Turba jaamavahet, lootsin nii väga, et Eesti Raudtee ja Saue vald on jõudnud kaasaega, kus hoolitakse keskkonnast, inimestest ja tulevikust. Aga ei, mitte keegi ei näinud vajadust buldooseriga natuke rohkem tööd teha, et raudtee kõrval oleks teenindustee, millel saaks ka kohalikud rattaga sõita ja jalutada, matkajatest rääkimata. Äkki tuleviku põlvkonna tegijad näevad rohkem? Paraku on vastupidi, isegi ei saada eesti keelest aru, ilma et peaks suunama. Kui keegi noorematest raudteega seotud inimestest vahel võtabki sõna, siis tuumani jõudes on mök-mök. Kahjuks. Ja kirjuta mida tahad, tuum kohale ei jõua. Tartu suunal on näha, et seal, kus tee olemas ja talutavas seisus, sõidetaksegi rataste- rollerite jm. Seda nähes peaks ju tekkima mingi mõttelõng?
Vana tee ballasti peaks kasutama teenindustee loomiseks, nii, et ka rattamatkajad saaks sõita. Aga seda välditakse igal moel.
Kus te seda võtate? Vana tee ballast läheb justnimelt teenindustee rajamiseks kogu Kaarepere-Tabivere jaamavahe ulatuses..
ja nii, et arendatakse poolametlikuks matkateeks? See oli kommentaari point
Kõige olulisem teema on ju tänapäeval ohutus, miks peaks soosima raudtee ääres matkamist? Selleks on teised kohad.
Kolm punast rõhuasetust on selge ohu märk! Siin tekib tõsine kahtlus, et puudub igasugune võime aru saada!? Ehk mõjub veidi pikem nüansside selgitamine?
mis seal ohtlikku on? Ühes kohas sõidetakse ja pole probleemi, teises kohas ohtlik? Ise käite rattamatkal? Siis peaksite mõistma, et piki raudteed ON JUST HUVITAVAID kohti ja loodust!?
mis seal ohtlikku on? Ühes kohas sõidetakse ja pole probleemi, teises kohas ohtlik? Ise käite rattamatkal? Siis peaksite mõistma, et piki raudteed ON JUST HUVITAVAID kohti ja loodust!?
Eesti suurim probleem ongi see, et midagi ei osata näha ega mõista. Selline tee oleks ka kohalikele TURVALISEKS ja sageli ka otseimaks sõiduvõimaluseks. Sisuliselt nagu Terviseteegi praegu. Ja alati isegi mitte jalgrattaga vaid ka jalgsi erinevatel põhjustel. Kui soovida vältuda seal autodega sõitmist, siis pea alati on ka mõni oja, mille ületamiseks tehtud sillakest saaks kasutada vaid ratturid või äärmisel juhul atv. Ja kui veel ohutusest rääkida, siis meenutaks õnnetust Ruusal? Või hoopis vajadust atv saada kohale metsatulekahju vm puhul?
Ei mõju, rohkem vastata ei osatagi, kuigi lootsin vastupidi.
Tartu jaamas polnud aga rongil vastas mitte ühtegi bussi. Maakonnaliini bussi. See on ikka tõsiselt räige, kuidas suuruselt teise linnas ja maakonnas ei soovita teadlikult inimesi autodest ühistransporti tuua. Ohtlik? Mine tea, võib olla Eesti Raudtee ja RegMini arvates ongi, suunanäitajateks Tartu linnavalitsus? Muide, Eesti Raudteel (Elron jt ka) siiani ei vastata küsimusele, miks sadu reisijaid varitsev oht on nende jaoks nii tühine? Ja kui 15 aastat tagasi tegin ettekande Eesti Raudteele, et raudteefooridest 90% ei vasta nõuetele, siis nende arvates olla olnud kõik korras, kuid mitte üks kontorirott ei julgenud kabiini tulla, et koos üle vaadata. Ja teate, suur osa neist fooridest on tänaseks veel hullemas seisus, vedurijuht ei näe neid isegi nina all, sest klaasid nii mustad! Aga peavad endiselt eeskirjade järgi peatuma sellistel puhkudel. Kui peatuvad, jäävad hiljaks, kui ei peatu võivad saada karistada. Aga Kaido Zimmermann ei näe?
Jaama kõrval on aga suur plats, kuhu saaks suure osa maakonnaliinidest tuua. Null! Teisel pool vaksalit on jäätmaa, aga ka sinna endiselt ei tehta midagi. Küll aga ka Tartu poliitikud on hakanud taas rääkima pudrumägedest ja piimajõgedest?
Veel Tartust. Seal, aga ka mujal ei meeldi ühelegi poliitikule ega ametnikule, kui küsin, kus on kümned ja sajad vajalikud veekraanid ja käsipumbaga kaevud. Ka siis, kui just ollakse kiitnud ennast hirmrohelise mõtlemise ja tegutsemise eest! Krt, need tegelased pidanuks ketti panema siinse kraani juurde, et nad näeksid, kui populaarne see kraan on!
Tartus pargis (seal, kuhu idioodid tahavad kultuuri tuua) nägin kioskeid. Vaatasin ja mõtlesin - võtame klaasi ära ja ehk jätame selle vaid ühele küljele alles ning - kui ilus selline bussi OOTEkoda oleks peatustes väljaspool asulaid? Laiem pink sisse, et matkajagi saaks ehk puhata. Ups, keegi tuleb jälle ütleb, et see ohtlik, seal pole vaja matkata ja selleks on teised kohad? Hullem, kui keegi tuleb veel ütlema, et pole vaja ka bussiga sõita või et bussipeatusesse tullakse reeglina 2-3 min enne aega?
Muidugi on Tartus palju ilusat, mida vaadata. Aga kas üritustele minna või mitte? Olen arvanud ikka, et üritustel on teadustaja jutt ja muusika mõeldud pealtvaatajatele, kuid kui oled eemal kuuled seda ikka ja jälle, mine kaugele tahad. Hullem veel, kuuled eelkõige bassitümakat, aga mitte muusikat, mitte ilu! Helide puhkust ja kaunidust või hoopis lauluhäält. Ja südamerütmi murede puhul on parem jätta üldse minemata... See on nii, kuigi kahtlemata taas paljud ei mõista selle jutu sisu.
Ometi tahan näidata, et ilu on küll ja veel.
Kultuuriga on meil üldse kummalised lood. Ka Tartus. Sotsid teevad konverentsi, kust tulevad lapsed, aga siin ja igal pool nad hoopis propavad, et kultuur on samasooliste progressiivne musiüritus vm jälgimatki. SüKu jaoks on ju aga maja olemas? Inimtühi kaubamaja, kus tekib küsimus, milleks on neid ärisid vaja kasutama elektrit, kütet ja muid loodusressursse? Kultuur on ka raamatukogu, aga meie trükime kasusaamise (ärikate kasu) eesmärgil aina raamatuid, mida saab laenutada raamatukogust? Või saab ka nende hulgast, mis prügikasti visatakse? Muide, Tartu jaamas ei ole siiani reisiraamatukogu. UNESCO kirjanduspealinn, kultuuripealinn jne, aga kultuuri mõiste jääb neile liberaalidele ju aina võõramaks...
Selle puukese saatus on määratud - surm! Päikesepaneelid ei vaja varjupakkuvaid puid, elu vajab küll. Kui siis vähemalt paneelide alla jääval maal saaks lambad rohtu näksata?
Samamoodi sai 15 aastat tagasi ja tänase päevani selgitatud Eesti Raudteele, kus ja millised infoekraamid peaks olema ning et vajalikud ka korralikud infostendid.....
Või et 2. tee võiks siin üles võtta, uue perrooni ehitada jaama ette ja saaks lahenduse kiirelt bussile või rongile ümberistumise mure, ooteruumist rääkimata. Kas jõuab kohale? Oh ei.
Nii leiabki ka lühikeselt retkelt midagi uut või kinnitust millelegi vanale. Ja sedagi, et kui raudtee äärest võtta puid maha, siis peaks vaatama ka neid puid, mis tormiga kukkudes rööbasteele ulatuvad? Aga eks näis, kuidas kuu edasi läheb, tahtsin igal juhul (taas) pähetulnud mõtteid esile tuua. Kuigi nautisin ka lihtsalt vaateid, lugesin taaskasutusraamatut jne.
Paljutki oleks vaja välja öelda. Südamest, emotsionaalselt, hingega. Aga ei saa, vähemalt ehvbees mitte. Siin siiski natuke saab ja arvestage, et see on hingelt ära rääkimine, mitte pahatahtlik sõim. Aga PALJU viisakamalt, kui võiks ja peaks. Sest mida öelda, kui keegi pätt hiljuti Eesti rahvast valitsedes ütleb, et me võime ehitada RB ka Lätis, siis mida võiks või peaks siinkohal ütlema? Et tegu ongi päti ja riigi ning rahva mahamüüja ja elukeskkonna hävitajaga? Või kas tõesti on meil selliste pättide toetajaid ca kolmandik rahvast, kes neile oma hääle annavad? See on ju kohutav, mõrtsuklik? Sest selle asemel, et tõesti teha midagi oma maa ja rahva heaks, panustavad mõned räigesse mölasse, tatipritsimisse ning ma ei tea millesse veel. Mul on oma kodusemaks ja hubasemaks muudetud toa nurgas üks auhind, mida ma ääretult hindan, sest selle sain tänu neile, kes igapäevaselt koos reisijatega sõidavad. Näevad, mõistavad ja hoolivad. Ja see ning palju muud elus kohustavad mind jääma inimeseks.
Paljud kodud Eestis pole enam kodud. Aga on imeliselt mõnusat rohelust, parke, kus käia ja olla. Nautida olemist.
Varblaseplutt tuli akna taha koos pojaga ja lasi nagu õmblusnõel edasi-tagasi. Loodan, et see pole liiga suur harjutamine inimesest sõltuvaks. Aga eks vajame paratamatult ka selliseid emotsioone.
Sain mingil hetkel hunniku plaate odavalt ja osa neist polnud midagi erilist. Aga mõned teised, 60-70-ndatest on puhas kuld! Nõuka ajal meie plaatidele "lubati" vaid teatud lauljaid ja ansambleid, aga paljud neist olid absoluutne tipp! Nii hea kuulamine järjestikku, puhas heli, muusika ja imehead hääled!
Olen vist veel elus, kui mõtlen, et ümberringi, elust ehvbeeni, on palju asju, mis ärritavad või rõõmustavad. Teine variant on igati parem, pole kahtlustki. Näe, turul on taas müügil värske rabarberi mahl, imeliselt magus, olgu niisama vee või gaseerituga.
Või et juba on Rebala aiand oma leti avanud, mis sest, et veel pole päristomateid, aga on rohelist. Või et sattusin telekas oma vaat et kõige lemmikuma vene laulja kontserdile. Kuulan praegu Juri Antonovit ja imetlen kui palju igas mõttes häid laule tal on.
Kuid samas mõtlen, lausa hirmuga, missuguseid kohutavaid asju võidakse plaanida või lausa teha. Pakosta, NAINE ja tahab tuua siia sadu vägistajaid ja mõrtsukaid? Äkki peaks kambrid Tartu vanglas täitma hoopis poliitikutega (ja mitte maksumaksja kulul)? Sest vahel tunduvad nood hullemad mõrtsukad, kui need keda tuua tahetakse! Lihtsalt ei olegi mul sõnu, millega seda kõike kommenteerida. Ja mul jäi nägemata, kuidas selleteemaline gallup Postimehes lõppes, mingil hetkel oli pooldajaid ja vastaseid pea pooleks. Küsida what või hoopis tshto, bljäd?
Lisaks ärge tulge mulle enam rääkima, et maksutõusud või elektrihinna kasv tekitavad hinnaralli.
Veidi maksutõusude, veidi elektri- jm hindade tõusu tõttu + väiksemad mõjurid ja u 60-80% vahele jääb see osa, mille on põhjustanud kaupmehed. Ning mõelge, mis hetkel hakkas laviinina meil marketite juurdetekitamine?
Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina märkis värsket inflatsioonistatistikat kommenteerides, et aasta esimese viie kuuga on tarbijahinnad kasvanud aastases võrdluses 4,5 protsenti ja võrreldes nelja aasta taguse ajaga, mil inflatsioon hoo üles võttis, olid mais hinnad 44 protsenti kõrgemad.
https://www.rup.ee/uudised/majandus-ja-ari/nelja-aastaga-on-hinnad-t-usnud-44-protsenti
*******************
Mis on meil KALLIS ja mis mitte?
Linnakorteris on elektritarve üsna väike kilovattide järgi, aga tegelikult ju saab kohvi tehtud ja toiduga mässatud, pikalt telekat vahitud ja arvutis istutud, osa tulesidki põlevad tundide viisi, jahedamal hetkel isegi radikas pooleks tunniks sisselülitatud jne. Tõsi, soe vesi tuleb gaasiboilerist, igal juhul elektriarve kõigub 30-40 euro vahel (püsipakett). Nii ei ole ma kunagi nurisenud elektriarvete üle.
Ja nüüd mõelge - KUU AEGA ELEKTRITARVITAMIST!? Lähen aga turule ja lapselaps tahab ehk mureleid ning küllap kõik teisedki kohe laua juures. Ostaks kilo mureleid? KILO HIND ON SAMA, MIS POOLE KUU ELEKTRIARVE! Mind ei huvita, et müügikoha rent vist üle 1000 euro ja et vahendajad riisuvad osa koorest, aga Hispaaniast või kuskilt toodud murelite hind on MITU KORDA ebanormaalne! Tuuakse ju palju muudki ja hinnad suhtelises võtmes normaalsed. Ning eks neid kaupasid, mille kilohind ka terve kuu elektriarve tasemel, on toidupoodides küll ja veel, isegi itaallaste letis mortadela ehk lemmikvorst sisuliselt tähendaks 35 euro väljaminekut!
Räige!
*********************
Aastaid tagasi Norras. Meie aga laseme vanaviisi edasi...
E-R pikemalt avatud, L lühemalt. Kõik harjunud nii napi infoga ja teavad väga hästi, mida numbrid tähendavad! P kõik marketid SULETUD!
Suuri surnuaedu ei näinud....
Sekundi murdosa jooksul mõtlesin, et kas tõesti Eesti Raudtee lõpuks likvideerib selle rööbastee jupi jaama eest, tagades 1-3. teelt pääsu otse ka 4. tee perroonile ja ehk siia lausa mõningate istepinkide tekke, aga see mõte kadus kohe....
Rebala Aiand on juba mõningate kaupadega platsis. Vägagi head kurgid olid.
Öeldakse, et sodijatega pole mõtet võidelda, nad või nende vanemad on piisavalt jõukad, et kohtukulud maksta. Jõukus seegi, kui üks tõuks kahe peale (ei mingit seaduskuulelikkust!?), aga kui kohale jõutakse ja balloonidega raputama hakatakse (vaid värviballoonidel sees "kõristid"), siis kahtlus tekib. Ja mine sa tea, ehk tahetakse nüüd mindki kohtusse kaevata?
Kurb, kui mõistust ei ole ja ega see pole ema ega sageli ka vanemate teha.
"Oote"koda, mida nüüd on hakatud rajama, on parem kui mitte midagi, aga alt ja ülevalt lahtisena pole see endiselt mingi ootamise koht. Kuumavate klaasidega ammugi mitte.
Aga teiseks, aeg-ajalt saab aimu, et praegustel infoekraanidel saab küll kuvada lihtsamat jooksvat infot, uuematel veelgi paremini? Ning selle asemel, et sinna, kus neid veel pole, osta infoekraanid koos suurema kellaga.... ostetakse ainult kellad? Nii et infot ei taheta endiselt jagada.
Ei eesolevate muudatuste ega ammugi operatiivselt hilinemiste kohta!
"Paremini ligipääsetav Tallinn" pole Tondil siiani teinud midagigi, et viadukti alt tulles saaks astuda ka teisele perroonile, endiselt peaks raskustes olevad vanainimesed "liduma" perrooni lõpp. Või algusesse, kuidas võtta.
Kui siin remont lõppes rääkisid sellest mitmed märkavad ja mõtlevad INIMESED, miks aga ametnik jäärapäiselt keeldub kõige lihtsamatki VIGA parandamast? See ei nõua hanget ega miljoneid, sisuliselt on see ühe päeva töö paari mehe poolt.
Erinevat haljastusstiili näeb Eesti Raudtee perroonide kõrval.
Samal ajal püüavad paljud poliitikud nüüd näidata ennast hoolivana, kui keegi tahab miljonite eest puid istutada.
Kogu see jant, mida teised poliitikud püüavad ENDA KASUKS pöörata, ajab lausa öökima! Jah, ei ole normaalne selline puu (istutamise) hind! Ma aga ei ole siiani näinud mitte ühtegi poliitikut, kes ütleks, et TEEME ÄRA!? Teeme talgud, otsime kohti liinide all vm, kus on võimalik leida ka suuremaid puid, mida saaks ju välja kaevata? Mis siis, et need sirguvad suuremaks natuke kauem? Istutame neid ja ehk lööks ka sündinud laste vanemad rõõmuga kaasa? Kui üldse aga rohkem kulutada, siis ehk paigaldaks ka puude juurde nende nõusolekul lapse nimega väikese tahvli? Selline, osaliselt uus traditsioon?
Mitte, teie, poliitikud, ei ilgu asjade üle, eriti kui olete ka ise mine tea mida valesti teinud, raha raisanud ja ehk lausa petnud! Neid asju, mida teile ette heita, pole mitte kümneid vaid sadu ja tuhandeid! Rääkimata sellest, et lagunevatele pinkidele kulutate ka tuhandeid ja mõnele petisprojektile lausa miljardeid? Malts värk, teie veetav Eesti!
Puud, mida miljonite viisi maha niidetakse võiks osaliseltki saada uue elu?
Rahumäe aga hea näide sellest, kuidas bussipeatus rongipeatusega koos toimib.
Saia Muhu Pagarist, juustuga ja ilma. Lõpuks ometi loodetavasti mitte sodi vaid sai! Nende vormisai oli igatahes vägagi hea.
Vahel aga ma kordan ikka selle vingumise teemal asju, mis siin-seal välja ilmuvad. Jagasin ühe inimese uhket seenepilti seenegruppi ja kogu kommenteerimine oli kõigi poolt viisakas. Peale foto autori. Vingumises kipuvadki sageli süüdistama need, kes ise arugi ei saa, et ise vinguvad. Nii kommentaarides kui siis privas:
Aga selles seentehuviliste grupis olete te läinud üle piiri. Aetakse taga kogu aeg mingeid teaduslikke ja soovitavalt ladinakeelseid nimesid. Ja siis kraaksuvad mingid tegelased, oi näe, see sõna oli vale. Ja see oli põhjus, miks ma panin selle pildi humoorika varjundina teise gruppi. Vingute iga asja kallal, selle asemel, et näha ümbritseva looduse ilu.
Muidugi ma ei kavatse alati vastata kõige delikaatsemalt, teadlikult keeran vinti üle tsipake. Miks? Sven Grünberg hiljuti intervjuus ütles, et kõik halb tuleb rumalusest. Ja paraku, rumalust ei muuda sageli mitte mingil moel, kui inimene seda ise ei taju ega püüa. Vastasingi nii just seetõttu, et meil grupis on adminideks loodusearmastajad ja ilu nägijad, hullem veel, nad lausa püüavad loodust igati HOIDA:
Kõik sõltub vaatenurgast ja ka arusaamisvõimest. Vingumist võib ka erinevalt näha ja aru saada.
Ladinakeelseid nimesid eeldame võõrkeelsetelt postitustelt. Ning kui te ei saa aru põhjusest, siis siin olen mKõik sõltub vaatenurgast ja ka arusaamisvõimest. Vingumist võib ka erinevalt näha ja aru saada.
Ladinakeelseid nimesid eeldame võõrkeelsetelt postitustelt. Ning kui te ei saa aru põhjusest, siis siin olen ma juba võimetu. Ka selle pildi juures eksis chatGPD, mitte keegi siin grupis. Ja mükoloogid on korduvalt rõhutanud, et usaldusväärsus on oluline. Noh, selline asi, mis annab inimestele turvatunde, veidikeneg Kõik sõltub vaatenurgast ja ka arusaamisvõimest. Vingumist võib ka erinevalt näha ja aru saada.
Ladinakeelseid nimesid eeldame võõrkeelsetelt postitustelt. Ning kui te ei saa aru põhjusest, siis siin olen ma juba võimetu. Ka selle pildi juures eksis chatGPD, mitte keegi siin grupis. Ja mükoloogid on korduvalt rõhutanud, et usaldusväärsus on oluline. Noh, selline asi, mis annab inimestele turvatunde, veidikenegi rohkem kui lahmivates gruppides. Inimesi, kes just seepärast gruppi parimaks peavad, on piisavalt palju, et nende heaks tegutseda. Ja loodusehuvi kasvatamise heaks. Kahju muidugi, et ei märka seda looduse ilu siin enamuse postituste juures?i rohkem kui lahmivates gruppides. Inimesi, kes just seepärast gruppi parimaks peavad, on piisavalt palju, et nende heaks tegutseda. Ja loodusehuvi kasvatamise heaks. Kahju muidugi, et ei märka seda looduse ilu siin enamuse postituste juures?
Mis turvatundest me räägime? Keegi ju kavatse igat seent sööma hakata. Ja mis usaldusväärsus? Mis krdi vahe on, mis selle seene nimi on! Nagu 1 kommentaator ka ütles, vahe pole, mis ta nimi on, ta on lahe! Kui see grupp oleks natuke "lahedam" , siis ma paneks siia midagi üles. Ma liigun palju looduses, ma märkan palju. Aga siia ei hakka ma kunagi midagi postitama!
Mul oli selle üle ülimalt hea meel, sest selliseid postitajaid ei tahetagi ühessegi gruppi, kisuvad ainult tahma üles ja muud ei midagi.
Põhja-Tallinna LOV soovib laupäevaks toredat olemist, aga ma ei tea, kas selleks tuleb kodust ära sõita või mis?
Igal inimesel omad lemmikud, aga kui toas olles kuuled järjekordselt läbi seinte tungivat pump-pumpi, siis see on äärmiselt häiriv ja isegi tervisele mõjuv. Paar tundi seda kannatanud, läksin siis vaatama, millega tegu. Teadagi, vabandust väga, aga mõttetu värk! Aga kellele meeldib, laske käia! Ometi, isegi sellist asja peaks saama ju muusikaga teha, mitte kasutama lausa maa-aluse levikuga mürareostust? Koha peal ma ei tahtnudki ega saanukski olla ja küllap poleks ka kuskil lähedal saanud toredalt kohvikus olla, sest südamele on see paraku minu puhul kõige halvem asi üldse. Paraku on teada, et selliste asjade harrastajad ei oska ei ümbritsevatele ega inimestele mõelda.
Pealkiri pole vale, ükski pealkiri siin blogis pole. Tulevik vajabki me panust igas mõttes, sellised asjad on aga ohtlikult psühholoogilise taustaga. Äärmusliberaalid on manipuleerijad ja kohati üsna osavad. Kindlasti tuleb neile kasuks igasuguste kompleksidega inimeste või rühmade ärakasutamine. Ja teatud sport ning hobid ongi kompleksidega inimeste pärusmaa. Selline, kus tegijad imetlevad ainult ja isegi mitte kaaslasi ning neid ei huvita absoluutselt mitte kunagi teised inimesed. Meelelahutuses on selleks parim näide räpparid (mitte Eestis omad, need on hale vari), breikarid jäävad neist mõned astmed allapoole. Mullu vist oli öölinnapea Mets see, kelle arvates ka ei ole tähtsad elanikud, vaid läbu ja teatud rühma fännid. Ja kuna üldjuhul igasugune "vabaduse" piiramine on paljude samasuguste jaoks protestitekitav, siis ei püüagi täna ka linnavõim (olenemata erakonnast) käituda inimlikult ja hoolivalt. Tümps kostab tunde ja ... kõigil on õigus ennast välja elada ja pidutseda, eks?
Ja kuigi linnaosavalitsusele on sellest mürareostusest korduvalt teada antud, siis neid see ei huvita. Eks seepärast, et "meelelahutus" on liberaalide ehk sotside pärusmaa ning nemad hoiavad sellisest võimutsemisest kümne küünega kinni.
Aga meil on teisigi inimesi, kelle kohta vahel tahaks otse öelda, aga ei saa! Ma lisan siin ikka ja jälle ainult väga erilisi näiteid elust ja inimestest. Ning jälgige hoolega ka teksti nii siin kui järgmistes kommides.
.....varastati sinine laste tõukeratas, mis oli pargitud trepi kõrvale ...... tänava nurgal.
Tõukerattal ei ole rahalist väärtust, aga kujutage ette kolmeaastase lapse südamevalu, kui ta sööb rahulikult küpsist ja mõne minuti pärast on tema kallis tõuks lihtsalt kadunud.
Kahjuks mul ei ole paremat pilti, aga tegu on parandatud, kolmerattalise sinise tõukerattaga, millel on vilkuvad rattad.
Kui keegi midagi nägi või kuulis, olen väga tänulik iga info eest.
Tõukerattal ei ole rahalist väärtust, aga kujutage ette kolmeaastase lapse südamevalu, kui ta sööb rahulikult küpsist ja mõne minuti pärast on tema kallis tõuks lihtsalt kadunud.
Kahjuks mul ei ole paremat pilti, aga tegu on parandatud, kolmerattalise sinise tõukerattaga, millel on vilkuvad rattad.
Kui keegi midagi nägi või kuulis, olen väga tänulik iga info eest.
Staarkommentaator:
Sellised asjad saavad juhtuda ainult lohakate ja hoolimatute vanemate lastega. Kuidas on võimalik, et 3-aastase, kes peaksid õues olema ainult koos täiskasvanuga, tõukeratta, saab keegi silma alt ära varastada. Kes oma lastest ja nende asjadest hoolib, tõstab asjad tuppa, kui neid parasjagu vaja ei lähe, mitte ei jäta suvalisse kohta vedelema.
Ma ei hakka porist tõukeratast sisse tooma tillukesse kohvikusse – siis oleks järgmine probleem, et interjöör on must, ratas on jalus jne. Tõukeratas ei olnud kunagi suvaliselt vedelemas, vaid pandud vastu seina, nii et see kellelegi ette ei jäänud.
Ja isegi kui see oleks seisnud keset tänavat – see ei anna kellelegi õigust seda varastada. Kas ütleksid sama emale, kes jätab lapsevankri poe ukse ette, sest see ei mahu sisse või ei taha mustade ratastega siseruumi minna – ja kui see vanker siis varastatakse?
jään eriarvamusele. Miks peab kohvikusse minema tõukerattaga, kui on teada, et seda sisse tõsta ei saa. Laps pole võimeline omal jalal jalutama või mida? Paljud tänapäeva lapsevanemad on tõesti nagu kuu pealt kukkunud.
Püüdke ette kujutada, et on selliseid inimesi, kes kommenteerivad nii, hakates süüdistama küll väikese lapse omamises või ei tea´milles veel. Ja täielik fantaseerimine, selles, et tõukeratas oli silme all, et laps oli üksi õues jne, millest postituses ei ole MITTE MINGIT VIIDET! Edasi jätkub veel viha, et koeradki kovikus olid ning et need ju määrivat veel rohkem kui rattakene... Püha jumal, niisugused vihkamist ja õelust täis inimesed elavad me ümber. Võimalusel siis õpetavadki teisi inimese kommentaariumis elama, kuigi ise ollakse nii kasvatamatu ja rumal!
Hinge jääb aga just see, mida võib tunda väike laps, kui tema ükskõik milline lemmikasi kaduma läheb. Näen vahel nii pisikesi üliuhkelt oma rattakestega ringi veeremas ja see on alati naeratust tekitav.
Aga Rebala letist ostetud oad võiga ja stuuvitud porgand - maiuspalad! Asjad, mida ma ammuses elus pole söönudki! Puhkus peab aga jätkuma.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar