Osalesin ääretult huvitaval seminaril, mis keskendus looduse vaates minu jaoks ühele meeldivamale teemale - VESI! Kuigi teema on äärmiselt lai, veekogudest põhjaveeni, siis siin oli juttu väga paljust. Eelkõige siis sellest, kuidas tavainimesed maal ja linnas saaks rohkem kaasa lüüa loodusvaatlustes. Et huvilisi on, ka laste hulgas (ja sellele tahaks veelgi aidata kaasa), näitavad ka Eestimaa grupid FB-s, sh (klikake nimele)
Grupis on ALBUMID, kus iga veekogu kohta üks postitus ja selle kommentaaridesse saab lisada igaüks omapoolselt infot, mis võib pakkuda huvi puhkajatele, loodusehuvilistele, aga ka keskkonnakaitsega seonduvat.
Kuidas aga leida "oma" järv, jõgi või raba? Minge lehele ja klikake vastavale nimele. Tõsi, postitus on pikk ja annab alles kerida...
Mul endal on alustamata kõrgharidus, aga näe, vanuigi sain veel ülikooli!
Teemade sisu püüdsin niivõrd-kuivõrd talletada piltidesse, sest ümberjutustamisel võin ju vigu sisse lasta. Või teen siis lühidalt.
Kõnepidajad ja osaliselt saavad aga soovi korral blogis endas kommenteerida (teema lõpus).
Vaadake ka
https://allikad.info/
https://veestik.info/
Veekogudega seotud elustik on väga kaiapinnaline, aga vesi ongi ju elu? Igatahes üks neist elanikest on nahkhiir. Ja kuigi nad (enamasti pimedas) lendavad pea hääletult, siis terasemad inimesed märkavad neid sageli ikka. Ka järvede ja jõgede grupis võib seda infot jagada, nii ajajoonel, kui veel parem, lisaks sellele ka albumites vastava veekogu all.
Christel on uuringute käigus juba kaasanud huvilis ja tänu neile on tehtud suur töö ära. Pildil on näha uurimisrajad, kus siis käidi rada läbi ja fikseeriti kohtumisi. Või noh, ka mittekohtumisi. Alati nahkhiiri ei leia ja ilmastik seab oma piirid.
Vabatahtlikel on võimalus panustada ja mitte vähe. Sellest rääkis Monika Sushkevitshs Maaülikoolist.
PURTSE JÕGI.
Nii oluline teema, et saab vaid suurte tähtedega kirjutada. Siiski, pildil oleval ekraanil ei ole pilt Purtsest. Veel.
Kunagi keegi Rosimannus olla lubanud, et raha on ja jõgi saab puhtaks. Kuigi ära tehtud üksjagu, siis nüüd pole raha ja pole ka (minu jaoks alati petiste erakond) soovi Eestimaa eest hoolitseda. Raha liigub mujale, paremale ja vasakule ikka ka.
Kui aga kõneleja Laila Meister mõnda aega enne "lavale" minekut ühe karbi kotist välja võttis, arvasin, et väike snäkk vinnutatud liha näol. Tegelikult aga natuke Purtse jõe "asfalti", jõe põhjast. Kõik sellised kogemused ja "nähud" peaks panema mõtlema, kuhu me ikkagi jõuame, kui panustame RB-sse, suurtesse maanteedesse, tuumajaama ja veel paljudesse kuritegelikesse lahendustesse?
Vahepeal sai aga lõuna ära peetud. Aitäh!
Ja suitsupaus.
Ülikooli seintel leidus ka õppematerjali.
Jaanus Terasmaa tõi aga esile andmeid, mis just kõige rõõmustavamad ei ole. Või pigem üldse ei ole. Et mitte jõuda Nauru või Purtse jõe olukorrani, peab ikka enne tegelema hakkama.
Põnevad ajurünnakud olid päeva lõpuosas.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar