Kadrina.
Vaatasime ringi, otsisime häid ja halbu külgi. Ringi liikudes selgelt näha, et praegune asukoht on ebamugav ja ka mõneti ohtlik. Tuleb meelde, kellegi ütlus, et jaama funktsioon on reisijate teenindamine. See on nii ehk näitek Tartus, kus vaksal ehk ootesaal. Paljudes kohtades on hoopiski reisijate teenindamise funktsioon tänapäeval mitte raudteejaamas ( s.t. teid, foore, manöövritööd, kaubarongide seisukohti jne.) vaid reisijate teenindamise olulisim faktor on rongide peatuskoht (s.t. ooteplatvorm). Ning teoreetiliselt saab seda teha kuhu iganes, kui just oluliselt ei häiri geoloogilised omapärasused, erahuvid vms. Nii ka Kadrinas. Oli hea tõdeda, et uues kohas (vabandust, võimalikus uues kohas) on avarust, ruumi lisaväärtustele ja asula asubki seal pool. Ning on ka kohaliku omavalitsuse soov peatust näha just selles kohas, sest perspektiivis ongi ka kohalike bussiliinidega ühildamine.
Hea on ka teada, et EVR nüüdsest veidi rohkem peatuste juures teeb (rajad, väikesed parklad jm), see ju kiiduväärt tegu omaette. Ja hea, et ka KOV nõus tegema ligipääsuteid, parklat, ning loomulikult seda ka hooldama! Mida sa hing veel oskad tahta!?Eriti veel kui öeldakse, et lase aga sama eesmärgiga edasi...
Siin siis näide EVR-i poolt tehtust Nelijärvel. Asi, mida varem pole nähtud, ongi parkla. Kui samasse KOV saab veel paigaldatud katusealuse või ootekoja koos istmetega...
Üldse muuhulgas oli ehk veidikene häiriv vaid kohatine esmane reaktsioon: nii ei saa ja see läheb kallimaks! Vahel ikka saab ja natuke kallimaks võib ka minna. Nii ka Nelijärvel. Kuid ehk teeb kellegi meele rõõmsamaks see, kui kogu hooldus koos raudtee piirist kaugemale jäävaga on KOV-i hallata? Sest neil nagunii tihti tehnika olemas ja on naljakas kui viimase jupi tegemiseks peab teine inimene oma varustusega kohale tulema!? See ju kulukam! Kui see aga infra valdajal ära jääb, siis võiks ja peakski natuke rohkem "saama teha" ja ka rohkem ehk panustama?
Ja peab mainima, et see polnud ainus kord, mil KOV oli nõus paljut ja väga paljutki ära tegema. See lausa loomulik, sest tehakse ju kõike valdavalt oma kandi jaoks, nii oma inimeste kui külaliste jaoks?!
Siin siis see plats, mis lausa kutsub rakendama kaasaegset, nn "Kärkna-tüüpi" lahendust. Kuigi jah, rong ei peatu aga jaamas ja mõnevõrra pikeneb jaamavahe kinnioleku aeg. Enamasti 0,5 - 1,5 min. Kuid seda kiiremini rong jaamast läbi liigub. 
Edasi liikudes oli hea tunne näha ka jalgrattateid.
Sõmeru. kena koht ja palju elanikke (koos Näpiga üle 2000. Küsimusele, kui palju tuleb siit sõitjaid, vastaks ma nii: veidi harjumist ja ehk üle 100 nädalas. Lisandub ronge, kasvab ka reisijate arv. Ma ei kavatse prohvet olla, aga lihtsalt pakun sellise variandi. Esialgu.
Ja siingi KOV väga valmis panustama ning tegema ka eelnevat küsitlust kohalike hulgas.
Järgmine peatus - Kiviõli.
Jaam. Puhtalt tööstusmaastik.
Siit läheb tee linna. Siit kõmbivad ka reisijad, mõnel koduni kilomeetrit paar.Sama teed läksime meiegi. Et oli aega, tegime kohvipausi ja sai vilksamisi ka linna näha!
Siin siis vaade jaamast ülesõidu poole. Peale ülesõitu peatuse jaoks parim koht, kus tänav kõrval, hulganisti parklaruumi kuni laadaplatsini välja. Lisaks paneelelamute lähedus. Lisaks veel ka parem võimalus turvalisuse tagamiseks, sest samast sõidab mööda nii politsei kui turvapatrullid - asub ju otse tee ääres!
Muidugi, kui kaugele tuleks peatus ülesõidust sõltub elektrilahendustest, ligipääsutänavatest, võimalikust müraprobleemist ((milline minu arvates pea olematu, sest ega kaubarongid seal peatu, ikka vaiksed diislid. Ka veel vaiksemad (?) uued rongid)).
Tore oli kohtuda ka KOV-i esindajatega, kellega muidu vaid meilitsi suhtled!
Püssi. Valmimas. Päris Hea koha peal ja ka parkla ka olemas.
Kohtla-Nõmme.
Enne KOV-i jõudis kohale keegi teine, kes märgistas ära koha, kuhu uus peatus peaks tulema. Palju küsimusi polnud, kuna suurem enamus elanikke siinsamas ja KOV-i arvates saab ühildada ka (Kohtla-Järve) bussiliiklusega. Kohtla-Nõmme Kaevandusmuuseumini 3 km.
Jõhvi.
A
Ennäe, bussijaam!
Tegelikult andsin alla. Kuigi ka KOV nagu nõus, et bussijaama juures sirge peal, (mida siiski peeti kõveral olevaks, käisime ka kohal, ega mu silm nüüd niii kõver ka pole) veelgi parem, siis segavad nüansse palju. Perspektiivne "dvuhputka", Kooli tänava pikendus, viadukti poolitamine jne.
Ometi on nüüdseks Jõhvi projekt asjalikum, sest linnalähirongide platvorm maksimaalselt jaama otsas, seega suhteliselt lähedal keskusele, promenaadile (ehk saab ka eraldi sissekäigu!?), nii et kopromisslahendus täiesti loomulik. Ka minu poolt.
Kuigi kripeldab kõvasti. Eks kohalikud peaksid kõvasti veel kaaluma, sest nagu näha ühelt ildilt, on just sirge alguses eemalduv Põlevkiviraudtee. Seega saaks ka sinna küljele vabalt ehitada, isegi dvuhputka ei saga. Ja kui see ükskord peaks tulema, saab nagunii kõik ümber tehtud ning piisab ühest pöörangust, et paaritu suuna reisirong sama platvormi äärde tuua...
Aga lõuna ka vahepeal ikka
******************************
16.07.2021.
Eesti Raudtee ka 10 aastat hiljem keerutab ja valetab?
Millal perroon bussijaama taha viiakse? Omal ajal ju keeldusite seda tegemast ja siiani ei saa normaalselt tagada ümberistumisvõimalusi? Mitmekümneks aastaks veel?
Raudteed aga ületatakse ka praegu, promenaadi lähedal oleva mittevajaliku ülekäigu kaudu.
· Vasta · 4 p tagasi
Autor
Eesti Raudtee
Tere, Neeme Sihv! Täname küsimuse eest. Ühistranspordi korraldamine (s.h peatuste asukohtade määramine) ning kergliiklusteede võrgustiku arendamine on kohaliku omavalitsuse pädevuses.
· Vasta · 3 p tagasi
Neeme Sihv
Eesti Raudtee Tänan!
Kohalik omavalitsus sooviski peatust teise kohta, Teie olite vastu ja otsisite põhjusi, mis vett ei pidanud.
· Vasta · 1m
Neeme Sihv
Ning mittevajalik ülekäik on Teie poolt jäetud alles. Küsimused olid nende kahe asja kohta
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar