Blogiarhiiv

pühapäev, 17. september 2023

Seenelaager. Laiksaare lammimets.

 

 
 
Enne, kui kutse seenelaagrisse sain, tegi tervis liiga. Podagra mõjutsa käimist, aga ravimite abil sain asja paremaks. Sest muidugi tahtsin minna ja näha meie mükolooge (tasemel teadlased) tegutsemas. Ning kuigi hoidsin jalga ja asi läks näiliselt paremakski, siis tänaseks olen ikkagi haiguslehel! Eks isegi see suhteliselt väike liikumine aitas kaasa, tegelikult pidanuks jalga puhkama ja saanuks uuel nädalal tööle. Ja ikakgi ei kahtese ma loomulikult grammigi seda otsust ja minekut. kasvõi juba nii erilise koha, nagu Laiksaare, taasnägemise ja-tajumise tõttu! Olen vaid korra siia sattunud ja see oli Eesti üks ilusamaid elamusi. Oli ka nüüd, küllap saate piltideltki aimu.

Lisan osadele piltidele ka numbrid, sest olen paraku viletsaim liikidemääraja Liivimaal. See käib ka seente kohta. Nii et kellel aega ja võimalust, saate kommentaaridesse LIIKE KIRJA  panna. Ja seda hoolimata sellest, et tegu pole õppematerjaliga vaid pigem populaarteadusliku ülevaatega ühest seenepäevast. Ilusast päevast!





 
Väike tutvustus ja metsa, seltsimehed, igatahess!








 
1. Joonik-vakkseen.
 
Niisiis, minu teadmised ja mälu ei võimaldaks vist isegi ülikooli õppima minna! Igatahes lisan numbrid ja palve, kel aega või võimalust, saab blogis teema all kommenteerida. Seda liiki ma igatahes märkasin raja multshil kohe teekonna alguses. 
Igatahes pildistada oli palju, liike koguti palju ja sellise "jälitsukoera hasardiga" ning kohati omaette otsides, ma polekski saanud ka liige üles täheldada ning lõpuks olnuks siin ikkagi kõik sassis nagu Kört-Pärtli särk. Aga kogu retk oli fantastiline nauding, seentest, jõest ja lammimetsast.

 
2. 



 
3. 



 
4. 

 
5. 






 
6. 


 
7. 


 
8. 


 
9. 


 
10. 




 
11. 
 
Eks nn valged seened ole paljudele küsimärk. Võib ju olla kuiv pilvik ja ka mitmed riisikaliigid rohkem või vähem valkjad.






 
12.  limane hariksamblik (määras Allar Antson)
Vääriselupaiga indikaatorliik.


 
 13.



 
Laiksaare on täis värve, varje ja mustreid.


 
14. 





 
15. 
 

 
16. 

 
Vist on väsinud ussilakk?

 
17. 


 
18. 


 
Ei ole trifiid. Keegi sõnajalgadest on.


 
19. 


 
20. 



 
21.  

Keegi maatähtedest.



 
22. 


 
23. 


 
24.

 
25. 









 
 
26. 


 
27. 

 
28. Soomusmampel.


 
29. 


 
30.
 
Keegi pisisirmikutest?


 
31. 



 
32. 








 
33. 



 
34. 


 
35. 




 
Vahel altpoolt nagu raikalad või vaalad!

 
36. 


 
37. 


 
38. 




 





 
 39.
 
Libliktagel?



 
Mõne suure puu puhul hea võrdlust kasutada. ja mõistmaks, et me pole looduse kuningad vaid tema alandlikud teenrid.



 
40. 

 
41. 





 
42. 




 
43. 




 
44. 



 
45.
 
Püüdsingi ka alakülgi pildistada, alati ei tahtnud seent üles tõmmata. Õnnestus see muidugi kord paremini, kord halvemini.



 
46. 


 

 
47. 

 
48.
 
Ja siis jõudsime imelise vaatepildini! Ja siinkohal püüan küll osa pilte kustutada, et ühest liigist poleks neid liiga palju, samas seda raske teha, sest nii imeline seda näha! Osa siis välklambiga tehtud, et tuua mustreid erksamalt esile. ja muide, näitab ka seda, et määramiseks on vaja eelkõige looduslikus valguses pildistamist. Ehk vaid tihedas metsas vahel mõttekas välku kasutada.




















 
Aga tühja kah, enamuse jätsin siia hoopis üles. Nii imeline mustrite mäng!






 
49. 


 
50. 



 
Metspipar.


 
No ei ole siin seeni!?
 

 
51. 

 
52. 


 
53. Seenegrupi kuulsus - tervisele ohtlik tavavahelik(tahan vahepeal kirjutada lepavahelik, sest lepaseeneks meil teda kutsuti.)


 
54. 

 
55. 



 
56. 

 
57. 

 
58. 





 
59. Tume timpnarmik ehk ka üks grupi kuulsamaid ja paljudele tundmata/nägemata liik. Aga nende narmaste nägemisel peaks ka eluks ajaks timpnarmik meelde jääma?




 
Ülimalt vinge metsaonn ööbimiseks ülimalt vinges paigas! Kel vähegi soovi tunda ennast ka öösel osana loodusest, siis siia tasub tulla. Küttepuud kaasa!


 
60. 










 







 
 Siiagi võõrliik jõudnud - väikeseõieline lemmalts


 
61.
 
Mets-shampinjonid olid aga nii ilusad, et kellelgi tekkis soov neid kaasagi rohkem korjata!



 
62. 



 
63. 
Rohetiksikust nakatunud puutükk.







 
63. 




 
64. 
 
Puu teisel küljel aga juba teised seened.





 
Vaher kasvas (vist kännuvõsudena) nagu sarapuu, põõsana. Ja vahvalt heleda koorega.
 









 
Aken Süvahavval?










 
Kerged pirukad ja edasi, järgmisse kohta.
Muide, siin võiks järgmise plaanitava ootekojana olla puidust ja akendega nagu vanasti ja ka täna Hiiumaal. Koos laiade pinkide/lavatsitega. Vahel matkajatele ülioluline.





 

 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar