Kirjavahetust uute perroonide saagast ja muust! Alates 2011.

 

Kolmapäev, 23. detsember 2020

Kirjavahetust uute perroonide saagast ja muust!

 

 

 

 Kommenteerin asju teadlikult üsna emotsionaalselt. Sest ei pea kuidagi loomulikuks suhtumist, kus asju ei taheta teha, aega kulub AASTAID ja see mõjutab seda rohkem kõike - inimeste elusid, riigi rahakotti, keskkonnahoidu jpm. Keegi ei tohikski suhtuda sellesse ükskõikselt. Ning neid asju lugedes saab selgemaks, et asjadel pole ühte ja ainust põhjust. On teadmatust, asjatundmatust, ükskõiksust, laiskust, soovimatust käia oma ülemustele vt pinda sooviga midagi teha, poliitilist ärapanemist jpm. Kõik need aga ei õigusta tegematajätmisi. Miks aga kõik alguse sai?

 

Tegelikult oli kõiges süüdi tehnika areng. Olen vanamoodne, aga postkasti oli vaja. Pildistasin ja pildistades märkad kohe ka ise rohkem. Jagelesin tööl tegelastega, kes tööd teha ei armastanud. Nii oligi loogiline, et meilivahetused andsid uusi võimalusi. Facebooki 2010 mul ei olnud veel....

Uute perroonide planeerimisprojekti püüdsin kohe käpa sisse saada, sest teadsin, et väga palju pannakse tõenäoliselt puusse. Läänesuund jäi küll kõrvale. Et ülemus, tänaseks ammu juba igavikuteedel Margus Kehva soovis seepeale arvamusi esimeste eelprojektide kohta (Edelaraudtee pidi kooskõlastama", paningi need kirja. Ja neid sai palju...

 

Lisan siia ka ühe variandi, mille saatsin Eesti Raudteele, aga teades, et nad sellele vaid sülitavad, läks see ka MKM-i. Ja õnneks osaliselt tänu neile sai mõnes kohas tulemus parem. Aga siiski tähendas see tuhandeid kirju omavalitsustele, külaseltsidele jt.
Sellise, kus olemas ka Eesti raudtee vastuskommentaarid, see annab paremini aimu sellest, kui vähe huvituti tegelikult kooskõlastamisest ja/või koostööst. Süsteem pidi olema selline, kus kõigil on võimalus teha ettepanekuid, Eesti raudtee asi on neist mitte välja teha! 

Umbes nii võiks seda ajastut ja tegutsemist defineerida.

 

 https://eestimaablogi.blogspot.com/2021/10/aug-2016-uute-perroonide-planeerimise.html

Tere, 

Tehtud töö on väga põhjalik. Idees tuua jaamades reisijateplatvormid võimalusel ning reisijate sisukohast objektiivsel vajadusel jaama sissesõidufoori ja esimese pöörangu vahelisse alasse on mõningast jumet. Kuid peaargumendina sellise lahenduse heakskiitmise eelduseks ei saa olla põhjus, et on pöörangu tehniline rike. Pigem ikka inimesele-reisijale loodavad paremad tingimused (mis vajaks eeldatavasti argumenteeritud seisukohta või lausa uuringut).

Kuid mõnes kohas on ülesõidukoht platvormi läheduses, mille pikem kinnioleku aeg võib autojuhtides meelehärmi tekitada. See osa tuleks võib-olla veel mõelda läbi. Kas pakutud lahend just väga suurt rahalist kokkuhoidu annaks on küsitav (ehitada platvorm jaama äärmise tee äärde või jaama sissesõidukõriku äärde – kulu on enam-vähem sama).

 

Aitäh!

 

Kokkuhoiu all pidasin silmas just, et jääb ära paljudes jaamades väga kulukas kõrvaltee nihutamine teedevahelise platvormi ehitamiseks, seda enam, et tõenäoliselt see raha peaks tulema EVR Infra arvelt.  Autojuhtidele mõningat muret muidugi valmistaks, aga et reisirongiliiklus suht hõre, palju see ei segaks. Ülesõidu ületanud rong ka ei segaks kui vabastab kontaktid

Aga aitäh igal juhul.

Lugupidamisega

*************************

 

PUNASEGA TÄNASED KOMMENTAARID VANADE TEEMADE JUURES! SINISEGA VASTUSKIRJAD.

 

See oli siis üks esimesi kirju ja vastanud ametnik oli ses mõttes ka asjalikum, et tõi mõned puudused välja. Õigemini mitte puudused, sest loomulikult tulnuks selliste nüanssidega tegeleda. Aga mis sa tegeled, kui pole, kes teeks? Mõned aastad tagasi oli teemaks just ülesõidu kinniolek seisva rongi puhul, Kärknas. On ju teada, et paljud autojuhid kannatamatud, aga tõetera ses asjas ikkagi on. Mida vaja teha? Piisanuks signalisatsiooni rööbaskontaktide ümbertõstmisest, aga kuna EVR ise püüdnud läbi aegade isetegemisest loobuda ja sokutanud kõik tööd erategijate kätte, hangete jm, siis selge, et töö läheb kümneid kordi kallimaks. Ma ei tea, kas tänaseks on seal kontaktid ümber tõstetud?

Aga muide, ega see pöörangute rikete jm seotud asjad nii haruldased polnudki. Küll ja veel! Iga juhtum tähendab vähemat või rohkemat hilinemist sadaele inimestele, ohtlikke väljumisi rongist alla hüpates jms.

Vahepeal juhtus aga, et keegi soovis ka rongiliikluse tihendamist ning Riia rongide käikupanekut.
Vastuskiri talle:

Rongiliikluse tihendamine

Lugupeetud härra...

Esitasite omapoolsed ettepanekud reisirongiliikluse tihendamiseks ning väitsite, et osade tihendusettepanekute teostamiseks ei olegi täiendavat raha vaja. Kui see nii oleks, leidunuks juba kindlasti ettevõtja, kes oleks vastava rongiliini käivitanud. Olemasolevad raudteeveo-ettevõtjad ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Teie optimismi selles osas ei jaga.

 Täiendavate Tallinn-Tartu-Tallinn kiirrongide käikupanek laupäeviti eeldab täiendavat rongikoosseisu, kuna olemasolevale rongikoosseisule tuleb ka hooldust ja remonti teostada ning see ei saa iga päev liinil olla.

 Viitate ka Edelaraudtee ASile makstavale igakuisele lisamaksele. Vastav lisamakse on raudteeinfrastruktuuri kasutamise kulude eest, mis tasutakse ettevõtjale vastavalt lepingule. Lepinguga on kokkulepitud raudteeinfrastruktuuri kulude tase ja sellest erinev tase tasaarveldatakse igakuiselt. Kuivõrd raudteeinfrastruktuuri kasutustasu määratakse Tehnilise Järelevalve Ameti poolt, siis on see kuluallikas raudteeveo-ettevõtjast sõltumatu.

 Väidate oma kirjas, et olete väga tihti puutunud kokku probleemiga, kus inimesed soovivad sõita rongiga Tallinnast Tartusse laupäevaks või pühapäevaks, kuid on pidanud sellest plaanist loobuma, sest rongi sõiduplaan  ei ole vastuvõetav ning paljudele inimestele ei ole reedeõhtused ja laupäeva varahommikune väljumine vastuvõetavad. Sellised üldistavad väited jäävad meile endiselt arusaamatuks, kuna vastava probleemiga ei ole ministeeriumi poole nn „paljud inimesed“ pöördunud. Kindlasti leidub inimesi, kes sooviks, et rongid väljuks tihedamini, kuid siinkohal tuleb arvestada nii rahaliste kui ka muude (nt veeremkoosseisude) ressursside olemasoluga.

 Väidate, et Lätis on liinil Riia-Rezekne-Riia käigus kolmevagunile kiirrong puhkepäeviti kasumlikult. Julgeme Teie poolt esitatud informatsioonis kahelda, arvestades Läti raudteeinfrastruktuuri kasutustasu suurust reisirongidele ja raudteeveo-ettevõtja Pasažieru vilciens piletihindade taset.

 Tallinn-Narva liinil teise rongipaari lisamine on kindlasti tulevikus mõeldav, kuid me ei jaga Teie arvamust, et selle käikupanekuks on vajalik ainult väike dotatsioon. Oleme saanud erinevatel aegadel vastavad pakkumised Edelaraudtee ASilt ning meie hinnangul ei ole tegu väikese dotatsioonisummaga. Sama olukord on ka Tartu-Valga liinil kolmanda rongipaari lisamisega – riigieelarves puuduvad vastavad vahendid. Lisadotatsiooni eraldamine riigieelarvest tähendab, et muult valdkonnalt tuleb vastavad vahendid ära võtta, mis ei ole hetkel võimalik.

Lugupidamisega

********************

Tavapärane oli muidugi oskus vastata kantseliitlikult ja sellega näha ka soovimatus süveneda. Pole ka ime, ilmnesid ju just Vastse-Kuuste puhul hiljem "tipptasemel" arusaamad ühistranspordist. Hea huumorisoon ka muidugi oluline, nii saab väite üle, et küllap keegi leidunuks, maotäie naerda! Mis sa teed ära, kui vastaja saab palka, aga arusaamine raskendatud!
Siiski, siin näeb ka eriti tüüpilist suhtumist. "Nii paljud" inimesed pole siis ametnike poole pöördunud? Ehk oli asi selles, et pöördumistest polnud sageli kasu ja üheks põhjuseks just see, et targemat vastata ei osatud? Tee sa selgeks aga seda neile, kes aru ei saa!?
Riigieelarves pole vahendeid? Kes käskis raudteeid erastada, sulgeda ja siis maksta eraomanikule roppu pappi? Pushkin või? Aga see, et aastaid ponud Narva liinil hommikust rongi Tallinnast ja õhtul tagasi, oli üks tõsine pläkk!

Tere!

 

Kas Taevaskoja, Kiidjärve, ja Valgemetsa rongipeatuste renoveerimisel saab uute platvormide pikkuseks vähemalt 100 m, et tagada matkagruppide (jalgratastega jne) normaalne peatuste kasutamine?

Millised saavad olema nende peatuste ootepaviljonid? Ehk võimalik paigaldada palkpaviljonid nagu on paljudes L-Eesti bussipeatustes? Oleksid looduslähedasemad ja vandaalikindlamad.

 

Parimate soovidega

Tere!

 

Täname e-kirja eest.

Vastavalt AS EVR Infra taotlustele on Vastse-Kuuste Vallavalitsuse poolt  väljastatud projekteerimistingimused reisijate ooteplatvormide ehitusprojektide koostamiseks Vastse-Kuuste jaama 2009.a.

 ja Valgemetsa, Kiidjärve ning Taevaskoja peatuskohtadesse  2010.a.

Ooteplatvormide projekteerimisel ja püstitamisel juhindutakse EV standardist EVS 867:2003+A1:2007+A2:2009. 

EVS 867:2003+A1:2007+A2:2009:p.6.2.2.sätestab, et jaamades ja peatuskohtades, va. jaamad, kus peatuvad rahvusvahelised reisirongid, on ooteplatvormi pikkus reisijate arvust sõltuvalt kas 30 m või antud liinil kasutatava kõige pikema rongi pikkus + 10 m, perspektiivse pikendamisvõimalusega kuni 150 m. 30 m pikkuseid platvorme võib projekteerida ja ehitada jaamades ja peatuskohtades juhul, kui seal üheaegselt pealeminevate ja mahatulevate reisijate arv ei ületa 12 inimest.

Reisijate kaitsmiseks sademete ja päikesekiirguse eest tuleb projekteerida nõuetekohane varikatus ja vastav linnamööbel, mille konstruktiivne lahendus tuleb kooskõlastada raudteeinfrastruktuuri -ettevõtjaga.

Meie poolt väljastatud projekteerimistingimustes on sätestatud muuhulgas ka nõue, et ooteplatvormide projekteerimisel tuleb juhinduda eelnimetatud standardist.

 

 

Lugupidamisega

 

Lennart Liba

vallavanem

Vahva, onju? Ma muidugi mõistan, et vallavanem ei pruukinud tuhkagi teada reisijate arvust jm, sp ka valis lihtsaima tee ja viskas niisama villast, andes vastuseks samu stampe, mida EVR kasutas. Aga KEEGI pidanuks ju ometi vaatama tulevikku? Kedagi peale minu polnudki? Eks vist osalt nii oligi, sest ametnike põhieesmärk olnud ikka linnuke kirja saada (ükski ütlus minu poolt siin ei käi KÕIGI kohta) ja nii on see tänase päevani!
12 inimest? Kas keskmiselt aasta lõikes või kuidagi teistmoodi? Kas neis tuntud peatustes tõesti oli eeldada, et sõitjaid saab olema vaid üksikud? Ma mõistan, et EVR ehk polnud piirkonnaga kursis ja polnud kunagi keegi neist ka Taevaskoda näinud. Aga vallavanem? Tegelikkuses muidugi oli see hiljem üliheaks näiteks, kuidas vallavanem üldse millestki aru ei saanud. Näiteks ei pidanud ta bussi- ja rongipeatuse koostoimimist oluliseks, kuna tol hetkel polnud busse, mis rongide ajal sõitnuks. AGA VAADATA TULEVIKKU? Et tulevikus saaks ümber istuda? Ja Vastse-Kuuste jama ju kestab tänini ning edasigi. Nii mõjus ühe ja teise rumalus ÜT kvaliteedile.
Sellised asjad on möödanik? Ohei, paljudes kohtades ruulivad tänagi samad tegelased, edendavad Eesti elu ja lubavad iga valimise eel jätkuvalt anda endast kõik! Iseenesest ega see võimatu ole, kui anda pole just palju!? Tollane vastus:


30. septembril k.a. toimunud vallavolikogu istungil andis vallavanem L. Liba volikogu
liikmetele informatsiooni Neeme Sihvi tõstatatud ettepanekust

rongi- ja bussipeatuse ühildamiseks. Vallavalitsuse hinnangul oleks projekt tehniliselt
küllaltki keerukas ning ka kallis. Valla üldplaneeringu avaliku arutelu käigus ei
tõstatanud keegi seda probleemi ja selliseks investeeringuks ei ole raha kavandatud.

Arvestades rongi ja busside praegust sõidugraafikut, mis ei ühildu, ei ole võimalik, et
bussilt mindaks edasi rongile või vastupidi. Seega puudub otsene avalik huvi peatuste
ühildamiseks.

Vallavolikogu liikmed võtsid esitatud info teadmiseks ja leidsid samuti, et praeguses
majandussituatsioonis ei ole mõistlik teha investeeringuid bussi- ja rongipeatuse
ühildamiseks Vastse-Kuustes.
Lugupidamisega

Kas Põlva valla volikogu teeb siis investeeringuid täna? EI TEE. MITTE KEEGI EI TEE JA BUSSE RONGIDEGA ÜHILDADA EI SAA AASTAKÜMNEID!

 

 

 

**********************************

Üks artikkel Vooremaas:

Edelaraudtee otsib uusi
väljundeid maavalitsusega

Edelaraudtee on valmis tugevdama
koostööd Jõgeva
maavalitsusega, mille raames
võib teoks saada üleeestiliste
sündmuste reklaamimine
raudteefirma kaasabil
ja mõnede endiste rongipeatuste
taastamine.

JAAN LUKAS

Möödunud nädalal Edelaraudtee
esindajatega kohtunud
maavanem Viktor Svjatõšev
ütles, et raudteefirma on valmis
kaasa aitama Jõgevamaal
toimuvate üle-eestiliste
sündmuste reklaamimisele,
mis tagaks ka nendele üritustele
suurema rongiga saabujate
arvu.
Endiste peatuste
taastamine
Edelaraudtee müügijuhi Annemari
Oherdi sõnul sünnib Jõgevamaal
nii mõndagi, millest
laiemalt rääkida tasub. “Meil
on huvi panustada koostöösse
ja oskus, et toome inimesed kohale
sinna, kus midagi parasjagu
toimumas. Meie põhitegevus
on ju reisijatevedu. Selle
kõrval saame juurde pakkuda
inimeste teavitamist, panna
teabe Jõgevamaa ettevõtmistest
nähtavatesse kohtadesse
rongides, oma kodulehel ja mujalgi,
kus meie reisijad seda
näevad-kuulevad,” lisas ta.
Maavanema ja Edelaraudtee
esindajate mõttevahetusel
oli kõneaineks ka mõnede endiste
peatuste taastamine.
“Näiteks oleks “oma” rongipeatusest
huvitatud Luua Metsanduskool,
et õpilased saaksid
rongiga kooli tulla ja koju sõita.
Teatavasti veab õppureid praegu
Tartusse koolibuss,” ütles
maavanem.
Kunagise Nava peatuspunkti
ümbruses tiheasustus puudub.
Ehk oleks tõesti võimalik Luua
kooli õpilasi mõnel korral nädalas
bussiga Navale toimetada,
kuid niisama hästi võib buss
Luualt õpilasi Kaareperre viia,
kus rongipeatus olemas.
“Raudteepeatuse rajamine on
suur ja kallis ettevõtmine ning
rajamisjärgse hoolduse ja valgustamisega
kasvavad kulud
veelgi. Täpsetest summadest ei
tahaks kõnelda, see muutub
seoses hindade muutumisega,
ent väikesed need ei ole,” kommenteeris
Annemari Oherd.
Niipea midagi
juurde ei tule
Maavanema hinnangul võiks
mõelda ka Kalevi peatuse
taastamisele, mis võimaldaks
tulla rongiga Kassinurme mägedes
toimuvatele üritustele.
“Sellisest peatusest on huvitatud
ka näiteks Mütofesti korraldajad,”
lisas ta.
Annemari Oherd märkis, et
mõeldes koostöö tugevdamisele
Jõgevamaaga, ootab Edelaraudtee
eeskätt konstruktiivset
suhtumist ja võimalust arvestada
raudtee eripäraga, mis
seisneb pikas planeerimises.
“Mõistagi ootab Edelaraudtee
jõgevamaalastelt, et nad reisirongi
rohkesti kasutaksid. Selleks,
et reisimine oleks kiire ja
mugav, pingutame omalt poolt
edaspidigi,” ütles müügijuht.
Reisirongiliikluse võimaliku
tihendamise ja moodsamate
rongide kasutuselevõtmise kohta
ütles Annemari Oherd, et kärbete
aeg ei ole veel sundinud
vähendama avaliku liiniveo
mahtu. “Tõsiasi, mida tänase
päeva kontekstis hindame kui
väga positiivset, on, et reisirongil
on oma kindel koht ühistranspordis.
Ootus, et niipea
midagi juurde tuleb, on samas
ülemäärane sinisilmsus,” lisas
ta.
Oherdi sõnul alustab sügistalvine
Tartu-Jõgeva-Tartu
rong eelolevast sügisest juba
septembrikuus, ent jääb sõitma
üksnes argipäeviti. Nädalavahetustel
suundub sama rong
teenindama reisijaid Tartu-
Põlva-Orava liinile, kus senised
üksnes suvised reisid muutuvad
nädalavahetustel aastaringseiks.”


TOIMETUSE ARTIKKEL

Rongisõidu head ja vead
Aegade hämarusest saati on Jõgeva ja Tartu vahet sõitvad
inimesed soovinud ka hommikul kella kaheksaks rongiga Tartusse
tööle jõuda. Praegu on see ainult ilus unistus. Enne kella
10 kahjuks Jõgevalt rongiga Tartusse ei saa. Tuleb sõita auto
või bussiga. Ja igaüks, kes korra bussiga Jõgevalt Tartusse
sõitnud, teab, et selle sõidu eest küsitakse poole kõrgemat hinda
kui rongisõidu eest, isegi rohkem.
Rongifirma graafikutesse ei klapi mitte kuidagi varahommikuti
umbes kahesaja inimese Jõgevalt Tartusse tööle sõidutamine.
Küllap liigub Tallinna ja Tapa ümber rohkem inimesi
kui Tartu ja Jõgeva vahel ja rongide sõiduplaan on tehtud nende
jaoks. Nii lihtne asi ongi.
Päeval seevastu saab Jõgevalt Tartusse nii kella nelja, viie
kui poole seitsme ajal. Kusjuures esimene rong on ikka nutuselt
tühi küll.
Juhul kui rongifirma saaks reisijate jaoks uued kiired ja mugavad
rongid, ehk siis õnnestub ka Jõgevalt hommikuti kaheksaks
Tartusse tööle ja kooli jõuda. Lootus sureb alati viimasena.
16. märts 2010

Lootus püsib tänagi ja kahtlemata ka homme! Siiski, tööpäevade alguse- ja lõpuajad on täna väga erinevad ja rongist, mis jõuaks kl 8, aga mitte igal tunnil hommikul, on vähe abi. Seda enam, et  vaksalist on vaja ka edasi sõita!
Aga muidu on Jõgevamaa puhul ka naljakas lugeda koostööst. ootan siiani vastuseid kümnetele ja kümnetele küsimustele alates sellest, miks paljud asjad tegemata kuni selleni, miks rongilt ei saa bussidega Jõgevamaa imelistesse kohtadesse! Null!
Maavanemad on küll ajalukku kadunud, aga ega KOV-ide ametnikud rohkem tegele! Ükskõiksus on karjuv!
Lõpuks võeti kätte ja loodi ÜTK-d, aga see oli KOV-idele meele järgi, sest sai asjad enda kaelast ära lükata. Lõpuks ei tee ega vastuta mitte keegi milleski.

**************************

 

Uuritud sai ka tavarongidele lisapeatuse tegemise kohta Ohekatkule, et näha ametnike vaatied asjale.

Tere!

Rongiliikluses Ohekatku peatus ei ole pleneeritud ja ei ole ka kavandatud Kehtna valla arengukavas. Sellist ettepanekut ei ole varasemalt keegi teinud ja kohalike elanike huvi sellise teemaga puudub. Olen sellset rääkinud Edelaraudtee spetsialistidega ja ka nemad ei näe sellele vajadust ega ka võimalikust. Nende sõnum oli, et  Ohekatku ja selle lähiümbruse elanike arv on liiga väike ja  siit ka ebaotstarbekus. Eelõige tuleb lahendada rongide peatumine Keavas. See tagab nii Kehtna kui Keava ja lähiküla elanike parema liiklemise Tallinna ja Tallinnast tagasi.

 

Lugupidamisega

Kalle Toomet

vallavanem

Teisal aga oldi kindlad, et kohalikel huvi puudub. Muide, Ohekatku oli pakkumine mõelda ja kaaluda asju, sest tegu tõesti hajaasustuspiirkonnaga. Ja tõepoolest, ka Keava peatusega on pikka aega muresid olnud, mis siis veel Ohekatkust rääkida.

***********************************

 

 

 

*************************

Vahel juhtus ka muud, kui vedurijuht pidi ise hakkama mõtlema, kuidas peaks rongiliiklust korraldama:

(Hilinemine oli Tartust väljudes 50 minutit, aga põhjuseks olnud raadiojaama katkise juhtme parandasin ära. Võib lisada, et tänu pressingule tol korral õnnestus tee peal mööda saada ka elektrirongist, uuesti Tallinnast väljuda enne Moskva rongi ja nii oli hilinemine Tallinna üle 30 minuti, Tartusse juba alla 20 minuti)

***************************

 

Selle sõidu järgselt kiri:

 

Tere!

Pea paar aastat on möödunud ajast kui ekstreemsetes oludes reisimise
tõttu oli põhjust ja soovi kiita Edelaraudtee tehnilist personali.

Tänane rongisõit andis selleks taas põhjust. Nagu teate, hilines
tänane Tartu-Tallinn reis nr 0013 umbes 50 minutit tehnilistel
põhjustel, mis tundusid kõrvalvaataja pilgule ja kõrvale olevat
põhjustatud Eesti Raudtee sidesüsteemidest.

Seda enam tahaksin tunnustada reisi nr 0013 kabiinipersonali -
vedurijuhi ja vedurijuhi abi - professionaalset ja meeldivat
tegutsemist. Ma ei mäleta ühtegi sõitu, kus reisijatele oleks antud
nii operatiivselt informatsiooni, nii viisakalt hilinemise pärast igas
jaamas sisenenud reisijate ees vabandatud ja reisijaid juhendatud
rongis pakutavatest võimalustest ja kehtivatest reeglitest. Olen sama
rongipersonaliga ka varem sõitnud ja see tundub olema neile
iseloomulik suhtlus- ja käitumisviis, aga tänases olukorras, kus
inimestel tuli ligi tund aega väljumist oodata, mõjus see eriti
vajaliku ja asjakohasena.

Et vedurijuhi abi on see, kellel tuleb ka sõidu eel ja ajal ringi
liikuda, siis olin ise tunnistajaks, kuidas ta inimestele kenasti
viibimise põhjuseid selgitas ja kiirustajatel, kel Tallinnas laeva või
bussi peale minek, soovitas püüda jõuda täistunni ekspressbussi peale
(14.30 ei olnud ju veel selge, millal rong liikuma saab).

Palun siis taas tunnustada ja tänada tänast rongipersonali - arvan, et
ei liialda kui ütlen, et mitte ühe tänuliku reisija, vaid tänulike
reisijate poolt.

Ühtlasi jätkaksin hea meelega ka isikliku tänu traditsiooni ning
saadaksin neile väikesed kinkekaardid kui nende nimed ja
töökoordinaadid (kahtlustan, et äkki oli tegemist Tartu meeskonnaga)
firmasaladust endast ei kujuta. :-)

Lugupidamisega

Toomas Schvak
Edelaraudtee pikaaegne klient, TÜ doktorant, projektijuht

**************************************************

Mina olin tollal naiivsem kui täna ja nii arvasingi, et Sillamäe linnaisandad ja -emandad oleks ehk väga rahul, kui inimesed saaks mõne minutiga sipsti rongidele ja tagasi koju. Aga ennäe, alles tänaseks, aastaks 2021, oleme jõudnud olukorda, kus esimesed bussid Vaivara Jaam peatuses rongidega seotud! Aga mis parata, kui SEADUS ütleb, et pole kaasatud! Nõustumisega asi siis piirduski...

Lp Neeme Sihv

Raudteesaeduse kohaselt ei ole Sillamäe Linnavalitsus kaasatud
raudteeehitise projekteerimisse ega ehitusloa väljaandmise otsustamisse, kui
see ehitis asub Vaivara vallas.

Nõustume, et peatusele parem juurdepääs nii autoga kui bussiga on elanikele
mugavam.


Lugupidamisega

Tõnis Kalberg
Sillamäe Linnavalitsus

Aga nii sai lõpuks ka Vaivaras midagigi liikuma ja seda tänu suuresti sealsele ÜTK juhile.

 

*********************

 

Seegi üks eriliselt tüüpilisi näiteid! Tuuakse välja põhjendusi ja väiteid, aga millegipärast vale nurga alt nähtuna. Ning pole Saku vallas tänasekski tarkust juurde tulnud! Piisab kasvõi vaadata bussiliini 113 ja vallaametnike arusaama sellest. 

Vahelduseks aegu Aespa - Tallinn bussiliini saagast:

TÄNA SIIS 10 AASTAT MÖÖDAS, BUSSILIINI EI OLE!

Lp hr Sihv

Tänan Teid kirjades tehtud ettepanekute eest. Esmalt juhiksin Teie tähelepanu asjaolule, et vastavalt ühistranspordiseadusele kuulub maakondadevahelise liiniveo korraldamine Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (Maanteeameti) pädevusse ja kohalikud omavalitsused on selles protsessis pigem nõuandva rolliga.

Juhul kui olete Saku valla ühistranspordikorraldusega ka varasematest aegadest tuttav siis teate,  et enamus Teie kirjas toodud ettepanekutest on meil juba erineval kujul läbi proovitud.   

Ka varasematel aastatel on Teie pakutud suunal bussiliiklus toiminud, kuid kahjuks on see tänaseks katkenud sõitjate vähesuse tõttu. Aespa-Kiisa-Kasemetsa-Saku-Jälgimäe-Tallinn liinil sõitis varem bussiliin nr 240, mis aga lõpetas töö 30.09.2008 ja seda just tänu olematule piletitulule. Kuna tegemist oli väikebussiliiniga, siis ei olnud määravaks ka bussi- ja rongipeatuse omavaheline kaugus, kuna buss peatus sõitjate soovil ka vahetult raudteejaama kõrval. Siinkohal lisan veel, et Nirgioru bussipeatuse rajamisel on ennekõike lähtutud Kasemetsa-Metsanurme piirkonna elanike mugavusest, mitte rongilt bussile ümberistujate omast. Seega pole siin tegemist vähese läbimõtlemisega, vaid kohaliku kogukonna vajadustest lähtuva otsusega.

Ka Kiisa-Hageri suunal on toimunud bussiliiklus liiniga 231, kuid ka see bussiliin on majanduslikel kaalutlustel tänaseks tegevuse lõpetanud.

Mis puudutab ettevedu Kiisa raudteejaama baasil, siis ka see katsetus lõppes reisijate vähesuse tõttu ja selle põhjus oli omakorda rongide ebasobiv sõiduplaan. Tegime sellel teemal ka AS-ile Edelaraudtee mitmeid muudatusettepanekuid, kuid paraku tulutult. Oma kirjas väidate „Tagadi-Aespa juurdevedu kõrbes just läbimõtlematuse tagajärjel.“ Ehk selgitaksite lähemalt, milles läbimõtlematus Teie arvates seisnes.

Kokkuvõttes võib öelda, et ühistranspordi planeerimine ja uute liinide käivitamine eeldab kahe olulise komponendi, so sõitjate ja raha olemasolu. Meie senised katsetused on näidanud, et sõitjaid on selgelt vähe ja täiendav dotatsioon on ebamõistlikult suur. Samuti ei ole kohalikult omavalitsusel niipalju võimu, et sujuvaks koostoimimiseks eri transpordiliikide sõiduplaane muuta.

 

Lugupidamisega

Virko Kolks

transpordi- ja logistikainsener

Saku Vallavalitsus

Neeme Sihv <neemesihv@hot.ee>

R, 26. märts 2010 13:15

saajale Virko

Tere!

 

Ütlen ausalt, et meeldivalt head küsimused. Püüan täpselt vastata.

Esiteks ongi variante varem erineval kujul läbi proovitud, paraku mitte komplekselt lähenetud.

Teiseks oli sama lugu ka liiniga 240. Kuna tegemist väikebussiga, kehtis seal üks hind (kasutasin seda ka ise vahel). (MINU MÄRKUS: üks hind olenemata sõidu pikkusest!). Ühtne hind ei sobi bussiliinidel kus inimene tahaks näiteks sõita Kasemetsast poodi Kiisale. Ta jätab sõitmata, sest 50 kr poeskäiguks üks kuni kolm korda nädalas on ilmselgelt palju. Selle arvestusega tuleb poeskäikude hinnaks 200-600 kr kuus!? Kui oleks onud tegemist keskmise suurusega bussiga ja pileti hind sõltuv kilometraazhist, antud juhul näiteks üks ots sellisel vahemaal 10 kr 25 asemel, oleks see inimene sõitnud, sest kuus oleks kulunud maksimaalselt 80-240 kr. Mida tähendab selline vahe pensionärile? Kui tänu sellele loobujaid oli kümme või mitukümmend või kuu lõikes sadu, siis...

Lõpetasin liinitaksodega sõitmise Tallinnasse ka seetõttu, et polnud mingit kindlust, kas saab peale või ei. See ongi just suuremaid põhjuseid, miks tegemist läbimõtlematusega ja viib liini sulgemiseni. Huvitav, Kurtnast Kiisale liikudes nägin veel 2008 tee ääres väga palju sõitjaid, keda peale ei võetud. Järelikult sõitjaid oli, aga paraku ei "ulatunud" nad bussini. Põhjuseks ka see, et kaks liinitakso liini alustasid ühest-samast peatusest ja ka lõpetasid ühes kohas!? Kas see pole ebaratsionaalne? Juba liini käivitumisel pakkusin välja, et liin 240 suunduks Kurtnasse ja Tagadile, vähemalt osa neist, paraku seda ei tehtud. Sama probleem oli ka üks põhjusi, miks suri välja Tagadi juurdevedu, nendestki oleks võinud 4-st 2 sõita Tagadi asemel mööda Kurtna- Vilivere teed, hoolimata sellest, et tegemist teise vallaga, kus aga elanike arv järjest kasvab.

Kolmandaks, ei piisa sellest kas buss peatub raudteejaama juures kui samal ajal ajad täiesti sobimatud. Tutvuge põhjalikult Juuru - Mahtra-Järlepa bussiliinidega, millised juba mitukümmend aastat seotud Tallinna, Viljandi, Pärnu jne rongidega Kohilas ja Raplas. Mitte üks nenedest liinidest ei ole kadunud! Minu variandis just ongi liin seotud rongidega Kiisal (kiirrongid) ja Kasemetsas, rongide sõiduplaani muutmine on aga tunduvalt keerulisem (tänavugi muutmine vaid mõne minuti piires, õnneks) ja see tagab võimaluse busse siduda. Ühe rongi sõiduplaani muutmine 10-15 minuti võrra lööb uppi kogu rongide poole päeva sõiduplaanid ja selle tõttu mõjutab sadade inimeste aastate jooksul väljakujunenud harjumusi

Neljandaks on minu variandi järgi väga palju võimalusi:

1.Hagerist, Sutlemast, Kiriklast Tagametsast võimalus sõita Kiisale, Sakku, Pääskülla Nõmmele, Balti jaama, edasi Kehrasse, Tapale, Tartusse, Valka, Narva jne.

Kuidas keegi praegu sõidab? Autoga? Ühistranspordiga suure ringiga?

2. Sama ka vastusuunas. Käiakse ju tööl, koolis, külas, puhkamas jne. Näiteks tean inimesi kes sõitnud Kiisalt linna, edasi Valka, edasi Lätti kanuumatkale!

3. Pärnust, Viljandist, Türilt, Raplast, Kohilast, Viliverest võimalik sõita mitte ainult Balti jaama ja Sakku (tänavu lisanduvad siiski ka kiirrongidele kauaoodatud Saku peatus), vaid suhteliselt otse ja kiirelt Pääskülla, Nõmmele, Tagametsa.

4. Sama ka vastupidi.

5. Tore kui lisandub Tembu-Vembumaa, Motomuuseumi jne külastajaid Nõmmelt ja Pääsküla piirkonnast. Teatud variantide puhul võib kaaluda isegi paari bussi suunamist (töölkäijatele ebasobivamal ajal) Hageri asemel Kurtnasse ja Tagadile.

Hageri-Kiisa buss ei oma vajalikku potentsiaali, kuna sõitma tulid vaid need, kel vaja Kiisale. Buss peab aga tagama selle, et juba algpeatustest tulijatel on suur sihtpunktide valik, siis kasvab ka reisijate arv.

6. Tagadi-Aespa kõrbes:

1. Algas vaid Tagadilt - oleks võinud kordamööda alustada Tagadilt ja Viliverest.

2. Piletihind! Kiisalt Kurtnani hind oleks võinud olla 5 kr

3. Infopuudus! Isegi Vilivere piirkonnas paljud ei teadnud liini olemasolust.

4. Helistasin ja rääkisin vajadusest nt Tallinna-Kiisa vahelistes rongipeatustes bussiplaani olemasolu infotahvlitel. Ei peetud vajalikuks. Oli vaid Kiisa jaamas 5x5 sm ja ühel aknal klaasi taga. Kus oli sõiduplaan Kurtna-Vilivere tee otsal?

Ei ole võimalik teha kõiki reisijaid rahuldavat sõiduplaani, on aga võimalik teha väga head, enamuse piirkondade elanikele sobivat sõiduplaani, milles arvestatakse peatuste asukohti, Tembu-Vembu töötajate ja külastajate vajadusi, Laagri tööstuspargi ettevõtete tööaegu ja vajadusi, piletihindu, suvitajate vajadusi, pensionäride väheseid võimalusi sõitmiseks.

Saadan Teile huvi pärast ka oma kirja ministeeriumile, kus platvormide renoveerimisel võimalik olukorda tunduvalt reisijate kasuks pöörat. See küll otseselt ei puuduta Saku elanikke, kaudselt siiski. Sõitsin hiljuti bussidega Valga-Antsla-Võru-Piusa liinil. Väga mugavalt oli võimalik palju kohti ümberistumistega kahe päeva jooksul läbi sõita.

Bussiliini edukuse tagamiseks peaks olema väga üksikasjalik info (bussi- ja rongiaegadega, ümberistumis kohtadega, viidetega Tembu-Vembumaale, Soomaale, Paluküla Hiiemäele jne) kõikides teele jäävates peatustes, bussides ja rongides, kohalikes asulate infotahvlitel (k a Viljandi ja Pärnu jaamades) - see tagaks kiire populaarsuse ja eelneva põhjaliku info. Paraku ei otsita netis igapäevaselt - noh, millseid sõiduvõimalusi mulle täna juurde on tekkinud!?

Huvitav, kui paljud Pärnu, Viljandi, Türi inimesed on tulnud selle peale, et võimalik rongidega sõita Tembu-Vembumaale?

Seega ei ole ka vajalik eriti rongide sõiduplaane muuta, kuigi ka siin on teatud võimalusi, isegi teoreetiliselt lisada üks rong hommikul Tallinna ja vajadusel kaks kiirrongi Pärnusse jne. Ja paraku ei ole ka kerge eri omavalitsusi ühe laua taha saada, seda enam, et ühe liini käivitamine tundub nii väheoluline.

Ka eelpoolmainitud Järlepa-Kohila liinil ei tahetud omal ajal kuulda võtta 10 km jupi lisamist. Lisati katseliselt ja toimib. Reisijate arv isegi tunduvalt kasvas, kuna buss ootas rongi. (mõnevõrra kasvas kahjuks ka Tallinn-Juuru-Kaiu liini sulgemise tõttu).

Kas kohaliku kogukonna vajadusi ei parandaks minu poolt pakutud variant nt Kernus, Kiriklas, Tagametsas? Hageris ja Sutlemas ja Aespas? Kasemetsa-Metsanurme? Nirgioru?

Ehk võimalik kokku istuda ja uurida Ka tööstusparkide, Tembu-Vembu, Laagri Maksimarketi omanike ja töötajate soove? Mida arvavad külaseltsid? Kiisa kaupluses töötavad Hageri- Sutlema inimesed?

 

Tervitustega

 

 

 

Äkki tunneks asja vastu huvi need, kes Raplamaal seatud inimeste, keskkonna jm eest seisma? Ohei, Tiit Leier ütles otse välja, et ei kavatsegi väga palju energiat mõtlemisele kulutada! Miks siis vallaametnikudki peaks vaeva nägema, eks ju?

 

**********************

Tere!

Teie kirjas toodud ettepaneku  kohta, Oru rongipeatuse nihutamise
vajadusest,  Toila vallavalitsususel vastuväiteid ei ole.

Edukat päeva

Rein Merirand
Vallavalitsuse liige vallavanema ülesannetes

Vastuväiteid ei ole? Huvi ka ei ole? Peatus sai siiski nihutatud peale seda kui sai ka selles peatuses kohapeal käidud koos eri ametkondade ametnikega.

*************

Tere!
Taevaskoja, Orava ja Palupera platvormide projekteerimistingimused on praegu saadetud ASi EVR Infra poolt kooskõlastamiseks Tehnilise Järelevalve Ametisse (TJA). TJA alles menetleb neid esitatud projekte ja seetõttu ei ole uus asukoht ning parameetrid veel lõplikult paigas. Kui TJA koostab oma otsuse järgnevate nädalate jooksul, siis saan anda ka konkreetsemaid vastuseid.

Taevaskoja platvorm 30 meetri pikkuseks kindlasti ei jää. Sobivaim uus platvormi pikkus on jällegi TJA otsustada.

Keeni platvormi asukoht vaadatakse üle siis, kui EVR Infra saadab selle projekteerimistingimused TJAle kooskõlastamiseks.

Parimat,
Kristi Kuldma

Keeni oli üks kohtadest, kus just Eesti Raudtee pujäänluse tõttu tehti peatus valesse kohta. Olnuks seal samasugune nagu sai Kärknasse!? Ja kes võtab vastutuse, et minim 30 aastaks on asi vussi keeratud?

********************************************

Tere Neeme,

Olen suhelnud siin EVR ja majandusministeeriumiga; üldiselt on nii, et projektid on juba aegu tagasi valmis joonistatud ning ega siin suuri muudatusi esile kutsuda eriti ei õnnestu; räägime veel, ehk miskis osas saab jala ukse vahele. Igal juhul tänud Sulle, et võtad vaevaks kaasa mõelda,

Trv,

Tere!

EVR tegeleb aktiivselt projektide kooskõlastamisega. Kas meie poolt ei oleks võimalik rõhuda ühispeatuste vajadusele? Või on ehk mingeid edusamme juba?

Eelkõige praegu KILTSI, TABIVERE, PEDJA, VASTSE-KUUSTE, VERIORA, ORAVA. Ka ÜLENURMEL mõnigi kohalik asjamees arvas, et tõenäoliselt mõttekam nihutada peatust üle km Põlva poole (Ülenurme bp), kus rohkem elamurajoone ja lähemal lennuväljale.

Valga liinil siis sellised mõjukamad kohad PALUPERA ja KEENI.

Kui praegu ehk veel saaks midagi innovatiivset teha ja olukorda reisijale mugavamaks muuta, siis ehk varsti hilja ja midagi hiljem muuta pole võimalik. See ju ka hea võimalus avalikkusele näidata, et Edela vägagi mõtleb reisijatele!

 Parimate soovidega

.......

Kahjuks sai paremaks muuta asju vaid kohati. Olulisim ehk see, et Kiltsi, Tabivere, Pedja ja Kaarepere peatustesse saigi kõrvalteede äärde tegemise asemel tehtud perroon teedevahelisena. Nii et piltlikult öeldes olen poolenisti rõõmus! Jõhvi jpt peatustes aga parima lahenduseni ei jõutudki! Edelaraudteel oli lihtsam, seal saadi aru, et tegu pole niisama tühja jutuga.

******************************************************

Tere!

 

Seminariga üldiselt rahul.

Aga tekkis üks mõte. Kuigi antud projekt hõlmab vaid osa Eestimaast, ehk oleks teie poolt võimalik organiseerida üks kahepäevane seminar ühispeatuste teemal (koos jalgrattateede jms)? Põhimõtteliselt võiks asi olla selline:

 

Reisi (organiseerija ehk MKM?) alustaks Tallinnast bussiga, esimene raudteejaam oleks Raasiku, edasi kuni Valgani, kui jõuab muidugi ühe päevaga. Valga lähedal kuskil õhtul koosistumine, arutelu päeva üle. Teisel päeval võiks tegelikult sõita läbi Valga-Koidula ja Koidula-Tartu liinid. Tegelikult oleks parim variant muidugi erirongiga, aga Piusalt ei pääse Oravale. Ehk siis rongiga Tallinnast Valka ja bussiga Koidula kaudu Tartu. Seal sama erirongiga tagasi Tallinna ja jääks veelgi aruteludeks aega. Hea oleks ka see, et näeks liine nii rongilt kui bussilt. Pealegi oleks rongis võimalik ka sõidu ajal koheselt nähtu läbi "sõeluda"

 

Osalema peaksid peale Teie MKM, TJA, Maanteeamet, Eesti Raudtee, Edelaraudtee, Elektriraudtee, ÜTK-d, ühistranspordihuvilised, paar vedurijuhti ja bussijuht jne. Kokkuleppel ootaksid keegi KOV-st kohapeal, hea oleks ka (küla)seltsidest. Teoreetiliselt võiks selline seminar olla ka kolmepäevane, saaks hästi põhjalikult läbi arutada ja vaielda.

 

Kuna aina rohkem selgub, et puudujääke eelkõige asutustevahelises suhtlemises, peaks selline seminar andma uue suuna asjade lahendamisele! Oleks see mõeldav?

 

Toimuma peaks see muidugi võimalikult kiiresti, parem kui enne juuni keskpaika!

 

Tervitades

Tere!

 

Aitäh positiivse tagasiside eest.

Ettepanek järgmine seminar rongiga teha on hea mõte, et näha tegelikku olukorda ning ühendada teoreetiline ja praktiline pool. Kuid enne juuni keskpaika me seda kindlasti teha ei jõua. Selles projektis on meil plaanis veel seminare korraldada ja siis tasub uut seminari vormi kaaluda, aga ma arvan, et pigem ühepäevasena. Sest kahe- ja kolmepäevaste üritustega kipub nii olema, et neid osalejaid, kes kogu seminari ajaks kohale saavad jääda, on vähe.

 

Heade soovidega

Piret Kuldna

SEI Tallinn

Tegelikult võinuks see siis, kui ametnikel olnuks tõsine soov ja tahtmine midagi muuta, olla ülimalt hea koolitus! Aga jah, hea, et sai nad välja aetud vähemalt Tartu-Valga ja Tapa - Narva liinile!

***************************

Tere!

 

Üle Eesti toimub rongiplatvormide viimine eurokõrgusele. Kas Jõhvis on plaanitud platvormi asukoha muutmist? Kuna jaamahoone ei täida juba ammu oma funktsiooni ja asub kaugel bussijaamast, peaks kaaluma rongipeatuse uue asupaigana kohta viadukti kõrval otse bussijaama vastas. Koht peaks olema väga sobiv platvormi ehituseks ja ruumi loodetavasti oleks ka autode parkimiseks, nt süsteemi "pargi ja sõida" jaoks. Tunduvalt mugavam oleks ka reisijatel, sealhulgas ümberistumiseks bussidele ja vastupidi. Kuna peatuvad ka rahvusvahelised rongid, võiks platvormi pikkus olla u 400 m ja ruumi peaks jaguma. Olen vastava ettepaneku teinud ka MKM-le ja Eesti Raudteele.

 

Tervitades

Hr Neeme Sihv
Oleme Teie kirjad kätte saanud ja suunanud need abivallavanem Priit-Aulis Keslerile. Vastame lähematel päevadel.
Lugupidamisega

Rita Lepik
sekretär-asjaajaja
Jõhvi Vallavalitsus

Jõhviga oli jagelemist kõvasti. Aga tulutult. Eesti Raudtee ametnikud vastasid vaid läbi MKM-i ja siis ajasid igasugust kägu. Nagu oleks bussijaama vastas raudtee "kõver" ehk et sinna ei saavat ehitada jms jama! Puhas vale ja bluff! Tänaseks on olukord selline, et (õnneks!) tänu ÜTK tehtud suurele tööle sõidavad osad bussid (Voka, Toila jt) peatuseni Jõhvi Vaksal ehk jaamahoone taha. Küll aga pole mingeid ootetingimusi, bussijaamas olnuks need olemas.

****************************************************

Tere!

 

Palun võimalusel kaaluda Keeni rongipeatuse asukoha muutmist kuni ehitus pole veel alanud. Uueks asukohaks võiks olla ülesõit Keeni - Õru maanteel. Selline asukoht võimaldaks mugavamat, kiiremat ja ohutumat pääsu rongilt ja rongile,  ülesõidul olemas ka Raudtee bp. Lihtsam ehitada ka ootepaviljoni ühiselt bussi ja rongiootajatele. Lüheneks ka bussidele ümberistumise aeg. Vajadusel võimalik ehk ka väikse parkla ehitus, kasutamaks süsteemi "pargi ja sõida".

Ettepanek saadetud ka MKM-le, EVR Infrale ja Edelaraudteele.

 

Parimate soovidega

 

Neeme Sihv

Tere!

 Juhul, kui see oleks enamuse rongitarvitajate soov vallas, pole vallal ka  selle vastu midagi. Oma loogikat selles asjas ju on. Ma kardan lihtsalt, et praegustes oludes Riigil puuduvad selleks vahendid, sest rongi peatuskoha nihutamine ning platvormide ehitus on suht kallid asjad.

 Kenat!

 KTamberg

Tundus tollal, et EVR-i ametnikud luuletavad kõvasti ka omavalitsuste inimestele. Kallidus polnud sugugi teemaks, pigem õnnestunuks kohati hoopis kokku hoida. Nagu ka Püssis, kus likvideeriti mittevajalik kõrvaltee. Niisamuti olnuks üldjuhul ka jaamast keerulisemate kommunikatsioonide juurest perroonide kaugemale viimine soodsam ning ka ohutum.
Ja muidugi olnuks see Keenis enamuse rongisõitjate soov. See aga polnud EVR-i jaoks oluline nagu seegi, et kõrvalteele sõitmine on aja- ja kütusekulu 30 aastaks....

*********************************

Tere!

 

Lähiajal renoveeritakse rongide peatusi. Praeguses Kohtla peatuses väga vähe sõitjaid, peapõhjuseks tõenäoliselt ebamugav asukoht ja ligipääs sõitjatele. Kas võiksite kaaluda võimalust taotleda rongide peatumist (ja platvormide ehitamist) uues asukohas? Kindlasti oleksid kohalikud väga tänulikud ja sõitjate arv kasvaks kui üks peatus oleks Kohtla-Nõmmel, ülesõidu juures, millelt tee suundub Kohtla-Nõmme bp juurde.

 Teine peatus võiks olla Sompa - Kohtla-Järve mnt ülesõidul, juurdeveobussi käivitamisel Kohtla-Järvelt oleks kindlasti palju sõitjaid. Või on juba tehtud uuringuid sel teemal?

Küsimus ka selles, et kui peaks ehitatama uus platvorm Kohtla jaama, siis pea olematute reisijate tõttu oleks see investeering suhteliselt kahtlase väärtusega. Samuti ainult ühe peatuse ehitamisel emba-kumba asukohta kannataksid teise piirkonna elanikud. Uuringute teostamisel palun arvestada, et standardi järgi võib 30 m pikkust platvormi ehitada juhul kui korraga peale- ja mahatulevate reisijate arv ei ületa 12. Suurema arvu puhul vajalik 150 m platvormi ehitus vastavalt rongide pikkusele.

Loodan, et probleemid leiavad kiire ja positiivse lahenduse. 

 

Edu soovides 

 

Neeme Sihv 

Tere!

 

Tänan, et Te pöörate raudteetranspordi peatustele suurt tähelepanu! Kuid kahjuks ei saa neid probleeme lahendada kiiresti ja positiivselt, kuna peatuste platvormide paigaldamine-ehitamine ei kuulu maavalituse pädevusse. Teie ettepaneku saadame edasi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, AS Eesti Raudtee´le ja Kohtla-Nõmme Vallavalitsusele. Loodame, et neid ettepanekuid tulevikus võimaluste korral ka arvestatakse.

 

Lugupidamisega

 

Valentina Lunina

Ida-Viru Maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna peaspetsialist

Tüüpiline! Pole meie asi, ütles peaspetsialist! Kuidas küll saadi peaspetsialistiks? 

Aga õnneks siinkohal ehitati peatus Kohtla-Nõmmele. Kuid tänaseks, ehk ca 10 aastaga, ei ole jõutud sinna bussipeatuse ehitamiseni ja busside ühendamiseni. 10 aastaga!!! Ei saa sealt bussidega ei Kohtla-Järvele ega Kaevandusmuuseumi ja mujale! 

 

MIKS? POLE ÕRNA AIMUGI!

 

(Aastal 2024 on siis mõned bussid seal lõpuks ometi seotud)

***************************

Tere!

 

Tean, et <teie olete ka tihti esinenud raudtee- ja ühistransporditeemadel. Lugesin taas üht Teie artiklit raudteejaamadest ja et manuses olevad kirjad osaliselt puudutavad ka Harjumaad, saadan nad Teilegi. Varem olen need saatnud ka Harju ÜTK-le ja mujale, hetkel väga arengut ei toimu (Kernu)-Sutlema-Kiisa-Kasemetsa- Nõmme bussiliini asjus. Eesti Raudtee platvormide suhtes on juba kohati muutusi, kuigi ühispeatuste põhimõtet, tundub, et väga kergelt omaks ei võeta. Kahjuks ei ole ma liigelnud Riisipere ja Paldiski suunal ja seetõttu ei oska öelda kui palju sobiks antud mudel selle suuna peatustes ja jaamades. Siiski võivad kirjad Teile huvi pakkuda.

 

Bussiliini suhtes peaks käivitumise puhul mõtlema Kiisa bussipeatuse ehitusele samuti ülesõidu juurde, sest siis tekiks otsene silmside rongide ja busside vahel, see vähendaks ümberistumistel mahajäämise võimalusi. Samas oleks ümberistumised Kiisal üldjuhul vaid kiirrongidel, kohati ka tavarongide puhul.

Töötan ühistranspordis ja olen palju tegelenud ka sõiduplaanidega, seega omast kogemusest võin julgelt öelda, et selline bussiliin (töö käigus võimalikud väiksed muudatused) oleks vägagi kasutatav ja suures osas tasuv. Ka ei ole sel liinil puudusi mis omased liinitaksodele, seega oht kõrbeda väiksem kui liinitaksode seniste katsetuste puhul juhtunud on.

 

Neeme Sihv

ühistranspordihuviline

Tere,

 

Täname Teid,et  meil on kaasmuretsejaid ühistranspordi korraldamise pärast.

Täna pole meil voli raudteetranspordiga  tegelemiseks,  kuid  see  peaks olema ühistranspordi loomulik osa ning ühilduma ühtsesse süsteemi. Oleme selle küsimusega natuke algust teinud ja lähiajal kohtun elektriraudtee juhtidega.

 

Veel kord tänud, et ühendust võtsite ja teie ettepanekuid saan kasutada näitena kohtumisel raudteejuhtidega.

 

Parimat

 

Ülle Rajasalu

Tänaseks ammu arusaamisele jõudnud, et teatud erakondade poliitikud on eriti aeglased ja kohmakad ÜT valdkonnaga tegelemisel. Vahel kirjutati küll valimiste tuhinas artikleid, aga tegelikkuses ei olnud asjad sugugi nii ilusad!

 

*******************************************************

Tere!

Palun taastada Vorbuse rongipeatus. Kuuldavasti
tegeleb maavalitsus küsitlusega, seetõttu palun
teema kiirkorras käsile võtta, sest küsitluse
tulemused pidid selguma juba märtsi lõpuks.
Kuna Eesti raudtee tegeleb usinasti uute
platvormide ehitusega, siis positiivse otsuse
korral palun üritada võimalust,et platvormi
ehitusega alustataks juba teisel poolaastal kui
võimalik. Et teistes kohtades on platvormid
olemas ja rongid peatuvad, siis võiks Vorbuse
olla Eesti Raudtee plaanides väljaspool
järjekorda, loodan et nad mõistavad. Oleks ju
tore kui juba sügisel oleks kohalikel võimalust
rongi kasutada - algab juba aiatööde pingeline
periood. Tänulikud oleksid  ka matkajad ja kalamehed!
Arvestades, et aegade hämaruses oli Vorbusel väga
palju reisijaid, peaks Vorbuse platvorm olema
pikkusega 150 m, et tagada ka vajadusel
Tallinn-Tartu rongide peatumine, millised vahel
võivad olla pikad. Ühtlasi palun kooskõlastamise
juures jälgida, et pika platvormi puhul oleks
tagatud peale- ja mahapääs platvormi mõlemast
otsast ning leitaks võimalus ootepaviljoni (puidust nt) taastamine.

Tervitustega

Tere, hr Neeme Sihv!

Teatame, et Tähtvere Vallavalitsus on teadlik Teie poolt tõstatatud teemast
taastada Vorbuse rongipeatus, kuid kuna peatuse käivitamiseks tuleks see
eelnevalt viia vastavusse rongipeatusele kehtivate standarditega, siis
töötasime välja küsimustiku, et teada saada elanike tegelikku nõudlust
peatuse järele, sest tehtavad kulutused taastamistöödele peaksid olema
põhjendatud suuremahulise raudteetranspordi kasutatavusega. Ankeedid
jaotasime Vorbuse elanike postkastidesse eelmisel nädalal, täidetud
küsimustikke ootame tagasi 12.märtsiks. Analüüsinud küsimustiku vastused,
saame märtsikuu lõpuks anda Tartu Maavalitsusele omapoolse hinnangu
rongipeatuse taastamise vajalikkuse kohta. Küll aga ei kuulu vallavalitsuse
pädevusse esitada taastamistööde teostajale kui rahastajale kriteeriume
rongipeatuse suuruse ja muude parameetrite kohta.
Juhuks, kui küsimustik ei ole Teieni jõudnud, lisan käesoleva kirja
manusesse vastavasisulise ankeedi, mida ootame täidetult tagasi
meiliaadressile karmen@ilmatsalu.ee. Kui küsimustik jõudis paberkandjal Teie
postkasti, siis palun teist ankeeti mitte täita.

Lugupidamisega

Karmen Vetemäe
Tähtvere valla sotsiaal-kultuuriosakonna
juhataja

 

 

Peatust pole siiani. Kuigi loomulik olnuks, et tekiks Tartu linnalähiliiklus, mis oleks tänaseks äärmiselt vajalik. Kas seda paistab kuskilT? Oh ei, jällegi tegeletakse niisama mullitamise, mitte töötegemisega. Hea, et Kärknassegi peatuse sai, kuigi ka seal pole SIIANI bussipeatust ega seotud bussiliine.

***********************

Piret Kuldna <Piret.Kuldna@seit.ee>

E, 14. juuni 2010 14:42

saajale Neeme

Tere!

 

Tänan info saatmise eest! Need on mõistlikud ettepanekud, mida planeerijad ja otsustajad peaksid kindlasti arvestama. Arutasime neid ettepanekuid Mariga ka ja katsume neid põhimõtteid oma seminaridel niipalju kui võimalik käsitleda.

 

Tervitades

Piret Kuldna

SEI Tallinn

 

---

Saatja: Neeme Sihv [neemesihv@hot.ee]: nimel loodusemees@gmail.com [loodusemees@gmail.com]
Saadetud: 9. juuni 2010. a. 22:31
Adressaat: Mari Jüssi; Piret Kuldna
Teema: Fwd: OOTEPLATVORMID

Tere!

 

Saadan mõned kirjad ka teadmiseks Teile!

 

Tervitades Neeme Sihv

---------- Edastatud kiri ----------
Saatja: Neeme Sihv <neemesihv@hot.ee>
Kuupäev: 9 juuni 2010 22:24
Teema: OOTEPLATVORMID
Saaja: raudtee@evr.ee

Tere!

 

Eelmisele kirjale ei ole vastust saanud ja kuna mõnedki seisukohad on muutunud uuringute ja suhtlemise käigus sõitjatega ning kohalike omavalitsustega, saadan kirja uuesti.

Kirjavahetusest asutuste ja omavalitsustega on selgunud, et platvormide ehitus mitmekümnes jaamas väljaspoole jaamateid ülesõitude piirkonda on reaalne, otstarbekas ja ei ole selgunud ühtki tõsist takistust. Lisaks vastavad need kohad Ooteplatvormide Standardi punktile 5.1.1. ning 5.1.2., ühistranspordi arengukavadele, erinevate ühistranspordiliikide integreerimise põhimõtetele, süsteemile "pargi ja sõida" jne.

Väikest rolli võivad mängida uute rongide vagunite ülesehitus, sõltuvalt pagasi, jalgrataste ja lapsevankrite hoiukohtadest.

Võrreldes eelmise kirjaga on muutunud mitmed seisukohad ja ka kohati platvormide pikkused. Vabandan muudatuste pärast!

 

Kui palju maksab arvestuslikult kõrvaltee nihutamine teedevahelise platvormi rajamisel? 30 m platvormi puhul? 100 m platvormi puhul?

Kas ja kui palju võib erineda hind platvormi ehitamisel väljaspoole jaamateid asukohaga peatee ääres ja teedevahelise platvormi ehitusel jaamas koos kõrvaltee nihutamisega?

 

Kas kooskõlastamisel omavalitsustega pakuti variante platvormide ehituseks väljaspoole jaamateid?

 

Kas uute platvormide ehitusel ehitatakse koheselt ka parklad "pargi ja sõida" süsteemi rakendumiseks?

 

Mille järgi arvutatakse parklate suurus? Kas koostöös KOV-dega on läbi mõeldud ka teiste ühistranspordiliikide peatuste asupaigad või võimalused nende ehitamiseks platvormide vahetusse lähedusse?

 

Katusealused ehitatud platvormidel on stiilsed ja kenad, kuid kasutegur meie kliimas väike. Kas teedevaheliste platvormide puhul on arvestatud ka võimalustega tulevikus vajadusel ootepaviljonide ehitusega( näit KOV-de poolt)? On nende jaoks võimalik leida pinda võimalikult lähedal platvormile vajadusel kõikides jaamades?

 

Miks on asukohtade valikul väga ebareaalselt hinnatud Standardi p 5.1.1. tähendust? "Võimalikult lähedal" eeldab kiiret võimalust ümberistumiseks, mitte aga ei peaks tähendama peatuste vahede ligemale kilomeetriseks venimist!

 

Kui mitu korda möödunud talveperioodil tehniliste rikete tõttu võeti reisironge platvormita teele?

 

Lugupidamisega

*

 

Tere!

 

Tänan info saatmise eest! Need on mõistlikud ettepanekud, mida planeerijad ja otsustajad peaksid kindlasti arvestama. Arutasime neid ettepanekuid Mariga ka ja katsume neid põhimõtteid oma seminaridel niipalju kui võimalik käsitleda.

 

Tervitades

 ...

 

Eesti Raudteelt aga ei saanudki mitte kunagi enam sisulisi vastuseid! LIHTSALT KEELDUTI, vastused sain teada MKM-i kaudu. Enamasti häma ja plära!

**************************************

Lugupeetud Anne Tüllinen, Aili Einala ja Andres Tamm

Pöördusite Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poole seoses Kõnnu rongipeatuse sulgemisega alates maikuu lõpust.

 

Kinnitame, et AK uudistes väljaöeldud arv (poolsada reisijat aastas) on vale ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ei ole selliseid andmeid esitanud. Kõnnu peatuse tegelik kasutatavus oli meile teadaolevalt järgmine: 2008. aastal kokku 273 pealeminekut ja 255 mahaminekut (sh 200 päeval ei kasutatud peatust üldse, 98 päeval kasutati peatust ühel korral ja 67 päeval kasutati peatust vähemalt kahel korral), 2009. aastal kokku 256 pealeminekut ja 268 mahaminekut (sh 196 päeval ei kasutatud peatust üldse, 117 päeval kasutati peatust ühel korral ja 52 päeval kasutati peatust vähemalt kahel korral) ning 2010. aasta jaanuarist kuni maikuu lõpuni oli kokku 124 pealeminekut ja 131 mahaminekut.

 

Kõnnu peatusest saadud piletitulu aastate lõikes on Edelaraudtee AS andmetel olnud järgmine: 2007. aastal 13 690 krooni, 2008. aastal 15 065 krooni, 2009. aastal 14 051 krooni. Kõnnu reisiplatvormi ülalpidamiskulud (valgustus, hooldus jne) aastas on keskeltläbi 30 000 krooni, millele lisandub täiendav kütusekulu rongi peatumisel, lisaks kaudsed nn väliskulud (seonduvad keskkonna-, aja- jms kuluga).

Tehnilise Järelevalve Ameti hinnangul maksab odavaim reisiplatvormi lahendus 300 000 krooni, millele lisanduvad veel platvormi juurdepääsuks vajaliku kergliiklustee rajamise ja edaspidi iga-aastased perrooni hoolduskulud.

Uue reisiplatvormi rajamine ei lahendaks praegust olukorda piirkonnas, kus Kõnnu ja Lokuta külade vahelisel teelõigul (näiteks Kenni külas) ei ole senini tagatud ühtegi liikumisvõimalust ühistranspordiga ning  Eidapere (ja ka Kõnnu) rongipeatus jääb enamike Kõnnu-Lokuta tee ääres asuvate majapidamiste jaoks liiga kaugele. Leiame ka, et uue rongiplatvormi ehitamine ei vähendaks nimetatud probleemi ja ühistransport jääks ikka suuremale osale Kõnnu-Lokuta piirkonnas asuvatele majapidamistele kättesaamatuks. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on andnud Maanteeametile ülesande leida koostöös Pärnu maavalitsusega selline variant, mis tagaks bussiühenduse senisest suuremale osale Kõnnu-Lokuta piirkonna majapidamistele.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Marika Priske

kantsler

*************************

 

Juba tollal rõhusin erinevais paigus busside ja rongide ühildamisele, mis oli ju riigi poolt tegelikult eesmärkideks seatud. Suuresti aga polnud sellest ikka kasu!

Tere!

Väga meeldiv oli lugeda Tipu looduskoolist! Olen mitmel korral Sattunud
matkal Tipust läbi sõitma ja korra olnud ka Looduseuurijate Seltsi
suvepäevadel päris ammu. Ja kindlasti tulen taas.

Kuidas on praegusel ajal Tipul ühistranspordiga? Kas Kõpu poolt ikka liigub
mõni buss? Kirjutasin just paar päeva tagasi Pärnu Mv-le kirja
ühistranspordist, seda seoses Tori uue rongipeatuse ja ka Pulli (Sindi)
rongipeatuse ehitamisega. Tegin ettepanekuid parkla ja ühistranspordiga
(bussidega) seoses, vaatasin ka suunda Tori-Jõesuu ja Tõramaa. Ei kujuta
küll täpselt ette, palju oleks sõitjaid, aga kas Teie arvates võiks näiteks
laup olla mõtet bussil, no ütleme Pärnu- Tori rdtj (Tallinnast tulev rong
09.17)-Jõesuu-Tipu-Kõpu-Viljandi ja tagasi. Pühap sama, aga õhtupoole,
tagasi Tori rdtj rongile 17.34.

See võimaldaks sõita nii Teie üritustele kui Tõramaale jne, kohalikele
võimalus poodi, apteeki jne. Väga kulukas see ei oleks, sest kindlasti saab
ta asendada mõnda praegust Pärnu-Tori ja Viljandi Kõpu liini, seega, "uus"
osa oleks vaid läbi Soomaa sõitmine. Ja annaks võimaluse Tallinna ja Pärnu
poolt (ka Viljandi) sõita Soomaale puhkama ja üritustele (nagu hiljutine
looduspäev Tõramaal)! Kas võib olla sõitjaid? Kas ühistranspordi teemal on
mingeid plaane-ettepanekuid viimasel ajal olnud?

Veel sooviks teada, kas ka Tipul on mingit ööbimisvõimalust? RMK lõkkekohta
vms?  Eraettevõtjaid?Oleks tore kui oleks mõned, see aitaks kindlasti
külastatavusele kaasa, kämpingumajakesed jms.

Saadan sama kirja ka Külastuskeskusele ja oleksin väga tänulik tagasiside
eest!

Parimate soovidega

************

Tere Neeme.

Tore et keegi on veel teema üles võtnud !
Sinu kirjast allpool on kirjavahetus 2008 aasta lõpust, millal viimati Soomaale Pärnu ja Viljandimaa bussiliinide pikendamisest juttu oli. Taotlesime siis olemasolevate liinide pikendamist Tõramaani selliselt, et siin oleks võimalik vähemalt ümber istuda. Pärnu, kui Viljandi maavalitsus võtsid teema menetlusse. Kahjuks järgnes sama aasta talvel looduskaitsehalduse reform ja teemat pole ametlikult enam minuteada käsitletud. Samuti ei leidnud liinide pikendamine tagasisidet kohalikelt elanikelt ( vt. kirjavahetust allpool ). Juhul, kui oled omaltpoolt planeerimas uut "rünnakut" siis olen nõus Sinuga ühte paati astuma ja aitama nõu ja jõuga.

Kui Sa küsid, millal ja kuidas oleks seda kõike mõistlik korraldada, siis minu nägemus on, et vähemalt Pärnu suunalt peaks buss käima iga päev. Viljadi suunalt tuleb külastajaid RP keskusesse aastasest kogumahust ca. 1 / 3 ( keskus koku: 2008 - 10900 külastust; 2009- 6777 külastust; RP üldine külastatavus RMK ametliku loenduse järgi 2009 : 52000 külastust ) . Kui vaadata millised on üldised suundumused, siis see näitab suuremat huvi Pärnu suunalt. Lisaks suuremale elanikearvule ja ühendustele Riia-Tallinn suunalt ka seetõttu, et samal suunal paikneb ka enamus juurdepääse olulisematele külastusrajatistele ja teenusepakkujatele Soomaal.

Juhul, kui tekib täiendvaid küsimusi, siis anna teada. Olen alates 21.06 küll puhkusel, kuid telefonis kättesaadav ja, kui tekib ideid, kuidas asjaga edasi minna, siis valmis teemat arutama.

Seniks kõike hääd,

Rait 

Bussiliiklusest Soomaa rahvuspargi piires


Täname vajaliku nõupidamise läbiviimise eest Soomaa Rahvuspargi
külastuskeskuses 29. oktoobril 2008,  kus oli arutusel piirkonna
arenguks vajalik ühistranspordi ümberkorraldus.

Viljandi Maavalitsus on nõupidamisel tõstatatud probleemi lahendamise
võtnud menetlusse.
Menetluse edasiarendamiseks palume Teid teha omapoolsed ettepanekud
ühistranspordi korralduse muutmiseks.

Selleks on :
-       vajalik teada perioodid, millal on vaja liiklust tihendada
-       millistel kellaaegadel peaksid bussid liikuma ( mis on vastuvõetavad
kellaajad kohalikule            elanikkonnale, ettevõtjatele,
loodusharidusprogrammidest huvitatud kontingendile, mis
               väliskülalistele)
-       milline on prognoositav kasutajate hulk
-       milline on LKK  Pärnu - Viljandi regiooni külastuskeskuse seisukoht
probleemi                       lahendamiseks.

Loomulikult peaksid Teie ettepanekud kajastama Teie seisukohti.

Samas küsimuses suhtleme ka Pärnu Maavalitsuse ja Kõpu Vallavalitsusega.

Olles kokku koondanud soovid, saame sellelt pinnalt edasi minna.


Lugupidamisega


Kalle Küttis
Maavanem

*************************************************************

 

 

 

Kolmapäev, 23. detsember 2020

Kirjavahetust uute perroonide saagast ja muust! 2.

 

 

 

Vaatame siis edasi. 

Kommenteerin asju teadlikult üsna emotsionaalselt. Sest ei pea kuidagi loomulikuks suhtumist, kus asju ei taheta teha, aega kulub AASTAID ja see mõjutab seda rohkem kõike - inimeste elusid, riigi rahakotti, keskkonnahoidu jpm. Keegi ei tohikski suhtuda sellesse ükskõikselt. Ning neid asju lugedes saab selgemaks, et asjadel pole ühte ja ainust põhjust. On teadmatust, asjatundmatust, ükskõiksust, laiskust, soovimatust käia oma ülemustele vt pinda sooviga midagi teha, poliitilist ärapanemist jpm. Kõik need aga ei õigusta tegematajätmisi.

 

Tere!

Olete saatnud elektrooniliselt 16. juuni 2010 kirja seoses Eesti raudtee platvormide ja

ühispeatuste kohta. Informatsioon sai antud ka Põlva valla külavanematele, kelle küla

antud probleem puudutab.

 

Põlva Vallavalitsuse seisukoht on järgmine, et platvormid peaksid tagama inimeste ohutuse

ja ka mugavuse. Platvormide pikkus/ suurus võiks sõltuda kasutajate hulgast. N. Taevaskoja,

Kiidjärve, Valgemetsa, Ilumetsa, kus aastaringselt külastab palju turiste on vaja tagada ka mugav

ja turvaline platvormide kasutus. Seega oleks mõistlik platvormi pikkus 100 meetrit.

Platvormide rajamisel/ehitamisel tuleks arvestada kõikide sihtgruppidega ( lapsed, jalgratturid, invaliidid jne)

 

 

Lugupidamisega

 

Priit Soosaar

Põlva Vallavalitsuse majandusnõunik

 

 

Tere!

 

Aitäh vastuse eest! Lisan täpsustava informatsiooni.

Platvormide pikkus pole veel minu teada antud peatustes otsustatud. Uute rongide puhul on vaguni umbkaudne pikkus 20 m, seega arvestades, et Tartu - Orava liinile (minu arvamus) üle 3 vag ronge ei tule, saaks teoreetiliselt piirduda ka 60 - 80 m platvormidega. Praeguse seisuga tehakse L-Eestis üldjuhul kas 30 või 100 m pikkuseid platvorme. 30m on selgelt vähe (kuna saab avada vaid ühe vaguni uksed), mis Teie poolt mainitud peatustes ei ole mõeldav just matkajate tõttu. Minu arvates on minim pikkus vajalik 45 m, parem oleks muidugi 60 m. Kui ministeeriumis või mujal otsustatakse täpsemalt pikkust, oleks muidugi tore kui 100 m ei tuleks, sest see võimaldab tugevalt kokku hoida, selle arvelt võiks sellistes matkajate peatuses pigem ehitada välja korraliku parkla, ootepaviljoni jne. Praegune katusealuse tüüplahendus ei kaitse ilmastikutingimuste eest, plastpaviljon aga ei sobiks. Pigem tasuks seista hea korraliku palkpaviljoni ja katusealuse (koos laudade-toolidega matkajatele) ehitamise eest, millised sobiksid sellisesse matkapiirkonda ülihästi. Parkla aga kindlasti vajalik ka invaliididele, mitte ainult "pargi ja sõida" süsteemiks.

Üldjuhul pikkus sõltubki kasutajate hulgast.

Võite ka antud kirja külavanematele edastada, vajadusel nõus konsulteerima.

 

Kui aeg projektide kooskõlastamiseni jõuab, palun võimalusel seista kogu kompleksi väljaehitamise eest.

 

Ilusa suve jätku soovides

 

Nojah. Bussi- ja rongipeatuste ühildamine pidanuks kõikjal tähendama ühispeatuste teket, ehk siis peatuste, kus ühine taristu tuleks just koostoime tõttu odavam. Neid on ka tekkinud, näiteks P&S parklate ehitamise jm tõttu. Üldiselt on aga enamus vajalikke asju kõik tegemata. Nii ka Põlvamaal, kus samuti nagu paljudes muudes kohtades maavalitsejad omal ajal ükskõiksusest pakatasid. Ja nagu mujalgi, võib juhtuda, et mõnigi neist tegelastest jällegi edendab Eesti elu ka täna. Sõnades. Nagu ka Igor Taro, kes kükitab Eesti 200 uues erakonnas. Erakonnas, mis pidavat olema suure toetusega!? Millest see toetus, kui tegu on inimestega, kes reaalsest elust suurt matsu ei jaga, küll aga suuri plaane ette manavad? Vasjuki tegelased? On ju Taro teada-tuntud rongidevastane ja ei saanud ta hakkama ka bussiliikluse edendamisega.
Kogu selle pikaaegse planeerimisprotsessi ajal sai väga erinevas sõnastuses korduvalt postitusi tehtud ja neid ka asjaosalistele edastatud. Korduvalt ja eri sõnadega ikka seepärast, et ehk mingigi lootuskiir tekib ja midagi jõuab ajukäärude vahele! Suht lootusetu tegevus. Kas nüüd kohtadel võetud need asjad käsile? Või millega õigustatakse logelemist ja tegematajätmisi, mille tõttu ei saa asjad toimida tänagi nii nagu peaks? Ei põhjendatagi, sest mingit vastutust ju pole.

 

 

 

*******************************

 

Lugupeetud Neeme Sihv,

 

Anname Teile oma seisukohad Teie 17.06.2010 saadetud kirjale.

 

Kahjuks ei oma Maanteeamet pädevust hindamaks eri tüüpi raudteeplatvormide sobivust ning tehnilise lahenduse mõju raudteeohutusele. Toetame seisukohta, et kohtades, kus raudteeplatvormide ja samas piirkonnas asuvate bussipeatuste asukoha muutmine võimaldab sõitjatel ohutumalt ning mugavamalt ühelt transpordiliigilt teisele istuda ning selleks ka sõitjatepoolne nõudlus eksisteerib, tuleks võimalusel raudteeplatvormide või bussipeatuste asukohtasid muuta. Samas tuleb nii platvormide kui ka bussipeatuste asukohtade muutmise kavandamisel võtta arvesse, et muudatuse tulemusena ei halveneks elanike ligipääs mõlemale peatusele. Arvestades, et paljud raudteepeatused asuvad asulatest väljaspool võib teatud piirkondades bussipeatuste platvormidega ühitamine tuua kaasa jalgsikäigu distantsi pikenemise mõlemasse peatusesse.

 

Käesoleval ajal on raudteetranspordiga ühitatud bussiliikluse kavandamine maakondliku bussiliinivõrgu kujundamise osa. Maanteeamet on nimetatud protsessi tõhustamiseks sõlminud kokkulepped reisijateveoga tegelevate ettevõtetega Edelaraudtee AS ja Elektriraudtee AS, kes edastavad Maanteeametile igal aastal rongide järgmise teenindusperioodi sõiduplaanide kavandid. Kavandite põhjal on asjaomastel maavalitsustel võimalik esitada enda täiendusettepanekuid ning samuti kujundada maakonnaliinide sõiduplaane tagamaks ümberistumised rongidelt bussidele ja vastupidi.

 

Eelpool kirjeldatud seisukohad edastasime ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Teede- ja raudteeorakonnale.

 

Esitasite ettepanekuid Pulli peatuse kohta. Pulli peatusele kõige lähem peatus on Vaino peatus, mis asub 400 m kaugusel rongipeatusest. Hetkel on sellest peatusest tagatud ühendust Pärnu ja Vändraga. Oleme Pärnu Maavalitsusega seda teemat arutanud ning pakkunud ühe võimalusena välja liini nr 40 Pärnu - Sindi pikendamist Pulli külani. Pulli küla elanikele on praegu bussiühendus Paikuse, Sindi ja Tammistega tagatud läbi Pärnu.

 

Lugupidamisega,

 

 

Ingmar Roos

 

 Ingmar Roos on tänaseks jõudnud Maanteeametist bussifirmasse ja loodetavasti tänaseks veidikenegi ka teadmisi juurde saanud. Kui aga Maanteeametis on töötajaid, kelle arvates ma eeldasin tollal bussipeatuste asulatest likvideerimist ning nende viimist kuhugi metsa rongipeatuse juurde, siis oli miski ikka väga paigast ära! On tänagi? Kirjavastuses üleval, et TOLLAL oli bussiliikluse kavandamine tõhustamise järgus. Kas hr Roosi järglased TÄNA peavad ka seda maakonna bussiliikluse loomulikuks osaks? Siis jääb eriti arusaamatuks, miks nende aastate jooksul pole märgatavat arengut toimunud? Pole ühispeatusi eriti juurdegi ilmunud? Tugitoolid on aga Maanteeametis küll mugavamaks muutunud? Sisuliselt on Maanteeamet koos teistega sulaselges mugavustsoonis. Teadsin tollal, et EVR on asutus, kus kainet mõtlemist on raske loota. Teadsin seda just aastatepikkuse kogemuse tõttu. Neid lugusid, kuidas asjadesse suhtuti võiks rääkima jäädagi, enne läheks jumalapäike looja! Aga et ka omavalitsused ja maavalitsused suuresti ükskõiksed, seda poleks oodanud. Paraku, kui mitmed omavalitsused ka igati soovisid muutusi, siis EVR-i poolt vaadati neinde poole kui nupust nikastanutele.
Üks näide, Sõmeru soovis ka endale peatust, mida pole loomulikult tänaseni. Kui seal peatuses seisime ja vaatasime, siis küsis EVR-i esindaja, et "kas te arvate siis, et teie inimesed hakkavad siit rongiga Rakverre sõitma"!? Vallavanem vaatas imeliku näoga otsa ja ütles, et "meie inimesed sõidaks ikka Tallinna ka"!....

 

Tere!

 

Ja aitäh vastuse eest!

Tõepoolest on tähtis, et sõitjate käimismaa ei pikeneks ja olen sellega ka arvestanud. Veidi minu pakutud asukohtade järgi võib maa pikeneda vaid Tabiveres, Raasikul, Sondas ja veel paaris peatuses, aga vahemaa on minimaalne ja erilist mõju see ei avalda. Seejuures plussid kaaluvad miinused üles ning tulevikku vaadates olen ma optimistlik bussiliikluse paranemise suhtes, see aga tähendab, et raudtee lähipiirkonna elanike osakaal suureneb.

Eriti hea oleks kui peatuste planeerimisel tehakse suuremat koostööd ja kuna platvormide ehitus venib, oleks sügistalvel hea võimalus alustada ühispeatuste planeerimist koos aruteludega sellel teemal.

 

Pulli peatuse puhul oleks liini nr 40 kasutamine mõeldav, kuid mitte parim lahendus. Küsimus selles, et sel juhul jääb Nuka, Tammiste, Jõe, Nõmme, Sepa ja Urge tee elanikel ümberistumise võimalus ära. Buss 40 sobib vaid siis kui samal ajal pikendatakse ka liini nr 13 (oli vist nii, Tammistesse sõitev liin). Kindlasti on aga vajalik busside ümberpööramise ala väljaehitus, soovitavalt koos parklaga Pulli peatuses. Liini 13 pikendamine võimaldaks ehk ka teenindada praeguse Tammiste rongipeatuse piirkonna elanikke.

 

Kui palju on Teie arvates aga lootust, et ühispeatuste teemadel eri ametkondade vahel koostöö paraneks? Kas on lootust, et ühispeatuste väljaehitamine läheks täies koosseisus europrojekti ja finantseerimise alla?

 

Päikselise suve jätku!

 

Siinkohal on sobiv aeg ka Pulli peatuse saagat selgitada. Tänu Edelaraudtee mõistlikule lähenemisele õnnestus see peatus tuuagi uude kohta, Tammiste asemel. Küll aga ei suudetudki korralikku juurdevedu tagada ja vilets korraldus tähendas seda, et sõitjaid jäigi väheks. Ka ses vallas sai korduvalt selgitatud igale asjaosalisele, mida ja kuidas teha.

 

 

************************************************************

 

Ettepanek perrooni ja rongipeatuse rajamiseks Mustjõe kõrtsitalu juurde

 

Oleme Aegviidu ja Kehra vahel raudtee ääres asetsev etnograafilisi turismiteenuseid pakkuv talu, kus hoiame ning näitame arhailist eesti talukultuuri ja –arhitektuuri. Põhiline tegevus on ürituste korraldamine, valdav osa külastajaid käib grupiti. Ühe nädala jooksul käib meil talveperioodil keskmiselt 100 klienti, suvel 160 klienti.

 

Kuna asume raudteest vaid 100m kaugusel, on meie kliendid tihti avaldanud soovi meie tallu rongiga tulla. Kahjuks aga paiknevad lähimad jaamad umbkaudu 3,5km (Mustjõe) ja 6km (Aegviidu) kaugusel. Paraku puudub ka korralik tee lähima jaama (Mustjõe) ja meie talu vahel.

 

Jaama puudumise tõttu on Mustjõe talu ja Mustjõe jaama vahelisel lõigul palju õnnetusi juhtunud. Meile teadaolevalt on sel lõigul viimase kümnekonna aasta jooksul surma saanud 6 meest ja 2 naist! Samuti on samal lõigul hukkunud Ilmre talu perenaine Amilde Luhaäär ja Laia talu peremees Karl Pärnamäe. Paljud kliendid tulevad Mustjõe jaamast meie juurde jalgsi ning on sunnitud osa maast raudteed mööda kõndima – jääb üle ainult loota, et järgmist õnnetust niipea ei juhtu. Näiteks oli meil 25.juunil 70 osalejaga noorte seminar (YFU Eesti), kellest enamus oli sunnitud Mustjõe jaamast meile jalutama mööda raudtee äärt.

 

Viimasel ajal huvi rongiga Mustjõele sõita meie külastajate hulgas oluliselt kasvanud. Rongipeatus peaks aga võimalikult talu läheduses paiknema, et inimesed raudteetransporti kasutada saaksid.

 

Sellega seoses teeme Teile ettepaneku Mustjõe talu lähedusse rajada perroon ning plaanida rongipeatus.

 

Näeme, et see suurendaks märkimisväärselt Aegviidu rongiliini reisijate arvu nädalavahetuseti. Rongipeatuse olemasolul saaksime rohkem vastu võtta lastegruppe, kelle huvi meie talu külastada on seni olnud väga suur, kuid tihti jääb sõit laste jaoks liiga kuluka bussitranspordi tõttu tegemata.

 

Perrooni olemasolul Mustjõe kõrtsitalu juures on arvamusküsitluse põhjal näha märkimisväärset klientide hulga suurenemist ja käibe kasvu, mistõttu saaksime tööd pakkuda veel vähemalt kahele inimesele.

 

Loodame, et kaalute meie ettepanekut ja jääme huviga ootama Teie seisukohta

 

 

Ette tänades

 

Tiit Lumila

Mustjõe kõrtsitalu peremees

 

 

Urmo Sitsi, Anija VV abivallavanem.

 

Kinnitas veelkord, et 10.augusti volikogu istungil toimub küsimuse arutamine uuesti, ja seejärel saadetakse vastus valla seisukohaga Harju MV-le.

 

Täiesti nõus allpool kirjutatuga, no oleks küll jabur kui keegi ei tea kust tuleks perrooni hooldama. Ja sama traktor, kes tee lumest lahti ajab, ajab loomulikult ka tee peroonini lahti, mis kunsti siin siis on. Abivallavanem väitis praegu midagi sellist, et ma pidanuks talvel iga kord valda helistama, kui rongi peale vaja minna, et „nemad ei jõua iga perrooni ja bussipeatust muidu kontrollida“. Me elame ikka nii erinevates (mõtte)maailmades...

 

Mul tekkis üks hirm, (või idee), mis vahest aitaks selles küsimuses otsusteni jõuda.

 

Elektriraudteel pidavat olema statistika Mustjõe peatuse kasutamise kohta, mis väidab, et põhilised sõitjad on sügisel seenelised ja marjulised, muid sõitjaid peaaegu ei olegi.  (Seda väitis seesama Sitsi, ma ei ole Elektriraudteest kontrollinud). Selle statistika põhjal, ma kardan, võivad Elektrirdt ja EVR seada selle jaama eksistentsi üleüldse kahtluse alla. Milleks ehitada perrooni ja peatada rongi, kui kasutajaid on nii vähe? Ja muidugi nendest käijatest on osa Mustjõe kõrtsitalu inimesed (grupid), keda sõidutatakse autotranspordiga jaamast ülesõitu ja tagasi.

Kui nüüd vallavalitsuse ette jõuaks kaks alternatiivi – kas jaam likvideerida või liigutada perspektiivsemasse asukohta, siis aitaks see kindlasti tervel mõistusel võidule pääseda.

 

Ise olen kindel, et igal nädalavahetusel oleks kindalsti kordades rohkem sõitjaid, kui praegu – iga viimne kui peokorraldaja juunikuust peale on meilt küsinud rongiga tulemise võimaluste kohta.  No välja  arvatud pulmalised, nemad tulevad kõik autodega.

 

Nagu tänaseks selge, pole sagedasi sõitjaid siiani! Nii et lisaks raudteeametkondadele ei suutnudki ka vallavalitsus asju mõista. Tulemuseks on peatus, kus valdavas enamuses ajast aastas pole ühtegi sõitjat.

 

****************** 

Tere!

 

Hetkel käib maanteeremont Männiku-Saku teel. Kuna lähiajal suletakse ka kaks ülesõitu Liiva ja Saku vahel ning ehitatakse üks uus, tekivad probleemid puhkajate autode paigutamisega. Siiani on karjääride kasutajad sõitnud autodega pidevalt otse karjääride kallastele, mida ei saa pidada päris õigeks. Seega oleks vaja peale remondi lõppu kindlaks määrata, kuhu autodega piirkonnas võib liigelda ja millised piirkonnad peaksid jääma puutumata.

 

Pöördusin ka Saku valla ja Maanteeameti poole palvega tagada võimalusel parklad antud maanteel, näiteks maantee ja raudteevahelisel alal. Ehk oleks võimalik ka Teie poolt leida võimalus määrata, millistes lõikudes saaks parklaid rajada.

 

Antud piirkonnas on ka Eesti üks suurema pesitsusalana määratletud ruut, milles pesitsevate linnuliikide arv ulatub üle saja, seega on piirkonna kaitsmine vägagi tähtis.

 

Lugupidamisega

 

 

Nõndaviisi! Tänaseks on mured parkijatega ja liiklusohutusega wakepargi juures, kus autosid on teeääred täis. Tulevikus võib puhkepiirkond veelgi laieneda ja see on ka omavalitsuste sihiks. Sihiks neile, kel pole silmi peas? Mida nüüd Saku vallavalitsus planeerib? Paigaldada tõkkeid, et parkimine oleks ebamugavam, selle asemel, et midagi paremaks muuta.

Muide, ka bussiliikluses pole siin püütudki otsida lahendusi, kus linnaliinide pikendamise ja/või maakonnaliiniks muutmise teel tekitada alternatiive autodele! See oleks aga täna igati vajalik ka muudel põhjustel.

 

************************************ 

 

Palamuse vallavalitsuse naljanurk:

 

 

Tere!

 

Kas Väljanäitusele saab tulla ka rongilt ümberistumisega eribussidele? Näit Kaareperes?

 

Lugupidamisega

 

 

Tere.

 

Vallavalitsusel endal ei ole busse mida panna käiku. Sellega peaksid tegelema transporidiettevõtted, kes aga meiega küll ei ole ses suhtes ühendust võtnud. Äkki pöördute mõne transpordifirma poole oma ettepanekutega?

 

Reelika

Seda võib pidada lausa suureks naljanumbriks, mis on Lutsu vääriline. Või tegelikult, kas on? Luts tegi ju head huumorit? Ah et vallaametnikud lösutavad ja ootavad, kes nendega ühendust võtavad? Ise samal ajal kiideldes omakandi vägevaima üritusega, mille puhul siis jääb mulje ka ametnike endi suurest tööst ja panusest? Selle asemel, et otsida ise võimalusi tuua oma piirkonda rohkem inimesi, üksiti parkimismuresid vähendades. Muidugi on samas asjas ka teised mured, sest ega tänagi Elron pane ronge sellistel eri puhkudel kuskil peatuma. Nagu ka Jänedal laada ajal. Regionaalpoliitika pole ju nendegi asi, inimestest rääkimata.  Tegelikkuses peaks just bussidega ühendus olema ja laadakorraldajate ning valla kulul bussid ehk ka käiku pandama. Ja nii, et laadapileti asemel on parkimispiletid ehk maksavad vaid autoga tulijad SEE on ühistranspordi populariseerimine! 

Äkki aga võib ka püksi tulla...

 

*************************

 

Ah mis nüüd meie, Sindi valitsejad ikka tööd peaks tegema....:

 

 

Tere!

 

Loodetavasti valmib peatselt kauaoodatud Pulli rongipeatus. Sellega seoses mõned ettepanekud.

 

1. Pulli rongipeatus peaks olema integreeritud bussipeatusega vahetult peatuse juures.

 

2. Bussidega peaks olema tagatud kahepoolne bussiliiklus. Tallinnast saabuvate rongide puhul oleks vajalik 5 min peale saabumist busside väljumine nii Sindi-Paikuse suunal kui Tammiste aiandi suunal (Papiniidust läbi?) Tallinna sõitvate rongide korral bussid Pulli peatusesse samuti Paikuse-Sindi suunalt kui Tammiste aiandi suunalt (Papiniidust?)

 

 3. Ehk oleks võimalik üht neist bussiliinidest pikendada ka praeguse Tammiste rongipeatuse piirkonnani? Või mõistlikum leida võimalus mõne maakonnaliini peatumiseks Tammiste rongipeatuse lähedal, et kompenseerida Tammiste peatuse likvideerimist.

 

4. Väga vajalik leida võimalus bussipeatuse ja piisavalt suure parkla ehituseks Pulli rongipeatuse juurde (järgides Ooteplatvormide Standardi p 5.1.1.), eriti silmas pidades "pargi ja sõida" süsteemi rakendamist. Sellise parkla väljaehitamiseks loodetavasti leitakse võimalus ettevõtete ja omavalitsuste koostöös kuna kasutajaid leidub eeldatavalt laialdaselt alalt.

 

5. Parklas (platvormi vahetus läheduses) vajalik suurem ootepaviljon (ühine nii bussi- kui rongiootajatele), üldine infotahvel busside-rongide aegadega ja kohaliku (matka)infoga, võimalusel ka maakonna turismiskeemiga. Kaaluda tasub ka laudade-pinkide paigaldamist ootepaviljoni juurde, millised vajalikud nii kohalikele kui matkajate huvisid silmas pidades.

 

6. Võimalusel paigaldada info rongide sõiduaegade kohta ka Pärnu Bussijaama ja Sindi linna.

 

7. Kuna plaanis ka Tori platvormi renoveerimine, vajalik ka Tori peatuses ehitada piisava suurusega parkla. Vajalik tõenäoliselt ka bussipeatus, et parandada nii kohalikku transporti kui Tori-Selja piirkonna elanike sõiduvõimalusi erinevate transpordiliikide integreerimise teel. Eeldatavalt suurendab see ühistranspordi kasutajate arvu, k.a. matkajad.

 

Lugupidamisega

 

 

Lgp Neeme Sihv

 

Sindis on arutatud bussi nr 40 marsruudi pikendamist teatud kellaaegadel (vastavalt rongiaegadele) Pulli jaamast läbi.

Konkreetseid otsuseid praeguseks hetkeks tehtud ei ole.

Muud (jaama väljaehitamine, parkimiskorraldus) Sindi teemadena ei käsitle.

 

Lugupidamisega

Marko Šorin

Muide, et tänagi on mitmed tolle kandi kohalikud poliitikud tegevad ja aina edendamas ees elu, siis pole imestada, et sellise taseme juures vahepealsetel aastatel ei saanudki Tori vallast ega Sindist normvastuseid ühelegi kirjale. Kui ikka võimekus on nõrk, siis on raske loota, et ettepanekute sisu kohale jõuab. Kurb muidugi. Nüüdseks sõidab ju kadunud rongi asemel liin 333 Pärnu - Rapla ja selle puuduste kõrvaldamise vajadusest ei saa Pärnumaal ükski asjapulk aru.

Ahjaa, hiljuti oli uudis, et täna on enim rahul maakonnaliiklusega Pärnumaa inimesed. Tegelikult neil pole aimugi, milline on HEA ühistransport. Aga võib olla on siingi üheks põhjuseks see, et tüüri juures paljuski isamaalased eesotsas Metsojaga?

**********************************************

 

Eesti Raudtee projekteeris perroone ka mitmesse kohta, kus mingit vajadust nende järgi ei ole. Nii ka NMõmmküla. Kuid säästetud rahaga võinuks teha ju peatused sinna, kus neid vaja? Ka selle jaoks nutti ei jätkunud. Küllap saadi preemiatki säästmise eest? Kas mina või keegi sai kasvõi mokaotsastki tänusõnu, et mitmed mittevajalikud peatused tegemata jäid?

 

 Mis sellega ikka on, ehitushankes sees ja ehitus praktiliselt kindel.
Edu Euroopa rahade laristamisel!

Neeme Sihv wrote:
> Mis selle Nõmmkülaga on?

 

Tuleb kaaluda, kuidas kõige paremini lajatada.

 

**********************

 

 Austatud Neeme Sihv!

Täname Teid ettepanekute eest ühistranspordi arendamisel.

Kahjuks puuduvad meil praeguses keerukas majandussituatsioonis rahalised vahendid
mainitud liinide marsruutide pikendamiseks.

Võtame Teie ettepankud teadmiseks ja planeerime nende rakendamist tulevikus.



Lugupidamisega

Jüri Saar
Tallinna Transpordiamet

 

 Tere!

Milliseid variante on samal teemal praeguseks kaalutud? Männikul toimub maantee ehitus, kas sellega seoses on planeeritud ka võimalikku busside 5 või 32 jaoks ümberpööramis kohta Männikule?

Lugupidamisega

 

Tere


Sain Saku Vallavalitsuselt vastuse oma järelpärimisele:
Tegemist on Männiku tee teekatte rekonstrueerimisega ning kergliiklustee
ehitamisega, mitte uue tee ehitusega. Seega täiendavalt teenindavat
infrastuktuuri ei rajata. Parklad on linna Männikul, Männiku rdt jaamas,
Sakus, parklaks jäävad ka likvideeritavad mahasõidud ja ülesõidukohad.
Kuna karjääridest lahutab maanteed raudtee, siis tuleb rajada ka
ülekäigukohad, mis suurendab liiklusohtu raudteel.  Liiklusohutuse
tõstmiseks vähendab  Edelaraudtee ülesõidukohtade arvu. (jääb üks
ülesõit).  Parklad saab kavandada Männiku järvistusse läbi
planeeringuprotsessi järvistu kujundamisel puhkealaks. Saku
Vallavolikogu poolt menetletavas  arengukavas on üheks mõtteks ka
Männiku järvistu teemaplaneeringu koostamine lähima nelja aasta
jooksul.

Parimaga,
Monika Laurits

 

Haha, paar vana ülesõidukribalat peaks olema parkimiskohtadeks? No on ikka tase!

 

 *********************************************

 

 

Tere!

 

Kõigepealt vabandan, et vastus viibis, sest olin puhkusel ja tagasi tulles oli paberitööd palju. Peale Teie esimest kirja hakkasime selle teemaga natuke tegelema. Kahjuks olime siis Veriora raudteejaama ooteplatvormi projekteerimistingimused juba väljastanud, kuid projekti ei saadud aasta jooksul valmis ja nüüd pikendamiseks esitasime juba sellekohased  lisatingimused. Nüüd sai sama teemat arendada ka Ilumetsa ooteplatvormi ehitamiseks projekteerimistingimusi väljastades. Edelaraudteega suhtlesin telefonitsi üle aasta tagasi seoses Veriora ooteplatvormi projekteerimistingimuste väljatöötamisega aga seal ei osanud keegi midagi tarka õelda(Teie ei olnud siis veel omi ettepanekuid saatnud). Mõni nädal tagasi Maanteeameti Lõunaregiooni arendajale oli ka teema uus ning ei osanud midagi öelda. Rohkem ma sellel teemal ei ole suhelnud. Meie arvates on ka arenduse suund õige, kuipalju ainult raudtee, maantee ja liikluse igasugused normid seda võimaldavad.

 

Lugupidamisega

 

Taivo Kaldoja

Veriora valla maanõunik

 

 Tere!

Aitäh!

Ja hea tunda, et kuskil võib loota asjade inimestele paremaks muutumise üle!

Ega aegu tagasi oligi see asi algusjärgus, aga et siis paistis nagu läheksid asjad vaid paberite järgi, hakkasin otsima võimalust projekte näha. Siis tekkiski võimalus asja mitme teise inimesega arutada ja tulemus nüüdseks laagerdunud veidi. tegelikult oligi hea, et asjad takerdunud, see võimaldab veelgi läbi mõelda. Edelaraudtee natuke nõrk jah, sest polnud neilgi teatud mõttes kogemusi. Nüüd aga Türi-Viljandi rdt remondiga seoses ka üht-teis paremaks muutunud, muutub mõnegi peatuse asukoht ja rõõm kuulda, et inimesed selle üle maakohtades ja ka linnas õnnelikud.

Normid aga võimaldavad piisavalt palju, nt Lohul praktiliselt platvormilt alla astudes oledki parklas. Üks tähtsamaid piiranguid, et rong ei tohi peatudes sulgeda ülesõite ega ülekäike. Et aga Verioral plaanis 100 m, siis ka sellega pole probleeme. Projekteerija jaoks tähtis "pilt", et aga reisijale tegelikult väga tähtis mugavus, seda pisiasjadeni saab mõista vaid päevadega kaupa sees olles.

Mägiste peatus taastati vaid tänu kohalike aktiivsele asjaajamisele ja nüüd seal igapäevaselt hulk reisijaid, kuigi rohkem tegemist hajaasustusega. Seega ka Teie asjaga tõsiselt tegelemine võib olukorda vaid inimeste jaoks paremaks muuta.

Ei ole kindel kas saatsin ka üldanalüüsi, kuid igaks juhuks saadan veel kord.

Lugupidamisega

Kahjuks läksid ka siin asjad nii nagu "spetsialistid" Eesti Raudteelt planeerisid. Nüüdseks Verioral kaks bussipeatust lähestikku, kuigi üks oleks ju odavam? Jaama juurde sõidab vähe busse, enamasti pole neid ka rongidega ühildatud. Tõsi, ka ronge täna vähe, sest taas isamaalasest maavanema juhtimisel ei püütudki rongiliiklust tihendada. Jääb mulje, nagu oleks ka Taavi aas Isamaa erakonnast? Ometi, ka praeguses asukohas ei ole bussipeatus iseenesest mingi segav faktor, vägagi ideaalselt saaks busse siduda, seda enam, et valdavalt on siin vajalikud rongide pajal ristümberistumised. Nüüdseks korduvalt ka tehtud ettepanekuid ronge tihedamaltsõitma panna, aga nagu kümme aastat möödanikus, nii ei ole täna ka kuidagi paista, et asju tahetaks muuta! Mis sest, et kulud sellest väga oluliselt ei kasvakski.

*********************

 

 Porgandite võileibadest, mis rongide tellijat muidugi ei huvitanud. Paraku tähendab see sedagi, et väga sageli nähakse raudteel käivaid inimesi vm liiga hilja ja loomulikult mõjutab see ka pääsemisvõimalusi.... Loomadest rääkimata, sest sageli õnnestus kokkupõrge ära hoida just siis kui prozhektor oli hästi reguleeritud ja valgusvihk ulatus üle kilomeetri. Praeguste rongide puhul tuhm valgusvihk küündib vaid mõnesaja meetrini. Vastus kirjale oli igatahes, et "kõik vastab nõuetele" ja eks see ole ju ametniku jaoks piisav. Tema on kõik teinud nagu vaja. Vähemalt nii nad ise arvavad.

Tere!

 

Kas uued rongid paistavad juba?

 

Aga muidu mind huvitab, kas meilt ka uuritud rongide tehnilise külje soove? Kas on mingeid tingimusi, kuidas rongide projekteerimine toimub?

 

Samas mind paneb muretsema üks ebatavaline nüanss, mida kavatsen mingi aeg kindlasti üles tõsta. Meil toimub aastas ligi 100 kokkupõrget suuremate loomadega - põdrad jne. rääkimata kitsedest, jne), seega peaks ka kaugtulede lahendusele mõtlema. Nimelt peaks tavalisele kaugtuledele lisaks olema u 15-20 kraadise nurga all suunatud tuled ka külgedele, et miinimumini viia kokkupõrked loomadega, mis võivad (suurte esiklaaside tõttu) viia traagiliste tagajärgedeni.

 

Kuidas meie peatuste projektidega?

 

Muide suhtlesin ühe külaseltsiga, nemad minust sõltumat tõid välja ühispeatuste plussid, mis ootamatult minu omadega kokku langesid. Nii et EVR-ga peaks rohkem suhtlema või MKM-ga. Ei ole päris normaalne, et Edelaraudteel ehitatakse peatused läbimõeldult, kui EVR ei suuda ajaga kaasas käia!?

 

Parimate soovidega

 

 

**********************************

 

MKM nõrk, EVR pohuistide kamp! Kompetentsusest pole lõhnagi!

 

Keeni rongipeatus

Lugupeetud härra Sihv

 

 

Saatsite meile küsimused Keeni platvormi asukoha kohta. Platvormide asukoha osas on sõnaõigus ka kohalikul omavalitsusel, kes peab väljastama projekteerimistingimused. Sangaste vallavalitsus on Tehnilise Järelevalve Ametile saadetud kirjas Keeni platvormi asukoha sobivust kinnitanud. Lisaks on olemas platvormi praeguses asukohas juurdepääsuteed. Uude asukohta viimisel tuleb ehitada uued juurdepääsud ja parklad, mis muudab ehituse oluliselt kallimaks.   Eeltoodust tulenevalt ei ole kavas Keeni platvormi asukohta muuta.

Lugupidamisega

Ain Tatter osakonna juhataja

 

 

Tere!

 

Aitäh vastuse eest!

 

Sisuliselt on selge, et nüüd enam Keeni ooteplatvormi asukohta muuta on hilja. Ometi peaks olema Keeni näide asjasse valesti suhtumisest. Millal kinnitas Sangaste vald asukoha sobivust? Miks ei küsitud arvamust Õru vallast, kelle piir "käib vastu Keeni platvormi"?

Miks talitatakse risti vastu MKM kodulehel olevatele eesmärkidele? (Arengute ja investeeringute osakond jt)?

Suhtlemisel mõlema asjast huvitatud valla ametnikega (ja kohalike elanikega ning külaseltsidega) selgus, et mõlemad pooled peaksid paremaks asukohta ülesõidul, kuid paraku näitab see, et neile ei pakutud alternatiivvariante, ise nad aga pigem ootavad, et vastavad ametiasutused ( AS EVR Infra jt.) vastavalt kompetentsusele on kaalunud kõiki nüansse ja esitavad erinevaid ettepanekuid. See aga on jäänud tegemata!

 

Ooteplatvormi asukoht ei vasta ka Ooteplatvormide Standardi punktile 5.1.1. ega kõikvõimalikes arengukavades parimaiks peetud seisukohtadele. Selline asukoht tähendab, et ei saa integreerida erinevaid ühistranspordiliike, ühistranspordi areng piirkonnas ei ole jätkusuutlik ja ei arvestatud regionaalset aspekti. Lisaks suureneb dotatsioon busside liinikilomeetritele kui bussiliinid peaks hakkama sõitma platvormi juurde.

 

Kui koheselt oleks kõik aspektid läbi vaadatud, asjaomastele pooltele pakutud erinevaid võimalusi, oleks praak jäänud olemata. Kindlasti ei oleks ka üldine maksumus sel juhul sugugi suurem?

 

Kui palju on kütte- ja aja lisakulu rongide pideva kõrvalteele suundumise puhul aasta lõikes?

 

Kuidas tagatakse reisijate ohutus pöörangute rikete ja rongi vastuvõtmisel platvormita teele? Kas selliste situatsioonide puhul on arvestatud ka liikumispuuetega inimeste probleemidele (vastavalt näiteks ELIL kirjale majandusministrile)?

 

Milliseid bussifirmasid on kaasatud ühispeatuste planeerimise aruteludele?

Või bussiettevõtete esindajaid?

 

Milliste edaspidi ehitatavate ooteplatvormide asukohti on muudetud või plaanitakse muuta nii, et tekiks reaalselt toimiv ühispeatuste süsteem?

 

Kui palju on ooteplatvormide asukohtade puhul arvestatud reisijate ja/või bussiettevõtete kaebuste ja ettepanekutega probleemidest ümberistumistel? Kui palju selliseid kaebuseid või analüüse nende kohta edastatakse projekteerijale?

 

Kui palju rakendatakse "pargi ja sõida" süsteemi peatuste puhul?

 

Mille järgi otsustatakse parklate suurus ja võimalik parklakasutajate arv uute ooteplatvormide puhul?

 

Olen Teile ette väga tänulik kui saaksin konkreetsed vastused küsimustele ja võimalusel vähem kui kuu aja jooksul.

 

Lugupidamisega

Ain Tatter on oma pikaaegse taseme eest kindlasti väärt Mahajäämusspetsialisti aunimetust?

*******************************************************

 

Tere!

 

Heameel tõdeda, et Eesti Raudteel jätkatakse endiselt ooteplatvormide renoveerimist, kuid kurvastav, et AS EVR Infra ei leia võimalust kirjadele vastamiseks ning jätkuvalt ei arvesta omavalitsuste arenguplaanide, Ooteplatvormide Standardi ega ka omavalitsuste ning kohalike elanike arvamustega.

 

Keeni puhul nüüd juba hilja, edaspidi peavad rongile vastutulijad sõitma pea et läbi teiste hoovide ja bussile minejad väga pika maa jala käima. Kas tõesti on tähtsam jaamatöö osakonna vms arvamused või reisijad?

 

Aitäh, et Palupera puhul asukohta veidigi nihutati, ehk annab kõrvalolev tühi ala võimalusel tulevikus normaalse ühispeatuse rajada.

 

Küsimuse all aga endiselt paljud peatused. Veriora? Orava? Vastse-Kuuste? Tabivere?, Jõhvi? Ilumetsa? Jpt?

 

Kiltsi puhul selgunud kohalikega vestlemisel, et paremaks peetakse koht ülesõidu juures (seda küll võimalusel ülesõidust jaama poole). Põhjenduseks kommunikatsiooniprobleemid bussijuhtide ja teiste vahel, ka parkla ja bussipeatuse lähedus. Mis saab edasi? Palun selgitada mil moel on raudtee raja nihutamine odavam kui platvormi ehitamine peatee äärde ilma radade nihutamiseta? Pigem oleks vaja konstruktiivses koostöös leida võimalus investeerida ühispeatustesse, s.t. ooteplatvormid, bussipeatused, parklad, ühised ootepaviljonid, info (koos kohaliku matkainfoga). Ei saa ju eitada, et optimaalseim eurorahade  kasutamine eeldabki peatuste ehitamist ja projekteerimist väga läbimõeldult. MKM kodulehelt:

 

"Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava alusel on transpordi infrastruktuuri investeeringutel kaks põhisuunda:

* Strateegilise tähtsusega investeeringud transpordi infrastruktuuri... Nende investeeringute mõju võib aga jääda piiratuks, kui neid ei toeta tegevused, mis arvestavad ka regionaalseid vajadus.

* Regionalse tähtsusega transpordi infrastruktuuri arendamine, kuna ühendusvõimaluste olemasolust ja ligipääsetavusest oleneb otseselt ka elukvalitee erinevate piirkondades ehk piirkondade terviklik ja taskaalustatud areng."

 

Järgnevad Eesmärk - tegevused!

 

Seega on erinevate ühistranspordiliikidega integreerumine ja  eesmärgid jäetud AS EVR Infra poolt arvestamata!?

 

 Lohu peatuspunktis on otse ooteplatvormi taga parkla! Miks ei leita Eesti Raudteel võimalust selliste asjadega arvestada?

 

Palun tõsiselt üle vaadata kõikide peatuste ehitusplaanid ja võimalusel ka ümber teha. Alati ka võimalik arutada asju inimestega, kes päevast-päeva otse reisiliikluse sees!

 

Lugupidamisega

 

 

Tere!

 

Mari Jüssi saatis teie kirjad edasi Dago Antovile, kes on üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ transpordi teemarühma juht ja kes oli teie ettepanekutest väga huvitatud, kui Mari neid teemarühma koosolekul tutvustas.

 

Selle põhjuseks, et teie kirjadele ei ole vastatud, võib olla ka asutuse üldmeilile saatmine. Parem oleks need otse adresseerida inimestele, kes antud valdkonna eest Eesti Raudteel, MKMs, Manteeametis vastutavad. Üldmeilile saates ei pruugi kirjad õige kontaktini jõuda, kuigi peaksid jõudma.

 

Heade soovidega

 

*************

 

Selline oligi üldiselt maavalitsuste ja maavanemate tase! Ärgem unustagem, paljud neist "edendavad Eesti elu ka täna"!

 

 

 

 

Tere!

 

Aitäh vastuse eest!

 

1. Mille järgi ja kes otsustab, millised bussiliinid on vajalikud rongireisijate teenindamiseks?

 

2. Millise uuringu põhjal on viimaste aastate jooksul otsustatud, et ühtegi jaama läbivat bussiliini rongireisijad juurde ei vaja?

 

3. Ühistranspordi arengukavad näevad üldjuhul ette erinevate ühistranspordiliikide integreerimist. Kas integreerimiseks saab pidada bussipeatuse kaugust antud juhul Rapla rongijaamast ligemale pool kilomeetrit?

 

4. Kas bussiliikluse kasumlikusele (kaudselt ka dotatsioonisummadele) ei oleks õigem tagada otsene ümberistumisvõimalus nii rongidelt bussidele ja vastupidi?

 

5.  Kas bussiliinide läbisõit rongijaamast on vajalik vaid rongisõitjatele või ka bussisõitjatele?

 

6. Milliseid uuringuid ja mis tulemustega on viimastel aastatel tehtud seoses erinevate ühistranspordiliikide integreerimise vajaduse ja otstarbekusega?

 

Lugupidamisega

 

 Tere!

Puuduvad konkreetsed vastused siiani antud küsimustele. Rongiliiklus muutub populaarsemaks, väga usinasti kasutatakse parklat, seega ei saa pidada arvestatavaks väidet, et rongireisijad (või Rapla ja ümberkaudsete valdade elanikud) ei vaja rongile ümberistumisvõimalusi. Kahjuks suhtutakse sellistesse vajadustesse tihti leigelt omavalitsustes, kuigi elanike poolt võib kuulda arvamusi ümberistumise vajalikkuse kohta. Kindlasti aitaks reisijate arvu kasv ka bussiliine paremini säiltada.

Lugupidamisega ja head vana-aasta lõppu soovides

Neeme Sihv

 

Möödunud on 10 aastat ja pideva tüütamise tulemusena on tänaseks siiski osa bussiliine Raplas raudteejaama suunatud, kuid arengud edenevad teosammul On tunda IRL-i ja RE lõhna? Eks venisid asjad ju Partsu ajal, venivad tänagi, kui spetsialiste juhivad sageli nende erakondade tegelased, aga tundub, et ka Keskerakond on ses valdkonnas häbamata nõrk. Kas üldse on kedagi, kes suudaks midagigi aduda ja mõista aja kulgemise tähtsust just kogu süsteemi toimimise osas? 10 aastat aga ei ole 10 päeva ega isegi mitte 10 kuud, selle aja jooksul on maaelu paljudes kohtades räigelt halvenenud ja üks süüdlane ongi siin ühistransport ehk täpsemini Leierid&Ko!

 

************ 

ÜLLATUS-ÜLLATUS! 

OLEN SADU KUI MITTE TUHANDEID KORDI VIIDANUD SELLELE, ET VISUAALNE KONTAKT ON OLULINE!
Tuleb välja, et tegelikult saavad ametnikud ÜLIHÄSTI SELLEST ARU!? Kuid asju tehes nad ise muutuvad kurtideks ja pimedateks? Sest enamasti jäeti selliste "pisiasjadega" projekteerimistel arvestamata! Tahtlik lohakus?
Ning saadakse aru ka sellestki, et inimestel on soov ümberistumistega sõita? Muide, mainitud Vana-Kuuste puhul on ka TÄNASENI bussipeatus ümber tegemata ja visuaalne kontakt puudub, hoolimata sellest et taas AASTATE jooksul korduvalt sellest kirjutanud. Nii et tegu polegi väga rumalate tegelastega, pigem on piisavaks paljudel puhkudel tähtsa näoga mulli ajada, mitte asju ehk oma tööd hästi teha!

 

************************

 

Tere

 

See oli üle Eesti  külavanemate suvekool, Kodukandi liikumise raames, muidugi oli neist paljudega sellest teemast juttu ning kogusime ka poolsada allkirja jaama toetuseks.

 

Ülle Rajasalu käis kohal ja veendus, et jaam peaks tõesti siin asuma. Saime temaga sel teemal põhjalikult rääkida. Käisid Tiiduga jaama praeguses asukohas ka. Lubas selle teemaga kohe tegelda. (Praegu oli tee jaama ka erakordselt kehv, auto oli hüpanud mis hirmus – kohe selge, et ligipääs jaama allpool igasugust arvestust)

 

Püüame ka mõnd volikogu liiget mõjutada, paari tunneme kahjuks ainult. Anija vv valijad on ju põhiliselt Kehras!

 

Huvitav, kaua meil aega on, kas teate seda? Millal nö kopp maasse lüüakse? Meil tuleb augustis veel väga palju kliente, mõtlesime veel allkirju koguda kuu lõpuni – et ikka survet avaldada.

 

Tervisi

 

Evika

 

 

Tere

 

Aega selles mõttes üeaks olema, et tänavu nad tegema ei hakka, vähemalt minu teada! Samas on nii, et mida varem otsus tuleb, seda parem, sest hiljem nad ei taha enam midagi muuta. Ja allkirjad võib ka saata. hilisemad allkirjad võiks koguda nt mingite matkajate nimel korjata ja ära saata. Muidugi kui soodsaid otsuseid võib paista , siis pole allkirjadega kiiret.

 

Ja tasub alati vihjata sellele, et raudteeäärne tee võimalik katta vana raudtee ballastkillustikuga, jalakäijate jaoks see piisavalt hea. Ja nii paljudes kohtades tehaksegi, seda enam, et need teed mõeldud hädajuhul tehniliseks kasutamiseks.

 

Neeme

 

 

Tere

 

Ei, pole midagi kuulda. Viimane tegu meie poolt oli, et saatsime 320 jaama toetusallkirja valda ja harju maavanemale. Tagasisidet pole kummastki paigast tulnud.

 

Kurb!

 

*******************************************************

 

Soomaa bussiliin. Mida pole ka täna.

Tere!

Väga asjalik ettepanek! Liini võiks käivitada R-P päevadel ja maist-
septembrini. Kohalikele oleks aga ilmselt ka esmaspäev huvitav ja ka
välismaa turistid jõuavad tihti nädala alguses (Rait, mis see külastajate
statistika ütleb?). Endal oleks huvi, et kooligrupid nii Viljandi kui ka
Pärnu poolt saaks bussiga Soomaale. Praegusel hetkel ei võimalda tihti
kallis bussirent koolidele Soomaal käia. Nende jaoks oleks aga ka nädala
sisesed päevad kõige huvitavam. Katsetada võiks pakkumise vastuvõtu ka
esmaspäevase ja/või mingi teise päeva bussiga.

Minu arvates võtab aga sõit Pärnust Viljandisse läbi Soomaa rohkem aega.
Sõidan Tipust heal juhul 45 minutiga (kuni 1 tund).

Praegusel hetkel on inimesed nii harjunud sellega, et Soomaale tuleb
autoga sõita, et teavitamiseks vajaks tõesti reklaami kampaaniat. Välismaa
turistidele peaks info ka jõudma üle eesti turistiinfopunktidele ja
erinevate Soomaaga seotude kodulehekülje. Koolidele jõuab info läbi
ajalehte ning koos õppeprogrammide teatamisega.

Väga loodan, et see kord õnnestub bussiliini läbi Soomaa käivitada.
Tundub, et ka maavalitsuses teemat tõsiselt arutatakse.

Parimate soovidega,
Dagmar Hoder

 

Imelik on see, et asi on käsile võetud! Mis on ju väga hea.

 

 

 

Usun ka, et vähemalt ühel päeval võiks nädala sees veel käigus olla. Milline päev parim? Ehk tõesti esmaspäev? Kas praegu mingi Tipu buss käigus vaid kolmapäeviti või kõik igapäevaselt?

 

Millised peatused oleks vajalikud? Eks peab proovima optimaalselt vajalike peatustega, et tagada võimalus Soomaale tulla nii õpilastel kui muidu matkajatel?, samas ka parandada sõiduvõimalusi näiteks Tori, Kõpu ja mitmete teiste kantide elanikele. Kindlasti oleks ju ka Kõpu inimesel heameel niipidi Tallinna pääseda jne?

 

Sõiduaeg kõige rohkem mängib rolli kui õhtusel ajal Viljandist peale rongi 0043 saabumist jõuaks tagasi Pullist või Torist Tallinna suuna rongile. Kui seda ei jõua peaks pigem Viljandist varem väjuma, sest külastajatele tähtsai tagasipääs nii Torist kui Viljandist pigem Tallinna suunale? Ehk? Vist?

 

Kas ka talvisel ajal oleks vähemalt ühel päeval sellisel liinil mõtet? Kui siis millisel?

 

 

 Tervist.

Täpsema Soomaa rp külastajauuringu materjali saame kokku novembri lõpuks ( hetke 2009 a. info alusel: üldine külastatavus 52000 külastuskorda; 2/3 külastajatest lähtub Pärnu suunalt; 90% kõikidest külastajatest tuleb autoga )

Mis puutub ettepanekusse, siis leian et:

Olemasolevad liinid: rong Tallinnast; bussid Pärnust ja Vändrast tuleks omavahel klappima panna ja pikendada selliselt, et oleks võimalik ümberistumistega jõuda ühelt liinilt teisele ( hetke liituvus selline, et näit. Toris jõuab õhtune rong Tallinnast sisse 10 min peale Vändrast tuleva bussi väljumist Tori suunas, millelt oleks võimalik ümber istuda omakorda Soomaa suunal liikuvale bussile ) Viljandi suunal selles osas täpsem ülevaade puudub va. olemasoleva liini nr 55 pikendamist igapäevaselt Tõramaani .

- Sindi/Pulli peatust sõlmpunktina ei toeta, kuna Tori suunal on enamus asustust vana Paide maantee ääres( hetkel peatus seal ka puudub )
- esimeses kirjas pakutud Pärnu-Viljandi suunalist "rongilt rongile" liin ei läbi pakutud distantsi etteantud ajaga. selleks läheb vähemalt 1,45 min ( ja ka seda väga heade teeolude korral )

Lõppkokkuvõttes:

hetkel leian et oleks hea, kui me saaksime : 
a: olemasolevad liinid ( 55 ja 99 omavahel kattuma Tõramaal
b: või siis sõitma üle maakonnapiiri ühest maakonnakeskusest teise selliselt, et bussiga saaks hommikul kummastki keskusest Soomaale ( ja sealt edasi) ja õhtul tagasi .

PS: ühtlasi võib seda kirja lugeda ka kui kohaliku elaniku järjekordset pöördmist ja ettepanekut Viljandi ja Pärnu maavalitsustele .


Terv,

R.

 

Osalesid:

Viljandi Maavalitsus
Pärnu Maavalitsuste
Tori vald
Kõpu vald
GoBus Pärnu
LKK PV regioon

Nõupidamise kokkukutsumise peamised põhjused:

Soomaa rahvuspargi kaitsekorralduslikud huvid:
Soomaa rahvuspargi kaitsekorralduslikest eesmärkidest tulenev soov
hajutada külastatavuse intensiivsust aasta lõikes ja suunata
külastajad esmaste huvide rahuldamiseks võimaluse korral eeljoones
külastuskeskusesse.
Intensiivse "tellitud bussiturismi" tekke ärahoidmine ja/või
leevendamine kasvava külastushuvi kontekstis – Selline külastusviis
koormab keskkonda ja infrastruktuuri. Kaob piirkonnale omapärane
"puutumatuse" efekt.
Rahvuspargi loodushariduslike programmide kättesaadavuse parendamine
Pärnu ja Viljandmimaa üldhariduskoolidele ja üldise
keskkonnateadlikkuse tõstmine.
Kohaliku elanikkonna lahkumine puuduliku infrastruktuuri ja avalike
teenuste kättesaadavuse tõttu kahjustab pikas perspektiivis Soomaa
rahvuspargi üldiseid kaitsekorralduslikke eesmärke ja
jätkusuutlikkust. Kohalik elanik on oluline partner tulemusliku
järelvalve ja loodsukaitseliste tööde teostamisel.

Soomaa rahvuspargi, kui sihtkoha halb kättesaadavus ühistranspordi abil:
Aastate lõikes kasvav külastatavus rahvuspargis ja huvi piirkonna vastu laiemalt
( Külastuskeskuse külastatavus: 2000 a: 9400 inim / 2007a: 11600 inim;
2008 aastal tehti külastuskeskusesse ca. 250 päringut telefonitsi või
e-postitsi juurdepääsuvõimaluste uurimiseks ühistranspordi abil )
Pärnu ja Viljandi majutusettevõtetelt otseselt ja erinevatest
uuringutest tulenev külastajate tagasiside, et maakondlikul tasandil
on erinevad linnadest eemalasuvad alad halvasti kättesaadavad, või on
ühistranspordialane info puudulik.
Väliskülastaja harjumus kasutada ühistransporti, kui odavaimat
liikumisviisi. ( valdav enamus külastajatest pärinevad Lääne-
Euroopast )

Kohaliku arengu pidurdumine:
Kohalike ettevõtjate pakutavate toodete halb kättesaadavus ja kahanev
tulubaas oma toodete pakkumisel laiemale huviliste ringile.
Kohaliku elaniku pärsitud liikumisvõime, mis pidurdab ettevõtlikkust
ja soovi ennast pikemas perspektiivis "äärealaga" siduda.

Bussiliikuluse Tõramaale Soomaa RP külastuskeskusesse toomisel
ettetulevad probleemid:

Maakondlike liinide kasutus kohalike kooliõpilaste, elanike ja
rahvuspargi külastajate vahel ei kattu ajaliselt. Olemasolevate
liinide väljumisajad ei ole sobilikud potensiaalsetele sõitjatele, kes
soovivad rahvusparki külastada. Lahenduse saamiseks on vajalikud
vettpidavad alusandmed sõitjatehulga prognoosimisel.
Puudub otsene ja süsteemne alusuuring olemasoleva vajaduse osas.
Maakondlikul tasandil on olemas tänane üldine sõitjate arv.
Laiemat uuringut Pärnu ja Viljandimaa külastajate / turistide
soovidest maakonda puudutavate liinide kasutuse osas ei ole. Selles
osas on olemas vaid eraldisesivad andmed : LKK, kohalikud ettevõtjad
ja turismiinfo punktid – vajadus need andmed koondada või viia läbi
eraldiseisev maakonnapiiride ülene uuring.

Liinide omavaheline liituvus Viljandi ja Pärnu maakondade suunalt ei
ole Soomaa piirkonnas terviklikult planeeritud nii, et see võimaldaks
ligipääsu Soomaa külastuskeskusele koos ümberistumisega ühelt liinilt
teisele . Teema, millega tuleks edasi tegeleda – Teha analüüsid
potensiaalse sõitjatehulga ja väljumisaegade osas:
Variant oleks pikendada Pärnu ja Viljandi suunalt liine hooajaliselt
ajavahemikul mai- september, kui kooliõpilaste osakaal kahaneb ja
liinide graafikus oleks võimalus sellest tulenevalt teha muudatusi.
Täiestu uue maakonnapiire ületava ja Soomaa rahvusparki läbiva
transiitbussiliini loomine Pärnu-Viljandi- Tartu-suunal: oleks koos
olemasolevate liinidega ilmselt tululemuslikeim, siinse piirkonna
transpordivajaduse lahendamisel. Vajab jällegi alusuuringuid ja
tugevat "promo" erinevatel tasanditel.

Kõpu Jõesuu maantee halb tehniline olukord :
Bussiettevõtted ei soovi oma masinaparki sellisel teel vedude
korraldamisega rikkuda:
Mustkatte alla viimine seisab ressursside puudumise taga. Mustkate
versus kahekihiline asfalt: riiklikul tasandil ei ole siia kummagi
variandi jaoks ressurssi ette nähtud enne 2015 aastat. Samas oleks
kahe maakonna, ja kohalike omavalitsuste tihedama koostöö osas siin
võimalik lahendusi ja lisaressursse leida, et etapiliselt jupphaaval
tee mustkatte alla siiski viia. ( ühe kilomeetri mustkatte hind ca 2
miljonit ? )
Mustkatte puhul tekib oht liigsest läbivast transiidist, mis rikub
teekatet: Lahendus ena nähakse koormus- ja kiiruspiirangute
kehtestamist enne Kõpu Jõesuu maantee mustkatte alla viimist
liiklejate harjutamiseks; lepingud transiidifirmadega kõnealuselt
Kõpu- Jõesuu lõigult raskeveokite eemale hoidmiseks.

Riigieelarveliste ressursside puudus olemasolevate liinide pikendamiseks:
Pärnu- Aesoo-Riisa liini hooajaline pikendamine (mai-september) 6
kilomeetri võrra Tõramaa keskuseni läheb bussiettevõtte
liinikilomeetri omahinda arvestades maksma ca 90 000.00 EEK  aastas.
Viljandi - Iia liini hooajaline pikendamine ( mai – september)  16
kilomeetri võrra läheb liinikilomeetri omahinnast lähtuvalt  maksma ca
255 000.00 EEK aastas.


Potensiaalsele laiemale huviliste ringile ei ole bussiettevõtetega
seotud info üheselt kättesaadav:
Riiklik, kui eraettevõtete endi olemasolevate andmebaaside võrk ei ole
laiemale publikule kättesaadav ega mugav kasutada.
Veebipõhised lahendused on tihti kohmakad ega kajasta reaalset
olukorda. Bussiettevõtete kaupa on info ajakohastamine riiklikus
andmebaasis ebaühtlane.
Enamus veebipõhiseid andmebaase ei ole inglise ega vene keeles kättesaadavad.
Turismiinfode ja turismiteenust pakkuvate firmade oskus maakondlike
bussiliinide võimaluste pakkumisel ei ole piisavalt tõhus.
Bussiettevõtete valmisolek potensiaalset klientide hulka
väliskülaliste arvelt laiendada, tulubaasi tõstmiseks ei ole nähtav-
osaliselt tuleneb see ka teadmatusest sellise vajaduse/võimaluse
olemasolust.



Hetkel on see minu poolt kõik. Kui kellelgi on omaltpoolt veel
täiendusi, siis saatke see "replay all" all laiali kõigile osapooltele
nähtaval ja loetaval moel. Panen käesoleva kokkuvõtte ühtlasi üles
Soomaa koostöökogu digitaalsesse töökekskkonda.

Tänan veelkord kõiki osalejaid ja loodan, et teema ei jää soiku, vaid
leiab edasiarendamist ja lahenduste otsimist ülaltoodud probleemide
lahendamiseks kõigil tasanditel.

Võimaluse korral kutsun omaltpoolt üles Turismiinfokeskusi ja SA
Pärnumaa turismi, sel teemal koos bussiettevõtetega ühise nõupidamise
kokkukutsumiseks täiendava info vahetamiseks ja koondamiseks. Teema on
selles osas laiem ja LKKl kui looduskaitsealadel külastuskorralduse
korraldajal ja kaitse teostajal on siin oma huvi tugevalt mängus.

Parimat soovides ja igakülgset tagasisidet ootama jäädes,

Rait Parts

LKK Pärnu-Viljandi regioon
külastuskorralduse spetsialist

 

 Hei

Normaalse juurdepääsu loomist Soomaale ühistranspodiga pean
võtmeküsimuseks, et saaksime realiseerida potentsiaali, mis kaasneb
sihtkoha pideva tuntuse kasvuga Eestist väljaspool.

Aastaringset külastajahuvi aga ma kahjuks paaril-kolmel lähiaastal ei näe.
Väga tahaks, aga jään siin realistiks.
Pole ka teenusepakkujaid kes kasvõi üritaks talvise Soomaa võlusid
HETKEL  tutvustada.
Kui vagu saab sisse aetud, küll neid tuleb, vaadake näitena veematkade
pakkumise dünaamikat.

Jumekam plaan 2011, on teha jõupingutus 3-4 suvekuul Soomaale
normaalse juurdepääsu tagamise näol.

Nende loodavate transpordilahenduste teavitamine (seega ka vastavad
eelnevad otsused) ei saa aga jääda hiliskevadesse, kui toomingad juba
õides. See peab käima vähemalt pool aastat ette, et teenusepakkujad ja
teised asjalised ühisrindena saaks vastavat informatsiooni levitada.

trv
Aivar
www.soomaa.com

NB !!!!

tuleva nädala Pärnus toimuval Euroopa Ökoturismi Konverentsil olete
teretulnud kuulama inspireerivat ettekannet Rohelise reisimise
entusiastit vanalt healt Inglismaalt

 

 

 

Tere kõik,

 

Viljandi MV ühistranspordi spetsialist ja teisedki ametimehed oli august- september hõivatud õpilaste veo organiseerimisega. See käib praegugi veel, aga suurem töö on tehtud. Meil algasid 1. juulist uued nn brutolepingud vedajatega ja ringi tuli mängida kogu õpilaste veo süsteem. See on pikk jutt aga kokkuvõtteks ei ole siiani ressurssi olnud asjaga sisuliseks tegelemiseks ja  Pärnuga läbirääkimisteks. See saab aga algust järgmisel nädalal. Küll aga oleme aktiivselt suve lõpust kohe peale puhkusi rahalist katet otsinud ja üritanud ühte Mõisaküla otsa ära jätta. Siin läbirääkimised kolme vallaga käivad ja ootame vastuseid. Eks need protsessid ole aeglased, käivad läbi komisjonid-valitsused-volikogud. Aga meie ettepanekud on tehtud ja oleme planeerinud sealt vabaneva ressursi Soomaa suunale katteks. Kui see ei õnnestu, siis taotleme järgmise aasta eelarvest lisaraha Maanteede ametilt. Lisaks Soomaale vajavad lahendamist veel mitmed teisedki probleemid, nagu näiteks Tarvastu valla õpilastevedu, mis ägab praegu kalli lepingu all ja vald soovib seda maakonna võrku ühendada. Seegi aga nõuab lisa ressurssi. Valdade finantseeringud on võrreldes eelmise aastaga tublisti vähenenud ja sealt pole lisa loota. Loomulikult on see meie töö ja probleemid, aga see oligi lihtsalt infoks. Küsimus on täna mitte niivõrd tahtes, aga rahas.

Aga vähemalt mina olen optimistlik ja praegune ajakava on selline: oktoober- võimalike logistiliste lahenduste otsimine koostöös Pärnuga, november üks ühine kokkusaamine Kõrtsi – Tõramaal, kus esitleks - vaagiks  variante . Ja taustal otsime süsteemi optimeerimise kaudu raha ja loendame selle suuna olemasolevatel liinidel  tänaseid reisijaid.

 Visioon on järgmisel hooajal (15. mai- 15 sept) liini toimimine min (max –palju katet leiab) kord nädalas.

 

Eks aeg näitab, kuidas toime tuleme.

Kõiki ettepanekuid ootame aadressil maie.mumm@viljandimaa.ee Olete alati teretulnud ette kokku leppides meie juurest läbi astuma ja saame näidata, kaugel oleme ja millega tegeleme.

 

Lugupidamisega

 

Tõnis Korts

 

 

 

Tere!

 

Tegelikult meeldiks mulle kõige rohkem variant, kui buss käiks Pärnu-Tori-Tõramaa-Kõpu-Viljandi nt 2 korda päevas. Kuna jutt on kaugliinist, siis esimeses lähenemises peaks sellega tegelema Maanteeamet. Mina olen nõus selle teema andma Maanteeametile, et viimane saaks propageerida veovajadust eelnimetatud liinil Eestimaa vedajatele - äkki kellegil on tahtmist sellist liini avada!

Pakun välja, et selliseid aegu väljumisteks on küllaga: nt Pärnust hommikul 8:00 ja tagasi Viljandist ca 10:00...10:30 ning õhtupoole Pärnust  16:45 ja tagasi Viljandist ca 19:30...19:45?

Kui Maanteeametile jäävad sellise liini avamisest "tühjad pihud", siis võiksime naabrid koostöös viia läbi konkursi, küsides selleks Maanteeametilt toetust? 

 

Tervitades

Avo Rahu

Kahjuks ei saanud ka sellest asjast asja ja pole saanud kasvõi Viljandi poolelt ka tänaseks mitte!

*************************

Tere!

 

Kuna lähemal ajal algab Lilleküla ooteplatvormide renoveerimine, siis kas sellega seoses on planeeritud ka ümberistumise võimalused Lillekülas ühelt suunalt teisel ja ka linnatranspordile?

 

Ümberehituseks on kindlasti mitu võimalust. Varasemalt pakkusin ühe variandina välja Keila saabuva suuna platvormi ühendamise Rapla suuna platvormiga (ja lisaplatvorm Tartu suunale) koos lisapöörangutega läbilaskevõime parandamiseks

 Selle miinuseks oleks aga kokku nelja ooteplatvormi ehitamine, millega kaasneb ümberistumiste ebamugavus ja ajakulu.

 

Kuna aga Kopli kaubajaama osatähtsus aina väheneb, võib eeldada, et tulevikus see üldse suletakse. Nii on vähemalt aeg-ajalt kirjutatud meedias. Seega oleks ehk odavam ja lihtsam variant viia 5a pöörang paarsada meetrit Ülemiste poole koos lisapöörangu paigaldamisega Rapla suunalt Keila saabuvale suunale (ja vajadusel ka II ja IIIpeatee vahele, tagamaks võimalust enne platvormi suunduda ühelt teelt teisele). See võimaldab vähendada ilmastikutingimustest ja tehnilistest riketest põhjustatud seisakuid, ei vähenda läbilaskevõimet, ning annab võimaluse ehitada ü h i n e ooteplatvorm teenindamaks k o l m e suuna ronge - Keila saabuv, Rapla ja Tartu. Seda siis juhul kui ooteplatvorm ehitatakse vahetult Endla tn viadukti juurde Rapla suuna rööbastee a s e m e l e!? See ei nõua ka rööbasteede nihutamist ega rohkem kui kahe ooteplatvormi ehitamist kokku. Vajalik vaid mõningate fooride ümberpaigutamine (HAV, HBV jt.).

 

Lilleküla ühistranspordi terminaal äärmiselt vajalik ümberistumisvõimaluste parandamiseks , kuna tiheda liikluse tõttu ei ole võimalik tagada parimaid ümberistumisvõimalusi Balti jaamas. Hetkel mõjutab see mitutkümmet ümberistumist, eriti mõneminutiliste hilinemiste korral. Lisaprobleeme tekitab veel liiklusgraafiku läbimõtlematu koostamine, mille tõttu näiteks rongide 0013 saabumise ja 0045 väljumise vahe on vaid üks minut ja seisuteed vastavalt 4 j 6. Kui Eesti Raudtee pole suutnud isegi sellise apsaka ümberkorraldamist tagada, hoolimata korduvatest informeerimistest, siis on selge, et Lilleküla sõlme vajadus muutub aina tungivamaks.

 

Terminal annab hea võimaluse ka integreerumiseks linnatranspordiga, vähendades reisijate sõiduaega ja mõjudes soodsalt linnatranspordile.

 

Lisaväärtus on ka see, et kui paigaldatakse lisapöörangud, vähendab see ka tihti esinevaid suuri hilinemisi halbade ilmastikutingimuste või rikete korral, milliseid paraku tihti ette tuleb ja mis väga tugevalt mõjutavad reisijate sõiduvõimalusi, vähendades ühistranspordi populaarsust ja kasumlikkust.

 

Kuuldavasti on sõlme teemal rohkemgi ettepanekuid tehtud ja seega avalik huvi olemas.

 

Sama teemaga seoses küsimus. Kas ooteplatvormide renoveerimisel lisandub Balti jaamas ka uusi ooteplatvorme? Rongiliikluse tihenemisel võib eeldada, et osutub vajalikuks platvormi ehitamine ka 5. tee kõrvale.

 

Hea võimaluse reisijate sõidu- ja ümberistumistingimuste parandamiseks võimaldab see, et Teede ja platvormide renoveerimine on nagunii plaanis.

 

Parimale lootma jäädes

 

Igavesti tülitav kodanik

Neeme Sihv

Selged ja konkreetsed põhjendused? Isegi IRL ja RE said aru, panid selle terminali oma valimislubadustesse ja valitsemisprogrammigi, aga ega see lubamine veel tegudeni vii! Ja nii ei saa ka täna Lillekülas ümber istuda, tehti hoopis Kitseküla perroonid valesse kohta. Ja nii see jääbki, sest ega Eesti Raudteegi omi vigu tunnista ega hakka seda perrooni Veerenni poole lohistama ning Lillekülla uut tegema. Seda nad isegi väitnud. Mis sest, et see nende mainele vaid s.... mõjub! Piisab ju sellest, kuidas ennast oma FB lehel kiidetakse ja upitatakse!? Ja kui maine aastaid ikka olnud täiesti maas, ega siis enam rohkem s.... sisse saagi vajuda?

*****************************************

 

HAAPSALU RAUDTEE teemal alustasin tegelikult huvi tundmisega 10 aastat tagasi.

 

Tere!

 

Hea oli lugeda üritusest Haapsalu raudteejaamas.

 

Üks küsimus. Kas Teie arvates peaks raudteetrass kulgema vana trassi mööda või oleks mõttekas seda muuta? Ja kas muudtav enam-vähem sama kilometraazhi juures peaks ehituslikult mõnevõrra kallim olema mingil põhjusel?

 

 

Huvi pärast hakkasin veid vanade mälestuste põhjal väikest ülevaadet tegema.

 

Turba ja Ellamaa olid mõlemad vägagi paljude sõitjatega peatused. Turbas käidi palju ka Tallinnast tööl. Samas jäi raudtee veidi Ellamaa äärele. Ehk oleks mõeldav kui raudtee ületaks maanteed veidi hiljem, ehk läbiks Ellamaa bussipeatust? Muidugi tähtis kohalike arvamus,sest ega kaugemate elamuteni väga lühike maa ei olnud ja tollal mäletan küll nurinat, et mõnede jaoks liiga kaugel..

 

Eks Ristini peaks vist jääma vana trass, sest ühtegi asulat lähedusse ei jääks. Metsa peatus teoreetiliselt isegi mõeldav, kui seal oleks RMK lõkkekoht või midagi sarnast. OOteplatvormi jaoks peaks aga koha leidma võimalikult Bussipeatuse lähedale.

 

Risti - Palivere vahel oleks muidugi vaja õgvendada ja Jaakna peatusel enam mõtet pole.

Edasi aga muidugi oleks hea tuua raudtee  Nigulale ja teistele asulatele võimalikult lähedale. Sest ka tollal oli sealkandis palju sõitjaid, v.a. Ridala.

 

Muidugi on hea, et palju on juba räägitud Rohukülani sõitmisest. Kui reaalne võiks olla tiiburiliiklus Rohuküla-Vormsi-Heltermaa-Sõru-Triigi ja Rohuküla-Kuivastu (või Orissaare) liinidel? Kas uuring puudtanud ka seda teemat? Arvestade pidevaid probleeme praami- ja lennuliiklusega, tundub mulle see idee teostatav. Klientideks ju kohalike, Tallinna külaliste, matkajate jt kõrval ka ehk Soomest-Rootsist tiiburiga saabuvad puhkajad, kes saaksid kohalikke piirkondi kiirelt külastada. Muidugi eeldab see ka nii Hiiumaal kui Saaremaal kahepoolse bussilikluse käivitamist mõlemat pidi ümber saare, samas oleks see ainult pluss kohaliku bussiliikluse elavdamisele!

 

Kas uuritud ka mitut jaama vaja Riisipere-Rohuküla vahele? Heade kiiruste puhul peaks piisama ühest jaamast, näit Palivere või Risti. Kaalukeeleks muidugi ka võimalus, et ühel neist oleks mingigi ettevõte või sobivus selleks, kus vaja ka kaubaliiklust. Olgu selleks siis puidufirma või killustiku, söe vms estakaad.

 

Kahjuks pole ma sattunud Rohukülla, seetõttu ei ole ma kursis, kuivõrd saaks sinna kõrvalteid teha. Sest kui piisav võimalus mitme tee ehituseks, poleks ju vajagi Haapsalus kõrvalteid ehitada, või kasutada hädajuhul mingit juppi muuseumi teedest. See hea ka vajadusel eksponaatide juurdetoomiseks.

 

Kas võimalik tutvuda juba ka mingi eelülevaatega Teie uuringust?

 

Lugupidamisega

 

Neeme

 

 

Tere

 

Tänud kaasamõtlemise eest! Lühivastused:

 

1. Eskiisprojekt on koostatud mööda vana trassi. Peapõhjus - raudteemaa on kõik üks kinnistu, mille alune maa täna riigi oma (kuni Haapsaluni). Projekteerimise käigus on mõningal määral suurendatud kõverate raadiusi, et võiks lubada suuremat kiirust. Samal eesmärgil on vajadusel vähendatud tee tõusunurki.

 

2. Kuna vanal trassil on ballast suures osas olemas, siis jah - uus trajektoor tõstab ehitushinda + tekivad maaküsimused. Praegune lahendus on eskiisprojekti tasandil, et saaks adekvaatsed mahud investeeringu reaalseks hindamiseks. Kui kunagi läheb tööprojektiks, võib selguda, et (osaliselt) uus trass on põhjendatum.

 

3. Kõikide peatuste asukohtade osas sai konsulteeritud. Ellamaa jäi praegu sinna, kus oli varem. Majad mõlemal pool - ega head lahendust paista. Usun, et vajadusel ei ole keeruline asukohta muuta (ja ülesõidule lähemele kolida, sest ega praegu buss+rong lahendus hästi ei töötaks).

 

4. Metsa, Jaakna, Nigula ja  Ridala peatused jätsime ära. Arvan, et Nigulale väga palju ligemale ei saa, aga Taebla juures oleks strateegiliselt hea, kui saaks raudtee ehk maanteele lähemale (ehk selle kõvera välja); samas ei oska praegu öelda, kuivõrd teostatav see on. Taebla osas muutsime niipalju, et tõime perrooni Tln mnt äärde ülesõidu juurde.

 

5. Tiibureid vms eraldi ei käsitle. Praegu oleme arvestanud nii, et rong viib inimesed (kaubarong kauba) Rohuküla sadamasse. Kui tuleb otsus, et raudtee Rohukülla - siis jõuab tegeleda teemaga, mis alternatiivid praamile veel on. Isegi parema tahtmise juures räägime siin aastast 2020+ - nii et ega täna oska keegi hinnata, mis siis mõistlik on. Kindel on, et hiidlased kasutavad ka siis Rohuküla mandrile pääsemiseks - sellega arvestame. Hiiumaa bussiliilkuse jätsime ka välja - ka see on tuleviku teema.

 

6. Projekteeritud on jaamad Riisipere, Turba, Risti, Palivere, Taebla, Haapsalu ja Rohuküla. Arvutused on tehtud nii, et Turbas, Ristis, Paliveres ja Taeblas võib olla ka lihtsalt peatuskoht (ehk siis jaamad Riisiperes, Haapsalus, Rohukülas) või ükskõik milline vahepealne kombinatsioon. Järgmise sammuna tellime ära uute reisirongide ühendusajad - eks siis hakka paistma, kuipalju jaamu on vajaliku läbilaskevõime jaoks vaja. Ka kaubaveo osas on plaan küsitleda kohalikke ettevõtjaid - et selguks, kas neil oleks raudteest kasu. Jaam siis mõistagi sinna, kus ettevõtted, millel raudteed vaja.

 

7. Rohuküla osas on võtmeküsimus Haapsalu pealt Rohuküla peale minek. Siin meil erinevad lahendused. Uusi peatusi lõigule praegu ei kavandanud - eks aeg näita, kas Rohuküla ühendus tuleb üldse päevakorda.

 

8. Lähiajal saadan lingi, kus raudtee eskiisprojekti materjalid üleval.

 

Tervitades

Rein

 

Muide, tänaseni pole selget ülevaadet ühendusaegadest ehk et mitu jaama siis Turba ja Haapsalu vaele tuleb. Eks siingi mindud vaikimise eted ja mingisugusest kaasamisest enam juttu pole. Küll aga olen igal juhul rahul sellega, et Haapsalu reaalsuses ka tuleb. Küll jupiti, aga tuleb. Poleks ma seda teemat nii aktiivselt ajanud (blogi, FB, ajakirjandus, pollitikud jm kohtadel) ning kui topetajad poleks nii aktiivselt jkaasa tulnud, poleks tõenäoliselt täna ka raudteed Turbanmi. Just tohutu kaasaelamine oli see, mis utsitas nii meediat kui poliitikuid ja seetõttu võivad just HR toetajad pidada ennast tõsiseks jõuks, tänu kellele see asi tuleb!

 

***************

Ja polnud kirjavahetustes mina ainuke:

Austatud lugeja!

Kirjutan Teile Vastse-Kuuste raudteejaama peagi ümberehitatava reisijate ooteplatvormi pärast. Minule teadapolevalt jääb Vastse-Kuuste platvorm senisesse asukohta vaatamata sellele, et see asulast lubamatult kaugel on. Olen sunnitud avaldama vastuseisu seesugustele plaanidele, kuna see kahjustab reisirongiliikluse jätkusuutlikkust regioonis. Märksa lähemal oleks rongipeatus juhul, kui see ehitataks raudteejaamast välja ülesõidu juurde, mille lähistel asub bussipeatus ja kust on ka esimeste majadeni Vastse-Kuuste külas vaid lühike maa. Tänane raudteejaam on aga täiesti perifeerses kohas. Tulemusena on ka reisijakäive Vastse-Kuuste jaamas asula suurust silmas pidades väga madal. Pealegi puudub jaamas ooteruum ning isegi korralikud ligipääsuteed, mistõttu ei ole ühtki reaalset põhjust peale valgustuspostide, mispärast peaks platvorm jääma sinna, kus ta täna on. Kas tõepoolest jääb parema ühistranspordi pakkumine piirkonnas vaid ühe raudteefirma suutmatuse taha püstitada paar valgustusposti? Seda eriti olukorras, kus elektrivarustus ei paikne just talumatult kaugel – lähedal jaama kõrikus asuvad valgustatud pöörmed. Seniste seisukohtade järgi on jäänud mulje, et tegelikult vajalikku platvormi nihutamist ei soovita ellu viia vaid põhjusel, et see EVR Infra jaoks tülikas on. Samas eeldan, et riik peaks seisma eelkõige reisija huvide, mitte infrastruktuuri haldaja mugavuse eest. Ka kehtivate standardite kohaselt (EVS 867:2003) peaks raudteepeatused ehitatama nõnda, et teekond kohaliku ühistranspordi peatuskohtadesse oleks lühim. Eesmärgiks on loomulikult tagada sujuvamat ümberistumist rongi ja bussi vahel. Isegi, kui platvorm jääks tänasesse asukohta, ei ole seni eksisteerivad ühendusteed mitte mingil juhul kõige otsemad. Sellest tulenevalt palun teavet, kas praeguses projektis on projekteeritud uued lühimad kõnniteed bussipeatuse ja asulani? Eriti pööran tähelepanu asjaolule, et kõige otsem tee kulgeb kohe raudtee ääres, mitte senist sõiduteed pidi.

 

Väide, et uus peatuskoht eeldaks suuri muutusi raudtee signalisatsioonisüsteemis on aga arusaamatu, kuna ülesõit sulgub Tartu poolt tulles nii kui nii juba siis, kui reisirong peatuskohas viibib. Seega oleks uue asukoha puhul vastassuunast lähenedes situatsioon täpselt samasugune, kuid see ei halvendaks kokkuvõttes olukorda. Uue asukoha puhul Tartu poolt sõites tuleks aga nii kui nii platvorm ehitada nii kaugele, et rong ülesõitu kinni ei hoiaks. Kui tänased rööbasahelad pole nii ehitatud, et äsja kirjeldatud situatsioon tõele vastaks, hoiab signalisatsioonisüsteem nii kui nii maanteeliiklust ebaotstarbekalt kaua kinni ja vajab seega kohandamist.

 

 Miks ei ole vastavad instantsid tegutsenud õigeaegselt, et kirjeldatud ebakõlasid vältida? Kas vastavatele instantsidele onAS EVR Infra esitanud ka konkreetsed numbrilised andmed, mis põhjendavad platvormi uude aukohta viimise täiendavaid kulusid? Kui jah, siis kui suured oleks sellise lahenduse täiendavad kulud? Kui ei, siis mille alusel tehti otsus platvormi mujale mitte viia? Kui tegemist on kellegi hinnanguga, siis kas MKM on kaalunud võimalust, et antud hinnang ei pruugi lähtuda reisjateveoga tegutsevate ettevõtete vajadustest ega olla objektiivne? Millised on võimalused ehitusprotsessi veel peatada, et tõsiselt kaaluda platvormi uut asukohta?

 

Teiseks pöördun Teie poole seoses Ülenurme peatuskohaga. Senises asukohas on peatuse reisijakäive praktiliselt olematu. Sellest tulenevalt palun teavet, kas platvormi Koidula poole liigutamine, et asulat paremini teenindada, on leidnud heakskiitu. Lisan siinkohal, et võimalik vastuväide AS EVR Infra poolt, nagu asuks uus asukoht kallakul, ei saa olla tõsiseltvõetav  lihtsate peatuskohtade korral. Tegemist ei ole jaamaga, kus kallak võiks põhjustada nt vedurita veeremi iseeneslikku liikumahakkamist. Valgustuse paigutamine uude asukohta on küll kulu, kuid veelgi kulukam on rajada platvormi, mida keegi ei kasuta.

 

Lugupidamisega,

 

Polnud õnneks mina ainuke, kes asjadest aru sai. See aga ei tähendanud, et MKM-ile või Eesti Raudteele tarkust oleks juurde tulnud. 

********************************

 

Tere!

Rõõm näha, et Paluperas platvormi ehitamine juba käib! Sooviksin Teie arvamust aga ühe võimaluse kohta. Sellise ühispeatuse - rong, buss, parkla, infotahvel - mõttega seoses oli veel üks väike idee, aga et see veidi teisest valdkonnast, siis pole seda välja käinud. Aga möödunud nädala Maaleehes oli artikkel külaturgudest. Ja see oligi minu mõttega seotud. Kas Teie arvates oleks mõeldav (juhul kui Paluperas platvormi kõrvale jääval tühjal maalapil võiks olla parkla ja bussipeatus), et samal platsil oleks katusealune ühtne reisijatele ja ehk tõepoolest kohalike jaoks ka paari "turu"letiga? Kas see annaks maapiirkondadele midagi atraktiivsuse koha pealt juurde? Küsimus teoreetiline, aga ehk see mõnevõrra tõesti oleks hea võimalus kohalikele aiapidajatele ja talunikele? Ütlen ausalt, et minule meeldib selline "maainimese" vaatenurk, nagu Maalehes kirjas. Loomulikult mõistan, et selle teostamine nõuab rahasid, aga küsimus pigem selles, kas sellisel mõttel oleks jumet? Ma ei pea silmas kiltsu-kaltsu müüjaid kuigi eks ka neile meeldiks võimalus aeg-ajalt oma asju müüa kuskil katuse all, kohas, millega inimesed harjunud. Samas, mina eelistaks pigem setu keraamikamüüjaid jms sellistes kohtades näha.

Seega, kas Teie arvates oleks selline variant maaelule hea võimalus aidata jalul püsida? Tänulik oleksin ka igasuguste nüansside eest, millised Teie arvates võiksid sellist ideed käiviatamast segada!?

Vabandan tülitamise pärast! Vajan lihtsalt Teie kui maakoha elu asjatundja arvamust!

Tervitades

 Tere.
Tegelikult on see nii, nagu elus ikka, et ühele üks, teisele teine meelepärane. Kui maal on võimalus oma transpordile, minnakse ikka ise kuhugi, nt. meil Rõngu turule teisipäeva hommikuti, või linna Selverisse ja tehakse hulga oste ette ära. Kel aga need võimalused puuduvad, võtavad sabast just sellistes võimalustest, nagu need erinevad bussid. Kuigi enamuses on need pensionäridele, kodustele emmedele, kes saavad minna teatud ajal kuskile bussiga kohtuma. Nii et eks nad nii kaua sõidavad, kuni turgu jagub. Aga mitmekesisemaks muudab see võimalusi küll. Näiteks on meie kandis väga oodatud kalaauto, käidi ka prillibussis, pangabuss vist ei õigustanud jne.

 

Täiesti õige. Oleme korduvalt pakkunud oma ettevõtlikele ka võimalust, et aastaid pole Paluperas enam ju kauplust kah - Leader projekti raames saab Valgamaal Külakukkur taotluse alt alustamiseks lausa 75tuhat kroonigi. Pakkunud maad, kuhu miski putka üleski ehitada jne.....aga siiani pole seda ettevõtlikku inimest. Maapiirkonnas kahjuks napib seda ajupotsentsiaali, "kobedamad" tegelevad juma saja ametiga ja nii ta kahjuks on. Aga loodame ikka edasi

***************************************************************

 

Terehommikut!

         Kaunist päeva! Kassinurmel käib aasta jooksul 25-30.tuh.külastajat-neist suurem osa koolinoored. Tänavustest üritustest (need on kujunenud iga aastasteks ettevõtmisteks) on osavõtnud:

                                  -Vastlapäevadest  13-16.02. 500-600

                                   Pärandkultuuri ja talgupäevadest 24.04.-01.o5. 1000.osavõtjat

                                   xxi-Roheliste rattaretk 09.05. 1800 osavõtjat

                                   Metsa-jaanijaskar 23.06. 1000           "

                                   Mütofest 13.-15,08.          800             "

                                Põhjala Pööripäev  10-11.09. 200       "

                Võib arvestada , et iga päevaselt käib 150-ne ringi.Suusa rajad on alati rahvast täis.

           Oleks muidugi hea kui saaks ootepaviljoni -aitaksime meelsasti tegemisele kaasa.

                                                                     Kõike head!

                                                                                          Kaupo Ilmet-Jõgevamaa Metsaseltsi eestseisja

 

Ja nagu ikka, pole seda peatust ka täna. Kuigi piirkond oleks ka jõgevalastele vägagi hea sportimiskohaks jm puhkudeks.

*********

 

 

Tere!

 

Jälgides eurofinantseerimise toel toimuvat ooteplatvormide renoveerimist ja seoses mitmelt inimeselt laekunud informatsiooniga jääb arusaamatuks, kuidas saab AS EVR Infra nii käituda inimeste ja omavalitsuste vastuseisuga.

 

Miks ei huvitu vallavalitsus Vastse-Kuustes kohalike inimeste vajadustega? Miks keeldub AS EVR Infra Veriora vallavalitsuse vastuväidetega arvestamast? Kui on elementaarne reisija jaoks, et erinevad peatused peavad olema koos, siis ei saa olla AS EVR Infra jaoks oluline kaablite, ja muude kommunikatsioonide asukoht ning projekti olemasolu, et loobuda ernevate ühistranspordiliikide integreerimise põhimõttest. Tundub, et viga neis endis. Miks ei paku AS EVR Infra ise erinevaid võimalusi omavalitsustele peatuste asukohtadeks?

 

Olen arvamusel, et praegune süsteem ei toimi ja kuna MKM-st on öeldud, et standarditele ja planeeringutele vastava lahenduste järgimine kuulub Teie haldusalasse, sooviksin Teie seisukohta antud küsimuses. Miks ei järgita platvormide ehitusel Ooteplatvormide Standardit ja ühistranspordi arengukavasid? Kes peaks tagama, et AS EVR INFRA ei ehitaks ooteplatvorme logistiliselt valedesse asukohtadesse, millega kaasneb ühistranspordi kulude kasv ja väheneb kasutatavus?

 

Kas TJA on andnud kooskõlastuse Vastse-Kuuste, Veriora ja Orava ooteplatvormide ehituseks? Kui jah, siis mis põhjusel ei arvestata eelpool toodud nõuetega?

 

Kõige austusega

 

Veel kord, põhjenda millise sõnastusega tahes või kes tahes, ikka mõju olematu. Kõik n.ö. etteheited või süüdistused mis mina või teised teinud, osutusidki põhjendatuks. Ühispeatuste jm vilets tase võinuks olemata olla kui asjapulgad vaevunuiks natukenegi vaeva nägema!

 

***********

 

 Tere!

Kärknas vist lõpuks asi paremuse poole, viiakse jaamast välja. Ka Lehtses paremaks läinud, pidi tulema ülesõidu poole.

Neeme

Täname Teid tagasiside eest. Kuigi Tehnilise Järelevalve Ametil puudub seadusega antud pädevus otsustada rajatiste asukohtade üle, informeerime raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjaid, et nad ise kohalikele omavalitsustele rohkem kui ühe alternatiivi välja pakuks. Seega on paranevad võimalused erinevate huvigruppide kaasamiseks ja parima lahenduse leidmiseks.

 

 

Lugupidamisega

 

Viljar Luhthein

Tehnilise Järelevalve Amet

Raudteeinfrastruktuuri osakonna juhtivspetsialist

 

Hoolimata TJA informeerimisest ikkagi ei pakutud erinevaid lahendusvariante. Hea aga, et Kärkna puhul vähemalt tobedusest pääsesime. Tõsi, bussipeatust pole seal tänaseni ja Tartu vald keeldub igasugustest vastustest!

 

***********

 

 

Tere

 

Anija Vallavalitsus on mitmel korral kaalutlenud ettepanekuid Mustjõe rongipeatuse küsimuses. Hetkel ei ole vastu võetud otsust perrooni ehitamise taotlemiseks Mustjõe Kõrtsitalu vahetusse lähedusse. Teedevõrgu hoolduse planeerimisel  on arvestatud perrooni endise asukohaga.

 

Lugupidamisega

 

Tiit Tammaru

Anija vallavanem

*******************************

 

 

Tere!

 

Saadan selle info Teile teadmiseks selle kohta, et Eesti Raudteel järjekordselt algab uute ooteplatvormide ehitus, nimelt Lehtse jaamas. Kuna Lehtse jaam pidi minema likvideerimisele, oleks olnud loomulik ja lihtsam planeerida uued platvormid kunagisse asupaika vana jaamahoone ees. See oleks reisijale vägagi mugav, sest otse vastas kauplus ja VÕIMALUS JUBA PRAEGU AUTO PARKIMISEKS.

 

Selle asemel lõhuti osa praegusest paaritu suuna platvormist, et alustada uue ehitamist, mis jääb siis praegusest isegi mõnevõrra kaugemale!? Seni peab ka Lehtses nüüd reisija kannatama ebamugavusi, sest saab võimaldada talle sisenemist-väljumist vaid esimesest vagunist. Samas ei ole teadaolevalt Lehtses mitte mingisugust põhjust, miks ei võiks asukohta nihutada. On äärmiselt kurb, et isegi sellistel juhtudel ei arvestata mitte mingil määral asukohtade eripäraga. Või ehk võimalik vähemalt Lehtseski midagi muuta ja tunnistada väikseid puudusi planeerimisel?.

 

Siia võin lisada, et ka Lehtse kohta ei ole ma oma infot kogunud kaardi järgi, vaid mõne aja seal elanud, suhelnud aastakümneid reisijatega, töös kokku puutunud reisijate kaebustega ja seega ei ole ma väga "kaugel" reaalsetest oludest. Ja eelmise kirja teemadega seoses saan lisada, et kohati KOV ei pea mõnesaja meetri võrra nihutamist tähtsaks, küll aga peavad seda tähtsaks REISIJAD, kelle jaoks platvorm õieti tehakse.

Nii et väga kurb sellise suhtumise üle, püüan siiski optimismi säilitada, et ükspäev võidab kaine mõistus.

 

Parimate soovidega

 

Neeme Sihv

 

 

Tere!

Saadan esiteks nende platvormide esialgsed asukohad, mille osas on veel riigihange käimas:

https://riigihanked.riik.ee/rhr/HankedOtsing,resulthankedotsing.sdirect

 

Tondi (2 platvormi) - 100,7 km

Järve (2) – 99,3 km

Rahumäe (2) – 97,6 km

Nõmme (2)  – 96,5

Hiiu (2)  – 95,6 km

Kivimäe (2)  – 94,5 km

Pääsküla (2)  - 93,2

Laagri – 91,4 km

Balti jaam (4 platvormi) – 104,4

Lilleküla (2)  - 102,2

 

Järgmisena platvormide esialgsed asukohad, mille riigihanke tulemused on veel hindamisel:

https://riigihanked.riik.ee/rhr/HankedOtsing,resulthankedotsing.sdirect

Lehtse (2 platvormi) – 174,75 km

Kiltsi – 341 km

Vägeva – 360,4

Pedja – 370,4

Kaarepere - 392

Uhti – 9,9 km

Reola – 13,4 km

Vana-Kuuste – 15,9

Rebase – 17,8 km

Valgemetsa – 31,6

Kiidjärve – 34,4 km

Taevaskoja – 37,9 km

Põlva – 43 km

Holvandi – 49,4

Ruusa – MKM soovis nihutada platvorm ülesõidule lähemale (varasem kava 54,3 km)

Orava –MKM soovis nihutada platvorm ülesõidule lähemale(varasem kava 72,5 km)

 

Hankest jäid välja Kärkna, Rakke ja Ülenurme platvormid, kuna projektid peaksid olema ümbertegemisel.

 

Rõhutan veelkord, et need asukoha andmed on esialgsed ja ei kajasta hetkeseisukorda, kuna need andmed on saadud tunduvalt varem.

 

Lugupidamisega

 

 

************************

 

 

Tere

Käesolevaga teatame, et Tallinna Transpordiameti haldusalasse ei kuulu raudtee ja platvormide ehituse küsimused.

Küll on meie aruteludes käsitlust leidnud võimalik ühistranspordipeatuste välja ehitamine Endla tn-le enne Taksopargi ristmikku (linnast väljuvale suunale).

Lugupidamisega

Tiit Siimon

Tallinna Transpordiamet

Juhataja asetäitja

 

 

Tere!

 

Teatan vastu, et eeldan Teie poolt koostööd ja osavõttu antud teemal vastavate ametkondadega.

 

Lugupidamisega

 

Neeme Sihv

 

 

***** 

 

 

Tere!

 

Võru linnas asuva jaama nihutamine ei ole Võru Vallavalitsuse pädevuses. Roosisaare jaama asukoha muutmist võib kaaluda, kui on teada kas ja millises mahus otsustatakse reisirongide liiklust taastada.

 

 

Lugupidamisega

 

Georg Ruuda
vallvanem

 

 Tere!
Anne peatus võiks jääda  samale kohale, kuid Vaabina peatus oleks otstarbekas tuua praegusele käigusolevale ülesõidukohale ( Turumõisa ). Seal oli ka kunagi nn. teivasjaam;
Anne peatuses on põhimõtteliselt võimalik ühildada rongi- ja bussipeatus;
Oleks hea kui saaks ümberistumiseta sõita Tartu.
Kõike head soovides,

Ustav Allas
abivallavanem

 

Sai tegeletud ka Koidula - Valga perroonide ja rongiliikluse teemadega, aga tulutult! Tänaseni!

 

***************

 

Tere!

 

Kui rongiühendust saab siduda bussiga, mis otse sihtkohta kohale viiks, siis Kuutsemäe puhul võiks küll asi huvitav olla. Meie kliendid on enamuses noored ja paljudel on isikliku transpordivahendi leidmine  raske. Hetkel näiteks ei ole olemas toimivat bussiühendust Otepää ja Kuutsemäe vahel ja see küsimus tuleb igal hooajal uuesti üles. Samas on erinevad ettevõtjad üritanud sellist liiklust pakkuda, aga asi pole majanduslikel põhjustel pidama jäänud.

Kuutsemäele lähemal on Puka, sealt käib ka Paluperaga võrreldes rohkem noori Kuutsemäele, Puka –Otepää teele ilmselt alternatiivi pole.

 

Peeter Ilmas

Kuutsemäe Puhkekeskus

 

 

****************

 

 

Tere!

 

Viimasel ajal väga aktuaalne teema kütab vaikselt kirgi ja see on hea nii reisijate huvides kui ka investeeringute kulude vähendamise suhtes.

 

Ooteplatvormide asukoha määramisel ei ole AS EVR Infra arvestanud ühistranspordi arengukavadega, planeeringutega ega paljude ekspertide arvamusega. Lihtsaim näide selle kohta on Rein Riisalu ülevaade Eesti Päevalehes juba aastal 2003. AS EVR Infra suurim möödalaskmine on aga projekteerimisel kohalike omavalitsustega oskamatu suhtlemine. Paraku on omavalitsustega suheldes selgunud, et nende jaoks on raudtee siiski väga "kauge" teema, seetõttu nad ei oskagi omapoolseid pakkumisi teha. Kinnistunud on ammustest aegadest pärit mõtteviis, et ooteplatvorm peab olema koos jaamahoonega jne. Meil aga pole paljusid jaamahooneidki enam alles. Kuna AS EVR Infra arvatavalt ei ole ka vaevunud tegema täpsemaid uuringuid rääkimata koostööst bussiettevõtetega, siis peaks suuremat rolli sellele pöörama MKM ja Maanteeamet koostöös ekspertidega (SEIT jt).

 

Suheldes ühe vallavanemaga, vastas ta küsimusele ooteplatvormi teise asukoha kohta, et loomilikult oleks see parem, aga vaevalt, et riik asju muudaks, kuna see oleks kallis... jne. Millest selline arusaam? Teise, peatuse vahetusse lähedusse jääva vallavalitsusega ei konsulteeritud üldse! See näitab suhtlemise (õigemini suhtlemise puudumist) taset.

 

Vastse-Kuuste samuti hea näide, selle kohta on tehtud mitmeid ettepanekuid, kuid siiski üritatakse jätta kõik vanaviisi. Muide, ka Mustjõe peatuse ehitamine vanasse asukohta on väga riskantne investeering, sest sealt kasutab rongi põhimõtteliselt vaid üks pere, seenelised va. Kui aga ehitada peatus kahe soovitava koha vahele, oleks rahul kõik, k.a. matkajad.

 

 Alustatud ka Keeni platvormi ehitust vanasse kohta. Mitte ühtegi asjalikku väidet ei ole toodud. Ainukesed seisukohad, mida olen kuulnud, on et tagatakse ligipääs mälestuskivile ja asukohaga nõustus ER Liiklustalituse osakond vaid tingimusel, et platvorm jääb vanasse kohta. Järeldus - muid põhjuseid ei olegi! Siin jääb aga arusaamatuks, kas rongid on käigus inimeste veoks mälestuskivide juurde (läbi teiste hoovide) ja jaamakorraldajate jaoks? Kuidas on võimalik, et samas jäetakse tähelepanuta Ooteplatvormide Standardi p 5.1.1., mis näeb ette platvormide ehitamise võimalikult lähedale teiste transpordiliikide peatustele? Lisaks on piisavalt palju räägitud erinevate transpordiliikide integreerimisest. Tekib oht, et väga suured investeeringud, mis on kulutatud ühistranspordi arengukavade ja teemaplaneeringute väljatöötamisele, jooksevad tühja kui nende järgi ei talitata. Ooteplatvormide ehitamine maanteest (ülesõitudest) kaugemale toob kaasa ka busside liinikilomeetrite ja sellega koos ka dotatsiooni kasvu. Juba mõnel korral päevas lisakilomeeter bussidele tähendab aastas mitukümmend tuhat krooni lisakulu.

 

Hea näide ka Jõhvi. Kuna bussijaama ehitamiseks raudteejaama juurde ei jõutud kokkuleppele - "Kui Muhhamed ei tule mäe juurde, tuleb mägi Muhamedi juurde. Takistavateks teguriteks ooteplatvormi ehitamiseks bussijaama juurde on nimetatud teekõverusi ja perspektiivset teise raudteeraja ehitust. Samas on selge, et need ei saa takistada platvormi ehitust. Sirge pikkus on tublisti üle poole kilomeetri, ja platvorm ehitataks ju vaid ühele poole. Samast läheb läbi ehitatav promenaad. Seega tooks platvormi ehitamine kaasa vaid reisijate arvu vähenemise, mis on märgatav juba praegu.

Pidevalt esineb siin-seal väiteid, et praegustesse asukotadesse ehitamine on odavam. Millel see väide põhineb, ei ütle keegi. Ei saa ka tõsiselt võtta väidet, et "platvormi nihutamine kaugemale kasvatab hüppeliselt kulusid ja võib kaasa tuua suuremahulised ehitustööd".

Tegelikkus on vastupidine. Kuigi kohati võib kaasneda ka veidi suurem ehitusmaht, enamasti on tegemist aga kokkuhoiuga.

 

1. Jääb ära väga kulukas raudtee kõrvalradade nihutamine.

2. Vähem kommunikatsioone (kaablid jne.)

3. Võimaldab kasutada tihti pöörangurajooniga sama valgustust (vähem elektritöid, kaabli, post, lampe). Väheneb ka elektrikulu.

4. Vähem ülekäikusid, mis ebamugavad, olenemata kui hästi nad ka tehtud ei oleks (suureneb ka ohutus jaamateede alal, kus seetõttu liigub vähem kõrvalisi isikuid).

5. Võimalus ehitada ühtseid katusealuseid ja paviljone.

6. Võimalus ehitada ühtseid infotahvleid (ka koos turismiinfoga).

7. Väheneb aja- ja kütusekulu.

8. Vähem lõhkumisi  ja sodimisi, kuna koht suurema tähelepanu all.

9. Tagab hilinemiste ja praagi vähenemise.

10. võimaldab jaamade infrastruktuuri arendada ilma segavate ooteplatvormideta

 

 

Lisaks muud nüansid, mis ei ole sugugi vähetähtsad.

 

1. Ühispeatuses on bussi- ja rongijuhil tunduvalt paremini informeeritud (visuaalne kontakt) teise saabumisest (eriti hilinemise korral). Praegu väga tihti vastastikuse kommunikatsioonivõimaluste puudumise tõttu kaob inimestel võimalus ümberistumiseks, millega kaasneb ühistranspordi usaldusväärsuse vähenemine, reisijate arvu ja piletitulu vähenemine.

2. Ühispeatustel mitmeid lisaväärtusi kohaliku elu arengutes. Näiteks sobib peatuse juures asuv parkla muudeks ettevõtmisteks (väiksed külaturud, matkajate puhkamiskohad jne.)

3. Parklad vajalikud "pargi ja sõida" süsteemi rakendamiseks ja käivitamiseks. Isegi mitmes väiksemas peatuses (Lohu, Kasemetsa, rääkimata Raplast) ehitataud parkla näitab, kui populaarseks selline süsteem võib kujuneda. Asja plusse ei jõuaks kokku lugedagi.

4. Võimalus kasutada kompleksselt reisijatel ja matkajatel lähedalolevaid kauplusi või vajadusel ehitada kioskeid. Sama tõmbekeskuse osana võib tekkida ka väiksemate kohtade keskuseid (ühes majas postkontor, haruapteek jms).

5. Ümberistumine ja liikumine muutub väga mugavaks, k.a. ülekäikude vähenemise tõttu. Ka invaliididele ja liikumispuuetega inimestele, mille kohta on omi soove esitanud ka ELIL pöördumises majandusministri poole.

6. Vähenevad autode seisuajad ülesõitude kinnioleku tõttu.

 

Kogu eelnev viitab sellele, et kiiresti on vajalik tegeleda kõikide ooteplatvormide asukohtade ümbertegemisega. Eriti puudutab see Aegviidu, Mustjõe, Lehtse, Kiltsi, Tabivere, Kärkna, Pedja, Kadrina, Kabala, Sonda, Püssi, Kohtla-Nõmme ja Kohtla-Järve, Jõhvi, Oru, Vaivara, Auvere (Sinimäe),, Soldina, Ülenurme, Vastse-Kuuste, Veriora, Orava peatuseid. Vaeküla asemel võib kaaluda Sõmeru peatuse ehitamist.

 

Tegelema tuleb hakata ka Lilleküla sõlme ehitamisega, vajalik on ümberistumisvõimalus kõikide suundade vahel. Kuig olenevalt lahendustest võib vajalik olla kuni nelja platvormi ehitamine, siis tegelikult võib olla võimalik piirduda ka kahe platvormiga. Tõenäoliselt peaks Lilleküla ehitus toimuma koos Balti jaama platvormide ehitusega.

 

Kokkuvõttes loodan tõsiseid arutelusid platvormide ehituse teemal ja ehituslubade väljaandmise peatamist kuni kõik probleemid pole lahendust leidnud.

 

Tänan tähelepanu eest!

 

Lugupidamisega

 

Neeme Sihv

***************************************

 

Tartu uus ooteplatvorm

Lugupeetud härra Sihv

 

Saatsite Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ettepaneku tagada Tartu ooteplatvormi renoveerimisega ülekäigu ehitus ooteplatvormide ühendamiseks platvormide Valga poolses otsas. Oleme seisukohal, et ohutusest tulenevalt ei ole võimalik Tartu jaamas ülekäiku rajada üle peateede.

 

Ühtlasi leiame, et järk-järgult on vajalik viia suuremad ülesõidud ja ülekäigud mitmetasandiliseks, arvestades raudteel üha kasvavaid kiirusi. Käesoleva platvormide renoveerimise projekti käigus on kavas näiteks ehitada mitmetasandiliseks Lilleküla peatuse juures olev ülekäik.

Lugupidamisega

Tõnis Laks osakonna juhataja asetäitja

 

Kuuldavasti lähiajal siiski Tartus plaanitakse ülekäike, aga ikkagi on uskumatu, et pea 10 aastat võttis arusaamine aega!

*****************

 

 

Tere!

Kirjad olen kenasti kätte saanud.

Elan ise Mägiste peatuse lähikonnas. Käisin ka uut peatust vaatamas, eks esialgu ole harjumatu aga need sellised standardpeatused üle eesti. Kenad ja eks rahvas võtab tasapisi omaks. Põhiline, et raudteeliiklus toimiks elanikele sobivalt.

Puka vallas sai Puka peatus ka teisipäeval vallavalitsuse heakskiidu.

Bussiliinide kohta kohe korraga oskagi midagi öelda, eks see tahab tõsisemat uurimist.

Rahulikke jõule!

Särtsu ja säravat uut aastat!

Parimat!

 

Mägiste peatus õnnestus säilitada ja siin oli suureks abiks kohalike aktiivne seismine oma peatuse eest!

 

*******************************************

 

Tere!

 

 

Loomulikult on tegemist linnaosa valitsusele oluliste küsimustega. Bussiliini 18 pikendamine Saue valda Maksimarketini on olnud üks linnaosa valitsuse kindlatest soovidest, kuid kahjuks ei ole selle teostus Nõmme pädevuses. Sama kehtib ka teiste liinide puhul.

 

 Lugupidamisega

 

Margus Nõlvak

 

Mõnel pool oli aga Tallinn see, kes takistas arenguid. Ka siin läheb 10-20 aastat, et olukord muutuks normaalseks. Olen ma siis ajast ees 10, 20 või rohkem aastat?

 

 *********************** 

 

Siiani pole bussipeatust Kärkna Jaam, KOV-id ei kommenteeri juba ammu. 10 AASTAT! Imelik aga see, et rohkem kui üks ametnik arvab, et ühe peatuse juurdetegemisel peaks teise kaotama?

Tere
Edastan Teile projekteerija poolt saadetud viimase projekti asendiplaani.
Lisaks on töös ka Kärknat läbiva tee projekt, mille mahus projekteeritakse
kergliiklustee kuni Jõgeva mnt-ni.

Lugupidamisega,
Egle Klaassen

 

 

Tere

Kärkna bussipeatus jääb ikkagi küla keskuse poole, kus inimeste konsentratsioon suurem ja kasusaajaid rohkem. Parkla ehitust ja pargi-sõida süsteemi rakendamist hetkel plaanis ei ole.

 

Lugupidamisega,

Egle Klaassen

 

 

***************

 

Lp. härra Neeme Sihv!

Kõigepealt head uut aastat! Lugesin Anija valla kodulehe avalikust
dokumendiregistrist Teie kirja pöördumisega paljude adressaatide poole ning
ka abivallavanem Urmo Sitsi vastust Teile.
On rõõm tõdeda, et jätkuvalt on inimesi, kellele raudtee probleemid korda
lähevad. Olen ise igapäevane raudteetranspordi kasutaja ning probleemidaga
väga hästi kursis. Teiste peatuste kohta ei oska sõna võtta, kuid Kehraga
on lood üldjoontes nii, nagu abivallavanem Teile selgitas. Teete oma kirjas
ettepaneku, et omavalitsus võiks jaamahoone ära osta. See on ammu tehtud.
Seda tegi juba möödunud sajandil Kehra linnavalitsus, mida enam pole
olemas, ning üritas siis jaamahoonet edasi müüa. Õnneks või kahjuks,
täpselt ei oska öelda, ei tulnud sellest midagi välja ja jaamahoone on seni
kasutuseta seisnud. 2008. a sügisel kogunes seltskond Kehra ajaloohuvilisi,
kelle eesmärk on rajada hoonesse Vabadussõja murdelahingutele ja kohalikule
ajaloole pühendatud muuseum. Iseenesest mõistetavalt tuleb aga osa hoonest
avada ka ühistranspordi ootajatele. On kavas rajada ootesaal koos avaliku
WC ja kohvikuga. Loomulikult on kavas taastada ka hoone esialgne välimus,
st punane tellis valgete kaunistustega. Katus vajab väljavahetamist jne.
Kõik asjad siin ilmas võtavad aga aega nii palju kui nad just võtavad.
Olen olnud sunnitud tõdema, et Hardo Aasmäe ühes raadiousutluses öeldu, et
ideest millegi valmimiseni läheb vähemalt viis aastat, on sulatõsi. MTÜ
asutamisest on praegu üle kahe aasta ja alles nüüd on arhitekt
rekonstrueerimise projektiga saanud tööle hakata. Issanda veskid jahvatavad
lihtsalt väga aeglaselt. Kõigepealt tuli valmis teha arengukava, siis
teostatavus-tasuvusanalüüs, alles siis sai sõlmida valla ja MTÜ vahel
kasutuslepingu. Renti me vallale ei maksa ja vald on tõesti huvitatud, et
MTÜ Kehra Raudteejaam ajaloolise väärtusega hoone korda teeks.Esitasime
rahataotluse LEADER-programmi ehk siis PRIA-le 2010. a märtsis ja
positiivne otsus tuli alles oktoobris.
Mis puutub ooteplatvormidesse, siis esialgu näis, et kõik sujub ideaalselt
ja perrooni ots jääb kenasti jaamahoone juurde, ainult mõni samm jaamahoone
ootesaali uksest. Nüüd on aga selgunud, et AS EVR Infra pani möödunud suvel
uued rööpad valesti maha ja perroonid ei mahu jaamahoone juures nende
vahele ära. Sellest see vajadus viia perroonid kaugemale ning ülekäigutee
ringiga neist jõe poolt mööda. St senine otsetee alevi ja tehase vahel
pikemaks ja kõveraks teha. See ei sobi aga kellelegi ja nüüd käivad
läbirääkimised tunneli asjus, mida esialgselt plaanis polnud. Jama, mida
ette näha ei osatud. Igati loogiline on, et perroon on ikka jaama juures.
See praegune, üle 20 aasta kestnud variant on muidugi täiesti üle mõistuse.
Kui Teid peaks aga MTÜ Kehra Raudteejaam tegevus lähemalt huvitama, siis
on meil olemas koduleht, millelt leiate lugusid ja pilte. Ja oleme rõõmuga
valmis Teid ka enda liikmeks võtma, kui Teil selline soov peaks tekkima.

Lugupidamisega
Anne Oruaas
MTÜ Kehra Raudteejaam juhatuse esimees

 

 

Tere!

 

Ja head uut aastat!

 

Ütlemata tänulik kirja eest! Ja loomulikult väga hea meel, et keegi tegeleb jaamahoonetega ning veelgi meeldivam, et mõtleb ka reisijatele! Vean ise samuti aastaid juba reisijaid ja samuti nende probleeme kohati teades, tekkinudki soov midagi paremaks teha.

 

Kuna Eesti Raudtee ei vasta, polegi ma päris täpselt kursis, milline on hetkel plaanitud asukoht? Suhtlemine käib läbi MKM-i ja ka need Minu eesmärk oli igal juhul saada perroonid jaamale lähemale. Seega olengi teinud ettepaneku tuua perroonid jaama Aegviidu poolsesse otsa. Muidugi koos bussipeatuse jm sinna kuuluvaga. Arvestasin, et äärmisel juhul oleksid perroonid jõe ja jaamahoone vahel, ülekäik umbes samas kohas kus praegu. Jaamateede asend (koos silla jm ehitistega muidugi segab mingil määral parima lahenduse saavutamist. Tunneli ehituse suhtes olen ma muidugi skeptiline, sellised rajatised olid vist isegi plaanitud, kuskil MKM-i või TJa koduleheküljel oli ka kirjas. Või isegi EVR-i enda lehel. Kaalukeeleks ohutus ja eurorahad. Midagi uut sellest aga kuulda pole ja kardan, et see mõte vajub kokkuhoiu tõttu lihtsalt kaduvikku.

 

Kui kaugele plaanitakse ülekäiku siis viia? Ja perroonide kaugus jaamahoonest? Oleksin tänulik igasuguse täpsustava info eest!

 

Kahjuks olen ise juba maal, muidu tuleksin tähagi vaatama üritust Kehras. Aga alati nõus aitama ja võimalusel ka toetama.

 

Neeme Sihv

************************************************

 

Tere Neeme,

Ütle palun, milliseid pärnu mk busse saaks siduda pulli peatuses peatuma hakkavate rongidega?

Tervitustega,

 

 

Liin 92-1 Vändra-Vihtra-Tori-Pärnu E-P Urge tee peatuses 07.11. Võiks siseneda Pulli peatusesse. Ümberistumisvõimalus rongile 0230.

E-R liin Tori-Piistaoja-Kuiaru-PärnuUrge tee peatuses 07.19. Võiks siseneda Pulli peatusessse. Ümberistumisvõimalus rongile 0230.

Liin 94-1 Pärnu-Vändra-Võidula-Kadjaste teeb peatused ka Otsa, Sepa ja Jõe peatuses, seega saaks asendada allolevates neljast bussist ühte. Väljub Pärnust 17.00, peaks väljuma 16.50, siis saaks Pullis ümberistuda rongile 0238.

Need oleks kolm bussi, millede rakendamine Pullis lihtne ja oleks ka mõningane kasu Hommikused mõlemad võimaldavad põhimõtteliselt isegi Torist tulla rongile..





Linnaliini 13 (oli vist) pikendus Pulli ja Sinti suvila-elamurajooni ühendamiseks rongiga.

Rong 0231 ja 0237 - buss Pärnu-Tammiste-Otsa-Pulli (võtab reisijad) -Sindi-Otsa-Tammiste-Pärnu.

Rong 0230 ja 0238 buss Pärnu-Tammiste-Otsa-Sindi-Pulli (reisijad Tallinna)- Otsa-Tammiste-Pärnu.


Neeme

******************************

 

IRL valimislubadused.

 

Transpordipoliitika

TURVALINE JA TÕHUS TRANSPORT

Eesti on viimastel aastatel teinud mitmeid suuri investeeringuid transpordi infrastruktuuri ja  ühistransporti. Esimesed neist investeeringutest on juba valmis ja kasutusel (kaasaegsed teelõigud ja liiklussõlmed), teised võetakse kasutusele lähiajal (uued reisirongid ja uued bussid reisijateveoks).

Meie teede ja tänavate, raudteede, sadamate ja lennuväljade ning ühistranspordi olukord ja kasutajasõbralikkus mõjutab otseselt seda kui hea on Eestis elada ning millised on majanduse arenguvõimalused. Seetõttu leiab IRL, et Eesti transpordi infrastruktuuri arendamist tuleb ka järgmisel EL finantsperioodil käsitleda riikliku prioriteedina. Eestil peavad olema head transpordiühendused Euroopaga ning ka meie kodumaine transport peab olema kaasaegne ja operatiivne.

Eesti liiklus on muutunud turvalisemaks, kuid iga inimene on Eestile tähtis ja vara on olukorda heaks kuulutada. Liiklusohutus vajab jätkuvalt tähelepanu ka seetõttu, et liiklusintensiivsuse taastudes olukord taas ei halveneks.

IRL peab transpordi ja transpordi infrastruktuuri arendamisel tarvilikuks ette võtta järgnevat.

1. Jätkame teede kui Eesti enimkasutatava transpordi infrastruktuuri kaasajastamist. Meie eesmärk on, et riigi enim kasutatavad teed (Tallinn-Tartu, Tallinn-Narva ja Tallinn-Pärnu maantee) on terves ulatuses välja ehitatud neljarealistena. Selleks tuleb teedeehitusse tänasest enam kaasata ka erakapitali ja oskusteavet ning esimese sellealase pilootprojektina tuleb Kose – Mäo teelõik teostada PPP projektina. Tallinna ja Harjumaa kui kõige kontsentreerituma teeliiklusega Eesti piirkonna autotranspordi parandamiseks peab IRL vajalikuks ehitada Tallinna ringtee neljarealiseks.

2. IRL koostab kava selle kohta, kuidas muuta kõik Eesti arvestatava kasutusega kruusateed aastaks 2030. tolmuvabaks. Järgmiseks Euroopa Liidu finantsperioodiks tuleb kavandada suurprojekt kohalike teede arendamiseks, linnades mida läbib transiitliiklus tuleb toetada teedeehitust eesmärgiga parandada nende linnade elukeskkonda.

3. Nii äri ja turismi arengu seisukohalt on tarvis arendada lennuliiklust. IRL toetab Tallinna lennujaama atraktiivsuse kasvatamist, et tagada Tallinna igapäevast külastamist võimaldav lennuühendus Euroopa äri- ja finantskeskustega. Riik peab jätkama lennujaama turvakulude katmist ja toetama Tallinna Lennujaama juurde rahvusvahelise lennukitehoolduse keskuse ja tööstuspargi rajamist. Avatud tuleb olla ka erakapitali kaasamise suhtes nii lennujaamade kui riigi osalusega AS-i Estonian Air arendamiseks.

4. IRL jätkab tööd ühistranspordi kasutajasõbralikkust tõstvate projektidega nagu ühistranspordi info- ja piletisüsteemi väljaarendamine ning kogu raudteel kiiruse 120 km/h tagamine. Ühistranspordi kasutatavuse kasvu eelduseks on pakutavate teenuste läbimõeldus ja vastavus inimeste vajadustele, seetõttu peab IRL oluliseks järgmisi projekte:

• Arendame piirkondlikku ühistransporti, et oleks tagatud piisav ühendus kõigi Eesti paikadega ning bussi- ja rongitranspordi parem haakuvus.

• Tõstame uute reisirongide saabumisel reisirongiliikluse tihedust, et maksimaalselt ära kasutada uute kiiremate rongide võimalusi;

• Tallinna ja selle lähiareaali liiklusskeem tuleb kohandada selliseks, et erinevate transpordiliikide kasutus oleks paremini ühitatav. Selleks tuleb esimeses järgus ette valmistada Lilleküla ja Ülemiste reisiterminalide projektid, et rahastada neid järgmisel EL finantsperioodil. Teises järgus on vaja kavandada ja seejärel välja ehitada Viimsi, Tabasalu, Jüri ja Maardu rööbastranspordi ühendused, eelkõige tuleb koostöös omavalitsustega läbi töötada trammivõrgu arendamine neisse suundadesse.

• Eesti rahvusvahelise reisirongiühenduse arendamiseks tuleb teha koostöös Poola, Leedu, Läti ja Euroopa Komisjoniga käivitada Tallinn-Varssavi rongiliin. Samuti vajab läbitöötamist Peterburi suunal liini avamine ning uute rongide hankimine Moskva ja Peterburi liinidel opereerimiseks.

5. Meretranspordi ja -turismi edendamiseks tuleb Eesti merenduspoliitika heaks kiita Riigikogus. Riik vajab nii Väinamere, Soome lahe kui Peipsi järve väikesadamate arendamise programmi. Väikesadamad aitavad arendada piirkonna majandust ning luua uusi võimalusi turismi arenguks.

6. Mandri ja saarte vahelise laevaühenduse puhul peab IRL saarte püsielanike piletihinna puhul tarvilikuks rakendada maanteepikenduse põhimõtet, et piletihind oleks tänasest soodsam. IRL toetab Saaremaa püsiühenduse rajamist ning näeb järgmise Riigikogu ülesandena selleks realistliku rahastamisskeemi leidmist nii, et muud olulised transpordiinfrastruktuuri investeeringud ei kannataks. Lähiaastatel tuleb valmis ehitada uued laevad ühenduse pidamiseks Kihnu, Ruhnu, Abruka, Vormsi ja Prangliga.

7. IRL peab tähtsaks, et riik ei hakkaks maksustamise kaudu piirama inimeste liikumisvabadust. Väikese asustustihedusega piirkondades on auto kasutamine sageli otstarbekaim transpordimoodus ja seetõttu ei toeta IRL automaksu kehtestamist.

8. Tõstmaks maanteetranspordi efektiivsust kaubaveol peab IRL oluliseks koostada kava selleks, kuidas tõsta Eesti põhilistel kaubaveotrassidel veokite massipiirangut. See eeldab uute sildade ehitamist ja seniste rekonstrueerimist, kuid annab kasu seeläbi, et väheneb veokilomeetrite arv ja langeb transpordi kulu kaubaühiku kohta.

9. Riik peab jätkuvalt toetama Eestit läbiva transpordikoridori konkurentsivõime kindlustamiseks vajalikke investeeringuid. Selleks tuleb tegeleda Eesti-Vene piiriületusprobleemidele lahenduse otsimisega, välistada Eesti transiidiahela hinnatõus täiendava maksustamise tõttu ning Eesti sadamatele talvise juurdepääsu kindlustamiseks tuleb ehitada uus jäälõhkuja, mis on ühtlasi õlitõrje võimekusega.

 

********

 

 

Tere!

 

On lähenemas 2010 aasta lõpp ja soovin parimat uueks aastaks! See annab aluse ka valmistuda tuleva aasta ooteplatvormide asukohtade planeerimise aruteludele.

 

Uuel aastal uued ooteplatvormid ja uued hanked. Mis saab Vastse-Kuuste, Veriora ja Orava ooteplatvormidest, on jäänud selgusetuks! Kuigi keeruline seal midagi muuta, tasuks ehk arutada saadud kogemustest uute hangete puhul!? Lihtsaim variant oleks tulevaste hangete puhul eelnevalt arutada võimalusi koos omavalitsustega, et vältida tehtud vigu. Juba valmistades hankeid ette, saaks küsida omavalitsustelt (läbi elanike küsitluste) parimaid asukohti. Inimesed ei oskagi paraku pakkuda omavalitsustele võimalusi ooteplatvormide asukohtadeks. Arvestades,et raudtee neist "kaugel", ei pöördutagi omavalitsuse poole, nood omakorda aga ei kasuta võimalust aruteludeks elanikega ja MTÜ-de, külaseltside jms-ga.

 

 Pakuksin võimalust arutleda asukohtade ja sellega seotud probleemide üle, et tagada parimaid lahendusi.

Valime mõningad peatused.

 

JÕHVI

 

Minu teada taheti bussijaama ehitada raudteejaamaga kokku. Mingil põhjusel see ei teostunud. Bussijaam ehitati eemale. Mis tegelikult segab nüüd ooteplatvormi plaanimast bussijaama juurde? Väidetavalt on üks takistus perspektiivne kaheteeline raudtee tulevikus Narva-Tapa lõigul? Üheteelise ehitamine kaheteeliseks ei sega ju ooteplatvormi ehitamist raudtee ÜHELE küljele? Ka on väidetud kõveriku segavat mõju. Tegelikult on bussijaama vastas raudteel vähemalt kilomeetrine sirge lõik!? Väga palju on Jõhvis olnud õnnetusi raudteel, planeeritakse jalakäijate tunneli raudtee alla ja see seotud suurejoonelise Jõhvi promenaadiga. Promenaad tagab suurima inimeste (loe: reisijate) voo, seega oleks antud promenaadi puhul võitjad nii bussi- kui rongitransport!? Pealegi väheneksid tunduvalt õnnetused raudteel.

 

Sellistest eeldustest tulenevalt saab ooteplatvormi ainuvõimalik asukoht ollagi bussijaama vahetus läheduses. Kuna Narva liinil ronge vähe (ka tulevikus), ei sega see ka kaubarongide liiklust ega pikenda jaamavahe kinnioleku aegu oluliselt! Milliseid variante on kaalutud Jõhvi ooteplatvormi puhul?

 

RAKKE

 

Rakke on oluline sõlmpunkt Tapa-Tartu lõigul ühistranspordi eri liikide integreerimisel. Arvestada tuleb ka hetkel rongi 0212 ületäituvusega tööpäevadel, eriti reedeti, seega võib eeldada Rakke peatuse osatähtsuse tõusu ka tulevikus. Juba praegu oleks vaja lisada Rakke peatus rongile 0016, eriti reedeti, kuna rong on alatäituvusega ja Rakkesse sõiduvõimaluste (ja ümberistumise võimaluste) parandamine aitaks kaasa rongi paremale täituvusele. Sama lugu on rongiga 0013. Rakkest sõiduvõimalused Tallinna suunal on vaid kaks korda päevas, 08.43 ja 19.26. See on selgelt vähe ja kuigi ka 0013 on kiirendatud reisirong, siis täituvus võiks olla parem. Peatus Rakkes parandaks tunduvalt mõlema rongi täituvust ning aitaks kaasa ka Rakke (ja tõmbepiirkondade) elanike sõiduvõimaluste tunduvale parandamisele. Minule teadaolevalt on Rakke elanikud soovinud peatusi nendele rongidele ja usun, et sellele soovile ei seisa ka keegi vastu!

 

Rakkes algselt planeeritud ääreplatvorm. See seab ohtu parimate sõiduplaanivariantide koostamise kui ka tekitab häireid hilinemiste vältimisel mitmesuguste tehniliste rikete korral. Olen pakkunud kahte varianti 2 kõrvaltee lühendamise näol. Väikseim kõrvaltee lühendamine ehk majanduslikult otstarbekaim, kuid pikem lühendamine võimaldaks rongide vahetust ja ooteplatvormi ehitamise ajaloolise jaamahoone ette, koos lühima ühendamise  võimaluse bussidega.

 

Milliseid variante kaalutakse Rakke ooteplatvormi asukoha suhtes? Milliseid takistusi võib kaasa tuua kõrvaltee lühendamine?

 

KILTSI

 

Asukoha valikul äärmiselt tähtis kohalike elanike soov võimalikult lihtsalt pääseda rongilt maanteele (bussidele, autodele). Kuna pöörangud asuvad liigselt lähedal ülesõidule, siis asukoht ülesõidust Tartu poole problemaatiline. Kui siis vaid koos 2. kõrvaltee ümberehitamisele sarnaselt 3. teele. Ehk siiski võimalik kasutada tühja maad sissesõidufoori B ja ülesõidu vahel? Ei tekiks ka probleeme, et peatus jaamavahel. Samas võimaldab selline asukoht hoida kokku 2. kõrvaltee nihutamise arvelt ja tagada visuaalne kontakt bussi- ja rongijuhi vahel. Visuaalselt tundub olevat ka piisavalt ruumi bussipeatuse ja parkla ehituseks ooteplatvormi vastasküljele, milline parim variant reisijale. Selle aspekti tähtsusest palju räägitud, lisa sellele Kehra jaama olukorrast.

 

 

KEHRA

 

Kehra jaamas seni puudub oluline juurdeveoliinide võrk, kuid välistatud ei ole selle tekkimine tulevikus. Ka puudub parim võimalus "pargi ja sõida" süsteemi rakendamiseks. Väga värske avariiolukord Kehra-Aegviidu jaamavahel tõi välja otsese puuduse - puudub silmside busside ja rongide vahel. Rongibrigaad ei tea bussi kohalolekust, seega tähendab reisijate rongist lahkumine võimalust, et bussi ootamine toob kaasa ebamugavad tingimused reisijatele (külmetamine ja muud halvad ilmastikuolud). Ooteplatvormide asukoht jaamahoone vahetus läheduses ja bussipeatuse ning parkla olemasolu vähendaks oluliset ebamugavusi reisijatele ning võimaldaks ühise ootepaviljoni ehituse või jaamahoone taasakasutuselevõtu näiteks omavalitsuse haldusalas koos täiendavate võimalustega omavalitsusele. See eeldaks muidugi jaamahoone müüki omavalitsusele 0-hinnaga. Teoreetiliselt peaks see olema ju võimalik?

 

Milline on eeldatav ooteplatvormide asukoht Kehra jaamas?

 

 

Lisan siia ka varasema analüüsi peatuste kohta, kuigi paljutki on muutunud ja paljutki paremaks muutunud tänu AS EVR Infra osavõtlikule suhtumisele. Nii võiks tuua näiteks Püssi jaama kõrvaltee asemele ooteplatvormi (ajutise) ehitamise. Võib eeldada ka Püssi uue ooteplatvormi asukoha nihkumise ülesõidule lähemale, mis omakorda võimaldaks ka parkla ja bussipeatuse ehitamise vabale maa-alale ülesõidu läheduses.

Ülenurme! Kas ikkagi praeguse väga aktiivselt kasutatava ülekäigu lähedale või kaugemale?

Raasiku! Nihutamine ülesõidule lähemale koos võimalusega bussipeatuse ja parkla ehitamiseks?

Mustjõe! Heidame kõrvale kohaliku turismi ja alustasime ehitust vanas asukohas? Kuigi ka poolel teel turismitaluni ja ülesõidule maantee lähedal olemas? Kui aga kaovad elanikud praeguse peatuse juures? Kaotatud investeeringud? Millises summas?

 

Olen siiralt mures ühistranspordi tuleviku ja tehtavate investeeringute pärast! Tänan ette vastuse eest. Lühema kui 30 päeva jooksul.

 

Parimate uusaastasoovidega

 

Neeme Sihv

******************

 

 

Tere,

 

Heameel on tõdeda, et tunnete huvi rongitranspordi korraldamise vastu ning edastate väärtusliku informatsiooni.

Alljärgnevalt selgitaksin Teile olukorda Anija vallas asuvate jaamade kohta.

KEHRA

Jaamahoone kuulub Anija vallala ja on antud kasutada MTÜ Kehra Raudteejaam, kellel plaan sinna luua muuseum, infopunkt, kohvik ning ootesaal koos avaliku WC-ga. Seega peaksid kõik teenused olema kättesaadavad, mis rongi-bussi ootamiseks vajalikud. Hetkel käib hoone projekteerimine ja finantsvahendite otsimine/taotlemine erinevatest allikatest. Vald on omalt poolt võtnud kohustuse aidata omafinantseerimisega ja hilisema halduskulude katmisega.

Jaamahoone esisele väljakule jääks ka busside lõpppeatus. Ei saa nõustuda Teie väitega, et puudub juurdeveo võrk. Kogu Anija valla territooriumilt on 3 korda päevas võimalik pääseda rongi peale. Hetkel rahuldab see kohaliku kogukonna vajadused.

Koos uute ooteplatvormide rajamisega ja valla keskuse planeeringu ideekonkursiga on plaanis lahendada kogu raudteeäärse ala infrastruktuur olemasolevatest platvormidest kuni Jägala jõeni. Sellega lahendatakse autodele ja jalgratastele mõeldud parklate küsimus ning juurdepääsuteed. Murelikuks teeb hoopis asjaolu, et esilagselt planeeritud kohast on uued platvormid nihutatud Aegviidu poole, sulgedes nii Anija mnt ja Kreutzwaldi tn telje. Projekteerijad on välja pakkunud uue ülekäigu, mis ei ole aga vastuvõetav ei vallavalitsusele ega volikogule ja vallavalitsus on pöördunud projekteerija ja EVR Infra poole ettepanekuga rajada tunnel, et säilitada üks linna põhilisi tuiksooni loogilisel kujul.

Kokkuvõtteks võib öelda, et kõikide nende plaanide realiseerumisel vastab Kehra jaam kõikidele kaasaja nõuetele ning on teenuse kasutaja jaoks mugav ja praktiline.

MUSTJÕE

Oleme Teiega selle jaama teemal juba mitmeid kirju vahetanud ja ei hakka uuesti seda siin pikalt kirjutama.

Jaama ehitamine olemasolevate platvormide ja ülesõidu vahele on kõige ebaotstarbekam, sest tuleb hakata rajama täiesti uut juurdepääsu. Sellega on nõustunud nii olemasolevate platvormide asukoha kui ülesõidu asukoha toetajad.

Kui arvestada jaama igapäevaste kasutajatega, ehk elanikega, siis neid jagub mõlema asukoha toetuseks võrdselt. Tuletan meelde, et kogu Mustjõe küla koosneb ca 25 elanikust.

Kui rääkida turismi arendamisest, siis ka siin jagunevad arvamused pooleks. Turisimtalu kasutajad soovivad platvorme ülesõidu juurde ja marjulised-seenelised (keda on iga aasta väga palju) olemasolevat asukohta.

Tänaseks on langetatud otsus, et platvormid jäävad senisesse asukohta ja tegeletakse juurdepääsutee korrastamisega, mis võimaldab liikuda kõrtsitallu selleks raudteed kasutamata. Inimesed, kes on valinud sellise loodusliku keskkonna on puhkuseks või ürituse läbiviimiseks ei tohiks heituda 2-3km rännaku ees.

Loodame, et saite piisava ülevaate ja kinnituse selle kohta, et Anija vald tegeleb ühistranspordi korraldamise ja edasise arendamisega.

 

Parimate soovidega,

 

Urmo Sitsi

Abivallavanem

Anija Vallavalitsus

Tere

 

Reaalsus on see, et Mustjõe jaama ehitatakse praegu kahe inimese jaoks, enne oli kolm, kolmest üks lahkus. Igasugune jutt pooleks jagunemisest on täielik jama ja näitab kas ebapädevust ja kohalike olude mittetundmist või on külmavereline vale.

Ja turistidele, kes toovad kaudselt ikkagi raha valla eelarvesse, eelistab vallaametnik seenelisi-marjuslisi, tuleb allolevast kirjast välja. Missugune riigimehelikkus! Super!

 

Praeguse lumega PUUDUB LIGIPÄÄS JAAMALE HOOPIS. See näitab, et pole ka huvilisi, kes survestaks lumekoristust. Meie oleme seda paar korda teinud, aga tulemusteta. Teelt perroonile ei pääse. Vald ütleb, et raudtee asi ja kogu lugu.

 

Aga muidugi, ega need seeniliste hordid meile ei meeldiks maja ümber, praegu on meil ikkagi turvaline ja ajame kõik luusijad armutult minema. See hoidiski meid tagasi jõulisemalt seda peatuse asja asja ajamast.

 

Tervitustega

 

Evika

***********************************************

 

Tere!

 

Olen teinud AS Eesti Raudteele, Maavalitsustele ja MKM-le ettepanekuid rongide peatuskohtade kaasajastamise kohta. Seal sisaldus ka ettepanek Püssi uus renoveeritav ooteplatvormi tuua üle uuele asukohale, s.t. ülesõidu juurde (Maidla tee). See võimaldaks mugavamalt ja ohutumalt reisijatele liiklemise ning kui samas oleks ka parkla ("pargi ja sõida") ning bussipeatus, saaks Püssi ja Lüganuse elanikud paremini liigelda ka rongiga. Pealegi võimaldaks see ühtset infotahvlit ja ootekoda. Kuna kuuldavasti plaanitakse ooteplatvormi ehitusel likvideerida üks raudtee rada, oleks ooteplatvormi nihutamine  sellisesse asukohta võrdlemisi lihtne.

 

Milliseid ettepanekuid on AS Eesti Raudtee teinud ooteplatvormi asukoha suhtes? Kas kooskõlastustel on pakutud erinevaid variante ja võimalusi?

 

 

Milline oleks Teie arvates parim koht uuele ooteplatvormile?

Kas oleks mõttekas teha ka bussipeatus samasse, ooteplatvormi vahetusse lähedusse?

 

Lisaks annab selline asukoht võimaluse kasutada parklat vajadusel näiteks ka teenusbusside seisukohana jms. Eraldi kirjana saadan täpsustavad nüansid.

Küsimus tähtis ka seetõttu, et kuuldavasti uute rongide tulekul tiheneb rongiliiklus ning just see oleks Teile kindlasti oluline võimalus ühistranspordi paremaks muutmisel.

 

Lugupidamisega

 

 

Tervist!

 

Vabandan vastuse viibimise pärast ning püüan vastata esitatud küsimustele.

 

1.AS Eesti Raudtee saatis Püssi linnale kooskõlastamiseks valmis projekti, kus oli ainult üks variant. Uue ooteplatvormi asukohaks saab olema vana kaubajaama territoorium, mis on linnale lähemal ja on linnale vastuvõetav ning seetõttu esitatud projekt ka kooskõlastati.

2.Uue ooteplatvormi toomist ülesõidule lähemale ei pea otstarbekaks, praegu planeeritav variant on parem.

3.Mis puutub bussipeatusesse, siis linna jaoks on praegune variant parim, sest bussipeatus asub linna tsentris ning on linnakodanikele igati mugav. Statistikat ei ole küll tehtud, kuid rongiga sõidetakse siiski tunduvalt vähem, kui bussiga ning bussipeatus raudteejaamas ei ole vajalik ega ole isegi kunagi arutusel olnud. Julgen väita, et ka Lüganuse rahvas kasutab rohkem bussi- kui raudteetransporti.

4.Kui ka hakkavad liikuma mingid teenusbussid, siis bussipeatus asub linna suurima väljaku ääres ning sinna kõrvale mahub päris palju teenusbusse ning linnarahvas tuleb kindlasti meelsamini teenust saama sinna, kuhu on lähem tulla. 

5.Parkimisplats ooteplatvormi juures on kindlasti vajalik, kuid vaevalt keegi oma auto pikemaks ajaks sinna parkima jätab, ikka tuuakse keegi rongi peale või tullakse vastu.

 

Parimat

 

Toomas Martin

majandusnõumõnik

 

***************************

 

 

Lugupeetud härra Sihv

 

 

Esitasite meile küsimused ühispeatuste teemal. Kindlasti ei saa väita, nagu oleks mõistlik kõikides Teie poolt nimetatud peatustes rajada ühispeatused. Oleme oma vastustes ühispeatuste rajamise maksumuste kohta kasutanud AS EVR Infra hinnanguid, kuna ministeerium ise ei tegele raudteeehitusega ja meil puuduvad vastavad eksperdid.   Meiepoolsed vastused Teie küsimustele on alljärgnevad:   1.      Tänaseks on projekteerimise tingimused väljastatud ja hankeleping sõlmitud Orava, Kiltsi, Pedja, Taevaskoja, Kiidjärve, Ülenurme ja Uhti platvormide kohta. Ehitusload on väljastatud Vastse-Kuuste, Veriora ja Tabivere platvormide kohta. Seejuures mainitud Kiltsi ja Taevaskoja peatustes asub planeeritav platvorm bussipeatuse lähedal. Teie poolt mainitud Tapa-Narva liini peatuste osas ei ole lepinguid sõlmitud. Leiame endiselt, et ühispeatuste ehitamine platvormide teise asukohta viimise näol on mõistlik kohtades, kus seda on võimalik teha väikeste lisakuludega ja seda soovib ka kohalik omavalitsus. 2.      Iga ülesõidukoha automaatika tarbeks koostatakse projekt, mis arvestades rongide ja maanteesõidukite liikumiskiirusi määrab lähenemispiirkonna ja automaatika rakendumise ajahetke ning töö iseärasused. Seejuures tuleb arvestada ka varianti, kus rong lähenemispiirkonnas paigal seisab ning ülesõidukoht on rongi seismise ajal selles lähenemispiirkonnas suletud. 3.      Manöövrifooride lisamise või ümberpaigutamise täpse vajaduse saab kindlaks teha projekti koostamise käigus. Kui on juba ette näha, et platvormi asukoha muutmine toob kaasa suured kulud, ei ole mõistlik raha kulutada ka projekti tegemisele, mida ei kasutata. 4.      Vastse-Kuuste ülesõidukoht on hetkel jaama ET-sse integreeritud osa, mis tähendab, et ülesõidukoht sulgub, kui tehakse vastav matk, mis suunab rongi ülesõidukohale. Juhul, kui rong peatub jaama eelteate piirkonnas, on suletud kogu jaamavahe ja ka ülesõidukoht. Kuni rong on eelteatepiirkonnas, on kogu jaama töö seiskunud. 5.      Ülesõidusignalisatsioonis ei ole tehtud muudatusi juba valminud platvormide puhul, kuid võttes arvesse viimase hanke tulemust Nõmme jaamas, siis ainuüksi side- ja turvangusüsteemi ümberehituse maksumuseks pakuti 5 miljonit krooni. 6.      Tallinn-Lelle lõigul ei ole meie teada platvormide asukohtades toimunud olulisi muudatusi, mis nõuaks ülesõidusignalisatsiooni muutmist. 7.      Täpsemaks vastamiseks oleks vaja teha iga platvormi kohta kaks projekti, mis annaks võimaluse teha täpsed arvutused. Maksumust mõjutavad kindlasti looduslik asukoht (kõrge mulde vajadus soos, pikk juurdepääsutee jne) ja kaugus liitumispunktidest (elektrivarustus).  8.      Liikluskorralduse üldiste põhimõtete ning teede ja tänavate, raudteede, sadamate ja lennuväljade asukoha määramine on üldplaneeringu ülesanne. Kehtestatud üldplaneeringud vaatab üle kohalik omavalitsus ja esitab ülevaatamise tulemused maavanemale hiljemalt kuue kuu jooksul pärast kohalike omavalitsuste volikogude korralisi valimisi. Vastse-Kuuste Vallavolikogu vaatas valla üldplaneeringu üle ja kinnitas 29. aprill 2010 otsusega nr 6 planeeringu kehtima jäämise. Käesolevaks hetkeks on kohalikud omavalitsused värskelt planeeringud üle vaadanud, kaasanud avalikku protsessi üldsuse ja valdavalt ka suuremate infrastruktuuride omanike arvamuse ning meil ei ole alust kahelda kehtima jäetud planeeringute vastavuses kohalikele oludele. Seadusandlusest tulenevalt pöördub raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja projekteerimistingimuste saamiseks KOV poole, projekteerimise aluseks saavad olla vaid projekteerimistingimused või kehtiv detailplaneering. Projekteerimistingimustele vastava projekti põhjal väljastatakse ehitusluba, korraldatakse riigihanked, sõlmitakse lepingud ja projektikohase ehitise valmimisel väljastatakse kasutusluba (raudteerajatiste puhul TJA poolt). 9.      Valga-Koidula liinil ei ole platvormide ehituskava paika pandud, kuna hetkel ei ole veel otsustatud avaliku liiniveo tellimise mainitud raudteeliinil. 10.  Reisijate arvu kasv sõltub mitmest erinevast tegurist, sealhulgas ka peatuste kaugusest tiheasustusega aladest. Samas tuleb tõdeda, et raudtee puhul tuleb platvormide ehitamisel arvestada teatud kitsendustega. Alati ei ole võimalik ehitada platvormi parimale asukohale tiheasustatud koha suhtes, kuna raudtee ei asu asula keskel või puuduvad võimalused peatuse ehitamiseks kehva juurdepääsu tõttu. Kagu-Eestis on ka piirkondi, kus puudub tiheasutus, mistõttu jääb osale elanikest rongipeatus paratamatult oluliselt kaugemale kui teistele.

Lugupidamisega

Ain Tatter osakonna juhataja

Tere!

 

Tänan vastuse eest ja tänud ka AS EVR Infra ekspertidele!

 

Siiski on tekkinud mõningaid möödarääkimisi. Käisin kohal Orava ja Veriora jaamades, Vastse-Kuustest sõitsin läbi. Loomulikult on seal omad probleemid nii paiknemise koha pealt kui rahaliselt ei ole mõttekas suuri kulutusi teha.

 

ORAVA.

 

Ooteplatvormi viimisel jaamast välja tuleb muidugi ehitada juurdepääsuks jalgrada, mis poleks eriti suur kulutus. Kulukam muidugi parkla, sest täitepinnast vaja raudteeraja ühel küljel päris palju. Samas saaks seda teha ka järk-järgult. Jaama taha busside sõitmine aga omakorda nõuab täiendavat dotatsiooni, mis mitmete busside puhul ei ole aastas sugugi väike. Loodetavast ju rongiliiklus tiheneb ja seega paranevad ka ümberistumisvõimalused. Lisakulutusi nõuab ka kahe bussipeatuse olemasolu ja hooldus, rääkimata segaduse tekitamisest.

 

Keerukas muidugi asja lahendada, aga selgelt mitte ilmvõimatu. Vähetähtis pole ka asjaolu, et küllaltki tihti esineb probleeme teedevalikul seoses ilmastikutingimustega. Peatee ääres asuva platvormi puhul selliseid probleeme praktiliselt ei teki.

 

VERIORA

 

Ääreplatvorm kõrvaltee ääres halvim variant. Samas kui keeruline viia platvormi teisele poole ülesõitu, siis asukoht jaamast paarsada meetrit ülesõidu poole PEATEE äärde oleks kindlalt võimalik ilma suuremate kulutusteta. Siis oleks piisavalt lähedal ka kauplus ning lähemale tuleks bussipeatus.
 Samas olemas ka valgustusgrupp, mida saab kasutada platvormi ja mõlemapoolse juurdepääsu jalgraja valgustamiseks. Seega ei ole vaja vedada ka eraldi kaableid kaugemale.

 

Ülesõidu sulgumine, lähenemispiirkonna pikkused ja kaugus ning kiirused ei segaks mingilgi moel ülesõidu signalisatsiooni tööd. Veelgi parem, rongi lähenemisel Orava poolt lüheneb ülesõidu kinnioleku aeg, sest peateel liikudes jõuab rong kiiremini peatusesse ja lahkub. Kõrvalteele sõitmisel aga hakkab rongi väikese kiiruse juures väga varakult tööle signalisatsioon ning ülesõit pikalt suletud.

Ülesõidu signalisatsiooni seadmetest jaama poole ka piisavalt maad perspektiivse pikenduse tarvis.

Liikluse paranemisel võib tekkida vajadus tulevikus siduda rohkem busse rongidega, sellevõrra lihtsam bussile pääs. Samuti saab vajadusel ka bussipeatuse hiljem lähemale tuua vahetult platvormi juurde, kui see võimalik.

VASTSE-KUUSTE

 

Kahjuks ei saanud pikemalt ringi vaadata, kuid praegune asukoht selgelt ebamugav. Sarnaselt Veriorale, kui loobuda teiselepoole ülesõitu viimisest, saaks tuua platvormi siiski väga lähedale ülesõidule. Olemas valgustusgrupp ja lage maa, kuhu samuti saab rajada parkla ja bussipeatuse. Sellisel juhul pole ka vaja teha kulutusi signalisatsiooni ümberehituseks

 

Ebamugavuste tekitamine reisijatel, lisa aja- ja kütusekulu kõrvalteedel jms tuleneb pigem sellest, et piisavalt ei tehtud koostööd kohalike omavalitsustega ja ei selgitatud erinevate võimaluste olemasolu. Tuletan meelde, et seda on öeldud ka teistest omavalitsustest. Ka Veriora soovis asukohta muuta, kuid ei nõustutud. Põhjust ma ei tea.

 

Millised on planeeritavad ordinaadid uutel ooteplatvormidel?

 

Siiski olen tänulik vastuste ja teemaga tegelemise eest! Loodan, et võimalik veel midagigi muuta paremaks, kui ooteplatvormide ehitus just talvel ei alga.

 

Lugupidamisega

 

Neeme Sihv

 

No mida sa teed sellistega?

 

**********

 

TERE!

 

Mart just palus täpsemalt kirjutada, tal paber, aga kirjutan.

 

Jaamadesse vastuvõtmisel on väljasõidufoor tihti punane. See pole minu probleem, rahulolematud on vähemalt valdav enamus vedurijuhtidest. Nagu Te teate on eriti talvel (aga ka sügisel ja muul ajal) ilmastikuoludest tingituna pidurdamine tihti äärmiselt kõikuv, pidurid võivad "kaduda" isegi väikesel kiirusel. Sellest tulenevalt pidurdatakse punase korral eriti varakult, et vältida võimalikku punasest läbisõitu!. Samas ei anna isegi varane pidurdamine mingit garantiid ning vastu punast sõitmine "piduriteta" ei ole üldsegi mitte meeldiv tunne! Seega palun mõista, et see vaid pidev lisa närvipinge allikas. Suvel ma kirjutasin samal teemal, siis oli see seotud kuumade ilmadega, sest sellise kuumuse käes muide võib ka tähelepanu mõnevõrra hajuda, nagu ka ületundidega töötades jne. Nii et vastu punast vastu võtmine on täiendav ohufaktor ning seda oleks kena kui võimalikult vähe kasutatakse.

Seda palun mõista, et igal asjal on piir, nii ka vastupidavusel ja tähelepanul. Loomulikult ei tähenda see, et ei peaks valvsust kaotama, tegemist vaid inimliku mõõtega!

 

Enamasti on see igapäevane T-Väikeses ja Liival, vahel ka Kiisal ja Kohilas ja ka mujal. Eks paarissuuna puhul T-Väikses see seotud muidugi Tallinna jaamaga, aga see suund pole T-Väikeses ka kõige hullem, enamasti on kiirus juba nagunii väike ja sellega arvestame, et olukord keerulisem.

 

On ka teine väiksem nüanss. Vastu punast sõites nagu mainisin, alustame pidurdamist varemalt, paljudes jaamades tähendab see seda, et jääme asjatult venima ja foori avanedes ei saa ka enam kiirendada. Seega taas oleme hakkama saanud hilinemisega ja ikka siis meie süül, egas me teisi süüdistama hakkagi.

 

Parimate soovidega

 

Neeme

Vahel tuli jageleda aga muudegi jamadega.

********************************************

 

Hei

Mul on Sinu jaoks laua peale toodud Rakke ja Jõgeva perroonimaterjalid ;)

Äkki oled nõus aitama millalgi ?

P..

****************

 

 

 Ja nii päevast päeva, aastast aastasse. Et kuidagigi asjadest aru saadaks, tuli veel sadu kirju saata.....
Kuid siit saab aimu, missugust ilget jama Eesti Raudtee tahtis kokku keerata. Näiteks tähendanuks tulevikku silmas pidades perroon kõrvaltee ääres seda, et neis jaamades ei saaks vahetuda rongid, millel ette nähtud peatus. See omakorda mõjutab sõidupaanide tegemise paindlikkust, jättes rongiajad teatud juhtudel reisijatele vähemsobivateks.
Lisaks õnnestus ära hoida Auvere ja Vaeküla perroonide ehitus, Soldina asemel lubati aga taastada Energia peatus. Lubaduseks jäi seegi. Aga isegi nende kahe lehekülje järgi saab aru, kui suurt jama oleks põhjustanud kõik see, mida Eesti raudtee oma otsatus geniaalsuses planeeris!

 

*****************************

 

Täna peaks Elron Põlva suunale panema käiku 5-6 rongi. Olid ajad, kui kuidagi ei suudetud isegi L õhtul rongi sõitma panna!

Tere.

Põlva Maavalitsus on korduvalt pöördunud AS Edelaraudtee poole rong 0382
Tartu-Orava käiku rakendamiseks laupäeviti ja rong 0381 Orava-Tartu
pühapäeviti. Kahjuks pole AS Edelaraudtee
leidnud võimalust meie ettepanekuga arvestada.
Kuna küsimuse lahendamine ei kuulu maavalitsuse pädevusse, siis palume
pöörduda AS Edelaraudtee poole.

Lugupidamisega
Mikk Mehilane

 

 Lp. Neeme Sihv!

Tänan Teid heade soovide eest! Tõstatatud probleem seoses
rongiliiklusega on Põlva elanike ja külaliste jaoks kahtlemata
aktuaalne. Luban ka omalt poolt selle parandamisele igati kaasa aidata,
samas tean, et kiireid lahendusi on siin raske uskuda. Igatahes
ühendatud jõul on lootused suuremad.

Edu soovides,

Georg Pelisaar
Põlva linnapea

 

Pelisaar ka täna, nagu paljud teisedki Eesti elu edendamas. Aga ei õnnestu hästi!? Ometi, midagi ta valijatele lubab, et teda ikka valitakse? Erakonnakaaslasest majandusminister aga ei näe Põlvamaad rohkem kui oma kõrvu? Või mis on kiired lahendused? See, kui mõni lihtne asi saab ära tehtud 20 aastaga?
Kuigi jah, eks siingi saanuks omal ajal ehk midagi ära teha IRL-i liige maavanem Igot Taro. No aga ei tee ju selle erakonna üpoliitikud midagi ÜT heaks?

 

 

************

 

Alati leidub aga neidki, kes heameelega asju arutavad ja tänaseks ongi Kiviõli inimesed uue asukohaga väga rahul. Nüüdseks seal ka bussipeatus Kiviõli Jaam (tänu ÜTK-le), küll aga KIK eesotsas Marko Pomerantsiga (jälle IRL) jättis andmata Kiviõlile projektirahad, kuigi just siin oli ülihästi planeeritud ÜHISPEATUS.

 

 

Tere päevast!

Hr Neeme Sihv

 

Mitmendat korda ringleb Teie kiri ühispeatustest. Seekord jõudis ka minu postkasti.

Kahjuks ei ole Kiviõli Linnavalitsusel väga palju infot selles küsimuses, et kellegi on plaan renoveerida Kiviõli jaama ooteplatvorm. Võimalik, et see tegevus on kusagil arengukavades sees. EVR kodulehel olevates Europrojektides seda kahjuks sees ei ole. Kuigi olukord Kiviõli platvormil on tõepoolest halb. Eelkõige seetõttu, et puudub igasugune peavari.

 

Kiviõli Linnavalitsuse poolt olen suhelnud EVR Infra Virumaa piirkonna kaudu sellesama ootekoha üleviimise asjus. Meie poolt pakutud asukoht oli linnale lähemal, Uue tn ja Raudtee tn ristumiskohas.

Selle kohta saime EVR-ilt vastuse, et kaaluti, kuid tehniliselt ei ole võimalik. Samuti olen teinud ettepanekuid ootekoja rajamiseks. Ka see on jäänud tulemusteta.

 

Teie kirja kohta oleks veel teinegi küsimus – keda Te esindate? Googeldades saab üht-teist teada, et on olemas vedurimeeste assotsiatsioon jne, kuid oma kirjades Te sellele ei viita. Niimoodi üksinda on päris raske asju ajada, mitte et see võimatu oleks.

Võib-olla koostöös saame midagi parandada.

 

Kena alanud talve ja jõuluaega,

 

Anu Needo

linnamajanduse peaspetsialist-projektijuht

Kiviõli Linnavalitsus

majandusüksus

 

 

Tere!

 

Edastan Teile kirja ühispeatuste teemal ja põhjuseks plaan renoveerida ka Kiviõli jaama ooteplatvorm. Ei oska päris kindlaid kohti määrata, kuid tundub, et ka Kiviõlis võiks ooteplatvorm asuda teises kohas. Jälgides rongile tulijaid ja mahaminejaid, siis tundub, et enamus liiguvad edasi n.ö. Püssi suunas. Seega ehk oleks mõttekam uus ooteplatvorm ehitada ehk Vabaduse pst-Maidla tee ülesõidu lähedale? See tooks rongipeatuse enamuse linnaelanikele tunduvalt lähemale ja võimaldaks ka mugavamalt liigelda Maidla suunas. Tänagi vestlesin ühe Kiviõli elanikuga ning temagi arvates võiks peatus olla lähemal, sest pideva kasutajana talle see piisavalt tähtis. Ka puudub Kiviõli jaamas reisijal võimalus kuhugi varjuda halva ilma korral, tänavune aasta seoses tee remondiga ja infopuudumisega tekitanud inimestes pahameelt. See näitab, et  ootepaviljon äärmiselt vajalik.

 

Asukoht jaamast väljas võimaldab ka vajadusel vahetult ooteplatvormi juurde ehitada parkla, et kasutada "sõida ja pargi" süsteemi, ning ühendada erinevaid transpordiliike (bussipeatuse olemasolul). Arvestades suurt autode hulka, millised tulevad rongide vastu või kedagi rongile tooma, peaks parkla olemasolu olema inimestele eriti meeldiv.

 

Ühine rongi- ja bussipeatus annaks võimaluse lihtsamalt ehitada ka ühise ootepaviljoni, paigaldada ühine infostend (sõiduplaanid, turismi- ja kohalik info jne.). Lisaks veel muud võimalused, mis toodud allolevas kirjas. Nt Kohilas asub vahetult platvormi lähedal turukioskid ja bussipeatus, isegi toimuvad samas laadad. Raplas samuti vahetus läheduses bussipeatus ja parkla ning need head näited kui aktiivselt kasutatakse ümberistumisvõimalusi, "pargi ja sõida" süsteemi jne. Isegi mitmetes väiksemates peatustes samad võimalused.

 

Palun igakülgselt kaaluda võimalust parandada inimeste ühistranspordi kasutamise võimalusi ja mugavust.

 

Lugupidamisega

 

Neeme Sihv

 

 

 

Tere, Neeme

Vabandan, et on olnud väga kiire ja pole olnud aega aruteludeks.

Olin  vahepeal 5 näd.haige, kuid meie majapidamises ei tea keegi midagi ei projekteerimisest ega arvamuse küsimisest.

S.t KOV-i käest ei ole arvamust küsitud.  Kui MKM tegeleb eelprojekteerimisega, siis on ka mingi asukoht vähemasti välja vaadatud? Ja huvitav, kes sellega seal MKM-s ka tegeleb? Siis saaks hakata ise küsima.

 

Varasemast kirjast noppisin välja lõigu:

 

Kiviõli ooteplatvorm asub praegu Kiviõli jaamas, mis on Püssi läheduse tõttu Kiviõli kesklinnast veidi eemal Tallinna pool tööstusrajoonis. Kuna reisirongid on mõeldud siiski inimestele, siis tuleks Kiviõli ooteplatvorm tuua raudteejaamast välja jaamavahele. Pakun uueks asukohaks Vabaduse pst ülesõidust veidi Narva poole - sel juhul oleks kaugus elumajadest optimaalne ning kaugele ei jääks ka bussijaam.

 

Selle koha suhtes ei saa me aru, mis tähendab kaugus majadest on optimaalne. Kui Tallinna poolt tulla, siis terve Kiviõli ulatuses on ju elumajad suisa raudtee ääres! Oleme saanud juba elanikelt kaebusi müra kohta.

Kui mõeldakse kohe vahetult peale Vabaduse ülesõitu, siis veel kuidagi. Või siis hoopis vahetult enne Vabaduse ülesõitu. Samas, kas võib raudteepeatus olla nii lähedal autode ülesõidule? See toob logistiliselt kaasa olukorra, et kui me praegu passime punase tule all (autos, ma mõtlen) päris pikalt, siis peatuse lähedus võib kaasa tuua selle, et edaspidi passime veelgi kauem. Autojuhtide närvid niigi juba üle keeratud. Hetkel lähevad Kiviõlis punased foorid põlema juba Püssi jaamast väljudes vist. Aga eks seda teavad raudteeinimesed paremini.

 

Teine asi on see bussijaama lugu. Teile teadmiseks, et Kiviõli endine nn bussijaam, mis on endise raudteejaama vahetus läheduses, ei ole üldse mingi bussijaam enam. Vaid tavaline peatus.  Kuna meilt otseselt ei alga ükski eesti-sisene bussiliin, ei ole olemas Kiviõli-Tallinn või Kiviõli-Tartu, vaid AINULT läbisõitvad bussid, siis jaama kui sellist ei ole enam ammu.

Tõsi, tulevikku suunatud mõtetest lähtuvalt on detailplaneeritud uue bussijaama asukoht. See hakkab aga olema sootuks linna keskel, kaugel raudteest üleüldse, nii et neid kahte objekti omavahel seostada saab olema hästi keeruline.

 

Rääkisin ka meie arhitektiga, ta valmistub linna üldplaneeringu ülevaatamiseks ja uuendamiseks. Seega oleks soodne aeg muudatusteks ka seoses selle teemaga.

Vabandan, kui mõtted korduvad, ei mäleta enam, mida oleme varem rääkinud J

 

Tervisi,

*************************************************** 

 

Siiani busse pole!!!

Tere

Mul muidugi veidi keeruline mingit plaani teha, sest ei tea kuidas ja kuhu sõidetakse tööle, kooli, arstile, asju ajama jne. Siiski püüan midagi mõelda logistiliselt optimaalset.

1. Buss peaks jõudma Palupera jaama 06.45. Pukas on rongile pääsemise võimalus ja hommikul vara ehk majutusasutustest eriti soovijaid pole. Et Otepäält väljumine oleks võimalikult hiline, peaks sõitma:

a) rongile Paluperasse

Otepää 06.15
Kirikumäe 06.25
Palupera tee 06.35
Palupera jaam 06.40 Seega saab bussiga hommikul Palupera jaama, seslt rongiga edasi oma kompsudega Tartu-Tallinna. Aga kuhu see buss edasi läheb jaamast?

b) Kui rongile tahtjaid ka Rõngust

Otepää 06.00
Kirikumäe 06.10
Palupera tee 06.20
Palupera jaam 06.25
Rõngu 06.32 v 06.35
Palupera jaam 06.45

 Võimalik ümberistumine Valga-Tartu-Tallinna rongile. Tartus 07.20, Tallinnas 10.40. Valga rongilt võimalik ümberistumine ka Riia rongile, kui need käiku jäävad. Väga normaalne aeg jõuda rongiga Elva-Tartu-Tallinna, ei magagi päeva maha, saab kooli, tööle, asju ajama.

Valgast tulevalt rongilt võimalik sõita

Palupera jaam 06.50
Rõngu 06.57
Palupera jaam 07.05
Palupera tee 07.10
Kirikumäe 07.20
Otepää 07.30

Sobib sõitmiseks tööle Otepääle ja ehk ka õpilastele, nii Rõngust kui Paluperast. Oot, kas saan õigesti aru, et see buss on sama, mis siis hommikul 6.00 Otepäält alustas, tuli Palupera jaama, enne käis veel Rõngus ja jaamast tagasi Rõngu kaudu Otepääle? Seega sõidab buss Paluperast Rõngu 2 korda hommikul poole tunniste vahedega, pool 7 ja kell 7 ca. Kas see on ikka reaalne?

Ma natuke kahtleks Valgast Rõngu tahtjate arvus. Rõngu inimesed on ikka Paluperra käinud, mitte Pukka. Kas see õhtune liin on ainult Kuutsemäe pärast.Tean ,et Puka jah promob seda Puka Kuutsemäe ligidust.Juba vene ajast mäletan ,et rongid vahetusid ikka Paluperas. Bussid käisid ka jaama juures.
Mäletan ,et vene ajal sõitis ainuke buss Pukka,õhtune 19.00 ja see jõudis täpselt või pidi jõudma selle Minsk-Tallinn rongile (Tsaika).
Aga mõtted väga head.
Terje

 

 

Tere!

 

Peale mõningasi arutelusid on selge, et vajadus juurdeveoliini järgi on olemas. Küsimus vaid Rõngus, kellelt siiani pole ühtki arvamust, võimalik, et selle järgi Rõngu elanikel pole bussiühendus Otepääga ja Tallinna sõiduvõimalus oluline. Muus osas palun alustada uuringuid bussiliini käivitamiseks. Huvi pole siiani näidanud ka Puka. Kindlasti on vaid Palupera kaudu bussiliin oluliselt odavam ja esialgselt peakski ehk liini nii käivitama, et buss liigub Palupera rongijaama ja Otepää vahel. Usun, et kindlasti leitakse ka võimalus Ühispeatuse väljaehitamiseks Paluperas, hoolimata masust! Ehk võimalik Ühispeatuste ehitamiseks rakendada ka eurotoetusi.

 

Lugupidamisega

 

Neeme Sihv

 Lausa habemega teema. Sees isegi Valgamaa Arengukavas, aga tänini mitte keegi sellega ei tegele ja Valgamaa edusammud bussiliiklusegi arendamisel on "hoomamatult mikroskoopilised".

***********

Enamus asju tänaseni tegemata....

 

 

Bussi- ja rongipeatuste ühildamine

 

Täname Teid vahemikul 18. jaanuar – 12. märts saadetud kirjades olevate konstruktiivsete ettepanekute eest bussi- ja rongitranspordi ühildamise parandamiseks. Vastavalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt edastatud informatsioonile on hetkel Ida- ja Lääne-Virumaa rongipeatuste projekteerimine algfaasis ja Tapa-Jõgeva suunal on projekteerimine käimas. Nendel liinidel vajalike peatuste võimalike asukohtade kohta koostab ettepanekuid projekteerimiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Maanteeamet on projekteerimise algfaasis olevate rongipeatuste osas pöördunud täiendavalt asjaomaste maavalitsuste ja kohalike omavalitsuste poole, et selgitada välja bussi- ja rongipeatuste ühildamise, s.o rongi- või bussipeatuse nihutamise vajadus ja bussi ümberpööramise vajadus raudteejaamas. Laekunud ettepanekud esitab Maanteeamet Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile tutvumiseks ning nendega arvestatakse võimalusel.

 

 

Lugupidamisega

 

/allkirjastatud digitaalselt/

 

Ingmar Roos

Ühistranspordi osakonna juhataja

 

 

Narva suuna peatuste projekteerimise ajaks olin juba targem. Ja õnnestus viia asjad nii kaugele, et peatuste asukohtade ülevaatamiseks sõitsid TJA, MKM, EVR ja Edelaraudtee kohtadele. Muidugi ka mina, sest õnneks sain Edelalt infi, et minnakse. Kohapeal kohtusime ka omavalitsuste inimestega. Sõmerust juba kirjutasin. Kadrina puhul tegid EVR-i inimesed pähe näo, nagu oleks kuu pealt kukkunud, kuigi põhjendused peatuse ümberviimiseks olid ringelnud juba pikka aega. Ja kahjuks see ei saanudki teoks. Aga üht-teist sai! Kiviõli ongi parem näide ajukäärude tegevusest!

******

Ühispeatused ja uued platvormi

Täname Narva liinil rekonstrueeritavate platvormide kohta esitatud ettepanekute eest. Võimalusel võtame need arvesse.   Mis puudutab firma Nord Domus poolt palkpaviljonide kasutamist ühispeatustes, siis kahjuks ei ole pakutud võimalus teostatav. Rongiplatvormide kujunduse leidmiseks korraldati eraldi projektikonkurss, mille võitnud kavandit kasutataksegi uute platvormide projekteerimisel ja täiendavaid platvormide kujundusi enam ei otsita.   Selgituseks Teie poolt mainitud heitmekvootide müügi kohta täpsustame, et nende müük on korraldatud viisil, kus heitmekvootide ostjal on õigus suunata, millisel otstarbel tema poolt makstud raha kasutatakse. Sealjuures heitmekvootide müügist rahastataval projektil peab olema oluline mõju CO2 üldisesse vähendamisse. Seega ei ole Eestil võimalik ise otsustada, kas saadud raha paigutada ühispeatuste rajamisse või mitte.

Lugupidamisega

Ain Tatter osakonna juhataja   Lollimat põhjendust annab muidugi välja mõelda! Aga küllap see illustreerib hästi tegijate suhtumist reisijatesse. Või on kellelgi näiteid, kuis Eesti Raudtee on hakanud tänaseks reisijate eest hoolitsema?

*****************

 

Kiitus eilse Tartu-Tallinna viimase rongi juhile. Kuigi sõidan sellel liinil sagedasti, siis mitte kunagi pole kuulnud rongijuhti nii pikalt ja meeldivalt rääkimas. Ta tutvustas, kuhu rong sõidab, kas on paari minutiline peatus, kus on madalamad astmed, kuna toimuvad remonditööd, puhveti võimalust ja vabandas, et rong 6 minutit Tallinna hilineb. See oli väga meeldiv ja selle üle arutati vähemasti selles vagunis, kus mina olin, positiivses võtmes. Kiitus!

Tänu on alati meeldiv!

 

**********************************

 

 Tere!

Rongide ooteplatvormide renoveerimine käib täie hooga ja tundub, et kohati ja teatud seoses kiivakiskuvat protsessi ei õnnestu aeglustada, et aruteludeks aega hetkeks maha võtta. Kahjuks on õnnestumiste ja heade ehituste kõrval ka neid, mis mõjuvad negatiivselt ühistranspordi populaarsusele , reisijate arvule, ümberistumisvõimalustele ja loomulikult ka piletitulule, rääkimata dotatsiooni osakaalu vähenemisest.

Mitmetes kohtades on ehitatud ooteplatvorme äärmiaselt halbadesse kohtadesse ja seda just reisijate seisukohalt, ümberistumisvõimalustest lähtuvalt ja kogu selline tegevus on regionaalpoliitiliselt tuleviku maaelu ning transpordivõimalusi halvav. Parim näide sellest on Keeni. Samas on väga häid lahendusi, nagu Tamsalu, kus platvormi asukoht võimaldab vallapoolseid ümberkujundusi bussipeatuse alal ja ka tulevikus võimalikku jaamahoone kasutust. Kui Kehra puhul jäävad ooteplatvormid jaamahoonest enam-vähem mõistlikku kaugusesse, siis Rakke puhul on planeeritav asukoht äärmiselt halb. Samas on erinevates detailplaneeringutes, arengukavades ja bussiliinide optimeerimise kavandites piisavalt hästi kirjeldatud vajadust ja võimalusi erinevate ühistranspordiliikide ühildamiseks, lubadus parandada  rongide ja buside haakuvust on kirjas isegi valitsusliidu programmis. Miks AS EVR Infra jätab sellised uuringud arvestamata ooteplatvormide asukohtade küsimuses?

Eriti häiriv tulevikku silmas pidades on aga see, et Te ei kooskõlasta  ega paku erinevaid võimalikke asukohti välja kohalikele omavalitsustele enne projekteerimist!? Toimub ju ooteplatvormide eelprojekteerimine Jõhvi, Kiviõli, Oru, Kabala ja paljude teiste peatuste suhtes, kohalikud omavalitsused ei saa aga nendega arvestada oma planeeringutes, sest puudub info. Sellest tulenevalt on häiriv ka omavalitsuste ja ühistranspordikeskuste suhtumine parimate lahendite otsimisel, sest nende kirjades on viiteid koostöö puudumisele Eesti Raudteega!? Miks see nii on, et koostöö Teie poolega ei tundu neile vastuvõetav?

Küsimusi on ka kohati töö kvaliteedis ja reisijate ohutuses. Tartu uue teedevahelise ooteplatvormi kvaliteet on halb ja reisijatele lausa eluohtlik. Ka on puuduseks ülekäikude puudumine, mis juba kaasa toonud ohtlikke situatsioone ja palju kaebusi! Selle kohta lisan ka manusesse mõned fotod. Kui minu poolt tõstatud probleemid võivad tunduda Teile virisemisena ja omapoolseid vigu asukohtade planeeringuprotsessis ning valikutes on raske tunnistada, siis fotod vähemalt kiretud tõendid.

Ohutuse koha pealt on alati ohtlikud jaamades asuvad ooteplatvormid. Kui Sonda puhul ei ole optimaalne platvormi jaamast välja viia, siis Kiltsi, Oru, Soldina, Kadrina, Kiviõli, Jõhvi, Tabivere, Vastse-Kuuste, Orava jpt puhul aitaks jaamast väljaviimine kaasa ohutuse paranemisele ja vähendab ka üldiselt kõrvaliste isikute viibimist jaamade territooriumil. Ei saa ju sulgeda silmi jaamades seisvate kaubarongide alt ja ülalt läbironimistega seoses. Sellistele olukordadel tähelepanu juhtimine ja selliste olukordade minimaliseerimine üks oluline võti liiklusohutuse parandamiseks mitte ainult sõnades (plakatid jaamades) vaid ka tegelikkuses.

Soovin jätkuvat edu ooteplatvormide ehitusel ja koostöö paranemist, tagamaks reisijatele parimad võimalused tulevikuks ning loodan ka, et muutub olukord, kus AS EVR Infra ei vasta tehtud ettepanekutele üldse.

Parimate soovidega

Neeme Sihv

 

 

Tere

 

Ütlen kohe ära, et ma ei pea nende probleemide tõstatamist virisemiseks, pigem hoolimiseks. Suurema osaga kriitikast tuleb kahjuks ka nõustuda – eriti, mis puudutab tervet platvormide uuendamise protsessi. On palju ettevalmistavaid asju, mida tulnuks teha aastatel 2007-2008, ent millele toona tähelepanu pöörata ei osatud. Õhuke riik, mis teha.

 

Kui nüüd konkreetselt rääkida, siis Rakke puhul olid meil laual üksnes halvad variandid. Esialgne plaan oli ääreplatvorm jaamahoone ees. Kuna enam poleks olnud võimalik rongide vahetus, nõudsime teedevahelist platvormi. See aga jaamahoone ette enam ei mahtunuks. Võimalik oli platvorm viia kas teisele poole ülesõitu (millele oli vastu KOV) või siis jaamahoonest eemale Tallinna poole. Valisime viimase (kuna KOV oli teisele lahendusele vastu). Kas sai parim variant, ei tea.

 

Tartus ei ole ma ise käinud, aga olen aru saanud, et tunnel on olemas ja pääs perroonile sellega tagatud. Täiendavaid ülekäike ei soovi sinna EVR Infra ega TJA. Pean nendega ses osas ka nõustuma. Kui inimesed soovivad (täiesti arvestatava alternatiivi olemasolul) oma eluga riskida, siis ei saa neid ka kuidagi takistada. Töö kvaliteet on iseküsimus, tahaks siiski loota, et EVR Infra mittekvaliteetset tööd niisama vastu ei võta.

 

Orava puhul ülesõidule lähemale nihutamine jällegi seotud täiendavate kuludega – pinnas pidada soine olema.

 

Jõhvi osas tegutseme, et asukohta nihutada. TJA esialgsel hinnangul ei tohiks see võimatu olla. EVR Infraga ses osas kokkulepet veel ei ole.

Tegutseme ka teiste platvormide osas – näiteks on plaan Kohtla asemel peatuda Kohtla-Nõmmel, kuna potentsiaalseid kasutajaid peaks seal rohkem olema. Samas nõuab see veel täiendavat analüüsi, kuna seondub ka võimalusega Kohtla-Järvelt ettevedu korraldada. Oru ja Kiviõli osas nõus, et tuleb kaaluda nihutamist, kuigi vaevalt, et see EVR Infrale meeldib. Soldina osas aga ei oleks ilmselt ka sellest kasu – reisijaid seal lihtsalt ei ole.

Tuleb tunnistada, et kõigi ettepanekute mitterealiseerimise taga ei ole ka EVR Infra. Näiteks Tallinnas Vesse osas ma ei nõustu, et Teie kirjas välja pakutud lahendus oleks olnud parem.  Ka näiteks Ülenurme nihutamise puhul, mis tehti just Teie ja veel mõne inimese ettepanekul, ei saa ülemäära kindel olla, et see paremini toimima hakkab. Aga siiralt loodan, et hakkab.

 

Tervitades
Ronnie Kongo

Eesti Raudtee oli nagu siga - kärss kärnas ja maa külmunud!

 

************

 

 

Lugupeetud Neeme Sihv,

 

Teie poolt küsitud abi saavad anda maavalitused ja ÜTK-d, sest nemad tegelevad bussiliinide korraldamisega ja liinivõrgu kujundamisega.

Kaugliinide infot sõitjate hulga kohta valdavad aga ainult vedajad.

Näiteks Harju ÜTK-l on just läbi viidud liikumisuuring, kus küsitleti bussis inimesi ja uuriti just seda, mis on inimeste reisi lõpp-punkt.

Sealt peaks välja tulema kas Hageri ja Aespa inimesed  soovivad massiliselt just Laagrisse ja Pääskülasse sõita.

Vahendite nappuse tõttu tuleb aga mõnest teisest kohast mõni liiniosa siis käigust maha võtta.

Kui on selgunud, et mõnes kohas sõiduvajadust pole, siis on vaba ressurssi, mida mujale suunata.

 

Tervitades,

Aini Proos

Nõunik

Ühistranspordiosakond

 

*****************

 

 Austatud härra Sihv,

Tänan Teid heade soovide eest!

IRL-i valitsemisprogrammi lubaduste elluviimine ühistranspordi, sh
raudteeliikluse valdkonnas toimub läbi valitsusliidu programmi, mida
rakendab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

Üksikasjalike küsimustega raudteeplatvormide asukohtade osas on
otstarbekas pöörduda otse sinna – platvormide asukohad otsustatakse
infrastruktuuri valdaja, Tehnilise järelevalve Ameti ja kohaliku
omavalitsusüksuse koostöös. KOV kaudu on seega kaasatud ka kohalik
kogukond, kuid loomulikult võib konkreetsetest ettepanekutest ja
tähelepanekutest ka otse ministeeriumile teada anda.

Valga ja Koidula vahelise reisirongiliikluse käivitamise aeg pole veel
teada, eelarveaasta keskel on selleks keeruline vahendeid leida, kuid
riik peab ses osas läbirääkimisi Edelaraudtee AS-ga. Selge on aga see,
et uute reisirongide saabumine kasvatab märgatavalt veovõimsust, mis
võimaldab rongiliiklust tihendada ja lahendada paljud tänased
kitsaskohad.

Lugupidamisega,
Rauno Veri
IRLi pressiesindaja

 

*******

 

 

Lugupeetav Neeme Sihv!

 

Tänan Teid maavanema nimel ratsionaalsete ja asjalike mõtete ning ettepanekute eest.

Kuna avaliku transpordi küsimused ja liiklusohutus on maavanemal üheks prioriteetseks valdkonnaks, siis on ta väga aktiivselt olnud kontaktis nii Edelaraudtee kui ka Eesti Raudtee juhtidega.

Erinevatel nõupidamistel on arutatud ka Teie kirjas esitatud mõtteid.

Loodame, et kõik mõistlikud ideed realiseeruvad.

 

Edastasime Teie kirja ka Jõgeva linnavalitusse arendusnõunikule (Erki Teder).

On ju Jõgeva linn kõikide Teie kirjas tõstatatud probleemide lahenduste otsijad.

 

Parimate soovidega,

 

Vahur Kukk

arendusnõunik

Jõgeva MV

 

Aastaid tagasi osati Jõgeval vähemalt mesimagusalt vastata, tänaseks pole aga selles maakond mingeid erilisi edusamme. Pigem liigutakse tagurpidi. Aga eks sealgi ruulinud maavenama ja omavalitsustes RE ja IRL.

 

**** 

Ärme ainult näita üles, et millestkigi huvitume, tiksume siin niisama.. Või arvab keegi, et OVL-d mõeldud elu edendamiseks?

Tere!

Vastuseks teie küsimustele Pärnumaa raudteeliikluse uuringust.

Pärnumaa Omavalitsuste Liit (POL) ei tegele infrastruktuuri arendamisega. Küll on meie huvi Pärnumaa areng tervikuna. Vaata Arengustrateegia Pärnumaa 2030+. Arengu üheks eelduseks on Pärnumaa aeg-ruumiline kättesaadavus st.kiired ühendused Eestis ja Euroopaga. Seetõttu näitame omapoolset initsiatiivi raudtee- ja lennuliikluse arendusprojektide ettevalmistamisel. Raudteeliikluse töö oleme üle andnud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (MKM) ja Edelaraudteele.

Tööga saab tutvuda POL veebilehel: Raudteeliikluse uuring kust leiate vastused ka oma küsimustele. Oleme liiklust käsitlenud ka Pärnu linna ja lähiümbruse võrgustikke siduvas teemaplaneeringus.

 

Uuring ei tegelenud trassivalikuga, seda saab Planeerimisseadusest tulenevalt teostada läbi maakonnaplaneeringu. Rail Baltica trassivalikuga (AECOM töö) saate tutvuda MKM veebilehel.

Maakonna bussiühenduste planeerimise kohta oskab infot anda Pärnu Maavalitsus (Avo Rahu)

Lugupidamisega

 

Eeri Tammik

Pärnumaa Omavalitsuste Liit

juhatuse esimees

*************

Hea Ilumetsa rahvas!

Õigupoolest peaks meie kõigi meelepaha olema suunatud ajalehe Koit suunas,
sest ajaleht on avaldanud puuduliku nimekirja remonditavatest
ooteplatvormidest. Kahjuks ei ole artikli autor veel vastanud kust pärineb
puudulik nimekiri, sest Eesti Raudteelt nad Lõuna-Eestis remonditavate
platvormide nimekirja ei küsinud.

Kinnitan, et Eesti Raudteel ega teistel asjaomastel instantsidel ei ole kavas
Ilumetsa peatust sulgeda. Samavõrd kahetsusväärsel viisil on Põlvamaal
nimekirjast leht välja jätnud Veriora.

Eile sai ajalehele Koit saadetud ka vastavasisuline märgukiri, koos
ettepanekuga ära klaarida nende poolt tekitatud suur segadus, mis paljudele
Põlvamaa inimestes on tekitanud tegelikult asjatut ärevust.

Lugupidamisega,
Urmas Glase
Eesti Raudtee avalike suhete juht

****************

 

Tere!

 

 Milline on küsitlus Paalalinna rongipeatuse kohta Paalalinna elanike hulgas?

 

Millal tulemused teatavaks saavad?

 

 Mille järgi Viljandi Linnavalitsus teeb otsuse Paala rongipeatuse vajalikkuse kohta?

 

Millised bussid (maakonnaliinid) hakkavad läbima Viljandi rongijaama seotuna rongidega peale raudteeremondi lõppu?

 

Millal tekib sobiv koht bussipeatuseks Viljandi rongijaama lähedal ülesõidu juures, arvestades platvormi uut asukohta?

 

Lugupidamisega

 

Neeme Sihv

Tere lp Neeme,

 

Kahjuks olen puhkusel ja eemal, aga järgmisel kuul tööle tagasi tulles võtan teema ülesse ja vestlen meeleldi. Midagi poleks ka kokkusaamise vastu Viljandi maavalitsuses. Teil on alati olnud asjalikud küsimused ja professionaalsed ettepanekud.

 

Lugupidamisega

 

Tõnis Korts

Viljandi Maavalitsus

 

P S Soomaa ettepanekud edastasime juba eelmisel aastal Maanteeametisse ja mina olen ühe korra ka osakonna juhatajaga sellel teemal vestelnud ja meiepoolse pildi edasi andnud. Lõplikku vastust veel ei ole ja kui tööle tulen, soojendan teema ülesse. Olen selle liini käivitamisest ka ise huvitatud ja see on selle kandi arengu huvides äärmiselt vajalik. Ma ei ole mõnda aega tööl olnud, aga kuulsin, et praegu on kõva surve Tallinna poolt eelarve kärpimisele ja liinivõrgu kokkutõmbamisele. Aga eks seda näeb, kui tagasi tulen.

*********************

 

 Bussipeatus Koidula jaama juurde on projekteerimisjärgus. Kindlasti on
plaanis pikendada kõik praegu Koidulasse suunduvad maakonna bussiliinid
uue peatuseni.

Lugupidamisega
Are Nupp
Arengu- ja planeeringuosakonna spetsialist

*************************************************

 

Tere veelkord,

lisan veel täiendavalt juurde meie elanikkonna kohta andmed.

 

Hetkel on meil 6307 elanikku. Sotsiaal-majandusliku analüüsi alusel on eakaid inimesi (üle 65-a) 23%, lapsi ja noori (kuni 25-a) 27%.

Seega on meil piisavalt suur arv potentsiaalseid rongireisijaid, kes valivad selle transpordiviisi just soodsama hinna tõttu.

Eelkõige puudutab see pensionäre ja tudengeid, kellele rongipileti hind on pea 50% soodsam kui bussipilet. Usume, et neid reisijaid on ca 10-20% elanikest.

 

Lisanduvad reisijad  naaberomavalitsustest. Meil, Kiviõlis, lähevad rongile ja tulevad rongilt Maidla ja  Lüganuse elanikud. Kui Lüganusel on valida ka Püssi jaama, siis Maidla inimene tuleb kindlasti Kiviõlisse, sest siia tulevad ka bussid Maidlast.

Seega omab Kiviõli rongipeatus tähtsust ka piirkonna tõmbekeskusena.

 

Lugupidamisega,

 

 

Tere,

Saime küsimused rongipeatustest. Kuna Kiviõli kohta on öeldud, et projekteerimine algfaasis, siis kohe küsime:

1)      Kas on planeeritud Kiviõli peatus jätta samasse kohta?

2)      Kui ei, siis kas on välja valitud mõni muu võimalik asupaik?

3)      Millal ajaliselt on planeeritud rongipeatuse projekteerimine, rek.või uue ehitamine?

 

Ideid on igasuguseid, kuid millised neist on reaalsed ja vastuvõetavad osapooltele?  Linna ei ole siiani keegi informeerinud selles küsimuses. Me väga ootame seda infot.

 

Kas ja kui palju inimesi rongiliiklust kasutab Kiviõli peatuses? See info on esmaselt kindlasti olemas operaatoril. Küsimus KOV-ile on küll ebakohane.

 

Saame ainult tagasisidet meie linna kodanikelt, kui on mingid probleemid.

Näiteks:

a)      miks ei ole ooteplatvormil mitte ühtegi varjualust, probleem aastatetagune, oleme ka ER-ga ja Edelaraudteega kirjavahetuses olnud, siiani ei ole leitud fin.vahendeid

b)      müra probleemid eramurajoonis (eeskätt Lepa tee)

c)       jalakäijate ületuskohad ei ole piisavalt turvalised ja mugavad, seda ohtu on ER poolt 2009-2010 veidi leevendatud

d)      miks ei ole võimalik rongipeatuse kohas autoga parkida, inimesed, kes käivad rongil vastas, neil ei olegi sisuliselt kusagile parkida, kui ainult muru peale

 

Nii et  muresid on ja Kiviõli LV poole pealt oleme valmis kõiki variante arutama. Kus ja kuidas me saaksime seda teha? Võib-olla on teil juba mingid eskiislahendused, neid saab ju edasi saata ja meie saaksime kommenteerida. Hetkel planeerime kergliiklusteid, ja mõtleme kuidas neid saaks rongipeatusega kokku sättida.

 

Palun saatke see kiri isikutele, kes asjaga tegelevad. Allpooltoodud kirjavahetusest ma ei loe välja e-maile.

 

********

 

 

Tere

Kokkuleppel MKM-ga on Kärkna peatus Sinu poolt loetletud reisidel sees järgmisest liiklusgraafikuperioodist, mai lõpust 2012.

 

Parimatega

*******************

 

Tere!

KIISA

1. Tundub, et mõõtkava järgi vaja platvormi rohkemgi nihutada.sest:
  *Ülekäik peaks jääma praegusele kohale, et tagada võimalus (oluline!) jaamakorraldajal ära saata mõlema suuna ronge, asudes platvormi otsa juures ja omades ülevaadet reisijate peale- ja mahaminekust. Arvestades treppi ja pandust, nihkub platvorm seega rohkem kui 10 m!?
  * Arvestada tuleb ka reisijate kommet jaama ootesaalist välja tormates ronida platvormile või ka joosta ülekäigule, võiks isegi nihutamine olla suurem, nii et ülekäik jääks 10 m praegusest Tallinna poole? Umbes maja nurga ja ootesaali ukse vahepeale, et vältida nurga tagant otse ülekäigule lidumist
  2. Ühest platvormist peaks piisama, sest praegune ju kitsamgi veel. Vajadusel võiks kaaluda (kui olukord seda võimaldab, teha 5m laiune platvorm, siis saaks ka pingid lahedasti ära mahutada, mis ka oluline.
  3.Oluline konsulteerida Saku vallavalitsusega, et kas saab teha parkla ja juurdepääsutee (kindlasti ülioluline bussipeatus samas!!!) ülesõidu juurde, sest sealt tullakse nagunii otse. Kelle haldusalasse jääb siis juurdepääsutee parklani, ei oska öelda.
  *4.Puidust ülekäik kipub olema libe, seega oleks vaja karestatud kivi või betoon materjal. Seda arvestades pidevaid ohtlikke situatsioon praegusel ülekäigul.
  5. Ei oleks paha ka paar pinki ja katusealune raudtee vastasküljele ülekäigule tuleva jalgraja juurde.
  6. Väga hoolikas peaks olema piirete väljatöötamisel, et vältida igasugune otse raudtee ületamise võimalus, sh ratastega liiklemisel. Nende asetus ja mõõdud vajavad otsustamist kohapeal ja hiljem.

Varem või hiljem plaanin jõuda niikaugele, et ülesõidu juures oleks bussipeatus ja parem on seda teha muid asjaolusid arvestades juba praegu.

LIIVA

1. Nagu ma aru saan, siis vana hoone KK tõttu ei saa kõrvalted nii palju nihutada kui vaja? Kahju.
2. Praegune asukoht välistab igasuguse võimaluse kasutada jaama ootesaali? Mida küll praegu ei võimaldata, aga tulevikus ootaks sarnast olukorda, kus see oleks ikkagi loomulik. Seega üks asukoha miinuseid .
3.Parkla juures kus liiklusmärkide tingmärk, oleks seega vajalik ootekoda, võimalusel arvestusega, et samasse võib asjaolude muutumisel tekkida ka bussipeatus, mis omakorda võib olla vajalik mõne tellimusbussi peatumise jaoks.
4. Puidust ülekäiku ei pea otstarbekaks.
Antud tööde raames peaks üksiti ära tegema ka ülivajaliku ülekäigu paariskõrikus , ladude vastas, sest pidev inimeste liikumine ja ohtlik.
5. Platvormi mahutavuse pärast ma muret ei tunne, kuigi ka siin võiks kaaluda võimalusel 5m laiust platvormi.

NB! Nii Kiisa kui Liiva puhul tasuks teise platvormi kulutuste asemel kaaluda arhitektuuriliselt ilusama katusealuse ehitamist, sarnaselt Tartus olevale - ühe postirea ja katusega umbes 15-20 m pikkuselt otse platvormil.

HAGUDI

Skeem suht arusaamatu, aga jääb mulje, et platvorm tuleb teisele poole raudtee, mis oluline, arvestade võimalikku jaama taastamist.
Ülekäigud vajalikud mõlemasse otsa.

ROOBUKA

Äärmiselt vajalik konsulteerida KOV-iga (Saku ja Kohila vald), sest nende poolt toimub hetkel juurdepääsude kavandamine. Sellega seoses

* Ehk mõeldav asukoha nihutamine praeguse platvormi otsa (Kohila poole), et ehituse ajaks tagada vana platvormi säilimine ja hilisem ümbertegemine jalgrajaks, kui on vajadust. Nihutamine mõeldav seetõttu, et enamus reisijaid liigub just Kohila poole ja sõltub eelkõige sellest, kas see annaks lihtsama ja parema võimaluse juurdepääsuteede ehitamiseks!!!?? Kuna tegemist suurelt osalt eramaadega, annaks selline variant ehk võimaluse paremini laveerida??

Vajalik kindlasti ülekäik vähemalt ühes otsas, parem muidugi mõlemas, olenevalt juurdepääsudest
Mõnevõrra Kohila poole on ka Kurtna poolne maantee lähemal, seega jääks ehk ära pika juurdepääsutee rajamine.
Jääb kahe valla piirile, kuid kasutatakse ka mõlema valla elanike poolt.

SAKU

Asukoht arusaamatu, kuid sobiks maksimaalselt ülesõidu lähedal (sirgel teeosal) sest
* võimalik ootekoda, infot ja muud ühildada ehk  kohaliku infoga, spordiraja rajatistega jm.

Kindlasti vajalik pandus ja trepp ka Kasemetsa poolses otsas. seda enam, et detailplaneeringu järgi peaks olema projekteerimisel kergliiklustee vanal raudteetammil, seega ka vajalik ka jalgrada ülesõiduni.



NB. Arvestades seniseid kogemusi inimeste käitumisel, peaks kaaluma teist tüüpi ootekodade rajamiseks. Seda enam, et pea üheski neist peatustest ei ole ülesõitu lähedal ja seega pole oluline ka läbipaistev plastmass, nähtavuse tagamiseks. Kindalsti arvestada ka bussipeatuse võimalikkust tulevikus, kohalikke plaane ja planeeringuid, võimalikke pakendikonteinerite asukohti, suurt reisijate arvu jms. Seega pakuks välja vandaalikindlamat betoon ootekoja või inimlikuma ja nägusama puitehitise, nagu näiteks kasutusel paljudes bussipeatustes. Matkajate vajadusi arvestades võiks kohati kaaluda ka võimalust lisada paar lauda-pinki jms.

Platvormide valgustuse puhul kindlasti tagada valgustid, mis ei oleks nurga all, ega omaks kumerklaase.

Võimalusel küsida arvamusi KOV-lt, kas võimalik toetada ootekodade vm rajamist, sest eelkõige need vajalikud kohalike jaoks.

Info (sh sõiduplaanid) võimalusel tagada ühtsetel stendidel mitte platvormil vaid parklas, jalgraja ääres vm, et ühtlustada info asukohad ning tagada ka turismiinfo vms. See koos ehk odavam ja ehk sedagi nõus projekteerima vms KOV.

Neeme

 

Puudusi on tänaseni siiski ka Edelaraudteel. Kohilas pole ülekäiku taastatud, Roobukal puudub see hoopis jne.

 

*************

 

Miks Pärnu rongiliiklus ei arenenud ja hoopiski lõppes? Põhjusi palju, üks näide siin. Kui ikka ei suudeta isegi mõne minuti osas busse siduda.... Pikk ja vaevarikas jahumine, kuid tulemuseta! Aga ega PÜTK ka täna suurt asjalikum pole, tõenäoliselt ei lasta meelega asju paremaks muuta. Niiditõmbajad ju arvata võib, kuskohast...

 

 

Tere!

 

Minu soovil tegi vedaja Ikla-Pärnu bussis küsitluse, selgitamaks sõitjate arvamusi bussi aegade muutmisest varasemaks, et jõuda Raekülla ümberistumiseks hommikul Tallinnasse suunduvale rongile. Buss liinil nr 74 on täna Raekülas 7:21, rongi väljumisaeg 7:14.

 

Praegu terendab meil küll vaid võimalus ca 5 min bussigraafikut varasemaks teha, et jõuda rahulikult Tallinnasse 7:30 väljuvale bussile. Ka on töökohti linnas, kus tööpäeva algus on 7:30.

Tõepoolest, kas rongid juba ei hakka veidi kiirem liikuma, et saaks lükata Raekülast väljumist 10 min hilisemaks?

 

Tervitades

Avo Rahu

 

 

 

 Tere!

Väga mõjuvad on alati sellised vastused: Kuhu küll selle suslaga sõita?
See tekitab tunde, et väga oluline vastus. Aga nii vastab vaid üks. Muide 15 pooldajat on minu arvates päris kõva tulemus. Seda enam, et tavaliselt vastavad ju igapäevased sõitjad, need, kes vahel tahaks sõita Raplasse, Sakku või mujale, küsitluses ei osale. Kui aga info levib, et ka rongiga saab sõita Iklasse, Kablisse, Häädemeestele ja tagasisõiduvalikud suuremad, on seegi oluline.

Rongiaegade muutusi võib tulla, aga pole üldse kindel, mis suunas. Võib ju lausa suures ulatuses muutuda ühele või teisele poole. Sättisime siin ka igasugu variante, aga kaugemat tulevikku ei tea. Paha see, et see rong teeb teel kolm vahetust teiste rongidega ja eriti seal muuta praegu midagi ei anna. Ja piisaks muidugi 10 min nihutamisest.

Linna jõudmine üks asi, tavaliselt ikka tuleb ka 10, 20 min või rohkemgi minna kooli, tööle ja ehk isegi kaugemasse linna otsa. Eks ta kõik keeruline ole küll.

Tervitades Neeme.

 

 

Tere!

 

Sõna "susla" võib mõnele olla solvav väljendusviis, kuid eesti keeles saame sellest aru kõik, et tegemist on aeglaselt sõitva rongiga. Ja aeglane rong on juba küll väga oluline. Samas räägivad aga 15 potensiaalset rongile saamisest huvitatut sellest, et vajadus rongiliikluse järgi on täiesti olemas.

Kahjuks ei saa aga tänases situatsioonis maavalitsus lubada enamat, kui eelmisel korral välja pakutud 5 minutilist bussigraafiku kiirendamist, et veidi parandada 7:30-ks tööle sõitvate inimeste olukorda ning anda ka võimalus jõuda 7:30 Tallinnasse väljuvale bussile. Veel varasemaks bussi viimine nõuaks meilt lisareisi töölepanekut, milleks aga riigiraha praegu napib.

Tellimuse vormistamiseks soovin vastust Häädemeeste ja Tahkuranna VV-st.

 

Tervitades

Avo Rahu

 

 

Tere!

 

Maakonnaliini nr 74 sõidugraafiku muutmine.

 

Pärnu Maavalitsus tellib alates 01.02.2012 maakonnaliini nr 74 Pärnu-Häädemeeste-Ikla muudatuse reisil, mis väljub Iklast 6:00 jõudmist Pärnusse 5 min varem, so 7:25, et tagada sõitjate võimalus ümberistuda 7:30 Tallinnasse väljuvale bussile, samuti tagada paremat töölejõudmist linna ettevõtetesse, kus tööpäev algab 7:30.

Vedajal, M.K.Reis-X OÜ, teavitada avalikkust sõiduplaani muudatusest vastavalt lepingule (p. 5.1.18).

 

Lugupidamisega

Avo Rahu

 

 Tere!

Tundub, et püüdsin teha muudatuse, mis oleks olulinme paljudele inimestele, kuid ebapiisava selgituse tõttu on muudatus väheoluline.

Pärnu-Tallinn rong väljub Raekülast 07. 14, praeguse muudatuse järgi jõuaks buss Raekülla 07.16. Seega, kuigi bussilt jõuab Pärnus ümber istuda Tallinna bussile, siis Tallinna rongile ümberistumine võimatu. Ometi on rongiliinil peatusi, millede elanikele ei muutu midagi paremaks. Ka Teie piirkonna inimestele, kes sooviks sõita Pulli, Tootsi, Raplasse, Kohilasse, Kiisale (Vembu-Tembumaale), Sakku jne, ei muutu midagi paremaks. Vabandan, et ei selgitanud piisavalt muudatuse vajadust, kuid bussiaega on vaja nihutada 10, mitte 5 min varasemaks! Seega jääb praegune muudatus ebaoluliseks ega kajasta reisijate vajadusi. Palun kiiremas korras muudatused üle vaadata ja parandada minu selgitustest tekkinud valearusaam!

vabandan veel kord!

 

 

Tere õhtust!

 

Ei, ei ole mingit valet arusaama tekkinud. Ettepanek kõik väga selge, aga bussijuhtide ajagraafik pidavat lõhki minema, enamus sõitjaid ei tahtnud üldse mingisugust aegade varasemaks viimist (telefonikõned mulle), samuti pidavat olema bussipeatus oluliselt eelmisest asukohast kaugemale viidud (lähen vaatan selle veel täna õhtul üle) ja järgmisest 5 minutist varasemast bussist siiski veel ei pidavat piisama???

 

Esialgu kindlasti väga suur aitäh! Loodetavasti hakkavad vähemalt sõitjad jõudma õigeaegselt Tallinna bussile.

Ega ma ise ka veel "püssi põõsasse pole visanud" , sest tegelikult sai nüüd tõesti narr olukord. Mingi tühise 2 min pärast ei jõua rongile!

Võimalus ka veel, et ehk siiski kevadel tuleb rongiaeg bussile vastu?

 

Palun vabandust hoopis minu poolt!

 

 

**************************

 

Austatud Viljandi Maavanem Lembit Kruuse,

 

Vastuseks Teie 29.09.2011.a. kirjale nr.13-1/1072-2 teatab Edelaraudtee Infrastruktuuri AS alljärgmist:

 

1. Edelaraudtee Infrastruktuuri AS on seisukohal, et Suure-Jaani vald ei ole kuni käesoleva ajani ei ole soovinud busside peatuskoha rajamist. Edelaraudtee Infrastruktuuri AS tugineb oma väites järgmistele asjaoludele:

1.1.Edelaraudtee Infrastruktuuri AS alustas Türi-Viljandi raudteelõigu renoveerimise kavandamisega 2009 I poolaastal. Peale Vabariigi Valitsuse 18.06.2009.a. otsust nr.260, millega arvati Türi-Viljandi raudteelõik Transpordi infrastruktuuri arendamise investeeringute kavasse, avaldas Suure-Jaani Vallavalitsus soovi Sürgavere peatuspunkti ooteplatvormi asukoha muutmiseks ning esitas vastava tingimuse Edelaraudtee Infrastruktuuri AS projekteerimistingimustesse.

1.2.Vastavalt Suure-Jaani Vallavalitsuse poolt Edelaraudtee Infrastruktuuri AS-le väljastatud projekteerimistingimustele kohustus Edelaraudtee Infrastruktuuri AS projekteerima ja ehitama Sürgavere peatuspunkti alljärgnevatel tingimustel:

 - raudteeülesõidukohad varustada valgusfooridega;

 - võimalusel kavandada Sürgavere peatuspunkt ja ooteplatvorm Sürgavere raudteeülesõidu (Mudiste-Kobruvere riigitee T24127 ristumiskoha) lähedusse;

 - kavandatavale ja renoveeritavale ooteplatvormile näha ette ootepaviljonid istepinkide, valgustuse ja teatetahvlitega.

 - Sürgavere peatuspunkti ooteplatvormile näha ette juurdesõidutee ja autoparkimise võimalus vähemalt viiele autole ja reisibussile. Suure-Jaani vald on nõus vajaduse korral algatama detailplaneeringu koostamist.

Eeltoodud tingimustes ei nähtu mistahes viisil, et Suure-Jaani vald on esitanud Edelaraudtee Infrastruktuuri AS-le nõude busside peatumiskoha rajamiseks.

 

2. Suure-Jaani Vallavalitsus on kooskõlastanud Edelaraudtee Infrastrutuuri AS-i poolt esitatud Sürgavere peatuskoha ehitusprojekti

2.1.Tulenevalt Raudteeseadusest väljastab raudteerajatistele ehitusload Tehnilise Järelevalve Amet. Toimingud, mis eelnesid Sürgavere ooteplatvormi ehitusloa nr 1883 väljastamisele Tehnilise Järelevalve Ameti poolt olid järgmised.

-          Edelaraudtee Infrastruktuuri AS taotles Suure-Jaani Vallavalitsuselt projekteerimistingimused (29.10.2009.a. nr I-4/232)

-          Suure-Jaani Vallavalitsus väljastas projekteerimistingimused raudteerajatise projekteerimiseks (10.11.2009 nr 756);

-          Edelaraudtee Infrastruktuuri AS tuginedes muuhulgas ka Suure-Jaani Vallavalitsuse poollt esitatud tingimustele, tellis projekti Sweco Projekt AS-lt;

-          Sweco Projekt AS projekti alusel taotles Edelaraudtee Infrastruktuuri AS Tehnilise Järelevalve Ametilt ehitusloa. Enne ehitusloa väljastamist küsis Tehnilise Järelevalve Amet Suure-Jaani Vallavalitsusele arvamust. Suure-Jaani Vallavalitsusel vastuväited puudusid (Suure-Jaani valla ehitusloa kooskõlastus 02.06.2011 nr 7.2.-10/1275).

 

Edelaraudtee Infrastruktuuri AS-i käesolevas vastuskirjas esitatud väited on dokumentaalselt tõendatavad ning Edelaraudtee Infrastruktuuri AS on need valmis nõudmisel esitama.

 

Edelaraudtee Infrastruktuuri AS on Teie poolt tõstatatud küsimust seoses busside tagasipöörde koha rajamisega Sürgavere peatuspunkti juurde arutanud Tehnilise Järelevalve Ameti vastavate spetsialistidega ning jõudnud ühisele arvamusele, et kõnesolev busside tagasipöörde koht ei ole raudteerajatis.

Oleme seisukohal, et Sürgavere peatuses bussi- ja rongigraafikute sidumiseks piisab tavalistest teeäärsetest bussipeatustest, kuna seal peatuvad läbisõitvad bussid, millistel puudub vajadus ümberkeeramiseks.

Tööpäeviti kell 6:56 läbib praegu Kerita bussipeatust buss, mis saabub Viljandist läbi Aimla, Ülde ja Tääksi. Laupäeviti kell 9:26 läheb Keritast buss Sürgaverre, Sürgavere vanasse raudteejaama, Pärstisse ning Viljandisse lõpuks välja.

Laupäeviti kl 13:26 läbib Keritat buss, mis tuleb Viljandi poolt läbi Pärsti, Sürgavere endise raudteejaama ja Sürgavere. Sellelt mõistlik korraldada ümberistumist RLP käivale Viljandi-Tallinn rongile. Taas piisab bussi läbisõidust 10min enne rongi.

Tööpäeviti 18:21 väljub Keritalt buss läbi Tääksi, Ülde ja Aimla Viljandisse. Kui seda nihutada poole tunni jagu hilisemaks, on ka võimalik ümberistumine Tallinn-Viljandi rongilt.

 

Edelaraudtee Infrastruktuuri AS planeerib avada reisirongiliikluse Türi-Viljandi raudteelõigul alates 01.jaanuarist 2012.a. Aega jääb pisut rohkem kui kaks kuud. On ilmne, et selle ajaga ei ole võimalik planeerida, projekteerida, kavandada finantsvahendeid ehituseks ning ehitada antud projekti raames kõnesolevat bussipeatust, rääkimata busside tagasipöördekohast. Edelaraudtee Infrastruktuuri AS jääb seisukohale, et eelnimetatud põhjustel tuleb Sürgavere ooteplatvorm ja sinna juurde kuuluv ehitada välja algselt kavandatud projekti alusel.

 

 

Lugupidamisega

 

/allkirjastatud digitaalselt/

 

Rain Kaarjas

Edelaraudtee Infrastruktuuri AS

 

 

 Tere!
Meil on samuti hea meel, et Edelaraudtee Infrastruktuuri AS võttis kuulda
Sürgavere külaseltsi ja valla ettepanekut muuta peatuse asukohta.
Mis puutub bussipeatusse, siis valla ettepanek oli pikendada Sürgavere
bussipeatust raudteejaamani
ümberpööramisvõimalusega. Paraku ümberpööramiskoht jäi rajamata
rahaliste võimaluste puudumisel.
See küsimus on jätkuvalt aktuaalne. Ainult bussipeatustest sinna ei
piisa, kuna seda teed sõidab ainult üks
liin.
Praegune parkla suurus on arvestatud edelarautee poolt. Meie soov oli,
et sinna oleks mahtunud ka reisibuss,
mis oleks võib-olla lahendanud ka bussipeatuse probleemid.
Olustveres on bussipeatuste probleemid lahendatu. Bussid ei pea sõitma
parklasse vaid peatuvad Suure-Jaani-
-Olustvere maanteel. Parkla on sõiduautodele ja siiani ruumipuudust ei
ole, kuna parkida saab ka sissesõidutee äärde.
Täielikult Teiega nõus, et bussiühendsed peavad kattuma
rongiliiklusega.  Rauteeliiklus on muutumas üha populaarsemaks
  ja mugavamaks, seega peame koostöös Maavalitsusega leidma võimalusi
problemi lahendamiseks.

Lugupidamisega
A. Aua
Majandus -ja ehitusosakonna

 

 

Bussipeatus Sürgavere Raudteejaam tänagi olemas, tõsi, mitte seal, kus on rongiepatus. Ja eks üle Eesti enamustes omavalitsustes ei suudeta asjadega tegeleda, isegi mitte peatusi ümber nimetada. Mõni üksik kant välja arvatud. Võhmas on aga tänaseks õnnestunud tekitada bussipeatus Võhma Jaam. Kuigi siingi nimetati hoolimata selgitustest, alguses peatus valesti.

 

********

 

Tere!

Uute ooteplatvormide ehitamine on jõudnud kaugele, võib öelda, et
lausa lõpuossa. Seega on vaja alustada ka ühispeatuste väljatöötamist
ja sobivaim selleks on esimeste hulgas Palupera. Põhjus eelkõige
selles, et uus platvorm on valmis ja maantee Otepää suunas aktiivselt
kasutatav. Ka on valminud Valgamaa Teemaplaneering

http://www.valgamaa.ee/userfiles/file/valitsemine/maakonnaplaneering/via_hanseatica_teemaplaneering.pdf

Samuti on valminud transpordiuuring, mis näeb ette
ümberistumisvõimalused Paluperas ning vajaduse (Rõngu)-
Palupera-Otepää bussiliini käivitamiseks ja ühildamiseks rongidega
ning vajaduse ühispeatuse loomiseks.

Osaliselt saab ühispeatuste loomisel eeskuju võtta mõnestki valminud
peatusest Türi ja Viljandi vahel.

http://eestimaablogi.blogspot.com/2011/12/turi-viljandi-hinne-4.html

Seal on küllaltki hästi lahendatud parklate süsteem, bussipeatustega
alles asi tegemisjärgus.

Palupera Ühispeatus:

1. Vajab maa-ala omanduse lahendust (paaritu kõriku, kõrvaltee ja
Otepää-Rõngu maantee vahelisel alal) koos maa-ala hilisema haldamise
ja hooldusega.

2. Võimaldab luua avaturu, müügikioskid, bussiootekoja. Selle kõige
tegemiseks saab võimalusel ära kasutada ka olemasoleva vana küüni,
eriti kui see külgedelt avada ja tagades sellega parema nähtavuse.
Võimalik teha soovi korral ka söögikoht jms.

3. Kaevu ehitamine pole vajalik, kuna läheduses juba olemas puhkekoht
koos joogiveevõimalusega, milline valla poolt loodud

4. Trepi, panduse ja ülekäigu ehitamine ooteplatvormi Valgapoolsesse
otsa. Selle lahenduse puhul kaks varianti. Kui busside juurdepääs,
parkla ja peatus saab olema praeguse platvormi otsa juures (juurdepääs
ringteena või muu lahendusena), piisab ülekäigust samas. Peab aga
arvestama, et tegu perspektiivse platvormi pikendamise alaga, seega
otstarbekam oleks teha u 70 m jalgrada ülesõidu suunas, siis ülekäik
ja samasse ootekoda. Ootekoja (ühendatuna söögikohaga vms) puhul oleks
siiski vajalik kardinaalsem suhtumise muutumine ja ootekoda peaks
olema kütmisvõimalusega.

5. Ootekoja juurde vajalik läbimõeldud infostend(id), võimalusel
katusealusega, kus on ette nähtud kohad kõikide transpordiliikide
sõiduplaanidele kuni Valgamaa üldplaanini välja, turismiinfo, valla
ja/või maakonna kaart, külainfo jne.

6. Vajadusel arvestada teenusbusside jaoks parklaruumi eraldamisega,
samuti ka tulevikus võimalike lisateenustega, nagu elektrimopeedide
laadimisvõimalus, muud laadimisvõimalused jms.

7. Lahenduse väljatöötamisel arvestada "Pargi ja Sõida", "Suudle ja
sõida" plaanidega, autode juurdepääsuga müügikohtadele, - kioskitele,
- söögikohtadele vms.

8. Välja tuleb töötada liiklusmärgina Ühispeatuste märk, millel oleks
üks kindel kujundus (inimene, talu, sirp ja vasar vms) ja võimalus
väiksemalt märkidega lisada tähised vastavalt teenustele (talukaubad,
käsitöö, ühistranspordiliigid, turismiinfo, puhkekoht, söögikoht, kaev
ehk joogivesi jms). Märgi asukoht peaks autojuhte ja muid liiklejaid
varakult informeerima lähenemisest sellisele kohale, seega umbes
200-500 meetri kaugusele maanteel, samuti ka Regio jm
kaardilahendustes.

9. Võimalikud muud asjaolud ja lahendused, mis võivad tekkida
väljatöötamise käigus ettepanekutena erinevatelt asutustelt või
seltsidelt

Arvestades, et selliseid ühispeatusi on palju, peaks süsteemi
väljatöötamisega kiirelt alustama ja esimesed "pääsukesed" valmis
tegema.
Kindlasti on võimalik erinevate asjade väljatöötamine ja
ehitamine/lisamine ka hiljem..

Et tegemist on olulise objektina just regionaalpoliitiliselt, peaks
selle rahastamine toimuma ehk just regionaalarengu programmidest.

Parimatele ja kiiretele lahendustele lootma jäädes

Neeme Sihv

 

 

 Suures osas seisak ka täna!

 

************

#Elron #Eesti Raudtee # Maanteeamet #Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

11 kommentaari:

1. 
   Neeme Sihv8. september 2021 00:41

   Eneseupitamine jätkub ikka:
   
   Ühine Setomaa on koos kasutajatega Imre Liivago ja Raul Kudre.
   a17aitSp oshnsorerd ·
   Valimisliidu Ühine Setomaa esindajad Imre Liivago ja Raul Kudre esitasid täna Ühine Setomaa valimisliidu nimekirja Setomaa valla valimiskomisjonile.
   Tutvu valimisliidu programmi ja kandidaatidega valimisliidu kodulehel: yhine.seto.ee

   Vasta
   Vastused

   

   Neeme Sihv8. september 2021 00:41

   
   Neeme Sihv
   Ehk siis jätkaks seisakuga kohalikus elus? Miks pole tahtmist selgroogu kasvatada, ehkki seda füüsiliselt justkui ei saa? Inimlikult ju saaks?
   · Vasta · Jaga · 11 h tagasi
   Annela Laaneots
   Autor
   Valimisliidu tegevuskavaga saab tutvuda siin: https://yhine.seto.ee/valimisliidu-uhine-setomaa.../
   Valimisliidu „ÜHINE SETOMAA“ tegevuskava 2021-2025 – Ühine Setomaa
   YHINE.SETO.EE
   Valimisliidu „ÜHINE SETOMAA“ tegevuskava 2021-2025 – Ühine Setomaa
   Valimisliidu „ÜHINE SETOMAA“ tegevuskava 2021-2025 – Ühine Setomaa
   · Vasta · Jaga · 11 h tagasi · Muudetud
   Neeme Sihv
   Annela Laaneots hiljuti tutvusin vallavanema lubadustega 2011. 10 aastat tagasi. Tegemata.
   · Vasta · Jaga · 11 h tagasi
   Neeme Sihv
   Annela Laaneots aga tänud
   · Vasta · Jaga · 11 h tagasi
   Annela Laaneots
   Autor
   Küll teie jõuate ikka üle Eesti erinevates gruppides kommenteerimas käia;)
   · Vasta · Jaga · 11 h tagasi
   Raul Kudre
   Neeme Sihv tõesti ei ole üle Eesti gruppi, kus sa kommenteerimas ei käi. Üldjuhul on kõik kommentaarid stiilis, et kõik on maailmas halvasti ja kohalikud teevad kõike valesti.
   · Vasta · Jaga · 2 h tagasi
   Neeme Sihv
   Raul Kudre onnii nagu on. Kõigil on võimalus ümber lükata ja tuua näited, kus juba 10 a tagasi pakutu on ära tehtud.
   Ja igaühe asi peaks olema asjade paremaks muutmine. Mina olen oma tööd alati hästi teinud ja ka maksumaksja raha otstarbekalt kulutanud.
   Te olete huvi tundnud, kuidas saaks oma kandus bussiliiklust paremaks? Pean vaatama, äkki meil prügikasti sattunud ja ma ei näinud lihtsalt.

   

   Neeme Sihv8. september 2021 00:42

   Neeme Sihv
   Annela Laaneots jah, ja oma raha eest vaatamas käia, mis ilus ja mida saaks muuta. Teid ei huvita, mis vaja muutmist?
   · Vasta · Jaga · 1 h tagasi
   Annela Laaneots
   Autor
   Neeme, mina laseks kogukonnal KOV valimiste puhul enesel otsustada ja omavahel rääkida. Kindlasti on olemas ka omavalitsus, kus te ise elate, töötate ja saate seal kindlasti palju nõu ja jõuga päriselt abiks olla. Käia paljudes Eesti gruppides kauge kaarega ütlemas, mida nemad kõik tegema peaksid - ehk see pole efektiivseim viis midagi päriselt ise korda saata. Ikka jaksu ja jõudu teile teie kogukonnas.
   · Vasta · Jaga · 1 h tagasi
   Ott Heinapuu
   Äriregister ytleb Neeme Sihvi erakondlikuks kuuluvuseks EKRE, Facebookis on tema elukohaks märgitud Tallinn, EKRE kodulehel on lugu, kus ta oli 2014. aastal erakonna Läänemaa piirkonna liige.
   · Vasta · Jaga · 23 min
   Neeme Sihv
   Ott Heinapuu olin.
   · Vasta · Jaga · 11 min
   Neeme Sihv
   Annela Laaneots tuletan meelde, et ca 10 aastat tagasi sai juba väljaspool FB-d meile saadetud, koha peal käidud ja nõu antud. Ja tänagi korduvalt käidud. Ning veel kord, mitte keegi ei tohiks olla vait, kui kuskil midagi halvasti tehakse, üldse ei tehta või maksumaksja raha raisatakse. Nagu teil! Seda enam, et maksumaksja rahast tulevad palgad.
   Ja kogukond peaks teadma, kas ja kuidas mingid asjad toimunud? Miks teil keegi ei huvitu oma inimeste ja külaliste parematest sõiduvõimalustest?

   

   Neeme Sihv8. september 2021 00:42

   Kas Värska sadamaala on katuse saanud? Kas bussid sõidavad täna Seto Muuseumini? Kas EL-i määrus joogivee paremast kättesaadavusest on juba töös? Koidula jaamast saab rongilt Obinitsa ja Vastseliina jt bussidele? Ilumetsalt iga rongi ajal Värska vm?Mida vastati pöördumisele, kui soovisite rongiliiklust Koidula suunal tihedamaks?
   Ma saan aru, et vallavanema jaoks vajalikud asjad virisemine, kuid seda mõista on raske.
   · Vasta · Jaga · 13 min
   Neeme Sihv
   Ehk oskate ka küsimustele vastata ja öelda, mis on takistanud seni asjadega tegelemast?

   

   Neeme Sihv8. september 2021 04:10

   Raul Kudre
   Neeme Sihv See on uskumatu mida üks Tallinna internetihuligaan käsib kohalikel teha. Sadamale katus??? EL-vee määruse teema õhku visatud? Tead, et selle perioodi jooksul ehitas vald u 4 km joogiveetrassi vallas, rekkis vähemalt 2 veetöötlusjaama ja lisaks veel muudki. Orava raudteejaamast(6min Ilumetsa, 11 min Koidula) saab liiniga 80B nõudebussiga lasta Meremäele ja Värskasse välja sõidutada ennast(maakonnaliin, mida korraldab Kagu ÜTK). Selles valguses, et ronge ei jagu Eestis liinidele, mis on ülekoormatud ja lisada ronge liinile Koidula, kus lõpp-peatusse jõuab ehk 2 reisijat on lihtsalt võimatu nõudmine ja Neeme Sihvi poolt pahatahtlik norimine. Kindlasti asjadega tegeldakse aga mitte alati Tallinna meeste noriva vaate järgi.
   · Vasta · Jaga · 1 h tagasi
   Neeme Sihv
   Raul Kudre Vau!!!
   Vot see on tase! Sadamas kas lõõskava päikese käes või vihmaga ootav külaline on huligaan?
   Trassi ehitades peaks iga ametnik mõistma, et plastpudeli ostmise ajal saaks kraani keerata ja joogivett oma pudelisse lasta!
   Turisti jaoks on nõudebuss hea lahendus?
   Rong seisab Koidulas ja vallavanem räägib mittejagumisest? Kas mingigi arusaam ühistranspordist on või sõidad aina uute autodega???
   Valige Kudre, ammu juba kõrgemal teist pilve pääl!

   Vasta
2. 
   Neeme Sihv8. september 2021 04:52

   Rein Järvelill
   Neeme Sihv , väga hea ajalooline ülevaade. Kui sa nüüd hoolikalt loed, siis on enamus asju hoopis teisiti Koidulas kui sa toona muretsesid ja ette kuulutasid. 1. "Terve piirieelne tee oli täis autosid, enamusel koormaks sõiduautod-kaubikud. " - enam pole teeääred täis kaubaveokeid, kõik pargivad ilusti ootealal. 2. "Küsimuse peale, kuhu tuleb Koidulas bussipeatus, venisid mõned näod ikka väga pikaks. Isegi keegi imestas, et kas seal mitte bussipeatus olemas pole." - Koidulas on täna 2 bussipeatust - üks raudteejaamas ja teine piiriületuses. 3. "Kaldad kõrged, aga paduvihmade puhuks on taimestik (juurestik) nõrk." - täna on kõik kaldad ilusti vastu pidanud ja pole maha jooksnud ja kaetud murukamara ja mändidega. 4. "Talvel lund lükatakse kuni valge jooneni või kitsamalt, nagu tavaliselt kombeks?" - teed on olnud talvel hästi hooldatud ja lumi tõugatud ilusti üle põrkepiirde. 5. "Tõenäoliselt hakatakse kaubaronge aitama tõukeveduritega." - siiski oli Orava tõus planeeritud selliselt, et Koidula jaamas pole kasutatud tõukevedureid ja rongid sõidavad. Seega, elu muutub ja kõik lubadused pole täitmata ja alati ei tehta asju valesti ja sul pole alati õigus. Aga minu poolt sulle tänud, et juhid alati tähelepanu liikluskorralduse kitsaskohtadel Setomaal. Selles osas on sul tihti õigus, ühiskondlik transport ei toimi ideaalselt. Ja parimate lahenduste saavutamine on tihti keerukas erinevatel põhjustel.
   · Vasta · Jaga · 3 h tagasi
   Neeme Sihv
   Rein Järvelill tänud! Tõesti on asju, mis on muutunud.
   2. Jutt pole bussipeatuste arvust maakonnas vaid selles, et ühel pool teed on, teisel pole. Pealegi, bussipeatusest on vähe kasu, kui rongi ajal busse pole.
   4. Lumelükkamise jutt tulenes kohalikelt, mitte minult.
   5. Tõukevedureid on siiski kasutatud.
   6. Erinevatest põhjustest on mul arusaam olemas, kuid endiselt ei mõista soovimatust kellegi poolt asjast aru saada. Põhjustest hoolimata peab olema huvi ja soov muuta, vallavanem aga ei saa isegi aru, mis on ühistransport ja kuidas see toimib.
   Allpool ta vastas, aga see on hullem kui Baskini anekdoot. Mainin vaid üht - rongikoosseisude puudus pole siin üldse teemaks, on hoopis rongi seismine enamuses päevast. Seesama rong saaks 6x edasi-tagasi sõita, aga ta ei tunne ju huvigi ja peab ennast endiselt mingiks asjatundjaks

   Vasta
3. 
   EESTIMAA BLOGI8. september 2021 14:37

   Annela Laaneots:
   Kuulge, tänapäeval tegeletakse riigis, ka Kagu-Eestis, juba märksa innovaatilisemate lahenduste väljatöötamisega kui te siin päev otsa postitate. Mida te murrate siin lahtisest uksest sisse ja seletate, et ei tegelda teemaga. Viige end kurssi ja vaadake ringi, Kagu Ühistranspordikeskus teeb praegu pilooti sotsiaaltranspordi baasil. Ise rõhute keskkonnasäästlikkusele, pole keskkonnasäästlik kui bussid paari inimesega kärutavad mööda Lõuna-Eestit ringi. Loomulikult on arenguruumi, aga ühel teemal mitmete kirjutiste produtseerimine on tühi grafomaania, mis edasi ei vii. Kõik teavad, et transpordi korraldus hajaasutuspiirkonnas on väljakutse - selleks ei pea Einstein olema. https://kagu.ytk.ee/kagu-eestis-seotakse-sotsiaaltransport-tavatranspordiga/

   VastaKustuta
   Vastused

   
   EESTIMAA BLOGI8. september 2021 14:38
   Annela Laaneots igas piirkonnas oma erisused. See jutt on aga puhas demagoogia. Oluline hoopis see, et elu lubavad edendada need, kes asju ei mõista. Ja teadmiseks, reisijate vähesuse üheks põhjuseks on vilets liinivõrk. Kagu PTK rase on nõrk, siiani pole Põlvas ega Võrus veel maakonnaliinegi läbi linna sõitma pandud, muust rääkimata.
   
   Seto Muuseum riigi oma nagu ka Piusa keskus? Neile kulub raha, samal ajal halvasti tagatud ligipääs külastajatele? Jne jne
   Kustuta
   
   EESTIMAA BLOGI8. september 2021 14:39
   Laaneots:
   Kuulge, Kagu Ühistranspordikeskus ongi kutsutud ellu Kagu-Eestis transpordisüsteemi korraldamiseks, ja teevad ka arendusi tõhustamiseks. "Liinivõrk" võib olla varsti sama iganenud nähtus kui praegu tundub telefoniputka. Inimestel on telefonid taskus ja pole vaja putka poole samme seada, et helistada. Ootan huviga pilootide tulemusi. Ma saan aru, et teie ekspertiis on Eesti erinevates FB gruppides vahtu taguda. Tolku sest pole - oleksite transpordivaldkonna ekspert, oleks teie ammuilma Eesti transpordisüsteemi juhtimas. Nii see aga pole ja küllap sel on omad põhjused.Headööd!Tööinimesed peavad magama minema. Muidumehed saavad muidugi mööda Eesti FB gruppe ringi kärutada päevad ja ööd läbi.
   Kustuta
   
   EESTIMAA BLOGI8. september 2021 14:40
   Mina:Annela Laaneots hea näide, kuidas inimene valdkonnast mudagi ei tea ja üritab teisi halvustada, kuidas jaksab. Aga olengi ekspert ja tean asju kõige paremini. Tõendyseks minu järgi tehtud muudatused, mis kõik toimuvad..
   Muidumehena sain omal ajal parima juhi tiitli ja teen ka täna tööd väga hästi. Küll aga tuleb päevavalgele kõvasti oma kodukandi arenguid pidurdavaid muidusööjaid. On nahaalsus võtta inimestelt palgaraha ja samas neile käru keerata. Riigile ka.
   Kustuta
   Vasta
4. 
   EESTIMAA BLOGI8. september 2021 14:48

   Imre Termonen:
   Neeme, üks asi on rongiliiklus, kuid teine ja veelgi olulisem on, kuidas peaks inimene rongijaama jõudma? Bussid ei käi ju! Tean enda käest, et kui vaja rongiga näiteks Tallinna sõita, siis pean Räpinast takso järele tellima, et hommikul Veriorale rongile jõuda, sest ühistransporti pole. Elan muideks Setomaal, tõsi, minu jaoks on Räpina lähemal kui Värska, kuid ka saades kuidagi näiteks Räpina, siis pole sellest kah kasu, sest sealtki ei saa kohe kuidagi ühistranspordiga ehk liinibussiga õigeks ajaks Veriorale hommikusele rongile Tartu suunas. Kogu see ühistranspordiga seotu on leebelt öeldes nii Setomaa vallas kui ka mujal lihtsalt läbi mõtlemata ja sellega ei tegeleta.

 

 

 

Kordan eelmiste teemade algust:
Kommenteerin asju teadlikult üsna emotsionaalselt. Sest ei pea kuidagi loomulikuks suhtumist, kus asju ei taheta teha, aega kulub AASTAID ja see mõjutab seda rohkem kõike - inimeste elusid, riigi rahakotti, keskkonnahoidu jpm. Keegi ei tohikski suhtuda sellesse ükskõikselt. Ning neid asju lugedes saab selgemaks, et asjadel pole ühte ja ainust põhjust. On teadmatust, asjatundmatust, ükskõiksust, laiskust, soovimatust käia oma ülemustele vt pinda sooviga midagi teha, poliitilist ärapanemist jpm. Kõik need aga ei õigusta tegematajätmisi.
Tänapäevased kommentaarid on punasega.

 

Palupera ühispeatus

 

Pöördusite Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poole ettepanekuga luua Palupera ühispeatus. Oleme seisukohal, et ühispeatuste loomise algatus peaks tulema kohalikelt omavalitsustelt, kes on oma elanike liikumisega kõige paremini kursis. Lisaks tuleb arvestada asjaoluga, et raudteeplatvormide renoveerimise esimene etapp on suures osas lõppenud, mistõttu tänaseks võimalikud asukohad rongi ja bussi ühispeatusteks on loodud.

 

Maa-ala omandiküsimus ei ole ühispeatuste loomiseks takistavaks teguriks, kui maa kuulub riigile või kohalikule omavalitsusele. Kindlasti ei hakka ministeerium rajama avaturgu, müügikioskeid ega bussiootekoda.

 

Võimaliku ühispeatuste liiklusmärgi väljatöötamine ei ole vajalik, kuna Majandus- ja Kommunikatsiooniministri 22.02.2011 määruse nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ § 19 punktides 38 kuni 41 nimetatud märkide 761 kuni 773 kasutamisel on võimalik liiklejatele anda informatsiooni bussijaama ja raudteejaama asukoha kohta. Lisaks on võimalik vastavate märkide ja viitadega määratleda ka osutatavaid teenuseid.

Lugupidamisega

 

Mingi tõde selles vastuses on, aga kaugel täielikust. Algatus peaks tulenema koostööst, see peaks olema riigipoolne siht. Ühispeatus ei saa tekkida kohale, kuhu juba on määratud ronguipeatuse perroonid vaid nende asukohast sõltubki, mis ja kuidas tekkida saab. 

 

 ****************************

 

Tere!

 

Vastused oma küsimustele leiate kirjast.

 

Lugupidamisega,

Marge Rammo 

 

Tere!

Viimasel ajal jutuks olnud mitmete ehitiste, sh matkarajad,
vaatlustornid, lõkkekohad jm, seisukord. Teatavasti vajab
süvaimmutatud puit mõne aja pärast üle immutamist, mis siis oluliselt
tõstaks säilivusaega. Siit küsimus:

Kui suur osa vaatlustornidest jt ehitistest ja millise ajavahemiku
tagant uuesti immutatakse? 

 

RMK looduses liikumise taristusse kuuluvatel objektidel toimub hooajast tuleneva sagedusega pidev hooldus. Hooldustööde hulka kuulub ka objektide seisundi ülevaatus ja seal hulgas ka tornide ekspertiis.

Tornide renoveerimistööd toimuvad vastavalt ekspertiisi aruannete soovitustele. 

Teiseks küsimuseks on:

Kas rajatiste rikkumise eest on ka jõutud selleni, et keegi on nende
rikkumise eest karistuse saanud? Näiteks Ilmatsalu matkaraja silla
põletajad juunis 2011? 

Ilmatsalu matkarajal 2011.aastal silla põletamises süüdi olev isik on politsei poolt tuvastatud.

 

 

 Ja kolmandaks?

Milline on matkaradade, lõkkeplatside jm järelvalve ning kas on
kokkuleppeid ka turvafirmade ja/või politseiga nende kontrolliks ning
kui palju on viimastel aastatel karistatud erinevaid rikkujaid? 

 

Kõigil RMK objektidel teostavad korrasoleku järelvalet RMK töötajad. Mitmetes piirkondades toimuvad kokkuleppel politseiga  erineva regulaarsusega reidid.

RMK töötajatel ei ole avaliku korra ja turvalisusnõuete täitmise jälgimiseks ja korrarikkujate korralekutsumiseks vajalikku pädevust, kuid rikkumiste avastamisel teavitame koheselt politseid, Keskkonnainspektsiooni või Päästeametit, kes omavad ka informatsiooni karistatute arvu kohta.

 

Lugupidamisega

Neeme Sihv

 

RMK puhul on tegu paljude rajatistega. Ümmarguse vastuse järgi saab üht-teist aru, aga ka täna suhtutakse leigelt loodud puitrajatiste üleimmutamisse jm. Seega raisatakse raha, sest uue ehitamine on sageli kordades kallim, kuigitasemel hoolduse puhul kestaksid asjad kauem.

 

**********************************

 

Tere,

Pulli rongipeatuse parkla ja busside ümberkeeramise koht on kavas valmis saada 31. augustiks. Tegemist on tavaliste rongi- ja bussipeatustega, kus on ootekoda, erilisi pinke ja laudu ei kavanda, sh. ka kaevu. Infostend väljumisaegadega on hetkel rongijaamas olemas bussiinfo, tuleb ka bussipeatusesse. Bussipeatuses hakkavad peatuma buss nr 40, mis peab ühendust Sindi linna ja Pärnu linnaga ning buss nr.39, mis sõidab juba täna Sindist Pärnu jõe paremkallast pidi Pärnu linna. Rongijaama juures asuva peatuse nimi on "Pulli". Puhkekohana on kavas välja arendada läheduses asuv Pulli muinasaja asulakoht.

-- 
Lugupidamisega

Priit Ruut
Sauga vallavanem

 

Muidugi, las kõõluvad rongiootajad seal niisama, pole neile midagi vaja. Meil omalgi vaja kabinettides asju paremaks muuta, sest meie töötingimused on tähtsamad. Et saaksime edukalt tegutseda asjade paremaks muutmiseks....
Nii umbes?

 

****************************************************

 

 

Edastan infot mis ilmselt ka ajakirjanduse vahendusel saadav.

Tervitades,

Rein Kruusmaa
vallavanem
Risti vallavalitsus

Lääne maavanema juurde moodustatud Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudtee ja rongiliikluse taastamise nõuandev komisjon käis Soomes tutvumas kaasaegsete ja kiirete elektrirongidega, millised hakkavad Eesti raudteedel sõitma 2013. a teises pooles. Lisaks sellele kohtuti Kerava linnavalitsuse ja transpordiarengu agentuuri esindajatega.

 

Helsingi lähiümbruse ühistranspordi korraldamise eesmärgiks on ühistranspordi eelistamine autodele. Selleks integreeriti erinevad ühistranspordi liigid, mille tulemusena muutusid liikumisvõimalused reisijatele mugavamaks ja kiiremaks. Transpordiarengu agentuuri esindajad kinnitasid, et muudatused on kaasa toonud  reisijate arvu tõusu.

 

Maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Merle Mäesalu sõnul  on maavalitsus just sarnase eesmärgi endale seadnud – luua erinevate kiirete ja mugavate transpordiliikide kombineeritud korraldus Läänemaa ja pealinnaregiooni vahel.

 

Kohtumisel räägiti ka liiklusohutusest ja keskkonnast. Riisipere-Haapsalu-Rohuküla rongiliiklus aitaks kaasa liikluse ohutumaks muutmisele ning vähendaks koormust keskkonnale.

 

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile saadetakse taotlus lülitada Riisipere- Haapsalu-Rohuküla raudtee taastamine olemasoleval raudteetammil  Transpordi arengukavva 2014-2020 ja transpordi infrastruktuuri investeeringute arendamise kavva. Taotlust toetavad Hiiu ja Harju maavanemad.

 

Merle Mäesalu

arengu- ja planeeringu osakonna juhataja

Lääne maavalitsus

 

Erinevate transpordiliikide korraldus on tõesti õige, paraku ei osata seda hästi teha. Raudtee tuleb küll Haapsalule lähemale, aga seni pole kohapeal kogu piirkonnas ette näidata erilisi edusamme, olgu siis P&S puhul, kus bussipeatustesse pole tehtud kohti parkimiseks nende aastate jooksul või ka maakonna- kaugliinide ja ka praamide sidumisel.

 

***************

 

Nüüdseks sai peale korduvat kirjutamist bussipeatuse jaama juurde. Kõik bussid aga endiselt siia ei sõida. Ammugi siis pole ristümberistumisi.

 

2012.

 

Tere

Tänan Teid asjaliku ettepaneku eest!
Raudteejaama ja bussijaama ühendamine ei ole Võhmas sugugi uus idee ja
see oli tõsilselt kaalumisel 2007 aastal. Siis jäi mõte teostamata
investeeringute suure mahu tõttu (tulnuks välja ehitada
bussiooteplatvormid, kõnniteed jms ), samuti oli probleemiks suured
ootesaali halduskulud. Raudteejaamas tekkisid ka mõningased
ruumiprobleemid (olemasolev parkla on busside jaoks liialt kitsas -
busside ooteala ja ümberpööramiskohad), kuid need on kindlasti
lahendatavad.
Mõte kerkis päevakorda uuesti kesklinna detailplaneeringu tegemisel
2011-2012, sest planeeringu eesmärk oli ka bussijaama liikluslahenduse
väljatöötamine. Praeguses variandis sai bussijaam lahendatud olemasoleva
koha baasil. See ei nõua ka ülemäära suuri investeeringuid (varikatus
jms), kuid tulevikule mõeldes võiks raudteejaama bussijaama ühendamist
kaaluda küll.
Vahevariandina võiks kõne alla tulla raudteejaama juurde bussipeatuse
rajamine.

--
Tervitades

Avo Põder
Võhma linnapea

 

 Tere!

Ja tänud vastuse eest!

Just nimelt, tulevikule mõeldes peaks tegutsema just praegu. Bussipeatus on üks variant, kuid kindlasti leiab võimaluse ka busside seisukoha (liinilemineku eel jne.) leidmiseks veidi eemal. Ümberistumiste olulisusega olen väga pikalt kursis just seoses varasemalt väga tiheda kasutamise pärast ja seetõttu leian, et selle vajadust ja olulisust oskan veidi hinnata.
Ühispeatus on oluline mitmel põhjusel, üks võimalustest võib olla isegi seoses võimalike lisanduvate rongidega tulevikus. Oleks ju vajalik kiirrongide käikulaskmine kui tavarongide arv on piisav ning seega võib teoreetiliselt tekkida vajadus tõsisema kiirrongi järele. Nende peatused võivad mõnevõrra sõltuda ümberistumivõimalustest, et tagada maksimaalselt suur kasutajate arv.

Varikatus jm onj võimalik siiski lahendada ehk ka olemasolevate hoonete baasil ja jaamas olemas ka vanad abihooned, mis ehk tulevikus võivad kasulikuks osutuda. Olen ka veendunud, et ühispeatus võib olla nagu Tallinna linn, mis ei saa kunagi valmis. S.t. et ehitada saaks ka järk-järgult.

Loodan, et esivanemate kant on tulevikus reisijasõbralikum kui taas külastus ees. Tänud Teile!

Parimat

 

*****************

 

 

Tere

 

Tõstatasite väga huvitava laevandusvaldkonda puudutava küsimuse.

 

Kiirlaevade kasutamist mõjutavad majanduslikud aspektid ja klimaatilised tingimused.

Eesti kliima ei ole paraku väga kiirlaevade kasutamist soosiv.  Kiirlaevad ei saa sõita juba kergemategi jääolude korral.  Seega aastaringse laevaliikluse tagamiseks peaks vedajal olema ka jääklassiga tavalised laevad. Kahte liiki laevade omamine aga ei ole majanduslikult kasulik.

Lisaks on kiirlaevad (eriti tiiburlaevad) väga tundlikud tuulele ja lainetusele. Nagu te võib olla ise olete kogenud, siis tugevama tuule  korral muutub  reisimine nende laevadega väga ebamugavaks või seiskub liiklus üldse.  Seega pikkadel avamereliinidel ei ole kiirlaeva kasutamine väga tihti otstarbekas.

 

Majanduslikust küljest  vaadatuna tuleb arvestada kiirlaevade opereerimise kulukust.  Kiirlaevade kütusekulu on väga suur. Võttes arvesse  väikese reisijate arvu ja autode vedamise mittevõimalikkuse (suurematel laevadel  piiratud arv sõidukeid), siis on majanduslikult kasulik opereerida tavalisi laevu. Seda kinnitab Tallink loobumine kiirlavade kasutamisest, Nordic Jet Line lahkumine Läänemerelt .  Arvestades kütusehindade pidevat tõusu, siis minu nägemusel kaovad traditsioonilised kiirlaevad laevandusmaastikult (Läänemerelt on juba praktiliselt kadunud) üsna pea.

 

Kolmas aspekt on kiirlaevade sobivus teatud liinidele. Lühikestel marsruutidel  ei anna kiirlaeva opereerimine mingit ajavõitu, kuna kiiruse efekt võrreldes tavalaevaga ei anna tulemust.  Pikkadel marsruutidel aga on kiirlaevad  ilmast mõjutatavad.

Eestis mandri ja saarte vahelistes liikluses on autoga reisijate arv väga suur. 2011 aastal  veeti Heltermaa- Rohuküla liinil 170 000 autot ja Virtsu- Kuivastu liinil 516 00 autot.  Selline autode arv eeldab traditsiooniliste parvlaevade kasutust.  Saaremaa liinil veeti 1,3 mln reisijat. Arvestades autode arvu ja siis võib öelda, et enamik reisijaid  kasutab autotransporti.

Lennuliiklus ja parvlaevaliiklus ei konkureeri üksteisega.  Ainult reisijatele mõeldud kiirlaevade liinile toomine ei mõjutaks kuidagi lennuliiklust.

 

Samas  kiirlaev ei ole meile tundmatu transpordivahend. Eesti parvlaevaühenduses kasutatakse alates sellest aastast kiirlaeva Ruhnu saarega ühenduse pidamiseks.  Kuna Ruhnu saar asub kaugel ja autode transport saarele on väga piiratud, siis sellel liinil on kiirlaeva kasutamine õigustatud.

 

Kõik eelnevat arvestades ei ole  kiirlaevad leidnud väga aktiivset kasutust.  Lahendusena näeme pigem kiiremate jääklassiga traditsiooniliste reisiparvlaevade ehitamist, mida saab kasutada ka jääoludes ja tugevama tuule korral. Selline lähenemine tagab saarte elanike parema teenindamise.

 

Pakute välja mitmeid huvitavaid uusi liine. Uute laevaliinide avamine oleks igati teretulnud . Mitmed piirkonnad on  neid ka planeerinud.  Paraku ei ole ühtegi nendest suudetud realiseerida.  Peamiseks põhjuseks on ilmselt vähene reisijate huvi, millega ei suudeta muuta liini majanduslikult kasumlikuks. Loodetavasti see olukord muutub ja liinilaevaliiklus Eestis aktiviseerub.

 

Lugupidamisega

 

Tarmo Ots

Lennunduse- ja merendusosakonna juhataja

 

Tere!

 

Tänud põhjaliku vastuse eest!

 

Tiiburitega koos on loomulikult vajalik ka parvlaevade jätkuv kasutamine.

Kindlasti annaks tiiburite kasutamine täiendava võimaluse ja paindlikkuse, eriti seoses teiste ühistranspordiliikidega integreerimisel.

 

Tiiburitega liiklemise kogemus pärineb mul väga ammusest ajast ja seda muidugi üks-ühele tänapäeva üle kanda ei saa. Ometi oli tollases olukorras sarnasust tänapäevase Eestiga. Tegemist oli 80-ndate aastate liiklusega Kroonlinna, kus liinidel sõitsid Lomonossovist kaks praami, Nikolai Kaplunov ja Andrei Korobitsõn, mis sarnanesid meil varem kasutusel olnud praamidega j ning tiibur Meteor. Hooajal oli samade tiiburitega ühendus ka pikemal lõigul Kroonlinn - Leningrad. Lomonossovi kaudu kasutati ka tiibureid küllalt aktiivselt ja koos Lomonossov - Leningrad elektrirongiga.

 

http://eestimaablogi.blogspot.com/2011/12/meteoriga-mandrilt-saartele.html

 

Seega olukord meiega mõnevõrra sarnane, mitmed suunad ja sadamad, muud ühistranspordiliigid jne. Erinev muidugi autostumise tase. Küll aga meil oleks vägagi oluline kontingent matkajad ja seda nii rattamatkajatele kui teistele. Oluline muidugi ka raudtee olemasolu Rohukülla, mille taastumise koha pealt olen pigem optimist. Seega oleneks reisijate arv eriliselt ligipääsust Rohukülla kui saarte bussilliklusest.

 

Tiiburite pluss oleks veel siis mainitud kiire ühendus saarte vahel. Hetkel ükskõik kelle liikumine näit mandrilt Hiiumaale ja edasi Saaremaale vms, on küllalt aeganõudev ja problemaatiline ning enamasti eeldabki auto olemasolu. Tiiburiliiklus kasvõi minimaalsel määral, näit 5-6 korda päevas oleks aga tõenäoliselt väga oluline ning piisavalt tasuv, hoolimata kütusekulust. Vastava koostöö ja tellimuste puhul on võimalik kindlasti isegi nendesamade Meteoride (mahutavuselt sobivad) kaasajastamine. Võrdlusena võib tuua rongide DR1A muutumine DR1B-ks ehk tunduvalt säästlikumaks muutnud ümberehitamine.

 

Nordic Jet Line jt lahkumine omajagu tingitud liig "suurest" konkurentsist. Seega oleks muidugi oluline, et tiiburiühendus kuuluks riigifirmale, mis samuti muudaks kasutamist majanduslikult otstarbekamaks.

 

Enamik reisijaid kasutavad autotransporti tõsiseltvõetava alternatiivi puudumisel. Kui aga on lihtne ja kiire võimalus (ka rongiga) jõuda sadamasse ning saartel ootab ees optimaalne bussivõrk, vaevalt, et autode kasutamine nii primaarne oleks. Arvestades praegust reisijate arvu, oleks tõenäoline ka suur tiiburikasutajate arv.

 

Teie vastus vägagi põhjalik ning sisaldab avalikkust huvitavaid seisukohti. Seetõttu palun kaaluda ka võimalust, et võiksin saadud vastust (ilma nimedeta, ehk vastuse sisu) kasutada ka oma blogis antud teema lahkamisel!?

 

Parimate soovidega ja veel kord tänades

 

Neeme Sihv

 

Tere

 

Võite kasutada küll, seda enam, et Teie kiri tekitas huvi ka meedias. Mitu väljaannet pöördus täna minu poole seoses Teie kirjaga. Vastasin neile lühidamalt ja mainisin eelkõige seda, et kiirlaevadega ei saa aastaringset transporti tagada. 

Eks me ürita seda laevaühenduse kiirust tõsta läbi uute parvlaevade kiiruse suurendamise.

Kus veebis see arutelu toimub, jälgiksin seda temaatikat ka huviga.

Kahjuks ma selle  Haapsalu raudtee temaatika kohta ei oska midagi lisada.

Lugupidamisega

 

Tarmo Ots

*************************** 

2012 seadus ei võimaldanud, ei võimalda ka täna? Alguse võinuks teha endises suvilapiirkonnas, kus selleks ideaalsed tingimused. Ju siis ei ole riigi rahade ülemäärane raiskamine suures ulatuses eriline argument.

Tere

 

Tänud innovaatilise ettepaneku eest, kuid kahjuks ei võimalda tänane seaduseruum sellist kohustust maaomanikele panna. Kindlasti oleks selline väravaesine valgustus parem kui valgustuse täielik puudumine, kuid siiski ei asendaks see teatud standarditele vastavat tänavavalgustust. Üritame järgnevatel aastatel tänavavalgustust ka Aespa alevikus laiendada, kusjuures meie üheks oluliseks kaalumise kriteeriumiks kujuneb kindlasti ka selle tänava (piirkonna) elanike arv, mis on meie valda püsielanikuna sisse kirjutatud.

 

Küll aga soovitame juba praegu kõigil kinnistuomanikel oma väravaesine, aga samuti majanumber ja olulised liikumisteed kinnistul valgustada, sest see tõstab kindlasti turvalisuse taset konkreetsel kinnistul. See teeb kinnistu kergemini leitavaks mitte ainult kutsutud külalistele vaid ka päästeteenistusele, kiirabile, politseile ja aitab paremini naabritel märgata kratte keda me ei oota.

 

Lugupidamisega

 

Heiki Hepner
vallavanem
Kohila Vallavalitsus

*****************************************

Kisa ja kära, kuidas hoolitakse looduse eest! Tegelikkuses surevad konnad tänagi nagu muiste.... Plusspunkte teenisid aga aktsiooni eest kindlastui paljud, mõnigi ehk tänagi soojal kohal?

Tere

Kaheaastase Keskkonnainvesteeringute Keskuse rahastatud projekti raames kaardistati 2007-2008 peamised konnade rändeteed Eestis. Valminud raport esitati Maanteeametile, kes peaks selle raporti tulemusi arvesse võtma ka teeehitus- ja taastamistöödel, rajades peamistesse rändekohtadesse tunnelid. Konnade rände küsimustega (sh selle aasta “Konnad teel” kampaaniaga) on Maanteeametis meie teada tegelenud Villu Lükk, kelle poole soovitame Teil pöörduda oma küsimustega.

Villu Lükk
Maanteeameti planeeringute osakonna peaspetsialis

Tere!

Mil moel on investeeringuid võimalik kasutada omavaltsusele kuuluvate teede puhul?

Lugupidamisega

Neeme Sihv

 

 

Tere,

 

Kui te mõtlete riiklikke ressursse, siis ma pean kahjuks möönma, et selliseid ressursse eraldi kahjuks hetkel ei ole. Konnadele mõeldud meetmete rajamine on hetkel võimalik ainult suuremate teeprojektide koosseisus ning need üldjuhul rahastatakse suures ulatuses Euroopa vahenditest.  

 

Kui kohalik omavalitsus ise leiab, et ta soovib omadest vahenditest kohalikul teel rakendada meetmeid (ehitada näiteks tunneleid), siis see on omavalitsuse otsustada.

 

Juhul, kui Te ei saanud soovitud informatsiooni, palun küsimust täpsustada.

 

Lugupidamisega,
Villu Lükk

Maanteeameti planeeringute osakonna

*********************************

Tere

Täname Teid väga mitme asjaliku ettepaneku eest. Paraku on aga Eesti riigi valitsuskoalitsiooni arvates kõige pakilisem probleem transpordis nn. tasuta transport. Nii lähebki kogu energia selle eesmärgi ellu viimisele ja teiste probleemide lahendamiseks ei jätku lihtsalt vahendeid. Kui peaks tekkima rahalisi võimalusi, siis kaalume tõsiselt ka Teie ettepanekute realiseerimist. Täname Teid tehtud ettepanekute eest.

 

Lugupidamisega,

 

Vello Jõgisoo

Tegevdirektor

 

MTÜ Harjumaa Ühistranspordikeskus

 

Just nimelt! Hea näide, kuidas ollakse ühele üliheale ja vajalikule algatusele vastu, püüdes süüd tegematajätmistes ainult teiste kaela veeretada. PEÜTK juhiks on nüüd teine mees, aga edusamme ei paista ikka. Eks paljugi ka alluvate asjatundmise juures sõltub juhi teadmistest ja arusaamadest ÜT valdkonnas. Polnud need siis kaasaja tasemel, pole ka täna? Hiigelhulgal vajalikke muudatusi seisab endiselt just teadmatuse tõttu.
Vahendeid aga peaks lisanduma ka kokkuhoiust, nt kallite piletisüsteemide arvel. Muidugi, liinivõrgu tihendamine on omaette kuludega ja mitte väikestega, aga pääsu meil sellest ei ole. Tänaseks peaks isegi ÜTK-de juhid seda mõistma, et tollal hästi matsu ei jagatud, pole ime. sellest saab kirjadestki aru. Ka liinide ühildamine annaks üle Eesti tublisti säästu ja olulisim on reisijate arvu kasv ehk et iga kulutatud euro läheb paremini asja ette.

 

***************************************************

 

Tere!

Tänud vastuse eest!

On üllatav, et Rapla Maavalitsus suunab oma tegemata tööst põhjustatud puudused ettepaneku tegija kaela. Kui vaadata maakonnaliinide sõiduplaane, siis on selge, et nädalavahetuse bussiliiklus on üle maakonna väga halvas seisus.
Teile teadmiseks, et maakohtades on palju õpilasi ja üliõpilasi, kes pühapäeval sõidavad oma koolidesse, samuti sõidavad linna (Kohilas jm ümberistumisega) maal külas käinud või suvekodudest tulijad. Ka puudub päeval Järlepal jt küladel ühendus vallakeskusega. Sõitude põhjuseid on palju.

Kõikide soove on muidugi võimatu täita, kuid üldiselt soovitaks Rapla Maavalitsusel paremini teha oma tööd ja tagada vajlikud bussiühendused. Nii pole suudetud isegi Rapla raudteejaamas tagada maakonnaliinide peatumist, neid on vaid üksikud, muudest tegematajätmistest rääkimata! Mitu bussi peatuvad nüüd peale eurorahade kasutamist projekti " raudteeliikluse parem ühildamine muude transpordiliikidega" raames Hagudi raudteejaamas ja kas sinna bussipeatus ikka loodi?

Lugupidamisega 

Neeme Sihv

 

Tänaseks on see buss käigus iga päev, Juuru see siiski ei põika. Ja oh seda häda, asi ei ole minu soovides vaid OPTIMAALSEMAS BUSSITRANSPORDIS EHK RAHADE KASUTAMISES. Nii paljku mõista poleks ju palju palutud? Kui paljude jaoks olnuks aga see muudatus tollasest tänaseni võimalusi andnud? Vähendanud autodega sõite?

*****************************************

 

 

Kas tuntud ühistranspordi "asjatundja" Reno Laidre pöördus omavalitsuse poole? Ohei, aga mina küll. Aga peatust ei ole ka täna. Ehe näide maavalitsuste mõttetusest. Muide, Reno Laidre oli ka see, kes teatas uhkusega, et Tartu jaama jäeti bussipeatus meelega tegemata! Sest Tartus olla parem ikka kui on kaks ühistranspordikeskust. Vaat selline tase on siis! Ja tänaseks on maandunud see "asjatundja" abilinnapea ametikohal.

***************************

Näete, me oleme nii tublid ja muudkui töötame palehigis, aga mei ei saa või ei taha või ei viitsi teha....
Tegelikkuses on hea näide Kiltsi, kus seesama 20 m on oluline nii mugavuse kui muu poolest. Aga tuua Kohtla-Nõmme puhul põhjenduseks, et keskus pole kaugel, see on ikka vallavalitsuse taseme tipp! Muidugi, vallavalitsus ehk ei oskagi näha oma ukseesisest kaugemale, aga selleks on ju Maanteeamet jt olemaski, et näha? Võib olla Ingmar Roos arvab täna ka Lux Expressis, et bussipeatus ei peagi olema seal, kus inimestel mugav?

 

 

Küsitlustel on alati mõte, aga selliste pisimuudatuste puhul ei saa ka enamuse soove peamiseks pidada. Mis sest, et enamus ehk ei sõidaks bussiga rongile, siis väga paljud aga sõidaks. Ja sellised ühendused on olulised ka neile, kes omale elukohta otsivad ehk uutele elanikele. Kui vallavalitsuse või kellegi suhtumine on inimesi tõrjuv....

 

 

Esimesest sammust on möödas 8 aastat!

 

 

MKM on ikka äpude punt! Polegi muud öelda!

***********************************************************

Teie küsimus:
Tere!
1. Nii tartlaste kui külaliste jaoks on linna saabudes üheks suurimaks probleemiks raudteejaamas teisele perroonile pääs. See pole mugav ei ratturile ega lapsevankriga liikujale. Miks ei suudetud perroonide renoveerimisel (kooskõlastamisel juba?) ega pole suudetud siiamaani jõuda riigiettevõttega EVR kokkuleppele perrooni mõlemasse otsa ülekäigu rajamiseks? Seda enam, et nüüd on valmimas ka parkla, kust on mugavaim teisele perroonile pääseda just ülekäiku pidi.
(Märkus: rongide kiirused Tartu jaamas on väikesed, seega ei ole ka see murekohaks)
2. Miks jättis linn raudteejaama ümbruse renoveerimisel (KIK, eurorahad) tegemata maakonnaliinide bussipeatuse?

Vastus:
Tere!

Linn saab omalt poolt Eesti Raudteele teha sellekohaseid ettepanekuid, aga perroonile pääsude ehituse otsustab ja ehitab EVR. Maakonnaliinide bussipeatused ei kuulu Tartu linna haldusalasse. Vaksali tänava rekonstrueerimisprojekti käigus maakonnaliinide bussipeatuse teema ei tõstatunud. 

Lugupidamisega

Vastaja:
Martin Nelis
linnamajanduse osakond
liikluskorraldusteenistus
juhataja

Taas mitmed nüansid, mis näitavad, kuidas omavalitsus ei saa asjadele pihta. Tänaseks ka omavalitsused suurenenud ja nii mõjutab sõiduvõimaluste puudumine palju rohkemaid inimesi, seda siis ka omavalitsuse sees. Muide, tulevikus on küllap ka Tartus võimalik maakonnaliinidega linna sees sõita?

 

****************************************

2011 ettepanek, 2017 pole Maanteeamet ikka veel mõhkugi aru saanud....
Liini tähtsus ületab omavalitsuste ja ka maakonnapiire, sest sõiduvõimalused sellega seoses oleks Tallinna ja Türi vahekl ning kaugemalegi. Kui selleks peaks iga KOV hakkama omalt poolt panustama, oleks tegu kalli ja töömahuka asjaga, mida ei saa üleriigilises mastaabis kuidagi normaalseks pidada.

Tere,

 

Olles läbi vaadanud Teie 3.08.2017 kirja ja Harju ÜTK 17.08.2017 vastuse tõdema, et näiteks Aespa-Kiisa ühendusi on käigus kord tunnis kella 6-st 22-ni, mis võimaldab rongile ümber istuda ja seejärel valida järgmiseks ümberistumiseks järgmine rong juba Tallinnas või sõita sama bussiga Järve peatuseni ja seal ümber istuda rongile, et jõuda Keilasse.

Kuna tänasel päeval on rongiliiklus piisavalt tihe, siis meile teadaolevalt ei ole praegu kavas Teie poolt pakutavat otseliini käiku panna Aespa ja Keila vahel.

 

Kui aga kohalikud omavalitsused soovivad, et oleks käigus eelpoolnimetatud liin või Teie kirjas toodud teised vastavalt pikendatud liinid, siis saavad nad need ise korraldada või näiteks tellida Harju ÜTK-lt makstes vastavalt vajaliku toetuse. Toetuse suurus peaks nimetatud juhul katma liinikilomeetri hinna ja piletitulu vahe.

 

Bussipeatuse väljaehitamine on täna samuti peamiselt kohalike omavalitsuste küsimus. Uute teelõikude ehitamisel või olemasolevate rekonstrueerimisel lisatakse muidugi ka bussipeatuste ehitamine üldisesse tee-ehituse projekti.

 

 

Lugupidamisega,

Aini Proos

Juhtivekspert

Ühistranspordiosakond

Maanteeamet

*********************************

2012 oli vaja bussipeatus teha, 2018 tegeletakse ettevalmistustöödega, 2030 valmib bussipeatus?

Tere,

 

Alates 01.01.2018 käivitus MTÜ Ida-Viru Ühistranspordikeskus (edaspidi Keskus), mis võttis üle õigusjärgselt Ida-Viru Maavalitsuse kohustused maakonna ühustranspordi korraldamises.

 

Käesolevaga teatame, et Keskus teeb koostööd kohalike omavalitsustega ja juhul kui omavalitsuste poolt tuleb vastavalt elanike nõudlustele ettepanek, siis Keskus koos omavalitsustega püüab leida võimaluste piires lahendusi (tuleb arvestada sellega, et AS Elron aasta vältel muudab ca 4 korda oma sõiduplaani ja mõningatel maakonnaliinidel ei ole võimalik iga kord muuta nende järgi maakonnaliini sõiduplaani, kes sõidavad kodunt tööle, kooli, haiglasse, jne).

 

Hetkel on teada, et Toila Vallavalitsus tegeleb Kohtla-Nõmmel bussiplatsi territooriumi (rongipeatuse juures) ettevalmistustöödega.

 

Lugupidamisega

 

Valentina Lunina

MTÜ Ida-Viru Ühistranspordikeskus

************

Üks ägedamaid vastuseid. Teemaks Märjamaa - Rapla busside raudteejaama suunamiseks. Karu ei jaga üldse matsu!? Mille eest ta siis aga palka saab?

Lugupeetud härra Sihv

 

Vastusena Teie kirjale 25.02.2018 ühistranspordi korraldamisest teatame, et Märjamaa Vallavalitsus ei korralda Teie poolt kirjas nimetatud bussiliinidel ega raudteel ühistranspordi liikumist.

 

Lugupidamisega

 

 

/allkirjastatud digitaalselt/

 

Villu Karu

 Märjamaa vallavanem

 

 

Tere!

 

Kordan veel kord üle, et Märjamaa Vallavalitsus saab ühistranspordi korraldamisel lähtuda ikkagi konkreetsetest ettepanekutest. Senini puuduvad vallavalitsusel andmed ja inimeste pöördumised seoses raudteetranspordi vajadusega. Kui Teil on konkreetseid ettepanekuid Märjamaad läbivate või siit alguse saavate bussiliinide ümberkorraldamise suhtes siis palun need esitada selgelt ja põhjendatult. Üldsõnalisi pöördumisi ei ole antud teemal võimalik menetleda.

 

Lugupidamisega

 

Villu Karu

vallavanem

 

 

Tere!

Ettepanek suunata Märjamaa - Rapla bussid ( ka Varbola - Rapla?) raudteejaama ja siduda rongidega on nii konkreetne kui veel olla saab! Milles siin üldse küsimus on? Võib olla selles, et suhtumine vallas inimeste pöördumistele ongi selline ja seepärast inimesed ka ei tahagi ettepanekuid teha? Minu teada on elanikel küll muresid ühistranspordiga!?

Vallavalitsuse ülesanne on ikkagi ühistranspordiga tegelemine ja sealhulgas asja edendavate ettepanekute arutamine ja vajadusel ÜTK-le esitamine.

Kui Teil aga puuduvad andmed, siis kas Märjamaa vallas pole kunagi ka elanikelt nende arvamusi küsitud? Ning mitte keegi polegi ametnikest süvenenud ühistranspordi muredesse??

Kui raudteeteema kipub kaugeks jääma, siis millises seisus on bussipeatuse ehitamine Märjamaa sissesõitu (Rapla tee risti)? See peaks ju olema teada, et Märjamaa inimeste jaoks on kaheksa bussi Tallinna päevas vähevõitu ja selle koha pealt on ka muret avaldatud? Seega peaks olema analüüs peatuse vajalikkuse kohta Pärnu maanteel, Märjamaa ja Rapla tee ristis tehtud? Või vähemalt teema jutuks olnud?

Lugupidamisega

 

 

 

Tere!

Kuna Märjamaa valda ei läbi ükski raudtee siis Märjamaa Vallavalitsusele teada olevalt kasutavad Märjamaa valla elanikud rongiliiklust ainult juhtudel, kui see on ainus viis neile sobival ajal sihtkohta jõuda. Tuleb silmas pidada, et rongiliiklus on Märjamaa reisija jaoks siiski ebamugavam variant jõuda Tallinna, kuna nõuab rohkem aega ja pikemat marsruuti kui liinibussiga. Kasutatakse mitte ainult Raplast väljuvaid ronge, vaid ka Riisiperes peatuvaid ronge. Eespool mainitud põhjusel ei pea Vallavalitsus perspektiivseks reisijate suunamist rongidele vaid jätkuvalt parandata Märjamaa-Tallinn ja Märjamaa-Pärnu suunalist bussiliiklust. Elanikkonnalt laekub vallavalitsusse ettepanekuid bussiliikluse korraldamiseks järjepidevalt, aga mitte rongiliikluse kasutamiseks.

Märjamaa Vallavalitsus tegeleb ühistranspordi korraldamisega järjepidevalt koostöös Maanteeameti, Harjumaa Ühistranspordikeskuse ja bussifirmadega. Üsna paljud Vallavalitsuse poolt tehtud ettepanekud bussiliikluse reisijatele sobivamaks korraldamisel on leidnud ka positiivse lahenduse. Üks suuremaid muudatusi on näiteks alates septembrist 2017 avatud kaks korda päevas käiv Märjamaa – Tallinn bussiliin, millele Vallavalitsus valla eelarvest ka omalt poolt dotatsiooni maksab. Muudatusi bussiliikluse korraldamises tuleb ette sagedusega vähemalt kord kvartalis. Ja nendest teavitatakse elanikke valla ajalehe ja kodulehe kaudu. Samuti on asjakohane teave üleval Märjamaa bussijaamas ja interneti lehel www.peatus.ee.

2016.a. viidi OÜ Eesti Uuringukeskus kaasabil Märjamaa vallas läbi elanike sõiduvajaduse uuring (vt http://marjamaa.kovtp.ee/documents/380075/14963377/Marjamaa+elanike+soiduvajaduse+uuring+2016_EUK.pdf/8f988d33-e6d4-4ee8-a0df-acb4cae9d338?version=1.0). Uuringu tulemused on ka aluseks olnud muudatustele bussiliikluse korraldamisel. Uuringust ei ilmne vajadus integreerida bussiliiklust rongiliiklusega.

Bussipeatuse ehitamine Orgitale Märjamaale sissesõidu lähedusse on Maanteameti pädevuses kuna tegu on riigile kuuluva teega ja ühtlasi sinna juurde kuuluva maaga. Maanteeamet on vastava ettepanekuga omavalitsuse poole pöördunud. Paraku pole Maanteamet andnud senini täpselt teada millal bussipeatus rajatakse. Teemaga tegeletakse koostöös edasi, aga ilma Maanteameti nõusolekuta ja algatuseta pole sellise peatuse rajamine võimalik.

 

Lugupidamisega

 

Villu Karu

 

 

Tere!

Seega on Teile asjadest vähe teada. Millised on parimad variandid, liikumaks MÕLEMAS suunas Märjamaa ja Kohila, Saku vahel? Või hoopiski Rapla sellesse ossa, kus asub jaam?  Ei ole liikumised ainult alg- ja lõpp-punkti vahel. Ning kindlasti peaks ka iga vallavalitsuse jaoks olema oluline dotatsiooni otstarbekas kasutamine, sh siis busside parem täituvus. Ja see ei välista Tallinna otseliikluse parandamise mõttekust! Jutt on ikka sellest, et olemasolevaid liine õpitaks otstarbekalt kasutama. Ettepanekutega on aga nii, et sageli elanikud ei märkagi TÄIENDAVAID võimalusi, küll aga peaks seda märkama ametnikud. Uuringutest ei saa siin ka alati lähtuda, sest ka uuringu tegijad sageli ei märka ega teadvusta kõiki lisavõimalusi. Üldiselt on kahju, kui KOV-id on valmis liinivõrku täiendama, aga neid ei huvita juba toimiva võrgu täiendamine ja kaasajastamine. Kuigi rongide ja busside paremat sidumist on kaua juba prioriteediks peetud.

Orgita ehk Märjamaa tee peatuse rajamise ettevalmistuse üle on muidugi hea meel. Küll aga saab vallavalitsus omalt poolt teemat õhus hoida ja täiendavalt infot nõuda edasise tegevuse kohta?

Uuringu viite eest aitäh, kindlasti tutvun sellega.

Lugupidamisega

Neeme Sihv

 

Täiendavaks infoks: Väga hea uudis on, et ongi lisandunud liin 30, mille puhul siis ka Teie rahaliselt osalete. Kuid siinkohal tasub alati enne mõelda, kas IGA liin peab ikka sõitma Bussijaama või Balti jaama!? Vahel piisaks ka sellest, kui liin lõpetaks näiteks Vana-Pääskülas (Laagris), kus on väga tihe rongiliiklus. Ümberistumised on küll rohkem või vähem ebamugavad, kuid ka suuresti tühja maksmine linna sees liikumise eest ei pruugi alati olla otstarbekas.

Milline on liini 30 statistika? Kui palju sõidetakse millistesse peatustesse?

Ja infost netis ning Märjamaa Bussijaamas on vähe kasu. Kas antud liinide sõiduplaan on olemas ka teele jäävates peatustes?

 

**************************************************

Vastuseid Tori vallalt võid ootama jäädagi....

Täname Teid saadetud e-kirja eest.
Tegemist on automaatvastusega, mis kinnitab, et oleme Teie poolt saadetud e-kirja kätte saanud.
Palume käesolevale e-kirjale mitte vastata.

***************************

Austatud Neeme Sihv

 

Rapla vallal ei ole suletava Lelle-Pärnu rongiliikluse osas kommentaare.  Liikluse jätkamiseks plaanitud busside sõiduplaani ei ole meile veel saadetud.

 

Lugupidamisega

Meelis Mägi
abivallavanem

Rapla vallal pohh? Ma tean seda, aga miks siis enne valimisi valijatele teada ei anta, et nii on?

 

***************************************

Tere,

 

Vastused Teie kirjale 27.07.2018 on järgnevad.

 

Pärnu-Lelle rongiliikluse katkemisel on MTÜ Pärnumaa ÜTK planeerinud bussiühenduse liinil nr 333 Pärnu-Tootsi-Vändra-Lelle-Rapla kolm korda edasi-tagasi kõikidel päevadel alates 09.12.2018 (vt manus). Selle on heaks kiitnud ka Maanteeamet ning arvestanud käesoleva aasta II poolaastaks riigieelarvelise toetusega liini käivitamiseks.

Alguskuupäev bussiliinile nr 333 tuleneb raudtee poolt väidetava/plaanitava rongiliikluse lõpetamise päevast Pärnu-Lelle suunal;

Bussiliin nr 333 ei asenda Eidapere-Vändra liini nr 332 reise, st uus liin tihendab liiklust.

 

Muudele küsimustele on vastajateks kirja saanud teised asutused.

 

Lugupidamisega,

Aini Proos

Juhtivekspert

Ühistranspordiosakond

Maanteeamet

 

Tegelikkuses kadusid Eidapere suunal osa bussiliine! Ning liin 333 ei taga Lelles ristümberistumisi, vald pole suutnud bussipeatust õigesse kohta viia jne jne.

*******************************

 

ÜTK ootab eetepanekuid ainult KOV-idest, KOV-id ei võta kuulda või soovitavad pöörduda ÜTK poole.....

Tere!

 

1. MTÜ Kagu Ühistranspordikeskus teostab liinimuudatusi eeskätt võttes aluseks kohaliku omavalitsuse esitatud taotlused. Nii saavad liinimuudatustest teada kõik asjakohased kohalikud omavalitsused, kes avaldavad enda soovil teateid kas enda kohalikes lehtedes või kodulehtedel. Lisaks sellele kajastatakse kõikide avalike liinide sõiduplaane portaalis www.peatus.ee. Maakonnaliinide vaates ilmuvad muutuvad sõiduplaanid nähtavale 2 nädalat enne muudatuse rakendumist. Kuna Te tutvusite plaanidega varem, ei olnud need selles vaates veel nähtavad. Lisaks eelnevale kajastab MTÜ Kagu Ühistranspordikeskus kõik liinimuudatused ka enda kodulehel kagu.ytk.ee alamrubriigis Teated.
2. Liinide 114 sõiduplaani muudeti vastavalt Setomaa valla taotlusele (ühendus Värskaga). Liini kellaajad tulenevad töötajate vajadustest. Lisaks on liin seotud koolide tundide lõppemise kellaaegadega, kust tulevad ka liinile kasutajad.
3. Linnasisese liikluse rahuldamiseks on mõeldud Põlvas liin 20 ja Võrus liinid 1, 11, 14 ja 16.
4. Nagu Teile on ka juba varasemalt öeldud, tegeleb ühistranspordi taristu objektide nimede määramisega asjakohane omavalitsus.

 

Lugupidamisega

 

Sander Saar

juhatuse liige/logistik

MTÜ Kagu Ühistranspordikeskus

**********************************************

 valga@valga.ee,
info@pytk.ee,
vald@saaremaavald.ee,
vald@antsla.ee,
vald <vald@otepaa.ee>

 

Tere

Suletakse bussiliin 519. Omamoodi on selle liiniga seotu nagu lakmuspaber, nägemaks, kas lastakse asjadel hääbuda või püütakse hoopis midagi paremaks muuta!?

1. Kas kaaluti liini 519 muutmist? Näiteks Võrust, Valga asemel sobival ajal Sangaste (Tsirguliina Jaam) läbimist? Mõlemal suunal tagades ristümberistumise väikese seisuajaga? Näiteks Antsla inimesed saavad Tsirguliinas (või reisijad Võru suunalt Mägiste Jaamas) istuda Tallinna rongile ja Valgast rongiga tulijad bussile? Ma ei usu, et Valga suurim reisijate arvu andja? Ajaliselt see täiesti sobitatav, kui Võrus piisab puhkeajast aga võimalik ka teiste rongidega arvestada.(muidugi võib proovida hoopis vastupidist varianti)
2. Kas buss peab tingimata sõitma Kuressaareni? Miks mitte Virtsuni? R sõidab eeltasutud liin 5215 Kuivastust Kuressaarde. Miks ei võiks see liin olla igapäevaselt nagu ka 519? Praegu sõidab sel ajal parvele KOLM bussi, võttes ära suure osa ruumist, miks? Kui hästi läbimõeldult teha võiks väiksemate kuludega sõita 2 korda päevas seda liini?
3. Liin võiks olla Võru - Tsirguliina Jaam - Antsla - Pärnu - Virtsu? Või ka Võru - Mägiste Jaam - Pärnu - Virtsu? Ja võimalusel tagades ümberistumise Lihulas Haapsalu - Rohuküla bussile?

Millised küsimused veel? Ehk on siingi koht eeltasutud maakonnaliinile? Kui eravedaja jaoks ei ole tulu piisav ja ka edasisi lahendusi ei proovitagi, siis sõiduvõimalus ju reisijate jaoks igal juhul kaob? On see täna see, millest räägitakse, et vaja on muuta liinivõrgu tihedamaks, optimeerida jms?

Eeldades, et sel teemal juba arutelusid olnud, saab vastuse õige pea?

Lugupidamisega

Neeme Sihv

 

Tere,

 

Hetkel ei ole Saaremaa vald nende ühenduste osas, midagi ette võtnud, sest peale Teie ei ole meie poole keegi teine antud liini  (519) kadumisega seoses pöördunud.

Ilmselt seetõttu, et ümberistumistega (mis on küll ebamugavam kui otseühendus) on Kuressaarest  Valka jõudmine tagatud. Samamoodi vaatab asjale peale ilmselt ka maanteeamet, kes võib tõesti rahastada kaugliine (ehk kahe maakonnakeskuse vahelisi liine), kuid üldjuhul toimivad need kommertsalustel ehk teenuse pakkuja vaatab, mis aegadel ja marsruuti pidi liine teenindatakse. Kui rääkida liinide tihendamisest ning selleks ettenähtud vahendite kasutamisest,  siis meil on Saare maakonna enda piires kohti, kus liikuvus võimalusi on vaja parendada. Samamoodi on see ilmselt ka Valga ÜTK ja Pärnu ÜTK puhul. Seega esmajärjekorras tegelevad ÜTK-d ikkagi oma piirkonna sees liikuvuse parendamisega ning küsivad ja üritavad leida vahendeid nende  probleemide lahendamiseks. Alles siis kui mõni hädavajalik kaugliin kinni läheb hakatakse selle asendamisega aktiivselt tegelema. Hädavajaliku all pean silmas, kui antud keskuses millega ühendus on pakutakse teenuseid mida maakonna siseselt kasutada ei saa või kui liini kellaaeg on tähtis (N: Saaremaa puhul oli kaugliini asendamine teemaks, kui kadus 8-saks Tallinnasse jõudev liin, kuid õnneks võttis kõige valulisema päeva ehk esmaspäeva teenindamise teine vedaja üle ning ülejäänud päevadel ühenduse taastamine enne 8sat Tallinnasse jõudmiseks ei ole keegi meilt palunud ning seega ei ole me oma vahendeid sinna ka suunanud)

Minu vastus ei aita teid küll kuidagi lähemale antud liiniga pakutud ühenduse taastamisele samal kujul või siis teie poolt välja pakutud täiendustega, kuid loodetavasti selgitas natukenegi, miks antud liinile asenduse leidmine ei ole Saare maakonna jaoks esmase tähtsusega ning miks me oma ühistranspordile kuluvat rahastust ei pea vajalikuks sinna suunata.

 

 

Lugupidamisega

 

 

 

**********

 

Mittevastamine näitab, kui vähe huvitab KOV-e tegelikult oma inimeste eest seismine!

 HarjuYTK Info <info@harjuytk.ee>,
kehtna@kehtna.ee,
vallavalitsus <vallavalitsus@kohila.ee>,
rapla@rapla.ee,
marjamaa@marjamaa.ee

 

Tere!

Kasutasin seekord ära vana nn põhja ja püüdsin kohandada ajad vastavalt hetke rongide sõiduplaanile. V.a vana postitus Aespa-Saku - Laagri bussiliiklusest, seeon põhimõtteline visand.

Loodan, et tänavu, kui Põhja-Eesti ÜTK plaanib suuremaid muudatusi, on ka omavalitsused aktiivsemad ning püüavad kaasa minna kaasaegsemate lahendustega. Üksiti ootan jätkuvalt ka piirkondadest tulnud küsitluste tulemusi, mida pole siiani mulle saadetud. On need riigisaladus?

Seega, kui kellegi jaoks on muudatused, liinide optimeerimine, maksumaksja raha otstarbekas kasutamine jm nii töö osa, siis mina püüan sellele igati kaasa aidata. Seega palun abi hinnata ja mitte reageerimata jätta või teha seda teemasse süvenemata. Alati valmis ka täiendavalt aitama.

Saadan nii teksti kui blogi lingi. Blogis on selgemini eristatavad olulised nüansid värvivalikute tõttu. Samuti näeb seal kohalike vastukaja suhtlusmeediast ja kirjavahetusest.

NB! Lähiajal võib tekkida blogi teemas ka väikseid täiendusi ja muudatusi.
https://eestimaablogi3.blogspot.com/2018/10/vajalikud-muudatused-raplamaa.html?showComment=1548163127880#c2869047740837515051

21.01.2019

Ei hakka tegema uut kirja/postitust, vaid täiendan siinset, et saata see siis omavalitsustele ja ÜTK-le. Selleks, et neil oleks lihtsam muudatusi sisse viia. Ja arvestades vajadust vanamoodsast süsteemist loobuda, tuleb toetada Põhja-Eesti plaane sel aastal tõsisemad muudatused käsile võtta! Üksikud väiksemad muudatused ka mullu tehtud, kuid mitmed olulised seoses rongide sõiduplaani muutusega, jäid ka tegemata!

Jooksvalt püüan teemat kajastada FB grupis, kus "kohal" ka mõnedki omavalitsuste inimesed.

https://www.facebook.com/groups/1455819854672586/

Enne muudatusi vajavad muutmist mitmed bussipeatuste nimed. See võimaldab üksiti ühtlustada ka peatus.ee jm portaalide OTSINGU, kuna on võimalik rongipeatuse sisestada kui nimega Jaam, mõtteliselt?

Käru Jaam, Lelle Jaam, Keava Jaam, Rapla Jaam (praeguse Raudteejaama asemel), Rapla Jaamatee (Praeguse Rapla Jaam asemel), Kohila Jaam.
Vajalik alustada ka bussipeatuste ümberehitamist:
Lelles peatus tuua maksimaalselt perroonide ja ülekäigu lähedale.
Keavas samuti.
Märjamaa Risti tagada bussipeatus (ümberpööramisvõimalusega).
Kiisa Jaam bussipeatus (ülesõidu juures platsil)
Kasemetsa Jaam bussipeatus (perrooni ülekäigu lähedal koos ümberpööramisvõimalusega).
Rapla Jaam, esialgselt saab maakonnaliinide jaoks kasutada, kuid tulevikku silmas pidades on vaja lisarida ja mõned kohad busside seisuks, kui neid mujale ei plaanita.


Tagatud peab olema nende nimetamine kõikides liininimetustes, nii sõiduplaanides kui bussidel, mis annab reisijale selge viite, et sellelt liinilt võib olla võimalus vahetult ka rongile istuda ja vastupidi.

Rongide ajad välja toodud umbkaudselt hetke sõiduplaani kavandi järgi (alates 9. dets).

(Praegu püüan kohandada hetkel kehtiva rongide sõiduplaani järgi ja see tõenäoliselt suuremate muudatusteta jääb püsima., 21. 01. 2019)

Juuru ja Hagudi suuna bussid vajadusel suunata läbi Mahlamäe peatusesse Rapla Jaam. Ei tohi unustada, et Mahlamäe ja Vesiroosi on ka praegu paljudel bussidel ja need peaks olema mitte ainult kooliajal vaid üldse kogu aeg. Elementaarne parem ÜT kasutamise võimalus, kui ei pea vaheetapina linnaliini kasutama.

Seega, Rapla linna läbivad maakonnaliinid peaks peatuma Vesiroosi, Mahlamäe ja Kesklinna peatustes?

OTSEsõidu vajaduse puhul sõidaksid need bussid Rapla Jaamast bussijaama ilma peatusteta!?

On sobiv koht meeldetuletuseks, et Kohila Jaam ümberistumised on vaja nagunii tagada, sest rongide ajad osaliselt muutuvad ja need ümberistumised on olemas juba ca 50 aastat! Nende muudatuste käigus saabki muuta busse nii, et alustavad ja lõpetavad peatuses Rapla Jaam. 

NB! On busse, mis käigus mõnel päeval nädalas, kuid enamasti vajatakse neid IGA PÄEV! Ning mõnedki bussid vaja käiku panna ka L ja P, sest nädalavahetuseti on liiklemisvõimalused kohati ERITI HALVAD!

Väga tõsiselt tuleb kaaluda, kas on vajadust saata paljusid busse läbi Vallamaja ja Riia bussipeatuste, kus pea kunagi sõitjaid ei ole? Kui peakski olema vajadus sõita vallamajani, siis miks seda ei võiks teha mõni teiselt suunalt Raplasse saabuv liin, peale saabumist praegusesse bussijaama?

1. Rapla - Lelle - Kädva - Käru Jaam liin 11 võimalusel Kärusse jõudmine varem, ca 7.10, jõudmaks rongile 240 Viljandi - Tallinn.

2. Liin 15 Rapla - Pajaka. Kas sellel suunal on sõitjaid? Ehk ühendada see hoopis Harjumaal liiniga 133 Lehetu - Ellamaa - Riisipere Jaam, saabumisega 6.20? Kui sel sõitjaid Riisperest Keilani ei lisandu, siis miks peaks see Keilani sõitma? Või on seal siiski sõitjaid? Harju Elektrisse tööle? Kooli?

Olulisem on Pajaka puhul vast tagasisuund? Panna teine buss sõitma Keilast või Riisiperest läbi Pajaka Raplani?
Kuna sõitjaid siiski on Ääsmäelt jm, Harju Elektrisse, siis kindlasti peaks proovima busse ühildada, samal ajal tagades ka sissepööramise peatusesse Riisipere Jaam.

Sama ka õhtusel ajal!

3. Liin 8 Rapla - Juuru - Rapla varasemaks 10 min, plaani järgi Hagudissse kl 8. 00, Rapla - Tallinn rongi väljumine kl 8.08.

Lisaks buss 735 Vändrast Tõngil kl 8. 00, nii jõuaks sellele bussile, liini 8 saabumine 7. 55..

4. Liin 21 Rapla - Juuru, väljumisega 7.40 alustaks Rapla Jaamast 7.35, tagamaks sellele ümberistumise rongilt 261 Tallinn - Rapla. Jaamast OTSE? Arvestama peab sellega, et Juurust tagasiteel jõuaks sama buss peatusesse Rapla Jaam kl 8.30, tagamaks ümberistumise rongidele 372 ja 241.

(Siinkohal tuleb mõelda ajalise liikumise puhul ka sellele, et bussiliine võib saata ka vastupidist suunda pidi ehk siis Aranküla - Riia - Ülejõe - Rapla Jaam - Bussijaam, kus üldse puudub bussiühendus, kuid elumaju on seal rohkem kui Ridakülas? See annab võimaluse varieerida sõiduaegadega vastavalt vajadusele, peaeesmärgina tagada busside ja rongide sidumine. Üksiti siis ka vastavalt sellele, kuhu ja kust buss väljub järgmisele liinile. Kas jaamast või bussijaamast, vähendades sellega ka tühisõite)

Sama liin kl 15.15 väljuks Rapla Jaamast 15.05, tagamaks ümberistumise Tallinn - Rapla rongilt 267. 

5. Liin 6 Rapla - Ingliste - Juuru (käigus L) peaks väljuma 9.30, läbima Rapla Jaam ca kl 9.40 tagamaks ümberistumise Tallinnast tulevalt rongilt 263.

6. Liin 7 Rapla - Kuimetsa E-R hilisemaks, sarnaselt eelmisega Rapla Jaam 9. 40, tagamaks ümberistumise ja üksiti samastades ka liiniga 6 väljumise Raplast samal ajal. Tagasi Kuimetsast vastavalt vajadusele.

7. Kabala - Raikküla suuna bussidel kaaluda rongidega sobivusel liini alustamist Rapla Jaam peatusest, läbides bussijaama OTSEteed pidi või vastupidise variandina selle bussi läbisõitu Jaamast  ja suundumist Raikkülla Väljataguse kaudu.

8. Liin 37 Rapla - Märjamaa panna alustama peatusest Rapla Jaam.

Nt 8.40 tagades ümberistumise rongilt 241, bussijaama OTSE.

Võimalusel sobitada ka teisi Märjamaa busse.

Hetkel käigus olevate Märjamaa - Tallinn kohalike busside asemel KAALUDA VÕIMALUST suunata need peatusesse Saue Jaam (või ka Vana-Pääsküla terminali, mis võib kunagi valmida, seniks peatumine Vana-Pääskülas ajutises peatuses). Sauele suunamine tähendab võimalust sõita rongidega edasi kahes suunas. Liini lühendamine ja läbi Tallinna linna sõitmise ärajäämine tähendab võimalust KAHE BUSSI ASEMEL PÄEVAS PANNA NEED SÕITMA 4 KORDA! Kindlasti ka L ja P, kuna Märjamaale Tallinnast sõiduvõimalused ei ole head.

9.  Liin 17 10.50 asemel Rapla - Vastja - Rapla, võimalusel nihutada veerand tundi hilisemaks, tagades Rapla Jaam ümberistumise rongilt 371 Tallinn - Türi saabumisega kl 11. 10.

10. Nihutada liin 8 Rapla - Pirgu - Kohila hilisemaks, alustamisega Rapla Jaam kl 12.40 tagamaks ümberistumise rongidelt 243 (ei peatu enam Hagudis) ja 242.

LIIN 8 KAALUDA VÕIMALUST PANNA SÕITMA LISAKS K ja R ka L ja P.

Tagasisuunal muuta liin 8 toimivaks kui omaaegne Tallinn - Juuru - Kaiu liin. Väljumist peatusest Kohila Jaam saab varieerida vastavalt rongidele, kas siis kl 14. 45 või 15. 25. Käigus siis K, R, L, P. Seda siis tulenevalt sellest, et sisuliselt puuduvad reisijad käesoleva plaaniga lõigul Järlepa - Rapla. Bussi saab suunata Juuru kas läbi Pirgu või Mahtra. Hilisema väljumise puhul jõuaks buss Kaiu ca 16. 30 ja saaks sealt sõita neil päevil Raplasse kas läbi Karitsa - Ingliste või Karitsa - Lau - Keava Jaam (rong Türile 17. 37) või ümberistumised peatuses Rapla Jaam rongidele 373 ja 270 kl 17. 30 paiku.

11. Liin 11 Rapla - Kädva - Vahastu tee suunata peatusesse Rapla Jaam, tagamaks ümberistumise ca 14.05 rongidelt 265 ja 374.

12. Liin 14 Rapla - Kodila - Ohulepa alustama peatusest Rapla Jaam kl 14.10 läbi Mahlamäe.

13. Liin 6 Rapla - Ingliste - Juuru suunata R peatusesse Rapla Jaam, plaanilisest hiljem, tagamaks ümberistumise rongilt 267 ca 15.02.

E,T,K,N,L rong 245  saabub Raplasse  15.35.

Või saab selle bussi sõitmise tagada igapäevaselt Rapla Jaam ca 15.05?

Sama siis ka koolipäevadel liin 7K.

(Tagasisõidul arvestada, et Rapla Jaam rong väljub ca 16.07 Tallinna)

14. Liin 17 Rapla - Kalbu - Vastja - Rapla suunata läbi peatuse Rapla Jaam. kl 15. 05

15. Liin 12 Eidapere - Lelle - Rapla hilisemaks (et vältida üheaegset kulgemist liiniga 333), saab. Lelle Jaam kl 8.14, rongile 372, üksiti võimaldades peatuses Lelle Tee istuda ümber Haapsalu - Tartu bussile.

16. Alu - Mahlamäe bussid suunata peatuseni Rapla Jaam., võimalusel tekitada  liin Alu - Rapla Jaam - Kehtna (võimalusel ristümberistumisega Rapla Jaamas)?

17 Liin 40 Rapla - Eidapere suunata peatusesse Rapla Jaam, rong saabub 15. 35.

18. Liin 18 Rapla - Kohila - Järlepa - Rapla, peaks alustama peatusest Rapla Jaam ca 15.45, Jõudma peatusesse Kohila jaam ajaks nii, et jõuaks rongile kui ka ootaks ka selle saabumise ära. Rongi umbkaudne aeg 16.23. Raplasse jõudes suunduma läbi Mahlamäe peatusesse Rapla Jaam ca 17.15, tagamaks ümberistumisevõimaluse kahe suuna rongile.

19. Liin 10 Rapla - Juuru - Järlepa - Kohila (Hageri) alustab Rapla Jaam 16.45 OTSE läbi Rapla, saabub Kohila Jaam hiljemalt 17.45  (et jõuab rongile  17.51). Ära jätta sõit läbi Vallamaja ja Riia peatuste läbi Ridaküla. (Hetkel kipub sõiduplaan niigi kiire olema, halvemate ilmastikutingimustega hilineb Kohila Jaama).

Sellega seoses vajalik ka muudatus liinil 735 ca 10-12 min hilisemaks, tagamaks maakonnaliinilt endiselt ümberistumisvõimalust sellele bussile.

20. Liin 5 Rapla - Juuru - Kaiu - Vahastu alustab peatusest Rapla Jaam 18.15, tagamaks ümberistumisvõimaluse rongilt 0271.

21. Liin 6 Rapla - Ingliste - Juuru alustab mõni min varem ja läbib peatust Rapla Jaam 18.30.

22. Liin 6 Juuru - Ingliste - Rapla läbib peatust Rapla Jaam 7.40, et tagada ümberistumisvõimalus rongile 240.

23. Liin 10 Kohila Jaam - Järlepa - Juuru - Rapla, peaks väljuma peatusest  Kohila Jaam E-R  varem, ca 7.35, ümberistumise aeg oleks mõnevõrra lühem , Raplasse jõudes suunduks OTSE peatusesse Rapla Jaam 8.29, (jättes sõitmata Riia ja Vallamaja peatustesse), tagamaks ümberistumise rongidele 0372 ja 241 ca 8.30.

Portaal peatus.ee hetkel ei näita üldse Järlepa liini otsingus Kohila jaamast, see tuleb sisestada Hageri - Kohila all. Kes reisijatest peaks selle peale tulema?

24 .Liin 333 Pärnu - Lelle Jaam - Rapla. Vajalik tihendada liiklust, kolmest bussist on vähe ja see pole reisijate arvu tagamiseks piisav. Vaja on ka seisuaega Lelle Jaam ca 7-8 min et tagada ristümberistumine ning parandada ühendusi rongbussi raames ka Järvakandi ja Eidapere, Järvakandi ja Vändra piires. Kindlasti õnnestub siin siduda olemasolevaid bussiliine. Olulisim on, et rongidelt saaks bussile istuda ka Kehtna õpilased jt. Selle sõiduplaani variant on siin.

Ka päevasel ajal leida sobivad ümberistumised (rongid) peatuses Lelle Jaam.

Vajalik lisada ka väljuval suunal Kesklinna ja Mahlamäe peatused, mõlemal suunal Tootsi Jaam ning Pärnus Veeparadiisi juures peatus.

Liin 333 õhtul Raplast Lelle Teel 19. 00, aga Tartu - Haapsalu jõuab 19. 03. Vajalik ajaliselt panna need kohtuma ristümberistumiseks
https://docs.google.com/spreadsheets/d/1a6lCPn6uMUlMsiTXFhHDHbBP_DHtfMW_D7n0CsyVgms/edit#gid=0

NB! PÄRNU RONGI ASENDUSLIIN!

25. Üle vaadata kõik Kaiu suuna bussid ja maksimaalselt siduda rongidega Rapla Jaamas.

26. Kaaluda ka võimalusi Rapla - Kaiu ja Kaiu - Habaja - Kose bussiliinide ühildamiseks üheks liiniks aegade sobivusel.

27. Liin 146 Nõva - Tallinn katseliselt suunata läbi Keila ja Tutermaa peatuseni Saue Jaam, tagades Keilas ümberistumised Harku - Tallinn suuna bussidele ja Saue Jaam peatuses rongidele. Kolme Nõva liini asemel saaks nii käivitada päevas 5-6 bussi Nõvalt (2-3 neist läbi Variku ja Audevälja) ning üksiti anda ka Tutermaa kandi inimestele ümberistumisvõimalus Sauel rongidele, mitte liikuda vaid Haabersti suunal.

28. Liin 317 Haapsalu - Võnnu - Märjamaa suunata Raplani ja seda ka kindlasti õhtusel ajal, hetkel Märjamaalt buss väljub varem kui Võnust buss sinna jõuab.

29. Päärdu, Vana-Vigala jt bussid klapitada võimalusel teistega ja suunata Raplani (Rapla Jaam).

(Enam vast pole "autobaasi Märjamaa kolonni"?), tagades üksiti peatuse Märjamaa Rist, ümberistumiseks kaugbussidele.

30. Liin 113 Saku Jaam - Vana-Pääsküla asendada vajaliku liiniga, mille kohta ettepanekud tehtud juba 2011 aastal! Kuid siiani on see tegemata!!! Kas see alustab Kohilast või Aespast, lõpetab Keilas või Nõmmel, seda peaks juba otsustama tänaste vajaduste valguses. Lisan, et Saku inimesed ootavad ammu normaalset ühendust Saue ja Keilaga. Ning tõenäoliselt saab sellega asendada ka mingeid busse Kohila - Hageri jm lõikudel, mis tähendaks siis olulist võimalust tagada bussides REISIJAD!
Ümber seletama ei hakka, põhimõtteline selgitus siin:
http://eestimaablogi.blogspot.com/2011/06/tallinna-soidu-voimaluste-parandamiseks.html


31. Mõtteainet veel mitmete liinidega, näiteks n.ö. Tallinna ringtee bussiliin ümber Tallinna? Ei saa ju pidada päris õigeks, et on liinijuppe, kuid üldjuhul suunatakse reisija kuhugi sõitmiseks ilmtingimata Tallinna!?
Samuti Keila-Joa suuna ühendamine Kloogaranna Jaamaga jm.  Meenutuseks tolle piirkonna kohta:
http://eestimaablogi2.blogspot.com/2018/05/teadmisteri-harju-utk-spetsialistidele.html


32. Liin 10 Rapla - Järlepa - Kohila Jaam - Pihali  jõuaks E-R Kohila Jaama 5.55, kuid veel parem oleks 6.45? On see võimalik? Aeg on nihkunud liiga varajaseks aegade jooksul  (Aespa - Kohila saaks ehk rakendada pakutud Aespa - Saku raames?).
VEEL OLULISEM!! - kuna võib eeldada, et Raplast Juuruni ei ole sõitjaid, siis oleks vaja see hilisema kellaaja raames, mida pakkusin, viia Raplast, väljumisega 5. 25 (kui esimesele rongile vähe sõitjaid, asendaks see ka linnaliini nr 1 esimesele rongile). Edasi Ingliste - Karitsa - Kaiu - Kaupluse (Juuru) - Järlepa - Kohila Jaam, jõudes sinna  6. 50. See võimaldab oluliselt täituvust tõsta!?
Kuidas sobituks siia Kuimetsa läbimine?
NB! Kontrollida praeguste liinide 10, 13 jt läbimisaegasid, on kahtlus, et eriti talvel kipuvad need hilinema, kuna liiniaega tõmmati koomale!

L ja P alustaks Rapla Jaam 6.50, oodates ära rongi 370, jõuaks Kohilasse 7.49 nagu praegugi.
Tagasisuunal on rongi ajad Kohilas 8.20 ja 9.17. Bussi aeg hetkel kl 8.53. Varasemaks muuta ei saa, aga kas võiks Kohilast väljuda 9. 22? Jõuaks Raplasse 10.15 ja suunduks peatusesse Rapla Jaam, tagamaks ümberistumise rongile 266 (kl 10.33)?

33. Rapla Jaam buss 19.50 (rongilt 246), edasi läbi Mahlamäe ja bussijaama Hagudi - Purila - Juuru. Hagudi Jaama sissepööramisega, rong 375 Tallinnast kl 20.11.
(Kui bussifirmal on bussijuhte, kes elavad Juurus, Kaius vm, siis tagasi sõitma ei pea? Vastasel juhul Juurust läbi Ingliste Raplasse ja Rapla Jaam jõudmisega 21. 05, rong Viljandisse 21.11 ja Tallinna kahjuks küll hiljem.)

34. Kooliliin Kohila 11 muuta tööpäeviti regulaarliiniks? (Vaata ka kommentaare).
Alustades Juurust ca kl 7. 20, Järlepast 7.38, Kohila kool 8.12 ja Kohila Jaam 8.15, jõudmaks rongile 264 kl 8.20? Nii saaks JUURUS sellele bussile istuda ka liiniga 5 Kaiu - Juuru - Rapla tulijad?

Teine võimalus olekski, et mainitud 5 liin jätkabki Järlepa - Kohila suunal, muutudes liiniks 10, arvestusega, et sellelt saab istuda Juurus 7.16 ka liinile 6 Juuru - Ingliste - Rapla. Hetkel sõidab Raplasse kaks bussi järjest, liinid 5 ja 6. Küsimuse alla jääb vaid see, kas sel ajal on Maidlast Raplasse sõitjaid, kelle jaoks vastasel juhul esimene buss Raplasse jõuaks 8.14.
See oleks siis lisavõimalus Kaiust Tallinna suunale pääseda. Seda siis ka L ja P, asendadeski praegust liini 10.

35. Liin 13 E-R Kohila Jaam - Hageri - Aespa - Kohila Jaam on absoluutses enamuses Hagerist alates ilma sõitjateta ja kogub vaid kilomeetreid ehk dotatsiooniraha. Saab seda ikka õigeks pidada?

36. Kehtnast käivitada buss tööpäeviti saabumisega Rapla Jaam 6. 30, rongile 370 Türi - Tallinn ning tagamaks varasema algusega töökohtadele jõudmist.

37. Liini 36 Rapla - Järvakandi puhul otsida võimalusi vähemalt kahel korral päevas pikendada neid läbi Koogiste Käru Jaamani, sidudes need rongidega. Kui töölesõite vm sealt oodata ei ole, siis klapitada liine n.ö. poes käimiseks, vallas jm. Parim oleks variant kui õnnestuks siduda siinkohal ka Vahastu jm kohad.
Näiteks liin 16? Hetkel sõidab see nõudeliinina päeval ka pea samal ajal 333-ga?

38. Vajalik E-L hilisem buss Rapla - Juuru - Kaiu, ca 19.50 (Rapla Jaama aeg). Või sobivusel isegi 20. 25.

39. Taastada bussiühendus minim 2 korda päevas Järvakandi ja Eidapere ( ka Lokutat silmas pidades) vahel, suunates bussid Lelle Jaamani rongiaegadel.  Ühtlasi arvestada, et Eidaperes puudub kauplus, Lokutal see aga olemas.

Parimate soovidega

Neeme Sihv

Tere!

Ma ei tea, kas pühade puhul või ka siis, kui tegeletakse Riigikogusse kandideerimisega vm tegevustega, vastamistähtaeg pikeneb või mitte? Et aga teema juba kuid siiski sisuliselt laual olnud, peaks ju olema ka konkreetsed argumendid ja põhjendused punktide kaupa olemas olema? Mõistan, et tegu suure tööga, seepärast eeldangi, et on üksipulgi läbi arutatud ja anlüüsitud? Vähemalt ei ole enam tegu aegadega, kus tänatakse lihtsalt kirja eest ja vastatakse standartselt, et "võimalusel arvestame ettepanekutega"?

Lugupidamisega

 

 

Austatud Neeme Sihv

Ühistranspordi korralduse osas Rapla vallas, mis puudutab sõidugraafikute muudatusi, lisanduvaid liine ja liinide sõidugraafikute tihendamist toimuvad alates 2018. aasta sügisest.

Info muudatuste kohta ilmub pidevalt meie valla kodulehel.  Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus, kes on ühistranspordi korraldaja bussiliikluse osas Rapla maakonnas on saanud meie valla erinevate piirkondade ettepanekud ja muudatused jätkuvad kindlasti terve 2019. aasta jooksul.

Lugupidamisega

Meelis Mägi
vallavanem

 

 

Tere!

Tänan!

Olen kursis, et asjadega tegeletakse, kuid soovin siiski sisulisi vastuseid. Ka selles suhtes, miks ei seota busse piisavalt rongidega ja isegi senimaani, et buss läheb minema sisuliselt rongi ajal, ehk et tegu on mõneminutiliste probleemidega..

Olen piisavalt palju kulutanud oma raha, aega ja närve, et aidata asjadele kaasa, seepärast ootan ka asjalikku ja süvenemisi lähenemist!

Probleemsetest asjadest järjepidevalt siin.

 Korduvalt siis tegin tasuta ära PEÜTK ametnike tööd, otsides välja puudused ja pakkudes lahendusi. Kahjuks ei saa nad aga tänini aru, kuidas ÜT toimima peaks. Muudatused on väga väikesed seni olnud võrreldes sellega, mida vaja teha.

***************************

Vahel on aga ka rõõmustavaid asju! Keegi teeb tööd! Ja selle eest saab vaid sügava kummarduse teha!

Tere

 

A.      Kui arvestada Valaste - Ontika - Saka ja Aa elanike arvu, siis ei jätku kohalikke elanikke kõikidele rongidele sõitmiseks. Suvehooajal teatud osa turistidele küll pakuksid pakutud liinid rõõmu, aga …. Mõned muudatused on kohe-kohe tulemas ja püüame eelpoolkirjeldatud külaelanikele veidi rohkem ÜT võimalusi pakkuda kui seni. Jälgime kohalike elanike harjumusi ja siis saame tulevikus edasi mõelda, kui vahendeid jätkub.

B.      Peatuste nimedest:

a.       Kiviõli jaama juures olevad peatused on KIVIÕLI JAAM (endine Raudteejaama)

b.      Kuigi Kohtla-Nõmme raudteejaama bussid veel ei läbi, siis hetkel on peatuse nimetus KOHTLA-NÕMME JAAM (analoogselt Kiviõliga endine nimetus Raudteejaama). Kas selles peatuses mahub buss ka tagasi pöörama, saame lähiajal teada. Võib-olla läheb juba sellel nädalavahetusel mõni SEBE buss ooteajal peatust testima.

c.       Jõhvi raudteejaama ja hetkel bussid läbi veel ei sõida, siis varem on olnud peatuse nimetus Vaksal, siis hiljuti on see saanud uue nime JÕHVI VAKSAL. Sellele peatusele ilmselt KOV jaama nime ei pane, kuna Jõhvis on mitmesuguseid jaamasid ja võib segadust tekitada. Samas on ajalooliselt vaksal huvitav nimi.

d.      Kui järgmisest aastast saame Vaivara raudteejaama rongidele etteveo korraldada, siis sinna on ka samas nimetus VAIVARA JAAM.

e.       Enamikus kohtades on bussipeatuste nimed siiski raudteejaam ja mulle tundub, et nendes asustatud punktides, kus on vähe jaamasid, siis saabki raudteejaama peatustes kasutada sõna „jaam“. Kas Tallinnale olete teinud ettepanekut „Balti jaam“ ümber nimetada „Tallinna jaam“. Pole ilmselt mõistlik ja analoogsed näited Tartus, Rakveres jne. Valga ja Narva head näited, kus nii rongijaam kui ka bussijaam samas kohas ja sobib nimetus „jaam“ ideaalselt. Seega nii ja naa teema. Norra on küll hea eeskuju, kuid nende arusaamad ja harjumused raudtee osas on 100+ aastased.

C.      Uued loodud/rajatud bussipeatused on kõik siiani kohaliku tähtsusega ja väljapoole reklaamimist ei vaja (väljapoole võib reklaamida tublisid Ida-Viru KOV-e, kes sellel aastal on ÜT korrastamist väga tõsiselt võtnud). Näiteid uutest peatustest on erinevaid. Nt mitmetel liinidel on bussid teatud kohtades peatunud aastaid, kuigi ametlikke peatusi ei ole kunagi olnudki, vähemalt vabariigi ajal mitte. Bussiootekodasid on paigaldatud nii vanade amortiseerunute asemele kui ka uutesse kohtadesse. Peatused on kõik seni toimivatel liinidel, seega turistidel ei ole KOV-de uute peatuste teadmisega midagi suurt peale hakata. Arvan, et sellel aastal on Ida-Virus ca 70-80 uut bussipeatuse märki paigaldatud ja 100 saab vast täis ning üldpilt on selles osas juba päris hea. Kui saame liinivõrgud enam-vähem paika, siis on üks järgmistest sammudest bussipeatustesse, vähemalt sinna, kus ootekojad on, puuduolevate infotahvlite paigaldamine.

Tere!

Ma ei peagi silmas siin vaid rongile sõitjaid, vaid tegemist kaugemasse tulevikku vaatava projektiga. Harjumus ühistranspordiga sõita puhkama, jalutama, viibima kaunis kohas, see võtab aega.
Kuid kindlasti on ka kohalikke, kes nagunii vajavad teele jäävate kohtade vahel sõiduvõimalusi? Nii et ma ei arvesta vaid rongile sõitjatega. Küllap sõidetaks nii spaasse, poodi kui muudel põhjustel? Või on praegused selle suuna bussid tühjad?

Muide, mitu korda päevas olevad liinid võimaldavadki ühe päeva jooksul ka puhkajal (sealtsamast spaastki) mitu kohta ära näha. Ei maksa loota, et tulijad tulevad spaasse või muidu puhkama, vaadates ühel korral ära Ontika, järgmisel Valaste jne!


Vaksal Jõhvi puhul on mõnevõrra mõistetav kindlasti. Kõige olulisem ju ongi see, et Jõhvi nime portaali toksides selline valik välja ilmub.

Balti jaama on siiski ajalooliselt välja kujunenud nimi. Kuid Tartu, Rakvere jt puhul siiski täiesti elementaarne, niisamuti on nt Norras linnades. Ei kohanud mitte ühtegi bussipeatust, millel olnuks linna nimi, kõigil oli lisandiks Stasjon. Ja kuna nende harjumused 100+ aastat, siis näitabki see, et hästi kinnistunud ja õige süsteem. Eriti oluline see Tartu jm puhul just seetõttu, et eristada bussijaama raudteejaamast (Tartus ongi nimeks Raudteejaama), aga just sõna pikkus on segav. Vaadakem portaali peatus.ee ja tehkem otsinguid Raudteejaam(a) Jaam(a) jm, nii näebki, et linna ehk kohanime toksides seda kätte ei saa.


Siiski jään väiksemate peatuste suhtes eriarvamusele. Kui vaatan reisiplaane tehes kaarti, siis nimesid ka märkan? Ning kes on kohalikud? Uuest peatusest 300 m, 3 km või 30 km raadiuses? Kelleni ja kuidas info jõuab? Igal juhul on vastava info levitamine abiks.


Aga hea teada, et kõvasti tööd tehtud.

*************************

Vahel tuleb lihtsaimaidki asju selgitada kuid ja ka siis tehakse valesti!

Tere!

Palun Tartus raudteejaama bussipeatus ümber nimetada (ühtlustada teistega Eestis, nagu tehtud Saue vallas jm) nimega TARTU JAAM. Hetkel ei ole otsinguga "Tartu" võimalik seda portaalis peatus.ee leida. Üksiti on lühemat varianti lihtsam kasutada liinikirjelduses jm.
Kindlasti tasub kaaluda ka võimalust peatus Suur-Kaar ümber nimetada Aardla Jaam nimega.

Lugupidamisega

Neeme Sihv.

 

 

Tere

Täname Teid ettepaneku eest! Edastame selle juhtkonnale.

Lugupidamisega

Tartu Linnatransport

 

Siiani pole peatust ümber nimetatud. Linnaliinidel küll tehti muudatusi, aga osa neist hoopis valepidi.

*****

 

Tere!

 

Kas Võhma jaama juures olev peatus on nüüd nimega JAAMA või Võhma Jaam?

Ning eelmisele kirjale pole saanud vastust, busside sõiduplaan muutunud, siis tore, et saab nüüd Suure-Jaani bussilt rongile, aga miks rongilt ei saa samale Põltsamaale sõitvale bussile, ehk miks pole ristümberistumisi?

Parimate soovidega

 

Tere,

Vabandan vastamata kirja pärast! ( tehnilised probleemid )

Vald otsustas nimeks panna " Jaama ", mis kooskõlastati Võhma piirkonna juhtidega.

Seega on momendil nimeks " Jaama " ja seni pole keegi peale Teie seda vaidlustanud.

   Siin oleks vaja täpsustada, mis kell soovitakse ja millise liiniga Pöltsamaa poole saada. Siiani pole ühtki taotlust esitatud.

Peale taotluste esitamist saab Viljandimaa Ühistranspordikeskus vaadata, kas on võimalik teostada või mitte. Põltsamaa liinid on seotud

maakonna teiste liinidega. Viljandis ka Pärnu liiniga.

Lugupidamisega

A. Aua

 

Tere!

Tänan! Seega rikutakse ära võimalus bussi kasutamiseks, sest otsinguga VÕHMA seda peatust peatus.ee portaalist ei leia. Põhjendamatud nimepanekud jäävad aga mõistatuseks, sest juba ammu enne sai selgitaud, mida tähendavad ühtsed peatuste nimede standardid. Mujal Eestis on omavalitsused juba alustanud nimede korrigeerimist (Saue jt). Loodetavasti jõutakse ka Põhja-Sakala vallas ükskord nii kaugele.

Bussiliinide muutmiseks ei ole vaja oodata taotlusi, vaid tuleb ka ise lähtuda elementaarsetest ühistranspordi reeglitest. Nende hulka kuuluvad ka (rist)ümberistumised, sh raudteejaamadest ja vajadusest selle järgi on räägitud rohkem kui küme aastat! Ümberistumiste tasemel kujundamine võimaldab maksumaksja raha ehk dotatsiooni otstarbekamalt kasutada!

Mõned kommentaarid Viljandi ÜTK poolt tehtud muudatustele koos muudatuste tekstidega

Bussiliinide muudatused alates 1. novembrist 2019
https://transport.viljandimaa.ee/2019/10/15/bussiliinide-muudatused-alates-1-novembrist-2019/
MINU MÄRKUSED:
1. KAS LIINI 57 MUUDATUSE PUHULSAAB SELLE BUSSIGA KA RONGILE?
2. Mustla bussliinil 44 muudatused. Kellaajad on sellised, et üpris suure tõenäosusega saaks need jaamast võtta rongilt reisijad ja tuua rongile? Miks peetakse endiselt loomulikuks, et MUSTLA PIIRKONNA INIMESED hoitakse napilt rongist eemal?
3. Endiselt liin 52 muudetakse aeg-ajalt, aga reisijad ei saa istuda Võhma Jaam peatuses bussilt rongidele, võimalik vaid vastupidi? Miks ei anta reisijatele (Pilistvere, Kõo jm) võimalust sõita ka Viljandisse? Vaja on kõigest ca 8 min seismist peatuses.
Või ollakse tõepoolest nii nõrgad? Põhja-Sakala vald ei suuda ikka veel peatust ümber nimetada,
Kusjuures, veel üks oluline märkus. VILJANDIMAAL PALUTI LUBADA KA MAAKONNALIINIDELE+-3 MIN EKSIMUST PEATUSTES. jUST TEEREMONTIDE JA LIBEDUSE AJAL ON SEE LUBA OLULINE, ET TAGADA MINGISSE KOHTA (jaama nt) JÕUDMINE VAJALIKUL AJAL!?

Suurim muudatus toimub Mulgi vallas bussiliinidega nr 49 ja 57. Bussiliin nr 57 väljumine kell 14:10, mis tavaliselt sõidab Abja-Paluojalt Õisuni ja Õisust tagasi Abja-Paluojale hakkab elanike soovil sõitma liini nr 49 all Viljandini.

Bussiliinile nr 12 on lisatakse reisijate ettepanekul Viljandisse saabumisel väljumiseks Kösti peatus.
Bussiliinil nr 28 Viljandi bussijaamast kell 9:58, kell 19:45 ja kell 22:15 väljuvatele reisidele lisatakse reisijate ettepanekul Riia mnt peatus.
Bussiliinidele nr 34 ja nr 35 lisatakse reisijate ettepanekul Viljandisse saabumisel ja väljumisel Kösti peatus.
Bussiliinil nr 44 Viljandi bussijaamast kell 9:30 ja kell 19:50 väljuvatele reisidele ja Mustlast kell 9:30, kell 10:35 ja kell 14:35 väljuvatele reisidele Viljandisse saabumisel lisatakse reisijate ettepanekul Kösti peatus.
Bussiliinile nr 49 lisatakse reisijate ettepanekul koolipäevadel reisid Abja-Paluojalt Viljandisse kell 14:10 ja Viljandist Abja-Paluojale kell 15:30.
Bussiliinil nr 50 on Abja-Paluojalt kell 15:40 väljuv reis muudetakse seoses muudatusega liinil 49 4 minutit hilisemaks kell 15:44.
Bussiliinil nr 51 on Viljandist kell 14:05 väljuvale reisile lisatakse koolipäevadel peale Rakitsa peatust Halliste kaudu sõit Abja-Paluojale. Samal reisil hakkab väljuma koolipäevadel liin Abja-Paluojalt Laatre suunas 5 minutit hiljem kell 15:15, sõidab Veelikse peatuseni ja tagasi.
Jalase kuni Laatre peatuseid hakatakse teenindama igapäevaste reisijate vähesuse tõttu nõudepeatustena väljumiseks või hiljemalt eelmisel päeval kella 18:00 ette helistamisel telefonile 43 40 089 sisenemiseks.
Bussiliinil nr 52 on Põltsamaalt tööpäevadel kell 12:45 väljuv reis muudetakse 10 minutit hilisemaks kell 12:55, et võimaldada Võhmas või Olustveres saabuvalt rongilt tulles istuda ümber bussile.
Bussiliinil nr 57 on Abja-Paluojalt koolipäevadel kell 15:00 väljuv reis muudetakse 15 minutit hilisemaks kell 15:15 ja kell 16:15 väljuv reis muudetud 5 minutit hilisemaks kell 16:20.
Jäetakse ära Abja-Paluojalt kell 14:10 väljuv reis Õisuni, mis on lisatud bussiliinile nr 49 ja Õisust kell 14:35 väljuv reis, mille osa Hallistest Abja-Paluojani on lisatud bussiliinile nr 51.
Bussiliinile nr 66 lisatakse kõikidele reisidele Viljandisse saabumisel ja väljumisel Kösti ja Kesklinna kooli peatused ja Viljandi bussijaamast kell 15:23 väljuvale reisile on lisatud Saarenurga peatus.

---------------------------------

ALATES 17. JUUNI.
Minu märkused!
Liin 37 Põltsamaalt peatub jaama juures, Tallinna rongi ooteaeg siiski väga pikk, 26 min.
Bussiliinide 37, 52 ja 59 nimikirjelduses puudub nimi VÕHMA JAAM, mis annaks reisijale selge info, et tegu liinidega, mis võivad olla seotud rongidele ümberistumisega.
Ümber on nimetamata ka teised peatused, sh rongipeatusest hoopis eemal asuv Sürgavere Raudteejaama peatus ning Olustvere Jaam Raudteejaama asemel.
Liin 50 puhul peatus.ee ei näitagi Võhma Jaam peatust, buss varasemaks muutmata, seega Kõosse sõiduks rongilt ei sobi.
Hea, et hommikul KÕOST tulev liin 59 jõuab jaama 6.41, Tallinna rongini aega 6 min.
Kõosse jaamast 16. 23 buss sõidab ära 9 min ENNE TALLINNAST SAABUVAT RONGI? Ka tagasiteel Kõost saabub peale Viljandisse väljuvat rongi? Ei saa Tallinnast rongilt Kõosse ega saa ka Kõost Viljandi rongile? Ühe asja, mis olulisem, saaks ju tagada?
Liin 37 Suure-Jaani - Põltsamaa saabub jaama 6. 46 ehk 1 min ENNE TALLINNA RONGI? JA LISAKS EI OOTA ÄRA VILJANDIST TULEVA RONGI SAABUMIST? Et saaks vajadusel mõlemat pidi ümber istuda!?
Liin 59 Suure-Jaanist saabub jaama 9. 01 ehk 1 min PEALE TALLINNA RONGI VÄLJUMIST? Heal juhul Viljandist tulles rongilt saab Põltsamaale sõiduks ümber istuda, aga bussilt rongile ei saa?
L saab Viljandist rongiga tulles istuda Pilistvere bussile välj 9. 06.
Liin 59 (nv Tääksi kaudu) väljub Võhmast 9.45, aga ei alusta jaamast, et saaks rongilt ümber istuda?
Põltsamaalt bussil erinev sõiduplaan tööp ja puhkepäevadel. Puhkepäevadel välj 12. 55 bussile saab Võhmas rongilt istuda, aga rongile ei saa Viljandisse, tööpäeviti saab istuda Viljandi rongile, aga rongilt bussile ei saa!???
Põltsamaalt saabub jaama 19. 29, rongile Viljandisse istuda ei saa, aga vähemalt rongilt saab bussile Suure - Jaani.
MÕISTETAMATU ON, MIKS õhtuse KÕO LIINI PUHUL ON NÕUDEPEATUSED ALATES VÕHMA, MITTE VÕHMA JAAM PEATUSEST? Et ehk kui tuledki rongilt, siis buss sind ei oota? Kuidas peab reisija andma sõidusoovist teada bussijaamas seisvale bussi juhile? Tõsi, vaevalt, et reisijaid tulebki sest õhtul oleks ooteaeg ju üle poole tunni!? Aga ometi on teada soovijaid, kes nt Türilt töölt tulevad.

http://transport.viljandimaa.ee/suvised-busside-soiduplaanide-muudatused/

Minu märkused muudatuste kohta:

Suur tunnustus selle eest, et Võhma jaama juures nüüd bussipeatus olemas, aga...

Põhja-Sakala vallale sai teada antud, et informatiivsuse huvides on vaja ühtset peatuste nimede standardit. Nii on Saue vallas peatused Riisipere Jaam jm, samamoodi pidanuks Võhmas uue peatuse nimi olema Võhma Jaam. Mis on see, mis ei luba vallaametnikel asjast aru saada???
TÄPSUSTUS:
17. 06. 2019. KUMMARDUS! PEATUSE NIMI muudetud VÕHMA JAAM!

Liin 39 lõpetatakse, selle asemel, et katsetada selle varasemaks muutmist ja pikendamist peatuseni Võhma Jaam kl 9? Või siis saabumisega Suure-Jaani jõudmisega 8.20, et jõuda Põltsamaa bussile ja ka Võhma Jaama?
Küll kommertsliin, aga buss 145 sõidab Viljandi jaamast mööda just rongi ajal, rongilt aga sõitmiseks Kõppu või kaugemale ümber istuda ei saa. Seda nii kl 10 kui 14 ajal. Liin 55 Kõppu ka ei sõida kl 17 ajal jaamast läbi jne

Vaatame veel kord, teise nurga alt?

Olen AIDANUD ametnikel paremini tööga toime tulla, pakkudes ennetavalt välja konkreetselt, kus ja kuidas ühistransporti paremaks muuta. Viimati saadi näiteks Võhmas hakkama tubli teoga. Rongipeatuse juurde tehti bussipeatus, mida ammu nõudsin. Aitäh!

Värskelt muudeti ka sõiduplaane ja osa liine hakkavad seal peatuma. Üks sõidab ära 9 min enne, kui rong saabub! Teine saabub 1 min peale rongi väljumist, mitte mõni minut ENNE rongi, et siis väljuda mõni minut PEALE rongi, nii et mõlemat pidi saaks ümber istuda. Kolmas buss bussijaamast alates on nõudeliin, nii et rongilt tulija ei saagi ennast bussijuhile "näidata". Neljas buss saabub 1 min enne rongi (väga kiireks läheb) ja ei oota ära rongi saabumist.

Kõik need liinid on avalikud ehk maksumaksjate poolt doteeritavad liinid.

-----------------------------

Niisiis, siin mõned näited, aga need peaks teile juba teada olema? Tavaline ühistranspordi süsteem?

Lugupidamisega

Tere,

Leppisime kokku, et muudame Jaama- Võhma jaam vastu

Lugupidamisega

A. Aua

 

Tere!

 

i siis ühekorraga ka Olustvere Raudteejaam asemel Olustvere Jaam ja et kaob ajalukku ka Sürgavere Raudteejaam. Veel parem uude ja õigesse kohta kolimisega!

Parimat!

(Tänaseni on Olustvere nimi muutmata)

Miks oodatakse liinimuudatuste puhul taotlusi mingi mätta otsast, kuigi vaadata tuleb kogu areaali? Aga nagu näete, siis õnneks saab ka valesti nimetatud peatuse lõpuks ümber nimetada, kuigi jääb küsimus, miks KOHE õigesti ei tehtud?
Busse rongidega ühildatud on Viljandimaal mõnevõrra küll, aga siiski väga nadilt!

*********************************************

Tere!

Aega on kulunud palju, et teha olulisi muudatusi. Aga ei midagi? Miks:

1. Endiselt puuduvad bussipeatused Mustvee maantee ääres Jõgeva aleviku juures ringtee lähedal?

2. Miks puudub endiselt bussipeatus Tähe tn vastas garaazhide piirkonnas?

3. Miks endiselt Palamuse ja Mustvee suuna bussid ei sõida Uku ja Kooli peatuse kaudu või siis ei välju ega saabu Uku peatuseni?

4. Miks ei ole siiani bussipeatust Jõgeva ümber nimetatud peatuseks Jõgeva Jaam? Ning Vägeva peatust Vägeva Jaam?

5. Kui kaugele on jõutud Kalevi ja Tooma rongipeatuste tekitamise protsessiga? Kui pole alustatudki, siis miks? Mitu aastakümmet selle protsessi käivitamiseks peaks kuluma?

6. Miks endiselt ei ole bussid seotud valdavalt rongidega peatuses Jõgeva Jaam?

Liinid 219 ja 197 väljuvad 1 min peale rongi.

Liin 185 väljub 32 min peale rongi.

Liin 200 sõidab ära 12 min enne rongi.

Liinid 201 ja 210 sõidavad ära 3 min peale rongi.

Mustveest liin 207 saabub 5 min peale rongi.

Palamuselt seotus palju parem, saab vaid kiita! Aga Palamusele

Liin 191 väljub 1 min peale rongi.

Liin 180 väljub 3 min enne rongi.

Liin 234 väljub 7 min enne rongi.

Nii võib jätkatagi loetelu, olgu siis Põltsamaa, Kääpa või mis iganes suuna busside kohta.

7. Miks rongidega seotud bussid ei peatus perroonileviiva ülekäigu juures? Bussijaama asukoha ja planeeringu vead on ju teie poolne süü?

8. Siiani pole sõnagi kuulda 4 x päevas toimivast bussiliinist Kuremaa - Palamuse - Elistvere Mõis- Vudila - Jääaja Keskus - Tabivere Jaam suunal. Miks?

9. Miks siiani pole infot tegevuse kohta, ühendamaks Tartu bussiliine Kallasteni bussiliinidega Mustvee - Jõgeva?

10- Miks pole muutunud paremaks Avinurme ühendused Jõgevaga?

11. Miks Suure-Jaani - Võhma jt suundade bussid ei sõida endiselt Puhu Ristini?

12. Miks ei vald ega ÜTK ei edasta infot eelseisvate muudatuste kohta bussiliikluses?

13. Miks vähemalt laupäevaseid bussiühendusi ei soovita paremaks muuta?

14. Miks ei ole Jõgeval siiani loodud vajalikke raudteeületuskohti?

Lugupidamisega

Neeme Sihv

 

Vajalikud muudatused:

(Märkus: on üldse tähelepanuväärne, et Jõgeva ÜTK siis ISE ei jälgi rongide sõiduplaanide põhimuudatusi? Ning ei mõtle keegi ka sellele, et P vaid 1 buss Mustveest ei ole kuidagi normaalne?)

1. Pikendada Tartu - Varnja - Alatskivi -  Kallaste liinid igapäevaselt Mustvee kaudu vähemalt 4 korda Jõgevani, seotuna Jõgeval rongidega.

743 ja 205 ühendada, Jõgeva Jaam saabumine 8.55

751 s Jõgeva Jaam 12. 35 (Põltsamaani, Jõgeva Jaam välj 12. 46, kiirema liinina, puhkeaeg Põltsamaal 13.15 - 13.55). Peatused Kooli, Uku, Vägari, Aidu, Sulustvere, Pauastvere, Puhu Rist.

Hilisemad bussid Jõgeva Jaam saabumisega 15.25 ja 19.11 rongidele.

Jõgeva Jaam väljumised 9.50, 14. 40 (Põltsamaalt s 14.25), 15.45., 19.20

2.Jõgeva Jaam - Palamuse - Tabivere Jaam
http://eestimaablogi2.blogspot.com/2017/01/elistverre.html

Ajad kohendada tänase rongide sõiduplaani järgi.

3. Peatuste nimed muuta:

Jõgeva - Jõgeva Jaam.

Tabivere Jaam peatus välja ehitada.

Vägeva - Vägeva Jaam

Jõgeva Tee peatus aleviku teeotsa.
Tähe peatus garaazhide piirkonda koos parklaga (rekadele sealsamas)

4. Paide - Järva-Jaani bussiliine pikendada Jõgevani, võimalusel siduda rongidega peatustes Jõgeva Jaam ja Vägeva Jaam, ristümberistumise võimalusega viimases. 3-4 korda päevas.

5. Mustvee - Jõgeva liinil (kuni punkt 1 täitmata)

IGAPÄEVASELT! KA RIIGIPÜHADEL!

* lisabuss saabumisega (Avinurmest) Jõgeva Jaam 7.55 (Ukuni) ja väljumisega Jõgeva Jaam (Avinurmeni) 8.10

* 205 saabumisega Õuna, Uku ja Kooli kaudu Jõgeva Jaam 8.57.

* lisabuss (Avinurmelt), saab Jõgeva Jaam 12.30

* 207 saabumisega Õuna, Uku ja Kooli kaudu Jõgeva Jaam 13. 47

* 214/208 saabumisega Õuna, Uku ja Kooli kaudu Jõgeva Jaam 15.27

* Lisabuss (Avinurmest) saabumisega Õuna, Uku ja Kooli kaudu Jõgeva Jaam 17. 50.

Jõgeva - Mustvee 
* Lisabussid (Avinurmeni) väljumisega Jõgeva Jaam 8.10, 14.50 ja 18.35

* 219 Õuna, Uku ja Kooli kaudu Jõgeva Jaam v. 8.10

6. Mustvee ja Palamuse suuna bussid Jõgevale Tähe peatuse ja Jõgevalt Kooli peatuse kaudu Uku peatuseni. Sealt ka alustamine.
Või sealtkaudu Jõgevale saabumine ja väljumine (sel juhul Tähe peatuseni)

7. Jõgeva - Mustvee bussid suunata võimalusel Kasepääni või Omeduni.

8. Tagada Jõgeva ÜTK kodulehel muudauste kohta info edastamine.

9. Palamuse suund:

Õuna, Uku ja Kooli kaudu või Jõgevale saabumisel Õunani, väljumisel Õunalt

* 191/174 Jõgeva Jaam välj 8.10

* 180/181 välj 15. 43.

10. Põltsamaa suund:

Tagada tihedam liiklus nädalavahetusel. Võimalusel alustada Suure-Jaani - Põltsamaa bussiliinide pikendamisega Jõgevani.

* Jõgeva Jaam välj. 404 kl 11.40

* 407 välj 19.20.

* Põltsamaalt 402 saab. Jõgeva Jaam 9.00

* 405 saab. 12.35.

* 125/125 s. 13. 48.

Lisaliinid E-P: (vajadusel kiirliinidena mõne peatusega)

* Lisaliin Jõgeva Jaamast välj 18. 33. tagasi saab. 20.25

* Lisaliin Põltsamaalt (Kalana kaudu) saab Jõgeva Jaam 7.57. Jõgevalt tagasi kl 8.10.

* Lisaliin Põltsamaalt saab. Jõgeva Jaam 9.00, tagasi (Sulustvere kaudu) välj 9.50

* Avaliku liinivõrgu busse P (ka riiklike pühade ajal) vaja Põltsamaa - Jõgeva vähemalt 4x päevas.

* Liin 102 Jõgevalt 14.25 peab ilmtingimata enne kommertsliini ja sama teed sõitma? Ehk parem Siimusti kaudu ja 14.50 väljumisega? Või lausa Saduküla ja Neanurme kaudu?

* Lisaliin laupäeval ja ühel tööpäeval Jõgeva Jaam - Kuremaa - Varbevere - Kääpa - Pala - Alatskivi (vm moel). Võimalusel 180 ja 181 liini asendusena, seda täiendades, sel juhul E-P. 180 ja 181 sõiduplaani nagunii vaja nihutada, välj 15.45.

Välj Jõgeva Jaam 9. 50, tagasi, saab. 13.45.

Välj. Jõgeva Jaam 15.45, tagasi saab. 19.00

Sobivad ka Kuremaa ujulasse sõiduks jms. Olulisim aga Kalevipoja Koda külastamine, Alatskivi kadunud ühenduste taastamine jne.

On tegelikult uskumatu, kui "hästi" on kogu liinivõrk neis suundades paika pandud. Päeva jooksul peatub Jõgeval hulganisti ronge, aga enamuste puhul on bussid "täpselt rongide vahele" paika pandud, et ümberistumised oleks võimatud!?
Mõistetav, et on ka muud põhjused, kooli, töö jm alguse ja lõpuajad jne. Kuid see ei tähenda, et NII HALVASTI peaks asju tegema! 

6. jaan mitmeid muudatusi sõiduplaanides, palun selgitust, miks endiselt nt 405 saabub 4 min peale rongi väljumist? Ja nii paljudega. On see tahtlik tegevus?

Ning vaadake algses kirjas punkte 1-14 uuesti!

Head vana-aasta lõppu ja tegusid uuel aastal! Esimesest päevast alates!

Neeme Sihv

Jõgevamaal ollakse arngute poolest ajast hoopis maas, ÜTK sisuliselt ei tööta, omavalitsustegelased aga ÜT oluliseks ei pea. Vastuseid ei ole.

******

Üllatusega võib avastada, et vahel isegi elementaarsed seosed mittemõistetavad. Näiteks Mäekülasse veab sõitjaid buss vaid "ühtepidi"? Ning hoolimata selgitustest ei saada ikka aru?
Võhma inimesed aga ei tohi omada võimalust sõita Imaveresse? Imavere bussiliiklus hõreneb ja kedagi ei huvita? Küsimusi on palju, KOV-id ja ÜTK aga ei oska vastata, sest arusaamisega on väga suured probleemid!

 

Tere!

Allpool Teie küsimused ja mõtted (kirjapilt muutmata) ja meiepoolsed vastused (kaldkirjas):

Tere!

Lähiajal muutuvad taas Viljandi - Tallinn bussiliinide sõiduplaanid ning järjekordselt vähenevad ka Imevaere ühendusvõimalused. Eelmistest muudatustest saadik ootan infot, kuidas sellega arvestatakse kohalike liinide muutmisel. Aga ei ole ei vastuseid ega pole ka mitte ühegi liini pikendamist Imaverest Võhmasse. Miks? Ometi, liinil 33 on olemas ka äsjased muudatused?

Vastasime Teile Imavere Viljandi ja Võhma ühendustega seonduvatele küsimustele ning selgitanud maakondliku liiniveo korraldamise aluseid 08.08.2019 saadetud kirjas. Oleme saanud sellele ka Teie poolse tagasiside.

Millised uuringud või küsitlused on tehtud ning kas need näitavad, et Imavere piirkonna inimesed ei vaja ühenduste parandamist?

Oleme kohtunud koos kohaliku omavalitsuse esindajatega (Järva vald) Imavere kogukonnaga mitmel korral ja meile on teada nende mured.                  Viimastel aegadel on tõesti Viljandi-Tallinn-Viljandi kaugliinid valdavalt sõiduplaanid ümber teinud ning sõidavad Imavere asemel Türi, Paide kaudu. Vedaja kinnitab, et üle Imavere on nõudlus väike. Kogukonnaga kohtumiste  tulemusena oleme  vedajaga saanud kokkuleppe, et ette teatades neile (liin nr 105) saab ka Imaveres mõlemal suunal peale ja maha. Antud liin sõidab kahel korral nii Viljandi, kui Tallinna suunal. Lisaks sellele võimalusele otse ühenduse võimalus liinidega 178, 374 ja 706.             Lisaks veel ümberistumisega Põltsamaal     Viljandi-Põltsamaa E-P kell 14:10 (15:10 Põltsamaal), Põltsamaa-Imavere kell 15:40 E-R, 15:50 Imavere-Tallinn suunal  lisaks kaugliinidele, mis  otse:                                                             10:32 E-P liin 178; 16:38 P. liin 706,              ümberistumisega Paides:                                                    6:55 Imavere-Paide E-R liin 33 (7:41 Paides), Paide-Tallinn 7:50 liin 375 E-L;                                                                      8:45 L., 8:50 E-R, Imavere-Paide liin 33 (9:40 Paides), Paide-Tallinn 9:55 E-L liin 179;                                                    10:28 E-R Imavere- Paide liin 34 (11:03 Paides), Paide-Tallinn 11:40 E-L liin 405;                                                    13:46 E-R  Imavere-Paide liin 34 (14:25 Paides), Paide-Tallinn 14:40 E-P liin 415;                                                13:50 L. Imavere-Paide liin 33 (14:25 Paides), Paide-Tallinn 14:40 E-P liin 415;                                                           16:55 E-R Imavere-Paide liin 34 (Paides koolipäevadel 17:29, vaheaegadel 17:36), Paide-Tallinn 17:40 E-P liin 179. Tallinn-Imavere  suunal:                                                   Kaugliinid otse 16:00 E-P liin 178 ja 16:30 R. liin 374,

Ümberistumisega Paides:

11:30 Tallinn-Paide liin 390 E-P (12:50 Paides), 13:10 E-R liin 34 Paide-Imavere;                                                                                                                  Liin 179 kell 14:00 Tallinn-Paide jõuab 15:20 Paidesse, 15:20 liin 34 Paide – Imavere, plaanime nihutamist väljumist hilisemaks, siis tekib vajalik puhver ühe bussi saabumise ja teise väljumise vahel.

Ümberistumisega Mäos:

11:30 Tallinn-Mäo liin 889 E-P (12:40 Mäos), 12:52 E-R Paide-Imavere liin 33

Mäekülas ümberistumine hommikul Tallinna ja Tartu suunal:

Imavere-Mäeküla liin 33 E-R kell 6:55 (Mäekülas 7:15). Mäeküla-Tartu kell 7:42 liin 730 ja Mäeküla-Tallinn kell 7:41 liin 721.

Selline on hetkeseis, oleme vastavalt võimalustele kujundanud maakonnas üleriigilise ja kohaliku võrguga seotud ühistranspordi avalikke bussiliinide võrku, mis on üks meie ülesannetest;

Vajalik on:

* liin 33 väljumisega Paidest kl 6. 05 nihutada varasemaks, välj 5.52, suunata peatusesse Võhma Jaam, saabumisega 6. 43 ja tagasisuunal väljumisega 6. 52 (Võhma Jaam peatuses võimalik kahel suunal ümberistumine.                                     (Juhul kui on eeldada, et Viljandist ei ole kedagi sõitmas, võib buss Võhma Jaam peatusest ka kohe tagasi väljuda)

Buss, millest juttu,  peab olema hiljemalt 6:45 Kiigeveres, 6:55 Imaveres, et jõuda plaanitud kella 7:41 Paide bussijaama. Teie ettepanek kindlasti sellise võimaluse kaotaks. See puudutab paljusid reisijaid, s.h õpilasi, kes enne kaheksat hommikul Paide tööle, kooli jm jõudmist vajavad.

* Tagada bussiliin E - P Paidest läbi Imavere, saabumisega Võhma Jaam 8.55. Võhmas seejärel seisuaeg (või sõit Villeveresse vm) ning peatusest Võhma Jaam tagasi väljumisega 9. 38.

* Liin 34 tagada E - P peatusesse Võhma Jaam saabumine 16. 30 ja peatusest Võhma Jaam  väljumine 16.43 Imavere suunale.

Imavere ja Võhma ühendamise võimalused on küll antud liinilepingute taustal keerulised, aga teemaga tegeletakse ja otsitakse võimalusi olemasoleva liinivõrguga sidumiseks.

Või ehk õnnestuks neid liine ühildada Suure-Jaani liinidega vm? Tilgutamisliinide aeg peaks olema ammu möödas ja aega on tänapäeva tulla. Nii on lood ka Türilt Mäekülla jm liinidega. Ka Suure-Jaani liinidelt ümberistumine oleks Teie poolt kasutatavat terminit arvestades „tilgutamine“. Meie nimetame neid ümberistumisteks ja see käib liinimajanduses asjade juurde. Ümberistumine on kohati ebamugav, aga loob sõitjale oluliselt rohkem võimalusi punktist A punkti B jõudmiseks.    Seda ei maksa alahinnata.

Üksiti palun selgitust järgmiste bussiliinide suhtes.

* Liin 44 on tööpäeviti käigus Mäekülani, mis võimaldab 14. 41 saabuvalt Tartu - Tallinn bussilt ümber istuda.

Samamoodi saab ümber istuda bussilt kl 7. 41

Tõsi, need väljumised on JÜTK poolt korraldatud ja just Tartuga ühenduse parandamise eesmärgil. Teisisõnu oleme loonud juurde võimalusi Mäekülas ümberistumiseks. Praktikas siiski kasutus minimaalne ehk nõudlus pea olematu.

Mis põhimõõtel on need liinid nii seatud, et kaugbussilt saab ümber istuda, aga samadele kaugliinidele Paidest ei saa? Mille järgi loetakse efektiivsemaks bussiliini, mille puhul otstarbekalt on kavandatud vaid üks sõidusuund?

Eeldame, et Paide inimene ei sõida Mäekülla vastassuunas, et Tallinnasse sõita?! On ju sarnastel aegadel võimalus Paidest otse Tallinnasse sõita (kell 7:50 ja 14:40)?!                     

Ning miks liin 44 ei alusta ega lõpeta Türil ehk siis miks peab Türi suunas olevatesse peatustesse või peatustest veel kord ümber istuma? Mäo kui värdsünnitis oleks aeg üldse kaotada ja keskenduda hästi planeeritud ümberistumispeatustesse Tartu maanteel Mäekülas jm. Järvamaa ühistransport on siin parim näide halvas võtmes, et Türi ja Paide asuks kui erinevates riikides või lausa maailmajagudes!                                Samamoodi võime küsida, miks kõik maakonnaliinid ei alusta Türilt? Paidega ühendus on Türiga liiniga nr 10 ja me ei näe, et oleks ratsionaalne tekitada palju dubleerivaid liine Paide ja Türi vahel. Muudaksime sellega liinivõrgu tunduvalt vähem efektiivseks. Liinivõrgu kujundamise üheks oluliseks põhimõtteks ongi vältida mõttetuid dubleerimisi.       Ei, Paide ja Türi ei asu erinevates riikides. Liinivõrgu ülesehitus rajaneb suuresti ühendustele maakonnakeskusega. Liiniga nr 10 tagatakse ka Türi kandi maapiirkondade ühendus maakonnakeskusega. Üle 50% kõikidest sõitjatest maakonnas on liin nr 10 sõitjad ehk nõudlus väga kõrge.    Kui nimetate Mäod „värdsünnitiseks“, siis küsin, kuidas nimetate inimesi, kes seda reisideks kasutavad? Mäod kasutab ümberistumiseks ühelt bussilt teisele keskmiselt päevas 70-80 reisijat. Nende jaoks on see võimalus ja ka tingimused tuule, sademete eest kaitstuna bussi oodata. Nende hulgas on palju inimesi, kes ealeski Anna, Aravete, Järva-Jaani suunalt ei satuks maakonnaliiniga Mäekülla.  Nende ja paljude teiste jaoks on Mäo ainuke võimalus. Maakonnaliinide statistika kinnitab, et Mäo kasutus ületab üle 4 kordselt Mäeküla peatuse kasutust. Mäo on vaieldamatul Paide ja Türi järel kasutuselt kolmas paik maakonnas ümberistumiseks.            Aga Teie nimetate seda kohta „värdsünnitiseks“?!

 

Lugupidamisega                                                                                                                        

Harri Lepamets                                                                     JÜTK tegevdirektor

 

 

Tere!

Tänan põhjaliku vastuse eest!

1. Ühistranspordi liinivõrgu korraldamine olgu milline tahes, Imavere aga vajab liine Võhma Jaama. Too varahommikune liin võib ju jõuda 6. 38 Võhma Jaama ja seejärel kohe ka tagasiteed alustada ning jõuabki 6.55 Imaveresse?

2. Kui mingil ajal on otsebuss, oleks ümberistumisega Mäekülas kindlasti vähem sõitjaid. Küll aga peatub samal ajal (hommikul) seal ka Tallinn - Tartu buss ning sellele võidakse ju siiski soovida ümber istuda? Viide on selle kohta, et eelistada tuleb iga võimaluse korral ristümberistumiste võimalust ning et selliseid vigu ei tehtaks. Kui kasutajaid on vähe (inimeste harjumine/eneseteavitamine võtab alati pikalt aega).

Pean ka mainima, et inimestele info edastamine peab olema palju tõhusam ning suure osa sellest saab teha FB kaudu. nagu ka seda ilma palgata püüatn teha.

3. Ümberistumistega on reegel: "Nii palju kui võimalik ja nii vähe kui võimalik"!

Ümberistumiste tähtsust ei alahinda ma kuidagi, aga võimalusel tuleb eelistada ikkagi kokkusobitatud otseliine.

4. See, et Mäos ümberistujaid vaid mõnikümmend, näitabki selle ebaotstarbekust ehk läbikukkumist. Nagu näitab seda ka läbivate kaugliinide vähesus. Tõele peab suutma näkku vaadata ja vigu tunnistada ning neist õppida.

Mäo on ainuke võimalus seega vägagi harvadel juhtudel ja parem liinivõrk aitaks neid olukordi vähendada.

Toote siin näiteks Järva-Jaani, Aravete jt kohti. Kui neiski kohtades oleks ammu pakutud lahendusi kuulda võetud, oleks liinivõrk ka hoopis parem! Ebaefektiivseid liine ei õigusta tegevusetus ja tegematajätmised.

Ning loomulikult ületab Mäo praegui Mäekülat. Kui palju aga lisakilomeetreid need arvutu hulk busse läbi sõidab ja kütust kulutab lisakilomeetrite tõttu? Sõiduaja pikenemisest rääkimata?

5. Ma pole soovitanud liine dubleerida. Ja kahtlemata on liin 10 ääretult oluline, kuid ei saa eeldada, et liinivõrku koostatakse juppidest nii et vahel tuleb reisijal ühe sõidu puhul 5, 7 või rohkemgi kordi ümber istuda. Või veel hullem, ümberistumiseks polegi sobivaid variante.See on nii iganenud liinivõrk! Liine tuleb kombineerida, panna ühendama mitut erinevat punkti.

Liin 10-IV on juba parem lahendus Ning kahtlemata võibki dubleerimise asemel just liini 10 ja ka muid liine pikendada!

Lugupidamisega

Neeme Sihv

**********************

Lääne-Harju valla abivallavanem kirjutas ühke loo ajalehte, kus juttu kiirrongidest, busside sidumisest rongidega, aga .... kohapeal vald millegagi hakkama ei saa! Need kirjad pärit juba lähiminevikust, aga tasub säilitada kasvõi koolituseks. Võib olla võetakse valdades või ÜTK-s tööle inimesi, kes järsku asjade sisu mõistavad, siis neile on siin materjali küll, mille peale naeru pugistada. Kuigi naerda pole siin midagi. Näis, mis muutub veebruarist.

Tere!


1. Miks senini ei ole peatust Klooga Raudteejaam ümber nimetatud peatuseks Klooga Jaam?
Paldiski jaama juures asuvat busiipeatust ümber nimetatud peatuseks Paldiski Jaam?


2. Mis põhjusel pea kõik liini 127 ja 127A (väga tore, et pikendus olemas) bussid satuvad Klooga jaama just kahe rongi vahel ja ei ole sobitatud tagamaks sobiva ajaga ümberistumised? Ja üks buss satub sinna minutipealt rongi ajaga ühel ajal?

3. Miks Kloogal ei ole tagatud bussile normaalsed ümberistumisvõimalused?


4. Miks bussiliini ei pikendatud peatuseni Klooga-Aedlinn Jaam? Et tagada ka teistpidi ümberistumisvõimalused Paldiski poolt Klooga Pood jt peatustesse sõitmiseks?

Selgitus:

Liin 127 ja 127A sõidavad siis Klooga Pood peatuseni. Paraku pole seal ümberpööramisvõimalust Ehk siis juba pikendada Klooga - Aedlinn peatuseni? Kui buss jõuab Klooga Jaam (bussipeatus küll veel ümber nimetamata) peatusesse 5-10 min enne Tallinnasse sõitvat rongi, siis saab ka tagasisuunal juba Klooga-Aedlinnas ümber istuda rongilt bussile, sest tagasi väljumine oleks sealt mõned minutid peale rongi?
Tõsi, seal võib murekohaks (kaitseväe maa) osutuda bussi ümberpööramiseks sobiva koha tegemine?
Ja nagu näha oligi, pidigi buss sõitma kaugemale, et ümber pöörata! Mis aga talvel saab? Kui juhtub ikka lumi maha tulema? Aga peaasi, et buss ikka tuli! Mine tea, kas kõikidele juhtidele üldse sõiduplaanide muudatused teatavad!

Kuid jama igal juhul nende plaanidega on. Kuigi korduvalt sai selgitatud, peaks bussid olema rongidega ühildatud. Ometi on valdavas enamuses bussid paika lükatud lausa kahe rongi vahelisele ajale, nii, et tekivad väga suured ooteajad! Ja seega Keila -Joa jt jaoks sisuliselt puudub neil mingigi mõte! Kas PEÜTK teeb meelega lollusi?
Muide, nagu meelega on tehtud ka sõiduplaanid erinevad töö- ja puhkepäeviti. Milleks seda vaja on? Peaks aga olema võimalusel just nende rongide ajal, mis Klooga jaamas üheaegselt, nii et vajadusel saaks Keila-Joa poolt tulles ümber istuda mõlema suuna rongidele ja vastupidi!
Ja lisaks kõigele, Vääna-Jõesuu bussid ikkagi ühendamata!?


5. Miks ei ole bussipeatust Klooga Järv Klooga järve juures?


6. Miks siiani ümberehituste käigus ei ole Klooga Jaam bussipeatust tagatud parimas asukoha, vaid on valitud halvim?


Taamal paistab bussipeatus. Kas imestada, et see tehtud siin kõige halvemasse võimalikku kohta? Mind siiski see imestama ei pane. Bussipeatus pidanuks olema igal juhul ülekäigule maksimaalselt lähedal. Kas siinpool või siis teisel poole, jaama juures parkla asemel. Auto rongilt tulijalt eest ära ei sõida, buss aga võib küll. Ja iga meeter on ümberistumiste puhul oluline, eriti kui tegu ristümberistumise ja ootava bussiga. Ja õnneks on see võimalik ka ümber paigutada, kuigi selge, et selliseid asju tuleb kohe ja ühekorraga teha.
Hoovidest väljatulevad teed võivad muidugi veidi korrektiive teha, aga võib olla saab siiski mõlema suuna bussid panna peatuma teest raudteepoolsesse külge? Siis pole ka karta ohtlikke teeületusi?
Teise võimaliku asukohana oleks praegune parkla, mis võimaldaks ka bussidel peatusesse sisse sõita?


7. Miks puudub bussipeatus Laulasmaa spa? Inimesi ajavad segadusse erinevad peatused ja nii valitakse isegi kohalesaamiseks valesid bussiliine?


Ülevaade piirkonnast selline:
http://eestimaablogi3.blogspot.com/2020/02/peutk-apardunud-muudatused-kloogal.html



Jään ootama ja loodan, et sisulised selgitused avaldatakse ka avalikkusele!

Lugupidamisega


Neeme Sihv


Tere

Saadan vastuse Teie poolt ülestõstetud küsimustele




Miks senini ei ole peatust Klooga Raudteejaam ümber nimetatud peatuseks Klooga Jaam?

Ümbernimetamist ainult ümbernimetamise pärast ei ole mõistlik teha. Uute loodavate peatuste puhul on ettepanek mõistlik.
Paldiski jaama juures asuvat busiipeatust ümber nimetatud peatuseks Paldiski Jaam?

Ümbernimetamist ainult ümbernimetamise pärast ei ole mõistlik teha. Uute loodavate peatuste puhul on ettepanek mõistlik.




Mis põhjusel pea kõik liini 127 ja 127A (väga tore, et pikendus olemas) bussid satuvad Klooga jaama just kahe rongi vahel ja ei ole sobitatud tagamaks sobiva ajaga ümberistumised? Ja üks buss satub sinna minutipealt rongi ajaga ühel ajal?

Busside ajagraafikute koostamisel on arvestatud reisijate jõudmiseks õigel ajal töökohtadele. Antud liinid ei ole arvestatud ettevedamiseks rongidele. Rongide aegadega püütakse arvestada Keila jaamas ( võimaluse korral).Üldjuhul teenindavad liinibussid piirkondi, kus rong ei käi.

3. Miks Kloogal ei ole tagatud bussile normaalsed ümberistumisvõimalused?

Selleks puudub vajadus, kuna liini 145 graafik on väga tihe ja ilma ümberistumiseta on enamusel reisijatest võimalik kiiremini sihtpunkti jõuda.


Miks bussiliini ei pikendatud peatuseni Klooga-Aedlinn Jaam? Et tagada ka teistpidi ümberistumisvõimalused Paldiski poolt Klooga Pood jt peatustesse sõitmiseks?

Selleks puudub vajadus. Peatuse kohad on läbi arutatud kohalike elanikega.

Selgitus:

Liin 127 ja 127A sõidavad siis Klooga Pood peatuseni. Paraku pole seal ümberpööramisvõimalust Ehk siis juba pikendada Klooga - Aedlinn peatuseni? Kui buss jõuab Klooga Jaam (bussipeatus küll veel ümber nimetamata) peatusesse 5-10 min enne Tallinnasse sõitvat rongi, siis saab ka tagasisuunal juba Klooga-Aedlinnas ümber istuda rongilt bussile, sest tagasi väljumine oleks sealt mõned minutid peale rongi?
Tõsi, seal võib murekohaks (kaitseväe maa) osutuda bussi ümberpööramiseks sobiva koha tegemine?

Ja nagu näha oligi, pidigi buss sõitma kaugemale, et ümber pöörata! Mis aga talvel saab? Kui juhtub ikka lumi maha tulema? Aga peaasi, et buss ikka tuli! Mine tea, kas kõikidele juhtidele üldse sõiduplaanide muudatused teatavad!

Kuid jama igal juhul nende plaanidega on. Kuigi korduvalt sai selgitatud, peaks bussid olema rongidega ühildatud. Ometi on valdavas enamuses bussid paika lükatud lausa kahe rongi vahelisele ajale, nii, et tekivad väga suured ooteajad! Ja seega Keila -Joa jt jaoks sisuliselt puudub neil mingigi mõte! Kas PEÜTK teeb meelega lollusi?
Muide, nagu meelega on tehtud ka sõiduplaanid erinevad töö- ja puhkepäeviti. Milleks seda vaja on? Peaks aga olema võimalusel just nende rongide ajal, mis Klooga jaamas üheaegselt, nii et vajadusel saaks Keila-Joa poolt tulles ümber istuda mõlema suuna rongidele ja vastupidi!

Puudub vajadus Keila-Joalt sõiduks Paldiskisse või Keilasse sõiduks kasutada rongi. Keila –Keila-Joa –Laulasmaa- Paldiski vahel on käimas bussiliin 110, mis hetkel rahuldab reisijate vajadusi.

Nädalavahetusel enamasti tühje busse maksumaksja raha eest ei ole mõistlik. Piisavate ressursside olemasolul paneks keskus igal päeval bussid sõitma kasvõi pooletunnise intervalliga.


Ja lisaks kõigele, Vääna-Jõesuu bussid ikkagi ühendamata!?




Miks ei ole bussipeatust Klooga Järv Klooga järve juures?

Puudub nõudlus. Selle tekkimisel on võimalik bussipeatuse kavandamine päevakorda võtta.



6. Miks siiani ümberehituste käigus ei ole Klooga Jaam bussipeatust tagatud parimas asukoha, vaid on valitud halvim?

Maanteeamet ei saa bussipeatust ehitada jõuga eramaale.

Taamal paistab bussipeatus. Kas imestada, et see tehtud siin kõige halvemasse võimalikku kohta? Mind siiski see imestama ei pane. Bussipeatus pidanuks olema igal juhul ülekäigule maksimaalselt lähedal. Kas siinpool või siis teisel poole, jaama juures parkla asemel. Auto rongilt tulijalt eest ära ei sõida, buss aga võib küll. Ja iga meeter on ümberistumiste puhul oluline, eriti kui tegu ristümberistumise ja ootava bussiga. Ja õnneks on see võimalik ka ümber paigutada, kuigi selge, et selliseid asju tuleb kohe ja ühekorraga teha.

Hoovidest väljatulevad teed võivad muidugi veidi korrektiive teha, aga võib olla saab siiski mõlema suuna bussid panna peatuma teest raudteepoolsesse külge? Siis pole ka karta ohtlikke teeületusi?
Teise võimaliku asukohana oleks praegune parkla, mis võimaldaks ka bussidel peatusesse sisse sõita?

Maaomanik ei ole sellega nõus. Tegelikult suurem parkla oleks vajalik „pargi ja reisi“ süsteemi laiendamiseks tulevikus



7. Miks puudub bussipeatus Laulasmaa spa? Inimesi ajavad segadusse erinevad peatused ja nii valitakse isegi kohalesaamiseks valesid bussiliine?

Ei ole siiani probleemiks olnud. Üldjuhul sõidavad SPA kasutajad kohale sõiduautodega võ korraldab SPA tellitud busside transfeeri.





Lugupidamisega

Ago Kokser

Nõunik

Lääne-Harju Vallavalitsus Tere!


Tänan!


1. Need ei ole vaid ümbernimetamise pärast, vaid tegu on n.ö. standardiseerimisega. Ka välismaal on kasutusel sageli ühtne süsteem ja JAAM on lühem, seega ka liinikirjelduses lihtsam lisada. Liinikirjelduses aga näitab see reisijale, et tegu on potentsiaalse ümberistumise kohaga. Saue vald suutis selle ära teha ja tehtud ka mõnel pool mujalgi. Vastuseis vastuseisu pärast?
Norras näiteks oli selgelt bussidel kirjas STASJON ja ei mingit probleemi!

3. Vaadake palun sõidugraafikuid, bussidelt rongidele ümberistumine ei sobi kuidagi, enamuse puhul on täpselt kahe rongi vahel busside ajad, üks bussiaega aga täpselt rongiga ühel ajal!? Nimelt mitte 145 vaid 127 ja 127A, näiteks kl 10.08.


4. Tundub, et Klooga elanikele ei selgitatud piisavalt võimalusi. Kui 127 saabub Klooga Jaama enne Tallinna minevat rongi, siis jõuab ta Klooga-Aedlinn peatusesse just õigeks ajaks, et võtta rongilt ka reisijaid? See peaks olema piisavalt selge ja loogiline ja ammu ning korduvalt ka räägitud?

Kuskohast aga on väide, et sõiduplaan on täna piisav Keila-Joa ja Keila vahel? Kogu läänesuuna areaali puhul peaks rong+buss olema sobiv ka nädalavahetusel Keila-Joale jm puhkama sõitmiseks, aga buss 110 sõidab vaid 3xpäevas. Kas seda saab kuidagi sobivaks nimetada?
Väänast aga pole üldse Keila (jaamaga) mingit ühendust? Küsimus on ikkagi busside optimaalseimas rakendamises ehk peab võimalikult palju sihtgruppe haarama? Rongide ja busside sidumisest räägiti juba siis kui uusi perroone ehitati, tänaseks pidanuks ammu asjad paika olema loksunud. Seda enam, et korduvalt enne rääkisin Klooga jaamas sidumise vajadusest. Sellest, millest rääkis ka abivallavanem!??


Klooga järve populaarsus on aina kasvanud, mille järgi on teada, et nõudlust ei ole? Ehk et kui bussid ei peatu, pole ka nõudlust?

6. Klooga jaamas maantee ja raudtee vaheline ala ei ole ju eramaa? Nõustun, et tulevikus vaja ka parklat laiendada, ometi ei õigusta see bussipeatuse tegemist halvimasse kohta. Ainuüksi hiljuti, nii harva kui sinnakanti satun, oli bussis pere, kes eksis peatuste valikuga ja pidi vantsima spaasse üpris tugevas paduvihmas. Seega, vaevalt sai see ainuke juhus olla. Jakindlasti peaks KOV ka mõtlema sellele, et tulla saaks ühistranspordiga? Roheline vald seda enam? Kui midagi ei tehta ega võimalusi ei reklaamita, ei edene ka ÜT populariseerimine?

Parimate soovidega


Neeme Sihv

***********

 

Tere 

Info vastab tõele. Kiili vald on välja pakkunud et: 

1. Kiili vallas sõidab kavandatav liin mööda Sausti teed ja Kurna-Tuhala teed ning seejärel liigub Rae vallas Kurna teed ja Õlleköögi teed pidi Tallinna ringteele (linna poole minev suund). 

2. Linnast saabuv suund liigub mööda Tallinna ringteed ja suundub Kurna-Tuhala teele, seejärel Sausti teele. 

3. Sausti tee äärde on kavandatud kaks peatust - üks Sausti mõisa lähedusse ja teine Luna tänava piirkonda (asukohtade täpsustamine käib koostöös maanteametiga). 

Põhjendused: 

- Uue liini avamisega tekib Kiili valla elanikel võimalus liikuda ühistranspordiga linna ka mööda Tartu maanteed ning seda piisavalt mõistliku ajaga (Kiii alev-Ülemiste hinnanguliselt 35-40 min). 

- Saab kaetud veel üks valla piirkond, kus seni ühistransporti pole üldse olnud (Sausti tee).

- Antud marsruut piirkonna, kus on kõige rohkem potentsiaalseid sõitjaid/elanikke (Luige alevik, Kiili alev, Vaela küla). 

- Tekib täiendav võimalus ka koolitranspordi mõttes (Kiili-Sausti/Luige). 

Mis puudutab testperioodi, siis ainus võimalik testimine ongi liini avamine ja teatud ajaperioodil jälgimine, et kas sõitjad võtavad selle omaks või ei. Lähtuvalt tulemustest tehakse vajadusel korrektuure. Lõigul Kiili alev-Jüri-Assaku-Tallinn on kindlasti sõitjaid. 

Kui te tahate teiste valdade kohta täpsemat infot, siis peate ikkagi pöörduma nende või Põhja-Eesti Ühistranspordikeskuse poole. 

Lugupidamisega

Aimur Liiva

vallavanem 

Tere!

Tänud!

Suhtlesin just Kohila vallaga ja kuna ei pea õigeks liiniga 219 kattuvust (Lokuti jm piirkonnad liiklusega kaetud), siis mõistlikum oleks ehk hoopis Kohila Jaam - Urge - Salutaguse - Pahkla - Tuhala - Nabala suunast Kiili? Vähemalt Salutaguse piirkonna inimesed ka soovivad Tallinnaga ühendust? Üksiti saaks too piirkond ka Kohilaga parema ühenduse?

Jüri ristist Peetri kaudu Ülemistele aga kindlasti vajalik nii Kiili kui Kohila jaoks. Jürisse sissepööramist pole muidugi vaja, piisab ühes sõlmpeatuseses peatumisest. Muidugi mõistetav ka soov Sausti teele ÜT saada, aga on sealt ikka piisavalt sõitjaid, et saata liin konkureerima 219-ga, mis võib siis ka kergemini otsi kokku tõmmata?

Kuna Balti jaama piirkonnaga ühendused olemas, siis peaks ehk kaaluma ka seda, et Ülemistelt suunduks edasi Peterburi teed mööda näiteks? Umbes Nehatuni, kus oleks lõpp-peatus? 

Lugupidamisega

Neeme Sihv

Jätame bussiliinde planeerimise siiski professionaalidele, kellel on olemas andmed inimeste tegeliku liikumise kohta (nt mobiilne positsioneerimine), töökohtade paiknemise, erinevate asumite rahvaarvu jms kohta. 

Infoks, et Kiili vallas on Sõmeru (Tuhala) suunalt ühistransport strateegilistel kellaaegadel täiesti olemas, liin 116A. 

Samuti ei ole absoluutselt võrreldavad rahvaarvud, kui me võrdleme omavahel Salutagust/Pahklat või Saustinõmmet/Luiget/Saustit, siis vahe on peaaegu kümnekordne. 

Lugupidamisega

Aimur Liiva

vallavanem 

Kiili Vallavalitsus

Tänan!

Eks see ole suhteline asi. Professionaalid on mitme maakonna suhtes seni olnud väga halvad planeerijad, Ning on ka teada, et mobiilse positsioneerimise jm tulemused vahel mittemidagiütlevad ning nende analüüs nõrk. Seda ka SEI ajalugu näidanud. Ning pooltühjad ja taas kadunud liinid, ümberistumiste võimatus vm.

Küll aga peaks kõige olulisem olema ikka inimeste vajadused ja soovid. Vähemalt KAALUMA alternatiivseid variante peaks küll.

116A ei teeninda seda kanti, Tuhalast ja Sõmerust ei ole bussiliine Kiili suunal üldse. Ning strateegilistest aegadest kvaliteetse bussiliikluse jaoks vähe kasu, see ei too inimesi autodest bussidesse. Spetsialistid peaks seda muidugi teadma. Nagu ka seda, et kommertsliiniga samale teele avalike liinide lisamine võib tähendadagi, et uksed pannakse kinni ja maksumaksja kulul on veel ootamatult uusi liine juurde vaja!?

Prillimäe aga ei jää suurt alla Saustinõmmele? Vaadata tuleks siiski suuremat pilti, mitte püüda lisada liine sinna, kus neid juba on, nagu Sausti. Just seesama liin 219. Ning Viljandi maantee Kohila jaoks on teatud ulatuses raudtee dubleerimine, arvestades Liivat, T-Väikest jm. Enne ikka vajalik bussiliiklus sinna, kus üldse midagi ei ole. Muidugi on tavapärane, et enne vaadatakse enda mätta otsast.

Parimate soovidega

Neeme

 Kohila vald:

Tere

 

Mõtleme ikka kaasa, nii palju, kui jõuame ja oskame. Seetõttu teeme koostööd ka ühistranspordikeskusega, kus töötab 13 valdkonna spetsialisti.

 

Lugupidamisega,

Herkki Olo

 Väga tore! Paraku on sealsete spetsialistide vaade ja kogemused reaalse eluga piiratud, täna peaks juba vaatama hoopis uute lahenduste poole. Sh ka selle poole, et ääremaa areneks. Näiteks Salutaguse, Prillimäe ja Tammiku suund. Kohila piirkond vajab ühendust linnaga, minimaalselt 7-8 x päevas, vähemalt kolmel suunal. Ja Viljandi maantee suund on juba teine suund, mis peaks Tallinna jõudma teist teed pidi, Viljandi maantee.

Neeme

 

Võimalik, et peagi liin käivitubki, eks siis näeb, kui palju läbi mõeldi ja asjadest aru saadi.

****************************************************

Nalja kah!

Tere!

Liin 64 jõuab Tapale 13. 56, rong Tartusse väljub 2 min varem? Miks?

Neeme Sihv

 

Tere,

 

Liin 64 ootab Aegviidus ära Tallinnast tuleva rongi ja väljub pärast selle rongi saabumist. Kui Te soovite ümber istuda Tartu suunas sõitvale rongile, siis võiksite kasutada Aegviidust kl. 8:15 väljuvat bussi, mis jõuab Tapale kl. 8:51. Sellelt jõuate ümber istuda kl. 9:02 väljuvale Tartu rongile.

 

 

Lugupidamisega

 

Katrin Hanko

Liiniplaneerija

 

 Tere!

Tänan!

Liin 64 saaks väljuda 5-6 min varem ja nii jõuaks ka Tartu rongile? Väga imelik on tänapäeval, kui kohati lausa 5 min kiiremat sõiduplaani peetakse olulisimaks ühistranspordi edendajaks, suunata inimesi sõitma kuhugi tunde varem, kuigi saaks ka teisiti?

Lugupidamisega

Neeme Sihv

 

Tere,

 

5 min varasem väljumine ei taga jõudmist Tartu rongile. Juhtub buss minut-kaks hiljemaks jääma, olgu teeolude vmt. tõttu, ei jõua enam rongile ümber istuda. Aga tänan ettepaneku eest - järgmine muutmine busside sõiduplaanides on märtsi teises pooles, mil Elron taas muudab oma sõiduplaane. Siis muudame ka vastavalt Lääne-Viru maakonnaliinide sõiduplaane.

 

 Seda saavad reisijad ise otsustada.
Ning väljumise saab kirja panna isegi 13.12, bussijuhil on ju näha, kas reisijaid tulemas või mitte ja kas peaks minuti-kaks ootama. See ongi olnud põhimõte, millest ühispeatuste suhtes olen rääkinud, on vaja maksimaalselt väikest vahemaad ja visuaalset kontakti. Kusjuures Aegviidus on siiamaani bussipeatus lähemale viimata.
Muidugi jääb risk alati.

*************

Kuidas Elron saab nõudlusest teada? Laest või oraste pealt?

Tere!

Mõne rongi lisamine Tabiveres peatuvate kilda ei edene kohe mitte kuidagi! Ometi on olukord nii katastroofiline kui naeruväärne! Kohalikud bvõimud pole tänaseni suutnud ka jaama bussipeatust rajada, perrooni lähimasse punkti, kuigi raha kulutatud ja ehitatud on. Milles on siis küsimus? Kõik, ka Teie poolt tõenäoliselt, räägitud jutud busside ja rongide sidumisest on mull? Ning maapiirkondade areng muutub aina rohkem taandarenguks.

Seega tuleb kiiresti midagi ka muuta. Kuna seni plaanitud variant ühe rongi peatumisest Tabiveres ei ole kooskõlas ÜT arengu eduvalemitega, ei peaks nii ka tegema. Õigeim oleks kõik rongid panna Tabiveres peatuma, sest tegemist ju täna sisuliselt Tartu linnalähipiirkonnaga. Seda soosib ka Elroni mudel, kus kõik rongid peatuvad igal liinil ühtemoodi, hoolimata sellest kas reisijaid on või ei ole!

Järeldus sellest saab olla vaid üks: Peatuma tuleb panna need rongid, mis ei kuulu ületäituvusega variantide alla. Seega, Tabivere peatus lisada (praegune sõiduplaan sisuliselt võimaldab seda või vähemalt 9. detsembrist) 013, 015, 017 ja 061 ning Tallinna suunalt 012, 014, 016 ja 060. Nii saab murtud ka dogmad, nagu Elroni eksjuhi arvamus, et sellistel puhkudel loobuvad reisijad kiirrongist jne". Sel pole antud juhul mitte mingit tõepõhja all, vastupidi, reisijaid tuleb juurde! Kuna väiteid kiputakse esitama ilma igasuguse aluse, uuringute ja analüüsideta. Reisijate lisandumist tõestab aga omaaegne Ülemiste ja Tamsalu peatuste lisamine ning seegi, et just Elroni pool liinide tihendamine kasvatab reisijate arvu!

See tähendab kardinaalset sõiduvõimaluste paranemist ja mitte ainult Tabivere, vaid kogu (turismi)piirkonna jaoks! Kõigele lisaks võimaldab see piirkonna bussiliiklust muuta ja selle mõju ulatub juba Kallaste, Alatskivi ja isegi Varnjani.

Nimelt on Tartumaa busside liinivõrk iganenud, ja nii on näiteks kohalikul tasandil pea olematud sõiduvõimalused Kokora, Nõva, Savastvere, Särgla jt kohtade jaoks. seda ajal kui Aovere kaudu liigub Alatskivi jt suundadelt ääretult palju busse, on Alatskivi - Kallaste suunalt ühendus Tallinnaga ääretult vilets ja lausa viimasel ajal halvenenud. Seda aitaks parandada Kallaste, Savastvere - Alatskivi suunalt busside suunamine mitte Särgla jt kohtadesse (ebaökonoomne liini lõpp- ja algpeatus hõreda asustusega piirkonnas) vaid hoopis Tabivere jaama, nii Särgla kui Nõva kaudu. Vajadusel saavad need liinid haarata ka Elistvere Mõis (Loomapark), Vudila jt kohti. Üksiti paraneb seega nii kohalik liiklus (võimalik Tabiveres istuda nii Tallinna kui Tartu suuna rongidele) kui ka kohaletuleku võimalused kaugemalt tulijatele kogu mainitud bussiliinide ulatuses.

Elroni uue sõiduplaani kehtimahakkamiseni on piisavalt aega, et näidata, et juttudel liinivõrgu ja bussiliikluse arendamisest ning optimeerimisest, on tõepõhi all!

Lugupidamisega

Neeme Sihv

 

Tere

 

Ka see teema on korduvalt läbi arutatud ning Teie seisukohad üldteada. See aga ei muuda asjaolu, et Tabivere peatuses puudub täna piisav nõudlus, et õigustada ekspressrongide peatumist. Kui nõudlus peaks oluliselt suurenema, siis kindlasti lisandub ka ühendusi.

 

Lugupidamisega

 

Ronnie Kongo

 

müügi- ja arendusjuht

 

 Tere

Miks ma viitasin asjatundjatele? Sest asjatundjad teavad, et nõudlust ei saa tekkida ega arvesse võtta, kui nõudlejatel pole põhjust jaama tullagi, sest rongid ei peatu! Nali naljaks, aga nõudluse üks osa on ka kohaliku bussiliikluse ehk juurdeveo tagamine, see ei ole aga optimaalne ega efektiivne, kui puuduvad ümberistumisvõimalused.
Tabivere aleviku elanike arv on 908 viimastel andmetel, sisuliselt sama palju kui Turbas. Kujutada ette, et seal peaks olema tundidepikkune paus rongidel, oleks ebanormaalne. Eriti kui arvestada, et ruumi teatud kellaaegadel on rongides küll ja veel. Turbast eristab olukorda veel see, et Tabiverest on võimalik sõita kahes suunas. Ning teadaolevalt on kohalikud juba pikka aega soovinud rohkemate rongide peatumist, selle kohta on pidevalt sõna võtnud ka Riigikogu majanduskomisjoni liikmed, Igor Gräzin jt. Vaevalt, et nad huupi sõna võtavad?

Ma mõistan, et Elron varasemaltki teada anda, et regionaalpoliitika pole nende asi, aga see ei tähenda, et Elronil siinkohal õigus oleks.

Ühtlasi oleks huvitav teada, millise analüüsi või uuringu järgi ei sõidetaks rongidega Tabivere ja/või Jõgeva kaudu Palamusele, Vudilasse, Jääaja Keskusesse, Kuremaale, Elistvere Loomaparki jm, kui oleks bussid käigus? Või need väidetavalt ei kuulu nõudluse alla? Nagu ei ole oluline ka riigieelarvest rahastavate turismiobjektide külastajate arv? Pole oluline ka kliimaneutraalsus ja soovitame vaid autode liikuda?

Nii et Teie väidetav asjaolu on "õhku täis" ja selle saab välja lasta, tagades reisijatele vajalikud liiklemisvõimalused. Eriti tuletades meelde tuttavatest aegadest kui MKM nägi ette bussipeatuste ehitamist rongipeatuste juurde. Või oli seegi valearusaam? Ma küll eeldaks, et tänaseks on ametnikud tänu koolitustele jm hoopis laiema silmaringiga ja mõistavad igas asutuses, et tegu ei ole tühjast kohast ilmunud ja juba paarkümmend aastat räägitud asjadega.

Neeme Sihv

****************************************************************

Tere!

Kui ehitataks Paala rongipeatus, kas Pärsti valla elanikele oleks sel juhul mugavam rongilepääs? Nii autodega kui bussidega? Või ei anna sellise peatuse olemasolu eriti midagi?

Kui aga Viljandi ooteplatvorm ehitatakse lähemale ülesõidule ning on ühenduses vahetult bussipeatusega, siis kas see võimaldaks mingil moel busside juurdeveoliinide lisamist Pärsti vallast Raudteejaama? Kuidas sel juhul saaks parandada ühistransporti Pärsti vallas? Busside lisamisega? Sõiduplaanide muutmisega?

Lugupidamisega

***********************************

Olgu muud mis on, selgeks sai tuhandete kirjade saatmise järel, et lihtsam on probleemidest blogis kirjutada. Ja ärgu öelgu keegi, et pole kursis, kõik on piisavalt asjatundlik!

Veel olulisem SERVERITES POLE ENAM TUHANDEID MEILE! Ehk siis hoiame loodust!