Esmaspäev, 8. veebruar 2021
Üle tehiskivide ja -kändude roheliseks Lääne-Harju vallas
Maa Elus ülimalt hea lugu, milles mitu põhjapanevat nüanssi. Tõsi, need ammu juba teada, aga näidetena on need väga head.
Vald loobus tööruumides veeautomaatidest, plastnõudest ja prügikastidest. Viimase puhul võiks eeldada, et kui prügi peab viima kaugele, tekib seda EHK vähem. Kindlasti on sel oma mõju, aga see jääb mul täna tahaplaanile. Artiklis meeldis mulle ka aus tõdemus, mille vallavanem Jaanus Saat välja ütles: "...mõistagi on palju tööd teha, et inimesed saaksid aru... tunnistas, et neid muudatusi on valuliselt vastu võetud... on selgeks saanud, et PEAMINE on teadlikkuse kasv..."
Nõustun igati sellega, et kui mugavust ja ükskõiksust torkida, toob see kaasa valulisi reaktsioone! Kes siis ei tahaks mugavalt oleskleda? Ja mis see ükskõiksus ikka nii väga on? Tegelikult on ükskõiksus üks hullemaid iseloomuomadusi! Mugavusega teine lugu, tahad mugavleda, tuleb see mõneski osas muuta kasvõi kulukamaks. Piltlikult.
Vallavanem peab tähtsaks sihtgrupiks lapsi ja kooli. Tõesti, saab nõustuda ka selles, et noortelt võib "sõnum" jõuda ka kodudesse. Muidugi on ka vastupidi. Suhtumist mõjutabki kõiges eelkõige kodu.
Vallavanema sõnul ei ole kerge mõtteviisi muuta, ka tal endal polnud keskkonnateemadest mõni aasta tagasi sooja ega külma. "Aga kui järk-järgult hakkad endale teadvustama ja kui eestvedajaks on vallavalitsus, siis läheb paremaks. Mõistagi on palju tööd teha, et inimesed saaksid asjadest aru".
Nii on ja see, et keegi julgeb enda kohta tunnistada, et tal oli pohh, on ülikõva sõna! Kui palju on meil on aga inimesi, kes endiselt samalaadse ellusuhtumisega?
Ometi, siinkohal räägingi ka kändudest ja kividest Lääne-Harju vallas. Mitmel korral (kasutasin FB lehte), küsisin, et kuidas plaanitakse väljaspool kabinette joogivee ja plastpudelite teemaga tegeleda, ehk siis tekitada võimalikult paljudes kohtades joogiveekraanid. Keegi vastas sel teemal laadis "ei ole hetkel mingeid plaane". Aga võiks ju?
Viimaste aastate jooksul olen korduvalt erinevate omavalitsuste või teiste puhul küsinud mingi asjaga seoses sama asja. Tegelikult on selle ju isegi EL paika pannud, aga meie ametnikud ei tea justkui ööd ega mütsi. Kas asi saab alguse koolist või keskkonnaministrist? Keila linnalegi pakkusin hulk aega tagasi seda mõtet välja, aga reaktsioon oli rohkem kui leige. Kuid mullu postitas Keila linn idee, mille keegi oli välja käinud ja selles FB postituses nimetati ettepanekut "KULDAVÄÄRT IDEEKS"! Ning kuhugi paar kraani paigaldatigi. Miks aga mitte uude ja ilusasse parki? See vist ei meeldi, kui küsida sama kuldaväärt asja selle kohta?
Viimaste aastate jooksul olen korduvalt erinevate omavalitsuste või teiste puhul küsinud mingi asjaga seoses sama asja. Tegelikult on selle ju isegi EL paika pannud, aga meie ametnikud ei tea justkui ööd ega mütsi. Kas asi saab alguse koolist või keskkonnaministrist? Keila linnalegi pakkusin hulk aega tagasi seda mõtet välja, aga reaktsioon oli rohkem kui leige. Kuid mullu postitas Keila linn idee, mille keegi oli välja käinud ja selles FB postituses nimetati ettepanekut "KULDAVÄÄRT IDEEKS"! Ning kuhugi paar kraani paigaldatigi. Miks aga mitte uude ja ilusasse parki? See vist ei meeldi, kui küsida sama kuldaväärt asja selle kohta?
Loos öeldakse, et muutust on nähtud ja teisedki KOV-id ja organisatsioonid pöörduvad nende poole. Tore ju, aga miks ärgatakse hiljem kui võiks? Veekraanidestki Pärnu rannas, Tallinnas või mujal on korduvalt räägitud, aga kuidagi ei jõua kohale? Veel rohkem räägitud ju ka ühekordsusest ja plastist sh pudelitest. Mis on see, mis ei too kõrgepalgalisi elu edendajaid mugavus- ja olesklemistsoonist välja?
Siiski oli loos naljakas lugeda ka Pakri tuulikutest ja "kartusest, et need ajavad pilved laiali või maod põgenevad linna, aga need pole täitunud. Sellised lapsikused lisavad meepotti siinkohal küll tõrvatilku.
Omaette väga vahva on aga valla panus Tallinki vanadest kardinatest poekottide valmistamisse. Ning neid saab võtta poes "kotipuult". Muide, see tuletab veidi meelde omaaegse Novobalti ehk turbatööstuse, mille toodangu korralikust kilepakendist tehti ka kotte. Ägedad ja kestsid väga kaua!
Minu jaoks oli oluline, et mingi "nihe" on ära käinud valla peades ehk ka ÜT teemadel!? Kuigi olen pessimist, siis ikka tahaks ju loota!? Sest seegi fakt, mida mainiti toidukappide ja pakiautomaatide kohta, et need peaks asuma kohtades, kus kasutajate käigud oleks lühemad, näitab midagi. Ka rattaparklate asukoha olulisus. Muidugi on olemas ka oht, et võidakse liiale minna jällegi millegi liigselt mugavaks (ja seega ka kulukaks) tegemisel.
Muide, saue vald ja teised osapooled näiteks ei tunnista siiani, et jaama rattaparkla on täielik möödalaskmine ja isegi ohtlik! Ja enamus omavalitsusi ei ole siiani hoolega samu asju läbi mõelnud. Mainiti näiteks ka päikesepaneele. Ka siin ei saa mitmed "edumeelsed" vallavalitsused aru, mida nad ses osas valesti teevad. On näidatud väga tubli teona bussipeatustes paneelidel põhinevat valgustust, tegelikult on need lahendused läbi ja lõhki valed.
Muide, saue vald ja teised osapooled näiteks ei tunnista siiani, et jaama rattaparkla on täielik möödalaskmine ja isegi ohtlik! Ja enamus omavalitsusi ei ole siiani hoolega samu asju läbi mõelnud. Mainiti näiteks ka päikesepaneele. Ka siin ei saa mitmed "edumeelsed" vallavalitsused aru, mida nad ses osas valesti teevad. On näidatud väga tubli teona bussipeatustes paneelidel põhinevat valgustust, tegelikult on need lahendused läbi ja lõhki valed.
Mõttekas on kogu lõik välja tuua:
Saat lisas, et praegu liiguvad bussid nii, kuidas logistiliselt mugavam, mitte inimeste vajaduse järgi.
Nii lühike, aga tegelikult kui sisukas lõik! Mis sest, et asi on veel keerulisem, aga juba ühe põhitõe välja ütlemine on areng! Praegune liinivõrk on lisaks vale nii põhimõtteliselt kui ka ei arene tänu ükskõiksusele. Ning ka teadmiste puudumisele. Kas ka ses vallas uurivad teised nüüd Jaanus Saatilt, millised edumeelsed mõtted ja plaanid on?
Tore oleks, kahjuks on siin kaks aga. Naeran muide siiamaani, kuidas üks ekskolleeg, kes ÜT toimimisest üleüldse mitte midagi ei tea, hiljuti küsis, et kas "mina olevat tõesti ÜT asjatundja"! Ehk et kui olla absoluutne null mingil alal (nagu minagi mõnel olen), siis see küsimus peaks olema tõsiseltvõetav? Tegelikult olen omavalitsustele aga rohkem kui 10 aastat selgitanud, misasi ÜT üldse on! Ja ei ole enamusel puhkudel ei huvi, arusaamade paranemist ega muud rõõmustavat. raiskamise vähendamisest rääkimata. Hea, et on ka erandeid, sest seegi annab lootust!
Mismoodi muutuks aga asi Lääne-Harju vallas? Üsna hiljuti pikendati seal ühte bussiliini ja nii selle valestitegemist kui muid puudusi olen vallale korduvalt erineval moel argumenteeritult selgitanud ja põhjendanud. Kusjuures, abivallavanem valla lehes kirjutas ka samal teemal ja mõnest küljest üpriski õige arusaamaga. Kui aga asi läks konkreetsemaks, siis vastati rongide ja busside sidumise teemal vallast, et "ei näe vajadust ega põhjust muuta"! Kuidas palun?
Oleks siis Klooga jaamas ooteruumgi, päikeseenergial köetud, kus pool tundi iga kord passida!+ Nali naljaks, jutt on vajadusest. Kas sedasama sõna ei kasutanud ka vallavanem?
Oleks siis Klooga jaamas ooteruumgi, päikeseenergial köetud, kus pool tundi iga kord passida!+ Nali naljaks, jutt on vajadusest. Kas sedasama sõna ei kasutanud ka vallavanem?
Lugu päris lõpuni lugeda ei saanud, "korduvkasutatav" ajaleht oli veidi ära rapitud. Kuid selle artikli üle on mul hea meel!
Edu!
Reede, 5. märts 2021
Lineaarprügierakondade rohepööre.
Kui palju heitmeid tekitab mitte see auto vaid need suured teed-viaduktid ja tänavavalgustus?
Taristuinvesteeringutest läheb 34 miljonit eurot Rohuküla raudtee ehitusse, 31 miljonit Ülemiste ühisterminali rajamisse ja 26 miljonit Vanasadama trammiliini ehitusse. Maanteetransporti tehakse investeeringuid 159 miljoni euro ulatuses, rahandusministri sõnul ei ole kindlad lõigud veel paigas, kuid see tähendab ka maanteede neljarealiseks ehitamist.
Uue perioodi 3,4 miljardile eurole lisaks arutas valitsus ka kliima- ja energiapoliitika meetmeid ning moderniseerimisfondi Eesti osa. Mõlema rahaline maht sõltub CO2 ühikuhinnast enampakkumisel, kuid prognoosi järgi võib moderniseerimisfondist laekuda tänavu 19 ja järgmisel aastal ligikaudu 21 miljonit eurot. CO2 kvoodikauplemisest võib prognoosi järgi laekuda tänavu ca 29 miljonit eurot.
Ups, lineaarmajanduse erakonnad?
Sellised on siis plaanid! Osa neist igati mõistlikud (pika puuga Rohuküla raudtee), osa aga puhtalt euroraha tagasikantimiseks Euroopa suurettevõtete kasumiks. Seda siis samal ajal kui eriti Jüri Ratas ja Keskerakond armastavad rääkida (Ida-Virumaa) rohepöördest, tõmmates võimalikult palju raha ära Jõgevamaalt jm. Kuid meil on veelgi edumeelsemaid lineaarprügierakondi nagu EKRE - kes hoopleb, et ollakse ainukesena Ida-Virumaa jaoks lubamas olulist REGIONAALPOLIITILIST meedet - 4-realist maanteed täies ulatuses!
Ma ei tahaks uskuda, et arusaamad on ainult nii mädanenud, pigem on suures osas põhjuseks soov võimule saada ja jääda, lubades asju, mida saab teha teiste rahakoti arvelt. Muidugi ongi arusaam keskkonnast ja selle tähtsusest nõrk ning sellest räägitaksegi vaid endast targa mulje jätmiseks. Ja EKRE puhul on sellest kõige rohkem kahju, sest mitmes olulises asjas ollakse ju tõepoolest parimad ja ainukesed!
Neil tasuks vaadata tänahommikust Osooni, kuigi kahtlen, kas see midagi muudaks. Kui ikka aru ei saa, siis ei hakkagi saama....
Kuskil oli kirjas ka Rail Balticu rahastuse kogusumma perioodiks, aga hetkel ei leia. See oli vist üle 300 miljoni, lisades Ülemiste ja omarahastuse, sisuliselt juba 400 milj. RAISKAMISEKS!!! Vaid lineaarmajanduse "eksperdid" suudavad raha kulutada vast isegi kümneid KORDI rohkem, kui talupojamõistus soovitaks. Kui Ülemistele planeeriti uusi perroone, sai korduvalt räägitud, et vajalik oleks ka mingisugunegi ootepind. Näiteks tunneli asemel klaasgaleriina üle raudtee, mis võimaldanuks selle lahendusega see ka tagada. Oma reisija aga ei huvitanud mitte ühtegi poliitikut ja nii ootavad reisijad tänini rongi lageda taeva all. Nüüd siis plaanitakse ehitada mittevajalike "lisadega" koloss 31 miljoni eest! Ehk siis kui suur osa plaanitavast on reaalselt seal vajalik ja kui palju läheb kasumina ettevõtjate taskusse? Ning kui palju absoluutselt mõtlematu ja mittevajaliku ehitamiseks? Või see ongi ROHEPÖÖRE ehk keskkonnasäästlik transport ehk kliimamuutuste vastu võitlemine? Heitmete vähendamine natuke ühes nurgas, kui samas teises huugavad sajad tehased mittevajalikku toota?
Maanteede neljarealiseks ehitamiseks kulutatakse plaani järgi tohutult raha, kuigi eesmärk peaks olema kardinaalne vedude vähendamine. Kui eeldada, et üle 300 miljoni eest saab valmis terminal koos jupikese raudteega, siis tegelikult saaks selle eest valmis Keila - Märjamaa - Pärnu - Ikla raudtee ning küllap saaks ka renoveeritud Via Baltica valdavalt 1+1 laiema teepeenraga maantee! Ühisprojektina. Ja mis veel olulisem, saaks valmis kiiresti!
Samas pole tegelikkuses ju millegi üle ka imestada. Maapiirkondade bussiliikluseski oli viimane areng Simsoni ajal kui osaline eeltasutud bussiliiklus tehti. Peale seda pole Taavi Aas majandusministrina MITTE MIDAGI bussiliikluse arendamiseks teinud ja rohepöörde asemel raisatakse dotatsiooni ebaefektiivse liinivõrgu peale.
Hea on, et omajagu rahastust saavad kergteed. Rohepöördega sobiks justkui ka vähese heitega sõidukid ja ühistransport, aga kui need vuravad maapiirkondades inimestest mööda üle paljude ülikallite viaduktide, siis vähestest heitmetest ei saa siin kuidagi rääkida? Kui juba ühe rattaviaduktise puhul tähendab betoon 100 tonni CO2, siis jube mõelda, mis paisatakse õhku selliste massiivsete rajatiste puhul?
Nii et plaanide järgi käänatakse rohepööre lineaarse majanduse prügipöördeks!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar